Reini jõest idasse jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimust ning peagi kandusid lahingud juba Prantsusmaa territooriumile. 1814 märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi ning Napoleon sunniti troonilt lahkuma. Napoleon saadeti asumisele Itaalia rannikul olevale Elba saarele, kuid ta säilitas keisri tiitli. Pärast Napoleoni kukutamist toimus Prantsusmaal Bourbonide restauratsioon – kuningaks tõusis 1793aastal hukatud Louis XVI noorem vend Louis XVIII. Kasutades ära armees süvenevat rahulolematust Bourbonide valitsemisega, lahkus Napoleon koos lähikondlaste ning tuhande sõduriga Elbalt ning maabus märtsis Prantsusmaa rannikul. Kõik Napoleoni vastu saadetud üksused läksid tema poole üle ning Pariisi jõudes oli Louis XVIII koos õukonnaga juba pagenud. Napoleon üritas Euroopa riikidega sõlmida rahu, mis aga tagasi lükati. Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa moodustasid seitsmenda Prantsuse-vastase koalitsiooni
Asend- jõgede vaheline ala. Selle terminiga tähistati vanal ajal Pärsia lahte saabuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu alasid. Looduslikud olud-vihma sadas vähe ja seda põhjapoolsetel piirkondadel. Jõgede abil niisutamisest poleks kasu sest jõgede tegevus on ettearvamatud. ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse põlluharimine. 4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas suur...
Märtsis vallutati Pariis, Napoleon loobus troonist, ta saadeti eluaegsesse pagendusse Elba saarele, talle anti kaasa 1100 sõdurit ja teenrid. Kuid ta ei jäänud sellega rahule. SADA PÄEVA Napoleon jälgis huviga Prantsusmaal toimuvat. Ta märkas uut võimalust. Saladuslikult lahkus ta koos oma 1100 sõduriga saarelt ja maabus 1815. Aasta märtsis prantsuse rannikul. Talle vastu saadetud väeosad liitusid temaga. 20. Märts saabus Napoleon Pariisi. Päev enne seda oli kuningas, Louis XVIII koos oma kaaskonnaga põgenenud. Napoleon tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Algas uus sõda. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud, sõlmiti uus liit. Liitlastel oli kohe võimalus välja panna suured sõjajõud üle 700000 mehe. Napoleonil oli aga mitu korda vähem mehi. Liitlaste ülekaal saigi saatuslikuks ning 1815. Aastal juunis Brüsseli lähistel Waterloo lahingus purustati Napoleon
poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lillepeenrad, purskkaevud, basseinid, pöetud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nim prantsuse parkideks. AJALUGU 1624a rajas kuningas Louis XIII väikese jahilossi 1660a alustas Louis XIV suure lossi ehitamist Louis XVI ajal sundis rahvas kuningapaari tagasipöördumist õukonnast (st ka teenistusest) Pariisi ja loss rüüstati Versailles'i loss taastati Louis XVIII poolt, kuid tuli uus revolutsioon, mis hävitas lossi 19.sajandil hakati Louis-Philippi eestvedamisel lossi restaureerima, kuid põhjalikumaid taastamistõid alustati peale II maailmasõda AJALUGU Põhiplaani koostas 17.saj arhitekt Louis Le Vau J. Hardouin-Mansart rajas tiibhooned, alustas lossikabeli ehitust, osales sisekujunduse loomises Le Bruni lossi siseruumide kujundus Lossil oli veel palju arhitekte, sisekujundajaid ja skulptoreid; iga uus valitseja
Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX sajandil, kui aina enam pöörati tähelepanu haruldastele loodusobjektidele. 1853. Aastal asutati Eesti Loodusuuijate Selts, mis tegeles loodus uurimisega ning looduskaitse arendamisega. 1910. aastal loodi Eesti esimene Vaika looduskaitseala, Artur Toomi eestvedamisel ning Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel. 1913
ilming oli kerge ja graatsiline nn. Zopf-stiil. Edaspidi võtsid sakslased üha enam eeskuju prantslastest ja ehitiste vorm läks rangemaks ja suurejoonelisemaks. Klassitsismiperioodi esimesed tuntumad arhitektid olid F. W. von Erdmannsdorff (1736-1800, tema tähtsaim ehitis on Wörlitzi loss) ja K. G. Langhans (1732-1808), kes ehitas 1788-1791 Brandenburgi väravad Berliinis. Saksa kuulsamad klassitsistid K. Fr. Schinkel ja L. v. Klenze tegutsesid aga kõrgklassitsismi ajal. VENE kunstis oli XVIII sajandi teine pool väga rikas aeg. Eriti arhitektuuri alal. Kuigi vene klassitsism järgis paljuski prantsuse eeskujusid ning tuntavad on ka itaalia ja inglise alged, nimetavad venelased klassitsismi varasemat, rahvusvahelistest eeskujudest kantud perioodi nn. Katariina klassitsismiks. Sel ajal valitses riiki Katariina II. Ta ei tahtnud Euroopas levivast antiigivaimustusest eemale jääda ning otsis võimalusi klassitsismi juurutamiseks Venemaal.
Eesti maastikuarhitektuuri on mõjutanud saksa maastikuarhitektid. XIV-XV väljaspool Tallinna linnamüüre üksikud aiad. XVII-XVIII - suvituskohtade (suvemõisad) aiad, pargid (nim. Lufthof ja Höfchen) enamikus korrapärased vee elementidega pargid. XVIII-XIX ja XX algus pargid - Kadriorg Mõisapargid - väikesed, lihtsad, vabakujunduslikud. alates XIX - linnades puiesteed ja haljasalad vanadel kindlustus maa-aladel. Erand XVIII - Tallinna vanalinna ringpuistu. XX alguses - haljasalad ei moodustanud linnades kindlat süsteemi, - üksiktalude aiad - majanduslik funktsioon ületas esteetilise. XX sajandi II pool - haljasalad sõjas hävinud linnaosadesse - linnahaljastus. Georg Kuphaldt oli saksa maastikuaednik. Oli Riias aednik. Kujundas näiteks Kadrioru ja Riia Keisriaia. 11. Maastike areng läbi ajaloo. Arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. Arengutrendid Eestis ja mujal:
Louis XIV (1643 1715) päikesekuningas, abs. Kõrgaeg, riik see olen mina, Versailles, Hugenotid lõplikult maas. Louis XV (1715 1744) XIV lapselaps, pärast mind tulge või veeuputus. Louis XVI (1774 1792) paks ja lühinägelik, Marie Antoinette, 1791 üritas põgeneda, tapeti 21 jaan 1793 Louis XVIII (1814 1824) XVI vend, Charles X (1824 1830) ultrarojalist, 1830 revo. Kukutati, Louis Philippe (1830 1848) sama dünastia kõrvaline vend. Kodanlaste toetaja. Napoleoni ümberkorraldused: 1804 tsiviilkoodeks (eraomandi puutumatus), uute ettevõtete soodustamine riigi poolt, kontinentaal blokaad Inglismaa vastu. 1807 Tilsiti rahu Rus (alexander I ), 1812 juuni tungib venemaale, venelased taganevad, septembriks jõuab moskvasse
SCHWANN rakuteooria looja MENDEL geneetika rajaja WEGENER (18801930) mandrite triiviteooria (1912 laamtektoonika) Tehnoloogilsed murrangud I industrialiseerimine XV saj. põllumaj. levib väljavaheldussüsteem, leiutati metallisulatamisviisid, tulirelvad jne., tekkisid pangad, börsid, manufaktuurid http://www.abiks.pri.ee II varaindustriaalne tootmisviis XVIII lõpp XIX saj. aurumasin, vedur, aurik, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstused, masinate valmistamine III hilisindustrialiseerimine XIX saj. lõpul sisepõlemismootor, telefon, raadioside, elekter IV postindustrialiseerimine 1960a.tuuma ja kosmosetehnika, arvutid MAA teke ja areng 1. Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisis
Tund nr. 10 10. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarvu muutumine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme:
Vaime kultuur XVIII sajandil KULTUURIMÕJUTUSED 18.SAJANDIL 1. Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis 1.1. puudus pastoritest, juristidest, arstidest kui ka koduõpetajatest LUTERI KIRIK PÕHJASÕJA-JÄRGSETEL AASTATEL 1.Vaimuelu kandev osa jäi luteri kiriku hooleks 1.1. Õpetajade puudus kogudustes põgenenud, küüditatud 2. Kiriku mõju oli kahanenud 2.1. Kirikuelu juhtis Liivimaal superintendent, Eestimaal üks maanõunikest 3. Rüütelkondade vahelesegamine kirikuasjadesse 3.1. 18.saj
Louis XIII, the Well-Beloved 1610-43 Anne of Austria (Regent) 1643-51 Louis XIV, the Great 1643-1715 Philip of Orleans (Regent) 1715-23 Louis XV, the Well-Beloved 1715-74 Louis XVI, the Beloved 1774-1792 Louis XVII 1793-95 First Republic Napoleon Bonaparte (First 1799-1804 Consul) 1804-14 Napoleon I (Emperor) 1814 Napoleon II (Emperor) Bourbon Dynasty, Restored Louis XVIII 1814-24 Charles X 1824-30 Louis-Philippe I, the Citizen King 1830-48 Second Republic Charles Louis Napoleon 1848-52 Bonaparte (President) Second Empire Napoleon III (Emperor) 1852-71
Inimesed, kes hääletavad, ei otsusta midagi. Need, kes hääli loevad, otsustavad kõik. Tähtis pole see, kuidas hääletatakse, tähtis on see, kuidas hääli loetakse Tuntumad teosed "Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast" "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika" Poliitiline Kirjandus, 1947 "Marksism ja keeleteaduse küsimused" Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII kongressil" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 Tuntumad teosed Stalinist Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1944 "Stalinlik sugupõlv" Ilukirjandus ja Kunst, 1946 "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist" Poliitiline Kirjandus, 1946 "Jossif Vissarionovits Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1947 (kordustrükid 1951 ja 1953)
antiikaja sügavamale mõistmisele. Kõrvale jättes selle perioodi üksiknähtusi ja järgides arengu üldiseid jooni, näeme, et romantism ja teised temale lähedal seisvad voolud moodustavad seaduspärase etapi uuema kunsti arengus. Romantism Euroopas Prantsuse romantism Prantsusmaal arenes romantism iseseisva kunstisuunana hiljem, kui teistes Euroopa maades, ehkki selle eelkäijaid võib leida juba XVIII sajandist. Romantismiliikumine võttis Prantsusmaal pisut teistsugused vormid kui ülejäänud Euroopa maades. Prantsuse romantismi omapära oli tingitud osalt ka sellest, et ta ei saanud prantsuse kooli klassikalisi põhialuseid niisama lihtsalt minema pühkida. Ühiskondlikku elu mõjustav inimene, isiksus ja tema suhted teiste inimestega olid ka prantsuse romantikute tähelepanu keskpunktis. Prantsuse romantismi väljendusvahendites võib leida teatavat sugulust barokk-kunstiga
sügavamale mõistmisele. Kõrvale jättes selle perioodi üksiknähtusi ja järgides arengu üldiseid jooni, näeme, et romantism ja teised temale lähedal seisvad voolud moodustavad seaduspärase etapi uuema kunsti arengus. Romantism Euroopas Prantsuse romantism Prantsusmaal arenes romantism iseseisva kunstisuunana hiljem, kui teistes Euroopa maades, ehkki selle eelkäijaid võib leida juba XVIII sajandist. Romantismiliikumine võttis Prantsusmaal pisut teistsugused vormid kui ülejäänud Euroopa maades. Prantsuse romantismi omapära oli tingitud osalt ka sellest, et ta ei saanud prantsuse kooli klassikalisi põhialuseid niisama lihtsalt minema pühkida. Ühiskondlikku elu mõjustav inimene, isiksus ja tema suhted teiste inimestega olid ka prantsuse romantikute tähelepanu keskpunktis. Prantsuse romantismi väljendusvahendites võib leida teatavat sugulust barokk-kunstiga
armastuses pärast surma. Kogu XIX sajandi jooksul ning ka veidi enne ja pärast seda, Lääne kõrgkultuuris oli levinud võrgutav ja seksuaalne visoon surmast, kus arusaam ning nägemus surmast ja seksuaalsusest on segunenud. Surm oli päris tihti erotiseeritud, aga on veel huvitavam, et surma erotiseerimine kaasneb selle vägivallaga koos. Veelgi olulisem on see, et kuigi füüsilise armastuse ühendamine surmaga kunstis on igivana, muutub selle negatiivne mõiste XVIII sajandi lõpus positiivseks. Popkultuuris areneb jõudsalt erootilise ehk sensuaalse surma banaliseerimine ja selle tooremaks/robustsemaks muutmine. Heaks näiteks on tuntud filmid vampiiridest - F.W.Murnau "Nosferatu" 1922 1931, Bela Lugosi Dracula rollis, 1943. aasta "Son of Dracula" ja loendamatu hulk sarnaseid surma interpreteerimise versioone on haaranud inimeste südameid. Armastus-külmas-veres (külmavereline armastussest) on uus juhtmõte popkultuuris
Minu mõtted KESKKOND ARSTID Minu teod (vanemad ja kodu, kool) 50 % 40 % 10 % LOOSUNGID TERVISEST -Inimene palub tervist Jumalalt, aga, et nende endi käes on võim oma tervise üle- seda nad ei taipa ! ( Demokritos V saj. E.m.a. ) -Liikumine võib asendada mistahes rohtu, kuid kogu maailma rohud kokku ei asenda liikumist ! (Tissot XVIII saj.) - Kergem on tervist hoida, kui seda hiljem parandada ! - Terves kehas- terve vaim! Vana-Rooma Decimus J.Juvenalis INIMESE PÕHIVAJADUSED VAJADUSED on need, mis tõukavad meid tegutsema... Vajaduste püramiid: 1. Füsioloogilised e.kehalised vajadused 2. Turvalisusvajadus 3. Armastus-ja ühtekuuluvusvajadus 4. Tunnustusvajadus 5. Eneseteostusvajadus 1. Kehalised vajadused on esmased, elamiseks kõige tähtsamad vajadused
2. Aastad, Omapära ja kus toimusid Aastad,Kus toimusid I Üldlaulupidu (1869a) · Tartu XIV Üldlaulupidu (1955a) · Tallinn II Üldlaulupidu (1879a) · Tartu XV Üldlaulupidu (1960a) · Tallinn III Üldlaulupidu (1880a) · Tallinn XVI Üldlaulupidu (1965a) · Tallinn IV Üldlaulupidu (1891a) · Tartu XVII Üldlaulupidu (1969a) · Tallinn V Üldlaulupidu (1894a) · Tartu XVIII Üldlaulupidu (1975a) · Tallinn VI Üldlaulupidu (1896a) · Tallinn XIX Üldlaulupidu (1980a) · Tallinn VII Üldlaulupidu (1910a) · Tallinn XX Üldlaulupidu (1985a) · Tallinn VIII Üldlaulupidu (1923a) · Tallinn XXI Üldlaulupidu (1990a) · Tallinn IX Üldlaulupidu (1928a) · Tallinn XXII Üldlaulupidu (1994a) · Tallinn X Üldlaulupidu (1933a) · Tallinn XXIII Üldlaulupidu (1999a) · Tallinn
VIII. CV. - Curriculum vitae. IX. Halb seadus, aga seadus. Dura lex, se lex. X. Olgu muld sulle kerge (s.t.t.l). - Sit tibi terra levis XI. Iseenesest Per se XII. Käsi peseb kätt. Manus manum lavat XIII. Raha ei haise. Pecunia non olet XIV. Hunt jutus Lupus in fabula. XV. Inimene on inimesele hunt. Homo homini lupusest. XVI. Hunt hunti ei murra. Lupus non mordet lupum. XVII. Parem hilja kui mitte kunagi. Potius sero quam nunquam. XVIII. Kolm moodustavad kolleegiumi / Kolm on kohtuseadus. Tres faciunt collegium. XIX. Päike paistab kõrgelt. Sol omnibus lucet. XX. Puhkus taastab jõu. Otum reficit vires XXI. Erand kinnitab reeglit. Exceptio probat regulum XXII. Sõnad lendavad (laiali), kirjutatu jääb. Verba volant, scripta manent. XXIII. Kunst on pikk, elu lühike. Ars longa, vita brevise est. XXIV. Kuulaku ka teist poolt. Audiatur et altera par. XXV. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks
Vene rahvariided Vene rahvariiete keskseks elemendiks on sarafan ehk pikk vene pihikseelik. See on unikaalne ja väga kaval riideese, kuna sobib selga igasuguse kehakujuga naisterahvale. Näiteks ei õmmeldud pulmariideid igale neiule eraldi, kuna see oli küllaltki kulukas. Pulmariided anti edasi põlvest põlve ja need sobisid nii pikale kui ka lühikesele, peenikesele või korpulentsemale pikkust sai kergesti reguleerida õlapaelte abil ja lõige varjas kõik keha ebatäiused. Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Rahvarõivad vastavad rahvuse olemusele, eluviisile, töö iseloomule. XIIXIII sajandi ajaloolise arengu tingimustest tulenevalt võib Venemaa põhja- ja lõunapiirkondade rahvarõivastes täheldada olulisi erinevusi. Põhjapoolsed piirkonnad (Vologda, Arhangelsk, Novgorod, Vladimir) jäid XIIIXV sajandil rändhõimude laastamistest puutumata...
Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed) Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saaralt ja maabus 1815 a . märtsis Prantsuse rannikul .Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Sõlmiti uus Prantsusmaa-vastane koalitsioon. Liitlased panid välja suured sõjajõud. Napoleon seevastu suutis vaevaga kokku saada väikese armee. Liitlased said võidu endale- Waterloo lahingus- Napoleon oli võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821.a suri. 3
Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest (ka usk ja moraal). Kõik, mis pole mõistuspärane, on ebaloomulik.
Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 19982005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T. Lindgren "Mao tee kalju peal", 1998) · Taavet (M. Kõiv "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid...
sajandil e.m.a.) 6. Rooma kunst 753 e.m.a 476 7. Etruskide kunst 8. saj e.m.a. 4. saj e.m.a 8. Varakristlik kunst (313 Rooma riigiusund; ) 9. Bütsantsi kunst (395 - 1453) Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. 10. Vanavene kunst (X saj lõpp XVIII saj alguseni) 11. Karolingid, merovingid ja viikingid (476(keskaja algus) 814(K.Suure surm)) 12. Romaani kunst (X saj XII saj/ Saksamaal XIII saj keskel) 13. Gooti kunst (XII saj II pool 16. saj) 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. 14. Renessanss (sünd. XV saj Itaalias XVI saj keskpaik)
3) Prantsusmaa liitlased: Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani. • Ainus riik, mida ei õnnestunud võita oli Inglismaa. 1806 - kontinentaalblokaadi kehtestamine, mis ei toonud edu. LÜÜASAAMINE • 1812 – suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. • 1813 –Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. • 1814 – liitlased vallutasid Pariisi. Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele. Troonile sai Louis XVIII (hukatud Louis XVI vend). • 1815 - Napoleoni Sada päeva. Proovis võimule tagasi tulla. • 1815 - sai Waterloo lahingus lüüa. Waterlo o lahing 1815 VIIMASED ELUAASTAD • 1815 viidi Napoleon inglaste vangina Püha Helena saarele kus ta suri 1821 arvatavalt maovähki. • Teda on peetud üheks suurimaks väejuhiks ja sõjageeniuseks, kes levitas revolutsiooniideid üle Euroopa, kuid samas aitasid tema vallutussõjad kaasa rahvusliku
Watteau maalis küll kauneid stseene, kuid nende maalide meeleolu oli melanhoolne, kuna haige ja üksikuna elades ei saandu ta elada täisverelist elu ning see kandus edasi ta maalidesse. Ta maalidel on sees alati mingi armastuse ja õnne igatsus. Watteau maale iseloomustab veel rokokoolik elegants, prantsuspärane vaimukus ja maitsepeenus. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Millisesse sajandisse langeb tema looming? Viimane nimekas rokokoomeister, tema looming langeb XVIII sajandi teise poolde. 11.Missugust ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhidekte matkima antiiki? Pompei ja Herculaneumi väljakaevamised 13.Millised ühiskondlikud muutused Prantsusmaal tingisid rokokoo asendamise klassitsisimiga? Absoluutse monarhia aja lõpp; kelmikate meelelahutuste ajajärk lõppes; valgustusfilosoofide teoste mõju; vaesuse ja rõhumise all kannatav lihtrahvas ei suutnud enam vanaviisi elada 14
Nullindate kultuur Marleen Kedars 09.03.14 Nullindatel oleme tunnistajaks siirdekultuuri asendumisele kaasaegse võrguühiskonna hilismodernse kultuurimustriga Toimumas on tehnokultuuri revolutsiooniline areng internet 2000 Rahvaloendus 31. märtsil Kaks ankeeti: leibkonna ja eluruumide ankeet isikuankeet Loodi spetsiaaline andmetöötlussüsteem Tulemus: 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201 2001 2. veebruatil asutati Eesti NATO Ühing (Estonian Atlantic Treaty Association) 9. septembril sai Pärnu maakonnas alguse metanoolitragöödia Pildiskandaal 2002 16. jaanuaril avati Tallinnas Toompeal miljonipeldik 25. mail toimus Eurovisioon Saku Suurhallis IX noorte laulu- ja tantsupidu 28.06.2002 30.06.2002 ...
*väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus *ebatervislikud eluviisid *haigused, nälg *vägivald, sõjad ja relvakonfliktid *õnnetused *puhta vee puudus Demograafiline üleminek: I II III IV V Algus/Kestvu Pikaajaline XVIII Algab linnastumine nüüdisaegne s Euroopa linnades Sündimus 40-45 pr. suur väheneb saavad väike Suremus 30-35 pr. väike väike võrdseks väike Iive Väike 20-30 pr. Alla 20 pr. 0 lähedal negatiivne Lapsed 10-12 8-10 vähe 1-2 1-3 Kesk
teotööd ja talurahva korralekutsumiseks kutsuti kohale Vene soldatid, kellega talupojad kähmlusesse satusid. Arvan, et see raamat mõjutas pigem positiivselt, sest see mõjutas Vene valitseja Aleksandri otsuseid, mis puudutasid Eesti talupoegade elu. See raamat võis anda tõuke pärisorjuse kaotamisele. 3. Millised muutused toimusid linnade arvus, kaubanduses ja töönduses Vene võimu ajal XVIII saj.? 18. sajandil oli Eestis 12 linna (Katariina II valitsemisajal said linnaõiguse veel Võru ja Paldiski). Eestist eksporditavad kaubad olid endised (teravili, lina, kanep, tõrv, puit). Suurem osa kaubast läks Madalmaadesse. Ka sisseveokaubad jäid endisteks (sool, metall, raud, vask, tubakas, soolaheeringas, vein, paber, klaas, vürtsid). Tollimaks kontrollis riigi väliskaubandust ja nende pealt saadi olulist sissetulekut.
Kosmoloogia Teema : "Maa ja Taevas" Eesmärk "Mõistaks füüsika võtmerolli loodusteadusliku maailmapildi kujunemisel " Kostja: Pavelkovits Oksana Astronoomia liigendus Objekti järgi Meetodi järgi (astrofüüsika) · Astromeetria, tegeleb · Planetoloogia (koos taevakehade asukoha geofüüsikaga) uurib määramisega planeete, nende · Taevamehaanika, mis uurib taevakehade, eeskätt kaaslasi jt. planeetide liikumist ruumis · Tähtede füüsika ja selle liikumise · Galaktikate füüsika kajastumist taevasfääril uurib tähesüsteeme · Astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat · Kosmoloogia uurib kiirgust ja teeb selle kogu maailma ehitust järeldusi. ja arengut. Maa · Inim...
Wlodzimierz Tetmajer. Kihlus. 1895. Õli, lõuend. Szczecini rahvusmuuseum. Näitusel ,,Metafoor ja müüt" on palju selliseid teoseid, mis on seotud müütilise või tegeliku Poola ajalooga. Kas poola kunstnikud on oma ajaloo suhtes iseäranis tundlikud? Mõistmaks paremini XIX ja XX sajandi kunstnike ja nende loomingu suhestumist kodumaa ajalooga, peaks meenutama Poola dramaatilist olukorda XVIII sajandi lõpust kuni XX sajandi alguseni, mil riik oli jagamiste tulemusel sattunud enam kui sajaks aastaks kolme okupandi, Venemaa, Preisimaa ja Austria võimu alla. Enamik selle pöördelise ajastu kunstnikest nägi okupatsioonivõimude terrorit oma silmaga või koges kaudselt, mis selgitab toonaste traumaatiliste läbielamiste sagedast üleskerkimist nende loomingus. Poola kunst on alati olnud tulvil sümboleid ja tähendusi. Mis võiks olla selle sümbolite keele eelistamise põhjus?
kõrgele kui flöödil, aga ta võib nii flöödist, oboest kui ka inglise sarvest madalamalt heliseda. Klarneti kõrged toonid sillerdavad ja kilkavad, madalad toonid pehmed ja salapärased. Klarnet pärineb vanadest idamaadest. Aegade jooksul muutusid klarneti- laadsed pillid paljude Euroopa rahvaste igapäevasteks muusikariistadeks. Ka meie üleaedsete leedulaste rahvapill birbne ja naabrite venelaste brjolka on klarneti sugulased. Kaasaegseks mänguriistaks kujunes klarnet XVIII sajandil. Saksa pillimeistri J. Chr. Denneri töökojas valmisid esimesed klarnetid, mis võeti kasutusele orkestrites. Ehituselt on klarnet oboega küllaltki sarnane. Oluliselt erineb aga lesthuulik. Klarnetil on see nimelt ühekordne pillirooplaat, mis kinnitub pillitorule. Klarneteid valmistatakse erinevate põhitoonidega. Enamasti kasutatakse tänapäeval klarnetit, mille põhitooniks on b. Klarneteid tehakse puust. Pillivabrikutes toodetakse aga ka eboniidist klarneteid. Neid pille tehakse
vaatlejale. Temaatilise terviku säilitamise huvid ja lavatehnilised põhjused, nagu dekoratsiooni, kostüümide ja lavasisustuse muutmine, tingivad draamateose jaotamist vaatusteks. Vaatused jagunevad omakorda etteasteteks ehk stseenideks, s.o. osadeks, kus tegelaste koosseis ei muutu. Dramaatilised zanrid. Antiikajast saati jaotati draamateosed kaheks peazanriks: tragöödiaks ehk kurbmänguks ja komöödiaks ehk naljamänguks. XVIII sajandil tekib kolmas vahepealne zanr draama, milles esineb niihästi tragöödia kui ka komöödia elemente. Tänapäeval on seega mõistel 'draama' kaks tähendust: laiemas mõttes kogu dramaatika, kitsamas mõttes tragöödia ja komöödia vahepealne tõsise sisuga näidend. Tragöödia Tragöödia on lepitamatult tragöödilisel konfliktil põhinev draamateos, mis lõpeb kangelase hukkumise või raskete kannatustega. Tragöödia käsitleb inimese elu kõige põhilisemaid
mis on vähe viljakad. Need loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule riigis. Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Põllumajanduse tähtsaim haru on piimakarjandus. Piim läheb enamasti või- ja juustutööstuse tooraineks. Hollandi juust on tuntud üle maailma.Suurel osal põldudest kasvatatakse loomasööta.Riigi omapäraseim põllundustoodang on lilled. Juba XVIII sajandil toodi Hollandisse tulbisibulaid, millest hakati aretama üha uusi sorte. Nüüdseks on Holland maailma kõige enim lõikelilli eksportiv riik. Sellest tuleneb ka nimetus “Tulpidemaa”. Hollandis kasvatatakse ka aedvilju ning marju (peamiselt maasikad), millega varustatakse tervet Euroopat aastaringselt. Seal on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade atrv 2003 aasta seisuga: veised – 3885350 lambad – 1088490 kitsed – 380350 hobused – 136000
mitmeid hiilgavaid võite, kuid Leipzigi linna all peetud suures Rahvastelahingus sai Napoleon kaotuse osaliseks. 1815. a peetud Waterloo lahingus sai Napoleon lõplikult lüüa sitsmendalt Prantsusmaa- vastaselt koalitsioonilt. Peale 1814. aastal troonist loobumist pagendati Napoloen Elba saarele ning anti see talle eluaegseks valduseks valitsemiseks, see aga ei rahuldanud teda. Ta jälgis huviga Pariisis toimuvat ning 1815.aasta märtsi algul maabus ta Prantsusmaal ning asus Louis XVIII kohal valitsema. Kohe tegi ta Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida rahu, kuid sellega polnud nõus ning alustati sõjategevust. Peale Waterloo lahingut saadeti ta tühjale ning mahajäetud Püha Helena saarele, kus ta ka 1821.a suri. Ta oli saanud uuesti troonil olla täpselt 100 päeva (13.märts kuni 22.juuni 1815). Napoleoni roll ajaloos on olnud suur; ta vallutas mitmed alad ja tegi mitmeid sõjakäike ning pidas palju lahinguid
pillimäng, laulmine ja lõbutsemine oli keelatud. On täiesti võimalik, et kannelt vanematel aegadel palju tantsupilliks ei kasutatudki. Kandlest on juttu mitmesugustes ürikutes. Nii kuuleme selle esinemisest isegi Tallinn eestlaste hulgas XVI sajandil. Ühes tülis 1579. aastal mittesaksa lihunike seltskonnas oli kannatajale poolele laual lebanud "mittesaksa harfiga" pähe löödud ja nõnda see pill sattuski raekohtu protokolli. Veel XVIII sajandil anti välja määrusi, mis keelasid linnades pulmapidudel mängida torupilli ja kannelt kui talupojapille. Keeld oli muidugi sihitud talupoegadest ja agulirahvast pillimeeste vastu, kes said linna ametnike muusikute teenistusele kardetavaks. Nii kaebas aastal 1722 Tartu linna muusika Georg Selge ühe kodaniku peale, et see on pulma, kus viibinud isegi tsunfti oldermann ja teisi auväärseid kodanikke, söandanud pillimeheks kutsuda kellegi "vääritu" mehe talupojakandlega.
Singende Revolution und Sängerfest Eneli Kajak Januar 2008 SINGENDE REVOLUTION 1987-1992 Lied: estnische Nationalhymne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Mein Vaterland, mein Glück und meine Freude) Singende Revolution - nationale Bewegungen und Kampf um Wiedererlangung im Baltikum Baltikum Estland, Lettland und Litauen Baltikumkarte Singen von nationalistischen Liedern (z.B. der Hymnen der baltischen Staaten) war von der Sowjetmacht verboten Solltesich jemand dem wiedersetzt haben drohten strafen (wie Kündigung der Arbeit bis zur Versetzung nach Sibirien reichten) Bei nationalen Versammlungen und friedlichen Demonstrationen sang man Hunderttausende Leute sangen traditionelle Volkslieder in Stadien und öffentlichen Plätzen Über eine Länge von 600 Kilometern, von Tallin...
Tööstusühiskond vähemarenenud põhjariigid. Infoühiskond rohkemarenenud põhjariigid. Lääne-Euroopa. 5. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja selgita nende mõju majanduse arengule. 1. XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2. XVIII saj lõpp XIX algus Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3. Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult. 4. Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) i. Nimeta kolooniaid:
Piison Pürg e. euroopa piison (Bison bonasus) Ühed ürgsemad loomad imetajate peres, kes on püsinud peaaegu muutumatuna mammutite ja karvaste ninasarvikute aegadest saati. Pürg ehk euroopa piison (Bison bonasus) hävitati loodusest täielikult 20. sajandi alguses. Tehistingimustes oli säilinud siiski veel 56 looma, kellest põlvnevad kõik tänapäeval nii looduses kui tehisoludes elavad pürjad. Selle liigi säilitamine on hea näide loomaaedade edukast liigikaitselisest tegevusest. Algselt asustas pürg ehk euroopa piison (Bison bonasus) suuremat osa Euroopa leht- ja segametsavööndist. Inimasustuse laienedes pürgade levila ahenes. Veel keskajal elasid pürjad koos käesolevaks ajaks välja surnud ürgveiste ehk tarvastega Kesk- ja Ida-Euroopa sügavates metsades. Kesk-Euroopas hävitati pürjad XVIII sajandil. XIX sajandil olid pürgadest järele jäänud vaid kahe alamliigi riismed. Euroopa pürja (B. b. bo...
tundi ja 5 minutit, sellest 42 minutit kulus tulemuse teisendamiseks kahendsüsteemist kümnendsüsteemi. Sellest artikli avaldasid USA ajakirjas ,,Mathematics of Computation" 1962. aastal Daniel Shanks (ei ole midagi ühist William Shanksiga) ja John Wrench. Osutus, et ettevaatus oli vajalik tulemused ühtisid esialgu vaid 70 695 kümnendkohani. Ent viga leiti kiirelt ja siis ühtisid mõlema valemi järgi saadud väärtused täielikult. Muide, juba XVIII sajandi algul hakati kasutama arvu kümnendkohtade arvutamisel valemeid, mis sisaldavad arkustangenseid. Tänapäeval leidub küllaldaselt arvutusmatemaatika ja statistika probleeme, mille lahendamisel arvu kümnendkohtade jada on kasulik rakendada. Näiteks uute elektron- arvutite kontrollimisel võib arvutada vastava programmi abil arvu teatav hulk kümnendkohti. Ka paljude statistikaülesannete lahendamisel tuleb kasutada mõnda juhuslike
Eesti tantsupeod Tantsupidude ajalugu Tantsimine on eestlastele omane olnud ammustest aegadest alates. 19. sajandil ei pööratud tantsule siiski nii palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule. Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo "Ilopüha" etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo "Jaaniõhtu" lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus...
sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse. Tuntuim prantsuse viiulimeister oli Jean Babtiste Vuillaume. Prantsuse Revolutsiooni ajal levima hakanud antiigi-ihalus tõi kaasa ka huvi
Tantsupidu Tantsimine on eestlastele omane olnud ammustest aegadest alates. 19. sajandil ei pööratud tantsule siiski nii palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule. Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo “Ilopüha” etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo “Jaaniõhtu” lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid ol...
AKTSIASELTS Kase Tarkvara liikmetele. Olete oodatud AKTSIASELTS Arvutite Tarkvara üldkoosolekule, mis toimub teisipäeval 4 juunil 2006 Kase 3 keldrisaalis faks 080109 AKTSIASELTS päevakord XV. AKTSIASELTS koosoleku juhatuse valimine. XVI. 2008 aasta aastaaruande esitamine. XVII. AKTSIASELTS 2010 aasta eelarve esitamine ja kinnitamine. XVIII. AKTSIASELTS juhatuse valimine. XIX. AKTSIASELTS audiitorite valimine. XX. AKTSIASELTS audiitorite tasustamine. XXI. Muud jooksvad küsimused. Mart Mõistlik Koosoleku protokoll AKTSIASELTS koosoleku juhatuse valimine. 2008 aasta aastaaruande esitamine. AKTSIASELTS 2010 aasta eelarve esitamine ja kinnitamine.
Veetransport Atlandi ookeanis pool merelaevanduse veostest, 2/3 sadamatest Põhja riikide sadamad universaalsed, Lõuna riikidel spetsialiseeritud Rohkem kui 1/3 laevadest sõidab Panama, Libeeria ja Bahama lipu all Jõetransport Nii reisijate kui kaubaveod ( liiv, maagid, kivisüsi, puit jm) Odavad veod, suur veovõime, hooajalisus, väike kiirus 3% maailma kaubavedudest Õhutransport (XX saj. algasid tsiviillennud) I-sed lennud sooritati õhupallidel XVIII saj. I-ses MS muutus lennukite tähtsus Kiire, võib sõita kaugele, kallis, sõltub ilmastikust, väikese mahtuvusega Suurimad lennuväljad USAs , SB, Jaapanis. Torutransport Peamiselt vedelike vedu Madal omahind, väikesed kapitalimahud, keskkonnaohtlik , automatiseeritud. Torujuhtmeid maailmas 2 mln km (pikimad Kanadas, USAs, Venemaal, Lähis- Idas) Logistika (veoste planeerimine, edasitoimetamine, kontroll, juhtimine, ) 3 etappi 1)Hankimine 2)Tootmine
Teostes on ühendatud kriitiline realism ja sentimentalism. Dickens sündis 1812. aastal Inglismaal Landportis. Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12-aastane, heideti ta isa võlavanglasse. Poiss pidi mõneks ajaks koolist ära tulema ja laos tööle asuma (seega ei saanud Dickens peaaegu mingit haridust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis). Kahekümneselt sai Dickensist ajalehereporter, kes kirjutas kohtulugudest ja parlamendidebattidest. Ta hakkas kirjutama ka lühijuttusid ajakirjadele, pannes neile alla oma noorima venna hüüdnime ,,Boz". Peagi oli Dickens tuntud nii reformaatori kui
Pärast kokkuvarisemist Prantsuse impeeriumi riigi tagasi ikka, sinine lipp .Kaheteistkümnendal sajandil, kuningas Ludwig kuuendas lisas sellele kulla liilia.Nad sümboliseerisid neitsi.Charles V kasutatas kujutise kolme liiliad ja Püha Kolmainu.Saja aasta sõja jooksul Prantsusmaa tahtis eristuda Briti ja kasutada sümbol valge lina liiliad, mis olid ka embleemi, Jumal ja kaks inglit.Toetajad Jeanne d'Arc kasutatakse ka valget värvi. Pärast sõda tuli taas kasutusele sinine lipp. Lõpus XVIII sajandil, pärast Bastille 'vallutamise, punane ja sinine toonid on kombineeritud valge.Nii ilmus trikoloor.Pärast Prantsuse revolutsiooni lipp tähendas vabadus, võrdsus ja vendlus nagu põhilised ideaalid.Igatahes, variant, mis näeb välja nagu Prantsusmaa lipu, on juba vastu võtnud kaasaegse ilme. Värvid Praegune lipu kujundus kinnitati 15. veebruaril 1794. Prantsusmaa lippu on kujutatud vertikaalse trikoloorina: sinine, valge ja punane.
vaadeldakse keelt seoses individualistliku tunnetusskeemiga, mitte aga praktilise sotsiaalse tegevusega. Tulemuseks on agnostilsed järeldused (Locke, Condillac). XVIII saj hakkas arenema psühholoogia. Individualistliku käsitluse ühendamine tajumise psühholoogia andmetga annab subjektiivse idealismi (G. Berkeley) ja agnostitsismi (D. Hume), viimane on õpetus, mille järgi inimene ei ole suuteline tunnetama asjade olemust, tal ei saa olla usaldusväärset teadmist nende kohta. XVIII saj prantsue materialistliku filosoofia kõige silmapaistvam esindaja oli D. Diderot, kes arendas psüühiliste funktsioonide materialistlikku teooriat. Selle teooria kohaselt ei ole inimeste suhtlemisviisides ja loomadel samuti midagi peale tegude ja helide. Loom on aistmisvõimet omav instrument. Inimesed on samuti instrumendid, kel on aistmismeel ja mälu. Meie meeled on klahvid, millele lööb meid ümbritsev loodus ja mis sageli löövad ise enda pihta. Saksa klassikalise idealismi
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust. XVIII sajandi teisel poolel oli Prantsusmaa dip...
vene kirjanduse tippteostega originaalis. Tähestik, mida vene keeles kasutatud, pole alati olnud ühesugune. See on kujunenud idaslaavlaste tähestiku kirillitsa põhjal, mille lõid püha Kyrillos ja püha Methodios IX sajandil. Kirillitsa oli praktiliselt muutusteta kasutusel Peeter I aegadeni. Tema valitsemisajal viidi sisse muudatused mõnede tähtede kirjapilti, 11 tähte aga kõrvaldati tähestikust hoopis. Arvatakse, et XVIII sajandil tuli juurde neli uut tähte: (ja), (e oborotnoje), (i kratkoje), (jo). Uus tähestik muutus lihtsamaks ja mugavamaks. 1918. aastal viidi läbi veel üks reform. Tähestik kaotas veel neli tähte ja on sellisel moel kasutusel tänaseni. 8 Uskumused ja kombed Vene kultuuri juured peituvad väga ammustes aegades. Vene inimeste esivanemad -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
