Mõisted Classicus ladina keeles ,,esmaklassiline", ,,parim", millest sai nime kunstivool 18.-19. sajandil Eelklassitsism nö üleminekuaeg barokilt klassitsismile ajavahemikul 1720-1760 Varaklassitsism (klassikalise) muusika preiood, mille jooksul vormid ja zanrid jõudsid oma kunstilise küpsuseni, ajavahemikul 1760-1780 klassitsismi kõrgaeg (klassikalise) stiili kõrgaeg, aastatel 1780-1810, millal kolm Viini klassikut lõid oma suurimad teoseid valgustusajastu mõttevool, mis mõjutas suurelt ka klassitsismi Rousseau üks suurimaid prantsuse valgustusajastu filosoofe, kelle õpetuse järgi on tähtsaim loomulikus ja looduslikkus Voltaire üks valgustusjastu suurimaid prantsuse filosoofe, mässumeelne kirjanik ja ajaloolane, kes elas lõpuaastatel Sveitsis paguluses. Suur Prantsuse revolutsioon 18. sajandi lõpus tervet Euroopat raputanud sündmus, mis mõjutas suuresti tollast mõtlemisviisi. Ühes riigis asendus monarhia demokraatiaga V...
Oma taotluses sarnanes klassitsism mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18ndal sajandil ent ilminguid võid kohata juba 17ndal sajandil ja ka veel 19nda sajandi kunstis. Muusikas hakkas klassitsistlk stiil välja kujunema 1730ndate aastate paiku. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780-1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. 16. Klassitsismiajastu muusika üldine iseloomustus Klassitsismiajastul muutus muusika sihtgrupp ehk kui varem olid tellijateks peamiselt õukond ja kirik siis nüüd aga hakati muusikat looma peamiselt kodanlastest kuulajatele. Barokiajastu keerukad ning kaunistatud meloodiad asendusid lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiatega. Lihtsustus harmoonia ehk põhiliselt kasutati duuri ja molli
Uued muusikazanrid Klassikaline sonaat Klassikaline sümfoonia Klassikaline kontsert Klassikaline keelpillikvartett, trio, kvintett Heliloojad Franz Joseph Haydn(Austria) helilooja, kapellmeister, tema loomingus kujunesid välja klassikaline sümfoonia ja keelpillikvartett ning klassikalise sümfooniaorkestri koosseis Ta kirjutas kontserte, sonaate, missasid, oratooriume( ,,Loomine" ja ,,Aastaajad") Wolfgang Amadeus Mozart(Austria) tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem õukonnamuusikuna On kirjutanud üle kuuesaja teose:ooperid(,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt") sümfooniad, sonaadid, kontserdid, serenaadid, missad, reekviem jne. Ludwig van Beethoven(Saksamaa) pianist, viimane helilooja klassitsismiajastul ja esimene romantik. Tema ideedes on olulisel kohal vabadusearmastus, veendumus õigluse võidus ning tema muusikat iseloomustab dramaatiline
Noore Wertheri kannatused Johann Wolfgang Goethe I raamat Werther ajas ema päranduse asju ja sellega seoses tegi ta järelduse, et inimesed pole sellised halvad nagu jutud nende kohta käivad. Nimelt tuli välja, et Wertheri tädi on vägagi heasüdamlik ja vajadusel oli nõus isegi oma pärandiosa loovutama. Werther asus elama ilusasse maakohta, kus algul ta on täielikult õnnelik, alustas ka uuesti maalimist. Rääkis kuidas aadlikud põlgavad lihtrahvaga rääkimist ja nende aitamist, kui tema mitte. Tundis
ei saavuta seetõttu mitte mingisugust edu. (Anwar Sadat) Ka kõige aeglasem inimene, kui ta ainult ei kaota eesmärki silmist, liigub kiiremini kui see, kes eksleb ilma eesmärgita! (Lessing) Õnnelik on see, kes enda laitmist kuuldes, võib seda enda parandamiseks kasutada! (Shakespeare) Mida suurem on teadmiste meri, seda pikem teadmatuse rannajoon... "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." (Pierre de Coubertin) "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) "Parim kaitse on rünnak." (Ovidius) "Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Elu eesmärk on enesearendamine." Oscar Wilde "Vaimukus on haritud ülbus." Aristoteles "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." Euripides "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kurikara "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale." Head mälestused raiu marmorisse, halvad kirjuta liivale...
HELGI SALLO Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1.1.Lapsepõlv ja noorus..................................................................................................... 4 1.2.Teatritee algus..............................................................................................................4 1.3.Autasud........................................................................................................................ 4 1.4.Isiklik elu......................................................................................................................5 2.KUULSAIMAD ROLLID...................................................................................................... 5 3.TUTTAVAD HELGI SALLOST.............................................................................................
Siin ilmas teen ma kõik, mis nõuad, nii nagu õige teenri viis. Kui aga teise ilma jõuad, mind omakorda teenima pead siis. FAUST: Kui petta suudad mind ja aina meel enam rahutus ei paina, kui elu nautimas mind näed, siis võitnud on su võluväed. MEFISTOFELES: See jutt ei heida teile halba varju. See ala-tean, kui tülgas on ta. Kui haigus, mille laps saab isalt, on seadus koormaks inimsool. (Juurast) MEFISTOFELES: See eit on loodud kupeldaja, Just säärane kui meile vaja. Johann Wolfgang von Goethe- (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii
Herder oli väga mitmete huvidega kirjanik. Ta tundis huvi rahvaloomingu vastu, puutus kokku valgustusfilosoofidega, oli pastor ja kooliõpetaja ning tegeles laialdaselt rahvaluulega Selle kõigega sai ta väga tuntuks. Tema kogumikus ,,Rahvalaulud" olid paljude erinevate rahvuste laulud(sealhulgas ka eesti omad). Herder on seega esimene, kes tutvustas maailmale eesti folkloori. ,,Rahvas, kes on oma vaimult suur, ei saa eales olla väike rahvas" on öeldud Herderi poolt. Johann Wolfgang Goethe(1749-1832) Goethe on Saksa kirjanduse mitmekülgne geenius. Ta õppis õigusteadust, loodusteadusi ja joonistamist. Tema ajalooline draama ,,Götz von Berlichingen" 8 tõi talle esimesed kirjanduslikud loorberid. Tema teise romaaniga ,,Noore Wertheri kannatused" kaasnes tõeline tuntus. Tema kirjutised on kajastunud tihti ka päriselus. Goethe kirjutas veel päris mitu näidendit: ,,Iphigeneia Taurises", ,,Egmont", ,,Torquato Tasso"
aastate paiku. Ajavahemikku 1720- 60 võib pidada üleminekuajaks, mil tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Klassitsismiajastu muusikas domineerib homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelu üldse. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780- 1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi refor...
aastate paiku. Ajavahemikku 1720- 60 võib pidada üleminekuajaks, mil tekkisid uued muusikavormid ja žanrid. Klassitsismiajastu muusikas domineerib homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelu üldse. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780- 1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest
7.02.2003, kunstigalerii Tate Modern, London Esiettekanne Eestis: Momo Kodama (klaver), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 29.01.2004, Niguliste kirik, Tallinn Tellija: ürituste sari "Tate and Egg Live" Kirjastaja: Universal Edition CD "Lamentate", ECM New Series (2005); Aleksei Ljubimov (klaver), SWR Stuttgarti Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Andrei Boreiko ANSAMBLITEOSED Nt: Scala cromatica Trio piccolo 2007 2' viiul, tsello, klaver Esiettekanne: Wiener Klaviertrio: Wolfgang Redik (viiul), Matthias Gredler (tsello), Stefan Mendl (klaver); 29.11.2007, Musikverein, Steinerner Saal, Viin Kirjastaja: Universal Edition TEOSED SOOLOINSTRUMENDILE Nt: Für Anna Maria [Anna Mariale] 2006 1´-1´15´´ klaver Esiettekanne: Arvo Pärt (klaver); 4.08.2006, Omari küün Naissaarel Tellija: Arvo Pärt kirjutas selle klaveripala eesti tüdruku Anna Maria 10. sünnipäevaks Kirjastaja: Universal Edition VOKAAL- JA KOORIMUUSIKA Teosed koorile, (solisti(de)le) ja orkestrile
Ma annaksin pensioniikka jõudnutele võimaluse tegeleda vabatahtlikkusega, mis annaks neile omakorda võimaluse pakkuda oma kogemusi ja teadmisi erinevatele valdkondadele ja mis aitaks samuti kaasa ka tööhõivele. Eakamate inimeste aktiivset vananemist saab parandada ka tööturu abiga, selleks tuleb luua paremad töötingimused ja kaotada sotsiaalne tõrjutus, kuna vananedes kasvavad nii inimeste vaimsed võimed, mõtlemine kui ka nupukus. On ju ka Johann Wolfgang von Goethe öelnud, et ei piisa sellest, kui teatakse, vaid et teadmisi tuleb ka rakendada. Vanema generatsiooni esindajad on tööle pühendunud ja kohusetruud, nad on andekad, hoolivad ja ustavad. Kõigest eelnevast võib järeldada, et töötingimused tuleb viia vastavusse eakate tervisliku seisu ja vajadustega. Dorothy Thompsoni sõnul pole aastad vanusega seotud ja loodus ei jaga energiat võrdselt ja korrapäraselt. Mõned sünnivad vanade ja väsinutena, teised muutuvad
Vahepeal sattus Auschwitzi üleelanud Hermann Langbeim Mengelele jälile. " 5. juunil 1959 anti Saksamaal välja Mengele vahistamiskorraldus." 1959. aastal põgenes Mengele Paraguaysse. Mengele sai Paraguay kodakondsuse 25. novembril 1959. Tema nimeks sai Jose Mengele. Ta varjas end natsist farmeri Alban Krugi juures. " 1964. aastaks oli Mengele juba neli aastat Brasiilias elanud, kuid Saksa võimud otsisid teda ikka veel Paraguays." Nüüd oli Mengele austria natsi Wolfgang Gerhardi hoole all. Mengele sai 1. juunil 1962 teada, et eelnevalt kinni võetud Eichmann on üles poodud. Mengele muutus Gerhardi hoole all talumatuks ja talle leiti uus hooldaja, Wolfram Bossert. Stammerid leidsid Mengelele omaette majakese, kus ta asus elama üksinda. Tema ellu sekkus vaid majapidaja Elza Gulpian de Oliveira, kes oli Mengelest 40 aastat noorem. Mengele viimasteks sõpradeks olid Bossertid. Nendega veetis ta ka oma viimased päevad. " Nad olid üheskoos puhkusel
"Ahaa efekt" Loomi ei uuritud 13 Gestaltpsühholoogia on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk gestaltide tajule ning holistlikule lähenemisele. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast Gestalt konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses Max Wertheimeri, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltpsühholoogia tekkis vastusena introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga
B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. · Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik
Esialgselt sündis opera buffa opera seria vaheaegadest. Esimene koomiline ooper (OPERA BUFFA) oli Giovanni-Battista PERGOLESI (1710 1736) "Teenija- käskijanna" esietendus 1733. Hilisbaroki üks nimekamaid ooperiloojaid oli Jean-Philippe Rameau (1683 1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette oopereid. KLASSITSISMIAJASTU (18.saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. tema tuntuim on "Sevilla Habemeajaja" ROMANTISMIAJASTU (tunnete ajastu) oli revolutsioonide ajastu ja heliloojad armastasid kujutada
Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased, siis on tegemist võrdlustarindiga ja koma ei ole. nt. Niisuguseid torumehi nagu Juhan Kään ja Peeter Vään on raske leida. Dateeringus kohanime ja kuupäeva, kui need on nimetavas käändes: nt. Tallinn, 12. märts 2001 NB! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes, siis koma ei ole. nt. Elvas 30. juunil 1962. a. Esikohale tõstetud perekonnanime järgnevast eesnimest. nt. Kessel, Mari, Goethe, Johann Wolfgang von. Kümnendmurru täis- ja murdosa: nt. 16,79 Koolon Koolon pannakse: Koondlauses loetelu ette, mille ees on mingi kokkuvõttev sõna. nt. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa, ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. nt. Neli evangelisti on Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele. nt
mis võimaldas Führer'il hakata "korda majja looma", millest ta oli kirjutanud " Mein Kampf'is". Kõik koonduslaagreisse suletud vangidegrupid märgistai eri värvi tunnusmärkidega riietel: poliitilised - "punased", kriminaalkurjategijad - "rohelised" , asotsiaalid (hulkurid, kerjused, prostituudid jt) - "mustad", homoseksuaalid - "roosad", sõjaväeteenistusest keelduvad sektandid "lillad". Kolmandas Riigis toob teadusliku kraadiga holokausti-ajaloolane Wolfgang Scheffler Poolas asuvates " surmalaagrites" hukkunute kohta ära järgmised arvud: Auschwitz - "tunduvalt enam kui 1 miljon" Treblinka - 750 000 Belzec - 600 000 Chelmno - 300 000 Sobibor - 250 000 Majdanek - 250 000 Kuid milliseid tõendeid leidub näites 600 000 juudi hukkamise kohta belzecis? Kõik käsud timukatele anti ju suuliselt ning surnukehad põletati ära. 600 000 inimese tuhk puistati mööda ilma laiali. Järelikult ei saa ühtki kirjutist uskuda
Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus.[33] Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja.[34] Bach on loonud kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika zanrides peale ooperi. Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose, mis on Wolfgang Schmiederi poolt 1950. aastal kantud Bachi teoste kataloogi (Bach Werke Verzeichnis ) Kammermuusika Viiulisonaadi nr 1, g-moll, BWV 1001 käsikirja esimene lehekülg Kammermuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ning sellest on säilinud vaid väike osa. Eriti tähtis roll on tema teostel soolopillidele: partiitad (itaalia süidid) ja sonaadid viiulile, süidid tsellole ja sonaat flöödile. Kõik need on vastavate pillide mängijate repertuaarides asendamatud
Muusikaarvustus ,,Così fan tutte" Wolfgang Amadeus Mozart Sõprade ja perega kontserditel käimine on üks meeldivamaid vaba aja sisustamise võimalusi , kus lisaks heale seltskonnale ja rutiinist välja kiskumisele on ka hea võimalus ennast harida ja avastada uusi pärle kultuuri valdkonnast. Laupäeval, 20.novembril, seadsin sammud Estonia teatri poole, et tutvuda W.A.Mozarti koomilise ooperiga ,,Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti" ehk ,,Nii teevad kõik ehk armastejate kool"
Johann Wolfgang von Goethe Pärit Frankfurdist. Isa oli jurist ja rikas. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe. 16- aastaselt läks ta Leipzigi ülikooli ja asus seal õppima juurat. Teda huvitasid kirjandus, füüsika, loodusteadused, botaanika. Ülikool jäi lõpetamata, sest ta haigestus. Ta oli ligi aasta aega kodus seetõttu. Edasi läks Strasbourgi ülikooli. Seal lõpetas õigusteaduse kursuse. Teda mõjutas Herder ja rahvaluule. Leidis enda jaoks Shakespeare'i. Ta keskendus põhiliselt armastusele. Tal on olnud palju armumisi, mis teda inspireerivad luuletama. Rõhutab tunnetuslikku poolt. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen". 1774 ,,Noore Wertheri kannatused". Werther oli noormees, haritud ja töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli hullupööra tundeline. Ta oli armunud ühte naisesse, kes oli aga teise mehega kihlatud. Lotte oli ...
piiriületamist okastraataiad. Palju inimesi kaotas elu, püüdes müüri ületada. See langes 1989.aastal. Sport, Kultuur ja Tehnika Saksa Demokraatlik Vabariik saavutas tänu riiklikule tsentraliseeritud spordipoliitikale tipp-spordis suurt edu ja kümneid olümpiavõite. Kuigi nad tegid oma olümpiakomitee, ei tunnustatud seda ja kuni mõlema saksa riigi sportlased võistlesid ühendatud meeskonnas. Ida- Saksamaa olümpiavõitjate pikka loetelu alustab poksija Wolfgang Behrendt, kes saavutas 1956. aasta Melbourne mängudel kuldmedali. Sarajevo 1984. aasta taliolümpiamängudel oli Ida-Saksa edukaim riik kuldmedalite arvult: 9 kulda, 9 hõbedat ja 6 pronksmedalit. Kiiruisutamises oli 500 m distantsil oli naistest parim Christa Rothenburger, kes püstitas 41,02-ga ka olümpiarekordi. Samadel olümpiamängudel sai oma esimese olümpiakulla ka iluuisutaja Katarina Witt naiste üksiksõidus. Alates 1968.aastast võistlesid erinevad riigid 2
Kunstnikel, arhitektidel, geoloogidel või geograafidel peab olema hea nägemismälu. Kuulmismälu on mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele. Kui 14- aastane austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart oli Roomas, kuulis ta kirikus üht ulatuslikku muusikateost, mille noote hoiti saladuses. Koju jõudnud, kirjutas Mozart mälu järgi veatult kogu muusikapala oma noodivihikusse ja kiriku saladus oligi avastatud! Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest
Loobumine stabillsest, puhtast, geomeetriliselt täiuslikust vormist. Robert Morris, Carl andre, Richard Serra, Eva Hesse,Mario Merz, Mario Ceroli, Wolfgang 1960-ndate lõpp Postminimaalkunst Nestler. Walter de Maria, Robert Smithson, Christo. Hans Haacke, Robert Morris.
kehastus. Ta järgib kurbusega kõrvalt, kuuludes samal ajal sellesse ka ise. ,,Kodumaa"-Vahest kõige täiuslikum kehastus rahvuslikkuse idee selles luuletuses.Lermontov teeb tervat vahet oma isamaaarmastuse ja ametliku kroonupatriotismi vahel. Pilt kurvast kodumaast, otsatutest teedest, nukratest sügismaastikest, piiritutest avarustest ja luuletajale võõrast kuid teda veetlevast rahva elust, mis hingitseb üksteisest eraldatud külades. Pilet nr. 12 J. W. Goethe elu ja looming Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina.
sõltuvusele keskkonnast, klassikaliste õppimisalaste eksperimendiskeemide väljatöötamine, õppimisprotsesside seisukohalt seaduspärasuste avastamine, kuid seda tehti lihtsustatult, jättes kõrvale psüühika seesmise ehituse ja talitlusprintsiibid) ja jagunes reaks suundadeks (sh neobiheiviorismiks). · Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt- konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20.saj alguses Max Wertheimer`i, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhler`i (sünd Tallinnas) tööde põhjal. Koolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus (tervik on primaarne, osad sekundaarsed). Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Uurimustes domineeris sünteesiprintsiip analüüsiprintsiibi üle. Selle suuna puuduseks
Kirjanduse suunad ehk voolud Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Olulisemad kirjandusvoolud ja nende sünniajad on järgmised: 20. sajand - ekspressionism 20. sajand - futurism 20, sajand - kubism 20. sajand - konstruktivism 20. sajand - dadaism 20. sajand - sürrealism 20. sajand - absurd 19. sajand - naturalism 19. sajand - sümbolism 19. sajand - impressionism 19. sajand - realism 18. sajand - sentimentalism 18. sajand - romantism 17. sajand - klassitsism Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või m...
pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid suhteliselt vähe kokku. Hoolimata sellest nimetasid Haydn ja Mozart end headeks sõpradeka ja Beethoven Haydnit oma õpetajaks. Sellest tulenevalt on Viini klassikute "valitsemisaeg" suhteliselt pikk. Üksteisega kokkupuutumatus aitas kindlasti säilitada omanäolisust muusikas.
18. saj II pool klassiks sai haritud kõrgkodanlus. Elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, kõrgkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja sümfooniaorkestri koosseis. varjatsioonid. Sonaaditsüklitena (1. osa Wolfgang Amadeus Mozart, 19. saj I veerand muusikaajakirjandus. tellis heliloojatelt teoseid. Õukondliku muusiku Väga populaarseks soolopilliks sai klaver. sonaadivormis); sonaat, trio, keelpillikvartett, Ludwig van Beethoven
prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks c) Viini klassikud - nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven d) uued instrumentaalmuusika vormid – Sonaat, klassikaline sümfoonia, keelpillikvartett, keelpillitrio, kontsert, concerto grosso, avamäng e) sonaadi osad – I osa - ekspositsioon (sissejuhatus) – peateema esitlus,kõrvateema esitlus, nende töötlus II osa – aeglane osa; III osa – tantsuline osa või rondo
Tallinna Nõmme Gümnaasium Austria Referaat geograafia-st Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Austria ajalugu.....................................................................................................................3 Austria kultuur..................................................................................................................... 4 Muusika.......................................................................................................................
2-eurose mündi servatekst: GOD * ZIJ * MET * ONS * (Jumal olgu meiega). Kujundas: Bruno Ninaber van Eyben. 11 Austria 2-eurose mündil kujutatakse patsifisti Bertha von Suttner’i portreed, kelle isik sümboliseerib Austria jõupingutusi võitluses rahu eest paljude aastakümnete vältel. Ta oli esimene naine, kes võitis 1905. aastal Nobeli rahupreemia. 1-eurose mündil on kuulsa Austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti portree, kujutades Austriat muusikamaana. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades, 10-aastaselt kirjutas esimese ooperi. 14-aastaselt andis Rooma paavst talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Ta abiellus 25 aastaselt, sai 6 last, kellest ükski ei abiellunud ja ei saanud järglasi. Mozart suri 35 aastaselt.
iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõige enam mõjutanud 18. sajandi soti rahvaballaadid. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud ainet õnnetu armastus, veritasu, ajalooepisoodid, legendid jm. Tuntud ballaadimeistrid on saksa kirjanikud Friedrich Schiller (1759 -1805), Johann Wolfgang Goethe (1749-1832), Heinrich Heine (1797 -1856); inglane Rober Burns (1759-1796); venelased Aleksandr Puskin (1799 -1837), Mihhail Lermontov (1814 -1841); eestlased Jakob Tamm (1861 -1907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (1856 -1916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". 8. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka
iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõige enam mõjutanud 18. sajandi soti rahvaballaadid. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud ainet õnnetu armastus, veritasu, ajalooepisoodid, legendid jm. Tuntud ballaadimeistrid on saksa kirjanikud Friedrich Schiller (1759 -1805), Johann Wolfgang Goethe (1749-1832), Heinrich Heine (1797 -1856); inglane Rober Burns (1759-1796); venelased Aleksandr Puskin (1799 -1837), Mihhail Lermontov (1814 -1841); eestlased Jakob Tamm (1861 -1907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (1856 -1916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". 8. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka
Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang Goethe (1749-1832),); Rober Burns (1759-1796); Aleksandr Pukin (1799 -1837), Jakob Tamm (1861 -1907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (1856 -1916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". Biograafia- elulugu Bürokraatia- Väiklane ja pealiskaudne asjaajamine ja suhtlemine. Debüüt- esmaesinemine Dialoog kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise
liitub röövlitega ja kuulutab sõja türanniale, draama "Salakavalus ja armastus" (1784) räägib armastusest seisuslikult ebavõrdsete noorte vahel, kes lõpuks hukkuvad. Hiljem kirjutas Schiller terve hunniku ajaloolisi näidendeid: nt tragöödiad "Don Carlos" (1787), "Maria Stuart" (1800), "Orleans'i neitsi" (1801), "Wilhelm Tell" (1804). Tuntust on talle toonud ka kõrgetasemeline luule, eriti ballaadid (nt "Kinnas"). JOHANN WOLFGANG GOETHE (17491832) õppis ülikoolis õigusteadust. Oli "tormi ja tungi" liikumise üks juht. Alustas kergete ja rõõmsameelsete luuletustega. Luulet kirjutas elu lõpuni. Pärast ülikooli algas draamalooming. Kirjandusliku tuntuse tõi draama "Götz von Berlichingen" (1773), mis on kirjutatud 16. sajandi talurahvasõja ainetel. Järgnes epistolaarne romaan "Noore Wertheri kannatused" (1774). Werther mõtleb Rousseau'
· Franz Kafka · August Mälk · Edgar Allan Poe · Anton Tsehhov · Friedebert Tuglas · Peet Vallak · Arvo Valton Aforism (kr aphorismos 'piiritlemine, määratlus'), mõttetera, efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega: · Teravmeelsus on haritlase häbematus. (Aristoteles) · Igaüks kuuleb ainult seda, millest ta aru saab. (Johann Wolfgang von Goethe) · Südametunnistus on koer, kes käib su kannul ja haugub. (Autor teadmata) Aforismid on lühikesed, mõni koosneb ainult paarist sõnast: · Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) · Teadmine on jõud. (Francis Bacon) Kui aforismidele lähedased vanasõnad ja kõnekäänud on anonüümsed, siis aforism on enamasti individuaallooming. Esineb nii iseseisva zanrina kui ka lülitatult pikemasse teksti, mis tervikuna ei ole aforistlik
"..Cicero "Kaheldes juame teni."..Cicero "Thtis pole vit, vaid osavtt."..Pierre de Coubertin "Suur leek sttib pisikesest sdemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kige raskemini mistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sda vltimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionr on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sna "kultuur", siis haaran revolvri jrele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rnnak." Ovidius "Palju rkida ja palju elda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab ppida, aga loll petada." Antov Tehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sjaks." Vegetius "Kui meie ei aitta ksteist, siis kes seda teeb?" Barbara Mandrell "Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sgavamale." George Herbert
23) Mõtlemisele ja tööle. 24) Inimese loomupärasele arendamisele 25) Võimuiha 26) Ta ei kummardanud foogti kübarat, kui foogti ennast kohal polnud. 27) Ta oli hea manipuleerija 28) Päevade lugemine. 29) Söök ja enda heaolu. 30) Kavala ja osava silmakirjatseja 31) Töö 32) Lihtsameelsus, kergeusklikus 33) Vaimuväiklust 34) Moliere 35) Dante Alighieri 36) Friedrich Shciller 37) Rene Descartes 38) Martin Luther 39) Miquel de Cervantes 40) Carl Robert Jakobson 41) Thomas More 42) Johann Wolfgang Goethe 43) Daniel Defoe 44) Jonathan Swift 45) William Shakespeare 46) Rousseau; Montesquiere; Voltaire; Diderot 47) J. Gutenberg 48) Newton 49) Boccaccio ,,Dekameron" 50) Niccolo Machiavelli 51) ,,Utoopia" 52) ,,Tartuffe" 53) ,,Faust" 54) ,,Don Quijote" 55) ,,Jumalik komöödia" 56) ,,Jumalik komöödia" 57) ,,Don Quijote" 58) ,,Gulliveri reisid" 59) ,,Hamlet" 60) ,,Robinson Crusoe" 61) ,,Don Quijote" 62) ,,Don Juan" 63) ,,Noore Wertheri kannatused" 64) ,,Dekameron" 65) ,,Hamlet"
Sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfoonia, mis 1750.-1760. aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sarnanes oma eelkäijatega väga vähe. Ta arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Klassitsismi kõrgajaks loetakse aastaid 1780-1810. Selle aja silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Romantism Romantism valitses muusikas umbes 1820-1880 ning see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Klassitsismilt üleminek romantismile ei olnud nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Romantilisi jooni võib leiad juba Haydini ,,Tormi ja tungi" perioodi teostes ning Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis ,,Don Giovanni"
info/books/architecture01.htm. Vaadatud 26.02.2015. EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009; http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi? Q=keel. Vaadatud 26.02.2015. EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009; http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi? Q=viipekeel&F=M. Vaadatud 26.02.2015. Evans, Nicholas, Stephen C. Levinson 2009. The myth of language universals: Language diversity and its importance for cognitive science. Behavioral and Brain Sciences 32, 429492. Klein, Wolfgang 2009. Finiteness, Universal Grammar and the Language Faculty. Cross- Linguistic Approaches to the Study of Language 24. Nijmegen: Max Planck Institute of Psycholinguistics, 333344. Osgood, Charles E. 1961. Language Universals and Psycholinguistics. Universals of Language. Ed. Joseph Greenberg. Cambridge: The M.I.T Press, 236269. The Origins of Language; http://thebrain.mcgill
materialism. Francis Scott Key FITZGERALD 1. romaan “Suur Gatsby” - Raha järgi otsuste tegemine, pillav Ameerika ühiskond. August GAILIT 1. ränduriromaan “Toomas Nipernaadi” - Luiskas naistele. Sellegipoolest andis ta sumbunud külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad. Nipernaadi enda sõnul maksab ilus vale rohkem kui karm tõde. Johann Wolfgang von GOETHE 1. värsstragöödia “Faust” - Faust pole rahul inimese piiratud võimetega. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Kurjus on vajalik, et inimene oskaks väärtustada headust. Inimese teeb õnnelikuks tegevus teiste heaks. Inimene on mõistusega olend, kes vajab tõeliseks õnneks väga palju. Elu siht ei seisne vaid egoistlike soovide rahuldamises.
„Parteid“ kes käisid vastastikku erinevate heliloojate oopereid välja vilistamas. I MS ajal kirjutab Puccini triptühhoni (1918) 1. Mantel 2. Õde Angelica 3. Gianni Schicchi 7 1890-el tekkis uus suund Itaalia ooperis verism (Sarnasus prantsuse naturalismiga. Zola) tuleneb sõnast il vero – tõde. Muusika ise pole veristlik, vaid ainestiku valik on selline. 3A. Erich Wolfgang Korngold, neoromantism ja sümbolism ooperis „Surnud linn“ (1920). Puccini Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on suureks mõjuks hilisromantismile. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsivà, tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile.
Klassitsismiajastu muusika oli homofooniline. Sellel perioodil loodud muusikateoste teemad on tavaliselt väga lihtsad, rajanevad kas mõnel rahvaviisil või siis kolmkõlakäikudel. Lihtne on ka rütm, mis enamasti põhineb mõne tantsu või marsi rütmil. Klassitsismi uued anrid on näiteks sonaat, sümfoonia, kontsert, trio, kvartett ja avamäng. Klassitsismi ajal olid armastatud ka laul ja koomiline ooper. Selle ajastu tähtsamad heliloojad olid Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Maalikunst - Maalikunstnikud hakkasid taotlema antiikskulptuuri jäljendamist. Värvilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad. Teoste sisu ammutati antiikajaloost või mütoloogiast. Kunstiteos pidi ülistama patrioot-likke tundeid ja kasvatama kodanikuväärikust. Kirjandus - Eeskuju võeti antiikirjandusest ja arendati edasi selle traditsioone. Tegelased olid ühekülgsed, mõistuspärased ja skemaatilised. Kirjanduse funktsiooniks
et sellest ei ole puudu. Nad tunnevad veel rohkem vajadust eneseteostuse järele saavad tegelda asjadega, millesse nad usuvad ja millega tegelemiseks jätkub neil teadmisi, oskusi, võimeid, eneseusku. Nad on kõige selle juures edukad, või vähemalt tunnevad, et see nähtu peakski olema edu. Aga nad ka vaatavad ja näevad, et väga paljud on edukad üksnes näiliselt triivivad kesk elumerd, mille lainetus on kõike muud kui tasane. Johann Wolfgang von Goethe on öelnud, et inimene peaks vähemalt iga päev kuulama ühe laulu, lugema hea luuletuse, nägema ilusat pilti ja kui võimalik, siis ütlema paar mõistlikku sõna. Laul on kuulatud, ilus pilt on nähtud, luuletusega on küll pahasti pole juba aastaid ühtki luuleraamatut kätte saanud, paari mõistliku sõnaga on nii, kuidas on... Me kõik võiksime kunagi jõuda arusaamisele, et elamaks hästi ja õigesti vajab inimene mitte
Elavhõbe mürgistas kroonitud päid, teadlasi, kalureid. Elavhõbe ja tema ühendid on äärmiselt mürgised. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgitati 16. sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgitas Antonio Salieri 1791. Aastal sublimaadiga Wolfgang Amadeus Mozarti. Kroonilist elavhõbedamürgitust põdesid maailmakuulsad teadlased Carl Scheele, Michael Faraday ja Humphry Davy, kes katsetel kasutasid elavhõbedat. Möödunud sajandeil oli kübarategijatel elavhõbedamürgistus kutsehaiguseks, sest kübaravilti vormiti elavhõbedasoola lahusega. Mürgituse tunnuseks olid tasakaaluhäired, värisemine ning arusaamatu ja seosetu jutt, unetus, higistamine ja vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku
JOHANN WOLFGANG GOETHE Noore Wertheri kannatused Ly Härm 10d Werther ja loodus: Lk. 8- Kohe siinsamas lähedal on kaev, kaev, mille kütkeks ma olen otsekui Melusine oma õdedega. ... Madal ringmüür kaevu ümber, seda piiravad kõrged puud, selle paiga jahedus- kõiges selles on midagi salapärast. Koguni kõhedaks tegevat. Ei möödu ainsatki päeva, mil ma oma tunnikese seal ei istu. Lk. 24- See on imeline, kuidas ma siia jõudsin ja künkalt alla haljendavasse orgu vaatasin, kuidas ümbrus mind veetles. Seal see salu! Ah, võiksid sa selle varju peituda! Teal too mäehari! Ah, võiksid sa sealt kaugele-kaugele vaadata! Ridastikku kulgevad kuplid ja kutsuvad orud! Oh, võiksin ma neisse kaduda! Lk. 44- Mu südant täitvast soojas tundest elava looduse vastu, mis mind senini tegi nii õnnelikuks ja muutis maailma mu ümber paradiisiks, saab mulle nüüd talumatu piinaja, kiusaja, kes jälitab mind igal sammul. Kui ma muidu...
liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja, kui Austria välja arvata, 1675. aastaks peaaegu lõppes. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel, näiteks Händel kolmes oratooriumis. Austriast algas ka trombooni "taassünd": seda kasutasid Leopold Mozart, Georg Christoph Wagenseil, Johann Albrechtsberger ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, kuna trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga. Trombooni tarvitasid ka Wolfgang Amadeus Mozart oma "Reekviemis" ja Joseph Haydn. Inspiratsiooni heliloominguks andis oma aja tuntuim trombonist Thomas Gschladt Salzburgi õukonnaorkestrist.Sümfooniaorkestrisse võttis pilli rootsi helilooja Joachim Nicholas Eggert 1807, kuigi tuntum on fakt, et Beethoven tegi seda 1808 oma 5. sümfoonias. Beethoven kasutas trombooni ka oma 6. ja 9. Sümfoonias KASUTATUD MATERJALID 1. Eesti Entsüklopeedia 2. http://www.jazzkaar.ee/et/ 3. http://et.wikipedia
Esialgselt sündis opera buffa opera seria vaheaegadest. Esimene koomiline ooper oli Giovanni-Battista Pergolesi (1710 1736) "Teenija-käskijanna", esietendus 1733. Hilisbaroki üks nimekamaid ooperiloojaid oli Jean-Philippe Rameau (1683 1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette oopereid. Klassitsismiajastul (18.saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. Romantismiajastu ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
