provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja yks t2htsamaid allikaid. Byrgermeister Kuulusid rae koosseisu, moodustasid selle juhatuse. Martin Luther (synninimi Martin Luder; 10. november 1483 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt m6jutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide 6petust. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus m6istis hukka patukustutuse sedelite myytamise. Sel p2eval peetakse t2nap2eval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut yles tulema tagasi Piibli 6petuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai v2ljenduse Trento kirikukogu otsustes. Kymnis - talupoegade koormine, kymnendik talu saagist, mille pidi m6isah2rrale maksma Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksm22ratud naturaalmaks;
Reformatsioon 16. saj. alguseks toimusid maailmas väga ulatuslikud muutused. Suur Maadeavastus laiendas oluliselt inimeste silmaringi ning põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi. Paljud seni loomulikud, tõestust mittevajavad tõed, pandi äkki kahtluse alla. Üldlevinud arusaam lamedast kolmekihilisest (põrgu-maa-paradiis) maailmast asendus arusaamaga kerakujulisest maast, selgus, et maailmas leidub inimtõugusid, kellele ei leidu piiblis ühtegi vihjet. Näiteks vaieldi pikalt teemal, kas indiaanlased ongi üldse inimesed. 15. saj. kujunes uue ideoloogiana humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. Kui varem keskenduti usule, s.o. Jumalale, siis humanistid leidsid, et keskenduma peab inimesele, alles seejärel tuleb Jumal. Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel. Pärast seda, kui paavstid olid võitluses ilmalike valitsejate vastu alla jäänud, tabas kirikut tõsine sisekriis. "...
ilmalikumaks Indulgentside patukustutuskirjade müük Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Reformatsiooni algataja Õppis teoloogiat Tähelepanu pööras Piibli tekstidele Arusaam, et õndsaks saab usu kaudu Väitis: "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse kiriku mahapõletamist" Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millel oli palju lugejaid Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks Piibel Reformatsioon usupuhastus ehk ristiusk tuli puhastada Seitsmest sakramendist tunnistas vaid ristimist ja armulauda Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon haaras ka ühiskonna kõrgkihti Talupojad nõudsid kogukonnamaade ühiskasutamist Talurahva väljaastumine Saksa talurahvasõda Thomas Müntzer taotles
b) Eeldused: · Rahvusriikide valitsejate püüe pääseda paavsti võimukontrolli alt. · Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis. · Indulgentside müük. · Humanismi levik. 2. Martin Luther ja tema õpetus a) Martin Luther (1483-1546): · Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus. · Lõpetas Wittenbergi ülikooli usuteaduskonna ja tegutses seal usuteaduste professorina. · Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega. b) Lutheri õpetus: · Terav vastuseis indulgentside müügile 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi. · Õndsaks saab vaid usu läbi (kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline). · Usutõe ainsaks allikaks on Piibel.
2003: 29) 1517.aastal vaidlustas Luther mitmed katoliku kiriku õpetuslaused, sealhulgas kiriku ilmeksimatuse. Kuna trükikunst oli võidukäigul , levisid Lutheri ideed kiiresti üle Saksamaa ning peatselt sealt kaugemalegi.( Aava 2003: 29) Üks tolle aja olulisemaid väitlusi peeti 1519.aastal Leipzigis frantsiskaanide ja Wittenbergi usuteaduskonna esindajate vahel.Vaieldi paavsti võimupiiride üle. Tugevamad disputeerijad olid doktor Eck franstsiskaanslastepoolt ning Luther ja Karlstadt Wittenbergi ülikoolist. ( Aava 2003: 29) Lutheri kõnekunst oli mõeldud nii südamele kui ka mõistusele. Ta oli üsna emotsionaalne ning teda süüdistati madala keeöe kasutamises. Lutheri pärandisse kuuluvad ka lauakõned- ülestähendused tema sõnavõttudest peolauas ja kodusemas ringis.(Aava 2003: 30) 7 Eestikeelse kõnekunsti areng Esimesed kuulsad eestikeelsed poliitilised kõned olid pärit 19
reformatsiooni ehk usupuhastuse olulisteks eeldusteks, peamisteks mõjuteguriteks, üheltpoolt 16. sajandi humanistliku maailmavaate (mis eelkõige rõhutas inimese väärtust inimesena ning tema ühtsust loodusega, Loojaga) levimine, teiselt poolt paavsti ülimuslik võim ning nende kahe all rahvaliikumised. Humanism. Ülikoolide asutamine ja iseseisvumine Euroopa linnades oli oluliseks teguriks humanistlike ideede arengule, levimisele. Näiteks vastasutatud Wittenbergi ülikool: seal õppis tulevane usureformaator Martin Luther (1483 1546), kus valiti ta ka teoloogia professoriks ning kus ta kohtas oma tulevast aatekaaslast ja sõpra, kaastöölist kreeka keele professorit Philipp Melanchthoni (1497 1560). Melanchthonist kujunes reformatsiooni ideelise juhte Lutheri kõrval (kes on samas ajaloos teenimatult Lutheri varju jäänud, kuigi tema osa oli usu-uuenduse sisulises arengus väga suur). Wittenbergi ülikoolil oli täita oluline
Orlandus Lassus oli suurim meister, ta tõsteti aadliseisusse ning temast tehti Kuldkannuse rüütel. Enamasti kirikumuusika: missad, reekviemid, magnificat'd, passioonid, hümnid jne. Lisaks motetid ja ilmalikud laulud. Väljenduslaad on impulsiivne, dünaamilisem ja värvirohkem, kasutas uusi julgeid võtteid nt dissonantse. Hilisrenessansi kirikumuusika · Protestantism sai alguse, kui Martin Luther naelutas 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldumine. Luther säilitas oma liturgias missa põhiosad, tal oli hea muusikaline haridus. Muusikat pidas ta kasvatuslikult tähtsaks. On kirjutanud laule nt ,,Üks kindel linn ja varjupaik" · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Viisist on kadunud kaunistused, seda on kohandatud uue tekstiga.
patukaristuskustutuskirjade müük. · Mõjutasid humanism ja renessanss. Humanism oli religioosse varjundiga ja tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, kõneldi saksa õigusest, saksa keelest, ülikoolis avaldas mõju teoloogiakäsitlustele ja filosoofilistele õpetustele. MARTIN LUTHER · Saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja. · 1507 pühitseti preestriks, ülesanne õppida teoloogiat. Ta astus Wittenbergi ülikooli 1512. aastal teoloogiadoktor ja piibliteaduse professor. VÕITLUSE ALGUS · Skolastika ja Lutheri vahel, indulgentside müügi pärast. 5 · Paavst Leo X saatis Saksamaale patukaristuskustutuskomissari, volitades teda vabastama inimesi karistusest. Komissarile tuli maksta kindel summa, rikastel rohkem, vaestel vähem
25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad...
Sissejuhatus Teema valikul juhindusin tuttavlikkusele. See tähendab, et nimi Martin Luther pole mulle võõras. Kuigi ma teadsin kes ta oli ja millega ta hakkama saanud on, valdas mind siiski osaline teadmatus, millele soovisin vastuseid leida. Enamasti on kõigil suurmeestel läbi meie ajaloo mingi ajend olnud, mis on neid viinud neile kuulsuse toonud teguni. Luterluse rajaja kohta mul selline varajasem info puudus. Parim viis selle avastamiseks on uurida tema lapsepõlve ja eluolu, tingimusi, milles ta kasvas. Temas pidi olema midagi erilist, midagi teistmoodi, sest just tema oli see, kes julges sellisel ,,pimedal" ajal astuda vastu kehtivale korrale, mis pealtnäha oli kõigile meelepärane ja sobiv. Referaadis pöörangi tähelepanu tema lapsepõlvele ja hariduteele. Üritan teada saada miks otsustas igati terve noormees hakata vaimulikuks. Kuidas ta jõudis arusaamisele, et just temast saab uue korra looja. Ning eriti huvitab mind, kuidas tema...
Madalmaade koolkond: 15-16 sajand. Belgia, Luksemburg, Holland, Põhja-Prantsusmaa (tänased alad), Burgundia hertsogriik. Heliloojad üle terve Euroopa, igaüks võtab kaasa oma traditsioonid. Kõik stiilid segunevad – Euroopa muusika. Kõikidele ühtmoodi mõistetav. 5 erinevat põlvkonda – ühe põlvkonna tegutsemise aeg u. 20-40 a. Trükitakse noote. Neljahäälsuse teke – bassi hääl tuleb juurde. Martin Luther 1517 Wittenbergi uksele 19 nõudmist. Munk, kes leiab, et katoliku kiriku algne mõte hakkab kaduma. Leiab, et usk peaks kirikus jälle kõige olulisem olema. Luteri koraal – uus laulutüüp: * Saadab orel * Esitab kogudus e. rahvas * Nii ühehäälne kui mitmehäälne * Emakeeles * Kindel taktimõõt * Kasutatakse värsstekste Vastureformatsioon – Roomas suur kirikukogu, vaadatakse katoliku kirik aastaid läbi ja tehakse
Milline muudatus aitas enim kaasa hariduse levikule? 2 sakramenti, teenistuste pidamine rahvakeelne, jutlused, kunsti muutumine kirikus, usk põhines piiblil. Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498 Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada. Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati.
Boccaccio teosest laenas Chaucer mahuka poeemi ,,Toylus ja Criseyde" teema. Chauceri peateose nimi on ,,Canterbury lood". On püütud jäljendada Boccaccio ,,Dekameroni". Marguerite de Navarre oli humanistlik naiskirjanik. Navarra kuninganna peateose nimi on ,,Heptameron". Suurteose kirjutamisel on eeskujuks olnud Boccaccio ,,Dekameron". 8. Luther, Eramus, More. - M. Luther kinnitas 1517. aastal Wittenbergi peakirikuuksele oma 95 vaidlusteesi, kus nõudis katoliku kiriku poolt nõutavate maksude tühistamist ning sellega algas ka reformatsioon. Reformatsioon tähendab usupuhastusliikumist (katoliku kiriku vastane). Lutheri suurim teene on Piibli tõlkimine saksa keelde, mis pani aluse ühtsele saksa kirjakeelele ja soodustas rahva haridustaseme üldist tõusu. Kuulsaim humanist oli Erasmus Rotterdamist. Tema kuulsaim satiir on ,,Narruse kiitus", milleks on
1555 või 1556.a. trükiti Veneetsias di Lasso teostest esimesed kogumikud. 1564.a. läks ta Münchenisse , Baieri hertsogi õukonda, kus ta alustas tenorlauljana ja sai 1564.a. kapellmeistriks, seda kohta pidas ta surmani. Di Lasso loomingust on suurem osa pühendatud kirikumuusikale: ta on kirjutanud üle 70 missa, umbes 100 magnificat'I, 4 passiooni, 2 kogumiku Jeremia kaebelaule jne. Kokku on tema teoseid üle 2000 5. Protestantism. 1517.a. naelutas M.Lutter Wittenbergi losskiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Uued usuliikumised pöörasid end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat, kujundades välja niimodi täiesti uue olukorra kiriklikus kunstis ja muusikas. 6. Luteri koraal. Luteri koraal on Saksa protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis
Erilist pahameelt tekitas pahameelt indulgentside müümine. Kiriku väitel oli igaühel võimalus osta patukustutuskiri, mis vabastas pattudest. Nii muutuski kirik keskajal üsna rikkaks asutuseks. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, kus poliitiline killustuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim tugevnevale kuningavõimule sunnitud aga mööndusi tegema. 7. Martin Lutheri õpetuste sisu 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval peetakse tänapäeval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Martin Luther koondas oma tähelepanu piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja Jumala vahekorra küsimustele. Luther kahtles kas fainult kirik aitab inimesel õndsaks saada. 8. Reformatsiooni sündmused Saksamaal
inimene või samaaegselt Jumal ja inimene? – Jumal on üks, kuid tal on kolm isikut ehk hüpostaasi (Isa, Poeg, Püha Vaim) samaaegselt Jumal ja inimene 54. Millise kiriku tegevuse protestiks tekkis protestantism? – Roomakatoliku kiriku 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. tähistati? – 31. Oktoober, sellel päeval pani Luhter Wittenbergi kirikuuksele 95 teesi, kus põhisõnum oli, et patukustutuskirjasid ei tohi enam müüa 56. Kes oli Martin Luther? – saksa teoloog ja munk, kellest sai alguse reformatsioon 57. Kas väide „Enamike kristlike konfessioonide järgi Jumal ja kõik kristlased on pühad“ on tõene või väär? – tõene 58. Mida tähendab Püha Kolmainsus enamiku kristlaste arvates? – Jumal on olend, kes eksisteerib samaaegselt ja igavesti kolmes isikus (Isa, Poeg ja Püha Vaim) 59
· Katoliku kiriku rahaahnus indulgentside müük, maksud, maavaldused · Kiriku rikkused ja vaimulike jõude- ja patuelu (liiderdamine, joomine), privileegid · Paavstide võitlus võimu pärast ilmalike valitsejatega · Ladinakeelne kirik rahvast irdunud · Kiriku üle irvitamine Erasmus "Narruse kiituseks", muutuste nõuded (J.Hus) 20. Millised olid M. Lutheri elu tähtsamad sündmused, saavutused ja vaated? -31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi (ladina keel saksa keel trükiti jõudis üle kogu euroopa) -Ta hakkas oma kirikut ehitama. -1521- Lutherile määrati surm tuleriidal. -1521- Luther kutsuti Vormsi (S) riigipäeva ette, ta keeldus oma vaadetest loobumast sai pelgupaiga Wartburgi lossis -Tõlkis Piibli saksa keelde. -Piibel ainus usu allikas - Eitas paavsti eksimatust 21. Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal?
areng. Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. 16. sajand oli kirik oma hiilguse tipul, paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse taga olid tõsised probleemid: paljud vaimulikud elasid üpris ilmalikku elu, suured kulutused. Põhjused kiriku sisemised probleemid, indulgentside müük, humanistide ideede levik. Reformatsiooni tähtsamaks juhiks oli Marthin Luther. Sündmused 31. okt 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. 1520 pandi ta kirikuvande alla ja kuulutati lindpriiks. Ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, mungatõotuse igavese kohustuslikkust, preestrite perekonnaseisu. 1534. ilmus saksa keelde tõlgitud Piibel. Õpetuse põhiseidukohad õndsaks saab usu läbi, toe allikaks on Piibel, emakeelne jumalateenistus, pühakute kultuse taunimine. Philipp Melanchton oli üks peamisis luterluse ideolooge, seisukohad kattuvad Luteri omadega. 1530
1521-1522.a Magalhaesi ümbermaailmareis. *Mikolaj Kopernik -tema peateos ,,De revolutionibus orbium coelestium",ilmus 1543. a: heliotsentrilise maailmasüsteemi mudel, kummutas Ptolemaiose seisukohad geotsentrilise süsteemi kohta. Karl V Habsburgi (1519.1556) ajal ühtse Euroopa utoopia täitumise võimalus. Tema impeeriumis ,,ei loojunud päike kunagi." Peale poliitilise utoopia kehastas ta veel rüütliau ideed, mille päris vanaisalt Charles Südilt. 1517. a Martin Luther Wittenbergi 95 teesi, protesteeris indulgentside müümise vastu. Reformatsiooni algus. 1521. a Lutheri esinemine Wormsi riigipäeval keisri ja kõrgemate vürstide juuresolekul. Loetakse ka reformatsiooni alguseks. Lutheri idee võidukäik keskaegse Euroopa ühtsuse lammutamine. Reformatsiooni kokkupõrge katoliikliku maailmaga ja humanismiga. 16. saj kultuurielu nihkunud Itaaliast põhja poole, kus teguses Rotterdami Erasmus, humanistide pea. Kaitses tahtevabadust. Ajastu traagiline finaal.
küsimus. Alguseks on loetud kahte aastat: 395 seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis (riik ise kestis rohkem kui 1000 a. kauem kui Lääne-Rooma) ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas; 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Millal lõppes keskaeg? Ka see on kokkuleppe küsimus: 1492 Kolumbus avastas Ameerika; 1453 muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise pealinna Konstantinoopoli; 1517 Wittenbergi ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse ehk reformatsiooni. Püha Augustinuse õpetus Augustinus püüdis luua ristiusku usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Püha Augustinuse õpetus Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki:
Vanade legendide järgi on kuradi võimuses pakkuda inimesele võimu, rikkust ja edukust; soovi korral annab ta abi nõidumises, nõudes selle eest vastu hinge. 15. Aja jooksul hakkasid Euroopas 16. Hiliskeskajal said kuulsaks lood Faustusest, mille lähtekohaks oli juba 6. sajandil tuntud Teophiliuse legend, kes sõlmis lepingu kuradiga. 17. Goethe Fausti prototüübi kohta võib leida vastakaid andmeid: ta olevat sündinud talupoja perekonnas Saksamaal Weimari lähedal, õppinud Wittenbergi ülikoolis teoloogiat, kuid luterlased pidasid teda ketseriks ja kuradi liitlaseks. 18. Hilisematel aegadel, pärast ketserluse kontseptsiooni, ei sõlmi õpetatud maag kuradiga orjastavat lepingut, vaid nõid allub hoopis talle. 19. Goethe Faust sõlmib lepingu kuradiga Mephistoga. 20. Loa selleks, et kurat võib Fausti püüda, on andnud issand ise, kes teab, et inimese tee on eksimusi täis, ,,kuid ta siiski aimab, ihkab õiget rada." 21
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna va...
Selles avaldub, et B oli küpse inimhingede tundja; edastab naise hingeelu, sisemisi tundeid ja mõtteid "Dekameron" - peateos. Kasutab raamjutustust, mis ühendab novellid tervikuks; kujuneb harmooniline elujaatav õhkkond. Teemad: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimlikud patud ja nõrkused; eraelulised seigad - armuiha, armukadedus, abielurikkumine, petmine. Ülistab mõistust, õigustab armastuse loomulikkust. Martin Luther - 1517 lõi Wittenbergi peakiriku uksele oma 95 teesi -> reformatsioon -> protestantlik kirik. Kirjandus muutus emakeelseks (esimesena Saksamaal), soodustas laiade rahvahulkade haridustaseme üldist tõusu; pandi alus kirjakeelele. Erasmus Rotterdamist - Euroopa kuulsaim humanist, katoliku kiriku kriitik, aga ei liitunud protestantidega. See näitab, et humanism ja reformatsioon olid siiski erinevad. "Narruse kiitus" - maailmakuulus satiir, kirjutatud 1510, kui ta oli T
et Hamlet ei hakka kunagi Claudiust o, ma isaks pidama kuna too oli abiellunud hamleti e maga. Ja ta ei tahtnud et Claudisu teda pojaks hüüaks. Ja heitis talle et tal on matuse riided seljas, se e pidavat lihtsalt jonni näitama ütöles cludius. Hamletil oli plaanis minna õppi ma Wittenbergi kuid see oleks halvasti m õ junud kuningale, kuna seal poleks saanud ta Hamletit kontrollida ja palus hamletuil j ääda, selle peale Hamlet ei kostnud erit midagi. Ta oli väga pahane G ertrudi peale kes alles leinas valepisarates o ma abikaasat ja juba jälle oli kihlatud
Alguseks on loetud kahte aastat: 395 seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis (riik ise kestis rohkem kui 1000 a. kauem kui Lääne-Rooma) ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas; 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Millal lõppes keskaeg? Ka see on kokkuleppe küsimus: 1492 Kolumbus avastas Ameerika; 1453 muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise pealinna Konstantinoopoli; 1517 Wittenbergi ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse ehk reformatsiooni. Millist aastat just keskaja lõpuks lugeda, on tõepoolest kokkuleppe küsimus; sündmused, mis keskaja lõpetaksid, langevad aga enam-vähem ühte aega 15. sajandi teisest poolest kuni 16. sajandi alguseni. Kas keskaeg vältas kõikjal sama kaua? Keskaja mõiste kehtib siiski Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa maade kohta. Lääne-Rooma keisririigi langus ei mõjutanud aga kuigivõrd Põhja-Euroopa maid
hüdrodünaamika seaduse, tänapäevase nimega Pascali seadus. 1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" II osa. 1649 Parlamendi otsusega hukatakse Inglise kuningas Charles I. 1650 Sureb René Descartes. 1650 Velásquez maalib ,,Paavst Innocentius X" portree. Bengt Gottfried Forselius (1660? november 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Forseliuse pojana, õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis Saksamaal. Pärast Eestimaale naasmist asus ta koos Risti koguduse vaimuliku Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis Risti kirikumõisas (Aru mõis) lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus rahvakoolmeistrite seminari (nn Forseliuse seminari), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid (arvatavasti Rootsi riigi toetusel). Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid
katoliku kirik kasutas siin oma tavalist rada - valas rahvapärase püha kiriklikku vormi. Nii sai kõikide hingede päevast ametlikult kõikide puhastustules viibivate hingede päev. See kinnitati ka kalendrisse. 1.novembrist sai katolikumaades kõikide pühakute päev, mis populaarsuselt kogu Euroopas enamasti ületas tunduvalt 2. novembri püha. Suure püha, 1. novembri eelõhtul kogunenud rahvas inspireeris Martin Lutherit oma kuulsad 95 teesi Wittenbergi lossikiriku ukse külge naelutama just 31. oktoobril (1517). Eesti rahvakalender kõikide pühakute päeva siiski ei tunne, vähemalt möödunud sajandi andmete põhjal, ja paistab, et oluliselt mitte ka varasematel aastasadadel. Hingedepäevaga on lugu teine. Ehkki rahvaluulekogud, nagu mainitud, pajatavad temast vähe, paistab tegu olevat kunagi hästi tuntud pühaga. Näiteks esineb 2. novembri eestikeelne nimi korduvalt Tallinna rae 14. - 15
Francisco peab lossi terassil valvet. Õhtu on tähevalge ja väga külm. Kell 12 ilmub lossist Bernardo vahetamaks Francisco välja.Bernardoga tulevad ka vahti pidama Marcellus ja Horatio.Ühte valvesse kutsuti Horatio sellepärast , et too ei uskunud teiste juttu,et nad on näinud kahel ööl vaimu.Lõpuks ilmutaski ennast vaim.Horatio oli suurest ehmatusest valge näost, kuid püüdis vaimuga rääkida , kuid tulutult , vaim kadus.Vaimuks peeti Taani endist kuningat. Hiljem ilmutas vaim end uuesti ning Horati püüab vaimuga uuesti kontakti saada.Kukk kires ja vaim kadus.Horatio ei saanud sellel ööl ka teisel korral vaimuga jutule.Saabus hommik ning Horatio ja Marcellus otsustasid vaimust rääkida Hamletile. Hommikul toimus kuningas Claudiuse( endise kuninga vend) kroonimine riiginõukogu saalis.Kuningas andis Poloniuse pojale Laertesele loa tagasi minna Prantsusmaale.Kuningas pidas neid tähtsamaks ja kõnetas neid enne Hamletit. Hamletiga rääkima hakate...
deformeerib meelega kehavorme. Grünewaldi loodustunnetus on hilisgooti müstiliselt toonitatud naturalism, mis on viidud äärmuseni. Lukas Cranach Saksa renessansi kuulsamate meistrite hulka kuulub ka Lukas Cranach vanem (1472-1553). Ta oli andekas kunstnik, kes aga hävitas oma ande kiir- ja paljumaalimisega. Noorpõlves rändas ta palju Lõuna- Saksamaal ja sai mõjutusi väga mitmesugustelt meistritelt. Aastal 1505 asus ta Wittenbergi, kus tegutses elu lõpuni Saksi kuurvürsti õuemaalijana. Cranachi esimene silmapaistev töö, ühtlasi parim töö üldse on Puhkamist põgenemisel kujutav pilt a. 1504 Berliinis. Sellest teosest hoovab vastu värskust ja luulet; võluv on eriti maastik. Wittenbergis arendas Cranach väga mitmekülgset tegevust - seal loob ta hulga altarimaale, mütoloogilisi pilte ja portreid. Tema stiili väljakujunemisel on kaunis suure tähtsusega madalmaade meistrite mõjud
Rikkaimad vabariigid olid mereäärsed Veneetsia ja Genua (kaubandus) ning Firenze (kalevitööstus ja pangandus). Trükikunst - Gutenberg. Esimesena trükiti aastal 1455 piibel. Christoph Kolumbus 1492 Ameerikasse, ise arvas, et Indiasse. Vasco da Gama (Portugal) 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci (Firenze astronoom) kordas retke ja tegi kindlaks, et tegu on uue mandriga. Magalhāes (Portugal) 1519-1522 ümber maakera Reformatsioon - 1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, milles mõistis hukka õpetuse indulgentsidest ja nendega kauplemise. Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. ROMANTISM - Prantsuse kodanlik revolutsioon 14. juuli 1789 – Bastille vallutamine 1792 – Esimene vabariik 1793 – Louis XVI ja Marie Antoinette’i hukkamine Ratio mõtles välja energia. ; Esimest liiki perpetuum mobile on masin, mis toodab
Paavstide võimuvõitlus ilmalike valtsejatega. Ladinakeelne kirik rahvast irdunud. Kiriku reformimise vajadus. Seda ei suudetud mahasuruda, kuna M.Lutheri 95 teesi tõlgiti saksa keelde ja need hakkasid massiliselt levima. Ideed levisid trükituna (1455 Gutenberg), linnakodanikud, valitsejad ja talurahvad toetasid neid. M. Lutheri tähtsamad sündmused:2.07.1505 jäi ta tormi kätte ja tõotas eluga pääsedes mungaks hakata. Õppis Wittenbergi ülikoolid teoloogiat, tema tähelepanu koondus Piibli tekstideke, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. 33-aastasena lõi ta 31.10.1517 Wittengergi lossikiriku uksela 95 oma vaateid selgitavaid teese. 1521 mõisteti ta paavsti bullaga surma, Wormsi riigipäev kuulutas ta lindpriiks (Saksa keiser Karl V). Friedrich Tarl pakkus pelgupaika Wittenbergi kindluses
võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKAEG KÕRGKESKAEG HILISKESKAEG ….-11. Sajand 11.saj-13 saj lõpp 13.s II POOL-15-16.saj vahetus ->feodaalse korra kujunemine -> kujuneb lõplikult seisuslik ->
mõnevõrra suletumad ja elitaarsemad, paistes silma saavutustega põlluharimises ja aianduses. 1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja maausu vahel – rahvausk, mis kujundas tänaseks peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed. 1517.a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Luther oli seisukohal, et inimene saab õndsaks mitte vagalt ja usinalt kirikukombeid täites, vaid ainult usu enda läbi. Peamine põhjus miks ka paljud maaisandad ja vürstid usupuhastusega kaasa läksid oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis) Eesti alale jõuab see nn. pildirüüste näol, kuna uues usus on muuhulgas pühapiltide kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised: 1. indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist 2
1) Novgorodisse, milliseid saate vastu? 2) Lüübekisse, milliseid saate vastu, vt. õpik lk. 73 REFORMATSIOON EESTIS Mõiste ja põhjused Reformatsioon e. usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest Põhjused: 1) Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid) 2) Indulgentside müük 3) Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus Reformatsiooni algus 1517.a. Saksamaal Wittenbergi Ülikooli teoloogia professori Martin Lutheri väljaastumine Rõhutas: 1) ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel igaühel peab olema võimalus lugeda 2) sakramentidest alles jätta vaid ristimine ja armulaud Reformatsiooni levik Eestisse Saksamaalt Riia kaudu Vana-Liivimaale 1524.a. pildirüüsteliikumine Tallinnas, siis Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus Eriti teravaks muutus olukord Tartus, kus liikumise juhiks M. Hoffmann algatas 1525.a
Tähelepanu hakati pöörama kodusele kasvatusele ja vanemate osale laste õpetamisel. Vanematel tuli kohe kirikust tulles lastelt ja perelt küsida, mida nad jutlusest kuulsid ja juurde õppisid. (Andressen 1997, lk. 100) 1584. a. augustis saabus Tallinna kaks aastat varem Turu kooli rektori kohalt Eestimaa piiskopiks määratud magister Christian Michael(is) Agricola, Soome usupuhastaja Mikael Agricola poeg, kes oli õppinud Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis. Piiskop Agricola rakendas siin Rootsi 1575. a. kirikukorra, mille kohaselt hakati vaimulikkonnalt nõudma korralikumat kirikukirjade pidamist. Need nõudmised ei jäänud ainult paberile, vaid nende täitmist hakati kontrollima visitatsioonidel. 1586. a. algul koostas piiskop instruktsiooni “kirikureformatsiooniks ja hilisemaks üldvisitatsiooniks”, milles nähti ette iga-aastane visitatsioon kõigis Eestimaa kirikutes. Visiaatoritel tuli aru pärida ka koolide olemasolu kohta
polüfooniareeglitele: vähendatud ja suurendatud intervallid, helistike ootamatud vastandused, ebareeglipärased dissonantsid, jõulised dünaamikakontrastid. Kõige selle eesmärk on teksti võimalikult väljendusrikas ja piltlik peegeldamine muusikas. Orlandus Lassus Käsikiri noodist Reformatsioon ja muutused 16. sajandi kirikumuusikas 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vaalanda sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne- Euroopat. Tema kavatsuseks polnud lahkulöömine Rooma kirikust ega suuremate rahutuste vallapäästmine, ent nii see ometi läks. Paarikümne aasta jooksul moodustus põhjapoolses Euroopas mitu uut protestantlikku kirikut ja sellega oli Lääne- Euroopa kultuuriline ühtsus ajalooks muudetud. Uued usuliikumised pöörasdi end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid
säilinud) Christoph Kolumbus 1492-1504 neli avastusreisi Kesk-Ameerikasse. Avastas Ameerika. Sündis Itaalias, elas Hispaanias Fernão de Magalhães - 1519-1521 esimene ümbermaailmareis. Portugaallane, sõitis Hispaania lipu all. Ise hukkus, kuid enne suutis ümber maailma ära sõita. Martin Luther saksa päritolu munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon, kes pani aluse ka luterlusele. 1517 naelutas ta legendi järgi Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka indulgentside müügi(luterlastele on see usupuhastuspüha). Kutsus kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde. Tõlkis Piibli saksa keelde Richelieu vaata ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL alla Louis XIV - Voltaire Montesquieu George Washington Napoleon Karl Marx Otto von Bismarck Õppesisu Maadeavastuste eeldused 1)uut tüüpi laev karavell(pikemad reisid) 2) kompass saadi paremini orienteeruda
Pärast Tallinna linnakooli avamist suundusid paljud lõpetanud õppima Lääne-Euroopa kõrgkoolidesse. Kui 14.sajandil õppis ülikoolides seitse tallinnlast, siis 15.sajandi esimesel poolel juba 45. Tartust läks 16.sajandil stuudiume jätkama 29 noormeest. Kõrgkoolidesse läksid ka esimesed eestlastest endised talupojad. ( Piirimäe 1982 , 34) REFORMATSIOONI SEISUKOHAD Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine langes aega, kui Wittenbergis algas (1517) usuline reformatsioon. Wittenbergi ülikool oli saanud humanismi keskuseks 1502. aastal. Seal seati ametisse koguni kolm humanitaarteaduste (humanis litteris) professorit. Oma tekkemomendil astus luterlik reformatsioon välja keskaegse skolastika vastu, seda otseselt teoloogias. Reformatsiooni algust tähistavates ,,Teesides" väitis noor Luther 44. teesis, et ainult ilma Aristoteleseta saab teoloogiks ja seda, et Aristoteles kuulub nagu pimedus valguse juurde (50. tees)
Mitmekesisus stiilides, zanrides Kavas: Motett ,,Timor et tremor" (Hirm ja värin), chansonid ,,Bon jour, mon coeur" (Tere hommikust, mu süda), ,,Vignon, vignon, vignette" jt. 16. sajandi vaimulik muusika Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Luterlik kirik ja selle muusika Martin Luther (1483 1546) 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. M. Lutheri seisukohad: Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534
tähelepanekud eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede kohta. Taani hindamisraamat-sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks ka isiku- ja perenimesid. Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid Eesti asutusajaloo uurijatele ja keelteadlastele. Esimene säilinud eestikeelne raamat on Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. See oli abivahend saksa soost pastoritele. Esimene säilinud eestikeelne raamat on Saksamaa Wittenbergi linnas trükitud Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Sellest on säilinud 11 lehte, mida oli kasutatud ühe keskaegse raamatu kaanetäidisena ja selle avastas arhivaar H. Weiss 1929.aastal. (Soome 1542, Leedu 1547, Vene 1564, Läti 1585) Järgmisel sajandil tekkis tähendusrikas ahel: eestikeelne trükitud raamat ladina kiri lääne kultuur. Katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul usuõpik. Eestis sai tuntuks M. Lutheri 1529
Kui 14-15ndal sajandil ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal siis 16ndal sajandis hakkasid need teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikazanrid. 7. Renessansi kirikumuusika. Kirkumuusika tõusis esile 15ndal sajandil. Kõige olulisemaks zanriks sai tsükkel missa ordinaarimiosadest. Tekkis ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks oluliseks vaimuliku vokaalmuusika zanriks kujunes motett. 1517.aastal naelutas munk Martin Luther Saksamaal Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ning see muutis kogu Lääne-Euroopat. Kujunes uus olukord nii kiriklikus kunstis ja muusikas. Luther ei soovinud alustada kultuurirevolutsiooni ning säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta tervikuna rahvakeelseks. Liturgiakorralduses oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks
tõlkest. REFORMATSIOON Reformatsioon ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne- ja Põhja-Euroopas, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal(Martin Luther). Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Lugemisoskuse nõue omandas meie kultuuris pöördelise tähenduse: raamat ja haridus leidsid tee eestlase juurde. Tuli trükitud kiri, trükitud raamat. Wanradti ja Koelli katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat( Wittenbergi linnas trükitud). Seal seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Teos oli määratud abivahendiks saksa soost pastoritele. Heinrich Stahl(töötas kirikuõpetajana) Vene-Liivi sõja tulemusena langes Eesti Rootsi võimu alla(protestantlik)... Põhja-Eesti 16. Sajandi lõpul,,, Lõuna-Eesti 17. Sajandi algul... Algas nn vana hea Rootsi aeg, mis kestis kuni 18. Sajandi alguseni.Eestimaale tuli nüüd kestvam rahupõlv, mis tõi kaasa ümberkorraldusi
Reformatsiooni põhiline leviala oli põhjapool Alpe. 16saj olulisemad usureformaatorid ja uute konfessioonide rajajad: -Martin Luther (1483-1546), ta oli talupoja juurtega, ta hariduselt oli filosoofia teadur, kuigi isa tahtis, et ta juurat õppima läheks. Legend räägib, et ühel tormisel ööl, metsas ratsutades ta palvetas ja lubas endale, et kui ta sealt eluga pääseb läheb ta mungaks. Ta hakkaski teoloogiat õppima Wittenbergi ülikoolis. Ta olevat naelutanud oma indulgentsi vastased ideed Wittenbergi ülikooli stendile akadeemiline väitlus, ta leidis, et roomakatoliku kirik tegeles raha pumpamisega. Rahvas oli tema arvates valel teel, et nad ostavad indulgentse ja 15 sellega üritavad end lunastada, selle asemel, et end muuta. Ta alustas oma usureformatsiooni 1517 (Luteri konfessioon ja -kirik)
voli toimetada ja oma võimu kinnitada Martin Luther (1483-1546). Oli pärit Saksimaalt. Isa soovitas tal õppida ülikoolis õigusteadust. Enne ülikooli astumist sattus ta tormi kätte ja lubas jumalale, et kui ta tormi üle elab siis läheb ta teoloogiat õppima. Siis õppiski ta teoloogiat Wittenbergis ja hiljem oli seal teoloogiaprofessor. Tema huvi oli seotud inimese ja jumala suhtega lähtuvalt piiblist. 31. oktoober 1517 lõi Luther Wittenbergi lossi kiriku uksele oma 95 teesi see oli reformatsiooni algus. Teesides oli: Luther nõuab usupuhastamist lähtuvalt piiblist; nõudis rahvuskiriku loomist; kirik pidi loobuma oma rikkustest; nõuti ristimist ja armulauda. Paavst Leo X ei osanud algul ette näha reformatsiooni tagajärgi ning seetõttu pidas ta algul Martin Lutheri seisukohti munkade omavaheliseks lobaks. Saksa rahva Püha Rooma riigi keiser Karl V kutsub kokku 1521. aastal Wormsi
Tallinna Gümnaasiumis, tolleaegses Baltimaade ainukeses. Tol ajal oli seal 4 klassi. Õppimise ajal elas Bengt Toompeal, Toomkirikult saadud majas. Oma hilisemate mõttekaaslaste Adrianus Verginuse ja Johann Hornungiga puutus Forselius kokku Tallinnas õppimise ajal. Nad kõik käisid samas gümnaasiumis ja valmistusid ülikooli astuma. Adrianus läks peale gümnaaasiumi lõpetamist Kieli ülikooli, Johann (immatrikuleeriti 1679 jaanuaris) ja Bengt (immatrikuleeriti 1679 juulis) õppisid edasi Wittenbergi ülikoolis. Erinevalt isast ei õppinud Bengt teoloogiat vaid õigusteadust. Mõjutusi oli Forselius saanud Jan Amos Komensky pedagoogilisest vaatest (lihtsam lugemaõppimise meetod ilma tähenimesid üksikult lugemata). Komensky pani aluse klassitunni süsteemile, töötas välja õppetunni metoodika alused ning pooldas näitlikustamist õppetöös. Forselius kohaldas neid natuke Eesti oludele sobivamaks. 1684. a
Iirimaa, Lõuna- Saksamaa, Poola, osa Ukrainast ja Valgevenest, Leedu, Ida- Läti ( Latgale). Üle poole katoliiklastest väljaspool Euroopat : mõlema Ameerika mandri maades, Aafrikas ja Aasias ( Filipiinidel). P r o t e s t a n t i s m eraldus katoliiklusest usupuhastuse käigus või hiljem. Põhjalike muutuste vajadus katoliku kirikus oli päevakorras olnud sajandeid. Tegelikud jõud oma põhimõtete elluviimiseks leidis Wittenbergi ülikooli usuteaduse professor MARTIN LUTHER ( 1483 - 1546). 1517. aasta 31. oktoobril naelutas ta kiriku uksele oma 95 teesi, millega ta astus välja patukustutuskirjade müügi vastu. Luterlus ei pea kirikut ja vaimulikkonda Jumala ja inimeste vahendajaiks. Iga kristlane on iseenda preester. Luterlikus kirikus lihtsustati jumalateenistuskorda. Jäid vaid emakeelne jutlus ja laulmine ( oreli saatel või ilma). Kaotati kloostrid, munga- ja nunnaseisus,
linnad tunnetasid, milline oht valitsev valitsemiskorda, kui koolide puudusel ei saa ette valmistada preesterkonda, linnakirjutajaid ja teisi õpetatud isikuid. _________________________________________________________________________ 6 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 lk 11 7Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 lk 12 Reformatsioon usuline puhastusliikumine. 1517 31.okt kinnitas M.Luther Wittenbergi linnakiriku uksele 96 teesi, kus ta mõistab hukka patukahetsussedelite e indulgentside müümise ja kutsub kirikut üles tulema tagasi piibli õpetuste juurde. Liikumine laieneb üle Euroopa. 5 Sellises valguses võeti Linnadepäeval Pärnus teema kõne alla ja tunnistati vajalikuks, et
tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, et piisab kahest sakramendist: armulauast ja ristimisest, lisaks soovis ta munkadele- nunnadel abiellumise lubamist
4. Ristisõja. Muhamed- Islami usu rajaja. 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus- 395 seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas Lõpp 1492 Kolumbus avastas Ameerika või 1453 muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise pealinna Konstantinoopoli või 1517 Wittenbergi ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse ehk reformatsiooni. 4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused? 1) Ida- ja lääneprovitside arengu suur erinevus tõi kaasa Rooma riigi jagunemise kaheks (idas kreeka k, läänes ladina k; ida jõukam, läänes põllumajandus; latifundumid suured maavaldused) 2) Rooma sõjaväe barbariseerumine tihti lähtuti pigem oma hõimu kui Rooma riigi huvidest 3) Suur rahvasterändamine 4.¬5
Jumal ja inimene? – Jeesus on Jumala poeg, tal on nii inimlik kui ka jumalik loomus. 54. Millise kiriku tegevuse protestiks tekkis protestantism? – Katoliku kiriku. 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. tähistati? – 31. oktoobril on luterlik usupuhastuspüha, sest kõigi pühakute päeva eelõhtul (31.oktoober 1517) naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi sellest, mida tollane katoliku kirik peaks muutma või uuendama. 2017. aastal tähistati reformatsiooni 500. juubelit. 56. Kes oli Martin Luther? Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. 57
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
