Jumalaema kirik Pariisis Renessanss 1320 1620 Otse tõlkes tähendab see antiikkultuuri taassünd, tegelikult taaselustati Euroopa eesrindlikes maades mõningaid antiikkultuuri elemente. Tähtsamaks Renessansi keskuseks oli XV sajandil Firenze. Rikkad püstitasid seal paleesi (Palazzo). Renessansi ajastust on pärit see, et kiriku siseruum ei jagunenud löövideks vaid oli suur avar saal. Barokk, klassitsism ja rokokoo XVII XVIII sajandil. Üleminek ühelt arhitektuuristiililt teisele toimub järk järgult. Barokki iseloomustab illusioon, segadusseajamine, teatraalsus, elurõõm.Ei hinnatud inimkäte poolt puutumata ümbrust. Pargid olid vägagi kunstlikud. Saksamaal olid eriti uhked losside vestibüülid. Peetri väljak Roomas Pariisis tekib uus stiil mida nimetati rokokoo st teokarpi, see oligi selle stiili põhimotiive. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja
legitiimsus M.Weberi poolt juurutatud termin, mis iseloomustab võimude populaarsust ning usaldusväärsust rahva silmis; juriidilisest aspektist tähendab legitiimsus võimu õiguspärasust, s.t. valitsemist seaduste põhjal. loomuõigus loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese lomusele merkantilism koolkond XVIII sajandi Prantsuse majandusteaduses, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses mittetulundussektor e. üks ühiskonna kolmest sektorist, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid kolmas sektor organisatsioone ja institutsioone; kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. (vt. ka kodanikuühiskond)
Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.' Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism- · rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel; · suurem väärismetalli kogus tähendas rohkem raha (münte); · omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge;
I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI ...
Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.’ Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism- rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel; • suurem väärismetalli kogus tähendas rohkem raha (münte); • omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge;
naise võtma," ütles Krõõt nüüd. "Aga ära võta kurja... lastele emaks." Andrese südame kangeks. Madis arvab, et Andres peab võitlust Krõõt suri, matused. Pearu parandas soosilda. Pearu nuttis ja halas Krõõda Vargamäega, kuna aga õigus on selle käes, siis võidab Vargamäe. pärast. Joosep tuleb aisakellade ja viinaga Liisile kosja. Liisi ja Joosep käivad XVIII Sauna Mari askeldab Andrese talus, perenaise asemel. Andres kirikus armu palumas. Nad teevad pulmad, kus Pearu ja Kustas seovad palub Marit naiseks, nad käivad koos kirikus. Andres andis Pearule peksa noorpaare kokku. Liisi lahkub Vargamäelt, Andrese süda läheb härdaks ja sai trahviks kaks päeva kartsa. Maril kasvab kõik üle pea. ja ta otsustab Liisile kaasavara anda. XIX Peremees tuleb verise jalaga koju
Klassi: imetajad. Mammalia Alamklassi: eluspoegijad imetajad. Thera Seltsi: närilised. Rodenta Sugukonda: kobraslased. Castoridal Liiki: euroopa kobras. Castor fiber (6) Rahvakeeles tuntakse kobrast nime all piiber. Varajasel ajaloolisel ajal asustas kobras kogu puisniitude ala Euroopas, Aasias ja Põhja- Ameerikas. Jõgede luhti mööda levisid nad põhja poole läbi kogu taigavöötme kuni metsatundrani lõuna suunas aga läbi stepivöötme kuni poolkõrbeteni. Eestist kadus kobras XVIII saj.lõpul. Teda kütiti väärtusliku karusnaha, maitsva liha ja eriti heade raviomadustega kopranõre pärast. Väärtusliku karuslooma kaitseks võeti kasutusele mitameid meetmeid. Eriline tähtsus oli selles tegevuses Voronezi ja Kondo-Sosva riiklike looduskaitsealade moodustamisel. Esimese 25 aasta jooksul lasti endise NL aladel lahti ligikaudu 2300 kobrast, kes pärinesid Voronezi ja Berezina looduskaitsealadelt. 1957
Ufzi galerii on muuseum Itaalias Firenzes. See on üks Läänemaailma vanimaid ja kuulsaimaid muuseume. Hoones on pandud välja suurejooneline kogu hindamatuid kunstiteoseid. Kollektsiooni tuumaks on Medicite kogud, mida on sajandite jooksul päranduste, vahetuste ja kingituste kaudu täiendatud. Silmapaistev on religiooniaineliste tööde kogu, mis on saadud kloostrite sulgemise tõttu XVIII ja XIX sajandil. Koolkondade ja kunstistiilide järgi ajalises järjestuses erinevatesse ruumidesse
I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süven...
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule ...
Antiiksuse kujundav roll Lääne-Euroopa kirjandusele põhines kuni XVII sajandini rooma, variandi mõjul. Nii renessansiajastul kui ka XVIIXVIII sajandil võeti Euroopas kreeka kirjandust vastu läbi Rooma kirjanduse. Antiikne vool Euroopa klassitsismi tragöödias lähtus hoopis suuremal määral Rooma dramaturgist Seneca kui Aischylosest, Sophoklesest ja Euripidesest; Euroopa selleaegne eepos oli orienteeritud Vergiliuse ,,Aeneisele", mitte Homerose eepostele. Alles XVIII sajandi nn ,,neohumanism" tõi kaasa uue orientatsiooni, mis seekord oli pööratud juba vahetult Kreeka kirjandusele. Orientatsiooni muutus tõi kaasa selle, et XIX sajandil hakati Rooma kirjandust alahindama. Tema tähtsust hakati piirama üksnes ,,vahendaja" osaga, mis olevat olnud tingitud sellest, et ladina keel oli Lääne- Euroopas rohkem levinud kui kreeka keel. Tõsi küll, keskaja esimesel poolel ja varase Itaalia
valdav enamus masohhistid, siis ekspluateerijate hulgas on enamus sadistid. Hoiustava (hoiustava, koonerdava, säästva) loomuga inimeste arust napib maailmas hädavajalikke ressursse, seetõttu tuleks koguda aega varusid täiendada ja olla valmis mustadeks päevadeks. Selle tüübi esindajad on külmad, kahtlustavad, pedantsed, varast kramplikult kinni hoidvad, lõpmata kannatlikud, kehva kujutlusvõimega kitsipungad. (Selle hoiaku kõrgperioodiks oli XVIII sajand ja XIX sajandi algu) Tänapäeval on Frommi arvates levinuim turuhoiak. Turuorientatsiooniga isikute põhiväärtuseks on soodsa tehingu tegemise võimalus. Turuhoiaku inimesed on vahendajad, vahetajad, edasimüüjad, soodsaid ostukohti jahtivad, spekulandid, hangeldajad. Armastus, ametialane edu, tervis, kuulsus ja muu on mingil kujuteldaval viisil omavahel väljavahetatud. Turuhoiaku tüübid on sihikindlad, muutustele altid,
Pilt 2. Ani papüüruselt pärinev hieroglüüfides kiri. See tekst ongi see, mis graveeriti skarabeusekujulistele tahvlitele, mis kehva südamega inimestega hauda kaasa pandi. Pilt 3. Südant asendavad skarabeusidkujulised tahvlid. Terve Ani papüüruse leiab aadressil: http://projects.vassar.edu/bookofthedead/ Peatükk CXXV See on üks kõige huvitavam ja märkimisväärsem peatükk Surnuteraamatus ja see illustreerib egiptlaste ülevat moraali ja spirituaalseid kontseptsioone XVIII dünastia ajal. Peatüki avaosas peavad surnud seisma Osirise Kohtusaali ukse ees, mida valvab Anubis, ja kirjeldama sellele jumalale enda retke, mis ta on läbinud. 7 Oma pihtimuse järgi ei ole ta teinud 38t asja. Kui ta valetab, saab ta karistatud. Samuti peab ta oskama Anubisele nimeta kõigi 42 saalis oleva jumala nimed ning alles peale seda pääseb ta saali Osirise ja nende 42 jumala juurde, kes tema üle kohut hakkavad mõistma. 125
Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. · Vedelad soojad toidud olid venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhhaa, värskekapsa ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. Vene Köögi mõjutajad · XVIII sajandil hakkas vene kööki mõjutama LääneEuroopa kokakunst, alguses saksa, seejärel hollandi, hiljem prantsuse kokanduse mõjud. Euroopa eeskujul võeti kasutusele pliit koos kõigi oma kastrulite, praepannide ja vahukulpidega. Vene toidulaud täienes võileibade, salatite, pasteetide ja puljongitega, laienes nende roogade sortiment, mida praeti pannil. · Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit
Tallinn: Koolibri. Murray, Alan V. Eesti keel Heinriku kroonikas. www.keeljakirjandus.eki.ee/559-572.pdf. 25.04.11. Eesti keele ajalugu. www.et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keele_ajalugu. 25.04.11. Millest jutustab Käsu Hans?. www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=32. 25.04.11 Lühhike öppetus. www. et.wikipedia.org/wiki/Lühhike_öppetus. 25.04.11. Tarto maa rahva Näddali-Leht. www. et.wikipedia.org/wiki/Tarto_maa_rahva_Näddali-Leht. 25.04.11. 1. Henriku Liivimaa kroonika XVIII. 8, lk 154/155 2. Hans, Käsu 1714. EELK Tartu Jaani koguduse kirikuraamat. Tartu 6 Lisad Lisa 1 Lisa 2 Henriku kroonika 1982. a. väljaanne Esimene läbinisti eestikeelne raamat, lõunaeestikeelne Uus Testament (1686)
kõrgkihti. Juhuluule XVII sajandil. Barokk. Reiner Brockmann Brockmann - 1637 “Pulmalaul” - algab eesti kirjandus (kirjutatud aleksandriinis). Juhuluule - võib nimetada ka tähtpäevaluuleks. Vürstid ümbritsesid end hoovipoeetidega. kes kirjutasid igale olukorrale luuletuse. Juhuluule sai alguse ülikoolist, väljudes ülikooliseinte vahelt, muutus see massimoeks ning enesekiitlemiseks kirjutati seda mitmetes võõrkeeltes. Valgustusaeg. Kaasaegse lugeja kujunemine XVIII sajandil. 18 sajandil tekkis tänapäevane kirjandus ja kirjanduspublik, lugemine läks massidesse. Otsustavaks saab aja mõiste, aja tajumine. II poolel saab alguse Eesti ajakirjandus. Kerkib esile kodanlusprouade klass, kel oli palju aega ja ostsid/lugesid ajatäiteks raamatuid. Samal ajal tekkis ka konflikt teemal, mida rahvas võiks/peaks lugema. XIX sajandi algus: O. W. Masing ja Peter Mannteuffel Pärast Pohjasõda kuulus Eesti Vene tsaari käsutusse
4 hüksoslased (semiidid-asiaadid), kes rändasid Niiluse deltasse 18. sajandil e.m.a ning haarasid võimu umbes aastal 1630 e.m.a. Hüksoslased rajasid deltasse uue pealinna Avarise ning valitsesid suuremat osa Egiptusest XV dünastiana (16301521 e.m.a). Võõramaalased ajas riigist välja Ülem- Egiptuse vaarao Ahmose I, kes asutas XVIII dünastia ja viis pealinna Memphisest üle Teebasse. Uue riigi perioodil (u 15501070 e.m.a) saavutas Egiptuse territoriaalne laienemine oma haripunkti, ulatudes lõunas (Nuubias) Niiluse neljanda kärestikuni (tänapäeval Sudaani põhjaosa) ja põhjas Süüriani. Sellel perioodil valitsesid Egiptust kuulsad vaaraod, nt Hatsepsut, Thutmosis III, Ehnaton ja tema naine Nofretete, Tutanhamon ning Ramses II
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud toredasti keerdus pea, millel on natuke naljakas nimi -tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad
SISUKORD ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS...........................................................3 1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3 1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3 1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3 EESTI...............................................................................................................5 2.1. Kõrgharidus Eestis.....................................................................................5 TARTU ÜLIKOOL........................................................................................5 3.1. Tartu Ülikooli ajalugu.................................................................................5 3.2. Eesti aeg Tartu Ülik...
Mihhail Bahtin, 1987. Valitud töid. Eepos ja romaan Roomanizanri uurimisel kerkivad üles erilised raskused. Need tulenevad uurimisobjekti enda eripärast romaan on ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr. Romaanizanri kondikava ei ole veel kaugeltki lõplikult moodustunud ning me ei oska ette näha kõiki tema plastilisi võimalusi. Teisi zanre me tunneme valmiskujul, s.t. teatud väljakujunenud vormidena kunstilise kogemuste vormistamisel. Igaühel neist on oma kaanon, mis toimub kirjanduses reaalse ajaloolise tegurina ja oma olemuse on nad suuremal või vähemal määral säilitanud tänaseni. Nende variatsioonid ajajärguti, koolkonniti ja voolude kaupa ei ole niiöelda zanri ,,skeletti" puudutavad. Nt eepost teame zanrina mis pole üksnes ammu valmis, vaid Bahtini sõnul ka juba ,,raugastunud". Kuid romaanil pole niisugust kaanonit nagu teistel zanridel. Ajaloos toimivad üksikud romaanimudelid, ei toim aga zanrikaanon kui niisugune. Tei...
Materjalidest kasutati damast, siid, gobelään jne. Mustrid olid pastelsed ja need kandusid seintelt mööblile. Rokokoo stiili kujundajaks oli ka Chinoiseri ehk hiina mood, tihti peale olid suured hiina vaasid ning mustrid, ning 18. saj. Oli raske leida kohta, kus puuduks hiina ruum/stiil ( lakkmööbel, portselan, tapeet jpm). 10 11 Klassitsism Klassitsism (kujunes XVIII keskel XIX sajandil) ehk hilsbarokki asendumine, kujunemine klassitismiks.Küllastunud rokokoo vormis asendusid ratsionaalsetega. Antiikmaailma naturalismi vorm ning maitse oli eeskujuks. Mööbel polnud enam klassikaline, iga detail oli kui omaette konstruktiivne tervik. Mööblijalad sirutuvad, meenutades alt kitsenevat sammast. Vormi lihtsus ja vaoshoitus, korviga lilled, pajuoksad, puude vanikud, väänlevad lindid. Palju kaustati spooni ja intarsia tehnikat, geomeetrilisi vorme
Talurahva olukorra muutumisest XIII-XIX sajandil Eesti alal eksisteereis kaks omaette maailma vallutajate ja allutatud rahva oma. XIII-XV sajandil: talurahva elu tegid raskeks kesine põllupind, endised põllupidamise viisid ja tööriistad ning feodaalne ükskõiksus põllumajanduses. Siia lisandusid veel kümnis ja hinnus. Lisaks tuli ülal pidada preestrit ja kirikut. 1315.a. tõi see kaasa näljahäda. XV-XVI sajandil: Talupojad olid jagunenud vastavalt jõukusele ja päritolule: maavabadeks, adratalupoegadeks, üksjalgadeks ja sulasteks. Vana-Liivimaa üldine jõukus parandas talupoegade olukorda. Põllumajanduses valitses kolmeväljasüsteem. Talus oli keskmiselt 3-5 meeshinge, mitu hobust, härga,lehma ning muid loomi. Suuri katsumusi tõi kaasa Liivi sõda /1558-1583/. Külad jäid kaitsetuks, kasvasid koormised, talupojad võeti sõtta. 1560 toimus talupoegade ülestõus, et võidelda end vabaks aadlist ja mõisatööst, kuid see suriti maha....
arenemisest ja sellest, mis need tegelikult on. Usun ja loodan , et mu referaat täidab oma ülesande. Kasutatud kirjanduse loetelu · Newport, G. 2002 Natural science http://en.wikipedia.org/wiki/Natural_science#History (12. veebruar 2002) · Eesti Entsüklopeedia, 1990 · Kelley L. 2006 The Beginning of Modern Science http://www.friesian.com/hist-2.htm (14. september 2008) · Õpilase Entsüklopeedia, 2001 · Kvell, A. 2005 Euroopa Kirjandus XVIII Sajandil alar.kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/opik-maailmakirjandus.doc · Oop, A. 2004 Loodusteadused http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusteadus (19. märts 2007)
ILIAS Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) ...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...
Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis fraktsioon (3) - ühe erakonna või valimisliidu baasil loodud rühmitus parlamendis, kes omab seadusandliku algatuse õigust. Fraktsioonide tegevus on reguleeritud seadusega. föderalism (3) - riigiehituse põhimõte, mis annab riigi osadele (liidumaadele, osariikidele, kantonitele) mõningaid riigile omaseid volitusi (näiteks õiguse luua oma seadusi, koguda makse jmt.) füsiokraadid (3) - Prantsuse XVIII saj. majandusteadlased, kes pooldasid vabamajandust ja -kaubandust. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile haldamine - vt. administreerimine halduspoliitika (3) - vt. avalik poliitika haldusriik (3) - Max Weberi termin tähistamaks riiki, kus ametnikkond ja haldusinstitutsioonid on saavutanud ülemäära suure mõjujõu poliitiliste esindusorganitega võrreldes. heaoluriik (1) - riik, mis tungib majandusliku tootmise ning jaotamise protsessidesse, selleks
reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse, mille haardesse nad on sattunud ning mis näivad põhjustavat neile teenimatuid kannatusi. Poliitilises ideoloogias kasutatakse sageli mõisteid ,,parempoolsus" ja ,,vasakpoolsus". Need mõisted on pärit XVIII sajandi lõpust Prantsuse revolutsiooni päevilt, mil rahvusassamblees pandi tähele, et alalhoidlikult meelestatud saadikud istusid juhataja poolt vaadates saali paremal tiival, uuendusmeelsed aga vasemal. XIX sajandi esimesel poolel domineeris Euroopa poliitilises elus kaks peamist suunda: · Alalhoidlik-konservatiivne, mida nimetati parempoolseks ja · Vabameelne-liberaalne, mida nimetati tollal vasakpoolseks. KONSERVATISM
määral kasutusele. Getod Renessansiajastul suhtusid Itaalias võimul olnud paavstid juutidesse üsna liberaalselt, kuid kontrareformatsiooni ajal, eriti paavst Paulus IV valitsemisajal (1555- 1559), muutus nende suhtumine järsult halvemaks. XVI sajandi teisel poolel hakati kasutama getosid, algul Itaalias ja hiljem ka Austria keisririigis. Getot peeti judaistliku eksituse lisanäiteks: "Juudi geto tõendab Jeesuse Kristuse usu tõde paremini kui kogu teoloogide koolkond" (G.B. Roberti XVIII sajand). Kaasaeg Kaasajaks on kristlik antisemitism nii sügavale juurdunud, et see kujundab ka tavainimeste suhtumist ega võta enam arvesse kristlikku traditsiooni ega poliitilisi veendumusi. Sõdades juute pommitades pilgati neid Kristuse tapjateks. Üks väike laps, kes 1921. aastal koos perekonnaga Kiievist Poola põgenes, meenutas esimest poolakeelset lauset, mida talle seal oli õpetatud: "Juudid tapsid Kristuse." Poolel teel kinni peetud
kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Denis Diderot (1713-1784) paistis XVIII sajandi teise poole prantsuse kirjanduses silma oma poleemiliste teostega. Ta oli materialistlik filosoof ja juhtiv entsüklopedist, olles samas karm usukriitik ja mehine võitleja eesrindlike kodanlike ideede eest. Teda köitis eeskätt draama. Inglise kodanlasedraamade eeskujul kirjutas ta näidendid "Vallaspoeg" (1757) ja "Perekonnapea" (1758). Oma osa romaani arengusse andis ta teostega "Nunn"(1760) ja "Fatalist Jacques"(1773)
teemasid (eriti mingil kindlal ajastul), mida muidu ei saaks. Ebausaldusväärne jutustaja võib olla ka naiivne ● Mis kuulub kirjandusajalukku ? ⮚ Enne 19.sajandit – eestikeelne tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja diadaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule). ⮚ XVI sajandivahetus – esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused ⮚ XVII sajand eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1973.a esimesed piiblitõlked ⮚ XVIII sajand – eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktiliste vagajuttude tõlked, kalendrid. Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad ⮚ XIX sajandi I pool – esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud ⮚ XIX sajandi II pool – eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob ● Mis on uus kultuuriajalugu ? ❖ Uus kultuuriajalugu on antropoloogiline ajalugu – palju väikeseid detaile
Dzannid (teenrid ) suurimad publiku naerutajad: ARLECCHINO (esines kirjudes riietes ja mustas poolmaskis) veiderdav juhmard ja narr ühes isiksuses. temast on tulnud hüüdnimi arlekiin. BRIGHELLA Arlecchinole vastanduv, intriigitsev teener. COLOMBINA tuntuim teenijatüdrukutest siit nimi kolombiin(lõbus teenijanna itaalia rahvakomöödias). Teenrite seltskonda kuulusid veel: PEDROLINO, PULCINELLA jt. Commedia del'Arte hääbus XVIII sajandi alguses. 7. Rebelais Tema loomingu allikaks oli rahva luule: fablioo- värsivormis rahvanaljand, farss- lühikomöödia, naljand/anekdoot. ,,Garantua ja Pantagruell" kirjutas ühe rahvaraamatu järgi. Peetakse esimeseks uue aja romaaniks. Räägib hiidude tegutsemisest: hiiglastest 3 kuningat, kes hämmastavad oma kehamõõtmetega. Nad kõik on söömise, joomise ja janu sümboolika. Keeleline osa: segu madalast ja korralikust keelest.
Napoleon Bonaparte Lapsepõlv Sünninimega Napoleone Buonaparte sündis 15.augustil 1769.aastal Ajaccio Korsikal. Kui ta oma võimuga esiletõusis, siis tahtis ta muuta oma nime prantsuse päraseks ehk muutis oma nime Napoleon Bonaparte. Napoleon oli väikeaadliku Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino poeg. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. Elulugu 1786.aastal lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses. SPR-i ehk Suur Prantsuse revolutsiooni puhkemise järel naasis ta oma kodukohta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793.aastal oli ta aga sunn...
40. Mis oli Leipzigi lahing? Kelle vahel see toimus? Miks oli see oluline? Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi ja Prantsusmaa vaheline sõda, mille tagajärjel Napoleoni vallutatud alad vabanesid. 41. Miks oli Napoleon 1814. Aastal sunnitud troonist loobuma? Mida temaga seejärel tehti? Kes seejärel Prantsusmaal võimule sai? Kuna liitlasväed vallutasid Pariisi, Napoleon saadeti asumisele Itaali Elba saarele, seejärel tuli võimule Louis XVIII 42. Kirjelda täpsemalt, mis olid Napoleoni ,,100 päeva"? Tema tahtmine vallutada uuesti Pariis 1000 mehega 43. Mis oli Waterloo lahing? Kelle vahel see toimus? Miks oli see oluline? Waterloo lahinguga lõppes Napoleoni 100 päeva. See toimus Prantsusmaa ja Seitsmenda koalitsiooni vägede vahel. 44. Mis tehti Napoleoniga pärast Waterloo lahingu kaotamist? Millal ta suri? Napoleon loobus oma troonist ja saadeti Püha Helena saarele ning ta suri 1821.aastal 45. Mis oli Viini Kongress
V: Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Pakistan, Bangladesh, Nigeeria, Venemaa, Jaapan. 2. Iseloomusta maailma rahvaarvu muutusi ja põhjenda neid muutusi. Rahvaarvu prognoos? 3. Analüüsi tegureid, mille mõjul maailma rahvaarv kasvab tänapäeval nii kiiresti. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele
Кроме того, возникновение синонимов может быть связано с заимствованием иностранных слов, близких по значению русским, напр.: самолёт — аэроплан (ср. ковёр-самолёт в фольклоре, а также использование слова самолёт в XVIII в. с другим значением — так назывались ‘устройства для быстрого передвижения судов по рекам’). Или, например, такие пары слов: земельный — аграрный, восторженный — экзальтированный, наступление — атака.
Palatinuse künkale kerkisid aga keisrite paleed (Kõiv 2006: 160). Suurejoonelist ehitustegevust arendati Julius Caesari ajal. Ta alustas uue foorumi ehitamist Venus Genetrixi templiga, ehitas uue amfiteatri, Basilica Julia ja laiendas suurt tsirkust (Circus Maximus) (Vaga 1999: 111). Itaalia ehituskunsti arengust vabariigi ajastul annab ülevaatliku pildi a. 79 pKr vulkaani Vesuuvi laava alla maetud Pompei Lõuna-Itaalias. Linna hakati välja kaevama XVIII sajandil. Katastroof 8 säilitas mitte üksnes linna arhitektuurilise üldilme, vaid ka olustikulisi detaile, näiteks kritseldusi majade seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Eluhooned olid ehitatud lubjakivist vanaitaalia põhiplaani järgi. Kuigi Pompei oli vaene linn, oli ka siin veevarustus ja kanalisatsioon, termid, foorum ja amfiteater
David (1748-1825). David oli ühest küljest kõige järjekindlam klassitsist, kuid tema loomingus on külgi, mis viivad hoopis välja klassitsismi rangetest raamidest ja mida võib vaadelda realismi varasema väljendusena prantsuse kunstis. Davidi õpetajaks oli omal ajal väga hinnatud rokokoo-klassitsistliku suuna meister Joseph Maria Comte Vien (1716-1809). Davidi elu ja looming seostuvad kõige otsesemalt ühiskondlike ja poliitiliste sündmustega Prantsusmaal XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi alguses. Ilma nende sündmusteta ei oleks Jacques Louis Davidi looming olnud niisugune nagu ta on.1 Eneseportreel Jacques-Louis David. (1794) 1 Üldine kunstiajalugu lk 683-685 3 ELULUGU J. L. David sündis Pariisis 30. augustil 1748. aastal. Ta isa suri duellis, kui ta oli 9-aastane. Ka ema jättis poisi maha ning tema kasvatamisega tegelesid hoopiski onud
Tegu tehti kas tingiviisi (perele mõõdeti põllutükk kätte) või hoopkaupa (kõik teolised koos). 1804. a. talurahvaseaduse järgi oli lubatud täistalult nõuda 600 päeva tegu aastas. 1816.a. seadus teotööd ei piiranud, kuid üldiselt lähtuti rendilepingute sõlmimisel varasematest vakuraamatu normidest. 1839. a. tegi IdaHarjumaa kuuepäevatalu keskmiselt 607 teopäeva aastas, Lõuna Harjumaal 516 päeva. Täistalu teopäevad jagunesid XVIII XIX sajandi vahetusel: 5 rakmepäeva nädalas läbi aasta, 6 jalapäeva nädalas suvel ning abitegu: külviks 5 päeva kevadel ja 5 sügisel, 18 päeva sõnnikuveoks, 4 korrapäeva, 40 lõikuspäeva, 1 pesupäev, 27 päeva viinapõletamiseks, 9
DEMOKRAATIA VORMID JA ARENG OTSENE JA ESINDUSDEMOKRAATIA Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks riikluseelsel perioodil oli hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad, relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soomeugri kärajad, germaani ting, slaavi veetse). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. ~1~ Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaja otsese demokraatia asemel tuldi siis välja esindusdemokraatia põhimõttega: kõigil kodanikel pole vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. Selline seisukoht viis poleemikani, kuidas on rahva esindajad seotud oma valijatega. Tekkis kaks teooriat: 1. Volitatud delegaadi teooria Selle põhimõtte järgi on saadik vaid teda valinud isikute
esineb rohkesti väljamõeldist, stiililt on teos lame ja ebaühtlane. Trafaretsetele süzeekäikudele on rajatud psüholoogilise taotlusega pikem jutustus Tallinna ja Peterburi elust "Mehe almastus" ("Valgus" 1889). Romaan "Öö ja koit" ("Valgus" selle lisaleht 1892-94) , mis kannab alapealkirja "Eesti mineviku jutt talurahvaOrja-aegu". Jutustus kritiseerib feodaalseid olusid, kujutades mõisniku ja talurahva võitlust XVIII sajandi lõpul.Nähtavasti on see roman sündinud ajalooliste jutustuste menu mõjul. Paigutanud sündmustiku ajavahemikku 1792-1830, maalib Kõrv jutustuse algupoolel masendava pildi pärisorjuslikust külast, mis ägab saatanlikult julma paruni ikkes. Ahistatuna vastuhakanud pärisorjade poolt lubab mõisnik surmahädas nende olukorda parandada, kuid hiljem kutsub sõnamurdlikult kohale sõjaväe ja laseb vastuhaku eestvedajad läbi kadalipu ajada ning siberisse saata
Samuti on vähe tõenäoline, et hapra kehaehitusega vaarao osales metsikutes jahiretkedes, võitlustest kiskjatega ja muudes suurt kehajõudu nõudvates ettevõtmistes.[1:31] Säilmed Nagu muumia uurimine näitas, oli Tutanchamon surnud 18 ja 20 eluaasta vahel. Kas noor kuningas langes haiguse, õnnetusjuhtumi või vägivalla ohvriks?Silmas pidades, et tema eelkäijad Echnaton ja Smenkhare surid suhteliselt noorelt, võib oletada, et XVIII dünastia viimased võsud olid õrna tervisega ja füüsiliselt nõrgad. Tutanchamoni pidulik ja tseremooniaterohke leinaja matusetalitus pidi toimuma märtsis- aprillis. Sel ajal valmisid puuviljad ja õitsesid lilled. Mille jäänuseid leiti hauapanuste hulgas. 6 Muumia prepareerimiseks kulus 70 päeva. Nii võib oletada, et vaarao suri jaanuaris. Teistkorda leseksjäänud naine Anhesenamon keeldus valmimast oma õukondlaste hulgast
Samuti pidi tätoveering eemale peletama kalad ja veelinnud kui jaapani mees sukeldus vette koorikloomi püüdma. Nn. Kofuni perioodil (300-600 a. m.a.j.) kaotasid tätoveeringud Jaapanis senise tähenduse ja tätoveerimine määrati karistuseks kuritegude eest. Ka tänapäeval seostatakse Jaapanis tätoveeringuid peamiselt maffia, kurjategijate ja alama rahvaga. 1.2. Euroopa Euroopas levis tätoveerimine koos maadeuurimise arenguga. XVIII sajandi lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani avastusretkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai, kes lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid, et nood hakkasid endalegi nõudma mõnd väikest diskreetset kehakaunistust. Omnaid peeti ühtaegu üllaks metslaseks ja Londoni esimeseks värdeksponaadiks. Ehkki Põhja-Ameerikas kandsid tätoveeringuid põliselanikud indiaanlased, pidasid uusasukad seda siiski ka ülemkihi tunnuseks. 1.3. Materjal
Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Juuljus minategelane, noor ja tark poiss, 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees. Isa Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel...
LAAGER Grupitöö Juhendaja: Kuressaare 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene päev........................................................................................................................................4 Teine päev.............................................................................................................................................5 Kolmas päev.........................................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................
Väga tähtsad kogu maailma maalikunsti arengule olid Madalmaadelt pärinevad maalitehnilised uuendused. Õlivärvidega maalimine sai alguse Madalmaades. Madalmaade kunsti nurgakiviks on vendade van Eyckide ühistööna loodud Genti altari maalid 1432. aastast. Kahe ajastu piirimaile jääb Hispaania kunstniku El Greco looming reaalne maailm tema maalides kuulub veel renessanssi, kuid kogu tunnetus ja usuline müstika on läbinisti barokne. BAROKKIAJA MAALIKUNST XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati tähistama üldnimetusega barokk. Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina- ja laemaal kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli
Scopetos asuva San Donato kloostri mungad oma kiriku altarimaaliks, jäi lõpetamata ja üle andmata ning sama süzeega asenduspildi maalis Filippino Lippi. "Daam hermeliiniga" Cecilia Gallerani portree aastast 1483 "Leda" - Originaal on kaotsi läinud, tänapäeval on maal tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo skitseeris, võib-olla aga ka maalis kaks erinevat Ledat (seisva ja põlvitava). Seisvat Ledat kujutav maal asus XVI sajandist peale Prantsuse kuningate kollektsioonides, ent XVIII sajandil maal kadus. Seisvast Ledast on järgi 9. koopiat. Et Leonardo joonistas või maalis ka põlvitava Leda, seda tõestavad joonistused, mis säilivad Boymans Museum'is Rotterdamis, Windsoris ja mujal. "Bacchus" maalitud umbes 1511-1515. Maalil oli algselt kujutatud Ristija Johannes ja see oli valmistatud Leonardo ateljees. Tänapäeval on suurem osa uurijaid seisukohal, et Leonardo maalis selle pildi jaoks kartongi või maalis teise pildi, aga Louvre'is asuv töö on
Viimaseks arengustaadiumiks oli segapaaride polonees. Sai tavaks, et kõik aadliballid avati poloneesiga. See polnud niivõrd tants selle tavalises mõttes, kuivõrd pidulik sammumine, rongkäik, mis läbis kõik lossi saalid, koridorid ja ulatus suvekuudel isegi aeda. Rongkäigu eesotsas oli kas piduperemees või väärikam väärikamaist. BALLAADID Arvult on neid neli, loodud ajavahemikul 1831-1842. Ballaad tungis luulest vokaalmuusikasse XVIII sajandi lõpul. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. ETÜÜDID Etüüde on Chopinil kokku 27. Need on tähtsaks lüliks XIX sajandi pianismi arengus.
ja hästilagunenud turvasmuldadel. Põldtimutit ei tohiks niita kõrsumise faasis enne lipulehe ilmumist. Selles kasvufaasis on taime toitainete varud väga väikesed ning seetõttu on äralakasv väga aeglane ning samuti võib taimik hõreneda.Põldtimut on meil üks sagedamaid põldudel kasvatatavaid kõrstaimi. Päris ammustel aegadel teda meie looduses ilmselt ei kasvanudki. Inglismaale toodi ta XVIII sajandi keskel Ameerikast. Sealt levis ta kiiresti teistesse Euroopa maadesse. Nüüdseks on põldtimut laialt tuntud heintaim peaaegu kogu maailmas. Sagedamini kasvatatakse teda koos punaseõieliste ristikutega. Loomasöödana on põldtimuti väärtus kõrgem ilmselt kõigist teistest meie kõrstaimedest. Seepärast kasvatatakse timutit nii heinamaadel kui ka karjamaadel. Ta sobib loomadele nii haljassöödana kui ka silona ja kuiva heinana
Ta on kriidiga sarnaselt looduslik aine, erilaadse värvuse annab sangviinile raudoksiid. Kasutatakse joonistamiseks. Looduslik sangviin on vulkaaniline aine, mida leidub põletatud kujul. Tänapäeval toodetakse enamasti sünteetilist sangviini kas ümmarguste või kandiliste pulkadena. On olemas ka puitümbrisega sangviinipulkasid ehk sangviinipliiatseid. Sangviiniga kaeti antiikskupltuure ja tehti freskomaali eeljoonistusi. Sangviini õitseaeg oli XVIII sajandil. Eriliselt populaarne oli kombinatsioon "kolm kriiti" e. "trois crayons" (valge kriit, sangviin, itaalia pliiats või süsi). Seda värvikombinatsiooni kasutati eriti tihti inimese jäädvustamisel. Alusmaterjaliks on sel juhul tavaliselt hallikas paber või halliks krunditud lõuend. 9. TUSS- Tuss on must (või värviline) vedelik, mida algselt saadigi seesami nõest ja liimainest.
Kohtumenetluses kasutati süü tõestamiseks ning tunnistuse väljapressimiseks veeproovi ja piinamist. Veeproov tuli peaaegu alati kohtualusele kahjuks. Kohtualuse piinamine tunnistuse saamiseks oli tavaline tolleaegses kohtumenetluses. Tortuuri rakendati Eestis kogu XVII sajandi jooksul. Alles Rootsi kuninga Karl XI korraldusega keelati see Liivimaal 1686. a. ja Eestimaal 1699. a. , kuid tegelikult kadus tortuur kohtutest XVIII sajandil. Nõidumine oli peaaegu kogu Lääne-Euroopas ja ka Uus-Inglismaal naiste kuritegu. Kuid Eestis, nii nagu Soomeski, ilmneb väga huvitav nähtus. Erinevalt üldisest reeglist ei olnud siin nõidumine seotud ainult naissooga. Praegustel andmetel moodustasid 206 süüdistatust, kelle sugu on teada, mehed 59,2%. Peamiselt süüdistati nõidumises keskealisi või vanemaid abielus eesti talumehi ja naisi. Sageli süüdistati küla nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
