VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väike...
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inime...
XVIII sajandi kirjandus: LUULE SATIIRILINE LUULE 18. sajandi algupoolel levis eeskätt satiiriline1 luule. Inglise luules esindab seda suunda Alexander Pope. Seda viljelesid näiteks ka „Gulliveri reiside” autor J. Swift ja prantsuse filosoof Voltaire, kes läks groteskses2 ja pilavas poeemis „Orléans’i neitsi” Jeanne d’Arci ümber tekkinud ebausu oreooli kallale. Pühak annab Jeanne’ile kaks käsku: päästa Prantsusmaa ja alles hoida oma neitsilikkus. Esimese ülesandega saab neiu hakkama, aga teisega kauniste sõjameeste keskel mitte. (Nt Schiller püüdis oma samanimelise draamaga Jeanne d’Arci taas ülendada.) 18. saj kunstis avaldunud rokokoo3 ilminguid leidus ka kirjanduses. Rokokoo on väljenduslaad, kus teadlikult rõhutati kergemeelsust ja mängulisust, teosed olid enamasti humoristlik-iroonilised4 või satiirilise kallakuga. Sageli loobuti kerguse saavutamiseks klassikalistest luulevormidest. Rokokoo hilise suuna esindajaks võib pidada root...
Kordamine: Eesti XVIII sajandil. 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Põhijooned: kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused; kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata; valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir; säilusid Saaremaa, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. +: jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus; jäi kehtima luteri usk; säilis siinne kultuur; tekkisid tihedamad sidemed Euroopaga -: suruti maha eestlaste õigused; baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes; eestlasi hoiti omavalitsusorganitest eemal. Balti erikord 1721-1783 Asehalduskord 1783-1796 Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eesti jagunes kaheks kubermnaguks: a) Eestimaa kubermang: Lääne-, Harju-, Viru- ja ...
Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris? Valgustusideede levikuga 17. ja 18. sajandil muutus inimeste elukäsitlus looduslähedasemaks. Oluliseks hakati pidama haridust ja teadmisi, mis arendasid inimmõistust. Eelkõige paistsid oma vaadetega silma filosoofid ja teadlased ning nendest mõjutatud absolutistlikud valitsejad. Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli ette kujutatud renesanssiajal. Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Tema leiutistele lisandusid ka Isaac Newtoni (1643-1727) peegelteleskoop, spekter ning mehhaanika põhiseadus...
· Venemaa vajas kohaliku aadli toetust, et kindlustada oma võimu, seetõttu oli vaja baltisakslaste poolehoid saavutada. · Balti erikord valitsemissüsteem, kus balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. · Eestlaste õigused suruti alla; aga see aitas kaasa siinse maa kultuuri ja omapära säilimisele, välistades venestamise. 7. Asustus; linnad, käsitöö ja kaubandus Vene võimu ajal XVIII saj. 1) Vene aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. · 18. sajandi algul oli rahvaarv väike, tänu näljale, katkule ja Põhjasõjale inimesi oli umbes 170 000. · Tänu soodsetele tingimustele kasvas rahvaarv kiiresti jõuti umbes miljoni inimeseni. · Rahvaarvu tõusule aitas kaasa kestev rahuaeg ja see, et 1710.-1711
Barokk ajastu Barokki murranguperiood on XVII-XVIII saj. Polüfooniline muusika saab oma kõrgtipu. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust...
Kultuur Vene ajal Kultuurimõjutused XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60%...
, . (1814). I, , ( ). « » « » . 1845 «. », «. » . II «» , «» « » . , . 1852 , , , , , , VIII--XIX . XIX , , 1895 . . , . XIX () , . , , , « », XVII , . . . , , , , , , , . , - . . , XVIII , , , , , . , . ( ) , . ( , , , , , ) . 1929-34 48 . ( ) . , . . , , . , . 1956 . XX . . « » , , , . XIII--XX . XVI--XVIII, XVII- XX , XVI--XVIII, XVII . -- , « » , «» , « » , «. » , «» , « » , « » . , , , , , , , .
. . 11 ., ?! -, , . 120-140 . : , , - . , XVIII . , . , : ( ), , , , -. 1730-40 . . : - - . . . XVIII «» , , , . . . . , , XVIII . . , , . , , .
(1556--1629 .), . -- - (1603 .). , 1620 . . . , . ., ., ., . , . , . . 1693 -- . , , --- (1645--1652 .). , , ( ), , , . , ( ), . -- , . , -- , . , . , , . « » . , , . . . - , . , 18 . , -- . , , , , , . . - . , . XVII (« », « »). XVIII I - . -- « » ( ), . . . . - ( -- . . , . . ) (. . ). : (), (), (), (), (). . . , , , ( ), , , , , . - . , , , , , ( , , ). , , - (. , . ). « ». , - (. , . ), - (, . , . ). , : , (), (, ), ()(. ). , , , ( ', «»). , . , , , ( , - ), . -- . ( «»), -- . (). . (), . (), -- (). . ,
. : -- 1--5 , () -- 5--30 , ( -) -- 5--22 . -- (70--110 ) (176 ). -- 1,4 ²[1]. , 550 ²[5]. , - . , , . 1,5 , . - 62 . 18,1°, -- -6,1° C. , , . 2005 - 2,18 . , , 2005 4,5 [13]. ( «», «-», «», «» « » .), . . - . 150 . , 45 . 45 [14]. - , , , , , , , , . XVIII -- XIX : , - , , , , , I ( 1782), , . , , , . - 8 [33]. 2005 [34]. 2005-2008 . ( ) ( ), 5 , XVIII , . . . 2008 . (. 18 -- . 19 .). 2008 , , , , 2002 . , 650 , [35]. , (, «-», «- »), (« »), ( )[36][37] , [38], . , [39][40]. [41] UNESCO[42] -- . --
.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 ();
EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA Eesti pärast põhjasõda: Põhjasõjast täielikult laostatud maal elas vähema inimesi kui XIII saj alguses. Ehitised olid metsa kasvand, põllud mitu aastat harimata, koduloomad hävinud. Halvas seisukorras olid ka mõisad. Hoolimata sellest suutis maa siiski väga kiiresti taastuda. Juba XVIII saj lõpuks ületas rahvaarv poole miljoni piiri. Balti erikord: Kuna paljud Venemaa poolt vallutatud alad olid sunnitud valvsusele ning vastuabinõude kaalumiseks, siis oli venelaste jaoks tähtis kohaliku baltisaksa aadli poolehoid. Selle võitmisega tehti algust juba sõja ajal restitutsiooniga, kui Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Mõisatega koos said aadlik tagasi ka endised õigused talupoegade suhtes. Baltikumi põhijooned kinnitati 1721
- - - - , . ( 200) . , , , , , - , .. , . . e, e : , , , , - (, ). - , , 350 . , , , , , " ", . - II 1895 , . 400 000 . . , . - XIX ( . ), . -. 112 400 . 43 . 1703 I. -- , , . XVIII . . 1993 -. 1801 . , , I, , . , . a -. - - , " " ( 176 ). XVIII - . XX .
10 «» 2009/2010 · ? · ? · · · · - ... · ... · ... · · · ? · , - , . , (, ). ? · - - - ( " ") XVIII . · , , · - 1795 , . . ( ) . · , 23 -. . · , -. , , ( ) ( 12 - 18 ). · - · , , , , , , , , , , . · . - ... · ... , ; · ... , ; · ... ; · ... ; · ... . ... · , , ; · . ; · -
1 ... - « » 2 - - XVIII-- XIX , , 1918 - 1992 3 120 : ( , 1740- ) (1790- ) , 4 : : : II : 1792--1796 : I, I, III, II 5 107 : (1717 -- 1720- ) (1760--1796 ) I 6 : : : I : 1717 : 1752--1756 7 XVIII , 1716 I I 1746 - 1755 1979 - 8 http://ru.wikipedia.org/wiki/ () http://ru.wikipedia.org/wiki/ (-) http://ru.wikipedia.org/wiki/ ( http://ru.wikipedia.org/wiki/ http://ru.wikipedia.org/wiki/ () http://ru.wikipedia.org/wiki/ http://ru.wikipedia.org/wiki/
jäid valitsusohjad enamasti kohaliku aadli hulgast valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Balti erikord toimus eestlaste õiguste allasurumise hinnaga. Teisalt oli see tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni ja tihendas sidemeid Lääne- Euroopaga. Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus, mis andis läbi kogu XVIII saj põhiosa Eesti mõisate ja tulude sissetulekust. Suureks viljatarbijaks sai Baltikumi toodud Vene 50 000 meheline sõjavägi. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin, mille tegemise tarvis raiuti maha põlismetsad, et kütta viinakööke. Viinaköögi jäägiga (praaga) nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. Sellega pandi alus ulatuslikumale loomakasvatusele mõisas ja härjasõnnik tõstis maa saagikust.
Käina Gümnaasium Referaat Petrodvorets Koostaja: Janno Valtu Juhendaja: Eldin Kuuse Käina 2008 ()- 29 -. " ". 1715 -I. . , , . . 1721 , ( -). 16- . - . (, , , ) . , I. 1723 - . . , , 1735 "". 60 , , . , , . I XVIII . . XIX . , . . 1995 . , , . : , XVIII-XX , . 4 1995 . () . , , , . . . - ( , , ) ", " . 1734 , 25- . , , , ( ). Kasutatud materjal: · http://www.serzh.ru/petergof/index.html · http://www.kulichki.com/travel/petergoff.htm · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D0%BE
Vene kirjandus XVII sajandil *XIII-XVI saj ajalugu: mongoli ike, sellest vabanemine, sõda saksa ristirüütlitega, Moskva esiletõus, Moskva vürstiriigi tekkimine *Venemaa oli huku äärel *Kirjandusse tuli XVII sajandil uus zanr- romaan *satiirilised jutustused Peeter I (Peeter Suur) *Peeter I reformid piirasid kiriku mõju *Kujunes uus kultuur *Peeter I- tsaar ja keiser Romanovite dünastiast *Oli tähtsaimaid Venemaa moderniseerijaid, orienteerus Lääne-Euroopale Vene kirjandus XVIII sajandil *Trükiti raamatuid *Trükiti õpikuid *Trükikunst jõudis Venemaale juba XVI saj keskel *1703. esimene vene ajaleht ,,Vedomosti" *1703- hakati ehitama Peterburi linna (pealinnaks 1712) *1724 loodi Peterburi Teadiste Akadeemia *Peeter I käskis aadlikel habemed maha ajada, parukad ära võtta ja Euroopalikult käituda Mihhail Lomonossov (1711-1765) *Pani aluse vene uueaegsele kirjandusele *Poeet, teadlane *füüsik, keemik, astronoom,geograaf,keeleteadlane *Polüglott *Kirjutas oode
Kasutati maagilisi ja ratsionaalseid võtteid. Kaks tütart Hygeia (hügieeni jumalanna karika ja maoga) ning Panakeia (kaitses ravi ravimitega). Avicenna (Ibn-Sina) (keskaeg, Araabia kalifaat) 980-1037.a. Idamaade tuntuim arst. Sündis Kesk-Aasias. Kirjutas viieköitelise teose ,,Arstiteaduse kaanon". XII saj tõlgiti ladina keelde, anti välja üle 30 korra. Behring, E.v. (uusaeg, XIX saj) koos Kitasatoga valmistas 19.saj lõpul esimese seerumi difteeria vastu. Bourgelat, C. (uusaeg, XVIII saj) 1712-1779.a. Oli jurist -> läks sõjaväkke -> töötas tallmeistrina -> oli ratsakooli direktor -> andis välja raamatu -> lõi Lyoni kooli 1762 -> lõi Alfort'i kooli 1765. Kooli pidi looma, sest veiste katk möllas, hobused sõjaväes haigestusid + sõjakool, mis tõstis hobusearstimise prestiizi. Sai tutvuste kaudu rahad, rajas koolid. Brauell, F. (uusaeg, XIX ja XX saj algus) 1807-1882.a. üks mikrobioloogia rajajaid. Leidis verest siberi katku kepikesed. Tegutses Tartus
jne. · Oluline roll filmi üldise atmosfääri kujundamisel on kõlapildil e. sound'il. Mõned standardkujutlused: orel kirik; metsasarv jaht või mets; harf sillerdav taevas jne. ORKESTER Küsimused lk.31 Mida tähistas sõna "orkester" Antiik-Kreekas? Sõna "orkester" tähistas poolkaarjat koori tantsuplatsi teatrilava ees. Seda sõna kasutati selle tähenduse all veel ka XVII ja XVIII sajandil. Millal kujunes välja nn. klassikaline orkester? Nn. klassikaline orkester kujunes välja XVIII sajandi teisel poolel. Millal asus orkestri ette dirigent? Ainult orkestri juhtimisega tegelev dirigent ilmus orkestri ette XIX saj. algul. (Varem juhatas orkestrit esiviiuldaja, tsembalist või organist.) Millised on sümfooniaorkestri põhirühmad? Põhirühmad on: puupuhkpillid; vaskpuhkpillid; löökpillid; keelpillid. Millal tekkisid Eestis algelised orkestrid ehk nn. pillikoorid
2008 . Semi- 83 . , , , , ( Oblast), ( Oblast), , , , , , , . , , , . 17.075.400 . , ; 142 , - . 40% , spanning 11 landforms. world' s , . world' s world' unfrozen s. Nation' s . 3- 8th . Vikings , Slavic, Kievan Rus' , 9th 988, Slavic . Kievan Rus' . Kievan Rus' , . reunified Kievan Rus'. XVIII , , , eastward . , world' s . . 1991, . G8. 5 world' s . . Slavic, Kievan Rus' , 988, Slavic . Kievan Rus' , Mongol 1230s. , , Kievan Rus'. 13th , . XVIII , , eastward . Russia' s . XIX halfhearted. serfdom 1861, . serfdom 1914, Stolypin, 1906
Kuulsaimad elanikud: ... PILDIL: Aleksandri loss 107 . (1717 -- 1720- ) (1760--1796 ), . I. 107 hektari suurune ala. Koosneb tavalisest Vanast aiast (1717-1720ndad) ja inglise pargist (1760-1796), eraldatud suure tiigiga. Nimetatud Katariina I järgi. PILDIL: Katariina pargis, postkaart aastast 1939 : : : I : 1717 : 1752--1756 Ehitaja: Francesco Bartolomeo Rastrelli Alustatud (?): 1717 Ehitatud: 1752-1756 PILDIL: Lossi vaade hoovi poolt XVIII , 1716 I I; 1746 -, 1755 . . . C 1979 - . Merevaigu tuba, tehtud 18nda sajandi alguses Preisimaal, aastal 1716 annetatud kuningas Friedrich Wilhelm I-lt Peeter I-le; lõpetatud 1746 ja paigaldatud Sankt Peterburgi talvepaleesse, 1755 toodud Tsarskoje Selosse. Suure Isamaasõja ajal viidi Merevaigutoa ,,mööbel" saksa sissetungijate poolt Königsbergi (Kaliningradi). Siiani pole teada, mis ,,toast" saanud on
!! , . , . , , . , , , - , , . , : ; ; . . 2. ( ). : , . , , . -: « , , , , ». : « () ». » 6 1. . . - () ( ). , : , - . , , . : . 2. , . , - , . (), . , , -, . ( ) 1282 . 174 , - , . XVI XVIII . , . ( 200 ) , . 1596 . «, ». - ( , ). «...» 1061 , . , . , , 1627 . « - » (. 7000 ), . 1704 . « , , . » -. . . . . . . 1731 . «- . ». «» . 1765 . « , , , » . 1773 . « , , ...» . 1773 1819 . 20000 , , . 7 1. . .
INGLISE BAROKK ARHITEKTUUR SISSEJUHATUS Inglismaa on maa, kus barokkstiil kõige vähem mõjule pääses Domineeris kogu XVII ja XVIII saj kestel klassitsistlik suund ARHITEKTID NING NENDE TEOSED Christopher Wren (1632--1723) Tema stiili väljakujunemisel oli kaunis suure tähtsusega reis Prantsusmaale a. 1665.Kaasaegsete prantslaste eeskujul püüdis ta oma ehitistes ühendada barokkstiili monumentaalset jõudu klassitsismi rangusega. Wren on väga produktiivne meister -- ta on ehitanud Londonis 54 kirikut. Saint Pauli katedraal (1675--1710),
Hispaania, Reini liit ja Napoleoni kuningriik olid vasallriigid. Võrdsustati Ühiskond - Napoleoni Tsiviilkoodeks. Napoleon õnnestus Austrias, Preisimaal, Hispaanias. Ebaõnnestus Inglismaal. Napoleon tuli 100 päevaks uuesti võimule, kus ta kukutati ja saadeti Püha Helena saarele. Kuidas sattus Napoleon Elba saarele? Pikkade ja raskete sõdadega oli Prantsusmaa keiser Napoleon I üle pingutanud ja kaotas Leipzigi lahingu, mistõttu pidi 1814. aastal troonist loobuma ja kuningas Louis XVIII pagendas ta Vahemeres asuvale Elba saarele, kus ta pidi elu lõpuni elama riiklikust pensionist. Sada päeva - Napoleoni armeest osa tuli Napoleonile järele ning nad viisid Napoleoni vangist välja tagasi võimule, kuigi Louis XVIII valitses juba. Ei möödunud sadat päevagi enne kui Napoleon võeti maha ja saadeti Püha Helena saarele, kus ta mürgitati Arseeniga aeglast. Põhjuseks oli tema suur võim, kardeti et Napoleon suudab vangist jälle välja pääseda ja
tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu peaaegu sajandi lõpuni, lõppedes Suure Prantsuse Revolutsiooniga 1789. aastal. Just prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau idee kõigi inimeste looduslikust ehk loomulikust võrdsusest pani aluse uue kultuuritüübi romantismi sünnile XVIII saj lõpus. Valgustusajastu ülim püüdlus oli levitada haridust, sest usuti, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit fanatism. Teine ideaal oli loomulik inimene, mis vastandus teravalt senises ühiskonnas valitsenud päritolust lähtuvale seisuslikkusele ja privileegidele. Teadmiste talletamiseks hakati Denis Diderot eestvedamisel looma entsüklopeediaid, kuhu sooviti koondada inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutused. Samal eesmärgil tekkis
XV sajandi alguse paiku hakkasid mõisad omandama juba teoorjusliku suurmaapidamise jooni. XV-XVI sajandi vahetusest hoogustus teoorjusliku mõisamajanduse areng, kuna kujunesid soodsad tingimused vilja eksportimiseks Läände ning mõisnikel tekkis majanduslik huvitatus oma põldude laiendamiseks. See olenes aga talupoegade tööjõust, sest selleks ajaks oli teotöö saanud täielikult mõisamajanduse nurgakiviks. XVI sajandist kuni XVIII sajandi lõpuni toimus mõisamajanduse areng mõisatevõrgu ja mõisapõldude laienemise näol. Oma põhiosas kujunes mõisate võrk Eestis välja XVII sajandi lõpuks. Kuni XVIII sajandi keskpaigani said mõisad oma rahalised tulud peamiselt teravilja müügist. Juba XVIII sajandi teisel veerandil oli mõisates hakanud arenema ka viinapõletamine, mis võimaldas realiseerida teravilja soodsamalt. Põhja-Eestis oli mõisamajandus pea täielikult allutatud viinatootmisele
Eesti keeles На русском языке null (0) нуль (0) üks (1 / I) один (1) esimene (1. / I) первый kaks (2 / II) два (2) teine (2. / II) второй kolm (3 / III) три (3) kolmas (3. / III) третий neli (4 / IV) четыре (4) neljas (4. / IV) четвертый viis (5 / V) пять (5) viies (5. / V) пятый kuus (6 / VI) шесть (6) kuues (6. / VI) шестой seitse (7 / VII) семь (7) seitsmes (7. / VII) седьмой kaheksa (8 / VIII) восемь (8) kaheksas (8. / VIII) восьмой üheksa (9 / IX) девять (9) üheksas (9. / IX) девятый kümme (10 / X) десять (10) kümnes (10. / X) ...
1. Tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. 2. Barokkajastul hakati muusikat tegema lihtsalt kuulamiseks. Heliloojad kirjutasid tellimusi, muusika tase tõusis järsult. 3. 1580-1760 e. XVII sajand XVIII sajandi esimene pool. 4. Vastureformatsioonist- katoliku kiriku hiilguse taastamise püüd. · Valitsejad, kes soovisid tähtsustada oma hiilgust(Louis XIV, PeeterI) · Kunstnike soov olla väljendusrikkam · Pärit algsest Itaaliast 5. Tähtsad olid emotsioonid, dramaatilisus, kõik oli liialdatud kuid hästi viimistletud, Virtuoosus. 6. Johann Sebastian Bach: Hästi tempereeritud klaviir, suur polüfooniameister, oli
Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna värav Pärnu, Kadrioru loss, Palmse mõisahoone] Klassitsism - Lääne-Eur XVII - XVIII saj.( Pr. Madeleini kirik Pariisis B.Vignon; Nikolai kirik Helsingis C.L.Engel) [Tartu Ülik. Peahoone J.W.Krause; Tartu raekoda J.H.B. Walter; Saku mõisahoone] Kristallpalee - 1851.a Joseph Paxton pikkus 564 ja 124 lai, Eiffeli torn - 1889
de su patrón San José, en una hoguera purificadora, virutas y trastos viejos haciendo limpieza de los talleres antes de entrar la primavera. Existen otros autores que intentan encontrar un origen más antiguo a la fiesta, defendiendo que el culto al fuego es un ritual de tradición pagana y que las fallas no son más que una versión de este arcaico ritual que anuncia la entrada de la primavera y trata de propiciar la fertilidad. En el siglo XVIII algunas de las fallas que se encendían en Valencia no eran meras hogueras sino monumentos satíricos y burlones en los que se exponían a la vergüenza pública y se quemaban simbólicamente personas y situaciones de la vida real. Hay diferentes hipótesis sobre el comienzo de la fiesta fallera. Por lo que hoy se puede saber los albores de las Fallas se remontan a principios del siglo XVIII. Una de estas teorías, la más probable, explica que los carpinteros
käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina baroki raskepärasusele suurem kergus, ilutsev graatsia ja õrnus, ühtlasi suurem kodusus ja intiimsus. Suuremat tähtsust hakkab see suund omandama XVIII sajandil. Barokk-kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite (Raffaeli, Correggio, peamiselt aga Michelangelo) loomingus. Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige järjekindlama kehastuse ja Itaalia on kogu
Heimtali mõisapargis silmapaistvamaks ehitiseks on rüütlilossi sarnane ehitis Viinaköök. Antud töös käsitletakse seda Viinaköögina nagu võib lugeda ka teeviitadele. Mõisaajaloo tundides tekib alati elav poeemika, kas hoone on algselt ehitatud viina põletamiseks või juustu tootmiseks. Raamatus Eesti mõisaarhitektuur on mõisate ajaloo uurija Ants Hein kirjutanud viinatootmisest mõisates. Nii tõusis viinapõletamine siinsete mõisate kesksemaks majanduslüliks alles XVIII sajandil kolmandal veerandil, eriti pärast 1766.aastat, mil Eesti- Liivimaa alkoholile avanes turg. Lisaks sellele, et viinaajamine kujunes mõisate soodsaks mooduseks viljasaaki realiseerida, sai viinatootmine järelejääva praagaga odavalt nuumata suurt hulka kariloomi, saadav sõnnik aga aitas tõsta põldude saagikust. Kui XVIII sajandi keskel põletati viina vaid vähestes mõisates, siis sajandi lõpul oli praegu kõigil neist omaette
1240 : 2000 XIV-XV XVIII I 900 - , , .
EESTI RAHVALOOMING Eesri rahvalaulu arengu etappid : 1.Vana rahvalaul ehk ruunalaul(regilaul) sündis umbes 1 sajandil elas kuni XVIII sajandini; 2.Uus rahvalaul- sündis XVIII sajandil , kõrgtipp-XIX sajandil. Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud.
Avastusretkede esirinnas olid Hispaania ja Portugal, neid motiveeris soov leida senisest lihtsam ja odavam ligipääs Aasia (India) rikkustele. Kulla ja vürtside jahil avastasid ning allutasid eurooplased XV-XVIII sajandil alasid Ameerikas , Aafrikas ja Aasias. On tähelepanuvärne ,et ajastu lõpuks tundsid eurooplased juba 90% maailmamerest, maismaast aga vaid 60%. Oluliselt suurenes väärismetallide sissevedu Euroopasse, õpiti tundma uusi taime-ja loomaliike. Alles XVIII sajandil jõudis kartul inimese toidulauale , pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädale. Tubakat peeti arstirohuks ja just kopshaiguste vastu . Kaubandustulusid kasutati ka töönduse ja panganduse arendamiseks. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõttel asuti piki aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse.
. . 1718 I , I . . , , . XVIII . . Mapua uxeac 10 c
- . , 794 ². . - (« ») , - - , - , , , . - . - 200 ² 1981 . (61%) , . , . , , , - , . - , - 31% . , . , , 8% - . , , . - , , , . 25 , , XIV . . XVIII . , XX . 2000 , 2004 .
Pc 40. c , . , , , . . , , . , , , . , , . XIX , , . XIX XVIII , . , : XIX XX . (, , .), 80% , . , , . , 1920 . 500 , . 200 . . , . , , , , , . 28 , ., , ,
Vene keel I kursus 10. klass 11 : ( ." ,,, ..." I 1704 . . , . . : , , ... . XVIII 60 . , . . : ,, , - (õpetlik)". : ,, , ?" : " . , ..." . . , . . , : 1777 . , . . , . . . PTG Zoja Põder
21 1974 . 33 . 1994 (46 ) 1998 (XVIII ). , 1998 . , (Vanalinnastuudio) Comedy Productions's . 2001 « » « ». : « », « 13» « ». 1999 kuuldemängus «Ketas''. 2004 2 «Kuldsuu». . , , .
, . , . 16 . . , : , , . , n n. «» . ; logos ( -- ) arithmos (), " ". logarithmus . . . 1893 . ln. (1665 ), (1694 ). 1614 - « » . , 8- , , 1'. , , . , . , . 1620- , -- . , XVIII . « » , , , . ln . . !
-- , . . 1555-1561 . , . , . . . B. . B. . . 1754 , 1755 . 15 - , 41 , 300 . 26 1755 . . . , 40 000 250 000 . 12 1928 . , . . . , . , . . , XVIII--XIX , , . , , - - . , . . 1895 1917 - « II». II 21 1872 , . !
- 1. 16 1703 , I. - -- -- . -- . I . 1712 1918 . - 1825 . 1837 - -- . 26 1924 II . . . , , 1917, . 2. - , , , , , , , . XVIII -- XIX : , - , , , , , I , . , , , . , , , , , . , . UNESCO . -- . -- , - . 1950 -- 80- . , , . 3. 3.1. . «», , . 2007 . 3.2. - «» I. 1718 - - , . XXI . .
Tallinn 2009 , . . 58°235 . . 24°317 . . (G) : : : : 1251 : 32.22 ² 44568 . (2004) (. Pärnu) -- - 45 (2004). . , . . , XIX , 1838 . 1251. . , -- . 1710 . - . . 200 . , XVIII , () . 1860- () . 1843 . . , . . 1837 . . 1913 . 15 ( - - ""). 1915. , "" , - . - 25 1918.
: Sillamae Kannuka Kool 12"A" - : · · «» : · · · · · LVNA VENVS SOL MARS MERCVRIVS IVPITER SATVRNVS · - · - , . · - ; · - - , ·- . (XVIII .) · 3651/4 . · ( ) . · , 18 10 , 6 . .. · «» -. (VI . .) · , , . · - , . · , . · , , . - . : · -« »;2 ;1972 . · http://cultinfo.ru/fulltext/1/001/008/078/664.htm · http://bibliotekar.ru/1kalmaya.htm · http://balashov44.narod.ru/FIL-2/portret/Portret.h · http://ru.wikipedia.org/wiki/ !
keeles, Issand halasta) palve Gloria (ld. keeles, Au olgu jumalale kõrges) kiidulaul Credo (ld. keeles, Mina usun ainsasse jumalasse) usutunnistus (kõige tähtsam) Sanctus/Benedictus (Püha/kiidetud/õnnistatud olgu) kiidulaul Agnus Dei palve Algselt olid missa laulud ühehäälsed gregooriuse koraalid, hiljem lõid heliloojad samadele tekstidele mitmehäälset koorimuusikat. Muusikaliselt tervikliku zanrina kujunes see välja XIV XV sajandil, alates XVIII sajandist on neid esitatud kontsertteostena, kuid siiani peetakse kirikus missasid gregooriuse koraalidega. Kontsertmissat esitab koor (vahel solistid, orkester, orel). Traditsiooniliselt on see ladinakeelne ja muutumatu tekstiga ja kõik missad sisaldavad muutumatuid osi. Eesti autoritest on missasid loonud A.Pärt ja U.Sisask (,,Eesti missa"). Reekviem See on leinamissa, katoliku kiriku leinajumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks.
-- . , II, oe . , : , Ma , Cap , Ho , -- . , . . ope o XVIII . . ec . A ocy . ope a He. a 210 , 1050 , 111 , 1886 1945 . Pe , 17541762 P. 19 , . A cpo . I . , . . , , a . o a : ,, , ". , a 28 o, , . a . ppe , , , , , p a ae , apeopa a. 18o 19o . Ec . . B a o ye . , . , .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
