Ajaloolased väidavad, et nad olid esimesed, kes rakendasid andurit ja laevakaarti, mis andsid laevale 5 head ja kindlat vee all hoidu ja võimaldas tal reisida üle vahemaade, kui see oli enne. Ka, nad olid esimesed, kes on kasutanud oma laevade purjed, et anda laevade kiirust ja kasutasid traditsioonilisi aerutamist. Tänu kõigile uuendustele, mida kreetalased kasutasid, see võimaldas neil saada esimese mere riikiga. Tema aeg alustas XVII - XIV sajandil eKr. Laevad koos kaariga on muutunud populaarsemaks vahemere piirkonnas.Foiniiklased kasutasid kreetalaste tehnoloogiat, nad elasid riigis, mis oli rikas seedritega, millest nad hakkasid ehitama oma laevad, nad erinesid kindlatega. Foiniiklased hakkasid tootma sõjavägi laeva, sest nad erinesid vastupidavuse, ja vaenlaseleoliraskemneidkahjustada(..2012). 6 1.2 Meretransporditüübid Joonis1-laevadeklassifitseerimine
esindajad seotud oma valijatega. Tekkis kaks teooriat: 1. Volitatud delegaadi teooria Selle põhimõtte järgi on saadik vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. Praktikas pole see süsteem aga töötanud, sest seni pole õnnestunud rakendada saadikute tagasikutsumise põhimõtet. (Näiteks kui Suurbritannia parlamendi alamkoja saadikud läksid XVII sajandi lõpul kuninga kutsel parlamenti, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa võtma, muidu puudus neil õiguslik alus parlamendi töös osaleda.) 2. Diskreetse esindaja teooria Saadikud on rahva täievolilised esindajad, kes tegutsevad kuni järgmiste valimisteni oma parema äratundmise kohaselt. Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei valijad ega neid üles seadnud erakond.
ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni. Mülleri eesti keelele omased saksa laensõnad, alamsaksa ja ülemsaksa (saksapärane) • Forseliuse-Hornungi kirjaviis: 1693.aastal ilmub Hornungi „Grammatica Esthonica“ (eesti grammatika). Grammatika võttis kokku 1680. aastatel Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused. See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi grammatika on meie vanematest eesti keele
koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits. 1739- täielik eestikeelne Piibel. 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelen juhuluuletus. (Reiner Brockmann). Esimene eestlaste loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul. Uus ja vana kirjaviis Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava, mis on kujunenud ülemsaksa ortograafia alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). Vanas kirjaviisis kirjutatut tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega: Loja hääldatakse nagu
Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks ,, Teismelised ja suits" kuna leian, et tänapäeval on tubaka tarbimine väga suureks probleemiks ning , et see on laialt levinud eelkõige täiskasvanute kui ka neist eeskuju võtvate noorukite seas, mis on meie inimkonna arengu ja ühiskonna suhtes väga halb! Alloleva tekstiga üritan kõikidele noortele teadvustada suitsetamise kahjulikkust ja üritan selgeks teha, et ei tasu suitsu mitte isegi proovida, sest ka üks suits võib tekitada sõltuvust. Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Süüdi suitsetamise suures rohkuses, eriti just noorteseas, on paljud täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad n...
Kordamine renessansi kontrolltööks 1. Renessanss. - Sõna ,,renessanss" tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga kesk...
Andres vajas kõiki kätepaare põldudele heina koristama või midagi muud kergemat tegema. Ja ka Krõõdal pidi nendeks töödeks aega jääma. Seega pigi ta pidevalt jooksma erinevate toimetuste vahel ning Andresele jäi tihti mulje nagu ei teeks ta naine piisavalt. · Kuidas jagunes töökoorem? Missugused tõsiasjad saavad Andresel selgeks alles pärast Krõõda surma (meenutage Andrese käitumist ja mõtisklusi Krõõda surmapäeval, XVII ptk; kõnelust Mariga Krõõdast, XXIX ptk)? Töökoorem jagunes tavaliselt nõnda, et Andres tegi suurema osa raskest füüsilisest tööst ise ära. Siin tuli kasuks tema suur kasv ja tugevus. Krõõt see-eest pidi hakkama saama kõigi majapidamistoimetustega. Sinna juurde pidi ta veel olema piisavalt tugev ning omama aega, et oma meest erinevate tööde juures aidata. Ja ega ta ei kaevelnud, kui aega või jõudu väheseks jäi
aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talupoegadest. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud. Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud mõisnikkugi, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. XVII saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid 3
Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Juuljus minategelane, noor ja tark poiss, 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees. Isa Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel...
.." ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Selles teoses oli autor kasutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme sõbra elu kohta olevaid dokumente. Tema raamatus on reaalsed faktid ja ka kirjanduslikud väljamõeldised. Näiteks kirjutatakse ,,Härra d'Artagnani memuaarides. ..", et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid erinevatest aadliperekondadest. ,,Härra d'Artagnani memuaaridest..." sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta. Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest (,,Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid") laenas Dumas episoodi teemantidega
· Hobbes leviathan · Locke second treatise of government · Rousseau - social contract · Montesquieu - The Spirit of the Laws · Kant idea for a universal history from a cosmopolitan point of view · Hegel - philosophy of right Key dates 1603 Shakespear's King Lear , Death of the Queen Elizabeth 1. 1618-48 The Thirty Year's War 1649 Execution of Charels 1 of England, Establishment of Oliver Cromwell's Prodecorate 1651 Hobbes' Leviathan(1588-1679) 1660 The Restoration of Charels 2. as king of England 1688 The Glorious Revolution of Willim and Mary in England 1689 John Locke publishes Two Treatises of Goverment 1707 formation of the British Parliament Social Contract philosophy: The reasons for entering a social contract and the responsibilities of the goverment *Hobbes: To preserve one's safety *Locke: To preserve one's safety and property *Rosseau: To preserve one's safety, property and freedom, but to...
......... 34 3. Printerid, värvitrükk......................................................................................................... 35 XXIII........................................................................................................................................ 36 1. Trigerid. VT I piletit.......................................................................................................... 36 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. VT XVII piletit.................................36 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine. Strateegiad. VT X piletit..........................................36 XXIV........................................................................................................................................ 36 1. Kombinatsioonskeemid ja järjestikskeemid. VT XVIII piletit.............................................36 2. Käsu täitmine protsessoris. VT XVII piletit...................................
Pärast redukstiooni kuulud Liivimaal riigile 5/6 maadest. Eestimaal oli näitaja 54% ja Saaremaal üle 3/4. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Johann Reinhold Patkul - maanõunik, Liivimaal aadliopositsiooni juht, reduktsiooni eiraja. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu, talupojad võisid minna Rootsi kuninga juurde kaebama. Enne Liivisõda oli umbes 500 mõisa, siis nüüd oli mõisade arv XVII sajandi lõpuks üle 100. Majanduslik õitseng oli Narvas ja Tallinnas. Tähtsaks olid ka Tartu ja Pärnu. Esikohal kõrgelt hinnatud kaupade seas välismaal oli teravili. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teine tähtis kaup oli lina ja kolmas kanep. Sisseveos oli tähtis sool, mida viidi edasi venemaale ja soome. Tähtis: Tartu eesti kaupmees oli Pulli Hansu arvamine linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks.
Kergejõustik olümpiamängudel Nüüdisaja suveolümpiamängud · I Ateena 1896 · II Pariis 1900 · III St. Louis 1904 · IV London 1908 · V Stockholm 1912 · VI Jäid ära 1916 · VII Antverpen 1920 · VIII Pariis 1924 · IX Amsterdam 1928 · X Los Angeles 1932 · XI Berliin 1936 · XII Jäid ära 1940 · XIII Jäid ära 1944 · XIV London 1948 · XV Helsingi 1952 · XVI Melbourne 1956 · XVII Rooma 1960 · XVIII Tokyo 1964 · XIX Mexico 1968 · XX München 1972 · XXI Montreal 1976 · XXII Moskva 1980 · XXIII Los Angeles 1984 · XXIV Soul 1988 · XXV Barcelona 1992 · XXVI Atlanta 1996 · XXVII Sidney 2000 1896 Ateena Keskne võistlusala oli maraton. Et tollal ei tuntud veel süstemaatilise treeningu mõistet, oli maratonidistantsi läbimine omamoodi kangelastegu. Maratonijooksu võitis kreeka postiljon Spyros Louis, kellest sai kohe rahvuskangelane
A.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk võeti h...
vanim seadustik, mis koostati 451–450 eKr. Legendi järgi koostati see plebeide nõudel. Seadused olid väljapandud 12 pronkstahvlil kõigile tutvumiseks. 26. Tõlgi ja lisa tõlkimise aluseks olev „kood” MCMLXXV - 1975 DCCXIX - 719 CXC - 190 CDLXIV - 464 XLIX - 49 MMXIII – 2013 1–I 2 – II 3 - III 4 - IV 5-V 6 - VI 7 - VII 8 - VIII 9 - IX 10 - X 11 - XI 12 – XII 13 - XIII 14 - XIV 15- XV 16 - XVI 17 - XVII 18 - XVIII 19 - XIX 20 - XX 30 - XXX 40 - XL 50 - L 60 - LX 70 - LXX 80 - LXXX 90 - XC 100 - C 500 – D 1000 - M
Kui rääkida toitumisest ja toitumishäiretest, siis tähendab see kontrollimatut ülesöömist ja ingliskeelsest sõnast binge-eating disorder tulenev toitumishäire on pealesundiv söömishäire. · Kompulsiivset söömist iseloomustavad järgmised tunnused: XV. süüakse palju kiiremini kui tavaliselt; XVI. süüakse, kuni ollakse ebamugavalt täissöönud; XVII. süüakse suuri koguseid hoolimata sellest, et kõht ei ole tühi; XVIII. süüakse üksinda, kuna on häbi söödud koguste pärast; tuntakse tülgastust, masendust või süütunnet pärast söömist .
Samuti hispaania luules käsitletakse naise ilu pettimse põhjusena, ilusate sõnadega pettimist. Itaalia osas arutasime teemal ,,Kas ilu on objektiivne või subjektiive?" Jõudsime selliste huvitavate mõisteteni: * Kui kõik asjad on ilusad siis Jumal on ilus. *Ilusad asjad on need mis osalevad ilus. *Itaalia kirjanduses ja luules naisest tavaliselt tehti inglit (välimuse ja iseloomu poolest) * Ilu religioon ei olnud eraldatud religioonist üldse. Alles XVII sajandil tekib "neetud ilu" mõiste. Keskajal ei saanud ilu olla saatanlik. Tänapäeval on ilu ja inetuse standardid muutunud. Lihtsamalt öeldes, ilu need objektid ja nähtused, mis on meeldivad meie nägemise, kuulmise ja teiste meeltele. ____________________________________________________________________________________ Kasutatud allikad: http://m.postimees.ee/section/129/52955 https://annaabi.ee/Jumalaema-kirik-pariisis-ilu-ja-inetus-m6457.html http://www.via
surma). Nad olid isegi Babülonis, nende juht Gandas kuulutas end "sumeri, Akkadi ja Babüloni kuningaks", aga see ei olnud kauaks. Mesopotaamia loodeosas tekkibXVI sajandil uus iseseisev riik Mitanni, mis lõikab ära turuteed (mere juurde, Väike-Aasiasse). Teine uus riik - Hati riik tekkis ~ 1700 (tegelikult Vana-Hati riik ~XVIII-XVI) Kesk-Anatoolias, hiljem hõimas selle territoorium peaaegu kogu Väike-Aasia ja Süüria. XVII sajandil hakkasid hetiidid (valitsejad Hatusili/ Hatusili, Mursili I/ Mursilis) uusi maid vallutama. Seitsmeteistkümnendal sajandil katkestab Hati riik viimane loode turutee. Hetiitide sissetungist Lõuna-Mesopotaamia maa-alale teatab nii Babüloni kui ka Hati kroonika. Hati annaalid jutustavad kuningas Mursili I (Mursilis I, ~1620-1590) järgmist: "Pärast Aleppo (Halpa, vt N5) vallutamist, Mursilis läks Babüloni peale,
üsna oluliselt. Kujutame ette üht pidusöömaaega, mis peeti Tallinnas Suurgild hoones. Pidulaud olid kindlasti kaetud linaga. Toidunõusid oli laual vähe: soola- ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit. Viimane oli tavaliselt kas kahe- või kolmeharuline. Selline kahvel, millega meie oma igapäevast toitu sööme, tuli kasutuselealles XVII sajandil. Taldrikute aset täitsid sageli suured leivaviilud. Mõnikord söödi lauanaabriga ühiselt vaagnalt. Söömaaeg algas käte pesemisega. See oli täiesti loomulik, sest söödi ju paljaste kätega. Seejärel loeti väike palve ning asuti roogade kallale. Laua ääres oli täis suuga rääkimine keelatud. Laiduväärseks peeti ka laudlinasse nuuskamist või sellesse noa puhastamist. Laudlinaga võis aga rasvast suud ja sõrmi puhastada. Noaga hammaste torkimine olid
· Karl XI aegsed reformid o Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer (1674-1700) o edendas kooliharidust, o Korraldas Uue ja Vana Testamendi tõlkimist lõuna- ja põhja-eesti keelde o andis välja rahvakirjandust o kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kiriku o Esimesed talurahvakoolid XVII saj keskel · Karl XI aegsed uuendused o 1684-1688 Forseliuse seminar Lugemine, kirjutamine Usuõpetus, kirikulaul Rehkendamine Saksa keel Raamatuköitmine o Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri Rootsi kuninga juures o määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus o 1687 talurahvakool mõisnike kulul igasse
2. Kas Eesti peaks senisest enam pöörama tähelepanu pöörama asüülitaotlejate avalduste rahuldamisele ja pakkuma varjupaika? Esitage poolt- ja vastuargumente. Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleem, - selgitada Euroopa põgenikeprobleemi ja pagulaspoliitika tagamaid . Allikas. Paadipõgenikest XVII: Mis riike shoppavad põgenikud? Miks on EL riigid põgenikest üle ujutatud? Miks kulgevad reaalsete põgenike ning migrantide kolonnid risti-rästi läbi Euroopa? Oleks ju loogiline, et EL piiril põgeniku staatuse vääriliseks tunnistatud –
Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõ...
A J A L O O K T PÕHJASÕDA 17001721 o Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli XVII saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid
DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja (10), kunstnik, tegi portree Gray´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena (19), lk 22, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux (37, 38), Selby on tema oma (38) Lord George Fermon - sõbralik(36-1), laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma (38, 37(a1)), romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane - näitleja, 55(1) James Vane - Sibyli vend, 66(3) Teatri direktor kilev hääl, paks, juut (85-1) Victor - Doriani teener(122) Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega (124-a2) Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik j...
BIOLOOGIA I PT. Tähtsad isikud Karl Ernst von Baer Eesti päritolu Tartu ülikooli teadlane avastas imetaja munaraku (järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust), oli loomade embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. kõik organismid on rakulise ehitusega Rakuteooria põhiseisukohad: · kõik organismid on rakulise ehitusega · iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Embrüol...
EKSPERTINTERVJUU [ERIMÄRKIDE SELGITUS: Lisaks tavalises kirjas antud küsimustele on ekspertintervjuu lehel ka erimärke ja muid kirja viise. () sees on antud täpsustused, kaldkirjaga on info, mille intervjueerija peaks ise välja ütlema, a) jne näitavad täpsustavaid küsimusi, nagu ka , rasvase kirjaga on asjad, mida rõhutad, halli kirjaga vähemolulised andmed ning [] sees on täpsustav info. ] [Intervjuu kondikavas välja toodud punktide suhtes kehtib reegel, et pole oluline, kuidas küsida, oluline on see, et midagi olulist küsimata ei jääks.] Uuringu sisu tutvustus vestluspartnerile ……………………………………………….…………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… I. TAUSTINFO 1. Ettevõtte nimi: Eurovara Grupp OÜ 2. Ettevõtte tüüp: Eraettevõte 3. Intervjueeritav...
Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenulikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. Nende vahel valitsesid tihti tülid. Ühe sôja tagajärjel XVII s. keskpaiku oli Taani kaotanud Rootsile suuri maa-alasid: Ojamaa ja Saaremaa saared. Need kolm riiki asutasidki omavahel liidu ja alustasid sôda Rootsiga. Liidu tekkimiseks môjusid kaasa ka Rootsi uuendused meie maal. Môisnikud ei suutnud kuidagi unustada môisade tagastamist ja seda andeks anda Rootsi valitsusele. Üks môisnikest, alatu ja kättemaksuhimuline Johann Reinhold von Patkul astus välja Rootsi valitsuse vastu väga teravate sônadega. Tema püüdis näidata, et kuningal ei
7. klassi kirjanduse õpik "Labürint I" Õppe-eesmärgid: 1) tekitada õpilases lugemishuvi; 2) õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma; 3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid; 7) laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 8) oskab diskuteerida ning annab iseseisvaid hinnanguid neid põhjendades ning sõnastab ja esitab oma mõtteid. Õpitulemused: 1) on lugenud eakohast erizanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi; 2) väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja er...
Kaheteistkümne tahvli seadused (ladina Leges Duodecim Tabularum) oli Vana-Rooma vanim seadustik, mis koostati 451450 eKr. Legendi järgi koostati plebeide nõudel. Seadused olid väljapandud 12 pronkstahvlil kõigile tutvumiseks. 26. Tõlgi ja lisa tõlkimise aluseks olev ,,kood" MCMLXXV - 1975 DCCXIX - 719 CXC - 190 CDLXIV - 464 XLIX - 49 MMXIII - 2013 1I 2 II 3 - III 4 - IV 5-V 6 - VI 7 - VII 8 - VIII 9 - IX 10 - X 11 - XI 12 XII 13 - XIII 14 - XIV 15- XV 16 - XVI 17 - XVII 18 - XVIII 19 - XIX 20 - XX 30 - XXX 40 - XL 50 - L 60 - LX 70 - LXX 80 - LXXX 90 - XC 100 - C 500 D 1000 - M
praktiliselt ühtki elanikku. 1624. aastast oli Lahmuse valdajaks Heinrich Bock, kes oli Pärit Breslaust. Aasta hiljem, peale tema surma pärandus läänivaldus tema naisele. Lahmuse mõis jäi Bockide perekonna kätte kuni reduktsioonini, mil mõisast sai riigi omand. Lahmuse oli suhteliselt väike mõis. 1638. aastast on teada, et Lahmuse läänikülad olid: Layhma, Põhjaka, Mähel ja Vollula, kuigi Valula hiljem Taeverele ja Põhjaka Vastemõisale kuulusid. XVII sajandi nälja ja pikk sõdade periood mõjus rahvastiku arengule katastroofiliselt. Valduse pikkust ja laiust hinnati 0,5 miili. Lahmuse mõisal ei olnud maa-alaliselt erilist laienemise võimalust, aga väikesed põllud olid võrdlemisi viljakad. Põhjaka küla tihedast asustusest ei jäänud rootsi aja alguseks alles ühtegi talu. Küla taasasustamiseks toodi sisse saarlasi ja läänemaalasi. XVII sajandi lõpul oli
Globaliseerumine minevikus Majanduses iseloomustavad seda protsessi kasvav rahvusvaheliste kontsernide kasv ja see on seotud eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Mõningaid globaliseerimise sugemeid oli juba antiikajal. Rooma impeerium oli üks esimesi Hike, kes kinnistas oma ülemvalitsemise Vahemere piirkonnas ja mis viis erinevate kultuuride sügavale läbi- põimumisele ning selles regioonis kohaliku too eraldamiseni. Globaliseerimise alglätteid leidus ka XVI ja XVII sajandil, kui kiire majanduse areng Euroopas oli seotud meresõidu ja geograafiliste avastustega. Selle tulemusena portugali ja hispaania kaupmehed paljunesid tile kogu maailma ning alustasid Ameerika koloniseerimisega. XVII sajandil (asutatud 1602 kuni 1798) Hollandi Ida-India kompanii (hollandi: Vereenigde Oostindische Compagnie, lühend V.O.C. või VOC) oli maailma esimene multinatsionaalne kontsern ning XVI ja XVII sajandite suurim ettevõte. '1 kuulus neile maailma vanim aktsia -- 1606
Lev Tolstoi ,,Sõda ja Rahu" I- Toimub Anna Pavlovna Scherer suaree. Omavahel räägivad Anna Pavlovna ja vürst Vassili (räägitakse vene ja prantsuse keeles segamini, nagu selle aegses kõrgseltskonnas kombeks). Nad räägivad poliitilisest olukorrast Euroopas (Napoleon) ja jõuavad välja selleni, kui Anna teeb vürstile ettepaneku naita tema poeg Anatole vürst Bolkonskai tütrega. Vürst, kes peab oma poegi lollideks on plaaniga nõus ja palub Annal asjad ära korraldada. II- Peole koguneb väheaval Peterburikoorekiht. Anna viib kõik külalised oma vana tädi juurde, kes tema igavat juttu puhtalt viisakusest kuulavad. Tähtsamad külalised prantsuse pagulased abee Morio ja Mortemart. Peole saabub vürst Bezuhhovi vallaspoeg Pierre, kes on seltskonnas kogenematu ja hajameelne ning rikub seetõttu paljusid viisakusreegleid. III- Pierre kohtub peol vana tutava Andrei Bolkonskiga, kes on minemas sõtta (Napoleoni vastu). Oma raseda naise plaanib ta saata maa...
teadlase tegevuse sügavat analüüsi, see-eest aga ohtrasti ülistusi. Filoosoofiast Leibnizi õpetus on väga paljutahuline ja seda saab õigesti hinnata ainult siis, kui kõiki tema aspekte eraldi jälgida. Üheks aspektiks on ainsuse ja paljuse kategooria vastastikune seos, mis läheb üle olemuse ja nähtumuse dialektikaks. Selle aspektiga seoses käsitletavad probleemid olid pärit eelkäijate traditsioonidest. XVII sajandi loodusteaduse edusammude tõttu tulid nad uuesti teravalt päevakorda ja Leibniz andis neile vastused, mis sisalduvad tema konstruktsioonides. Täpsemate lahenduste leidmise pärandus ja tulevikule. Kõige olulisemaks ja väheaeguvaks osaks Leibnizi filosoofias on tema meetod, mis on täis silmapaistvaid ideid ja mida on veel vähe vääriliselt hinnatud. Sügav austus, mida Marx, Engels ja Lenin tundsid Leibnizi kui teadlase ja filosoofi vastu, on seotud eelkõige
AASTANI. (MAJ, SÕJAD, MIGRATSIOON) TOO VÄLJA 3 ÜLDISEMAT SUUNDUMUST Majandus- Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantistlik majanduspoliitika. Kuna Euroopa kaubateed olid nihkunud, olid Eesti linnad kaotanud oma eelisseisundi kaubanduses Käsitöö püsis tsunfti raames. 17. sajandi II poolel hakati rajama manufaktuure. Sõjad- 1645. aastal läks Saaremaa Taani käest Rootsile. Rootsi Liivimaa valdused jaotati Eesti- ja Liivimaa kubermangudeks. Sõjas kannatanud maarahvas kosus XVII sajandi jooksul uuesti. Rootsi aeg Eestis lõppes Põhjasõjas. Lõplikult liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaaga Põhjasõja lõpus 1721. aastal. Migratsioon- iseloomulik oli sisemigratsioon - asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asusutsega paikadesse. Selline ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Rohkesti asus Eesti aladel ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmeh ija kalureid. Samuti ka soomlasi, kes pagesi kohustusliku sõjaväeteenistuse eest
Lood et erritooriumi (Suur e Karujärve ümbru s e s ) provintsis. Tuntud leiukoh a d asuvad Mehhiko s, kus hõb e d at ve eti Euroop a s s e juba XVI sajandil. Tuntum a d neist on Guanajuato, El Oro ja Batopilas e maardlad. Hõb e d at kaevand atak s e ka Boliivias, Peruu s ja T siilis. C erro de Pas c o hõb e d a k a e v a n d u kasutus el juba XVII sajandi st. Olulise d h õb e d a k a e v a n d u s e d asuvad ve el Austraalias, Jaap ani s, Ven e m a al ja Kasah stani s. Hõb e d at leidub Sak s a m a al, Böö mi m a al, Slovakkias, ja Norras. Hõb e d at kaevad atud ka Rootsis ja Prantsu s m a al. Töötlemine: hõb e s e p i s e d , iluasjad, väike s e d tarbe e s e m e d , hõb eta min e
Magustoidud Natuke ajaloost Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub toorainetest, traditsioonidest ,toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit kui roog on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu . Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama , hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati ka õllesuppi ja leivapudi millele sajandivahetusel lisandusid marjapudrud ja magusad supid. Esimesed kokaraamatud ilmusid 18 sajandi lõpul tõlgituna saksa ja rootsi keelest. Sealsed magustoidud olid aga liialt keerulised ja tihti polnud ka toorained kättesaadavad. Koos majandusliku arenguga edenes ka toidumajandus, hakati huvilistele korraldama kokanduskursuseid ja ilmusid uued kokaraamatud kus retseptid olid lihtsamatest toorainetest ja mitte nii keerulised valmistada . Tasapidi hakkas magustoit po...
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
ÜLIKOOL TEADUSKONNA NIMI ÕPPETOOL Töö koostaja nimi Kursuse number LEX FRISIONUM Allika analüüs Juhendaja: (nimi) Koht, aasta Sisukord 1. Lex Frisionumi ajalugu 1.1. Autorid 1.2. Nummerdamine 2. Lex Frisionumi sisu 2.1 Trahvid ja wergeld 2.1.1 Mõrv 2.1.2. Haavad 2.1.3. Vargus 2.2. Ordaalid 2.3. Duellid 2.4. Mehed ja naised 2.4.1. Abieluasjad 2.4.2 Hoorus ja abielurikkumine 2.5. Rahasüsteem 2.6. Orjad 2.7. Ihunuhtlus 2.8. Vande andmine 3. Lex Frisionum ja kristlus 3.1. Vastsündinud laste tapmine 3.2. Templi rüvetamine 4. Kokkuvõte 2 5. Kasutatud kirjandus 3 ...
EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. ...
nende huve. Kui keisril oli 1629 võimalik protestantlike vürstidega kokku leppida, ja seda toetas Habsburgide üks tuntuimaid väejuhte Wallenstein, keeldus keiser Ferdinand II sellest sisuliselt, nõudes kirikult konfiskeeritud maade tagastamist, millega protestantlikud vürstid ei nõustunud. Hispaanias soovitas minister Olivares toetada Prantsuse hugenotte, taas keeldusid Habsburgid taolisest põhimõttelagedusest. 3. Rootsi Rootsi oli XVII sajandil Euroopa üks võimsamaid riike. Riigi tugevnemine algas 16 sajandi alul, kui vabaneti Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. Liivi sõda 1558-1583 (Eesti jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel) pani aluse Rootsi valdustele Läänemere idakaldal. Vahepeal sai Rootsi troonipärija Sigismund ka Poola kuningaks (1592- 99). 16 sajandi alul liitis Rootsi Poolaga peetud sõdade tagajärjel endaga ka Liivimaa (Altmarki vaherahu 1629). Saaremaa liideti Rootsiga 1643-1645 Taaniga peetud
Siis kaotas Napoleon teadvuse. Ta suri 5. mai õhtul 1821 aastal. Dr. Antommarchi sooritas lahkamise. Ta avastas, et Napoleonil puudusid ihukarvad ka see on tüüpiline arseenimürgistuse sümptom. Tuleb rõhutada, et kõik need tõendid on kaudsed. Keegi tappis Napoleoni ja kõige tõenäolisem kahtlusalune on de Montholon. Kui de Montholon oli tõesti süüdlane, kas ta toimis kõrgema võimu korralduste kohaselt? Oli ta Briti valitsuse ja Louis XVII agent? Nii Bourbonid Prantsusmaal kui ka inglased soovisid Napoleoni areenilt kadumist, mõlemal poolel olid selleks omad mõjuvad põhjused. Üks on aga kindel: tõenäoliselt ei lahene see müsteerium kunagi. Napoleoni impeerium 7 Euroopa aastal 1812 Selleks ajaks sõltus enamus euroopa riike otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Kokkuvõte
Tööriistaks on juhi võime mõjutada kellegi kauda või millegi abil kedagi võ midagi, panna midagi toimuma ja saavutada soovitud tulemus. (Üksvärav 2004: 177) Võimu küsimusi käsitletakse peale juhtimisteooria üksikasjalikult ka sotisoloogias, politoloogias, filosoofias ja psühholoogias. Nagu teada, pöörasid võimu küsimustele suurt tähelepanu juba Vana-Kreeka filosoofid, teiste hulgas Platon ja Aristotele, XVII sajandil aga filosoofid T.Hobbes, J.Locke, XVIII sajandil I.Kant. Huvitavaid mõtteid võimu käsitlemisest ja oma käes hoidmisest avaldas kuulus itallane N.Machiavelli oma raamatus "Riigivalitseja". Võimuteooriate väljatöötamisse andsid olulise panuse sotsioloogid V.Pareto, M.Weber, T.Parsons. (Lukjanov 2000:202). 1.1. Avalik ja varjatud võim Kuigi võimu võtmekomponentide suhtes ollakse ühel meelel, on võimu analüüsida keeruline (Rorty 1992, viidatud V.Partsi 2006 järgi).
kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talupoegadest. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud. Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud mõisnikkugi, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. XVII saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laien...
J.W. Goethe “Faust” (1808; 1832/33) Palun kirjutada vastused vihikusse 1. See teos on Goethe elutöö. Miks? Tuleta meelde Goethe varasem looming. XVII ja XVIII sajandil levis Saksamaal palju rahvaraamatuid doktor Faustist ning pole midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine). Käsikirjaline „Alg-Faust“ valmis Goethel juba „tormi ja tungi“ perioodil 1772.-1773. a. See piirdus siiski vaid peamise...
talupoegade hõbeesemeil. Tikandeis hakati kasutama uusi motiive, võõramaiseid stiliseeritud lilli - tulpe, nelke, roose, mida ühendab looklev taimeväät. Põhja-Eesti must ja nn. tulitanud tikand (pruun kuldse läikega siidniit) on Hispaanias 17. sajandil moes olnud muskaatpruuni siidtikandi rahvapäraseks vasteks. Paljud valged tikandid aga jälgivad 17 ja 18 sajandi pitsimustreid. Mustjala naisekostüümis võib aga leida XVII sajandi barokse särgi iseloomulikud laiad varrukad, pitsiga ääristatud laia krae ja tupsudega nöörkinniti kaelusel. Kaunis sarnased on ka Saare- ja Muhumaal kantud naistekingad oma kaugete eurooplastest esivanematega. Eesti ehetes võib barokliku lillkirja kõrval leida ka sõrmustele ilmunud inglipeakest. Haruldased on talupoegade hõbepeekrid Virumaalt, mille omanikeks on olnud praegusel Lahemaal elanud taluperemehed
aastal ajakirjas "Sovremennik". Triloogia järgmised osad kandsid pealkirju "Poisiiga" ja "Noorus". Teosed: "Sõda ja rahu" (eesti keeles 1945, 1962, 1970) "Anna Karenina" (eesti keeles 1978) "Kaukaasia vang" "Kasakad" "Aabitsajutte" (eesti keeles 1973, 1975) "Jutte väikestele" (eesti keeles 1956) "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998) "Ülestõusmine" Fjodor Dostojevski (1821-1881) Päritolu: isa poolt põlisaadlik, kuid suguvõsa oli XVII saj vaesenud. Ema pool isa kaupmeheperekonnast ja ema karitlased. Perekonnast arstiprekond, isa karma ja sünge, ema hell Noorusaegsed muljed, mõjutusi: pansionis tekkis lugemiskirg. Endassesuletud eriti süvenes peale ema surma (10a) ja peale isa surma (18 a) oli tugev närvivapustus hiljem diagnoositud epilepsia. Haridus: noorikuns sai hariduse pansionaatis, lõpetas insenerkooli ja peale selle andis kohe erruminekupalvet.
Linnakodaniku söögikombed Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Kujutame ette üht pidusöömaaega, mis peeti Tallinnas Suurgildi hoones. Pidulaud oli kindlasti kaetud linaga. Toidunõusid oli laual vähe: soola- ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit. Viimane oli tavaliselt kas kahe- või kolmeharuline. Selline kahvel, millega meie oma igapäevast toitu sööme, tuli kasutusele alles XVII sajandil. Taldrikute aset täitsid sageli suured leivaviilud. Mõnikord söödi lauanaabriga ühiselt vaagnalt. Söömaaeg algas käte pesemisega. See oli ka täiesti loomulik, sest söödi ju paljaste kätega. Seejärel loeti väike palve ning asuti roogade kallale. Laua ääres oli täis suuga rääkimine keelatud. Laiduväärseks peeti ka laudlinasse nuuskamist või sellesse noa puhastamist. Laudlinaga võis aga rasvast suud ja sõrmi puhastada. Noaga
Üks kõige tähtsamatest vahenditest on ratsionaalne toitumine. Toit on üks tähtsaimatest ümbritseva keskkonna faktoritest, omavatest mõju tervise seisundile, töövõimele, füüsilisele ja vaimsele arengule, ja inimese elueale. Side toitumise ja tervise vahel oli juba muinasajas märgatud. Inimesed nägid, et vale toitumise tõttu lapsed kasvavad ja arenevad halvasti, aga täiskasvanud haigestuvad, väsivad kiiresti, töötavad halvasti ning surevad. XVII sajandil inglise laevastiku admiral George Anson võitlustes hispaania flotilliga ei kaotanud ühtki sõdurit, aga süttinud laevadel skorbuuti tõttu ta kaotas 800 inimest 1000-st. Vitamiinide puudujääk osutus vaenlase relvast tugevamaks. Peamised häired toitumises, täheldatud erinevates vanuselistes rühmades on tavaliselt ühed ja samad. Nende põhjused on esmakordselt, toidus süsivesikute ja loomsete rasvade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
