Teoreetiline konstruktsioon esteetika teemas. Baumgarten. Tema süsteem on jagatud kahte ossa: esteetika ja loogika. Esimene on teooria "väiksem", tunne ettekujutus, teine - mida kõrgem, "intellektuaalsem". Winkelman. Ilu jäljendamine looduses saab suunata ühe objekti või koondab üksikute artiklite arvu. Esimesel juhul saame sarnaseid koopia portree, teisel - täiuslik pilt. Teine võimalus Winkelmani arvates on edukam. Saksa klassikaline esteetika. Saksa klassikaline esteetika XVIII lõppust - XIX sajandi alguseni - keerukas ja vastuoluline etapp maailma esteetilises mõttes. Kant. Esteetikat ta pidada filosoofiliste süsteemi lõpuosana, tõstes seega tase puhtalt filosoofilise teadusele. Peamiseks probleemiks Kanti esteetikas on "kriitika otsus." Kenadus - mis meeldib kõikidele ilma intressita, tema puhtal kujul. Nii Kant rebis esteetilise teadusese, moraali praktilisest inimeste vajadusi. Ilus, liiga ülev on lõbus omaette
KÄSU HANSU KAEBELAUL XVIII SAJAND Vaimuliku kirjandusega kõrvuti hakati XVII sajandi keskel üha rohkem kirjutama ka eestikeelset ilmalikku luulet. Sellest ajast on säilinud üle kahekümne pulma-, matuse- ja pühenduslaulu. Need autorid olid peamiselt sakslastest vaimulikud või selleks kutseks valmistuvad üliõpilased, kes pidid oma ameti tõttu tundma maakeelt. Eesti keele kasutamine luules oli vaid seltskondlik mood. XVIII sajandi algupoolelt on teada esimene eestlase kirjutatud pikem lõunaeestikeelne laul ,,Oh, ma vaene Tarto liin!". Selle autor oli Puhja kihelkonna köster Käsu Hans, kes sai oma laulu aine Põhjasõjast. Põhjasõja üks traagilisemaid sündmusi oli 1708. aastal Tartu linna purustamine, mille panid toime Vene väed, ning sellele järgnenud linnakodanike küüditamine Venemaale vangipõlve. Laulus laseb Käsu Hans Tartu linnal jutustada oma raskest saatusest. Esimeses osas
Teoreetiline konstruktsioon esteetika teemas. Baumgarten. Tema süsteem on jagatud kahte ossa: esteetika ja loogika. Esimene on teooria "väiksem", tunne ettekujutus, teine - mida kõrgem, "intellektuaalsem". Winkelman. Ilu jäljendamine looduses saab suunata ühe objekti või koondab üksikute artiklite arvu. Esimesel juhul saame sarnaseid koopia portree, teisel - täiuslik pilt. Teine võimalus Winkelmani arvates on edukam. Saksa klassikaline esteetika. Saksa klassikaline esteetika XVIII lõppust - XIX sajandi alguseni - keerukas ja vastuoluline etapp maailma esteetilises mõttes. Kant. Esteetikat ta pidada filosoofiliste süsteemi lõpuosana, tõstes seega tase puhtalt filosoofilise teadusele. Peamiseks probleemiks Kanti esteetikas on "kriitika otsus." Kenadus - mis meeldib kõikidele ilma intressita, tema puhtal kujul. Nii Kant rebis esteetilise teadusese, moraali praktilisest inimeste vajadusi. Ilus, liiga ülev on lõbus omaette
Barokkiaja maalikunst XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati tähistama üldnimetusega barokk. Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina- ja laemaal kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli
"Põrgupõhja uus Vanapagan" I - lk.5 - Põrgupõhja talus uus peremees : Jürka + Lisete ; ametnike juures ; küsitakse möödujatelt põrsast --> pakutakse kass --> Kase talus ämm siiski ei luba, kuid minia annab salaja ; Jürka ja Lisete juhatatakse Kaval-Antsu juurde ; tutvumine nö. vale Antsuga ; Jürka jääb kassipojaga üksi --> kass pageb lakka --> Jürka järele --> Lisete tuleb koju ja piima abil saadakse kass kätte II - lk.24 - Ants tuleb Põrgupõhjale --> "päris" tutvumine ; Antsult saadakse loomi ja muud tarvilikku ; karu murrab lehma maha --> Jürka tapab karu ; Antsult saadakse uus lehm ; Jürka hakkab Antsule tööga tasuma --> enda tegemisteks ei jäägi aega ; Kaselt tullakse kassi tagasi nõudma III - lk.37 - Ants annab nõu, et Põrgupõhja peaks poisi kauplema, kuna Jürkal endal pole enam Põrgupõhja jaoks eriti aega ; võetaksegi sulane --> Jürka armukadedus --> paneb küüni ühes sulasega põlema ; Põrgupõhjale tüdruk Juula --> Jürka hakkab öös...
Ristisõjad: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid- vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus; Põhjused- levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täiel...
Räägin oma referaadis kuulsast Norra matemaatikust Niels Henrik Abel'ist.Niels Henrik sündis 5.augustil 1802.aastal pastor Sören Georg Abeli teise pojana.Mitmed tema isapoolsed esivanemad olid olnud silmapaistvad kirikutegelased ja kõik nad,isa kaasa arvatud olid haritud mehed.Anne Marie Simonsen,Abeli ema oli ilus ja elurõõmus,temalt päris Niels kena välimuse. Niels Henriku lapsepõlveaastaid varjutas Napoleoni vallutussõdade järelmõju.Vatamata autasudele oli pastori seitsme lapsega õnnistatud rahaline olukord raske.Niels õppis algul oma isa juhendusel.Lõpuks õnnestus teda 13-aastasena koos vanema vennaga paigutada keskajast pärinevasse Oslo Toomkooli,kus neile anti kooli poolt majanduslikku toetust.Distsipliin koolis oli erakordselt raske.Põhiaineteks olid vanad keeled,ajalugu ja usuõpetus.Niels jõudis neis keskpäraselt ja kannatas väga koolis valitsevate tingimuste all.Kooli matemaatika õpetaja vallandati ning tema asemele tuli uus Be...
sõdurid sõid oma hobuseid. Kuid nende tagasiteel Prantsusmaale rünnati neid ootamatult venelaste sõjasalkade poolt ja Prantsusmaale tagasi jõudis Napoleon ainult oma sõjaväe riismetega. Napoleon ei suutnud siiski hoida oma vägesid sellise hävingu eest Venemaal. Pärast neid kaotusi ei saanud Napoleon enam hakkama. Kohe vaid mõni aeg hiljem Borodino lahingust lahkus Napoleon Elba saarelt ja maabus 1815 a. märtsis Prantsuse rannikul. Kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga oli pealinnast pagenud. Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, millega ei nõustutud. Asutati Prantsusmaa- vastane koalitsioon. Liitlased panid välja suured sõjajõud, kuid Napoleon suutis vaevu kokku panna väikese armee. Liitlased saavutasid võidu Waterloo lahingus, kui Napoleon oli võimul olnud vaid 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist, millest on raske järeldada, kas ta oli hea loobuja või
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Eesti pealinna vaatamis väärsused Referaat Koostaja: Svetlana Korneva 14KS1 Vana-Vigala 2014 3. Eesti pealinna vaatamis väärsused Tallinn on Eesti pealinn ja seega on seal palju erinevaid ehitisi ja inimesi. Siin on palju vaatamisväärsusi, millest osasid ma teile tutvustan. Kasutatud allikad http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_175387 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_175052 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_17702 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_175115 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_174325 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_174746 4.1 Bastionikäigud Tallinna muldkindlu...
RAHVALUULE HISPAANIA ROMANSID Hiliskeskaeg oli rahvaluule suur õitseaeg Euroopa paljudes paikades. Üks mõjurikkaimaid nähtusi Euroopa kirjandusloos olid hispaania romansid. Kui mujal Euroopas taas avastati rahvaluule peamiselt alates romantismist XVIII sajandi lõpupoole, siis Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV sajandil. XVI sajandil ja edaspidi ilmus rohkeid romansikogusid ehk romansseerosid. Lüüriliste rahvalaulude kõrval oli hispaania romanss peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Lisaks keskaegse ajaloo suursündmustele — nagu rekonkista, s
Venemaa alustas restitutsiooniga ehk andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Eesti ala jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi, luteri usk säilitas meie keelt ja kultuuri ning hoidis ära venestamise, hoidis ära venelaste kolonisatsiooni. Kahjulik kadusid vakuraamatud, eesti talupojad baltisakslaste võimu all palju töid, pole koormised määratud. 7. Asustus; linnad, käsitöö ja kaubandus Vene võimu ajal XVIII saj. 1) Vene aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon: Rootsi valitsusaja lõpul tabas Eestit suurim näljahäda, sellest toibumiseks aega aga ei antud, järgneva Põhjasõjaga kaasnenud katku tulemusel kahanes rahva arv veel enam kui poole võrra. Oli piirkondi, mis jäid täiesti inimtühjaks. Lääne-Eestis suri pea ¾ elanikkonnast. Peale katku oli rahvaarv u 170 000
kogudustesse, suleti Dorpati palvemaja ja 1835. aastal suleti ka vanausuliste kool lastele, 1836. aastal saadeti sunniviisiliselt kloostrisse kogukonna eesseisja 79-aastane Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest. Alles 1863. aastal, keiser Aleksander II valitsemisajal võisid vanausulised (pomoorid) Tartus ehitada palvemaja Põigu tänaval, kuid seegi ilma kellatornita.Vanausu palvekodade ehitus Peipsimaal algas XVIII saj..Vanausu taassünd algas 1995.a. algul. Taastati Eesti Vanausuliste Koguduste Liit. Eestis on registreeritud 11 vanausuliste kogudust üheksa (9) Peipsimaal (Mustvee, Raja, Kallaste, Kasepää, Kükita, Kolkja, Varnja, Piirisaar), Tallinnas ja Tartus kummaski üks.Eestis praegu elab umbes 15 000 vanausulist. Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu esimeheks jäi P. G. Varunin. Nõukogu liikmeteks valiti P. P. Varunin (sekretäri kt), I. Tuzov ja Z. Kutkina. Põhikirja viidi sisse väikesed
Eesti Infotehnoloogia Kolledz OÜ Paabeli Torn Keeltekool Äriplaan Koostajad: Julia Aasmaa, Aleksandra Ikonnikova, Katarina Neff Tallinn 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 ETTEVÕTTE PÕHIANDMED ................................................................................................. 3 KOKKUVÕTE........................................................................................................................... 3 I. Eesmärgid ............................................................................................................................... 3 I.I. Lühiajalised eesmärgid ................................................................................................. 3 I.II Pikaajalised e...
ILIAS Tegelased: Agamemnon, Achilleus, Zeus, Helena, Paris, Menelaos, Pandaros, Diomede, Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusse, et otsustada sõja saatus. Kahevõtluse võidab kreeklane Me...
Euroopa varauusaja algul 12. klass Ajaloo riigieksam Varauusaeg · ajajärk XVI-XVIII sajandini, mida iseloomustab: Euroopakesksus Õhtu- ja hommikumaa eristamine Põhja- ja Lõuna-Euroopa eristamine Ühiskonnas toimunud muutused: · uued leiutised: taskukell, kompass, trükikunst (1440) · rahamajandus ja pangad · uus ellusuhtumine (humanism, renessanss) · maadeavastused · reformatsioon · absolutism Euroopa aastal 1500 Euroopa aastal 1600 Lääne-Euroopa · Rahvusriikide tekkimine (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa) · Kuningavõimu tugevnemine (arvukad ametnikud) · Lääniisandad kaotanud sõltumatuse (sageli koondusid kuninga õukonda) Inglismaa: · Pärast Rooside sõda (1455-1485) sai troonile Henry VII Tudor (1455-1509) (dünastia 118 aastat) · Soosis teenistusaadlikke · Tähekoda vandenõude järelevalve · Parlament käis üha vähem koos · Henry VIII (...
...............2 Meie Koolileivast .................................................................................3 Sissejuhatus Leiba tunti väga ammu. Muistsete egiptlaste ja foiniiklaste leivateokunst läks edasi heebrealastele, sealt kreeklastele ja umbes 170 aastat enne Kr. roomlastele. Ja nii üha edasi mujale Euroopasse. Küpsetamisel kasutati odra- või nisujahu. Alles pärast nn. Suurt Rahvasterändu (IV -VII saj. p. Kr.) ilmus kasutusele rukkijahu. Ning just rukkileib muutuski kuni XVIII sajandini üldtunnustatuks. Siis aga siirdusid nii mõnedki suurrahvad saia juurde. Rukkileib on ka eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid. Rukkileib on igapäevane toit, seda süüakse rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. Eestis leib on rukki- või nisujahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist. Pärmiga kergitatud heledat
4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri? Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. 6. Missugune motiiv on barokkornamendis väga armastatud? teokarbimotiiv 7. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel? Mis rahvusest ta oli? Rastelli, itaallane 8. Nimeta B.Rastelli kolm tuntumat ehitist Vorontsovi palee, Catherine'i palee, Stroganovi palee (kõik Peterburgis) 9. Mis on Eestis barokkarhitektuuri silmapaistvaim mälestusmärk? Kadrioru loss 10. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornkiivrid? Kirikud, Niguliste ja Pühavaimu kirik Tallinnas. 11. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 12. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor?
Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused Mis on filosoofia? · Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta seletab maailma ja inimese kohta selles maailmas ratsionaalsete mõistete süsteemi abil · teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki inimese ja maailmaga seotud probleeme Mis on filosoofia eesmärgiks tekkides? · Filosoofia tekib orjanduslikus ühiskonnas kui püüe lahendada kultuuri arengu vastuolusid. Millised on 4 filosoofia tekkimise eeldust? · 1. mütoloogia · 2. teaduste alged · 3. argiteadvus · 4. ühiskond teatud arengutasemel Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuu...
tagasikutsumise põhimõtet. valijad ega neid ülesseadnud erakond. 5)Missugust dokumenti loetakse kaasaegse põhiseaduse eelkäijaks? Kaasaegse põhiseaduse eelkäijaks loetakse Magna Charta Libertatum'it (Suur Vabaduse Kiri) 6)Mida andsid demokraatia arendysse John Locke ja Charles de Montesquieu? Inglise ühiskonnafilosoof John Locke ning prantsuse õigusteadlane ja poliitikategelane Charles de Montesquieu olid XVIII sajandi konstitutsioonilise demokraatia teoreetilisteks alusepanijateks. 7)Millised on tänapäeva demokraatia põhimõtted ja tugisambad? PÕHIMÕTTED TUGISAMBAD · Kõrgema võimu kandja ja allikas on · rahva suveräänsus; rahvas. · valitsemine valitsetavate nõusolekul; · Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma · enamuse võim; esindajate valimise teel
VENE AEG Ajalooline määratlus • 1700.29sept – 1855 1710. aastal vallutati kogu Eesti ala Venemaa poolt. Aastal 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu, sellega vormistati lõplikult Eesti ala kuulumine Venemaale. Sellega algas ka vene aeg. Haldusjaotus Vene aeg: 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra all. Sellega seoses lisandus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa. 1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Seega oli nüüd Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga ja uute linnadena Palduski (1783) ja Võru (1784). Talurahva olukord Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseer...
1664 ilmub Prantsusmaa komöödiakirjaniku Moliere'i "Tartuffe" 1684 Forselius asutab koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks eestikeelse Piiskopi ehk Papimõisa seminari 1719 ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe" 1726 ilmub Jonathan Swifti "Gulliveri reisid" 1739 ilmub eestikeelne piibel (tõlkija A. T. Helle) 1749 ilmub Henry Fieldingi "Tom Jones" Milles avaldub barokkkunsti kirevus? Barokk võrsus hilisrenessansist XVI sajandi lõpul Itaalias ja valitses XVIII sajandi keskpaigani kogu Euroopas. Ometi ei ole barokk ühtlane üleeuroopaline kunstistiil. Katoliku usu mail, eriti Itaalias, Hispaanias, Flandrias, väljendas barokkkunst katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Hollandis, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon, muutus kunst ilmalikuks ja elulähedaseks. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes valitsevaks klassitsistliku baroki suund. Antiikkultuuri mõistuspärase ja kaine väljendusviisi asendas barokk kirglike tunnetega.
XVIII sajandi keskel. Nii kirik kui ka feodaalid püüdisid barokki ajastul oma välise hiilgusega näidata oma võimu ja tugevust tõusvale kodanlusele. Muusika - helidega sooviti kajastada inimese tundeid, see aga sundis üha suuremat tähelepanu pöörama muusikateose kõige esiletõusvamale häälele, mis omakorda soodustas homofoonia arengut. Tekkisid uued meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia. XVIII sajandil hakati ilmekuse tõstmiseks kasutama hääle paisutamist ja kahandamist. See avaldas kuulajatele väga suurt mõju. Muusika rütm muutus rõhutatult aktiivseks, hakkasid valitsema motoorsed rütmid. Paljud heliloojad tegelesid kõlakontrastide otsingutega. Suuri võimalusi selle loomiseks andsid mitmeosalised teosed. Kontraste sai luua ka homofoonia ja polüfoonia kõrvutamisel. Barokiajastul levisid väga paljud muusikazanrid. Üks moekamaid oli concerto grosso.
Rooma keisrite Habsburgide lüüasaamisega (Vestfaali rahu). Kõik kirikud tunnistati võrdseiks. 1700 -1721 - Rootsi, Poola, Taani, Saksamaa, Venemaa vahel Põhjasõda (Liivimaa läks Venemaale). Esimesed Euroopa elanikud siirdusid Ameerikasse. Eesti: XVII sajandil oli Eesti Rootsi Kuningriigi koosseisus. 1632 asutati Tartu ülikool. Bengt Gottfriede Forselius lihtsustas eesti keele kirjaviisi ning lõi seminari rahvakooli õpetajate väljaõppeks. Sai alguse eesti rahvakool. XVIII sajandi I poolel tekkis eestikeelne ilmalik kirjandus. Lossiarhitektuuri hiilgeaeg (Kadrioru loss). Kus tekkis, mida tähendas (tõlkes). Barokk tekkis Itaalias 16 -17saj; sõna barrocco pärineb portugali keelest, tähendab ebakorrapärast, lapergust pärlit. 18. sajandil sai sellest pilkenimi: ebaloomulik, liialdav. Mõiste barokk võeti kasutusele 20. sajandil. Händel (1865 -1759) II abielust. Meeldis orelil katsetamine, valitseja palus isal Händel muusikat õppima panna (Itaalias)
Jan Uuspõld Elulugu Kui Jan Uuspõld oli teismeline Keila koolipoiss, pani ta kokku süldibändi ning hakkas pulmades taskuraha teenima. Jan tundis vajadust esineda. Pisut hiljem loodud punkbändis Dracula pritsis ta laval endast välja sinna kogunenud sapi. Hing sai puhtaks ning elu tundus helgem. Rokkimise kõrvalt koorilauluga tegelnud noormehest siiski muusikut ei saanud. Jan vajas avaramat eneseväljendusvõimalust, milleks sobis teater. Etenduse «Lendas üle käopesa» lõpus Tõnu Kargi poolt saali löödud palli eest ladus Jan selle kinni püüdnud poisile kogu oma taskuraha välja, et pall endale saada. Tol ajal üsna uje Jan ei osanud aimata, et kunagi saab temast Kargi kolleeg Eesti Draamateatris. Jan on oma elus kõike pühendumusega teinud. Talitas Karjakülas rebaseid. Pikad tööpäevad olid väsitavad ja rebasefarm haises jubedalt, talitaj...
(Kool) Referaat Romaani põhjal ,,Jumalaema kirik Pariisis" V. Hugo Koostaja: Tallinn 2010 Victor Hugo Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. Kuna tema isa teenis kindralina Napoleoni armee, reisis Hugo juba lapsena palju. Vanemad läksid peagi lahku ja alates 1812 aastast elas Hugo ema juures Pariisis. Pärast lühiajalisis õpinguid Pariisi Polütehnilises koolis alustas Hugo kirjutamisega. Kui ema 1821. aastal suri, loobus ta isa toetusest. 20-aastasena hakkas ta saama Louis XVIII-lt luuletajapalka, mis võimaldas tal abielluda samal aastal Adéle Foucher´iga. Abielust sündinud neljast lapsest kahest tütrest ja kahest pojast surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem...
Tal on väga varjundirikas kõla ja mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu: Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladele jõudsid esimesed viiuli eelkäijad umbes IX sajandil tänu Idamaistele ränduritele. Viiuli vaarisaks peetakse keskaegset rebekki. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIXXX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandi paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Viiulid tänapäeval: Tänapäeval valmistatakse viiuleid nii tööstuslikult kui ka enamvähem samade võtetega nagu seda tegid renessanssiaegsed meistrid. Pealtnäha sarnaste pillide hinnad võivad erineda aga koguni kuni kümneid tuhandeid kordi. Oksjoneil müüdavate pillide hulgas hoiavad hinnarekordeid siskin "vanad itaallased" ning
Sada päeva Pagendatud Napoleon jälgis huviga sündmuste arengut Prantsusmaal, kus eriti armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega.Napoleon nägi selles endale uut võimalust. Saladuskatte all lahkus ta oma lähikondlastega ja 1100 mehelise sõjaväega Elba saarelt ja maabus 1815. aasta märtsi algul Prantsuse rannikul. Talle vastu saadetud väeosad läksid kõik tema poolele ule. 20. märtsil saabus Napoleon Pariisi. Päev varem oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagnud. Napoleon tegi kohe Euroopa riikidele sõlmida vaherahu, kuid sellega ei nõustutud. See tähendas uut sõda. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud. Sõlmiti uus, seitsmes Prantsusmaa-vastane koalitsioon, millega liitusid ka mitmed teised Euroopa riigid. Liitlastel oli välja panna 700 000 meheline arme. Napoleonil seevastu aga ainult 200 000 meheline armee
Kalevipoja 20. lugu Enne kui Kalevipoeg teist ja viimast korda sõtta läheb, matab ta oma vara maha, mis igal aastal jaaniööl peab põlema; mattes nimetab ta, kuidas vara ülestõstmine võimalik on, aga tänase päevani ei ole veel kellelegi see õnn osaks saanud. Teisel hommikul kostab juba sõjasarve hääl mehi kutsudes kaugele, et "mägi märkas, metsa ärkas, tuulehoog jäi tukkumaie" Isamaa ilu ja vabaduse eest võitlejad kogunevad Emajõe kallastele kokku ja lähevad siis rüütlite vastu lahingusse kus Kalevipoja hobu ja hulk nõrgemaid sõjamehi surmatakse. Raskelt haavatud Sulevipoeg leiab veresõnade läbi veel surma küüsist päästmist, aga paar päev; hiljem kaotab ta Võhandu jõe ligidal ometi elu; nõnda kui Alevipoeg järvest juues upub, kust tema raudkübar ja kolmekandiline mõõk veel praegu järve põhjast õnnelikule silmale aeg-ajalt paistavad. Seda kalli hinnaga ostetud võitu vaenlaste üle ei suuda Kalevipoeg kan...
skulptuurid 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust. 6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? 7. Kes oli Itaalia barokkarhitektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma(Vatikani) linna?G.L.Bernini, ta kavandas Vatikanis Peetri kirku esise väljaku koos kolonnaadiga. 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel?Mis rahvusest ta oli?B. Rastelli, itaallane. 9. Nimeta B.Rastrelli kolm tuntumat ehitist. Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik, Peterhofi ja Tsarskoe Selo lossid. 10. Mis on Eesti barokkarhitektuuri silmapaistvam mälestusmärk? 11. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornkiivrid? Tallinna Toomkirik ja Niguliste kirik. 12. Kust on saanud Tallinna linnakvartal Kadriorg oma nime?Peeter I naise Katariina I järgi. 13
Peagi kolis perekond Londonisse. Mõne aasta pärast sattus Charlesi isa kergemeelse elu pärast võlavanglasse. 10-aastane poiss pandi tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi kaksteist tundi päevas viksikarpidele silte kleepima. Seda alandavat ja painajalikku tööd kujutab autor hiljem romaanis „David Copperfield“ (1849–1850; e. k. 1937, 1991). Dickens ei saanud peaaegu mingit kooliharidust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis. Oma tulevaste romaanide teemadele jõudis ta päris lähedale kirjutajana advokaadikontoris, veel enam aga ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina. Peagi sündis Dickensi esimene teos, „Tähelepanekuid lihtsate inimeste
Ajalugu Suurriigid XIX sajandil Viktoriaanlik Inglismaa Kuninganna Victoria *Valitses 1837 – 1901 *Viktoriaalsus – siivsus, väärikus Tööstusrevolutsioon 19. saj *Napoleoni sõjad 18. saj > 1. kolooniaid juurde, impeeriumi teke 2. vajadus relvade ja tekstiili järele Inglismaal edenevad kaevandused ja kaluritööstused *1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, >...
asukoht on senini teadmata. Avar käik, mis sellesse läks, on kinni varisenud. Tänapäeval nimetavad mõned Moosese kirikuks aga ülalkirjeldatud teist koopasaali. Helme koobas on kaevatud pelgupaigaks, mis rajati arvatavasti juba enne muistset vabadusvõitlust. Seda näitab väga kitsaste ja madalate ühenduskäikude esineminesaalide vahel, mis kindlasti ei ole vee uuristatud, vaid kaevatud. Suur koopaava ja kohe selle taga kolme saali esinemine viib mõttele, kas mitte Helme pargi rajamisel XVIII sajandil ei kaevatud kaks koopasuud ja nende taga asuvad saalid suuemaks, et luua romantiline paik. Looduslikud tingimused olid selleks väga soodsad. Teadaolevail andmeil oli Helme mõisa park veel möödunud sajandi alguses väga huvitav oma lossivaremete, vallikraavi, sildade, paviljonide ja muuga, kusjuures märgitakse ka grottide esinemist. Helme koobast märgitakse korduvalt vanemas baltisaksa kirjanduses. P. Lepsin kirjutab, kuidas ta seal 1880. a
Maailmakirjanduse raskemaid probleeme on "Iliase" ja "Odüsseia" saamislugu, mis üldiselt tuntud niinimetatud Homerose küsimuse nime all. Kreeklased ise uskusid, et mõlemad eeposed on täielikilt koostatud ja koguni kirja pandud Homerose nimelise isiku poolt, keda nad kujutlesid endile pimeda laulik- raugana, kelle sünni- ja surmapaiga ega aja kohta, millal ta elas, neil polnud aga mingeid teateid. See vaade, mis kannab unitaarlaste teooria nimetust, püsis kõige uuema ajani, kuni XVIII saj. lõpul saksa teadusemees Fr. A. Wolf püüdis seda kummutada, väites, et mõlemad eeposed on paljude mitmesugustest ajajärkudest päritolevate autorite ühisloomingu produkt, mis lõplikul kujul pandi kirja võrdlemisi hilja, alles VI sajandil e. Kr., kusjuures Homeros võis plla vaid üks silmapaistvamaid nende poeetide hulgast, kes koostas suurema osa lugudest, mis pärastpoole ühendati kaheks eeposeks. Wolf'i õpetus, mida
Argentiina kunstis, arhitektuuris, kirjanduses, elustiilis on tunda side Euroopaga. Eriti on see märgatav kirjanduses. Argentiina kirjanikud maailmatasemel Jorge Luis Borges, Julio Cortázar Adolfo Bioy Casares, Ernesto Sabato, Manuel Puig, Osvaldo Soriano, Andahazi Federico. Kultuur Tõenäoliselt kõige populaarsem osa Argentina kultuuriis on tango Kultuur Professionaalse teateri ajalugu algas XVIII sajandil. Aastal 1757, Buenos Aires, oli esimene hoone teater. Tuntumad filmid:099 Central 2002 906090 modelos 19961997 Alma Pirata 2006, Amas de casa desesperadas 2008 Antonella 1991, Casi ángeles 20072010, Culpable de este amor 2004 Don Juan y su bella dama 2008, KULTUUR Argentiina köök on väga mitmekesine, sest uusi retsepte nad laenasid Mehhikost, Peruust, Brasiiliast, Tsiilist. Argentiina köögil valitseb liha ,kõige sagedamini veiseliha.
EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA o Sõjast laastatud maa. Venemaa poolt ,,akna raiumine Euroopasse" maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Pärast sõjategevuse lõppu elas Eestis inimesi vähem kui XIII saj alguses. Rahvapärimused kõnelevad metsa kasvanud kirikutest, jalajälgedest, mille abil inimesed olid üksteist otsinud ja leidnud. Aastaid harimata jäänud põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud. Ka mõisad olid XVIII saj algul viletsas seisukorras. Tollased mõisahäärberid ei erinenud oluliselt talupoegade rehielamutest: õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Sõjale järgnenud pikem rahuaeg tagas rahvaarvu jõudsa kasvu. Tühjaks jäänud talud asustati uute inimestega. Sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba poole miljoni piiri. o Balti erikord. Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine, millega alustati juba sõja ajal teostatud
kollektsioneerimine oli muutunud suurmoeks. Eeskuju selleks ei andnud keegi muu, kui paavst ise, kes avas 1772. aastal Vatikanis antiikkunsti muuseumi Museo Pio-Clementino. David jõudis tänu seal töötavatele Winkelmanni ja arheoloogide Antoine-Chrysostome Quatremére de Quincy ja Gavin Hamiltoni abil otseselt vanarooma kunsti juurde. 11 Roomas kopeeris David nii nagu kõik Prantsuse akadeemia stipendiaadid XVII ja XVIII sajandi suuri meistreid, joonistades ja maalides nende kompositsioone ja töötades nende natuuri järgi. Kuid oli tunda, et David oleks tahtnud juba varem Rooma jõuda, kuna mainis oma lähikondsetele, et tal oli „…raskusi Prantsuse halba stiili Roomas maha raputada“.12 1779. aastal toimus Davidis murrang ja temast hakkas saama praeguseks maailma mõjutanud kunstnik. Pärast maali „Patroklose matus“ (1778) vajus David kriisi. Ilmutuslikult mõjus
2. Vaesed inimesed (ideeline kavand) Dostojevski ,,Vaesed inimesed". Sisu ja taust Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale ,,Romaan kirjades". Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule zanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on
I Juulius ja ta õde saavad endale uued kodud vallamajas toimuva koosoleku kaudu. Üks natuke viinalembene vanamees võtab Juuliuse(14a) ilma rahata enda juurde ja viib viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps. II (18-29) Juulius läks Taaviga randa paate kaldale tõmbama kaasa ning kui tööd tehtud, jäi kuuri. Hiljem pani räimed turskade püüdmiseks konksude otsa. Kaldal Taavit oodates kuulis külajutte ning koju minnes abistas Taavi Jaaguõue naist. Liisu porises abistamise pärast. III (29-41) Juulius läks Taavi asemel merele (kalale) ning oli seal pigem tüliks. Juulius sai aru, et midagi toimub Kristiine ja Taavi vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru...
ILIAS Sissejuhatus "Ilias" on Iliose e. Ilioni linna lugu, mis valmis umbes VIII sajandi keskel e.Kr. "Ilias" on vanakreeka eepiline poeem, mille autoriks peetakse Homerost. Koosneb umbes 15 600 heksameetrilisest värsist. Antiikaja teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Homeros Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilgu...
Võru Kesklinna Gümnaasium Eesti laulupeod Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Laulupeo mõiste ja ajalugu......................................................................................................... 3 Laulupeod arvudes...................................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.........................................................................................................................7 2 Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saa...
selle, et soengud olid suured ja katastroofiliselt ebamugavad, tuli neid kanda mitu nädalat ning seetõttu asusid neisse elama erinevad putukad ja isegi hiired. Tööd said ka lõhnameistrid, kes proovisid näriliste elu põrguks muuta ja lehka leevendada. Samuti kasutati kratsimispulka, et kõige selle elavaga peas toime tulla. (5) Nii mehed kui ka naised puuderdasid oma soenguid ohtrasti. Daamid lisasid nisujahu oma pärisjuustele, mehed aga suurtele valgetele parukatele. Parukamoodi jätkas XVIII sajandil Ramillies`s parukas, mis kujutas suurt juukserulli kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Prantsuse 1789. aasta revolutsioon tõi kaasa lihtsamad ja loomulikumad soengud. Mehed loobusid peagi parukatest ning naisedki võtsid omaks lihtsamad ja loomulikumad soengud. (5) 2.2 Riided Selle ajastu naiste riided oli ette nähtud pidutsemiks, lõbutsemiseks ning mõnulemiseks. Moes olid suured kleidi, laia dekolteega
ITAALIA BAROKK XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda:
SISSEJUHATUS Esiajaloolistest rõivastest on üldiselt vähe teada. Arvata võib, et nende tegemiseks kasutati villa ja nõgest, hiljem ka lina. Rauaaja algusest on leitud särke ja umbkuubi. Naiste ja meeste pealisrõivastel polnud erilist vahet. Keskmisel rauaajal oli arvatavasti tarvitusel samasugune riietus. Täienes vaid kudumistehnika. Noorem rauaaeg tõi vööd ja põlled. Peakatteks olid linikud, seelikuääri kaunistati pronkstraadist spiraalidega. Jalas kanti sääremähiseid, viiske, pastlaid ja kingi. Ehted olid enamjagu pronksist, aga ka hõbedast. Noorem rauaaeg tõi ka taimevärvid - madarapunase, samblarohelise. Keskajal kehtinud eeskirjad säilitasid rõivastuse üsna muutumatuna. Tulid rõhud nahksete "vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas. Katoliku u...
. (10 (21 ) 1735 ., , -- 30 (11 ) 1818 ., ) -- - . « ».( ) . , . 1764-- 1767 . , , , - ( ). ( 1792 1799) , . 1769 30 . , , . 1772 300- . , . , . -- - , , , . , , . , , -- . XVIII , . , . . . , , . , , , . , . 1 , 70- , . 12 . . In Russia, in the 1780s, Ivan Kulibin developed a human-pedalled, three-wheeled carriage with modern features such as a flywheel, brake, gear box, and bearings; however, it was not developed further Ivan Petrovich Kulibin (April 21, 1735 - August 11, 1818) was a Russian mechanic and inventor
Sajandeid märgitakse sageli numbritega. Õpi ära rooma numbrid 1. 21. 1 I 4 IV 7 VII 10 X 13 XIII 16 XVI 19 XIX 2 II 5 V 8 VIII 11 XI 14 XIV 17 XVII 20 XX 3 III 6 VI 9 IX 12 XII 15 XV 18 XVIII 21 XXI Pidevalt märgitakse mingite aastate asemel sajandeid! Proovi aru saada kuidas teha aastaid sajanditeks! 689 eKr 7 sajand 313 pKr 4 sajand 100 pKr 2 sajand 334 eKr 4 sajand 1210 pKr 13 sajand 2000 pKr 21 sajand
Dorian Gray portree Oscar Wilde I Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. II (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. III (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk. 40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. IV 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab H kodus Harryt ning lobiseb H. naisega muusikast. Pärast seda, kui H. hoiatab mitte abielluda, räägib D H-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et D on kihlunud. V (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässa...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool TÄHELEPANEKUD ARVEPIDAMISE AJALOOST Kodutöö Mõdriku 2014 Tähelepanekud arvepidamise ajaloost 1. Majandusarvestus kui süsteem on arenenud tegelikult juba aastatuhandeid. Raamatupidamise tekkimise põhjuseid ja aega on raske määratleda. Algusajaks hinnatakse ajajärku 10 000 8000 aastat e.m.a Lähis-Idas. Arvepidamise tekkimise eelduseks oli jõukuse suurenemine ja oskust välja tuua kogus. Muistsete tempite preestrid loendasid olemasolevat vara ning tegid selle kohta märkmeid. Algselt oli arvepidamine eelkõige faktide fikseerimine seega staatiline. Seoses linnastumisega ja riikide tekkimisega tekkis vajadus statistilise arvepidamise järgi. 2. Teadaolevalt on kasutatud koos esimeste kaubandusoperatsioonide toimumisega arvepidamise vahenditeks mit...
AKORDIONI AJALUGU JA KASUTUSVALDKONNAD Tiina Tinn Koolimuusika II kursus AÜ Kuigi akordioni eelkäijaks peetakse suupilli, kasutati sama helitekitamise põhimõtet juba enne suupillli leiutamist. 2700 - 2500 e.m.a. oli Hiinas muusiikainstrument nimega sheng. Shengi kodumaaks loetakse Lõuna Aasiat. Shengil on torusid 17-24 ning iga toru vastab ühele noodile. Shengi torud olid bambusest. Vanasti mängiti Shengil pühalikku muusikat. Aastal 700 e.m.a. pilli täiendati ning siis sai mängida ka akorde. XVIII sajandi lõpus leiutati uued pillid, käsiharmoonikud. 19.sajand oli akordioni arengus väga suure tähtsusega. Leiutati Panharmoonika, Orgue-expressif, Aeoline, A...
10 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.nationalities.ee/EST/Artiklid/soomeugri_rahvad_eestis. html 2. http://www.nommevalitsus.org/?p=7445 3. http://www.folklore.ee/tagused/nr1/tonuris.htm 4. http://www.erm.ee/?node=647 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Isurid 6. http://www.fennougria.ee/index.php?id=10528 7. www.perepis2002.ru 8. Kurs, O. Ingeri põliselanike saatus. Akadeemia 7, 1990. 9. Öpik. E. Vadjalastest ja isuritest XVIII sajandi lõpul. Tallinn, 1970. 10. Laanest, A. Isurid ja isuri keel. Tallinn, 1964. 11
Ta ütleb, et kõik nagu korduks, ainult nimed, aastaarvud, maad ja rahvad on teised ning vägivalla ja inimkannatuste ahelasse lükkub üha uusi ja uusi lülisid. (,,Põlev lipp võtmeteos" raamatust ,,Põlev lipp", 1990, lk 170) Hilisem pagulaskirjandus sisaldab endas filosoofilise koega lüürikakogu ,,Inimese teekond" (1972), romaan ,,Rooma päevik" (1976), mis esitab Eestist pärineva baltisakslase lüürilisi elamusi ja arutlusi ühiskonnast XVIII sajandil Roomas ning 1980. aastal ilmunud ,,Klaassilmadega Kristus." Ristikivi esines Rootsis pidevalt viljaka kirjanduskriitikuna ning tegeles aeg-ajalt kirjandusteadusega. Karl Ristikivi suri 19.juulil aastal 1977 Stockholmi eeslinnas Solnas. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
