samaaegselt Jumal ja inimene? Jeesus Kristus (Jumala poeg, kellel on kolm hüpostaasi e. Isikut: Isa, Poeg ja Püha Vaim) on apostliku ja Nikaia usutunnistuse järgi samaaegselt Jumal ja inimene. 54. Millise kiriku tegevuse protestiks tekkis protestantism? Roomakatoliku kiriku protestiks. 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. Tähistati? Usupuhastuspüha on 31. oktoobril ja sellel päeval pani Martin Luther Wittenbergi kirikuuksele 95 teesi, millede põhisõnum oli, et patukahetsuskirjasid ei tohi enam müüa. 2017. a tähistati usupuhastuse 500 aasta juublit. 56. Kes oli Martin Luther? Martin Luther oli saksa teoloog (usuteadlane) ja munk, ta oli protestantistliku (roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus) reformatsiooni looja. 57. Kas väide „Enamike kristlike konfessioonide järgi Jumal ja kõik kristlased on pühad“ on tõene või väär? Konfessioon e. Vool Tõene 58
Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise killunemise tõttu oli katoliku kiriku vaba voli toimetada *Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval peetakse tänapäeval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai väljenduse Trento kirikukogu otsustes.Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused
Paiknemine: jõgede ääres Eufrat ja Tigris Ristiusu kirik keskajal Suur kirikulõhe. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku kujunemine. M. Lutheri õpetus. Kuningareformatsioon Inglismaal. Suur kirikulõhe- Lõhenemise eeldused tekkisid 398.aastal seoses rooma impeeriumi jagunemisega kaheks riigiks. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamiseks. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus.
sisaldas tema protest ka mitmeid vastuväiteid kiriku õpetusele: tema ilmselt olulisimaks seisukohaks oli see, et inimene võib ennekõike õndsaks saada usu läbi. Siiski ei olnud Lutheri esimene protestiaktsioon tegelikult eriti radikaalne, eriti arvestades tema hilisemat tegevust. Ta pühendas oma kirjad paavstile ning lootis, et katoliku kirik võtab tema kriitikat kuulda. Erinevalt üldlevinud legendist ei naelutanud Luther oma teese siiski tõenäoliselt Wittenbergi lossikiriku seinale, vaid saatis neid laiali Saksamaa vaimulikele autoriteetidele. Paavsti reaktsioon Lutheri tegevusele oli esialgu ettevaatlik, kuid pigem siiski tõrjuv. Saksamaa kirikuvürstid aga nägid Lutheri kriitikat olevat suunatud eelkõige enda vastu ning suhtusid temasse seetõttu täiesti eitavalt. Luther solvus aga kiriku negatiivse suhtumise peale ning muutus oma mõtetes üha radikaalsemaks. 1519. aastaks oli lõhe endise munga ja
eraldamist kiriklikust pärimusest, mis aga katoliikluses moodustavad ühtse terviku. Teisalt oli tegemist poliitilise võitlusega, mis oli suunatud kiriku poliitilise mõjuvõimu vastu ühiskonnas. Varakapitalismi tingimustes vajati algset kapitali ka ettevõtluse arendamiseks ja seetõttu ihaldati rikka kiriku varasid. 3.2. Usupuhastus Saksamaal: Usupuhastuse algatajaks loetakse teoloog Martin Lutherit (1483 – 1546), kes Wittenbergi linna lossikiriku uksele naelutas 1517 oma 95 ladinakeelset teesi, milles ta eelkõige kritiseeris indulgentside müüki. Lutheri arvates sai õndsaks ainult usu kaudu. Ainsaks usuliste tõdede allikaks pidas ta Piiblit, mida pidi saama lugeda ka rahvakeeles. Varjates ennast tagakiusamise eest Saksimaa kuurvürsti Friedich III Targa eestkoste all Wartburgi lossis tõlkis Luther Piibli saksa keelde, pannes sellega ka aluse saksa kirjakeele kujunemisele
Renessansi all mõistetakse antiikkultuuri juurde naasmist, antiikkultuuri taassündi. Mõiste humanism tähistas ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis on inimene, mitte Jumal. Rõhutati inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikkusele ja perekondlikule päritolule. 3.3 Saksa reformatsiooni algus Martin Luther oli teoloogiadoktor ja Wittenbergi ülikooli professor. Tüli vallandas järjekordne indulgentside müük. 31 okt. 1517a. olevat Luther naelutanud Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Kuna trükikunst oli levinud, jõudsid Lutheri ideed kõikjale üle maa. Paavst kutsus Lutheri Rooma, et kaitsta end ketserlussüüdistuste vastu. Augsburgis toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga Luther jäi endale kindlaks. 1520a.
Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid nt Testertslased. Dominiiklased ja fantsiskaanid olid kerjusmungad. Suurim klooster oli 1436. Valminud nn. brigitiinide Pirita klooster. Eesti monarhia hulgas kujunes rahvausk, mis kujundasid peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed Usupuhastus 1517. 1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis). Eesti alale jõuab see nn. PILDIRÜÜSTE näol, kuna uues usus on muuhulgas PÜHAPILTIDE kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised Paavsti (katoliku) kirikule *indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist. *kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene. *Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus, kasinus, vooruslikkus) *Piibli tõlkimist sh. eesti keelde.
toodeti riiet, paberit, klaasnõusid hõbeda, raua ja vasekaevandused arenes kaubandus (vürtsid, Welserite perekond, panganduses perekond Fuggerid) - väliselt hiilgav katoliku kirik probleemides rikkus, toretsemine, lodevus 2. Martin Luther - Sündis 10.11.1483 Eislebenis - Saksa talupoeg - 1507 pühitseti augustiinlaste ordu preestriks - 1512 sai Wittenburgi ülikooli teoloogiadoktoriks ning ühtlasi Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks - astus teravalt välja indulgentside laialdase müügi vastu (neid hakati ja ette ostma) - 31.10.1517 naelutas lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristamise kustutamise kohta - juulis 1518 tuli talle korraldus ilmuda Rooma end ketserlussüüdistuste vastu kaitsma - Augsburgis toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga, kuid ta jäi oma õpetustele kindlaks
Reformatsioon Reformatsiooni eeldused ja põhjused: - Lääne-Euroopa rahvusriikide valitsejad üritasid vabaneda paavstivõimu alt - vaimulike priviligeeritud seisund tekitas pahameelt - rahvast ajas marru katoliku kiriku kõlbeline allakäik - tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid ja huvid ilmalike tegevuste vastu - indulgentside müük Martin Luther oli päris Saksimaalt, temast sai Wittenbergi teoloogia professor. Arvas, et Piibel tuleb puhastada sinna aja jooksul kogunenud tõlgendustest ja seletustest. Tema arvates sai inimene õndsaks ainult usu kaudu, tahtepingutused ja hüvelised teod ei mängi selles mingit rolli, veel enam paavst ega kirik. Koostas 95 ld k teesi. Pühast seitsmest sakaramendist tunnistas vaid kahte armulauda ja ristimist. · paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikute eksimatuse eitamine. Ainus
Kirjutas esimese soomekeelse raamatu "ABC-kirja". Mikael Agricola päev ehk soome keele päev on 9.04. Esimene kirjalik allikas soomlaste rahvausundi alalt on Mikael Agricola "Dauidin Psaltari" (1551) oli osa Vanast Testamendist. Mikael oli 1539-1548 Turu katedraalikooli rektor ja 1554-1557 Turu piiskop. Ta pani aluse soomekeelsele kiriklikule ja ilmalikule kirjandusele. Algul läks Agricola Viiburisse, siis Turku. Ta saadeti õppima Saksamaale, 1536-1539 õppis Wittenbergi Ülikoolis teoloogiat. Tema ülesanne oli piibli tõlkimine, selleks ta sinna saadeti. 7. Kirjasõna ja lugemisoskuse levik 18. sajandil 1766. hakkas Porthan (1739-1804) avaldama sarja De poesi Fennica. 1770. loodi Aurora selts, 1771. koostasid nad esimese Soome ajalehe (rootsikeelne) 1776. hakkas Turus 2 korda kuus ilmuma ajaleht "Suomenkieliset Tietosanomat" 18. saj rajati esimesed köstrikoolid, kus õpetati neid lapsi, kes kodust lugemisõpetust poleks saanud.
ümber Aafrika Vürtsisaarteni Indoneesias esimene ühendatud Saksamaa (1519-1522). Üks esimesi, kes läbis kõik riigikantsler, kes ühendas Saksamaa meridiaanid. ühtseks riigiks nn ,,vere ja raua Martin Luther saksa kristlik poliitikaga" usuteadlane ja munk, reformatsiooni Napoleon Prantsusmaa ainuvalitseja ja algataja, naelutas 95 teesi Wittenbergi kindral. Korraldas rida edukaid sõjakäike ülikooli kiriku seinale, luteri usu rajaja Austria ja Preisimaa vastu, saadeti Louis XVI viimane Prantsusmaa asumisele Elba saarele peale kuningas enne revolutsiooni katastrofaalset sõjakäiku Venemaale, sai uuesti troonile ning saadeti lõpuks taaskord asumisele Saint Helena saarele,
kes pidurdas riigi majandust ja hugenottide (=prantsuse vastuolude domineerimine. reformatsiooni vaimuelu. kalvinistid) vahel. Ususõdadega Kuningas Henry VIII Tudor suhtus 16. saj. hoogustus indulgentsie põimusid ilmalikud ja poliitilised algul luterlusse eitavalt. põhjused müük. 31. okt. 1517 Wittenbergi huvid ja võitlus kuninga- võimu ja algus ülikooli professori M.Lutheri 95 pärast. teesi. Martin Luther Ööl vastu 24.aug.1572 pärtlipäeva Henry VIII konflikt paavstiga oma 1) inimene võib saada õndsaks vaid korraldasid katoliiklased Pariisis abielulahutamise pärast: paavst ei
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj s...
Kirjutas esimese soomekeelse raamatu "ABC-kirja". Mikael Agricola päev ehk soome keele päev on 9.04. Esimene kirjalik allikas soomlaste rahvausundi alalt on Mikael Agricola "Dauidin Psaltari" (1551) oli osa Vanast Testamendist. Mikael oli 1539-1548 Turu katedraalikooli rektor ja 1554-1557 Turu piiskop. Ta pani aluse soomekeelsele kiriklikule ja ilmalikule kirjandusele. Algul läks Agricola Viiburisse, siis Turku. Ta saadeti õppima Saksamaale, 1536-1539 õppis Wittenbergi Ülikoolis teoloogiat. Tema ülesanne oli piibli tõlkimine, selleks ta sinna saadeti. 7. Kirjasõna ja lugemisoskuse levik 18. sajandil 1766. hakkas Porthan (1739-1804) avaldama sarja De poesi Fennica. 1770. loodi Aurora selts, 1771. koostasid nad esimese Soome ajalehe (rootsikeelne) 1776. hakkas Turus 2 korda kuus ilmuma ajaleht "Suomenkieliset Tietosanomat" 18. saj rajati esimesed köstrikoolid, kus õpetati neid lapsi, kes kodust lugemisõpetust poleks saanud.
Satupitzi algatusel. 1512. a lähebki Luther doktorantuuri. Ühtaegu on ta nii preester kui munk, samal ajal jätkates oma õpinguid Wittenbergis. Enne, kui doktoriõpinguid alustab, käib ta 1510-1511. a Roomas. Saksa Augustiinlaste klooster andis Lutherile oluliselt vabama keskkonna, kus mõelda, tegu oli küllaltki noore orduga. 1513. a hakkab loenguid pidama, tõlgib Piiblit. Pauluse kirjad ja loengute andmine aitavad tal reformatoorse teoloogia leida. Pöördumine toimus Wittenbergi kloostri tornis (WCs) XIV LOENG – 17.11.2020 – REFORMATSIOONI JÄTK Meeldetuletus. Algus indulgentsitülist. Rõhuasetus liigub sellele, kuidas inimene saab päästetud. Indulgentsitüli puudutab Peetruse indulgentsi, mis mõeldud Püha Peetruse basiilika ehitamiseks Roomas. Antakse Lutheri asuala kuurvürstidele täita, s.t et sõlmitakse lepingud, kui palju peab indulgentse müüma ning millised trahvid kaasnevad, kui seda norm ei täideta jne. Selline maine ja praktiline küsimus.
aastal liitus augustiinlaste orduga. Augustiinlaste ordu oli alles 13. sajandil tekkinud ja arvatakse, et selle ordu nooruse, distsipliini ja traditsiooni nõrgem kord aitasid kaasa sellele, et Luther töötas välja oma kristliku teoloogia. Lutheri eluga on seotud sarnaselt teistele suurmeestele mitmeid legende. Otsuse mungaelu kasuks olevat ta langetanud ägeda tormi ajal, kui kartis, et peab astuma jumala kohtu ette ilma ettevalmistuseta. Usulise pöördumise nn. tornielamuse näol sai ta Wittenbergi kloostris potil istudes, mistõttu tema vastased pidasid teda enne saatana käsilaseks kui õigeks teoloogiks, kuna usuti, et käimlas istudes on inimene saatanale haavatavam kui muidu. 1517. aastal lõi ta Wittenbergi kloostri uksele 95 teesi. Peamiseks tüliõunaks oli indulgentside teema, kuna katoliku kirik kogus tollal raha Peetruse kiriku ehitamiseks Roomas. Samas ei keskendunud teesid vaid indulgentsidele, vaid seal avaldus ka Lutheri teoloogiline õpetus
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega
kalvinistlik, anglikaani kirik) Reformatsioon sai alguse Saksamaal ning selle põhjustas: - vaimulike ilmalik elu - püüe vabaneda paavsti ülemvõimu alt - vastumeelsus indulgentside müügi vastu - humanistlik maailmavaade Reformatsioon sai alguse tänu Martin Lutherile, kelle õpetuse järgi pole vaja kirikut ja paavsti, et õndsaks saada. 31. oktoober 1517 naelutas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 oma vaateid selgitavat teesi. Luther vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse ning põletas avalikult paavsti bulla. Tema tegevuse tulemusena jäi alles 7-st sakramendist 2: ristimine ja armulaud. Lisaks nõudis ta piiblit rahvuskeelseks. Reformatsioon majanduses ja poliitikas: - riik võttis üle kiriku vara ja maavaldused - maahärra usutunnistusest pidid lähtuma ka tema alamad Reformatsioon usus ja kultuuris: - kloostrid suleti
andsid mitmesugust õpetust ja abi. Hariduse edasikandjaks oli kirik, mille läheduses asusid koolid. Nende peaülesanne oli vaimulike ettevalmistus. Oli ka koole, ilmaliku hariduse saamiseks, nt Tallinna dominiiklaste kloostris. Pole kahtlust, et toom-ja kirikukoolide õpilastest enamiku moodustasid aadlikud ja linnakodanikud. Kõrgema hariduse pidid liivimaalased omandama välismaal, Itaalia ja Saksa ülikoolides. 1517 lõi preester Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi, mis said Saksamaal reformatsiooni ajandiks. Kriitikast paavstikiriku vastu kasvas suur usulõhe. Augsburgi usurahuga 1555 ametlikult tunnustatuna, juurdlus luteri usk Põhja- ja Keks-Saksamaal, Skandinaavia maadel ning Vana-Liivimaal. Reformatsioon teostus mitmetes riikides peamiselt kiriku varade riigistamise sihiga. Reformatsiooniliikumine ulatus 16. Saj 20ndate aastate alguses Läänemere piirkonna maadesse. Selle liikumise koldeiks kujunesid
aabits. Samas on ka väga märkimisväärne romaan ,,Seitse venda" Aleksis Kivilt, milles on ka tähtis roll aabitsal. Agrikola sündis Pernaja, mis on Turu läheduses. Agricola tähendab ladina keeles põllumeest, mille ta sai oma isa ameti järgi. Tõenäoliselt oli ta soomekeelne aga võis ka rootsiga segakeelne olla. Samas oli tal väga kummalisi väljendeid kasutusel, mis on vist lääne mõjuga. Õppis Viipuris ja hiljem Turkus. Skütte-nimelise sekretär oli ja see saatis ta Wittenbergi õppima teoloogiat. Ta hakkas piiblit tõlkima. Ta oli väga vaene, aga usin. Ta palus kuningalt abi ja saigi raha. Tagasi tulles hakkas Turu toomkooli rektor ja hiljem sai Turu piiskopiks. Kuna piibli tõlkimine ja kirjutamine oli raske, siis alustas ta hoopis aabitsast ,,Abckiria" u 1542. Kahjuks pole sellest eriti palju säilinud, u 12 lk. Teise trüki kaanel on pöördumine ,,M. A. tervitab kristlasi/Kristjani (oma pega)". 1544 avaldas ta palveraamatu ,,Rukouskirja Bibliasta"
· Rõhutati mõtleva ja tunnetav isiku rolli. Reformatsioon Saksamaal · Reformatsioon usupuhastus(katoliku) Selle käigus puhastati ristiusk täiendustest ja tõlgendustst ja pöörduti tagasi põhitõdede juurde. Reformatsiooni tagajärjed olid nähtavad kirkus ja riigis. See tähenda, et valitsemises, majanduses ja poliitika. Usupuhastuse algus Saksamaal Traditsiooni kohaselt on usupuhastuse alguseks 31. oktoober 1517 kui Martin Luther naelutas Wittenbergi uksele oma 95 teesi. Martin Luther... 95 Teisii sisu 1. Mõisteti hukku katolikukiriku indunkeetside müük 2. Hakati nõudma Piibli tõlkimist emakeelde ja emakeelsete jutluse pidamist (sellega tähtsustati isikut, kes oli ise võimeline usutõdedest aru saama) 3. Vähendati kaotlikke sakramente ja sooviti alles jätta ainult ristimine ja armulaud 4. Pühakute kultuste eitamine 5. Tsölibaadi (vallalisena elamine preestritel) kõrvaleeitamine 6
Nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas avaliku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste laste aitamiseks. Lapsed õppisid ja tegid tööd, selleks, et saaksid õppida. Organiseeris rahakorjanduse vaeste inimeste tarbeks. Mõtteviis: aidata inimest sel määral, et ta saaks ennast ise edasi aidata. Martin Luther (1483-1546). Lõi 1517.a Saksamaal Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. Reformatsiooni põhiseisukoht: selleks, et Jumalast aru saada, tuleb olla kursis pühakirjaga, oluline oli lugemisoskus. Haridus pidi olema kättesaadav kõigile. Eelkõige algharidus kättesaadavaks kõigile, olenemata seisusest ja soost. Õppemetoodika muudeti kohati lapsepärasemaks. Pööras tähelepanu ka õpetajatele. Protestantlik liikumine: inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees. Protestandid usuvad pigem end kui saatust
reformatsio riigi majandust ja ja hugenottide vastuolude domineerimine. vaimuelu. (=prantsuse Kuningas Henry VIII oni 16. saj. hoogustus kalvinistid) vahel. Tudor suhtus algul põhjused indulgentsie müük. 31. Ususõdadega luterlusse eitavalt. okt. 1517 Wittenbergi põimusid ilmalikud ja ja algus ülikooli professori poliitilised huvid ja M.Lutheri 95 teesi. võitlus kuningavõimu pärast. Martin Luther Ööl vastu Henry VIII konflikt 1) inimene võib saada 24.aug.1572 paavstiga oma
isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. 1501 astus Luther Erfurdi ülikooli. 2. juulil 1505 sattus Luther tagasiteel vanematekodust Mansfeldist Stotternheimi küla juures äikesetormi, tõotades pääsemise korral mungaks hakata. Viisteist päeva hiljem astuski ta augustiinlaste kloostrisse, mis oli Erfurdi kuuest kloostrist kõige valjema korraga. Alustanud teoloogiaõpingud, kaitses ta 1512 doktorikraadi ning sai järgmisel aastal Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessoriks. Lutheri põhitähelepanu koondus piiblitekstidele, eriti Pauluse kirjadele, keskendudes inimese ja Jumala vahekorrale. Ta hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimese õndsakssaamisele. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et inimese õndsakssaamine sünnib mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid inimene saab õndsaks ainult usu läbi. Praktilises tegevuses asus nüüd Luther indulgentside müügi vastu
me olemise paras proovikivi: see peab nii olema. Ja sinagi nüüd loobu üleliigsest leinast, mõtle meist kui oma vanematest - ilma ees sa oled lähim meie troonile. Ei armasta sind vähem õilsamalt ma õrnast isast... Aga sinu plaan taas Wittenbergi minna õppima - see risti vastu käib me soovile. Me palume, me vannutame: jää me silmarõõmuks siia, ainus õis õukonnas, armas vennapoeg ja poeg. KUNINGANNA: Kurt ära ole ema palvetele, jää koju, Hamlet, jäta Wittenberg. HAMLET: Ma püüan olla teile kuulekas. KUNINGAS: Noh, see on alles armas kuulda! Tunne
puudub eraomand, kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitsejad valib rahvas, mehed ja naised on võrdsed, naised teevad ka läbi riigikaitseõppe 36.Saksa reformatsioon Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt, ka valitsemise, poliitilise ja majandusliku võimu alal Usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest, tõlgendustest Martin Luther 1483-1546, pühitseti preestriks, oli teoloogiadoktor, Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professor, vastuolu skolstiliste teoloogidega, tüli vallandas indulgentside (patulunastuskiri) müük, 1517 pani Luther Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta, paavst ei saa andestada ühtegi süüd, võib vaid kinnitada Jumala andestust, paavst saab neid karistusi kustutada, mille ta ise on inimestele peale pannud, astus välja indulgentside vastu; pandi kirikuvande alla, oli lindprii;
(Antiikkirjanduse spetsialist ja preester) algkristluse taastamine - Avaldas uue testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande (1516) ! - Narruse kiitus (1517a.) (20 000 eksemplaari) - Kuulus tõsikristlike eluideaalide ja sisemise usuelu pooldaja, kes taunis silmakirjalikust. sallivus! Moraal. - Ei soovinud katkestada suhteid rooma kirikuga, kuldne kesktee Martin Luther (1483-1546) - Saksamaa reformatsiooni suurkuju ja luteri kiriku rajaja. - Munk ja Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli tõlgendamine alal (1512) - Usuline veendumus: inimene saab õndsaks vaid jumala armust - Suurepärane piibliekspert - Iseloomult konservatiivne (taunis kapitalismi ja ühiskond.mässe) - Reis Rooma (1510-1511) - 1517 Naelutas Wittenbergi lossikabeli uksele 95 ladinakeelset teesi, milles taunis patukustutuskirjade müüki. (Tetzel) ...Ketserlussüüdistused - Hülgas Paavsti ja kirikukogu primaadi ja seadis ülimaks juhtnööriks piibli
J. L. Vives (Hispaania humanistlik filosoof): nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas valiku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste laste aitamiseks. Sotsiaalpedagoogilise mõtteviisi nurgakivi: aidata inimest sel määral, et ta saaks end ise edasi aidata. (nagu ka Vives: anda inimesele tööd, et ta saaks end edasi ise aidata) Martin Luther: lõi Saksamaal 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. Reformatsiooni põhiseisukoht: inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikaks. Vahetu kontakt lugemisoskus ja kõik peavad ligi pääsema haridusele!! Reformatsioonist tulenevalt: Algharidus kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost Õppemetoodika kohandada lapsepärasemaks Õpetajatele rohkem tähelepanu Protestantlik liikumine:
12-20 aastastena olid poisid Ateena riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast seda peeti neid täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikeks sai alles 30 aastasena. 2. Protestantliku kiriku kujunemine 16. sajandil M. Lutheri õpetus. Augsburgi usurahu. Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Pärtliöö. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus. Augsburgi usurahu kuulutati välja 1555
Tema teoseid üle 2000. Legend räägib, et oma kauni lauluhääle pärast olevat teda lapsepõlves 3 korda röövitud. Suure osa elust pühendas kirikumuusikale, elu hilisemas perioodis domineerib kannatuse ja surma teema. Kasutas vähendatud ja suurendatud intervalle, suuri dünaamikakontraste, helistike ootamatuid vastandusi. 6 Hilisrenessanssi kirikumuusika 1517. naelutas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele oma 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müümise ning algatas sellega roomakatoliku kirikust lahtilöömise. Muusikal oli tema silmis suur kasvatuslik tähtsus, liturgiates oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks-aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Koguduselaulu saatmine orelil sai üldtuntuks alles 18.saj. lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud
Augsburgi usurahu 1555 Püha Rooma Riigis (Augsburgi usutunnistust pidavad protestandid võivad oma kombeid järgida) Nantes´i edikt 1598 (katoliiklus riigiusk, hugenottidele kodanikuõigused) Reformatsiooni mõju õigusele: Endiselt Rooma õigus, kanooniline õigus, glossid ja itaalia meetod. Paavsti autoriteet pidi asenduma ilmalike rahvusvaheliste lepingutega range vahe õiguse ja õigluse vahel. õigusteaduse raskuspunkt ei kandunud Wittenbergi vaid Prantsusmaale Bourges’i. ülikoole hakkasid paavsti ja keisri kõrval asutama vürstid. ülikoolide religioosne jagunemine puudutas teoloogide kõrval ka juriste. Riigikirikud (Anglikaani – 1534 Henry VIII suprematsiooniakt). Usutõe asemele looduse tõde Rene Descartes (1596-1650) Cogito ergo sum Soov mõelda maailm selgeks ajalugu ja esteetika ainult segavad Ürgkaos ja igavik hirmutavad
antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust. Martin Luther (1483 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist, kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk katoliku kiriku uuenemine. Luther tõlgib "Piibli" saksa keelde. Lutheri arvates tegi õndsaks vaid jumala arm (vs indulgentside müük). Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud. Luther välistas tsölibaadi, kloostrid, pühakute kultuse. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Rahvakeelte kasutamine. Rahvas saab ise tutvuda jumala sõnaga. Hakati korraldama leeriõpetusi (elementaarne lugemisoskus).
vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim sunnitud tugevale kuningavõimule mööndusi tegema. Reformatsiooni algatajaks sai Martin Luther, kes isa soovist hoolimata õppis ülikoolis teoloogiat. Teoloogiaprofessorina süvenes tema arusaam, et õndsaks saamiseks ei ole vaja kirikut ega paavsti vaid ainult usku. Talle oli täiesti vastuvõtmatu indulgentside müük. 31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda. Tollane paavst, Leo X, suhtus Lutheri tegevusse üsnagi ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid teater, maskeraadid jne.
palju suhteid erinevate riikidega. Vatikani elanikke on veidi alla 600 ja selle kodanikeks saadakse ametlike paberite kaudu. Peetrus löödi risti tagurpidi Vatikanis. Katoliku kiriku puhul on samamoodi mungad, nunnad, kloostrid traditsiooni edasikandjateks. Eripäraks on see, et preestriteks võivad olla ainult abiellumata mees. Tsölibaat pärineb 11.sajandist. Oluline roll on kloostritel ka ülikoolide loomisel. 1517. aastal lõi Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi usupuhastuseks. See oli protest, soov muuta kiriku tavasid. Viidati indulgentside müügile, aga võitlus toimus Piibli eest usu aluseks peab olema pühakiri. Protestantlikes kirkutes on ainult 2 skaramenti ristimine ja armulaud. Algupäraselt ei kavatsenud Luther oma kirikut rajada. Ühiskondlikud olud aga viisid uue kiriku tekkimiseni. 1523. jõudis luterlik reformatsioon ka Eestisse. Inimese lunastus sõltub Jumala armust, mitte inimese headest tegudest
1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Reformatsioon. Martin Luther Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal ( kiriklik ja ilmalik võim, kiriku maavaldused jm.) 31. oktoobril 1517 tõukas Martin Lutherit välja astuma indulgentskirjade müük. Ta kinnitas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mille põhiseisukohad olid: paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukute eksimatuse eitamine. Võim on vaid Piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine tahtevabaduse eitamine sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine
Reformatsioon algas, sest katoliku kiriku moraalne prestiiz langes, kuna vaimulikud elasid järjest ilmalikumat elu. Inimestel tekkis pahameel indulgentside ehk patukustutuskirjade müügi vastu. Üks põhjus on ka humanismi levik, mis läks vastuollu tollase kirikliku maailmavaatega. Osalt toimus reformatsioon seetõttu, et rahvustunne tõusis ning riigivalitsejad ei saanud võimul olevate paavstidega läbi. Reformatsioon algas 1517, kui Martin Luther tuli välja oma 95 teesiga Wittenbergi lossi uksel, mis kritiseerisid paavstivõimu ja katoliku kirikut. Ta kritiseeris indulgentside müüki. Tema arvates pidi inmene ise midagi tegema, et õndsaks saada. Ta seadis vaimuliku jumalavahendamise rolli kahtluse alla. Kirik pidi õpetama uskuma ja jumalaga suhtlema. Jumalasõna ja jumalateenistused pidid olema iga rahva emakeeles. Martin Lutherile tekkis palju toetajaid, näiteks nagu Saksa vürstid, kes tahtsid kirikult maad tagasi saada
tüüpi luuletustes ( luuletus, kus värsside või stroofide algustähtedest moodustub autori nimi või luuletuse ainele viitav lause). Laulud on rühmitatud vastavalt ainevallale. Algusosa käsitleb Kristuse sünni- ning kannatuslugu ja sisaldab jõululaule ja ülistusluuletusi Neitsi Maarjale. Soome kirjanduse isa ja tema töö jätkajad Kõige varasem trükitud soomekeelne kirjandus sündis usupuhastuse käigus. Varaseim Piibli- tõlkija oli Wittenbergi ülikoolis Lutheri ja Melanchtoni juures õppinud Mikael Agricola, kellest sai Turu esimene luterlik piiskop. Päritolult vist kakskeelne. Agricola esimene teos oli tõeline põhiraamat: soomekeelne aabits: Abc-kiria. Kirjutamisaeg ei ole teada, ilmumisaja piiraastad 1537 ja 1543. Järgmine teos oli "Palveraamat" 1544 ja Uue Testamendi soomekeelne tõlge (Se Wsi Testamrenti) 1548, 1549 "Ristimise käsiraamat" ja "Missa" . Enne surma jõudis ta veel mõned Vana Testamendi raamatud tõlkida .
3. Indulgentside müük Aitas kaasa ka tekkinud humanistlik maailmavaade, mis erines kiriklikust maailmavaatest. Martin Luther Martin Luther elas 1483.-1546. aastal ja ta oli pärit Saksimaalt. Ta isa oli saanud rikkaks ning soovis oma pojast teha juristi. Luther astuski Erfurfi ülikooli, kuid asusu hoopis teoloogiat õppima. Luther hakkas kahtlema, et kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. 31. oktoobril 1517. aastal lõi Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna levisid väga laialdaselt. Ta oli jäiga kirikuhierarhia vastu. Ta tunnistas seitsmest sakramendist ainult kahte (ristimist ja armulauda). Need teesid olid suunatud eelkõige indulgentside ja paavstivõimu vastu. Ta hakkas ka piiblit saksa keelde tõlkima, et seda oleks üldse võimalik saksa keeles lugeda. Kogu piiblit ta ära ei tõlkinud. Tõlgitud sai Uue Testamendi.
Reformatsioon: Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks. Usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest. Eeldused: Rahvusriikide valitsejate püüe pääseda paavsti võimukontrolli alt. Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis. Indulgentside müük. Humanismi levik. Martin Luther ja tema õpetus Martin Luther (1483-1546): Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus. Lõpetas Wittenbergi ülikooli usuteaduskonna ja tegutses seal usuteaduste professorina. Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega. Lutheri õpetus: Terav vastuseis indulgentside müügile 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi. Õndsaks saab vaid usu läbi (kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline). Usutõe ainsaks allikaks on Piibel. Inimestele antagu võimalus Piiblit lugeda tõuge emakeelse rahvahariduse arenguks (tõlkis ise Uue Testamendi saksa
Reformatsioon: Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks. Usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest. Eeldused: Rahvusriikide valitsejate püüe pääseda paavsti võimukontrolli alt. Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis. Indulgentside müük. Humanismi levik. Martin Luther ja tema õpetus Martin Luther (1483-1546): Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus. Lõpetas Wittenbergi ülikooli usuteaduskonna ja tegutses seal usuteaduste professorina. Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega. Lutheri õpetus: Terav vastuseis indulgentside müügile 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi. Õndsaks saab vaid usu läbi (kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline). Usutõe ainsaks allikaks on Piibel. Inimestele antagu võimalus Piiblit lugeda tõuge emakeelse rahvahariduse arenguks (tõlkis
Reformatsioon: Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks. Usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest. Eeldused: Rahvusriikide valitsejate püüe pääseda paavsti võimukontrolli alt. Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis. Indulgentside müük. Humanismi levik. Martin Luther ja tema õpetus Martin Luther (1483-1546): Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja – suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus. Lõpetas Wittenbergi ülikooli usuteaduskonna ja tegutses seal usuteaduste professorina. Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega. Lutheri õpetus: Terav vastuseis indulgentside müügile – 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi. Õndsaks saab vaid usu läbi (kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline). Usutõe ainsaks allikaks on Piibel. Inimestele antagu võimalus Piiblit lugeda – tõuge emakeelse rahvahariduse arenguks (tõlkis
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
Nö. sõjardpaavstid. Saksamaal alanud reformatsiooni pidas paavst Leo X üksnes „munkade omavaheliseks lobaks”. Roomal oli muidki muresid – kas või lähenevad Saksa keisri valimised. Pärast Maximilian I surma 1519. aastal polnud ka keisrivõimust reformatsiooni takistajat. Tee Lutheri vaadete üha laiemale levikule oli sellega avatud. Luterliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal ja Põhja-Euroopas. Saksi kuurvürst Friedrich Tark ja Wittenbergi ülikool toetavad Lutherit. Reformatsioon vallandas mitmeid rahvaliikumisi. Üle kogu Saksamaa seikles arvukalt rändapostleid, kes levitasid oma ilmutusi ja viimsepäevaootusi. Suurimaks rahvaväljaastumiseks kujunes aastatel 1524–1525 toimunud Saksa talurahvasõda. Vürstivõimu tugevnemine ja rooma õiguse sisseviimine piiras talupoegade kasutusõigusi metsale, heina- ja karjamaadele ning veekogudele, nad kaotasid jahi- ja kalapüügiõiguse, nende andamid ja koormised aga suurenesid
kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg. EESTI KESKAEG Nn pikk keskaeg võtta üheks perioodiks kokku terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni. Varakeskaeg kuni 11. sajandini Kõrgkeskaeg 11. - 13. sajand 1 Hiliskeskaeg 13. sajandi II pool 15. - 16. sajandi vahetus Murrang 11. sajandil, aastal 1000 toimus feodaalrevolutsioon. Või 13. sajandi keskpaik, mil tekkisid
Liit pidas keisriga kaks sõda ning 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu cujus regio, ejus religio kelle võim, selle usk. See lõpetas ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte ossa: · Katoliiklikud peamiselt Habsburgide pärusmaad, Saksamaa lõuna- ja loodeosa. · Protestantlikud peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaa. Reformatsiooni levik Usupuhastus Saksamaal: · Martin Luther kinnitas 31. oktoobril 1517 diskussiooni algatamiseks Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks. Teesides mõisteti hukka eeskätt indulgentside müük. Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga kiriku juhtkonna ja paavsti vastaseks kriitikaks. Kõige enam ärritas kiriku juhtkonda Lutheri käsitus, et paavst on vaid ajalik, mitte jumalik olend. · 1520. aastal pani paavst Lutheri kirikuvande alla. Seeda asetati usupuhastusliikumine kirikust väljapoole. · 1521
Kuigi raamatut ennast pole õnnestunud leida, on usaldusväärsed andmed selle kohta, et 1525.aastal trükiti Lübeckis raamat, mis sisaldas ka eestikeelset teksti. Paraku konfiskeeriti ja hävitati katekismus katoliiklaste poolt kui „luterlik jõledus“. Viiteid raamatu ilmumise kohta avaldas tuntud baltisaksa ajaloolane P. Johansen Lübecki linnaarhiivist. S. Wanradti ja J. Koelli katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat on Saksamaal Wittenbergi linnas trükitud Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus, milles seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Teos oli määratud abivahendiks saksa soost pastoritele. Säilinud on 11 lehte (osaliselt fragmendid), mida oli kasutatud H.Weiss 1929.aastal. see leid nihutas meie raamatuajaloo küllaltki kaugesse aega, kõikidest naabritest veidi ettepoolegi (Soome – 1542, Leedu – 1547, Vene – 1564, Läti – 1585).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
