2007, 68-69) · Tuntud vasakukäelisi inimesi: Julius Caesar, Leonardo da Vinci, Jeanne d´Arc, Napoleon, Michelangelo, Bob Dylan, David Bowie, Jimi Hendrix, Ludwig van Beethoven, Paul McCartney, Phil Collins, Ringo Starr, Wolfgang Amadeus Mozart, Ayrton Senna, Muhammed Ali, Albert Einstein, Aristoteles, Bill Gates, Isaac Newton, Neil Armstrong, George Bush, Fidel Castro, Elizabeth ll, Rajiv Gandhi, Napoleon lll, Pablo Picasso, Harry Truman, Mark Twain, Winston Churchill, Johann Wolfgang von Goethe, prints Charles, Bill Clinton, Pele, Tom Cruise, Nicole Kidman, John Lennon, ... · Vastandiks tuntud paremakäelisi, kellel oli taktiline mõtlemine väga hea (vastupidiselt vasakukäelistele): Hitler, Mussolini, Lenin, Baghwan (usumees Indias), Hubbard (saientologist), Mun (Sattler 2003, 275) Kasutatud kirjandus Kula, P. (2007). Oskus õpetada vasakukäelist last. Haridus, 2007, 11-12: 65-69 Kula, P. (200)
erinevate rahvusgruppide suurematele autonoomiapüüetele lahendusi leida. Kas need oleks õnnestunud, kui sõda poleks neid riike kokkuvarisemiseni ära kurnanud? Me ei saa seda kunagi teada, kuid teame, et sellest ajast alates on maailm kannatanud etniliste konfliktide vägivalla ja õuduste all. 1918. aasta vaherahu lõpetas selle enneolematu konflikti, kuid jättis ukse avatuks tervele hulgale väiksematele "pügmeede sõdadele" (ingl k: "war of the pygmies") – nagu Winston Churchill neid kirjeldas. Võistlevad rahvusrühmad püüdsid oma iseseisvust tugevdada ja piire naabrite arvel laiendada. Poolakad võitlesid venelaste, leedulaste ja tšehhidega, rumeenlased tungisid Ungarisse. Omaenda piirides võitlesid Euroopa rahvad ka isekeskis. 37 000 soomlast (kolmest miljonist) surid 1918. aasta kodusõja esimestel kuudel, samas kui Venemaal võis ajaks, mil enamlased lõplikult oma arvukad vastased alistasid, hukkuda kuni miljon sõdurit ja tsiviilisikut.
Külm sõda Teine Maailmasõda lõppes liitlaste võiduga 1945a. 2 septembril. Võitjas riikideks said Suurbritannia, NSVL ja USA. Peale Teise Maailmasõja lõppu ning Saksmaa ja Jaapni purustamist said NSVL ja USA suhete jahenemine hoogu veelgi juurde. Sellest arenes lõpuks sõda, kuid mitte relvastatud. Seda nimetati külmaks sõjaks ning see oli USA ja NSVL vastaseis poliitilises, majanduslikus ja ideoloogilises valdkonnas- kahes erinevas maailmavaates. Lääneriikide: suurbritannia, USA ja Prantsusmaa eesmärgiks oli demokraata taastamine sõjajärgses Euroopas, kuid NSVL soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949. a mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu p...
BERLIIN KÜLMA SÕ J A A J A L SOLVEIG SAAR EVA-JOHANNA VALKIAINEN GRETE RAUDAM EELLUGU • INGLISMAA, PRANTSUSMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID JA NÕUKOGUDE LIIT JAOTASID SAKSAMAA JA BERLIINI OKUPATSIOONITSOONIDEKS • SEE JAOTUS PIDI KEHTIMA KUNI UUE, DEMOKRAATLIKU SAKSAMAA LOOMISENI • USA KOOS LÄÄNERIIKIDEGA JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA MILLAL? • BLOKAAD- 24. JUUNI 1948 – 12. MAI 1949 • ÜLESTÕUS- 16. – 17. JUUNI 1953 • KRIIS- 4. JUUNI – 9. NOVEMBER 1961 KELLE VAHEL? • BLOKAAD -SAKSAMAA, NSV LIIT, USA • ÜLESTÕUS -SAKSAMAA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI • KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- ...
Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid (mida esindas president Harry Truman), Nõukogude Liit (Kommunistliku Partei peasekretär Jossif Stalin) ja Suurbritannia (peaminister Winston Churchill ning hiljem värske peaminister Clement Attlee), Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. Trumani doktriin: (1947)See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele
Maailm on tol hetkel jagatud kolmeks : Okeaania; Euraasia ja Ida- Aasia, kes kõik omavahel kogu aeg sõdivad. Konkreetselt on kujutatud inimeste elu Londonis. Inimesed on jagatud proledeks, välipartei ja sisepartei liikmeteks. Proled on täiesti õigusteta isikud, välipartei liige elab sünnist surmani Mõttepolitsei silma all st. teda saab iga hetk kontrollida, mida ta teeb, millest mõtleb jne. Sisepartei on siis valitsev klass, kelle on kõik privileegid. Teose kandev tegelane on Winston Smith, ta töötab Tõeministeeriumis, tema tööülesanneteks on ajaleheartiklite ümber kirjutamine vastavalt sellele, milline on hetkeline olukord Okeaanias, kustutatakse need inimesed ja sündmused mälust, keda pole enam vaja. Okeaania kõige tähtsam persoon on Suur Vend ( tõenäoliselt Stalin?? NSVL s). Winstonil õnnestub hiljem leida endale sõbranna -Julia, kuigi armastus ja seks on keelatud, armuvad nad ja naudivad koos olemist paar kuud. Hiljem jäävad
Asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).USA kasutab sõjategevuses esimest ja viimast korda aatomipommi.Sureb USA president Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman astub ametisse USA 33. presidendina.Toimuvad Jalta ja Potsdami konverentsid, kus visandatakse sõjajärgne maailmakord Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks 1947 Marshalli plaan: USA investeerib miljardeid dollareid Euroopa taastamiseks, NL keelab oma Ida-
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline poliitiline organisatsioon, mis käsitleb kõiki Euroopa ühiskonna ees seisvaid peamisi probleeme, välja arvatud kaitseküsimused. Euroopa Nõukogu tegevuskavva kuuluvad järgmised valdkonnad: inimõigused, meedia, õigusalane koostöö, sotsiaalne ühtekuuluvus, tervishoid, haridus, kultuur, muinsuskaitse, sport, noorsooküsimused, kohalik demokraatia ja piiriülene koostöö, keskkonnakaitse ja regionaalne planeerimine. Tõuke Euroopa ühinemiseks andis Winston Churchill oma 1946. aastal Zürichis peetud kõnes . Tunnetades sõjajärgseid meeleolusid, rääkis ta Euroopa Ühendriikide ideest ja soovitas luua Euroopa Nõukogu, nimetades seda esimeseks sammuks selles suunas. 5. mail 1949. aastal kirjutasid 10 riiki - Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Ühendkuningriik - alla lepingule, millega loodi Euroopa Nõukogu. Kolme kuu pärast avas asukohamaa Prantsusmaa esindaja Robert Schuman Euroopa
FOR BOOKS Authors' name(s); authors' initial(s); date of publication; title of book; place of publication; name of publisher. For example: Christie, R. & Geis, F. (1970). Studies in Machiavellianism. New York: Academic Press. Hartley, J. & Davies, I.K. (eds.) (1972). Contributions to an Educational Technology. London: Butterworth. Gange, R.M. (1977). The Conditions of Learning, 3rd ed. New York: Holt, Rinehart & Winston. Authors' name(s) are given in lower-case lettering. If the book is edited the abbreviated (ed.) or (eds., if more than one editor) appears in parentheses before the date. 3 The date (in parentheses) is followed by a full stop. FOR BOOKS continued Each key word in the title starts with a capital letter. Book titles are underlined and followed by a full stop.
Varsti astus sellesse sõtta ka Itaalia sakslaste poolelt. Prantslaste vastupanu ei andnud ikkagi tulemust ja 22.juuni 1940 sõlmiti Compoegne’i metsas Prantsusmaa ja Saksamaa vahel rahuleping. 2/3 Prantsusmaast läks saksa okupatsiooni alla. Chales de Gaulle lõi Inglisaal liikumise Vaba Prantsusmaa ja jätkas sõda Hitleri vastu. 9. Lahing inglismaa pärast Prantsusmaa alistumise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Nii pidi Hitler valmistuma dessandiks. Esmalt pidi purustama Briti õhujõud. 16.juuli 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Sakslastel oli palju eeliseid, kuid siiski jäid inglased peale viimasel hetkel. Oluliselt mängisid rolli Suurbritannia poolel võitlevad lendurid Poolast, Tšehhist jms vallutatud maadest
United Kingdom AT115 Martin Pillai Early history • In 1066, the Normans invaded England from France • In 1603, the kingdoms of England, Scotland and Ireland were united in a personal union when James VI, King of Scots, inherited the crowns of England and Ireland and moved his court from Edinburgh to London • In the mid-17th century, all three kingdoms were involved in a series of connected wars, which led to the temporary overthrow of the monarchy and the establishment of the short-lived unitary republic of the Commonwealth of England, Scotland and Ireland. Acts of Union • On 1 May 1707, the united Kingdom of Great Britain came into being, the result of Acts of Union being passed by the parliaments of England and Scotland to ratify the 1706 Treaty of Union and so unite the two kingdoms • The term "United Kingdom" became officia...
Fredrick Nietzsche Kas inimene on Jumala vusserdis? Või on Jumal üks inimese vusserdistest? Mark Twain Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena Voltaire Kui Jumalat ei eksisteeriks, oleks olnud vajadus Ta välja mõelda. Iga inimene on süüdi kõiges heas, mida ta ei ole teinud. Ükski lumehelves ei tunne ennast laviinis süüdi. Platon Vaprus on teadmine mida karta ja mida mitte karta Winston Churchill Kui sa oled põrgus, siis liigu edasi. Parim argument demokraatia vastu on 5-minutiline vestlus keskmise hääletajaga George Carlin Mõtle kui loll on keskmine inimene. Mõista, et pool nendest on lollimad. Maja on ainult asjade hoidmiseks seniks kuni sa välja lähed ja neid juurde tood. Religioon on pannud inimesed uskuma, et taevas on nähtamatu mees, kes jälgib kõike, mida sa teed igal minutil, igal päeval. Sel nähtamatul mehel on nimekiri, mida ta ei taha, et sa teeksid
Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse , kulmukergitusega või muul viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust selle kohta, mida inimene parasjagu mõtleb. Siia kuuluvad ka eri liiki puudutused. D. Morrise järgi on enese puudutamise varjatud siht enda lohutamine, rahustamine, eneseintiimsus. President Kennedy näppis avalikkuse surve all oma keskmist vestinööpi, Winston Churhill olevat pingeolukorras surunud käed vastu kuue alumist serva. Naised kasutavad stressiseisundites tihti oma käevõrude keerutamist ja kettide hüpitamist. Pidev üle juuste silitamine on eneserahustamine. Silitatakse oma nägu, paitatakse käsi, tõmmatakse sõrmedega õrnalt üle huulte jne. Suu varjamine osutab tavaliselt süü tundele. Ent vahel võib see tähendada ka kahtlust, liialdamist või ebakindlust. Nina puudutamisel on tegemist sellega, et
❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa ❧ Briti peaminister Neville Chamberlain: „rahu meie põlvkonnale“. ❧ Briti konservatiiv Winston Churchill: „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!“ Tšehhoslovakkia häving ❧ 14. märts 1939 kuulutas Slovakkia ennast iseseisvaks ❧ 15. märts 1939 Saksa ja Ungari väed hõivasid ülejäänud Tšehhoslovakkia ❧ 23. märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja hõivas Klaipeda (Memel) ❧ Märtsi lõpul nõudis Saksamaa Poolalt endale Gdanskit (Danzig) ❧ 31
langes põllumajanduslik kogutoodang NL-is kuni 15%, samas aga suurenes teravilja eksport üle 10 korra (1927. aastal eksportis NL 4,3 milj. ts. teravilja; 1931. aastal oli sama näitaja 50,8 milj. ts.). Kõige selle tagajärjeks oli 1932.-1934. aasta suur näljahäda. Nälja ohvrite täpne arv pole teada, kuid ajaloolased paigutavad selle 3 ja 7 miljoni vahele. Tookord esines Venemaa ja Ukraina külades isegi kannibalismi ehk inimsöömise juhtumeid. Briti kuulus peaminister Winston Churchill meenutab, et kui ta 1942. aasta augustis Staliniga esimest korda Moskvas kohtus, siis olevat Nõukogude liider talle küüniliselt öelnud: 1930. aastate alguses hukkus või suri NL-s nälga umbes 10 miljonit talupoega. 1932.-1934. aasta näljahäda peetakse ajaloo suurimaks, mille inimene on oma tegevusega tahtlikult tekitanud. Samas aga ei võtnud võimud süüd omaks. Vastupidi, nende loogika järgi tekitasid nälja kolhoosikorra vastased, kes varastavad ja
D-päeva eelõhtul oli liitlasvägede juhte vallanud närviline murelikkus. Briti peaministrit Winston Churchilli painasid mälestused liitlaste 29 aasta tagusest katastroofilisest lüüasaamisest Gallipoli all. Britid ei aimanudki, et oma kodumaad kaitsvate türklaste vastupanu võib olla nii tugev. Tagajärg? Vetevood, mis kobrutasid liitlaste verest. Churchill soovis oma naisele head ööd sõnadega: "Kas mõistad, et selleks ajaks, kui sa hommikul üles ärkad, võib olla tapetud 12 000 meest?" Dwight Eisenhoweri taskus oli kiri juhuks, kui dessant peaks läbi kukkuma.
× Blokk riikide või parteide liit × Doktriin poliitiline või sõjaline põhimõte koos sellest tulenevate järelduste ja tõlgendustega × Ekspansioon sissetung; oma mõju või riigipiiride laiendamine Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas): × Leonid Breznev NL juht 19641982. Breznevi doktriin peale Praha Kevadet × Fidel Castro Kuuba liider. Osaline Kuuba kriisis 1962. × Winston Churchill Inglismaa peaminister. × Charles de Gaulle × Alexander Dubcek ,,Praha Kevade" (1968) eestvedaja. × Dwight Eisenhower USA president 19531961. Eisenhoweri doktriin (lubati anda sõjalist abi Lähis ja KeskIda riikidele, keda ähvardab kommunismi oht. × Walter Hallstein Saksa välisminister. Hallsteini doktriin: Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
Praegugi seostatakse Jaapanis tätoveeringuid maffia ja kurjategijatega. Euroopasse jõudis tätoveerimine maadeuurimise aegu. 18. saj. lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani retkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai. Polüneeslane lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid, et nood hakkasid endalegi nõudma tätoveeringut. Tätoveeringut omasid ka sellised ajaloolised isikud nagu: kuningas Georg V, Rootsi kuningas Oscar ja ka Winston Churchilli ema. Tätoveering oli sajandeid ülikulukas lõbu, mida tavainimene endale lubada ei saanud. Teise maailmasõja saabudes sai tätoveeringust sõjaväelase tunnus, mis viitas riigitruudusele. Pärast sõda levis tätoveerimine laiali ning iseäranis tuntud oli selle poolest Hollywoodi staarid. Uskumused Teiste indiaani hõimude seas arvati, et teel taevasse peatab neid vana naine ja otsib tätoveeringu olemasolu otsaesisel, lõual või käel
Rõõmsas meeleolus inimene liigub kiiresti ning lendlevalt, õnnetu vaevaliselt ning õlad longus. Masendatud inimene veab jalgu järele, käed taskus ning pilk maas. Kiiresti ning kätega vehkides liikuvad inimesed on enamasti sihikindlad ning valmis oma kavatsusi ellu viima. Kui tõtakale sammule lisanduvad ka käte puusas hoidmine, väljendab see tahet lühimat teed pidi võimalikult kiiresti eesmärgini jõuda. Selline kõnnak oli omane Suurbritannia peaministrile Winston Churchillile. Mõtlejapoos esineb inimestel, kes üritavad pingsalt mingile probleemile lahendust leida, seda iseloomustab langetatud pea ning käteseong selja taga. Sellises hoiakus inimene liigub enamasti väga aeglaselt, aeg-ajalt ka seisatades. Kõndimisviis, millega püütakse ümbritsevatele mõju avaldada ning mis väljendab rahulolu ja kõrget enesehinnangut kujutab endast püstist lõuga, liiga hoogsat kätega vehkimist ning põlvedest kangeid jalgu. Selline
HISTORY TEST 5 invasions to Britain until 1066 1) The Celts o Gaels in 600BC; Cymry(Britons) in 300BC o From present-day Austria, Switzerland o The Celtic language survives in the names of many places in England- Dover, Kent, Thames o The Celts are best known for their art- many bronze objects with elaborate designs; brooches; pins; mirrors; Celtic stone crosses o The Celts had 3 social orders: warriors, druids(priests) ordinary people 2) The Romans o (55 BC-Caesar) 43 AD- 410 AD- Claudius o From present-day Italy o Southern Britain became Britannia and was ruled by a roman governor o The Romans built over 20 towns: Colchester, Londinium, Winchester etc. They were good engineers and built roads and villas that had central heating, glass windows and mosaic floors ...
Organisatsioonikultuur organisatsiooni muutuste toetajana/takistajana Koostanud: 2006 Organisatsiooni mõiste: Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni põhilised koostisosad: * inimesed; * tegevused; * siseehitus; * ainelised ja rahalised varad. Igal organisatsioonil on oma iseloom ! See on suhtumiste ja väärtuste kogum, mida võib nimetada veel organisatsiooni ideoloogiaks : · Organisatsiooni kombed; · Traditsioonid; · Tõekspidamised; - s.o. ORGANISATSIOONIKULTUUR Annab organisatsioonile nn. oma näo. Iseloom paneb paika mida võib ja mida mitte. Selleks, et edasi minna, muutuda, kõike paremini teha, vajab organisatsioon inimeste abi. Organisatsioonikultuuri kolm peamist allkikat: · asutajad · väline keskkond · töötajad Kiired muutused organisatsiooni ümbritsevas keskkonnas toovad kaasa vajaduse läbi ...
lihtrah raadid vas Kes kuulusi d? Ülesan ded Õigusli k seisun d Demokraatlik Ateena Kodanikkond = täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad, põhiosa = talupojad Rahvakoosolek = iga 10 päeva tagant 500-liikmeline nõukogu korraldas riigiasju 6000 kohtunikku valiti liisku heites 10 strateegi (väejuhti) olid ametnike hulgas kõige tähtsamad, nemad valiti rahvakoosolekul Mõtlemiseks... Demokraatia pole kaugeltki ideaalne valitsemisvorm. Winston Churchill on öelnud: "Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud." Sõnastage demokraatia puuduseid ja tooge selle juurde näiteid tänapäevast. Valitsemisvormid Kreekas Lõpetage skeem (töölehel). Abiks õpik lk 102-103 ja 106. Aristokraatia Demokraatia Türannia Töö allikatega Loe läbi 6 allikat Kreeka poliste riigikorra teemal ja vasta kirjalikult allikate lõpus olevatele küsimustele. Ateena linnriigi ilme Keskuseks agoraa
Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunasosas moodustati saksameelne valitsus, eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Sakslased hakkasid õhuvägedega Uk pommitama Sakslased olid edus kindlad. Luftwaffe käsutuses oli rohkem lennukeid kui inglastel. Inglastel oli puudus väljaõppinud pilootidest, mistõttu nende kaotused olid suuremad. Inglised ei alistunud, sest nad olid suutnud välja arendada Saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire
NL) ja USA vahel, oli sõjajärgse perioodi tähtsamaid poliitilisi küsimusi. Peale sõda üritas Ameerika jagada teiste riikidega oma vabaduse, võrdsuse ja demokraatia põhimõtteid. NL oli aga oma tegevuskava, mis vastandus täielikult Ameerika demokratiseerimise plaanile. Külma sõja algusest andsid märku riigijuhtide avalikud esinemised. 1946 a kuulutas Stalin, et maailmamajnduse praeguse kapitalistliku arengu juures on rahvusvaheline rahu võimatu. Õli lisas tulle Winston Churchilli jutt „raudsest eesriidest“, ta lisas et Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid peavad tegutsema koos, et tõrjuda Nõukogude Liidu ohtu. Vaoshoidmise doktriini kasutas esimest korda Suurbritaania kui ta aitas Vahemere idaosa maid, et seal kommunistid võimule ei pääseks. Kuna aga Suurbritannia nägi, et ei suuda sellega toime tulla palusid nad abi USAlt, kes töötas kohe välja „ Trumani doktriini“
aastal demilitariseeritud Reini piirkonda. Prantsusmaa ja Inglismaa ei teinud midagi, vaid lootsid Saksamaa sõjakust järeleandmistega maandada. 14. Kuidas oleks võimalik olnud ära hoida Saksamaa (Hitleri) mõjuvõimu kasvu Euroopas? Kui Versailles'i lepe ei oleks olnud niivõrd laastav Saksamaale. Inglismaa ja Prantsusmaa teadsid, et Saksamaa tugevneb kiiresti, kuid ei teinud midagi. Kes maailma poliitikutest nägi kujunevat olukorda ette? Winston Churchill (oli II maailmasõja ajal Briti peaminister). Millest ta seda järeldas? 1930ndate aastate algul nõudis Saksamaa võrdsust relvastuses ja armeede ning laevastiku organiseerimisel. Need on ohtlikud nõudmised, sest kui Saksamaa saavutab naabritega (sh Prantsusmaaga) täieliku sõjalise võrdsuse ja on ise on sõjakas meeleolus, siis on varsti jälle Euroopas sõda. 15. Pead oskama alltoodud sündmusi õigesse järjekorda panna või sobiva
Tartu Kutse haridus keskus Metallitöötlemispinkidel töötaja Õpilase nimi Tank Referaat Juhendaja Õpetaja nimi Tartu 2012 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 American WWII Tank ..................................................................................................................................... 10 Leopard 2a5 ................................................................................................................ 11 2 Iseloomustus Tänapäeva lahingutanki põhiomadused on suur tulejõud, tugev soomuskaitse, hea liikuvus ning võime läbida pikki vahemaid. Puudused on suur mass j...
Mõne aja pärast hakkas välja kujunema ansamblile omane eriline stiil ja kõla. Ansambel oli pidevalt ajakirjanduse tähelepanu all ning sai hiljem vanema generatsiooni terava kriitika osaliseks, kuna oli muutunud 1960. aastate noorsooliikumise sümboliks. The Beatles läks laiali aastal 1970. 2 1. KOOSSEIS John Lennon (vokaal, rütmikitarr; ka klahvpillid, basskitarr jm) John Winston Ono Lennon sündis 9. oktoobril 1940 Liverpoolis ja suri 8. detsembril 1980 New Yorkis. Paul McCartney (vokaal, basskitarr; ka kitarr, klahvpillid, löökpillid, flüügelhorn jm) James Paul McCartney sündis 18. juunil 1942. George Harrison (vokaal, soolokitarr; ka sitar, tambura, basskitarr, klahvpillid jm) George Harrison sündis 25. veebruaril 1943 Liverpoolis ja suri 29. novembril 2001 Los Angelesis.
Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Osa võttis 27 Saksamaaga ja tema liit lastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Tähtsaimad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide George Clemenceau, David Lloyd George'i ja Winston Wilsom salajastel läbirääkimistel. 15. Versaille’s rahulepingu tingimused ja hinnang sellele. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50 km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust .
1, Nimeta muudatusi Euroopa kaardi peale 2. MS. Pärast 2. MS tekkisid uued riigid. Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NVL Liidule.NSVL sai ka Ida-Preisimaad koos Köninsbergiga. Itaalia loovutas oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Taanile kuuluned Island oli juba seni iseseisvunud. NSVL võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sh Viiburi linna. 2, Mis on raudne eesriie?Too näiteid. NSVL ja lääneriikide suhtumise jahenemine. Võidurelvastumine,konkurentss kuulturis,majanduses jne. Saksamaa oli jaotatud kahte ossa. Ida-Saksamaa Nõukogude Liidu võimu all ja Lääne- Saksamaa USA kaitse all. Stalin katkestas kõik side Läänega(resurssid, toit, kaubad, informatsioon jne) 3, Mille poolest on ajulikku läinud W. Churchilli ,,Fultoni kõne"? Winston Churchilli Fultoni kõne peetakse üks olulisem...
13) Fransisco Franco Hispaania riigipea, Hispaania ajaloo noorim kindral, ülestõusus valitsusvastaste jõudude juht, Franco diktatuur 14) Joachin von Ribbentrop Saksa poliitik ja välisminister, sõlmis Venemaaga MRP, poodi üles 15) Neville Chamberlain - 16) Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, soomusdiviisi juht, valiti korduvalt Prantsusmaa presidendiks 17) Winston Churchill Suurbritannia peaminister, poliitik ja vabamüürlane 18) Carl Gustav Mannerheim Soome riigitegelane 1) Menes Vana-Egiptuse esimene vaarao, ühendas Alam ja Ülem Egiptuse, rajas Memphise linna 2) Cheops/Hufu Vana-Egiptuse teine kuningas/vaarao, Cheopsi püramiidi ehitaja 3) Ehnaton Egiptuse vaarao, tuntud Atoni kultuse kehtestamise poolest, asutas Amarna linna 4) Nofretete Ehnatoni abikaasa, nimi tõlkes ,,ilus,, , kuulus on Nofretete büst
leiutis, ja seega avatakse uued võimalused. Erinevad meediakanalid võimaldavad edastada nii suulise kui kirjaliku teksti lühikese ajaga paljude inimesteni. Kaasaja demokraatliku ühiskonna olulisemad kõne- ja vaidluskunsti lavad nagu vanasti Kreekaski on parlament ning kohtusaal. (Aava 2003: 39) Murrangulised hetked ühiskonnas toovad esile kuulsad kõnelejad, kes sõnastavad oma ajastu sõnumi ning tehnika areng on aidanud sellel laiemat kõlapinda leida. (Panov 1995) Nii, Winston Churchill oli üks 20. sajandi karismaatilisemaid kõnemehi, kes kasutas oskuslikult massiteabevahendeid oma sõnumi edastamiseks. Ka väga kuulsad kõnelejad Charles de Gaulle (olulise tähtsusega olid II maailmasõja aegsed raadiokõned Winston Churchillilt ja Charles de Gaulle`ilt), Martin Luther King (kes 60-ndatel võitles mustanahaliste õiguste eest), Lenin, Hitler, Castro jne. (Aava 2003: 39) Inglismaad võib pidada Euroopaliku väitluse kodumaaks
lääneliitlased seljatagant purustada · suure vaevaga suutsid inglased oma väed Dunkerque´i kaudu koju evakueerida · sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat · 22.juunil 1940 Saksa- Prantsuse vaherahu, millega 2/3 riigist läks Saksa okupatsiooni alla, Lõuna-Prantsusmaal loodi nn. Vichy valitsus (marssal Petain) · alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa c) Lahing Inglismaa pärast: · Inglismaa peaminister Winston Churchill keeldus alistumast · meredessandi ettevalmistamiseks alustas Saksamaa Inglise linnade ägedat pommitamist · Inglise õhujõududel õnnestus Saksa rünnakuid tõrjuda ja Hitler pidi meredessandi edasi lükkama d) Saksamaa vallutab Balkani poolsaare: · Sakslased läksid appi itaallastele ning alistasid Kreeka ja Jugoslaavia 4. Sõjategevus teistel rinnetel a) Aafrikas: · 1940.a. Itaalia edutu rünnak Briti vägedele Egiptuses
• Euroopasse jõudis tätoveerimine maadeuurimise aegu. 18. saj. lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani retkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai. Polüneeslane lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid, et nood hakkasid endalegi nõudma tätoveeringut. Omnaid peeti üllaks metslaseks ja Londoni esimeseks värdeksponaadiks. • Tätoveeringut omasid ka sellised ajaloolised isikud nagu: kuningas Georg V, Rootsi kuningas Oscar ja ka Winston Churchilli ema. Tätoveering oli sajandeid ülikulukas lõbu, mida tavainimene endale lubada ei saanud. • Teise maailmasõja saabudes sai tätoveeringust sõjaväelase tunnus, mis viitas riigitruudusele. Pärast sõda levis tätoveerimine laiali ning iseäranis tuntud oli selle poolest Hollywoodi staarid. • NSVL-i ajal oli tätoveering üldiselt tabu ja esines ainult teatud kontingendil – üldiselt kriminaalidel, kes olid vangilaagrites viibinud
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritanni...
Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. 5 Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni 4
aastast NATO liige. Majanduslik olukord riigis väga keeruline ning seetõttu valitses oht kommunistide võimuletuleku näol. Prantsusmaal on 1944-1946 valitsuse eesotsas Charles de Gaulle. Ajajärku 1946-1958 nimetatakse Prantsusmaal IV vabariigi perioodiks. Oma kolooniatest ei taheta loobuda, peetakse kaks koloniaalsõda: 1946-1954 Indo-Hiinas ja 1954-1962 Alžeerias. Suurbritannias on 1945-1955 võimul leiboristid eesotsas Clement Attleega, 1951-1955 taas konservatiivid ja Winston Churchill. 1947 andis Suurbritannia iseseisvuse Indiale, sellest eraldus muhameedlaste Pakistan. 1948 anti iseseisvus ka Birmale. Alates 1952 riigipeaks kuninganna Elizabeth II. USA-s 1945-1953 presidendiks demokraat Harry Truman. 1947 Trumani doktriin ja kommunismi pidurdamise poliitika. Makartism – liialdatud võitlus kommunismi vastu (vabariiklasest poliitiku McCarthy nimest). Loobuti isolatsiooniks, teostati väga aktiivselt välispoliitikat. Sõjatööstuse
parempoolsetest erakondadest. 14. Paiguta Eesti erakonnad ideoloogilisele skaalale (vasakpoolsed, tsentristid, parempoolsed). Vasakpoolsed: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Tsentristid: Keskerakond Parempoolsed: Isamaa ja Res Publica Liit 15. Kes on ,,kasulikud idioodid" ja mis on nende eesmärk? Inimesed, kes oma tegevusega täidavad kellegi teise eesmärke sellest ise aru saamata. Demokraatlik ühiskond 16. Õpilane oskab mõtestada Winston Churchilli ütlust ,,Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud." Tema arust ei ole demokraatia ka hea valitsemisvorm, kuigi meie maailmarahva jaoks on see hetkel parim. Ka tema loodab, et kunagi mõeldakse välja midagi paremat, kui demokraatia. Demokraatia ei ole hea valitsemisvorm, kuid see on hetkel olemasolevatest parim rahva jaoks. 17. Milline on otsese- ja esindusdemokraatia erinevused ja sarnasused? (3+2)
Suure vaevaga said inglased oma väed lõpuks juuni alguseks prantsusmaal evakueerida, sõjavarustus langes sakslaste kätte. Sakslaste edu nähes astus sõtta ka itaalia. 22. juunil 1940 sõlmiti saksa ja prantsuse vägede vahel Compiegne metsas vaherahu. 2/3 prantsusmaast k.a pariis läks sakslaste kätte. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi inglismaal liikumise vaba prantsusmaa ja jätkas võitlust hitleri vastu. Lahing inglismaa pärast: SB, peaminister Winston Churchill, jätkas vastupanu saksamaa vastu. Tagasi lükati hitleri rahuettepanekud ja lubati sõda jätkata pannes välja kõik, mis oli. Hitler hakkas valmistuma dessandiks. 16. juulil 1940 andis hitler käsu SB Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Edus oldi kindlad. Inglaste kaotused olid suuremad. Inglise õhujõududel õnnestus lõpuks siiski peale jääda, oluline osa oli poola, tsehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lenduritel, kes võitlesid inglismaa poolel. Hitler oli
Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia...
Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida-Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist Lääne-Berliin Saksa DV-sse ei kuulunud. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon. Saksa DV Loomine Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. Churchill ja Roosevelt jätsid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri. Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega ennesõjaaegsete Poola alade (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva Poola riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: (Danzig- poolapäraselt Gdansk;
2002, lk 69-78. 5. Lüüs, Grete. Õigusväliste normide mõju Jaapani õigussüsteemile. Magistritöö. Tartu 2012. 6. Oda, H. Japanese law. Butterworths, 1992. 7. Tanaka, H. The Japanese Legal System. 1994. 8. What is Law. N.Y. 1989, pp 17-22. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 9. Westermann, T.D., Burfeind, J.W. Crime and Justice in Two Societies: Japan and The US. Brooks/Cole Publishing Company Pacific Grove. California, 1991. 10. Winston, K. The right to silence in Japan and the U.S. Criminal Justice Ethics, Winter/Spring 2003, Vol.22, No 1. 11. Zweigert, K., Kötz, H. An introduction to Comparative Law. Oxford 1998, pp 296- 302. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES) 12. , .M. . Moa 1993. 6 VI SEMINAR 10. mai 2014 kl 16.15-17.45 1. Lääne ja Ida õigussüsteemide võrdlemisest. 1.1
1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Liidu rajajad Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi, Sir Winston Churchill, Walter Hallstein, Jean Monnet, Robert Schuman, Paul Henri Spaak ja Altiero Spinelli. Euroopa Liidu laienemine 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa
lennuvägi. 12.-13. Mai ületasid sakslased Maasi jõe, avades tee üle Ardennide liikunud tankisiviisidele. Inglased suutsid juuni alguses enamiku oma vägedest Dunkerquei kaudu Prantsusmaalt evakueerida aga kogu sõjavarustus langes sakslaste kätte. 22. Juuni 1940 sõlmiti Compiegnei metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad sattus saksa okupatsiooni alla. Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid suurbritannia, mille peaminister oli winston churchill. Hitleril ei jäänud muud üle kui anda käsk suurbritannia põlvili suruda 16.juulil 1940. Inglise õhujududel õnnestus lahingus peale jääda. Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata ning Ta oli saanud esimese tõsisema tagasilöögi. 7) Baaside leping, baasid, Talvesõda Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti saatis Moskvasse välisminister Karl Selteri. 24. September 1939 esitas
1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Liidu rajajad Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi, Sir Winston Churchill, Walter Hallstein, Jean Monnet, Robert Schuman, Paul Henri Spaak ja Altiero Spinelli. Euroopa Liidu laienemine 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa
Tsehhoslovakkia keeldus (ainus demokraatlik riik Ida-Euroopas). Lääneriigid ei olnud sõjaks valmis ja lootsid kokkuleppida. 29. Septembril 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel (Briti peaministri Chamberlaini eestvedamisel). Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ja n.ö. tagama sellega ülejäänud riigi puutumatuse. Tsehhoslovakkia oli sunnitud alistuma ja lääs oli rahul. Briti poliitik Winston Churchill ,,Chamberlainil oli valida sõja ja häbi vahel. Ta valis häbi, aga saab ka sõja." Hitler võttis Müncheni kokkulepet märgina lääne nõrkusest ja muutus agressiivsemaks. 1939 kevad: · Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel ,,iseseisvaks" · Saksamaa viis väed Klaipedasse, millega Leedu läks Saksa huvisfääri · Saksa väed marssisid sisse Prahasse · Poolalt hakati nõudma Gdanski (Danzigi) ja Poola koridori. Tsehhoslovakkia okupeerimine lõpetas lääne lepituspoliitika
Kuna käimas on sõda, 3 mängib aeg suurt rolli. Iganädalaselt lasid sakslased veepõhja üle 100 000 tonni toitu, mida saatsid ameeriklased inglastele. Filmis on näha, et inglased panustasid palju raha ja aega Enigma koodide lahti murdmiseks. Kuna suur hulk inimesi töötab selle kallal ning ka palju raha investeeritakse sellesse. Kui Alan Turing ei saa Hugh Alexandrilt soovitud raha masina ehitamiseks, kirjutab ta kirja Winston Churchillile ning too seab Alani juhiks. Alan saab 100 000 naela enda soovitud masina ehitamiseks ning tiimi muutmiseks. On aru saada, et inglased soovivad sõda kiiresti lõpetada ning on nõus palju sellese projekti panustama, kuna loodavad, et see toimib. Aja puudus sundis samuti filmi jooksul juhti Dennistoni Alanit ähvardama ja tema masinat vahepeal välja tõmbama, kuna see ei toiminud piisavalt kiirelt. Koodide lahti murdmise juures töötasid ainult mehed, naised töötasid eraldi
Lahing Inglismaa pärast 22. juunil 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Pr kaasa arvatud Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Alisumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ja jätkas võitlust Hitleri vastu. Pr alistamise järel jätkas vastupanu vaid Inglismaa, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi kõik hitleri rahuettepanekud ja lubas sõda kõike välja pannes jätkata. 16.juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. See aga ei õnnestunud ja Hitler oli saanud esimese tõsise tagasilöögi IIms. MRP ehk mittekallaletungi leping 23.augustil kohtusid omavahel Saksamaa ja NSVL, et sõlmida 10 aastane mittekallaletungileping. NSVL-ist oli kohal Molotov ja Saksamaalt Ripendrop
valitsuse, osa maast jäi talupoegadele, Suessi kriis 1956, Egiptus, NSVL, Iisrael, Suurbritannia, Prantsusmaa, Egiptuse riigipööre, Suessi kanali riigistamine, Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus taastada kontroll kanali üle, vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas, Suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas, 5. Jossif Stalin - NSVL riigipea 1924-1953, enne seda Kommunistliku Partei peasekretär, kirjutas alla MRPle NSVLi esindajana; stalinismi rajaja, Winston Churchill vabamüürlasest Ühendkuningriigi peaminister 1951-55, Harry Truman USA 33. president 1945-53, kelle doktriini järgi sai USA välispoliitika aluseks vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu, George Marshall USA riigisekretär, kes töötas välja abiandmisplaani EL riikide abistamiseks nim. Marshalli plaan, Chang Kaishek Rahvusliku Rahvapartei liider Hiinas, võitles Hiina kodusõjas kommunistide vastu, Mao Zedong
· Adolf Hitler - Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea · Joachim von Ribbentrop - Ribbentrop oli Saksamaa poliitik, välisminister. Hukati poomise läbi Nürnbergi tribunali otsuse kohaselt 16. oktoobril 1946 · Erwin Rommel - juhatas 19401943 Saksa ekspeditsioonikorpust Põhja-Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati Kõrberebaseks. · Neville Chamberlain- lepituspoliitika ajaja · Winston Churchill - hitleri vastane. osales mitmel Jalta Teherani jpt konverentsidel IIMSi ajal · Bernard Montgomery - Briti välimarssal (feldmarssal) ning üks olulisemaid liitlasvägede väejuhte II maailmasõja päevil. · Franklin Delano Roosevelt - Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel · Harry Truman - Augustis 1945 andis Truman käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi. · Dwight Eisenhower - USA sõjaväelane ja poliitik, liitlasvägede ülemjuhataja IIMSi ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
