M . . 1000 . 9 , (eeslinnad) 14.4 . . . -10 , + 18 +25 . . 100 . . 1147 . 1712 1918 - . 12. 1918 . 1156 () . . -. 1367 . 1483-95 ( telliskivi ). 20 . ( (kinnitatud) ). (tuntud) XV-XVII . (katedraalid) (1475-1479), (1484- 1489), (1505-1508). (kellatorn) (1505-1508) , (1487-1489) (Suur Kremli palee), (Relvapalat ) (1844-1851), (Kongresside palee)(1956-1961), - -(XVI-XVIII .)
- XVIII . Palehk'i ikoonimaalistiil tekkis 18. saj keskel. - , , , , , - - . Palehki miniatuurmaalid olid kirjutatud laegastele, reisikastidele, plaatidele, prossidele, puudritoosidele- valmistatud papjeemaseest. : () ; ; ; ; ; , , , " "; ( ). Palehkski kooli iseloomustavad jooned on: miniatuurne detailne kiri, pehme kirjatoon, valik kompositsioonielemente ja nende võlu, valik erksaid varjundeid,puud loomuliku lehestikuga,värvivalik-lai ja ere terava ja väga peene valge varjundiga,aga vahest ka kuldse varjundiga; taustad erinevate toonidega(kaasa arvatud kuldne).
Fifth level , . , , , ( , ). , , . , -- . , . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level , Fifth . level , , xviii . , . , 1755 . , , . , , . , - , , , , . , . , , , , . , , ; , , . 1796 - , . , () , . , , . , . , . , , , . , , , . , - . , . . , . , , . , , , , , , . , . ,
-. XVII , - . (1636--1637) . 1624 -- 1625 () , . -- « » ( ) -- ; , , , , , , . - - , -. , . - , -- - . , -- , , , . , , , - . ( ) ( ), ( ) -- ( , ). 1679--80 - , , . - ( ). 1689 , . 1702--03 « » -- - , 1720--30- . -- « ». 1707--08 ( ; . - XVIII ). 1700--21 - . 1730- , (, , ). 1780- . ( , - , ; 1786). - ( ). . 1804 - . I (1812) - 1814--15 . . ; - , , . 1818 - . . . - ; . - XIX . 1874--83 . , , . 10 1917 -- . 7 1918 . . . . « », 1950 . 1918 ( 7 1941, , -- 24 1945). ( , , . ). 1924 . . ( 1930 , . . ). 1930- .
VII sajandil mauride invasiooni ajal toodi Euroopasse ka lauto ja araabia kitarr. Keskajal oli lauto 4-keelne, seda pilli kasutati rändmuusikute poolt laulude saateks. XVI sajandil algas näpits pillide võidukäik, mindi üle sõrmedega mängule ja see andis võimaluse kasutada neid soolopillidena. 4-keelne kitarr oli lauto kõrval XVII sajandil vähem populaarne. Muusika kirjutati üles tabulatuuridesse, Tabulatuure kasutati kitarri- ja lautomuusika ülesmärkimiseks kuni XVIII sajandini. XVIII sajandi lõpul toimusid suured muudatused kitarrimuusika üleskirjutamises, pilli ehituses ja keelte arvus. Muusikat hakati üles märkima noodijoonestikule, kasutades viiuli võtit. Seega kõlas kitarr noodistatust oktaav madalamalt. Tähtsaim roll klassikalise kitarri ehituse arengus on XIX sajandi lõpul tegutsenud hispaania pillimeistri Antonio Torres'el (1817-1892). Kitarrimängukultuur Eestis oli 19. sajandil seotud vene 7keelse kitarriga
Balalaika - Vene rahvamuusika Trihord kitkutud muusikariista, 600- 700 mm (balalaika esmapilgul) kuni 1,7 meetrit (balalaika) pikk, Kolmnurksete kergelt kaardus (in XVIII-XIX sajandite ovaalne), puitehitis. Balalaika - üks vahendeid, mis on muutunud (koos suupill ja vähemal määral hornpipe) Muusikal sümboliks vene rahvast. Eluaseme liimitud, mitte eraldi (6-7) segmendi juht pika kaelaga kergelt kaardus seljatugi. Stringid metallist (ka XVIII sajandi kaks neist veenides, tänapäeva balalaika - nailonist või Carbon Fiber). Kaela juurest kaasaegse balalaika 16-31 metal frets . Heli Bell, kuid pehmed. Kõige levinumad meetodid kaevandavad heli: saber, Pizzicato, Pizzicato topelt, ühe Pizzicato, vibrato, tremolo, fraktsioonid, kitarri tehnikaid. Virtuosos balalaika: # Vassili Andrejev # Boris Troyanovsky # Nikolai Ossipov # Paul Necheporenko # Mihhail Rozhkov
, , 1905 . , . 1929 . 1367 , , ( , ). -- « ». XV . (1475--79), (1484--89), (1487--91), (1505--08) -- ( ) . 1485--95 , III, : , . 1508-- 16 , . , . XVII--XIX , . 1635-- 36 , . XVII , . 1702-36 ( ., . . . ). 1776--87 ( ). 1812 . , . , , . , , , . 20 , 1815 1836 . XVIII , () . . . , . . , . . , . . . . . 1839--49 . 1844--51 . . 1935--37 , : , , , , ( 3--3,75 ). 1959--61 ( ). 1955 , . ( 1961 ). 1990 . 1485--95 . -- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . . 20 . 3 , , , -- . -- , 80 . , XVII . , XIX . - - -- (), , 1586 .
Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga
Mehed Moes olid soengud pikkadest lokkis juustest, kanti vuntse ja lõuahabet. Juuksevärvist oli moes kastan. Moes parukad. Naised Naiste soengutes rõhk kõrvadel. Pealae juuksed kammiti üle pea ja kinnitati sõlmena kuklale. Soengute kaunistamiseks kasutati linte ja lillekesi ROKOKOO 13 Euroopa soengud XVIII saj. Prantsusmaa XVIII saj. algus Mehed Meeste pikad parukad asenduvad lühematega. Parukad valmistatakse põhiliselt valged. Juuksed kammitakse taha kaelale kokku ja kinnitatakse tumeda lindiga. Mõne aasta pärast mõeldi patsi jaoks välja spetsiaalne kotike mis oli valmistatud mustast sametist. Hiljem tõsteti lauba juuksed pealaele kõrgeks kuhjaks, meelekohtadele keerati 3-4 rulli, kuklale tehti pats. Parukat puuderdati.
. , moodustustiste: , , , 13 . , , , . , väljarändeliikumine , 200 000 ( , 20% eestlaskonnast). Siirdunute 15 000 19. , . 7 Pc 40. c , . , , , . . , , . , , , . , , . XIX , , . XIX XVIII , . , : XIX XX . (-, , .), 80% , . , , . , 1920- . 500 , . 200 . . , . , 8 , , , , . 28 , ., , , . . 9 2 , , , : - ( migratsioonilainete , uusemigrandid). ,
EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA o Sõjast laastatud maa. Venemaa poolt ,,akna raiumine Euroopasse" maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Pärast sõjategevuse lõppu elas Eestis inimesi vähem kui XIII saj alguses. Rahvapärimused kõnelevad metsa kasvanud kirikutest, jalajälgedest, mille abil inimesed olid üksteist otsinud ja leidnud. Aastaid harimata jäänud põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud. Ka mõisad olid XVIII saj algul viletsas seisukorras. Tollased mõisahäärberid ei erinenud oluliselt talupoegade rehielamutest: õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Sõjale järgnenud pikem rahuaeg tagas rahvaarvu jõudsa kasvu. Tühjaks jäänud talud asustati uute inimestega. Sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba poole miljoni piiri. o Balti erikord. Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine, millega alustati juba sõja ajal
-- , - Click to edit Master text styles Second level Third level . Fourth level 1552 . Fifth level , "" . Click to edit Master text styles . Second level Third level " Fourth level ". Fifth level " Click to edit Master text styles Second level ". Third level Fourth level -- Fifth level . , Click to edit Master text styles , Second level...
. 3 ?" ,, ?" ,, . 7 200 ." (, 2009, . 32.) 2. , , 3. , 4. II. - , . - - - 1. 1.1. " , ? ". 15 . 124 71 , 35 , II, 10 II, 5 . 1.2 . , , . 1.3 . , :" ?" 2. . 2.1 . , . , 1867 7 200 000 , « ». ? - - , . , . , I, . 1741 , , , , . XVIII XIX , . - . , , . 1788 . 1821 , . 1824-1825 , . 1854 . . 1859 1867 . . 2.2 2.2.1 II . . II . . 1867 , II 1796 y. 2.2.2 , , . , . , « » , , « », «». , , 100 .. , , . , . . , . . . . 99 - . ,
...7 2 Sissejuhatus Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Sellise jaotuse võttis XVIII saj. lõpul kasutusele prantsuse loodusteadlane (J. B. Lamarck). Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab jagada viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad moodustavad igaüks omaette süstemaatilise üksuse - klassi. Kalade klassi aga eraldi ei ole: sellesse rühma kuuluvad erinevate süstemaatiliste üksuste veelise eluviisiga selgroogsed.
Vene kirjandus Ajajärgud 1. Keskaja kirjandus XI-XVII sajand kiriklik, kirjutati romaane 2. Klassitsism ja eelromantism XVIII sajand 3. Romantism XIX sajandi algus 4. Klassikaline realism XIX sajandi keskpaik ja lõpp 5. Sotsialistliku realismi algus (kõrvuti sümbolismi, futurismi, akmeismi jt modernistlike suundadega) XX sajandi algus Vene kirjandus tekkis X saj lõpul XI sajandi algul Kiievi-Vene riigis. Olulisel kohal olid kultuurisuhted Bütsantsiga. Viljakalt arenesid eepilised rahvalaulud ehk bõliinad.
VIIUL 8.r Viiuli Ajalugu Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna- Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. Ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava
kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele. Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti
Hansa Liidu ja saksa ordu egiidi all. XV sajandi lõpust (pärast Novgorodi vabariigi Moskvaga ühinemist) kandub Novgorodi endine ajalooline roll Vene Euroopa kaubandussidemete vahendaja roll vahehaaval Narvale üle. XVI saj. teisel poolel, Liivi sõja ajal, vallutasid Narva Vene tsaari Ivan IV Julma vaed ja linnast sai 20 aastaks peamine merekaubanduskeskus Venemaaga Balti merel. Uus ja kõige tähendusrikkam õitseng Narva kui kaubalinna ajaloos toimus XVIII saj., kui linn kuulus võimsa Rootsi kuningriigi võimu alla. See oli kaubandusliku Narva "kuldajastu". Läbi Narva viisid sellal teed, mis sidusid Baltimaid mitte ainult Venemaaga, vaid ka Pärsia ja TagaKaukaasiaga.
Fifth level Näiteriigid: Eesti Itaalia Soome Tsehhi Rootsi Prantsusmaa Norra Hispaania Läti Portugal Leedu Island Saksamaa Suurbritannia Poola Iirimaa Horvaatia Gröönimaa Sloveenia Kanada Austria Ameerika Ühendriigid Kujunemisaeg XVII ja XVIII sajand Ladina ehk Lääne tsivilisatsioon kujunes katoliku kiriku mõjutusel välja Vana-Rooma pärandi baasil. Kirik ja riik on lahutatud, et tagada kiriku sõltumatus ilmalikest võimudest. Võib öelda, et selles tsivilisatsioonis on kõige olulisem ühiskond, mis ei ole samastatav riigiga Usu roll Katolik usk- Kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Tavad Kirikus käimine pühadel Sünnipäevad Arhitektuuriväärtused-ehitised
vastu (Charles X) Võimule tuli ajutine valitsus 31. juuli Orleansi hertsog Louis-Philippe kuulutati asevalitsejaks 2. august Charles X loobus troonist 7. august Louis-Philippe sai kuningaks 9. august kehtestati uus põhiseadus ja algas juulimonarhia Klõpsa tiitli lisamiseks Klõpsa liigenduse lisamiseks Charles X (9. okt 1757 6. nov 1836) Tuli troonile venna Louis XVIII järel Valitses 1824. 1830. a Viimane Bourbonide vanema liini dünastia kuningas Troonile saades juba 66aastane Juulirevolutsiooni ajal põgenes Pariisist Suri koolerasse Louis-Philippe I (6. okt 1773 26. aug 1850) Valitses 1830-1848 Tuntud ka kui juulimonarh 1848. a loobus troonist ja elas eksiilis Inglismaal Viimane Prantsusmaa kuningas Abielus printsess Maria Amaliaga, neil oli kümme last
Asuti võitlema vanade kommete vastu, näiteks hävitati ohvrikohti. Suurt rõhku pandi kõlblusele, loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes. Vennaskogudusse suhtuti pooldavalt, sest see tõi rahva religioonile lähemale. Kui vennaskoduduste liikumine kiriku ja aadli kontrolli alt väljus, keelustas keisrinna Elisabet 1743. a. selle liikumise. Peale pietismi tõusis tugevalt esile ratsionalism. See on usuvool, mille tõi kaasa valgustusideede levik XVIII sajandi teisel poolel. Ratsionalistid suhtusid pietistidesse üleolevalt. Eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine. Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ratsionalistid ühiskonna sotsiaalset korraldust. Kaks suuremat ratsionalismi esindajat olid Johann Georg Eisen v. Schwarzenberg ja August Wilhelm Hupel. Peale Põhja sõda olid koolide tingimused ning edasiarendamised kehavd. Koole oli vähe, ning õpetajaks oli enamasti kiriku köster
Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal Pähkel, intarsia, kullatud pronks....
LIINA KANARBIK RAKKE 2010 Barokiajastu armastas kõike kunstlikku: kummaliselt pügatud puid, travestiat, kastraatlauljaid. Viimaseid lausa jumaldati, kuid mitte ainult imelise hääle pärast, vaid huvi äratas ka nende ebamäärane seksuaalsus. Kastraatide kõrgaeg oli XVII ja XVIII sajandil Itaalias ning suurim neist oli Farinelli. Need vanemate rahaahnuse ja ühiskonna kaksikmoraali ohvrid hiilgasid õukondades, ooperilavadel ja kirikutes, kuid eluõhtu pidid veetma üksilduses. Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Kastraat võis olla sopran või alt. Kastraatide tipphetked olid 17. ja 18. sajandil. Kastraadid kadusid ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas Arvatakse, et 17.-18. sajandil kastreeriti Itaalias
Saksamaa kuulsaim arhitekt oli Karl Fr. Schinkel. Teda peetakse klassitsismi võrdkujuks, saksa vaimu üheks sümboliks. Schinkeli stiil on selge, range, suurejooneline. Temalt on pärit mitmeid ehitisi Berliinis (Uus Vahtkonnahoone, Vana Muuseum) ja Potsdamis. Hilisemas loomingus kasutas ta ka muid stiile, eriti gootikat. uus Vahtkonnahoone Inglismaal oli kuni XVIII sajandi lõpuni väga tugev Palladio mõju. Kuid sealgi taganes see rangema, antiikset väga oluliseks pidava klassitsismi ees. Uue suuna tuntumad esindajad olid Robert Smirke (1781-1867, ehitas Briti Muuseumi) ja sir John Soane (1753-1837, olulisim töö on ümberehitatud Inglise Panga hoone). Briti muuseum Itaalia selle aja arhitektidest oli kuulsaim Giuseppe Valadier (1762-1839). Ta restaureeris antiikehitisi (nt
Päevalille seemneid lisatakse paljudesse lemmikloomade toitesegudesse, on talvine linnusööt ning purustatult vajalik lisand kalade peibutussöötades. MUUD HUVITAVAT Kõige kõrgem päevalill on kasvanud Hollandis, selle kõrguseks on 7,5 meetert. Euroopas on tähtsaim päevalillekasvataja Rumeenia. Päevalilleseemned sisaldavad 28-33% õli, uuemate sortide õlisisaldus ulatub kuni 70%. Päevalilleseemneid hakati Euroopas toiduks tarbima XVIII sajandil. Päevalill on oma nime saanud sellest, et õisikud järgivad päikese päeva teekonda taevavõlvil. Päevalille seemned sisaldavad rohkesti linoolhapet ja vitamiine: A-, D-, E- ja K
Nad püüdsid igati pitside levikut takistada. 1398. aastal keelas kirik vestide ja tikitud särgi kandmise. Neid lubati kanda vaid pruutpaaridel. Laulatus keskajal Valge laulatuskleit ja pruudiloor tulid kasutusele suhteliselt hiljuti. Üldiselt armastati keskajal erksavärvilisi rõivaid, valget peeti liiga tagasihoidlikuks. XV sajandil kandsid Itaalias mõrsja ja peig karmiinpunast sametit ja atlassi. Leekivpunasesse kleiti rõivastusid pruudid veel kuni XVIII sajandini. XVI sajandil, kui Euroopas domineeris hispaania mood oma süngete toonidega. Pulmariiete suursuguseimaks materjaliks peeti musta põhjaga kuldbrokaati. Järgmisel aastasajal kuulus elegantseima mõrsjarüü au mustale sametkleidile, mille alt paistis välja punasest siidist alusseelik. Alates XVI sajandist hakkas pruudi riietuses, eriti saksa suurnike perekondades, üha sagedamini esinema hõbebrokaati. Selle põhjusel kujunes valge värvus saksa spetsiifiliseks moeks
Eesti rahvalaul ja rahvapillid Rahvalaul Rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk runo (kuni XVIII sajand) 2) Uuem rahvalaul (alates XVIII saj lõpp, domineerivaks XX sajandi keskel) Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm
Ta oli väga kangekaelne suu ja lõug, kus oli ta leiti, sest taevas huvides. Crooked kulmud, mis olid paksud, kuid mitte liiga palju, nii nad läksid koos tumedad silmad, mis olid paksult soritud.Õhuke arm jooksis ette tema õigus põske, vaid kaks või kolm tolli pikk, kuid ta ei oleks üllatunud, kui see osutus slash alates dueling mõõk, sest ta vaatas läbi oma aega kuidagi. Seoses teda, sest ta oli pärit tema peidetud vaatepunktist, Eve arvasin, et sa oleks tulnud siia XVIII sajandil teil on rohkem kodus siis. Üks asi oli kindel, et ta teadis, et ta ei tahaks teda. Ta pöördus eemale akna. Esko ja Liisa oleks tea, kus ta oli sain. Juba thetwo mehed olid tulevad suunas maja ja tal oli mälestus, et esimene pilguheit võõras mees, kes oleks guide tema reis ja tumesinine Beatlesite tüüpi müts ta kandis elumehelik nurk tundus sätestatud pitserit tüüp Inimese ta oleks. Eve Carrick oli rikas tüdruk, kes oli vaid kaotada oma väike sõrm tuleb ootas käte ja
«Желание») Томашевский: В 2-сложных размерах перемена анакрузы не допускается. Только в английской поэзии и в частушках. 6. Основные этапы развития русского стиха. Реформа русского стиха в XVIII в. Русские силлабо-тонические размеры. 1735г - К. Тредиаковский «Новый и краткий способ к сложению стихов Российских». Тредиаковский реформировал русский стих, не понимая, что создал новую систему стихосложения
keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele.
mm XVI XVII 147 × 82 100 roheline barokk ja rokokoo kuni mm XVIII raud- ja 153 × 82 XIX 200 kollakaspruun klaasarhitektuuri mm kuni XX ajastu
Klaver versus süntesaator. Klaver on kolmnurkne, tavaliselt must kast, mis seisab kolme jala peal. See on üks tähtsamaid pille, mida kasutavad muusikaõpetajad, koorijuhid ja tehakse ka sooloesinemisi. Tema kauge esiisa oli klavikord, mille juured ulatuvad vana-kreekasse. Klaveri lähim eelkäija on, aga klavessiin. Klavikord ja klavessiin olid kasutusel kuni XVIII sajandi lõpuni. 1709. Aastal valmis frienze pillimeistril B. Cristofori käe all esimene kaasaegne klaveri moodi pill.klaveril on raamile tõmmatud keeled, kõlalaud, klaviatuur ja mehhanism, mille abil pillimees paneb keeled helisema. Klaveril lööb haamrike vastu keelt ja jätab sellest helisema ainult teatava osa. Klaveri musta kasti sees on igasuguseid keerulisi asju. Kõigepealt on seal keeled. Neid on keskmiselt 230 tükki. Keeled on pingutatud tugevale malmraamile. Keelte
kalleid materjale, mis jällegi iseloomulikud inglise juugendlikule liikumisele. 3.2 Neoklassitsistlikud tendentsid Kuna juugend püüdles rõhutatult uue ja ekstravagantse poole, siis õige pea sellele vastukaaluks hakati tagasi vaatama üldtunnustatud ja igaveste esteetiliste väärtuste poole. Ühena neist võiks käsitleda neoklassitsitlikke stiilisuundi ning sealjuures püüdlusi aristokraatlikkuse ja kõrgendatud vaimsuse suunas. Baltikumis tõusis huvi XVIII sajandi teise poole ja XIX sajandi alguse kultuuripärandi vastu. Selle näideteks on Türi lähedalt paiknev Laupa mõis (Joonis 9), mis näeb välja nagu katariina-aegne suveloss. Hoone mõjub tasakaaluka ja rahulikuna, kuid seinu katab rohke dekoor. Mõisamaja kroonib ilus mansardkatus. Neoklassitsistlikke elemente võib kohata veel näiteks Kärtsna mõisas (karniisid, liseenid, kolmnurkfrontoonid, risaliidid jne), Kehtnas (ülakorruse interjööre
- peaksime taotlema nii era- kui ka avalikus elus, et kõik vastaks vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele, otsuste tegemisel peaks olema mõistuse asemel süda; - iga kodanik peab alluma sellele ,,üldisele tahtele", indiviidil pole mingist õigust hälbida ühiskonna tahtest ja seega võib tema demokraatiakäsitlusele ette heita isikliku vabaduse täielikku puudumist. 7. XVIII saj draamat mõjutas mõjuvõimas klassitsism. Voltaire tõi draamasse progressiivsed valgustusideed - usufanatismi kriitika, võitluse vaimupimeduse vastu - ja suurendas Shakespeare'i eeskujul näidendi tegevust, kahandades dialoogi. Valgustusaja draamakirjanikud: Inglismaal -> Lillo (kodanlasetragöödia), Fielding (komöödiad), Gay (muusikalised komöödiad). Itaalias -> Goldon (komöödia). Prantsusmaal -> Diderot, de Beaumarchais. Saksamaal -> Lessing. Diderot hindas
Lasteseepidele lisatakse lanoliini ja boorhapet. Õrna ja kuiva nahaga inimestel ei ole soovitav end liiga sageli seebiga pesta, sest siis eemaldatakse täiesti naharasu ja võib tekkida nahapõletik, mis avaldub naha kiheluse, punetuse ja kestendusena. Seep on üks vanimaid pesemisvahendeid, mida hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles XVIII sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Enam arenenud maades tarvitatakse tänapäeval ligi 13 kg seepi inimese kohta. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik, glütseriin jt,). Seebi
Vene rahvariiete ajalugu Autor: Lia Valdek Taali PK Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Bütsantsi ja Venemaad ühendas ristiusk, mis oli Venemaal vastuvõetud 9. saj lõpus ( Kiijevskaja Rus`). Selle aja naiste riietus koosnes • alussärgist (rubaha) - millele olid eraldi külge õmmeldud käised • sarafanist ( nn käisteta kleit) • varukad olid väga pikad Naiste peakatted olid erinevad. Kõige suurem erinevus oli neiu ja abielunaise peakattel. Tüdrukud kandsid • paela, mis seoti ümber pea • Kokošnikut Kokošnik Abielludes pidid naised katma oma juukseid üleni ja punuma juuksed ühte patsi. Selleks, et juukseid katta, kasutati mütsitaolist peakatet- povoinik. Abielunaised kandsid ka põlle. Kõik need peakatted olid kaunistatud erineval moel: • Tikkimisega • Klaaspärlitega • Pärlitega Neid anti peres edasi ...
Eesti Vene impeeriumi osana Haldus ja majandus Haldusjaotus PE→Eestimaa kubermang LE+PLätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa) Suurim privileeg oli see, et võis tsaarivalitsuse ukaase välja mitte kuulutada, kui see ei sobinud Balti erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi sak...
Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit müstilist haigust ,mis pidavat saama alguse iso...
toodi ettekäändeks jakobiinide diktatuurile. Napoleon Bonaparte Võimuahne noor kindral, kes surus maha rojalistid ning korraldas edukaid vallutussõdu. 9. novembri riigipöördes, kus Napoleonile ustavad väed saatsid laiali direktooriumi ning Napoleon sai tähtsamaiks 3-st konsulist. Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte, kes krooniti keisriks. Tähtsad reformid, nt tsiviilkoodeks. Napoleon sai lõplikult lüüa Waterloo lahingus ning ta saadeti Püha Helena saarele asumisele. Louis XVIII Bourbonide restauratsioon? Mõisted Asutav Kogu Rahvuskoguga liitunud aadlikud ja mood, kes võtsid vastu I põhiseaduse. Rahvuskaart Kodanikukaitse "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Asutava Kogu seadus, mis sisaldas 1) Inimese võrdõiguslikkus ja vabadus 2) Garanteeriti põhilised inimõigused ja turvalisus. 3) Sõnavabadus 4) Eraomandi puutumatus. Zirondiinid parempoolsed revolutsionäärid (Gironde'i maakonna järgi) Pooldasid
Ida-Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt. Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. Keskaega on erinevatel aegadel ning erinevate vaadetega inimeste poolt hinnatud väga erinevalt. XIX saj. alguse rahvusromantikud pidasid teda järgimisväärseks kangelasajastuks, mille üllastest põhimõtetest (rüütli aukoodeks, ausus, õiglus jpm) oleks kaasaegsetel inimestelgi palju õppida. Paljud teised aga (ratsionalistid, realismi esindajad jt) pidasid keskaega antiikaja ja uusaja vahele jäävaks langusajastuks,
Kuningas Fernando VII arreteeriti ning hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a. kutsuti Cadizis kokku Hispaania parlament e. Cortes. 1812.a. sai Hispaaniast konstitutsioonilise monarhiaga riik. Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saarelt ja maabus 1815 a. märtsis Prantsuse rannikul. Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Sõlmiti uus Prantsusmaa-vastane koalitsioon. Liitlased panid välja suured sõjajõud. Napoleon seevastu suutis vaevaga kokku saada väikese armee. Liitlased said võidu endale-Waterloo lahingus- Napoleon oli võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821
10 X decem 58 LVIII duodsexgint 11 XI ndecim 59 LIX ndsexgint 12 XII duodcim 60 LX sexgint 13 XIII trdecim 61 LXI sexgint nus 14 XIV quattuordecim 62 LXII sexgint duo 15 XV qundecim 63 LXIII sexgint trs 16 XVI sdecim 64 LXIV sexgint quattuor 17 XVII septendecim 65 LXV sexgint qunque 18 XVIII duodvgint 66 LXVI sexgint sex 19 XIX ndvgint 67 LXVII sexgint septem 20 XX vgint 68 LXVIII duodseptugint 21 XXI vgint nus 69 LXIX ndseptugint 22 XXII vgint duo 70 LXX septugint 23 XXIII vgint trs 71 LXXI septugint nus 24 XXIV vgint quattuor 72 LXXII septugint duo 25 XXV vgint qunque 73 LXXIII septugint trs
Lehed 4-9 cm, Pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, Leheroots 3-4 cm, Õitseb juulis, Külmakindel, Mullastiku suhtes nõudlik, Eluiga kuni 600 aastat, Pärnapuidust tehti toidunõusid, Kuivades puit ei pragune, Tänu sammasjuurestikule väga tormikindel, Õied sisaldavad C-vitamiini, Noorest puust on lihtne teha nööri ja köisi, Niinepuu, lõhmus, pähn Hobukastan (Aesculus hippocastanum) Eestisse toodud XVIII sajandil, 25-30 m, Koor hallikaspruun, Õitseb mai lõpus, Leht koosneb 5 osast, Leht 10-12cm, Õied valged, punaste ja kollaste laikudega, Vili kuni 6 cm, Seeme pruun, Seemet ümbritsev kest mürgine, Peaaegu külmakindel, Puit kerge, pehme Puidust tehakse mööblit, vineeri, Vilju kasutatakse söödaks ja praetakse söögiks, Juurtel mügasbakterid, Eluiga kuni 300 aastat, Levinud ilupuu Tamm (Quercus robur) Rahvapärased nimed: hiiepuu, lesetamm, suvitamm, talitamm,
aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile, mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega. Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. ÜHISKOND · Lääne- Euroopas: Linnade, kaubanduse, käsitöö allakäik · Ida-Euroopas: langus ajutine, linnad muutuvad taas jõukateks · Lääne Euroopas domineerib NATURAALMAJANDUS ehk eluks vajaliku valmistasid talupojad ja käsitöölised. Raha kasutati üha vähem. IDA-ROOMA EHK BÜTSANTS · Pealinn Konstantinoopol · Kõrgeim ilmalik võim kuulus Bütsantsi keisrile. · Kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli patriarh. KLOOSTRIKUKORRALDUS
Pompej ja Herculaneumi väljakaevamised 13.Millised ühiskondlikud muutused Prants. tingisid rokokoo asendamise klassitsismiga? Valgustus filosoofide (voltaire), Diderot, Rousseau teosed innustavad noort põlvkonda. Vaesuse rõhumise all, lihtrahvas ei kannatanud vanamoodi elada. Suur Prantsuse rev. 14.Mis on portikus? Sammaste koda (korintose sambad) 15.Miss. kunstiliik sai juhtivaks varaklassitsismis? Arhitektuur 16.Miss. Prants. XVIII saj. kuppelehitis sai eeskujuks teistele riikidele? Autor? Pantheon Pariisis, Jaques German Soufflot 17.Miss. Eesti linnas oli vilgas ehitustegevus klassitsismiajastul? Tartus 18.Miss. kirik Pariisis on täpne koopia Ateena Akropolis asuvast Parthenoni Templist? 19.Miss. linnas asuvad Brandenburgi väravad? Berliinis 20.Miss. meie naaberriigi pealinna südalinn on klassitsismi iseloom. Näide? Venemaa, Peterburg 21.Miss. ratsamonumenti peetakse kunstiajaloo üheks suursugusemaks ? autor
6 km2 Koht Linn Linnaarv Pindala 1 Sydney 4 627 345 12144.6 2 Melbourne 4 137 432 8806.0 3 Brisbane 2 074 222 5904.8 4 Perth 1 738 807 5386.0 5 Adelaide 1 212 982 1826.9 Linnad Melbourne Brisbane Sydney Esimene linn Eurooplased XVIII sajandil hakkab aktiivselt asustama Austraalia ida osa ja 1788. aastal siin tekkis esimine linn Port-Jackson, aga praegu nimetus seda linna on Sydney. Suurlinnade kasvutempo Austraalia suurlinnad nagu Sydney ja Melbourne pidevalt kasvavad, sest kohalik rahvas leiab oma riik ning selle kliima mugavaks ja jäävad seal elada. Ka nimitatud linnad mängivad olulist rolli turismis Inimesed terve maailmas tulevad Austraaliasse töötama.
kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 17941799 ha mdukamaks muutuvas suunas. Egon Friedell on koguni vitnud, et 1799.-ks vi hiljemalt 1804. aastaks judsid prantslased samasse seisu, kus nad olid olnud enne 1789. aastat: absolutismi. Siiski ei olnud revolutsioon mingil juhul thtsusetu, sest Napoleoni absolutism erines kardinaalselt Louis XVI omast ning revolutsiooni ajal tehtud muudatused jid suurelt osalt psima ka Louis XVIII restauratsiooni jrel. Kahtlemata oli tegu sndmusega, mille olulisust Euroopa ajaloos on raske le hinnata, kuigi selle kaalukus vib olla teatud mral hilisemate ajaloolaste tdes fabritseeritud. Mrgina on Prantsuse revolutsioon Euroopa varauusaja lpetajaks ning telise uusaja alguseks.
Aastal 2009 elas maailmas ÜRO hinnangul 6,8 miljardit inimest. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teine miljardi täitus 1907.aastal. Kolmas täitus 1940. aastal. Kuus miljardi täitus 1999. aastal. Tagajärjed: sotsiaal-majanduslikud probleemid, toidupuudus, ülerahvastatus, ülelinnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodus- varadele, jäätmete ladustumine. Maailm
Ирландии в ирландский язык проникают заимствования из латыни , начинает использоваться латинская письменность В XI веке от ирландского отделяется шотландский язык Письменность на основе латиницы Бриттская подгруппа Мэнский язык В XVII и XVIII веках на мэнский переводятся Библия и англиканский молитвенник Изучается в ряде университетов и колледжей острова Мэнская орфография основана на английской Бретонский язык Находился под воздействием французского Сохранялся среди сельского
rahuldunud üksnes Elba saare valitsemisega. 9. Miks sai võimalikuks Napoleoni 100 päeva? Kui armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega nägi Napoleon selles enda jaoks uut võimalust ning saladuskatte all lahkus ta koos oma lähikondlastega ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815.märtsi algul Prantsuse rannikul. 20.märtsil saabus Napoleon Pariisi, kust päev varem oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pagenud. Napoleon tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud ning see tähendas uut sõda. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud ning sõlmiti uus, seitsmes Prantsusmaa-vastane koalitsioon, millega liitusid ka teised Euroopa riigid. 1815.aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Napoleon oli võimul olnud 100
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
