Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seis...
8. KASUTATUD KIRJANDUS 12 3 SISSEJUHATUS XVII sajandi keskpaiku olid Madalmaad, samuti nagu Inglismaa, Euroopa eesrindlik riik. Juba XVI sajandi teisel poolel toimus Madalmaades kodanik revolutsioon. Verise võitluse tulemusena läks rahval korda heita endalt Hispaania feodalismi ike ja asutada üks esimesi kodanikke vabariike Lääne-Euroopas. Neis tingimustes tekkis üks XVII sajandi suuri materialistlikke õpetusi - Spinoza (1632-1677) filosoofia. Käesoleva referaadiga on püütud anda lühiülevaade Benedictus Spinoza eluloost, Spinoza ateismist, Spinoza tunnetus-, loodus- ja eetikaõpetusest ning Spinoza materialistlikust filosoofiast. Tähelepanuta ei ole jäänud ka ühiskonna suhtumine Spinozasse tema elu ajal ja tema teoste tähtsus filosoofia edaspidises arengus. Kuid
Viljandi pärimusmuusika festivali areng läbi aegade Uurimustöö Õpilane: Klass: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng......................................................4 1993................................................................................................4 1994................................................................................................4 1995................................................................................................4 1996....................................................
hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste . Mullaprofiili ehitus ja kihisemine .;Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. • Lubjarikkal mullal: põllul – põldsinep, humal-lutsern, kollane karikakar, rohumaal – lubikas, raudtarn jt. Merglit ja kriiti kasutati lupjamiseks 2000 aastat tagasi. XVI - XVII sajandil kasutati Lääne-Euroopas lubiväetisi, kuid siis ei teatud selle toimemehhanismi ja lubiväetisi vaadeldi kui sõnniku asendajat. XIX sajandil hakati lubiväetisi teadlikult kasutama mulla happesuse neutraliseerimiseks. 1814. aastal rajas Marna ja Heimtali mõisate omanik pikaajalised lupjamiskatsed kohaliku mergliga. Esimesteks lubiväetisteks Eestis olid magevee lubisetted nõrglubi (allikalubi) ja järvekriit (järvelubi), mida hakati kasutama 1950. aastate keskel.
170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väikesem kui pärast Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda), sajandi lõpuks oli ~ 500 000 inimest. Oli ka kompaktne vene asustus Peipsi järve põhja- ja läänekaldal ning rannarootslaste asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Halduskorraldus Kuni 1783 aastani sarnane Rootsi ajaga, siis muutused · Eestimaa kubermang Viru, Järva, Harju, Lääne maakond, asehalduskorra ajal eksisteeris ka Paldiski maakond · Liivimaa kubermang Tartu, Pärnu, Saaremaa maakonnad, lisaks tekkis juurde Viljandi ja Võru maakond,
Aramise ja ei keegi muu kui Balzac Porthose tegelaskuju tekkele. Ka mõned põhimõttelist laadi küsimused, mis "Kolme musketäri" lugedes võivad tekkida puudutavad autori isiklikke probleeme: kellest saab tulevase kuninga tõeline isa? kas Richelieu, Mazarin või Buckingham? Mis vahe on legitiimsel ja õnnelikust perest pärit kuningal (Charles I) ning armastuseta peres ja tõelise isata kasvanud kuningal (Louis XIV)? Paralleeli otsimine "Musketärides" kirjeldatud XVII sajandi ja Dumas' kaasaja vahel ei ole kindlasti asjatu, sest pretensiooni mõista ümbritsevat, rääkides samas lugusid minevikust, võime Dumas' juures selgelt märgata. Selle üheks väljenduseks on juba "Kolme musketäri" alguses tehtavad vihjed võimalikule järjele, mis tuligi õige pea vaevalt kuus kuud peale viimase peatüki trükkiminekut ilmus teine osa "Kakskümmend aastat hiljem". Ka sellele raamatule järje kirjutamine oli Dumas'l tõenäoliselt varakult plaanis
* Kuningas Gustav Adolf II ajal olid Rootsi sõjaväes kõige otsitumad eesti ja soome hobused. Nende hobuste kasutamine mõjutas sõjapidamise taktikat. Vastupidavamate ja parema liikumisega hobuste kasutuselevõtuga oma ratsaväes raskete rüütlihobuste asemel võib osaliselt seletada ka rootslaste edu XVII sajandi sõdades. * Aleksei Mihhailovit, tsaar Peeter I isa, laskis viia eesti hobuseid Permimaale, sealse kohaliku hobusetõu obvinka parandamiseks (nüüdseks väljasurnud). * Keisrinna Anna Ivanovna valitsemise ajal olid 1737.a. ukaasi järgi Saaremaa riigimõisade rentnikud
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb,
,,Kolm musketäri" Retsensioon Ballett, mida etendati Rahvusooper Estonias kell 19:00 6. detsembril 2009. aastal, kandis nime ,,Kolm musketäri". Kontsert oli kahes vaatuses ning kestis 2 tundi ja 15 minutit, mille vahele mahtus üksainus vaheaeg. Tegemist oli armastuslooga, mille vahele mahtus ohtralt intriige ja põnevust, võitlust ning sõprust. Tegevus toimus XVII sajandi Pariisis, poliitiliste intriigide maailmas, kus kedagi ei saanud usaldada. Osades mängisid D'Artagnan Sergei Upkin, Athos Jegor Zdor, Porthos Aleksandr Prigorovski, Aramis Andrei Mihnevits, Constance Eve Andre, Leedi Winter Marika Muiste, Kuninganna Anna Nanae Maruyama ja paljud teised. "Kolm musketäri" sümboliseerib ustavust ning truudust. Müsketäride deviisina on tuntuks
arengule klassitsistlikus teatris. Veel oli ka see, et kuna tegevus pidi toimuma 24 tunni jooksul, oli paratamatult laval vähene liikuvus. Seiklustele pole klassitsistlikus tragöödias ülepea kohta ega aega. Kuid ka ''madalamas'' komöödia zanris hinnati õpetlikkust. Draamas tehti kõigutamatuks normiks ajaühtsuse kohaühtsuse ja tegevusütsuse põhimõte. See kõik pidi tagama tõepärasuse. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. XVII sajandi 1.poole suurim prantsuse kirjanik oli Pierre Corneille. Ta kirjutas esialgu barokkteatrile lähedasi komöödiaid ja tragikomöödiaid, nagu need sajandi alguse Prantsusmaal moes olid. Corneille kirjutas oma esimese tõelise menu, „Cid“ 1636 aastal. Kuigi „Cidis“ ei pidanud Corneille kõiges kinni klassitsistlikest reeglitest, peetakse tema teost siiski esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Selles näidendis kannab peategelane psühholoogilist pinget
Ta sündis Mõnda eluloost 1564. aastal Inglismaal. Oli pere kaheksast lapsest vanim. Ta abiellus 1582. aastal Anne Hathaway'ga. Nad said kolm last. 1585. aastal läks ta vaesena Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Londonis tegutses ta näitleja ja dramaturgina. 1594. aastast kuulus Shakespeare lordkammerhärra teatritruppi. XVII sajandiks oli Shakespeare'ist saanud jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1616. aastal suri Shakespeare ja ta maeti Stratfordi kiriku kõrvale. Loomingu üldiseloomustus üldiseloomustus Shakespeare'i näidendites haaravad karakterite sügavus ja mitmetahulisus, humanistlik eluvaade, lavalisus ja värsikeele ilmekus. Ta õigustab teostes
lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul. Oli palju inimohvreid - suri 30 000 töölist. 1713
Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit müstilist haigust ,mis pidavat saama alguse iso...
Referaat Rembrandt Harmensz van Rijn Sisukord: 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 8) Kokkuvõte 9) Allikad 10) Lisa Sissejuhatus Järgnevas tekstis tuleb juttu Rembrandt Harmensz van Rijni elust ning tema maalidest. Valisin tema, sest olen huvitatud barokk aja maalidest, nende kujutlusest, toonidest ja teguviisist. Sooviksin teada saada Rembrandti elust. Mis oli tema maalimisviis ning millised on tema kuulsamad teosed? Rembrandti perekond Rembrandt sündis 15. juulil 1606. aastal Hollandis Leideni külas. Ta oli väga lihtsa päritoluga, nimelt oli ta veskiomaniku üheksas laps. Pärast seda, kui ta oli asunud elama Amsterdami, mis toimus 1631. aastal, abiellus ta kolm aastat hiljem Saskia van Uylenburghiga. Saskia oli pärit rikkast perekonnast, kes kindlustas majanduslikult Rembrandti, kuid kuna ta oli kuulsamaid kunstnike Hollandis, siis külastasid ja tegid tellimusi rikkad inimesed. Tema tööde e...
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad ...
väikese katekismuse, olles mõeldud eeskätt kirikuõpetajate tarbeks. Sajandi keskpaigas tehti esimesi katseid trükkida eestikeelseid kirikulaule riimi ja värsimõõtu arvestades. Koos vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb ka eesti ajakirjanduse algus. 1675.aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht. 3 Gümnaasiumid ja Tartu ülikool. Euroopas olid XVII sajandi algul väga populaarsed humanismi ideed, milles rõhutati eriti teaduse ja hariduse tähtsust. Ka Rootsi kuningriigis rajati gümnaasiume ja soodustati igati ainsa kõrgkooli, Uppsala ülikooli arengut. Loomulikult kanti samasugune hariduskorraldus üle ka uude provintsi. Poola-aegne hoogne koolielu Tartus sundis Rootsi võime ja omalt poolt selles vallas tõsiselt pingutama. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner
Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinenud või töö lõpetanud. 1734 asutati Räpina paberivabrik, mis on jäänud vanimaks täniseni tegutsevaks tööstusettevõtteks Eestis. Väljaveos etendas peamist osa metsamaterjal, lina ja tööstuslik kanep. Sisseveos oli suur osa talurahvakaupadel: sool, raud, tubakas, heeringas. Linnarahva jaoks luksuskaubad ja riie. Eesti XVII saj teisel poolel 1762 tõusis Venemaa troonile Katariina II, kes taotles impeeriumi seniste privileegide kaotamist. Sellele seisis tugevasti vastu baltisakslastest mõisnikud. Neid saatis ka edu, Katariina II ei suutnud läbi suruda oma tahtmist. 1783 kehtestati aga Baltikumis uus halduskorraldus (asehalduskord), mille läbi Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Viru ja Järvamaa) lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima vaid asehalduskorra ajaks.
emigratsiooni ning valgekaartlust. Kui üks Moskva teatrijuht Bulgakovit kritiseeris, astus Stalin aga kirjaniku poolele, öeldes, et nii andekat kirjanikku nagu Bulgakov ei saa suruda poliitiliste parteide raamidesse. Stalin leidis Bulgakovile teatrites tööd ning tema 1926. aastal esietendunud "Turbinite päevad" oli Stalini suur lemmik. Väidetavalt käis ta etendust vaatamas 15 korda. Kolme järgmise näidendi lavale toomine aga keelati taas ning XVII sajandi Pariisist rääkiv "Molière" sai hävitavate hinnangute osaliseks. 1929. aastal sai Bulgakovi karjäär suure löögi, sest valitsuse tsensorid keelasid tema tööde avaldamise. Meeleheitel Bulgakov kirjutas kõigepealt isikliku kirja Stalinile ning siis Nõukogude valitsusele. Ta soovis saada luba emigreerumiseks, kui Nõukogude Liit talle kirjanikuna rakendust ei leia. Stalin helistas Bulgakovile ning küsis, kas mees soovib tõesti Nõukogude Liidust lahkuda
Suur osa Eesti taasasustamisel oli naaberrahvastest sisserändajatel. Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse. Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi. Soomlased jõudsid ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Valga ümbrusesse kolis hulgaliselt lätlasi. Lisaks neile oli talurahva seas ka paljude muude rahvuste esindajaid: poolakad, sakslased, leedulased, rootslased, ungarlased ja isegi hollandlased ja sotlased. XVII sajandil suutsid Eestis rahvusvahelise kaubandusega jätkata ainult sadamalinnad. Eesti linnadele tähendas see seda, et kõige soodsamasse olukorda sattus Narva, ka Tallinn säilitas oma koha. Tartu kaotas suure osa oma tähtsusest kaubalinnana ning Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare jäid kohaliku tähtsusega väljaveosadamateks. Siiani oli Rootsi aeg talupoegade olukorda pigem halvendanud, sest mõisapõllud suurenesid ning koos nendega kasvasid talupoegade teokoormised
Dorian Gray portree kokkuvõte Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli maha, põhj...
la Valliere'i seltsi. · 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. · Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. · Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Brun (1619 - 1690) · Tema suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. · Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). · Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. · Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga.
koosolekuruumiga ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Kuigi raekoda asub oma praegusel kohal juba XIV sajandist, ei ole meieni säilinud hoone siiski selle aja ehitis praegune gooti stiilis hoone püstitati aastatel 1402-1404. Olgu kohe märgitud, et vana hoonet püüti uue ehitamisel maksimaalselt ära kasutada. Hoone püsis suuremate ümberehitusteta kuni XVII sajandi keskpaigani: siis asuti vanale hoonele barokselt sümmeetrilist fassaadi andma. Tallinna raekoda on kogu Põhja-Euroopa ehituskunsti ajaloo üks monumentaalsemaid gooti stiilis raekodasid. Ehitati aastatel 1371-1374 ja 1401- 1404. Barokkstiilis tornikiiver pärineb aastaist 1627-1628, see hävis Suure isamaasõja ajal kuid taastati uuesti endisel kujul pärast sõda. Alates 1530. aastast ehib torni tippu linna sõjasulase Vana Tooma kujutis. Praegune Vana
soolopillina. Alt pärineb XVI sajandil. Alti mängib pillimees samamoodi nagu viiulit - asetab pilli vasakule õlale ja toetab lõuaga. Tsello Ta on veel suurem kui vioola, aga väiksem kui kontrabass. Seega kõlab ta siis aldist veel madalamalt, kuid kontrabassist kõrgemalt. Oma mahlaka ja varjundirohke kõla ning suurte mängutehniliste võimalustega on tsello populaarne nii soolo- kui ka ansamblipillina. Praeguse kuju ja mõõtmete sai tsello XVII sajandil kuulsalt itaalia viiulimeistrilt Antonio Stradivarilt. Mängimiseks asetab pillimees tello põlvede vahele. Pill toetub kere laiema otsa külge kinnitatud kandepulgaga maha. Vanasti oli peen tsellot ka selliselt mängida nagu on kujutatud kõrvaloleval pildil. Tsello Kontrabass Kontrabass Kontrabass on orkestri ja keelpillide perekonna kõige suurem pill. Kontrabassi nagu altigi kasutatakse enamasti ansamblipillina
Wenn man allerdings das Grabmahl des Pontus De la Gardie in Tallinn zusätzlich be- trachtet, - es ist das erste, das der Künstler dort geschaffen hat - dann ist die Ge- meinsamkeit überwältigend. Das Epitaph kann in seiner Gesamtheit nicht gezeigt werden, da das vorliegende Ma- terial nur den schlechten Zustand vor seiner Renovierung zeigt. Frau Helmi Üprus, eine estnische Kunstgeschichtlerin schreibt in deutscher Sprache: „Das Ende des XVI. und Anfang des XVII. Jahrhunderts ist eine Blütezeit in der Entwicklung der Steinplastik Estlands, Die führende Rolle im Kunstleben Tallinns spielte Arent Pas- ser, der Bildhauer und Baumeister war. Seine erste Arbeit in Tallinn war das 1595 vollendete Grabmal des aus Frankreich gebürtigen schwedischen Feldherrn Pontus 4(8) Epitaph
Selline seisukoht viis poleemikani, kuidas on rahva esindajad seotud oma valijatega. Tekkis kaks teooriat. Volitatud delegaadi teooria Selle järgi on saadik vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. Praktikas pole see süsteem aga läbi läinud, sest pole õnnestunud rakendada saadikute tagasikutsumise põhimõtet. (Näiteks kui Inglise parlamendi alamkoja saadikud veel XVII sajandi lõpul kuninga kutsel parlamendi kokkusaamisele läksid, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa võtma, muidu puudus neil õiguslik alus parlamendi töös osaleda.) Diskreetse esindaja teooria Selle järgi on saadikud rahva täievolilised esindajad, kes kuni järgmiste valimisteni tegutsevad oma parema äratundmise kohaselt. Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei valijad ega neid ülesseadnud erakond. Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole seotud mandaadiga. 1.3
Liisi ja "Hei külamees! Kuule sa sohinaise poeg! Tule päid otsast võtma! Tule Andrese esimene kõnelus Oru Joosepist (talvel). Suvel hakkab Liisi verepütti loputama, kui sul süda rinnas, mitte saapasääres! Siin on mees, rasedus välja paistma ja ta läheb sauna elama. kes tahab verd lasta!" XXXVI Sauna Madis räägib Liisile, mida ta Andresest arvab. XVII Krõõt ootab neljandat last. Sündis poiss. "Sa pead omale teise Madis arvab, et kui Andres jumala kangeid sõnu loeb, siis need teevad naise võtma," ütles Krõõt nüüd. "Aga ära võta kurja... lastele emaks." Andrese südame kangeks. Madis arvab, et Andres peab võitlust Krõõt suri, matused. Pearu parandas soosilda. Pearu nuttis ja halas Krõõda Vargamäega, kuna aga õigus on selle käes, siis võidab Vargamäe. pärast
Hermann Bolne. Muide, nimetatud sündmusega seoses on Kuressaare linnusest esmakordselt ajalooallikais juttu. Nurgatoast viib trepp loodetiival eenduvale rdule - danskerisse. Samas ruumis asub ilus linnuse vapi ja kolmiksiirudega kaunistatud kamin (praegusel kujul XX sajandi algusest). Piiskopi eluruumide seintel on eksponeeritud üksteist suurepärast XVII sajandi 2. poole barokse puunikerduskunsti teost - vappepitaafi. Nende laialdane loomine oli seotud aadlike vana, Saksamaal juba XIV sajandil alguse saanud tavaga jätta kirikusse surnu vapp, mida matuseprotsessioonil oli kaasas kantud. XVII sajandil, eriti seoses barokkstiili levikuga arenesid neist vappidest luksuslikud üsna suuremtmelised epitaafid. Epitaafi
Ligi250 aastat sõltuvust lõppes vallutajate minemakihutamisega. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber moodustuma tsentraliseeritud riik. Selle kujunemine lõppes tegelikult 1547. aastaks, kui Ivan IV Julm krooniti esimeseks isevalitsuslikuks Vene tsaariks. Pärast võõrriikide vallutajate Moskvast väljakihutamist sai 1613. aastal Venemaa tsaariks Mihhail Romanov tuntud dünastia esimene esindaja. Romanovite dünastia püsis võimul 1917. aastani. XVII sajandi lõpus astus Venemaa troonile Peeter I, kelle reformid (XVII sajandi lõpp XVIII sajandi esimene veerand) mõjutasid oluliselt Venemaa arengut. 1721. aastal kuulutati Venemaa Peeter I ukaasi põhjal impeeriumiks, Vene tsaar sai imperaatori (keisri) tiitli. Teadupärast on Peeter I olnud tihedalt seotud Eestiga: just tema laskis rajada Kadrioru lossi ja seda ümbritseva pargi. Keisrinna Katariina I auks Kadrioruks nimetatud keiserlikku
I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süven...
Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971. 1972. a. restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. Suurtükitorn Keskaja lõpus (1559. a.) müüs jõuetuks muutunud piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (s.h. ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama . XVII saj. alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga 1836. a. kustutati kogu kindlus lõplikult Tsaari-Venemaa kindlustuste nimekirjast; aasta
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule ...
eeskujude ülevõtmine. Kuldne ajajärk: Cicero aeg proosa kõrgaeg; Augustuse aeg luule kõrgaeg. Rooma kirjanduse õitseng, ,,kuldne ajajärk" rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastul. Hõbedane ajajärk: epigoonlus kirjanduses. Hiline impeeriumi ajajärk: areneb kristlik kirjandus. 8 Antiiksuse kujundav roll Lääne-Euroopa kirjandusele Antiiksuse kujundav roll Lääne-Euroopa kirjandusele põhines kuni XVII sajandini rooma, variandi mõjul. Nii renessansiajastul kui ka XVIIXVIII sajandil võeti Euroopas kreeka kirjandust vastu läbi Rooma kirjanduse. Antiikne vool Euroopa klassitsismi tragöödias lähtus hoopis suuremal määral Rooma dramaturgist Seneca kui Aischylosest, Sophoklesest ja Euripidesest; Euroopa selleaegne eepos oli orienteeritud Vergiliuse ,,Aeneisele", mitte Homerose eepostele. Alles XVIII sajandi nn ,,neohumanism" tõi kaasa uue orientatsiooni,
võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. ,,Leda luigega" Leonardo da Vinci / Ludovico Spiridon ,,Leda luigega" orginaal on kaotsi läinud, tänapäeval on see tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo skitseeris, võib-olla aga ka maalis kaks erinevat Ledat (seisva ja põlvitava). Seisvat Ledat kujutav maal asus XVI sajandist peale Prantsuse kuningate kollektisoonides (tunnistus aastast 1584 ja väga täpne kirjeldus aastast 1623 ja ürik aastast 1692); kuid XVII sajandil maal kadus. Pärimust, nagu oleks ,,Leda" hävitatud madame se Maintenoni käsul, on tänapäeval sageli väljamõeldiseks peetud. Seisvat Ledat kujutava maali kartongi säilitati veel aastal 1721 Palazzo Casnedis Milanos. Mõned selle tööga seotud joonistused säilivad Windsoris, Louvre'is, Ambrosianas ja Weimaris. Maali tekkimisaeg on teadmata, arvatakse, et see valmis pärast aastat 1506. Seisvast Ledast on säilinud 9 koopiat
and draughtsman in the temple of Ptah, who saith :- ,,I lift up the hand of the man who is inactive. I have come from the city of Unnu (Hermopolis). I am the divine Soul which liveth, and I lead with the hearts of the apes.""3 (Ahvid viitavad kuuele ahvile, keda on nähtud jumaldamas Päikesejumal Ra'd, kuid tatõuseb. Huneferi papüürusel on ahve seitse.) 3 ,,The Book of the Dead" London 1960, lk 52 3 olulisemat peatükki Peatükk XVII See on üks kõige väärtuslikumaid ja olulisemaid peatükke Surnuteraamatus, sest see sisaldab õpetust, mida eeldati, et kõik õndsaks kuulutatud surnute hinged peaksid teadma. Nagu mitmed teised osad Surnuteraamatus, on seegi peatükk koostatud Heliopolise preestrite poolt ja see esindas nende vaateid jumalate loomuse osas. Kõige varasemad koopiad sellest peatükist pärinevad XI dünastiast, aga need on palju lühemad kui need, mis on Teeba papüürusel
tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi abieluda oli jõudnud kõrgkihti. Juhuluule XVII sajandil. Barokk. Reiner Brockmann Brockmann - 1637 “Pulmalaul” - algab eesti kirjandus (kirjutatud aleksandriinis). Juhuluule - võib nimetada ka tähtpäevaluuleks. Vürstid ümbritsesid end hoovipoeetidega. kes kirjutasid igale olukorrale luuletuse. Juhuluule sai alguse ülikoolist, väljudes ülikooliseinte vahelt, muutus see massimoeks ning enesekiitlemiseks kirjutati seda mitmetes võõrkeeltes. Valgustusaeg. Kaasaegse lugeja kujunemine XVIII sajandil.
Valikaine: Infoallikad ja infootsing Praktiline töö nr.1 : raamatu leidumuse kindlakstegemine raamatukogude elektrooniliste (koond)kataloogide alusel ja nõuetekohaste viidete vormistamine Praktilise töö eesmärgid: ülevaate saamine eesti suuremate raamatukogude elektroonilisest koondkataloogist ESTER elektronkataloogidest andmete otsingu kogemuse omandamine nõuetekohaste viidete vormistamine (vt. teema 3 jaotusmaterjal: viitamine). Kataloogis olevad bibliograafilised kirjed tuleb muuta bibliograafilisteks viideteks, mida kasutatakse teadustööde, artiklite jms kasutatud kirjanduse loeteludes. Nt raamatu kirjed kataloogis: Intellectual capital and knowledge management : strategic management of knowledge resources / Federica Ricceri. London : Routledge, 2008 xvii, 204 lk. : ill. ; 24 cm. ISBN/ISSN: 9780415403924 (hbk.) Psühholoog...
maharaiumise läbi. Cromwell hukatud Charles I kirstu juures. Ameerika Ühendriikide sünd. Ameerika avastamine:Indiaanlased – ca 25.000 a tagasi Viikingid Cristopher Kolumbus 1492 Amerigo Vespucci John Cabot (Giovanni Caboto) 1497. Suhted põlisrahvastega Kahvanäod ja punanahad Algselt head suhted (abistamine, kaubandus) Kolonistide vool–konfliktid Maa omamise küsimus Alates XVII sajandist indiaanisõjad (ca 150 aastat)–Kolonistide parem relvastus–Indiaanlaste killustatus hõimudeks–Kolonistide kasvav arvukus Indiaanlaste tõrjumine läände. Iseseisvuse väljakuulutamine Kolonistide kasvav jõukus – maksukoormuse tõus – majandusarengu pidurdumine – konflikt kolooniate ja emamaa vahel Vaenupoolte relvastumine Kontinentaalkongress Philadelphias 4.juuli 1776 iseseisvusdeklaratsioon.Iseseisvussõda Inglise armee suurem, parema
Talurahva olukorra muutumisest XIII-XIX sajandil Eesti alal eksisteereis kaks omaette maailma vallutajate ja allutatud rahva oma. XIII-XV sajandil: talurahva elu tegid raskeks kesine põllupind, endised põllupidamise viisid ja tööriistad ning feodaalne ükskõiksus põllumajanduses. Siia lisandusid veel kümnis ja hinnus. Lisaks tuli ülal pidada preestrit ja kirikut. 1315.a. tõi see kaasa näljahäda. XV-XVI sajandil: Talupojad olid jagunenud vastavalt jõukusele ja päritolule: maavabadeks, adratalupoegadeks, üksjalgadeks ja sulasteks. Vana-Liivimaa üldine jõukus parandas talupoegade olukorda. Põllumajanduses valitses kolmeväljasüsteem. Talus oli keskmiselt 3-5 meeshinge, mitu hobust, härga,lehma ning muid loomi. Suuri katsumusi tõi kaasa Liivi sõda /1558-1583/. Külad jäid kaitsetuks, kasvasid koormised, talupojad võeti sõtta. 1560 toimus talupoegade ülestõus, et võidelda end vabaks aadlist ja mõisatööst, kuid see suriti maha....
ILIAS Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) ...
Järv on algselt olnud kaheksakujuline, mis tuleneb tõenäoliselt kahe otsakuti asunud hiidpanga asemetest. Praegu on Verevi põhja-lõuna suunas pikliku kujuga, lõunaosas laiem ja vähem kinni kasvanud.[7] Elva on pisut vanem kui saja-aastane. Asula teke on vahetult seotud Tartu-Valga raudtee ehitamisega (1886-1889). Elva raudteejaama mainib esmakordselt eesti keeles ajaleht "Olevik" 1886. aasta detsembris. 1889. a ehitatud raudteejaam sai oma nime Elva jõelt, mis esineb juba XVII sajandi alguse revisjonides. Enne raudtee ehitamist paiknes siin lähedal Tartu-Riia maantee ääres Uderna postijaam, kõrts ja mõned talud. Maad kuulusid Uderna, Meeri ja Konguta mõisale. Arbi järve ligidusse laskis Meeri mõisnik O.Seydlitz püstitada XIX sajandi lõpus üksteist suvilat. 1. juunil 1923 kinnitati Elvale alevi õigused. Alevivalitsus asus energiliselt korraldama alevi elu ja planeerimist, hoogustus ehitustegevus ja kodukaunistamine. Elva köitis suvitajaid
Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, Eesti Päevalehe sporditoimetus · Väikese algustähega kirjutatakse ka (ettevõtete, ühenduste jne) juhatuste, nõukogude jne nimetused, nt Emakeele Seltsi juhatus, Eesti Panga nõukogu, Tallinna Sadama nõukogu. · ajalehed Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees; · ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus · muud perioodikaväljaanded: Postimehe lisa Siiliga Serviti · Ajaloosündmused: XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon (toimumisaja järgi), Suur Pauk (kosmoloogias) · Autasud: Nobeli rahuauhind, Juhan Liivi luuleauhind, Eesti Vabariigi teaduspreemia, Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi); Riigivapi teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Kuldne Palmioks · om don Quijote; os don Quijotet · Talibani liige on talib, mitmuses talibid · Soome perekonnanime Oksanen omastav kääne on Oksaneni ~ Oksase, osastav Oksaneni ~ Oksast
Tallinna Tehnikagümnaasium Suitsetamise mõju tervisele referaat Emilie Rand 7.A Juhedaja:Margit Pärn Tallinn 2018 Sissejuhatus Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne. Sigaretid on Euroop...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...
romaanis "Rob Roy" on sellisteks rahvakangelaste Rob Roy, tema naise Heleni ja nende pooldajate, soti mägilaste kujud. Rahva esindajad on kirjanik varustanud kõrgete inimlike omadustega, vastandades neid kõrgemate klasside silmakirjalike, kiskjalike ja ebainimlike esindajatega. Romaan "Rob Roy" ilmus 1817. aastal. Ta on üks kirjaniku nn. " soti" romaane. Neis romaanides, milliste hulka kuuluvad "Waverley", " Puritaanlased", " Montrose'i legend" ja "Edinburgh' vangla", hargneb tegevus XVII sajandi teisel poolel ja XVIII sajandi algul. See oli vana, patriarhaalse Sotimaa hukkumise ja uue, kodanliku korra tekkimise ajajärk. See ajalooline protsess kulges soti rahva ägedas võitluses oma sõltumatuse eest. " Montrose'i legendis" kujutab Walter Scott XVII sajandi kodanliku revolutsiooni sündmusi. " Puritaanlastes" puritaanlaste ülestõusu 1679. aastal. " Rob Roys" - 1715. a. ülestõusu ja lõpuks "Waverleys" 1745. a. ülestõusu.
Tuntuimad komöödiad on "Tõrksa taltsutus" (1593), "Suveöö unenägu" (1595), "Veneetsia kaupmees" (1596), "Palju kära eimillestki" (1598), "Nagu teile meeldib" (1599), "Windsori lõbusad naised" ja "Kaheteistkümnes öö" (1600). Shakespeare õigustab kõikjal noorte loomulikke tundeid ning nende armastuse vabadust, kirjutades ka ajalookroonikaid. Tema varajasse draamaloomingu perioodi kuuluvad 2 tragöödiat "Romeo ja Julia" (1595) ning "Julius Caesar" (1599). XVII sajandi esimesel aastakümnel lõi Shakespeare tragöödiad, mis on suurteostena läind maailma ajalukku: "Othello" (1604), "Kuningas Lear" (1606), "MacBeth" (1606), "Antonius ja Kleopatra" (1606.1607), "Timon Ateenast" (1607), "Corolianus" (1608) ning "Mõõt mõõdu vastu" (1604). Tema kuulsaimaks näidendiks on peetud "Hamletit" (1600-1602) Christopher Marlowe (1564-1593) õppis Cambridge ülikoolis usuteadust. Sai ateisti kuulsuse, kuulus
kloun, narr jne. Hullu võetakse nigunii teistmoodi ja sellepärast saab sageli avada teemasid (eriti mingil kindlal ajastul), mida muidu ei saaks. Ebausaldusväärne jutustaja võib olla ka naiivne ● Mis kuulub kirjandusajalukku ? ⮚ Enne 19.sajandit – eestikeelne tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja diadaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule). ⮚ XVI sajandivahetus – esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused ⮚ XVII sajand eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1973.a esimesed piiblitõlked ⮚ XVIII sajand – eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktiliste vagajuttude tõlked, kalendrid. Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad ⮚ XIX sajandi I pool – esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud ⮚ XIX sajandi II pool – eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob
Antwerpen 1920. aasta suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 20. aprill 12. september 1920 Belgias Antwerpenis. VI olümpiamängud, mis pidid toimuma 1916. aastal Berliinis, jäid pidamata Esimese maailmasõja tõttu. Pärast sõja lõppu kokku tulnud ROK-i kongressil otsustati pidada VII olümpiamängud Prantsusmaal, kuid prantslased loobusid Belgia kasuks. Lõplik otsus korraldada olümpiamängud Antwerpenis võeti vastu ROK-i XVII istungil Lausanne'is 1919. aastal. Muud kandideerinud linnad: Lyon (Prantsusmaa), Budapest (Ungari). Võistluste patroon oli Belgia kuningas Albert I (1875 - 1934), kes avas ka olümpiamängud. Olümpia peaareen oli Champs de Beerschot'i staadion, mis mahutas 40 000 pealtvaatajat. Staadioni rada oli 400 m. Korralduskomitee esimees oli krahv Henri de Baillet-Latour (1876 - 1942). Olümpial osalenud majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes tütarlaste koolis.
''Karjala saatus'' (põhineb soome-ugri väikerahvaste folklooril) 3 -rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut'' -kooriteosed meeskoorile ja flöödile ''Kolm mul oli kaunist sõna''/ segakoorile ''Dialektilised aforismid'' -kirjutanud ka poliitilise alatooniga tekste
IDA VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS nimi klass JUUKSURITE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ida-Virumaa 2014a SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Antiikajastu 4.Muistne Egiptus 5.Soengu ajalugu 6.Huvitavaid pilte juuksurite töövahenditest 7.Kokuvõte 8.Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadi teemaks on „Juuksurite ajalugu“. Soov alati kaunis välja näha - see on üks inimese igavestest püüdlustest. Inimesed on läbi aegade oma välimusele väga suurt tähelepanu pööranud ja ka meie päevil on see teema endiselt aktuaalne. Kauni välimuse üks komponentidest on kahtlemata ilusad juuksed. Oma referaadis räägin juuksuri töö ajaloolisest kujunemisest, soengu ajaloost Eestis ja lisan mõned huvitavad pildid töövahenditest Head lugemist. Ajalugu Juuksurite tek...
Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Pruunsüsi Tahked kütused Süsi (pruun-, kivi-, Kivisüsi antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit Antratsiiit Põlevkivi Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul 1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal) Must metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstus paigutusid kivisöebasseinide lähedusse Kujunesid uued tööstuspiirkonnad Ruhri bassein (Saksamaal), Donbass (Venemaal ja Ukrainas), Manchester (Inglismaal), Apalatsid (USAs) Kivisöe varud riigiti (mld/t) Brasiilia Poola
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
