Mozart and his father Leopold Mozart Johann Georg Leopold Mozart Johann Georg Leopold Mozart was born on November 14, 1719 and died in May 28, 1787. He was a German composer, conductor, teacher, and violinist. Mozart is best known today as the father and teacher of Wolfgang Amadeus Mozart. Mozart and his father Mozart was lucky to have a an experienced musician as a father. Leopold immediately recognised the potential in Wolfgang. He dedicated his life to supporting his son’s talent. Despite, or perhaps because, of their different characters, Wolfgang and Leopold Mozart were dependent on each other. For the remainder of his life, when Wolfgang had been working and living with his wife Constanze in Vienna for a considerable period of time, Leopold Mozart continued a dialogue with his son by writing letters. Moving to Vienna Wolfgang left home for good in 1781.
Mozarti elu ja tegevus Mozart, täisnimega Wolfgang Amadeus Mozart (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolgangus Theophilus Mozart). sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses, Alpide lähedal, Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791 Viinis, elades vaid 35- aastaseks. Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre, vanematel oli 7 last, kellest Wolfgang oli noorim. Kuid vaid tema õde Maria Anna, kes oli Wolfgangist 5 aastat vanem, ja ta ise elasid lapseeast vanemaks. Juba varajases eas märgati, et lastel on annet muusikale. Kui õde kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne. Isa oli küll pojale silmapaistev manager, kuid seevastu pole teada, kas poiss üldse kooliharidust
Johann Wolfgang Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" 1. Millisena näeb Werther Lottet? Kirjelda! Wertheri jaoks oli Lotte kõik, mida ta enda elult soovis. Lotte oli talle justkui püha ning iga kord kui Werther Lotte läheduses viibis, taltusid kõik tema ihad. Hommikuti üles ärgates oli Werther alati väga elevil, sest ta sai minna Lottet külastama. Kui seltskonnas Lottest kõneldi ning Werther juhtus samal hetkel kohal viibima, muutus ta alati nii rõõmsaks. Kui Wertheri sõrm kogemata Lotte oma puudutas või nende jalad üksteist riivasid, hakkas Wertheril veri soontes tuikama. Werther armastas teda hingepõhjast ning ta soovis, et Lotte oleks tema oma, kuid ta ei saanud Jumalalt paluda, et Jumal Lotte Wertherile jätaks, sest ta kuulus juba Albertile. Kui Werther lõpuks otsustas, et ta läheb surma, kirjutas ta Lottele l...
Kontserdiarvustus 10. märtsil 2018 käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas Wolfgang Amadeus Mozarti ''Kuldse klassika'' sümfooniaid, mida esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeistriks oli Egert Leinsaar, solist Mantas Sernius klaveril ja dirigent Arvo Volmer. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on vaieldamatult üks Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulavadest. Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri
Aju - mälu asukoht Kedagi ei pane tänapäeval imestama, et inimene tungib aatomi saladustesse ja kosmoseavarustesse, muudab kõrbed viljakandvaks, võidab palju häda tekitanud haigused jne. Kõik see on inimese peaaju, mõtlemiselundi tegevuse tulemus. Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Närvirakkudel on harud, mis ühendavad neid omavahel ja viivad ajust korraldusi kõikidele elunditele ning kudedele. Kui kõik närvikiud ühendada üheks niidiks, siis ulatuks see Maalt Kuule. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval võ...
Ludwig Van Beethoven L. Van Beethoven sündis 1770. aastal Saksamaa linnas Bonnis. Ta oli helilooja, pianist ja dirigent. Beethoven oli alguses rikas, kuid kui ta vanaisa suri oli ta sunnitud 10 aastaselt kooli lõpetama. Muusikat hakkas ta õpima 12 aastaselt, aga Bonn jäi talle väikeseks ja läks Viini Wolfgang Amadeus Mozarti juurde õppima. Beethoveni vanemad olid Johann Van Beethoven ja Maria Magdalena Keverich. L. V. Beethoveni isa tahtis temast teha samasugust imelast nagu oli W. A. Mozart ning ta lukustas poja mitmeks tunniks tuppa viiulit või klaverit mängima. Beethoven läks tagasi Viini ja kodumaale ta enam ei naasenud. Ta hakkas õppima Haydni käe all, aga see kestis vaid aasta, sest Haydn läks Londonisse. Alates 1800-
maailmas. Ta elustas renessansiajastul tragöödiast lähtuva muusikalise draama. 2. Jean-Bapiste Lully Prantsuse ooperi looja. 3. Claudio Monteverdi Ooperi " isa ". Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnadest olulisemaks. 4. Alessandro Scarlatti Kirjutas u 120 ooperit ning lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna. 5. Jean-Philippe Rameau Kirjutanud üle 20 ooperi, sh suuri ballett - oopereid. 6. Wolfgang Amadeus Mozart taotles ooperis tegevuse ja muusika ühtsust. Ta oli suur draamameister, kirjutas 19 lavateost ( 5 saksakeelsed, esmakordselt muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11
MOZART Kristin Kurg 11B Raamat ,, Mozart mõistatuslik ja mõjutatav" on kirjutatud kirjaniku Dorothea Leonbarti poolt. Ta kirjeldab selles raamatus Mozarti elu, olles ennem teinud põhjaliku uurimistööd Mozartiga seotud inimeste biograafiate, säilinud kirjade jm säilinud dokumentide põhjal. Wolfgang Amadeus Mozart sünninimega Johann Chrysostomus Wolfgang Theophil sündis Salzburgis Mozartite perre 27 jaanuaril 1756 aastal seitsmenda kui ka viimase lapsena. Seitsmest lapsest ellu jäi vaid kaks Wolfgang ning tema õde Maria Anna. Aastast 1783 hakati heliloojat hüüdma Wolfgang Amadeusiks. Wolfgangi isa Leopold Mozart armastas oma poega meeletult. Ta tegi oma poja heaks kõike. Kui Wolfgangi muusikaline anne lõi välja juba 6 aastaselt, siis tegi isa kõik endast sõltuva, et arendada poja muusiku karjääri
Retsensioon Mozarti looming Kontsert mida mina käisin kuulamas oli Wolfgang Amadeus Mozarti loomingust. Ma käisin seda kuulamas 21. oktoobril 2010, Tallinna Arte gümnaasiumis. Kontserti üldeesmärk oli harida inimesi muusikalises mõttes, räägiti Wolfgang Amadeus Mozarti elust ja tema loomingust. Kontserdil esitati kammermuusikat. Helilooja, kelle muusikat esitati oli Wolfgang Amadeus Mozart ,kes oli Austria helilooja 18-ndal sajandil. Esinejad olid Siim Selis ja Maano Männi. Mehed tegid esinemise huvitavaks olles ise 18-nda sajandi stiilis riietuses ja nad tegid seda kõike muheda olekuga ja natukene isegi komöödia vormis. Minu lemmik lugu kontserdil Loo nimi oli ,,Türgi marss". Helilooja kohta sain ma teada näiteks seda, et ta sündis muusiku ja kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Peres oli 7 last,
Kõige suuremaid intriige tekitavad kindlasti lood ja jutud tema surma kohta. Kuid seda ei tea keegi, mis tegelikult juhtus. Me võime ainult kuulata kontserdisaalis või ooperiteatris muusikat ja nautida seda. 3 Mozarti elu: Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre noorima pojana. Kokku oli Mozartite peres 7 last, kellest vaid Wolfgang ja tema õde Maria Anna ehk Nannerl kasvasid lapseeast vanemaks. Vapustava helilooja ristinimi oli Joanne Chrysostomus Wolfgangus Theophillus. Tema isa Leopold oli üle Euroopa tuntud ja hinnatud õpetaja ning samuti ka Wolfgangi kodulinna Salzburgi õukonnakapellmeister ja on kirjutanud ka õpiku ,,Põhjalik viiulikool". Isa märkas oma poja head improviseerimisoskust ja absoluutset kuulmist ning hakkas teda juba väga varakult õpetama
Lichtenberg põhjus Mehe haridus Emanuel Kant (mis emantsipatsioon on valgustumine 1784) Johann Wolfgang v. Draama, luuletus Noorte ülestõus ja mäss Goethe Torm ja tung Friedrich Schiller põlvkond 1765- 1785 Johann Gottfried Emotsioonide Herder rõhutamine
RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) - avamäng ooperile "Figaro pulm" (1786) viiulikontsert nr 3 G-duur (1775) - Allegro
improviseerija Erakordsete muusikaliste võimetega Kuid... Kindlasti poleks Mozart selliseks kujunenud ilma perekonna, eriti isa toeta Isa Leopold Mozart oli oma aja silmapaistvaim manager Vanemad Isa Leopold Mozart Ema Anna Maria sünd. Pertl Sünniaeg ja koht Sündis 27.jaanuaril 1756 Salzburgis (pildil sünnikodu) Oli oma vanemate seitsmes ja viimane laps; suureks kasvasid aga ainult Wolfgang ja 5 aastat vanem õde Maria Anna (Nannerl) Ristiti kui Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus M. Lapsepõlv Räägitakse, et Wolfgang olevat esimesi klaveripalu mänginud 4aastaselt 1761.a algul pani isa kirja kaks Wolfgangi väikest klaveripala Sama aasta lõpust teada esimene avalik esinemine Siitpeale palju väsitavaid kontsertreise Muusikalised mõjutused kõige rohkem Itaaliast, ka Mozarti enda looming on paljus itaaliapärane
· Esiplaanil Kodune ja salongis musitseerimine · Muutusid ansambli ja orkestri koosseisud · anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. · Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade · (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethooveni loomingus. Instrumentaalmuusika Kõige olulisem vorm oli klassitsismis sonaat Klassikalise sonaadi põhialuseks on kahe halistiku vastandamine(toonika ja dominant) Ekspositsioon töötlus repriis Coda Peateema/kõrvalteema teemade korratakse tutvustus, arendamine ekspositsiooni teema erinevad karakteri poolest (helistik)
aastal Firenzes lavastatud ''Daphnet'' Selle ooperi autoriks oli Jacopo Peri. Nimetus ,,ooper" võeti kasutusele 17.sajandi keskel, varem kasutati mõistet ''muusikaline draama''. Esimeste ooperite etendused toimusid esialgu õukondades. Avalikke ooperiteatreid hakati ehitama 17.sajandil, esimene ooperiteater rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperi ,,isaks" peetakse heliloojat Claudio Monteverdit. Oopereid on läbi aegade kirjutanud järgmised heliloojad: Giuseppe Verdi, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven Maailmakuulsad ooperid on: (autor ja teos) ,,Don Giovanni'' Wolfgang Amadeus Mozart, ,,Võluflööt'' Wolfgang Amadeus Mozart, ,,Carmen'' Georges Bizet. Maailmakuulsaid ooperilauljaid: Luciano Pavarotti, Maria Callas Kuulsaid ooperidirigente: Wilhelm Richard Wagner, Leonard Bernstein
Lugemisraport Johann Wolfgang von Goethe''Faust'' Johann Wolfgang von Goethe ''Faust'' on traagiline näident.See avaldati kahes osas.''Fausti'' peetakse Goethe kõige tähtsamaks teoseks. ''Faust'' räägib kuradi(Mefistofeles) ja inimese(Faust) vahelistest suhetest ja kuidas üks teist mõjutab. Tähtsaimateks tegelasteks on Mefistofele ehk kurat,Faust ja Margaret (ehk Gretchen),kes tekitas Faustis suurt huvi ja tundeid. Tähtsamad sündmused (lk 10)Direktor palub Komödandil ja Luuletajal tööle asuda.
MUUSIKA NAISHÄÄLED 1. Koloratuursopran - Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ 2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1
ka 13 eesti rahvalaulu Tsitaat: "Inimene üksinda on nõrk olend, aga sidemed teistega teevad temast tugeva. Üksinda pingutab ta tihti ilma tulemusteta. Aga vaid üks sõbrapilk südamesse, üks soovitus, lohutussõna sõbralt ja madal taevas kerkib kõrgeks, kurvameelsuse katus kaob." "Torm ja tung" (Sturm und Drang) saksa noorte kirjanike liikumine, ideeline juht oli Herder. Veel liikmeid : Friedrich von Schiller ja Johann Wolfgang Goethe Neid ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu,nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. Friedrich von Schiller Saksa kirjanduse suurim kirjanik · Ta oli ka saksa poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg. · Oli Johann Wolfgang Goethe sõber Teosed:"Röövlid", "Maria Stuart", "Wilhelm Tell" jpt. Johann Wolfgang von Goethe
1600 1600- Paul Fleming, Jakob Christoffel von Grimmelshausen, Andreas Barock 1720 Gryphius, Christian Hoffmann von Hoffmannswaldau, Martin Opitz 1720- Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gotthold Ephraim Aufklärung 1800 Lessing Christoph Martin Wieland Sturm und 1770- Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller Drang 1785 Weimarer 1786- Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Friedrich Klassik 1805 Schiller, Christoph Martin Wieland 1795- Clemens Brentano, Joseph Freiherr von Eichendorff, E.T.A. Romantik 1840 Hoffmann, Novalis 1815- Anette von Droste-Hülshoff, Franz Grillparzer, Eduard Mörike, Biedermeier 1848 Adalbert Stifter
luuletustega on ta esmajärguline suursaadik ka maailmakirjanduses. *Tema järgi on nimetatud üks Budapesti sildadest Petőfi sillaks, sadu tänavaid Ungari linnades, hulk koole, kirjandusmuuseum ja raadiojaam. *Tema üks tuntumaid luuletusi on "Rahvuslaul" (Nemzeti dal): Üles, madjar! Kodu kutsub. Aeg on käes - kas nüüd või iial! Valige, nüüd aeg teilt küsib: vabadus, või orjus püsib. Madjarite jumalale vannume, vannume: ei enam orjust kanna me! /.../ 8) Wolfgang Goethe *Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres - 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. *Johann Wolfgang von Goethe alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega. Tähelepanuväärseim näidend, mis tegi Goethe tuntuks kogu Saksamaal, oli 1773. aastal ilmunud "Götz von Berlichingen". *Aastal 1774 ilmus tema esimene romaan "Noore Wertheri kannatused". Selle romaani
Salieri loomingu kohta midagi öelda, kuid tavainimesele tundub ta nimi võõrana. Vaatamata sellele, oli Salieri omal ajal vägagi austatud ning tuntud. Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana, lapsi oli peres kokku 7. Juba varases nooruses avaldusid tema loovus ning erakordsed muusikalised võimed. Mozarti isa toetas poja muusikalisi õpinguid ning seetõttu reisis Wolfgang koos õe ning isaga Euroopas, et teisedki saaksid osa poisi imelisest andest. Lisaks kuulajate suurtele ovatsioonidele, pälvis Mozart juba 14.aastaselt Rooma paavstilt kuldkannuse rüütli aunimetuse. Tema Majesteet, Austria kuningriigi keiser, kutsus Mozarti 1781.aastal oma paleesse Viinis, et helilooja kirjutaks saksa keelse rahvusooperi. Salieri, õukonna kapellmeister, kirjutas Mozarti auks nö sisseastumise marsi, mille esitas Tema Majesteet ise. Kõigi hämminguks jäi Mozartile
MUUSIKAÕPETUS 10. KLASS KUULAMISTEST KESKAEG, RENESSANSS, BAROKK JA KLASSITSISM KESKAEG Gregooriuse laul Gregooriuse koraal - 'Puer Natus Est Nobis' (Üks laps on meile sündinud) Gregooriuse koraal - 'Veni Creator Spiritus' (Oh tule Looja vaim) Notre-Dame'i ajastu Leoninus - 2-häälne organum 'Viderunt omnes' (Kõik näevad) Ilmalik muusika Walther von der Vogelweide - 'Palästinalied' (Palestiina laul) Keskaegne tantsumuusika Prantsusmaalt - 'Estampie' 13. sajandi motett - 'Alle psallite cum luya' (Kõik laulge-mängige rõõmuga) RENESSANSS Ars Nova (14. sajand) Philippe de Vitry - Motett 'Imprudenter Circumivi" (Mõistmatult petma) Guillaume de Machaut - 'Messe de Notre Dame' (Jumalaema missa), I osa 'Kyrie' Madalmaade koolkond (15.-16. sajand) Guillaume Dufay - Chanson 'Se la face ai pale' (Kui mu nägu on kahvatu) Ilmalik laul 16...
Mefistofeles · Kuri deemon · Ei pea inimestest lugu · Ei austa jumalat · Siiski ei suuda ta kõiki inimesi oma tahte alla suruda Mefistofelese ja jumala leping · Faust on katsematerjal · Mefistofeles üritab Fausti võita enda meelevalda · Jumal on kindel, et Faust leiab õige tee Mefistofelese ja jumala leping · Kui Faust hakkab elu nautima võidab Mefistofeles · Leping kinnitati veretilgaga Kasutatud materjal · Johann Wolfgang von Goethe "Faust" · Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Faust_(Goethe) · Miksike http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi
Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostaja:Annika Lettens 17.10.09 Sisukord 1.Mozarti elulugu........................................................................... ......lk-2 2. loomingutest.................................................................. ...................lk-3 3.veel huvitavat Mozartist...................................................................lk-4 4. kasutatud kirjandus........................................................................ ...lk-5 elulugu Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linna...
.....................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viini klassikud............................................................................................................................4 Franz Joseph Haydn...........................................................................................................4 Wolfgang Amadeus Mozart...............................................................................................5 Ludwig van Beethoven......................................................................................................6 Klassitsismi muusikalised arengud.............................................................................................7 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................
,,Amadeus" Film ,,Amadeus" on 1984-ndal aastal valminud film Wolfgang Amadeus Mozarti elust läbi Antonio Salieri jutustuse. Salieri oli võimas ja austatud heliooja, kuid Mozarti andekuse ja hiilguse kõrval jäi Salieri ainult varjuks. Salieri vihkas Mozarti, kuna ta kadestas ta andekust ja geniaalsust ning ta käitus lapsikult (mitte oma andekuse kohaselt). Selle kadeduse pärast plaanis Salieri teha ka enesetapu. Mozartil oli ebatavaline muusikaline mälu, suurepärane muusikaline kuulamine ja ülekeev loominguline fantaasia. Tema andekus viis ta
Amadeus Film Amadeus räägib Wolfgang Amadeus Mozarti eluloost. Wolfgang Amadeus Mozart elas aastatel 1756-1791. Ta oli imelaps, kes juba väga noorena kirjutas palju muusikateoseid. Filmi ei jutusta W. A. Mozart ise, vaid sellest räägib Antonio Salieri, kes oli Itaalia kuulus helilooja ja dirigent. Antonio Salieri kadestas Mozarti väga palju. Antonio Salierile ei meeldinud Mozart aga ta sai aru sellest kui geniaalne on tema muusika. Filmis on väga hästi välja toodud see, kuidas ta kadestab Mozartit ja tema muusikat
Je finis vers sept heures. Entre-temps, bien sûr, je mange aussi. La journaliste: Qu'est-ce que vous faites généralement le soir ? W.A.N: Ca dépend de mon humeur. Parfois je fais du yoga ou je lis un livre, mais habituellement je joue les jeux d'ordinateur ou je fais de l'artisanat d'art. Le vendredi et le samedi je vais à la fête. La journaliste: Est-ce que vous adorez la routine ou plutot non ? W.A.N: Je déteste la routine. J'aime le changement. La journaliste: Wolfgang Amadeus Narvik, je vous remercie. W.A.N: De rien! C'était mon plaisir.
Viini klassikud Viini klassikuteks peetakse kolme heliloojat: Ludwig van Beethovenit, Wolfgang Amadeus Mozartit ja Joseph Haydn'i. Nad on kõik tuntud oma erakordse panuse eest muusika ajalukku. Kõik nad tegutsesid Viinis klassitsismiperioodil. Franz Joseph Haydn (31.03.1732-31.05.1809) oli Austria helilooja. Tema on kõige vanem Viini klassikutest. Teda peetakse sümfoonia ja keelpillkvarteti isaks, sest ta andis nende arengusse väga olulise panuse. Haydn sündis Unagri piiri lähedal Rohrau külas. Tema vanemad ei tundnud kumbki nooti, aga siiski meenutas ta tihti, et tema lapsepõlv oli rohkelt muusikat täis, sest lauldi palju naabritega ja perekeskis. Kui Haydni vanemad märkasid, et laps on muusikaliselt andekas, teadsid nad, et Rohrau külas tal tõsisemaid arenemisvõimalusi ei ole. Haydnite sugulane Johann Matthias Frankh, kes oli koorijuht, nõustus Josephi enda hoole alla võtma ja teda õpetama. Elu Frank...
Wolfgang Amadeus Mozart Sündis 27.Jaanuaril 1756 Salzburgis, Austrias Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks Hariduse sai Mozart oma isalt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine,suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses Kui Anna Maria, keda pereringis kutsuti Nannerliks kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et
Samuti on ta kirjutanud umbes 80 keelpillikvartetti, 45 klaveritriot, 21 keelpillitriot, 52 klaverisonaati, 12 klaveripala, 3 oratooriumi, 14 missat, arvukalt instrumentaalkontserte, 16 ooperit ja veel arvukalt mitmeid erinevaid liiki teoseid. Tema kaks tuntuimat oratooriumi on „Loomine“ ja „Aastaajad“. Ta looming oli väga mahukas, seda läbis huumor ja humanism. Haydni teostes oli tasakaalus harmoonia, meloodia ja rütm ning ta oli tuntud ka sümfoonia isana. Wolfgang Amadeus Mozart Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) oli Austria helilooja ja Viini klassik. Ta sündis Salzburgis. Mozarti isa oli Sallzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ja ta ema oli Anna Maria Pertlin. Ta oli oma perekonna 7 lapsest noorim. Vaid Wolfgang ja ta õde, Maria Anna, elasid lapseeast vanemaks. Ka Mozarti eluiga ei olnud kuigi pikk, ainult 35 aastat. Hariduse sai Mozart oma isalt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht.
2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil ,,Music without limits" Leedus - 3. koht soolokategoorias ning 4.koht kammermuusika kategoorias. Hooajal 2011/2012 on Diana Liiv kutsutud esinema Liszti 200. sünniaastale pühendatud festivalidele Itaalia linnades Luccas, Brescias ja Ascoli Picenos. Kontsertil esitati Wolfgang Amadeus Mozarti teost ,,Kegelstatt-trio klarnetile, vioolale ja klaverile". See teos on hea näide klassikalisest kammermuusikast. Wolfgang Amadeus Mozart kirjutas selle teose 1786. aastal, aga see avaldati alles 1788. Trio koosneb kolmest osast, inglise keelsete nimetustega ,,Andante", ,,Menuetto" ja ,,Rondeaux". Kontsertil esinenud Diana Liiv, Toomas Nestor ja Toomas Vavilov olid minu arvates väga pühendunud oma osale teose esitamisel
Mozart Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas 1. sümfoonia ja 12-aastaselt kirjutas 1. ooperi "Apollo
Amadeus Tegu oli filmiga, mis kirjeldas Wolfgang Amadeus Mozarti elulugu läbi Antonio Salieri silmade, kes pidi Mozartist elama üle 30 aasta kauem ning kelle jaoks oli see suurim piin maailmas. Mozart oli igatpidi kadestamist väärt, nimelt oli tal erakordne taktitunnetus ja kuulmisoskus, hämmastav mälu ning oskus lõbutseda. Kõige enam ei mahtunud Salierile pähe see, et poiss oli võrratult andekas. Ta suutis mängida mängleva kergusega nii viiulit kui ka klaverit
Mozart-andekalt pirtsakas geenius. Wolfgang Amadeus Mozart südis 1756.aastal Austria linnas nimega Salzburg.Ta suri aastal 1791 Viinis olles vaid 35-aastane.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Haridustee algas Mozartil väga varajasest east.Juba kolme aastaselt, kui isa oli märganud Wolfgangi suurepärast annet, hakkas isa talle vastavat õpetust andma.Tema suureks eelduseks oli loov geenius ja erakordsed võimed - absoluutne kuulmine,
musikaalsuseks ükskõik milline inimene võib ju kätte võtta trummipulgad, veidi trummi lüüa ning öelda: ,,Ma teen muusikat." Erinevus tuleneb sellest, et musikaalsed inimesed tõesti panevad kogu oma ande teostesse ning kirjutavad/esitavad need nii, et kõigil on hea kuulata. Maailmas leidub mitmeid kuulsaid perekondi, mille liikmeteks olid erinevate põlvkondade muusikud. Kui sageli väidetakse, et anded esinevad üle põlve, siis Mozartite suguvõsa puhul see nii ei olnud. Wolfgang Amadeus Mozarti vanaisa oli raamatuköitja ning temal puudus musikaalsus, Mozarti isa Leopold Mozart alustas oma muusikakarjääri aga kooripoisina ning sealt arendas ennast edasi. Temast sai lõpuks kuulus Salzburgi õukonna kapellmeister ning helilooja. Seega võib öelda, et Leopold Mozart õppis musikaalsust, kuid Wolfgang Amadeus Mozartile pärandati musikaalsus. Selle perekonna puhul pole anded esinenud üle põlve ka Mozarti kuuest lapsest kaks tegelesid
Ranged ja lihtsad. Muutused muusikas · Rajati muusikaühingud · Avalikud kontserdid · Palgalised orkestrid · Heliloojatelt hakati tellima teoseid · Tähtsustus vabahelilooja staatus · Muusikaõpikute ja nootide kirjastamine · Muusikas selged vormiskeemid · Meloodia lihtne ja korrapäraselt liigendatud · Domineerib homofoomiline faktuur 3 tähtsat heliloojat: Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven Joseph Haydn (1732-1809) ELU · Klassitsistliku stiili esimene suur meister · Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau külas · Alustas Viinis Toomkiriku kooripoisina. Sealt sai tasuta ülalpidamise ja algteadmised muusikast · Peale häälemurret vallandati- töötas Viinis tänavamuusikuna, andis tunde, oli klaverisaatja ja teener · Haydn alustas heliloominguga 30
Minu eredaim muusikaelamus ? Leigo Järvemuusikal Keeruline on kirjeldada ja põhjendada Leigo järvemuusika kohta Eesti meelelahutusmaastikul.Ehk ei olegi meelelahutus kõige õigem sõna seletamaks Leigo olemust, kuid selge on , et kvaliteetne ja jõuline emotsioon , mis elab meie hinges veel pikki kuid hiljem , peale selle tegeliku toimumist. Leigo on midagi enamat see on ühe unistuse lugu. Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Vaid ühte väikest veesilma ja võsastunud maastikku vaadates tuli tal idee kujundada Leigost ilus järvistu. Pärast mitmeaastast tööd sündiski esimene järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just sellel saarel sai 1998 aastal teoks Tõnu siberirännakutel idanema hakanud unistus kuulata kaunist muusikat vabas looduses. Usume, et Leigo on unikaalne festival terves Euroopas, kus kauni looduse ja sisu...
10. Kes olid Viini klassikud: nimeta heliloojad koos eesnimedega! Viini klassikud on klassitsismiajastu kolm silmapaistvamat heliloojat: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 11. Milline oluline muutus sai osaks sümfooniažanrile Haydni loomingus? Haydni loomingus ei olnud sümfoonia enam lihtne õukondlik meelelahutus, mida mängiti taustaks, vaid kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist (klassikaline sümfoonia). 12. Millal elas Wolfgang Amadeus Mozart? (aastad!) Wolfgang Amadeus Mozart elas aastatel 1756-1791. 13. Mozarti elulugu lühidalt! (tähtsamad tegevused, linnad, publiku vastuvõtt jms) Mozart oli imelaps, lääne muusikaajaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseerija. Tema esimene õpetaja oli isa Leopold Mozart, kes korraldas ka esinemisi ja loomingu avaldumist. Suurem osa lapsepõlvest möödus mööda Euroopat reisides. 1761 pani isa kirja Mozarti esimesed klaveripalad ja 8-aastasena esimese sümfoonia
Kuldne klassika. Pärnu linnaorkester Tallinn 2011 Üllatusi täis Üllatussümfoonia Laupäeval, 15.oktoobril käisin vaatamas Kuldse Klassika kontserdisarja raames Pärnu Linnaorkestrit. Tegemist oli mu esimese sümfooniaga ja üllatuslikult oli see väga positiivne elamus. Toimus Estonia kontserdisaalis ja esitati Wolfgang Amadeus Mozarti ja Franz Joseph Haydn tesoseid. Esinesid sümfooniaorkester ja pianist. Kontserdi esitus jagunes kaheks pooleks: esimene pool kestis 40 minutit ja teine pool kestis 30 minutit. Vaheaeg oli 20 minutit. Kokku kestis kontsert veidi üle tunni ja poole. Esimeseks teoseks oli Wolfgang Amadeus Mozarti Avamäng ooperile "Figaro pulm". Selle esitas ainult sümfooniaorkester. "Figaro pulm " on väga kuulus Mozarti teos ja selle avamäng on väga tuntud
noorhärra õige suuna, kuhu edasi liikuda. Kas see oleks olnud ka võimalik igasuguse õppeta? Isiklikult arvan, et oleks, kuid tagajärg ei oleks pruukinud tulla nii perfektne, kui oli seda Mozarti muusikaline geniaalsus isa kaasabil. Lisaks motiveeris Leopold Amadeusi lisaks pingutama, õppima, mis on talendi väljakujunemiseks väga oluline faktor. On väga harv juhtum, kui jõutakse omal alal tippu puhtalt talendi pealt, kuid minu isiklik arvamus on, et Wolfgang Amadeus Mozart on just üks nendest harvadest juhtumitest, kus ka puhtalt andekuse pealt jõuaks tippu. Muusikamaailmas tundub see ka pealtnäha lihtsam, vaja lihtsalt vajutada õiget klahvi/laulda õiget nooti, olla uuenduslik ning oledki tipus. Tegelikult muidugi see nii lihtne ei ole. Peale vaadates on väga raske öelda, kas tipp-muusik on lihtsalt andekas või end raske tööga tippu viinu. Musikaalsuse kujunemise juures on mõlemad väga olulised faktorid.
Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides. Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770- 1827). . Joseph Haydn pani aluse klassikalisele keelpillikvartetile ja klassikalisele sümfooniale. Suur osa Haydni loomingust on sümfooniad, mida ta lõi kaks korda nädalas õukonnas toimuvate kontsertide tarbeks. Lõi 104 sümfooniat, millest ühed tuntuimad on ,,Hommik", ,,Keskpäev" ja ,,Õhtu". Ta arendas ka klassikalist sonaadivormi. Oratooriumid ,,Loomine", ,,Aastaajad" ja ,,Tobia tagasitulek". Haydni keelpillikvartett op. 76 nr
Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline orkester, kus oli esindatud keelpilli-, puupuhkpilli- ning vaskpuhkpillirühm. 19) VIINI KLASSIKALINE KOOLKOND Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Nendeks olid Franz Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven ja Wolfgang Amadeus Mozart. Nad olid kõik eri põlvkondadest, töötasid Viinis eri aegadel ning puutusid isiklikult väga vähe kokku. Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid. 20) FRANZ JOSEPH HAYDN Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8- aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Austria helilooja. Viini klassikalise koolkonna esindaja. Sündis Salzburgis (Austria). Tema isa oli õukonnas kuulus muusik ja temast sai poja õpetaja ja kontsertide korraldaja. Mozart oli juba lapsena väga andekas. Juba 5-aastaselt mängis suurepäraselt klaverit ja komponeeris esimesed muusikapalad. 6-aastaselt alustas esinemisi Euroopa linnades. Mozart esines sageli koos õega , kes oli samuti väga andekas. Mozarti lapsepõlv mööduski pidevalt reisides ja kontserte andes. Ta oli väga kuulus ja imetletud imelaps. 9-aastaselt kirjutas oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt ooperi. Mozart töötas algul Salzburgi peapiiskopi õukonnas muusikuna, kuid lahkus sealt peagi, kuna piiskop ei mõistnud muusikat ja piiras Mozarti loomevabadust. 1781 asus Mozart elama Viini, kus tegutses suurema osa ajast vabakutselise muusikuna – esines pianisti ja organistina, andis muusikatunde ja kirjutas tellimustöid. Kuigi Mozart oli...
(28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Elukäik *Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 1770 1771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. *Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.
maski. 18.sajandi keskel tõsise ooperi asemel tõusnudlaulumängja koomiline ooper toovad vaatajaseevastureaalseelu keskele. Koomiline ooper ja laulumäng. Peategelastekäitumineja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenidrõhutavadkontrastinateosepeakonflikti ülevust. 5 VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkisid esile kolm heliloojat Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827), kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikud. Instrumentaalmuusikas on need kolm meistrit eeskujuks ka suurele osale 19.sajandi heliloojaist. JOSEPH HAYDN (1732-1809) Joseph Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Tema loomind ulatub läbi poole sajandi ja hõlmab kõiki muusikazanre. Mozartist
Klassitsism 18.saj IIpool-19.saj algus -ajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna clasicus järgi, mis tähendab esmaklassilist. -Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill
nii võigas.Sellest saab järeldada, et kõik inimesed teevad pattu, ometigi on ka häid inimesi, kes kogu selle kurjuse sees paratamatult ära kaovad. Kuid millest siis oleneb inimese headus ja kurjus ? Iga inimene peab siseheitlust heatahtlikkuse ja õeluse vahel. Arvan, et meie hulgas pole ühtegi üdini heasüdamlikku ega õelat inimest. ,, Teel tõe poole peab inimene läbi elama vastandlikkusi- tundma elu tumedamat poolt"- Johann Wolfgang Goethe. Inimesed peavad pidevalt oma mõttemaailmas niinimetatud lahinguid: kas teha asja ausalt ja südamega, või valida pisut halvem tee, mis võib lõpptulemuseks pakkuda paremat lahendust. Hea ja kurja vahel võitlemine on inimese jaoks loomulik tegevus, ilma selleta oleksid inimesed igavad. Arvan, et need, kes endas ei kõhkle jäävad alati väikeseks inimeseks. Kõhklused ja vead on just need, millest me õppime ja saame tugevamateks.
B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. · 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. · Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). · Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. · Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsistliku muusika põhiolemus ja selle kujunemise põhjused: Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18
orientatsiooni ruumis) Spinn: s (vajalik kvantseisundi kirjeldamiseks) Elektroni kvantseisundi aatomis määravad kindlaks eelpool nimetatud neli kvantarvu. 4 Pauli keeluprintsiip (ehk tõrjutusprintsiip) Pauli keeluprintsiip Pauli keeluprintsiip ehk tõrjutusprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas (arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid), mille sõnastas 1925. aastal Wolfgang Ernst Pauli. Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. St kui erinevate elektronide kvantarvud n, l, ja ml on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni. Veidrus mikromaailmast: Pauli printsiip kehtib ainult poolearvulise spinniga osakestele (fermionidele), nagu elektronid. Ta ei kehti aga täisarvulise spinniga osakestele (bosonitele). Üldine väide keeluprintsiibist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
