LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 Arelika Klimson INNOVATSIOON LOGISTIKAS Referaat Juhendaja: Diana Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Nagu referaadi pealkiri ütleb ``Innovatsioon logistikas``, sain mina innovatsiooni pidevalt uuenevatelt pakiautomaatidelt. Mõned aastad tagasi pidime käima postkontoris, kus oli alati pikk järjekord. See kulutas aega ning kinlasti ka kannatust. Õnneks koos ajaga areneb ka tehnoloogia. Tänu sellele võime oma paki ise kiiresti ja lihtsalt, kasutades selleks moodsaid tehnoloogiatel põhinevaid lahendusi ehk siis Cleveroni firma ehk Eestis SmartPOSTI, teele saata või kätte saada. 1. SMARTPOST SmartPOST on logistikaettevõte...
Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni 1 FLORIDA Ro dny Ve rne r Re e de r 8.B Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Asukoht 2 Florida on USA kaguosas paiknev osariik, see piirneb põhjast Alabama ja Georgia osariigiga. Florida asub mitme Kariibi meres oleva riigi lähedal, nagu näiteks Bahamas ja Kuuba. Florida osariigi kõrgeim tipp on Britton Hill, mis asub 105 m kõrgusel merepinnast. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni · Florida osariigi pindala on 170 451 ruutkilomeetrit, mis on umbes 3,8x suurem, kui Eesti pindala. · Seal elab 2012 aasta seisuga 19 317 568 inimest, mis on neljas kõrgeim USA-s. · Florida asustustihedus on keskmiselt 136,4 inimest ruutkilomeetri kohta. · F...
Impressionism Prantsuse kunstist eesti kirjanduseni Kirjandus 11. klass Impressionismi teke Tekkis maalikunstis Prantsusmaal Vastandus akadeemilisele kunstistiilile 1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvit...
ja kasulikud. Vanad inimesed peavad sellest eriti lugu. · Oluline avastus oli see, et põrandad pole libedad. See on oluline ,sest vanurite liikumine pole kerge. Kuna vanuritel on oht põrandaid pidevalt määrida, siis need looduslikud materjalid on kergesti puhastatavad ja hooldatavad. Kokkuvõte · Uudisena selles töös avastain korkpõranda. Ei teadnud, et see on väga hea materjal. Arvasin seni, et see on väga imav materjal. Kasutatud allikad: · www.tarkett- commercial.com/floors/site/. · www.google.ee · www.ehitusgamma.ee · www. naistemaailm.ee · www.sisustusweb.ee/article/1366/ SUUR TÄNU TÄHELEPANU EEST!
Päris ühest nimekirja selle kohta koostada ei saa - farmaatsiatööstus areneb paratamatult nii kiiresti ja jõudsalt, et dopingukontrolli teostavad organisatsioonid on neist sammu võrra maas. Seepärast on kasutusel termin ,,ja nendega sarnased ained" ROK-i meditsiinikomisjoni ja Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) poolt kinnitatud dopinguainete klasside ja meetodite nimistu, mida pidevalt täiendatakse, leiab www.olympic.org ja www.wada-ama.org Keelatud ained on: Stimulaatorid. Ained, mis oluliselt tõstavad kesknärvisüsteemi aktiivsust, suurendavad motoorset aktiivsust, tõstavad riskivalmidust, vähendavad väsimust. Kahjulikud kõrvaltoimed: vererõhu ja kehatemperatuuri tõus, südame rütmishäired, agressiivsus, ärevus, söögiisu langus ja sõltuvuse tekkimine. Tuntuimad esindajad on amfetamiin, kofeiin, kokaiin, efedriin.
RAHVASTIKU UURIMUS HOLLAND Rakvere Reaalgümnaasium RIIGI RAHVAARV a) 16,730,632 (July 2012 est.) b) Kui arvestada seda, et väikeriikidena loetakse neid, kus inimesi paarkümmend miljonit ning vähem, on maailma mastaabis Holland väikeriik. Rahvaarvu alusel on Holland maailmas 64.kohal. c)Hollandiga peaagu sama palju inimimesi elab Niger, Tsiilis ning ka Burkina Fasos. RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTUS JA ANALÜÜS a) Hollandis elab ruutkilomeetri kohta 493,34 inimest. Enam-vähem sarnane rahvastiku tihedus on näiteks San Marinos, Tuvalus ning Lõuna-Koreas. Oma koduriigi Eestiva võrreldes, on Hollandi asustus väga tihe, sest eetis on see vaid 30,07 inimest ruutkilomeetri kohta. See on ligikaudu 15 korda väiksem, kui Hollandis. b)Tihedam asustus on Lääne- ja Lõuna-Hollandis. Sinna jäävad näiteks pealinn Amsterdam ja sadamalinn Rotterdam, viimases on näiteks asustus tihe juba tänu suurele sadamale. Asustus on hõredam Holland...
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli määrata silikaatkivi tihedus, veeimavus, survetugevus ja paindetugevus. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendideks oli: Elektrooniline kaal täpsus 0,1 g; Joonlaud; Nihik; Hüdrauliline press. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 proovikeha, mis kaalutakse ja mõõdetakse tellise pikkus, laius ja kõrgus. Tiheduse määramise tulemused on toodud tabelis 4.1. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi järgi: (1) kus m kuivatatud proovikeha mass, g; V proovikeha maht, cm³. 1 Tabel 4.1 Tihedus Proovikeha mõõtmed, cm ...
Tolmuimeja Protsessor tolmuimejas kontrollib tema voolutarbimist, et ta käima pannes liiga palju voolu ei tarbiks. Seda nimetatakse ka Soft-Start funktsiooniks. Protsessoris on algoritm, mis minimaliseerib voolutarbimist tolmuimeja käimapaneku hetkel. Protsessorita tolmuimejad võivad käimapaneku hetkel tarbida kuni 60 amprit voolu. Selline suur ja järsk tarbimine võib põhjustada voolu kõikumist. Näiteks võib juhtuda, et valgustus läheb hetkeks tuhmiks. Hetkel on protsessoriga tolmuimejad küllaltki kallid, kuid mida aeg edasi, seda odavamaks nad muutuvad. (Foto 1. Automaatne tolmuimeja) Auto Esimene auto milles oli mikroprotsessor tuli välja juba 1978 aastal, selleks autoks oli Cadillac Seville. See oli pardakompuutri ekraani jaoks, mis andis juhile infot mitu miili ta on sõitnud ning lisaks veel erinevat informatsiooni sõidu kohta. Tänapäeval on igas uuemas autos mikroprotsessor. Neid ei kasutata mitte ainult autode nav...
Kuidas internet on mõjutanud karjäärinõustamise teenust? Karjääri nõustamise teenus on kolinud internetti Arvutitehnoloogia areng on dramaatiliselt mõjutanud, mil viisil inimesed suhtlevad. Poes, pangas, raamatukogus käimisele kulus varem rohkem aega võrreldes, kuidas on seda võimalik teha täna. Kaasaegsed tehnoloogiad, võimaldavad maksta arveid, teha sisseoste, lugeda raamatuid või saada tervishoiuteenuseid vaid mõne klahvivajutusega ning kodust väljumata. Professionaalne nõustamine ei ole samuti olnud muust maailmast ära lõigatud ning tehnoloogia mõjutuse ja ühiskondlike nõudmiste tulemusel, on kolinud internetti. Eetilised juhtnöörid Et online-nõustajate arv üha suureneb, on hakatud välja töötama eetilisi suuniseid, mida online-nõustamisel järgida. Nõustajate väljaõpe Traditsioonilist karjäärinõustamise kursust saaks edukalt läbi viia ka internetis. Internet võimaldab rahu...
(Magistritöö) TÜ, 2005. Mestrom, P. Minerals. (alla laetud 10. 10. 2011) http://members.home.nl/pmestrom/Pictures2Series1.htm (alla laetud 10. 10. 2011) http://weber.ucsd.edu/~dkjordan/arch/metallurgy.html Museo Ostiense, Ostia, Itaalia. (alla laetud 10. 10. 2011) http ://www.lessingphoto.com/search.asp?a=L&lc=20202020456D&co=&ci=& ln=Museo+Ostiense%2C+Ostia%2C+Italy&p=6&ipp=6 Associazione Mineralogica Apuana. Sfaleriit. (alla laetud 10. 10. 2011) http:// www.assminerapuana.altervista.org/sfal800600.htm Henry C. Lea. pp. 159. Medical Lexicon: A Dictionary of Medical Science. Dunglison, Robley (1866). http://www.homehealthchemistry.com/Cadmium.html Lenntech water treatment solutions. (alla laetud 10. 10. 2011) http://www.lenntech.com/periodic/elements/pb.htm Sandy Thijssen Responses of animal cells to cadmium stress: defense mechanisms and cellular functional state. Universiteit Hasselt. (alla laetud 10. 10. 2011) http:// www
org/files/pdf/Livestock%20and%20Climate%20Change.pdf (15.11.2015) 3. Mekonnen M, Hoekstra A. Y. 2012. A Global Assessment of the Water Footprint of Farm Animal Products. Netherlands. pp 20. 4. Schwarzen S. 2009. Growing greenhouse gas emissions due to meat production. Elsevier. Switzerland. pp 8 5. Mekonnen M, Hoekstra A. Y. 2012. A Global Assessment of the Water Footprint of Farm Animal Products. Netherlands. pp 20. 6. Matthews C. Livestock a major threat to environment. www.fao.org/newsroom/en/News/2006/1000448/index.html (15.11.2015) 7. FY-2005 Annual ReportManure and Byproduct Utilization National Program 206.http://www.ars.usda.gov/research/programs/programs. htm?np_code=206&docid=13337 (15.11.2015) 8. Holt-Giménez E. We Already Grow Enough Food for 10 Billion People… and Still Can’t End Hunger. Common Dreams. 05/12. 9. Dr. Oppenlander. The World Hunger-Food Choice Connection: A Summary. http://comfortablyunaware
TAPA GÜMNAASIUM Kirill Gorskov Kanep referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 SISUKORD 3. Mis on kanep? 4. Kuidas näeb välja kanepi tarvitaja? 5. Kanepi liigid 6. Kuidas tarvitatakse ja mille abil? 7. Milline on kanepi mõju? 8. Kanepisõltuvus 9. Kuulsad inimesed ,kes tarvitavad või tarvitasid kanepit 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad Mis on kanep? Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kannabis tähendab kreeka keeles "kanep", sativa ladina keeles "kasulik" ja "L" tuleneb Carolus Linnaeus nimest. "Lam" tuleneb Jean-Baptiste de Lamarck nimest, kes kirjeldas 1785. aastal india kanepit. Perekonda kirjeldas esimesena 1753 Carl von Linné monotüüpse perekonnana. Jean- Baptiste de Lamarck eraldas 1785 india kanepi morfoloogiliste omaduste ja uimastava toime alusel liigiks Cannabis indica (india kanep) ja v...
Rakvere Ametikool Referaat Vundament Holger Toots KB16 2016 Sisukord Sisukord……………………………………………………………………………..…2 Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 Liigitus ja materjalid…………………………………………………………………..4 Pinnas ja selle kandevõime……………………………………………………………5 Nõuded vundamendiile………………………………………………………………..6 Nõuanded……………………………………………………………………………...7 Kasutatud allikad……………………………………………………………………...8 2 Sissejuhatus Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast “fundamentum”, mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naa...
Kas peaksime looma uusi organisme? Arsti arvamus Selleks, et muuta organismide tunnuseid, tuleb tavaliselt alustada organismide pärilikkuse muutmisest. Kõige lihtsam on organismide pärilikkust muuta kunstlikult esile kutsutud mutatsioonidega. Tänapäevane meetod pärilikkuse muutmiseks on tehnogeneetika, mis kasutab ühe liigi DNA siirdamist teise liigi organismidele. Tehnogeneetiliselt saadud uute omadustega organisme vajatakse meditsiinis, põllumajanduses ja toiduainetööstuses. Käesolevas juhtumis analüüsin lehma geneetilist muundamist, kes toodaks insuliini vaba piima. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik t...
TTÜ Ärikorralduse instituut Riski-ja ohutusõpetus Töökoha riskihindamine Tallinn 2016 Foto 1 Ehitusplats Kirjedus: Fotol on näha , et ehitusplatsil toimuvad parajasti montaazitööd. Suurt ja rasket terasposti (kaaluga ~10t) tõstetakse tornkraana abil parasjagu transpordialuselt maha ning liigutatakse montaaziks omale kohale. Terasposti mahalaadimise abistamiseks on kaks töölist otse posti all. Pildilt näib, et töölised kannavad kõrgnähtavusega riietust, et olla kraana operaatorile paremini märgatavad ning samuti on neil kiivrid ja kindad, et pakkuda kaitset postilt kukkuvate võimalike osade eest selle vertikaalasendisse tõstmisel. Kindlasti kuuluvad sellise töö juurde ka ülejäänud tavapärase ehitusplatsi turvariietuse osad, nagu kaitseprillid, turvasaapad, spetsiaalsed tööriided. Vältida tuleks kuulmiskaitseid, kuna antud töö ei tekita ülemäärast müra ning suhtlus tööliste vahel on kriitilise tähtsusega. Kõik suht...
KINNITUSRAKISTUS DETAILI ,,FLANTS" TÖÖTLEMISEKS KURSUSE PROJEKT Õppeaines: SEADMED JA RAKISED Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-71 Juhendaja: Janis Piiritalo Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE ...................................................................................................3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. SELETUSKIRJA OSA ....................................................................................................................5 1.1. Marsruuttehnoloogia valiku kirjeldus koos vahetöötlemismõõtmega. .....................................5 1.2. Tööpingi parameetrite kirjeldus. ...............
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Kadi Pihlak VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL essee Juhendaja: lektor Kari Käsper Tallinn 2015 Sissejuhatus Antud teema on valitud kuna pension on tänapäeval väga aktuaalne teema tulenevalt Euroopa Liidu rahvastiku vananemisest, mille on põhjustanud madal sündimus. Lisaks siseriiklikele pensioniga seotud muredele on Euroopa Liidu kodanikel tekkinud probleeme eri riikides töötades diskrimineerimisega pensionimaksmisel, eriti kui pensionit saadakse mitmest riigist. Kuna globaliseerumine ja ka välismaal töötamine on muutunud üha tavalisemaks ning tulevikus on väga tõenäoline, et paljud Euroopa Liidu kodanikud saavadki oma pensioni mitmest rii...
IISRAELI RIIK REFERAAT 1 IISRAELI RIIK heebrea Joonis Iisraeli lipp Joonis Iisraeli vapp Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania,Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina1. Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh'i ja Rodin'i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mosee, mis on ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava PRIIT KIRSS GPS Referaat Juhendaja: Siim Nemvalts, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2014 1 SISUKORD MIS ON GPS?..................................................................................................................................3 SÜSTEEMI ARENG.......................................................................................................................3 MIS ON GPS? 2 Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne Asukohamääramise Süsteem, Globaalne Punkti Seire, kohamäärangusüsteem. Globaalne Positsioneerimise Süsteem võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv...
Sisukord 1. Sissejuhatus. Referaadi teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. 2. Mis on suitsetamine? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1). Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: · Ammoonium leidub puhastusainetes · Ammoniaak- uriinis · Atsetoon- küünelaki eemaldi komponent · Kaadmium- mürgine metall, mida kasutatakse patareides · Vinü...
#### You - know - You know I love you so - - - - You know I love you so - # oe oe oe oe 29 & oeoeoe oeoeoe oeoe oeoe oeoe oeoe oeoeoe www oeoeoe oeoeoe oeoeoe oeoeoe oe oe oeoe oeoe oeoe oeoe oe oeoeoeoe oe oe ww ? #### # oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe w
Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast ,,Ma vihkan ... ."- lause, mida ma olen öelnud või mõelnud päris tihti. Kolme punkti asemele võiksin ma erinevaid sõnud: Teda, oma tööd, endist elukaaslast, kellest ma olen just lahku läinud, seda ilma jne. Väidetavalt pidi olema armastusest vihkamiseni üksainus samm. Neid inimesi/asju on ikka väga palju, liigagi palju mida ma vihkan või vihanud olen ja vahel ma tunnen, et see võtab minult meeletult energiat ära. Ma ei ole ainus, kes vihkab, ka minu sõbrad ja tuttavad, terve inimkond tunneb või on tundnud seda emotsiooni. Vahel kui sellele mõelda tundub see nii õõvastav ja hirmu tekitav, et minu loomuses on konflikte tekitada ja nende baasil siis vihata ja see nagu annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale. Nõustun viha osas Luule Viilmaga, kes jõudis enda elu jooksul kirjutada päris mitu eneseabi õpikut väitis, et :" Viha minus on str...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SURMANUHTLUS Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Väitlused surmanuhtluse poolt ja vastu on vahelduva eduga jätkunud tänapäevani ning kestavad lakkamatult edasi. Seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine on muutunud riikliku poliitika ja valitseva ideoloogia koostisosaks eelkõige euroopaliku mõtteviisi ja inimõiguste vaieldamatu respekteerimise tulemusena (Sootak 1996: 7) Elame sellises ühiskonnas, kus on tavaline, et inimpopulatsioonides esineb vaimselt normaalseid, kuid sotsiaalselt mandunud indiviide, kelle käitumise hälbimine normist ületab ühiskonna taluvuse piiri. Selliste subjektide poolt toime pandud rasked isikuvastased kuriteod, nagu näiteks brutaalsed sadistlikud tapmised või paljude inimeste elu ohustavad terroristlikud aktid, samuti inimsusevastased kuriteod, nõuavad mõnikord nende indiviidide lõplikku kõrvaldamist...
Kildu Basic School Viljandi by Eisi Kõiv Supervisor: Margit Kirss Kildu 2008 Our 700 years old Viljandi Viljandi is a town (24,000 inhabitants) in Estonia, 160 km south of the capital Tallinn. The town is the administrative capital of the county with the same name as the town. In Viljandi there is theater Ugala, cinema Rubiin, museum, art gallery. Give a concert in Culture centre, Jaani- and Pauluse church, but in Cultureacatemy, too. Folk Summer in Viljandi culminates with the annual folk music festival. The Viljandi Folk Music Festival is a music festival in Estonia with a central focus on European folk music.In the year 2006, over 24,000 people attended the concerts, but many more just came to take part in the festivities. As such, it is the largest annual music festival in Estonia, and one of the largest folk music festivals in Europe. Lake Viljandi Viljand...
****** ***** Osteoporoos Referaat Juhendaja: ***** ***** 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................... 1. Sissejuhatus.......................................................................................................................... 2. Mis on osteoporoos?............................................................................................................ 2.1 Primaarne osteoporoos................................................................................................... 2.2 Sekundaarne osteoporoos............................................................................................... 3. Osteoporoosi riskifaktorid ja sümptomid............................................................................. 3.1 Mittemuudetavad riskifaktorid...................
Uurimustöö Malta MALTA 1. GEOGRAAFILINE ASEND KAART Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. 2. ÜLDANDMED Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD SKT elaniku 20,281 USD kohta Rahaühik euro Usklikud katoliiklus Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Telefonikood 356 2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Maltal on lähistroopiline vahemereline kliima, mis on vahemereliselt soe ja kuiv. Aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõ...
UURIMUS MEELEELUNDID Inimesel on meeleelundeid kokku 6. Nendeks on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja lihastunnetus. Nende kaudu saab vast võtta otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Kõige rohkem informatsiooni annab meile nägemine. Kuid ka kõigil teistel meeleelunditel on tähtis ülesanne. Kui kõik ülejäänud on samuti terved ja töökorras, saame me keskkonnast kõik vajaliku informatsiooni ja samuti saame ka säilitada kontakti keskkonnaga. Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest. Meeleelundite ülesanded Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise ...
Laserid Laseriks nimetatakse seadet, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valgus kimpe. Sõna ,,laser" tuleneb ingliskeelsete sõnade Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation esitähtedest, mis tähendab valguse võimendumist stimuleeritud kiirguse kaudu. Stimuleeritud kiirguse tõestas juba 1916. aastal Albert Einstein, kuid esimese laseri teostamiseks läks siiski veel aega. Laseri põhimõtte avastas aga Charles Townes USA-s 1954. aastal, ning asus seda viimistlema koos Schawlow´ga. USA Theodore Maiman ehitas esimese töötava laseri, 16. mail 1960. aastal milleks oli sünteetilisest rubiinist silinder. Rubiin andis tavalist valgust välklambist ja kiirgas laserivalgust. Laseri leiutamisel ei saa aga ühte kindlat nime nimetada, oma osa on selles 20. sajandi suursaavutuses nii Townes'il, Schawlow'l, Gouldil, Maimanil, Prohhorovil kui ka Bassovil. Aatom kiirgab valguse footoni...
37. VoIP teenuse tähendus, eelised ja kasutamine 38. IM teenuse tähendus, eelised ja kasutamine 39. Mida tähendab termin andmetüüp ja kuidas ära tunda andmetüübi katset 40. Nimeta kõik internetiga seotud arvuti nakatumisega võimalikud võimalused 41. digitaalalgkirja olemus ja kasutamine 1.URL (Uniform Resource Locator) - täielik interneti aadress-igale dokumendile vastab internetis mingi aadress. (NT: ww.neti.ee ) http - hüperteksti protokoll , www.neti.ee <- domeeninimi , ..../e-teadmik/ <- alamkataloogi nimi , .../..../ dokumendi nimi , .ee <- domeen . domeen näitab tegevus valdkonda (.ee näitab et on eestiga seoptud) 2. ISP (Internet Service Provider ) interneti teenuse pakkuja 3. avate morzilla või exploreri ja kasutad googlet või netit 4. RSS kanal ehk konkreetne veebi leht mis sisaldab linke teistele veebilehtedele. nende linkide
Windows vs Linux Koostaja: Ivan Pantsenko Õppegrupp: AVp09 Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks...
KUIDAS KIRJUTADA HEAD SISUKORDA, SISSEJUHATUST, PÕHIOSA, KOKKUVÕTET JA KASUTATUD KIRJANDUST ?? Uurimistöö sisukord: Tuleb anda kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate pealkirjanumbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide hierarhiat. (näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras, samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga. Sissejuhatus: Kujutab endast töö käigus korrigeeritud programmi (kava) ning selles peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, täpsustavad piirangud (kui vaja); · teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus; · probleem (võib esitada küsimuse vormis) ja selle hetkeseis; · eesmärk (milleks töö tehakse) · uurimisobjekt; · aine (objekti külg, mida ...
22.03.1974 Meila Kamp 11a Contra (kodanikunimi Margus Konnula) on sündinud Võrumaal Urvastes Vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina Urvaste Algkool 19811984 Kuldre 9klassiline kool 1984 1989 Antsla Keskkool 19891992. Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 1994. aastal inglise keele õpetajaKuldre koolis Postiljon Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008 Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki k...
" TTÜ Avatud Ülikooli avalehel vasakult tulbast valisin ,,õppekavad" ja siis ,,õppeaineregister." Sealt klikkasin lingile ,,ained struktuuriüksuste järgi." HHX9030 Halduspoliitikate võrdlev analüüs 6. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Google'i täpsem otsing ja sealt valisin lehe spetsiifiline otsing. Kasti ,,sarnased lehed" trükkisin www.ut.ee. Leidsin 29 vastet. www.tartu.ee 7. Leidke uudisgrupid, milles on arutluse all olnud autokooli valik Tallinnas. Esitage gruppide nimed, milles seda teemat on käsitletud. Kuidas otsingu läbi viite? Valisin Googl'i menüüst ülevalt tekstribalt ,,grupid" ja otsingusse kirjutasin ,,Autokoolid Tallinnas." http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=15839 http://www.pereklubi.com/index.php?name=Forums&file=viewtopic&t=23471 http://foorum.audiclub
Eestis elav ja töötav teitest rahvusest tuntud inimane Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Mida ja kuidas ta maalib?.......................................................................................................4 Mis juhtub maalidega..............................................................................................................4 Veel temast..............................................................................................................................5 Näitused..................................................................................................................................5 Lisad 1......................
Rahvusrühma representatsioon Soomlased Valisin rahvusrühmaks soomlased. Eestlastel ja soomlastel on olnud läbi ajaloo justkui side. Tsiteerides Soome välisministrit Alexander Stubbi: „Oleme vennasrahvad, meil on ainulaadne suhe, oleme kui kaks ühesugust marja, nagu kaksikud.“ [1] Lugesin läbi mitmeid artikleid soomlaste kohta ning sattusin väga erinevate arvamuste peale. See on ka loogiline, sest on raske tervet rahvust üldistada. Siiski märkasin põhiliselt positiivseid artikleid, mis seavad soomlased justkui eeskujuks eestlastele. See on põhjendatav sarnase minevikuga ning Soome majandusliku edumaaga Eesti ees. Seega elatakse tihti kaasa soomlaste sportlaste võitudele, kui eestlastel eriti hästi ei lähe. Ühine on isegi hümni meloodia. [8] http://arvamus.postimees.ee/2703136/paeva-karikatuur-soomlaste-room-on-ka-meie-room Üldiselt on artiklis „meie“ rollis eestla...
See ühiskond vajab haritud spetsialiste. Juhtimine on tsentaliseeritum ja paremini kooskõlastatud, inimeste elustiili muutus, masstootmine ja massikultuur (raadio, telekas jne) 4. iseloomusta põhjalikult infoühiskonda. oluline suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda infot, teave pole mõjukas ainult majanduskonkurentsis vaid ka argielus. Teabe edastamise võimalused avardusid tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiilile ja internetile. WWW, teateid saab edastada sekunditega. Info kättesaadavus on massiline ja kerge. 5. iseloomusta põhjalikult teadmusühiskonda. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutusid olulisteks, leiti, et paljud poliitilised ja majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Infot kasutatakse majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult.Teadmusühiskond muudab töö iseloomu
Riigi rahvastik ARVUTITUND Minu valitud riigiks on Austraalia. 1. Riigi rahvaarv A) Seal elab 21,766,711 inimest 2011. aasta juuli kuu seisuga. B) Järeldan seda, et Austraalia kuulub väikeriikide hulka. C) Enam-vähem samapalju inimesi elab Madagaskaril, Rumeenias, Sri Lankal ja Elevandiluurannikul. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahv...
Sissejuhatus turundusse Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. Tootmiskontseptsioon (production concept) lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet Tootekontseptsioon (product concept) eeldab, et tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet. Muugikontseptsioon (selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui neid muuki toetavate meetmetega ergutatakse. Turunduskontseptsioon (marketing concept) on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (societal marketing concept) peegeldab uhiskonnakeskset lähenemist - kontseptsiooni aluseks on taotlus uhitada uhiskonna huvid tarbija huvidega. Suhtlusturunduse kontseptsioon - tarbija on asendunud kliendiga, st ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM11 Toitlustusettevõtted Juhendaja: Ruth Muru Koostaja: Kerli Saluste Paide 2015 1.Mida väljendab toitlustusettevõtte äriidee?..........................................................................3 2.Miks on restoranid toitlustusteenuste turul?........................................................................3 3. Milliseid restorane oskate nimetada oma kodukohas (või näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus jne)?.............................................................................................................................3 4. Milliseid hotellirestorane oskate nimetada?........................................................................3 5. Kirjeldage üht hotellirestorani............................................................................................3 6. Kes on hotellirestorani kliendid?...
USA 1. RIIGI RAHVAARV USAs elab 301 139 947 inimest. USA asub esimese 3 riigi seas rahvaarvukuse järgi, seega on ta suurriik. 17. Oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Jaanuaris 2011 on rahvaarv 311,9 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Joonis 1. USA rahvaarvu kasv protsentides 1950 - 2050 RAHVAARVU MÕJUTAVAD TEGURID · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks · Meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus · Traditsioonid, normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja pereellu · Ebaterved eluviisid (ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkohol, narkootikumid) · AIDS · Õnnetusjuhtumid, liiklusohutus RAHVAS...
22.03.1974 Meila Kamp 11a Contra (kodanikunimi Margus Konnula) on sündinud Võrumaal Urvastes Vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina Urvaste Algkool 19811984 Kuldre 9klassiline kool 1984 1989 Antsla Keskkool 19891992. Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 1994. aastal inglise keele õpetajaKuldre koolis Postiljon Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008 Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki k...
võimalik arendada ja seda peaksid tegema paljud inimesed. Õppides tõeliselt kuulama, end avama, oleme teinud esimese ja väga olulise sammu oma suhtlemisoskuse parandamiseks. Hea kuulamisoskuse õppimine on paljudel juhtudel edu aluseks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Anti Kidron. 2004. Suhtlemine. Mondo. s.l. 2. Mark Goulston. 2011. Lihtsalt kuula. Äripäev. s.l. 3. WWW[URL] www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2313/suhtlemine.zip/kuulamistkked.html
6. HARJUTUSÜLESANNE 6.1. Teemaotsing internetist Loe läbi teoreetiline õppematerjal interneti otsingu ja otsimootorite kohta. Otsi oma rühma teemal veebiartikleid interneti erinevatest otsimootoritest ja teemakataloogidest. Vali otsinguteks vähemalt 3 otsimootorit sh üks metaotsimootor, mis võimaldavad teostada kompleksotsingut. Üks otsimootor võiks olla Google Scholar, mis onlinkserveri SFX kaudu seotud raamatukogu andmebaasidega ja võimaldab teha kindlaks täisteksti kättesaadavuse. Kirjelda, milliseid võimalusi otsingu täpsustamiseks kasutasid: fraasi otsing, keel, kärpimismärk, ajaline piirang, otsisõna esinemine tekstis, pealkirjas, URLis jne. Anna veebilehekülgedele hinnang autorluse, täiendamise, objektiivsuse ja sisu seisukohalt. Kasuta efektiivseteks otsinguteks interneti otsijuhendit. Esita: a) Otsimootorite nimetused ja veebiaadressid: b) Otsistrateegia, piirangud: c) Leitud /relevant...
Tallinna Rahumäe Põhikool Claude Monet Uurimustöö Heili Kukke 8.b Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Claude Monet elust ja loomingust. Lisaks mõtestan lahti, mis on impressionism ja kuidas mina seda näen. Selle teema valisin ma sellepärast, et Monet on vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga kaasaaegsed kunstnikud olid M...
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õi...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut ENDLA LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja lektor Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 4 Endla Looduskaitseala rabad........................................................................................................ 5 Allikad, jõed, järved....................................................................................................................... 7 Linnud ja loomad...............
Valgus, puhtus, peeglite asetus, see kõik on vaimseks heaoluks. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arvuti kirjandus. (2012). http://www.4home.ee/. Kasutamise kuupäev: 06. 10 2012. a., allikas http://www.4home.ee/Article.aspx?id=13&ret=1779 2. Naistemaailm. (2012). http://www.naistemaailm.ee/. Kasutamise kuupäev: 06. 10 2012. a., allikas http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=6182 3. Pelgulinna gümnaasium. (2012). www.pelgulinna.tln.edu.ee/. Kasutamise kuupäev: 06. 10 2012. a., allikas www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/: www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/.../ERGONOOMIKA.doc 14
1 KEHTESTAMINE 1966. aastal võtsid käitumisteraapia rajajad Wolpe ja Lazarus kasutusele termini ,,kehtestavus'' (assertiveness), mõistes selle all võimet väljendada ärevust tundmata sotsiaalset aktsepteeritud viisil oma õigusi ja tundeid. Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad südmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmärkide poole käskivalt ja üleolevalt, arvestamata teiste tundeid. Mehi peetakse üldiselt naistest kehtestavamaks. Kuigi tuleb öelda, et teglikult sõltub kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid, mis näitavad, et traditsioonilises kultuurikeskkonnas üles kasvanud naistel, keda lapsest saati kasvatatud kuuletumise vaimus, on raskusi end kehtestada, nad käituvad alistuvalt ning kogevad suheldes sagedamini süütunnet ja ebakindlust. Lorr ja More jõudsid oma uuringutega järeldusele, et 4 põhilist kehte...
2006/2007.õa. BIOLOOGIAOLÜMPIAADI KOOLIVOOR XI-XII KLASS Vastused vormistada arvutil ning varustada korrektsete viidetega allikale! (2006.a loodusajakirjad jm) Esitada bioloogiaõpetajale hiljemalt 15. novembril 2006. Kool...Tallinna Arte Gümnaasium................. 1. küsimus On teada, et kalad käituvad ohu korral (kas röövkalade lähenedes vm) väga eriliselt. 1. Millise meele abil nad saavad selleks signaali? Nad saavad infot ohu korral küljejoonest. Bioloogia 7. klassile, [WWW] http://www.avita.ee/pdf/bio_p6hikoolile_Iosa.pdf 2. Mis on kaladele ohusignaaliks? Kuidas see tekib ja levib? Ohusignaaliks on vee rõhumuutused. Ründav organism tekitab vees paratamatult oma liigutamisega tihendusi ning hõrendusi, nagu õhus võnkuv objekt tekitab õhus tihendusi ning hõrendusi ehk heli. Veekeskkonnas olevad tihendused ja hõrendused ehk kõrgema ja madalama rõhuga piirkonnad levivad nag...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
