A) Leonid Breznev b)NSVL c) 1964-1982 d) millega ta ajalukku läks või mis ta tegi? a)Franklin Delano Roosevelt B) USA C) 1930-1945 d) Tegi majanduskriisit välja tulemiseks uuendus kava New Deal a) Adolf Hitler b) Saksamaa c) 1933-1945 d) Ma olen natside iga ja natsionalismi välja töötaja ja Saksamaa ning okupeeritud alade diktaator a) Jossif Stalin b) NSVL c) 1920-1953 d) Sotsialismi eest vedaja Lenini järglane ja NSVL diktaator A) Winston Churchill B) Suurbritannis C) 1914-1960 D) Tema sõlmis koos USA-ga Hitleri -Vastase Koalitsiooni ja oli Suurbritannia aju sõdade ajal, samuti ka välisminster. a) Nikita Hrustsov b) NSVL c) NLKP peasekretär 1956-1964 d) Ma ei tea veel :D a) Mihhail Gorbatsov b) NSVL c) 1980-1991 NSVL juhtorganites d) Ei tea veel A) Boriss Jeltsin B) Lagunev NS VL ja vene füderatsioon C) 1961-1996 D) Viis venemaa demokraatiani ja pooldas uuendusi i
Läänes/Prantsusmaal oli vaikus Prantsuse/Briti väed ei võidelnud Saksa vastu Tegevus kestis – 1940 kevad 1940 Saksa Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland, Prantsusmaa Saksa Suurbritannia (Meredesant ebaõnnestus; Õhusõda; Lahing Aafrikas) Nõukogude Eesti, Läti, Leedu okupeerimine 22.06.1940 – Saksa-Prantsuse Compiegne vaherahu Hitleri vastane liikumine – Vaba Prantsusmaa Charles de Gaulle 1890-1970 Winston Churchill 1874-1965 Kolmikpakt – Saksa, Itaalia, Jaapan Holokaust – juutide vastased kuriteod Hävitustöö Poolas: Eraldamine getodesse; Massilised mahalaskmised 1941 14.06.1941 – Stalini käsul Eestis küüditamine Juuniküüditamine: Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova 22.06.1941 – Saksa Nõukogude „Barbarossa plaan” Sõda Nõukogudele ei kuulutatud Sõtta astuvad Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari
Reparatsioon- sõjakulude maksmine kaotaja riigil võitjatele. Komitermi vastane pakt- Saksamaa ja Jaapani kommunismi vastane leping Nõukogude liidu vastu Berliini- Rooma telg- 1936 a sügisel sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. Adolf Hitler- Saksamaa peaminister(kantsler) Benito Mussolini- Itaalia peaminister 28 juuli 1914- 11 nov. 1918- I maailmasõda mis lopes Compignei vaherahuga. 1936-1939- Hispaania kodusõda Winston Churchill- Lääne- Euroopa poliitik kes võitles aktiivselt Natsi-Saksamaa vastu, tuntud ka kirjanikuna, 1953 sai Nobeli kirjanduspreemia, tunnustatakse ka maalikuntsnikuna.
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka valluta...
ütleb. Demokraatial ning mitte-demokraatial on omad plussid ning miinused. Demokraatlikus riigis on rahvas iseseisev, neil on võrdsed demokraatlikud õigused ning majandust ei saa riik juhtida. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu, on võimalus areneda ning on lubatud ka mitu ideoloogiat, aga samas on demokraatial ka miinuseid nagu nt. bürokraatia, liigne aeglasus, äraostetavus, alati on enamuse võim vähemuse üle, vähemus jääb alla. Winston Churchill on ütelnud:" Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem." Mittedemokraatliku riigi plussideks on asjaolu, et karmikäeline valitsemine hoiab majanduse stabiilsena, aga see on ka ainuke suur pluss, miinusteks on inimõiguste rikkumine, demokraatliku valitsuse puudumine, sõnavabaduse puudumine, ning piiratud ettevõtlus.
näidates seega neile praktilist teed NATOsse, kinnitades samas.et see ei tähenda kindlat kutset NATOsse. Mõned liikmesriigid, arvasid, et see on Venemaa suhtes liiga äkiline.Venemaa juhtkonnale oli vaja saata signaal, et Lääs pole Venemaa suhtes vaenulik ning rahulikult asju ajades on võimalik asju ajada. Venemaaga rohkem kokkupuutunud maad väitsid, et Venemaa saab sellisest sõnumist kahjuks omal kombel aru, tajudes Lääne nõrkust enda võimalusena. Korduvalt tsiteeriti Bukarestis Winston Churchilli Müncheni kokkulepete puhul 1938. aastal öeldut, et Läänel oli Münchenis valida häbi ja sõja vahel. Lääs valis häbi ja sai sõja. Kahjuks osutus see mõttetera prohvetlikuks ka seekord.Venemaa tõlgendus Bukaresti tippkohtumisest oli igal juhul selline, nagu seda karta oli. Eriti õnnetuks osutus see-juures äraütlevale otsusele toodud põhjendus. Gruusia ja Ukraina lubati nimelt võtta NATO liikmeks,
majanduslik koostöö. 8. ÜRO- ühendatud rahvaste organisatsioon, loodi 26 juuni 1945 San Franciscos, loodi ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamiseks erinevatel elualadel 9. Külmasõja valdkonnad: 1. Võidurelvastumine 2. Psühholoogiline mõjutamine 3. Majanduse nõrgestamine 4. Poliitiline võitlus Euroopas 10. - Harri Treuman- USA president aastani 1955. Toetas Berliini blokaadis Lääne-Saksamaad - Winston Churchill- inglismaa peaminister Atlandi harta üks osapooli. Loobus peaministri kohast 1955.a - Jossif Stalin- NL-i juht aastani 1953. Alustas Saksamaa idaosas ja Berliinis sovietsisteerimist, põhjustas sellega Berliini blokaadi. - George Marshall- USA sõjaväelane ja poliitik, kelle plaaniga teostati Trumani dokriin. marshalli plaani abil said USA moraalse võidu NL-i üle - Chang Kaishek- 1948 oli Hiina Vabariigi president kuni surmani.
Charles de Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 1940 pani kindral Charles de Gaulle aluse liikumisele ,,Vaba Prantsusmaa" Londonis. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 12. ,,Lahing Inglismaa pärast" mis oli, miks, millal, millega lõppes, kuidas kulges. 1940 aastal toimunud õhusõda Inglismaa ja Saksamaa vahel kus Inglismaa võitis. 13. Winston Churchill kes oli suurbritannia peaminister 14. Sõjategevus Balkanil miks, millal, mis riigid vallutati, millal Kui hitler oli inglismaal ebaõnnestunud, pöördus ta itta balkanimaade poole. Alguses läks ta appi mussolinile et aidata vallutada kreeka. Endaga kaasa sundis hitler tulema ka rumeenia, ungari ja bulgaaria. 6 aprill 1940 ründas hitler jugoslaaviat ja vallutas selle kiirelt. Aprilli lõpuks oli vallutatud ka kreeka. Järgmiseks tahtis hitler võimu vahemerel.
Varem kõik katsed ühel või teisel viisil koostööd teha ebaõnnestusid, kuna riigid ei olnud valmis loobuma sõltumatusest ja oma otsustamisõigusest. Seetõttu tekkis vajadus tiheda ja püsiva koostöö järele alles pärast Teist maailmasõda, kuna siis jõuti arusaamisele, et on tarvis saavutada kindel rahu ja aidata sõdades laastatud majanduselu taas rööbastele. Kujunemine 19.09.1946 -Ühendkuningriigi peaminister Winston Churchill esitas oma Zürichis peetud kõnes üleskutse Euroopa Ühendriikide loomiseks. 05.05.1949 -Asutati Euroopa Nõukogu asukohaga Strasbourgis. 09.05.1950 -Prantsusmaa välisminister Robert Schuman tegi ettepaneku luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis võimaldaks tooraine ja toodete ühist kontrollimist, planeerimist ja kasutamist. Ühenduse loomise eesmärk oli saada üle Saksamaa ja Prantsusmaa pikaajalisest vastasseisust ning panna alus Euroopa Föderatsioonile. 18.04
aastatest üritades end ravida, kui tulemuseta. 1929-1932 oli ta New Yorgi kuberner. 1932 võitis ta USA presidendi valimised. 1934-1936 viis ta läbi Uue Kursi poliitikat, mis aitas USA välja majanduskriisist. Tegevus 2. maailmasõja ajal · 1938-1940 Aitas salajaste läbirääkimistega prantslastel osta Ameerikast sõjalennukeid, eirates USA isolatsiooni poliitikat, Pariisi langedes suunati need lennukid Suurbritanniasse. · Juba 2. maailmasõja alguses alustas Winston Churchilliga läbirääkimisi, et leida mooduseid brittide aitamiseks. · Sept. 1940 allkirjastas Valikulise Treeningu ja Teenistuse seaduse, mis tähendas, et kõik mehed vanuses 21-35 pidid registreerima ennast nimekirja, kust valitsus loosiga värbas inimesi. Ka viis ta läbi Hävitajad baaside vastu lepingu Suurbritanniaga, millega USA andis brittidele 50 hävituslaeva maaõiguse eest Briti aladel.
„TEINE MAAILMASÕDA“ 1. Millal toimus II maailmasõda ? 01.09.1939-02.09.1945 2. Millised maailma suurriigid võitlesid üksteise vastu ? Jaapan, Itaalia, Saksamaa ja NSV, USA, Inglismaa 3. Kuidas viisid NSVL ja Saksamaa ellu Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli ? NSVL -> 1939-1940 likvideeriti Balti riikide iseseisvus; Soomega Talvesõda Saksamaa -> vallutas osa Poolast 4. Millised asjaolud päästsid Soome 1939-1940 NSVL-i poolsest okupatsioonist ? 1)Mannerheimi liin 2)NSVL alahindas vastast 3)Soomustehnikat ei saanud NSVL vahepeal kasutada külma tõttu 4)Soomlaste hea suusaoskus 5. Miks valis NSVL Balti rikide okupeerimiseks just suve 1940 ? Sest maailma tähelepanu oli Saksamaa sõjategevusel Prantsusmaa vastu. 6. Mida rõhutasid USA ja Suurbritannia Atlandi hartas ? Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 7. Miks kukkus läbi sakslaste plaan Inglismaa vallutamiseks ? Sest Ing...
arendamisega. Pulse Code Modulationi nimeline algoritm (PCM) teisendab heli pulssideks ehk elektrilisteks tuigeteks ning iga pulss saab vastavalt tugevusele numbrilise väärtuse. Mida rohkem neid pulsse ajaühikus ,,võtta", seda parem on kvaliteet. Reeves täiendas süsteemi ka veaparandusalgoritmiga, mis muutis signaali igasuguste segajate suhtes küllalt immuunseks. Teise maailmasõja ajal loodi Reevesi juhtimisel esimene digitaalne otseliin Winston Churchilli ning Franklin Roosevelti vahel. Eesmärgiks polnud muidugi luua hi-fi- telefonivõrku, vaid pigem pealtkuulamiskindlat ühenduskanalit. Pooljuhttehnoloogia areng andis hoogu juurde ka
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM GEORGE ORWELLI "LOOMADE FARM" KUI TOTALITAARSE NÕUKOGUDE LIIDU MUDEL ESSEE ANNIKA VALDMETS Prima sotsiaal November 2003 SISSEJUHATUS XX sajandi ühe kuulsaima inglise kirjaniku George Orwelli teost "Loomade farm" loetakse kui totalitaarse ühiskonnamudeli kirjeldust. Orwell kirjeldab "Loomade farmis" sotsialistliku korra läbikukkumist ja diktatuuriliseks muutumist. Ilmselgelt on märgata, et kirjanik on kasutanud oma farmi loomisel Nõukogude Liidus samal ajal toimunud protsesse. Eelkõige on Orwell Nõukogude Liidu liidritest raamatus kujutanud Stalinit ja ka kogu sündmustik on võetud Stalini-aegses Nõukogude Liidus toimunust. Nõukogude diktaatorit Jossif Stalinit kujutatakse raamatus siga Napoleoni tegelaskujuna. Algselt oli sigadel kavas komm...
Immanuel Kant 22. Õhust raskemad lennumasinad on võimatud. Lord Kelvin 1895 23. Teadus on teadus ja usk on usk, mõlemal on meie maailmas oma funktsioon. Erast Parmasto 24. Kõik teadused jagunevad kahte lehte-füüsika ja markide kogumine. Ernest Rutherford 25. Kõik on suhteline, välja arvatud valguse kiirus. Albert Einstein 26. Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, et mind õpetatakse. Winston Churchill 27. Õpetamine on õppimine. Jaapani vanasõna 28. Õppimisega ei saa omandada vaid kolme asja. Esimene neist on taktitunne, mida omab igast kümnest inimesest üks. Teine on maitse, mida leidub igast sajast inimesest ühel, ja kolmas, mida ei saa õppida, on julgus ja vaprus. Vapraid leiate vaid ühe tuhande seast. Zenon
Vahe maailma ja endise Karjafarmi vahel on ehk massis kui Karjafarm kujutab küll endast miniatuurset maailma, ümbritseb teda siiski endisaegne puhvertsoon, mis annab lootust. Kuid ingsotsi, neobolsevismi ja surmakultuse maailm näib lootusetu kõik, välja arvatud proled, on allutatud reziimile, mida on võimatu murda. Kogu maailm! Puhvertsoon eksisteerib reziimi sees, ent on niivõrd üksik, tundetu, mõistusetu, et ei taipa oma võimalusi, jõudu. Nii Partei, O'Brien, Winston kui ka Goldstein teadsid, et proled moodustavad liikumapaneva jõu, mis suudaks tammid jõe eest lahti murda. Kuid see jõud istub käed rüpes, ega püüagi midagi ette võtta. Kas midagi muutukski, kui "alamklass" võimu enda kätte haaraks? Winstoni arutluse kohaselt jääks tema ja kogu partei liikmeskond endiselt vangiks, võõrelemendiks. "1984" on ideaalseks näiteks maailma kohta, milline see peaks eksisteerima konfliktiteoreetikute kohaselt
Näiteks eesti puhul ei tohtinud midagi vabariigi kohta mainida. Kindlasti väga positiivne on see, et demokraatias on omane võimude lahusus, kõik kolm võimu- täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim. Üks teeb seadusi, teine kirjutab alla, kolmas kontollib. Kui on aga riigis üks valitseja siis ta võib seda kõike ise teha ja võib tappa neid, kes midagi valesti teevad. Igal asjal on ka oma negatiivsed pooled, nii ka demokraatias. Winston Churchill ütles: ,,Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud." Demokraatias aga on nii, et otseselt pole rahval võimu ikkagi, nad valivad riigikogu ja presidendi, kes nende eest otsused ära teevad. Kuigi president ei tee põhimõtteliselt midagi ja enamus otsuseid teeb riigikogu. Peale jääb enamus arvamus, aga võib-olla paljud ei ole sellega nõus mida enamus otsustab, aga nad ei saa sinna midagi teha.
Näiteks eesti puhul ei tohtinud midagi vabariigi kohta mainida. Kindlasti väga positiivne on see, et demokraatias on omane võimude lahusus, kõik kolm võimu-täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim. Üks teeb seadusi, teine kirjutab alla, kolmas kontollib. Kui on aga riigis üks valitseja, siis võib ta seda kõike ise teha ja võib tappa neid, kes midagi valesti teevad. Igal asjal on ka oma negatiivsed pooled, nii ka demokraatias. Winston Churchill ütles: „Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud. ”Demokraatias aga on nii, et otseselt pole rahval võimu, aga ikkagi nad valivad riigikogu ja presidendi, kes nende eest otsused ära teevad. Kuigi president ei tee põhimõtteliselt midagi ja enamus otsuseid teeb riigikogu, siis peale jääb ikka enamuste arvamus, aga võib-olla paljud ei ole sellega nõus, mida enamus otsustab, aga nad ei saa sinna midagi teha
Blokid sõjas Saksamaa sammud sõja suunas kuni aastani 1939 1934 - Saksa võimsuse taastamise plaan, mittekallaletungi leping Poolaga 1935 - üldine sõjaväekohustus 1936 - Reini jõe demilit. tsooni sisenemine 1937 - Hitleri plaan eluruumi laiendamiseks relva jõul 1938 - Austria anšluss(saksa k. ühinemine)( tegelikult keelatud) 1939 – Saksamaa sissetung Tšehhoslovakkiasse, nõudmised Poolale MRP sisu ja selle elluviimine lehelt Eeldused sõjaks Poliitilised eeldused Versaille rahuleping osutus ebapüsivaks. Rahu hoidmiseks loodus Rahvasteliit ei suutnud oma ülesandega hakkama saada ehk suurriike ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord peale 1930. aastat halvenema. Ideoloogilised eeldused Hitler tahtis laiendada eluruume, Stalin tahtis kommunismi levitada läände. Itaalia soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. S...
sõda? Talvesõda Nimeta linn Leedus, mille Hitler hõivas 1939. aasta märtsis. Klaipeda Kuidas nimetatakse sõjategevust läänerindel II maailmasõja algul, kui kumbki vaenupool ei ilmutanud erilist aktiivsust? (kaks sõna) Kummaline sõda Kes oli vapside tegelik juht? Artur Sirp Kes oli Eesti Vabariigi viimane peaminister aastatel 1939-1940? Jüri Uluots Kes on nimekas Inglise poliitik, Inglismaa peaminister II maailmasõja ajal? Winston Churchill Kes oli Eestis 1940. aasta juunipöörde järel moodustatud uue valitsuse peaminister? Johannes Vares-Barbarus Kes nimetati 1938. aastal Eesti Vabariigi presidendiks? Konstantin Päts Kes esindas opositsiooni Pätsi vaikival ajastul? Jaan Tõnisson Kes oli nimekas Soome poliitik ja sõjaväelane, marssal, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja ajal? Mannerheim Kes oli Nõukogude Liidu poolt Eestisse juunipööret läbi viima saadetud tegelane? Andrei Ždanov
Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi natsionaliseerimine, ,,rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms). Katkesid Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks. 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne - Saksamaa oma kontrolli alla. Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks, aga 1948. aastal sulgesid nõukogulased kõik juurdepääsuteed Lääne - Berliini.
Kas Külma sõda võib pidada kolmandaksmaailmasõjaks? Pärast Teise maailmasõja lõppu viisid Ida-Lääne pinged ja tuumarelvade levik maailma kolmanda maailmasõja lävele. Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu, aga 1945. aastast said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust. Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks. Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastatek...
umbes aastapikkune. Esimest iseloomustab lihtsameelne siirus luules ja muusikas, erinevate mõjutuste läbielamine, soov publikule meeldida. Kuuekümnendate lõpus loobusid nad põhimõtteliselt ringreisidest, sest nende muusikat sai teostada ainult stuudios. Nad ei tundnud enam mõnu publiku ees esinemisest. Kõikide õnnestumiste kõrvale hakkasid ka tasapisi tekkima nurjumised, ehk neid hakati kritiseerima aina rohkem. John Winston Ono Lennon oli pärit kohast, mida kergelt öeldes kutsutakse ``madalamaks keskklassiks``. Ta oli poeet, laulja ning kitarrist. Ta lapsepõlv oli väga raske kuna 16. Eluaastaks oli ta kaotanud juba oma mõlemad vanemad. Tema tuntuimad palad olid Imagine ja Strawberry fields forever. Lennon elas kõigest 40 aastat kuna üks hullunud fänn lasi ta lihtsalt maha. James Paul McCartney sündis 1942. aastal keskmiselt jõukamas perekonnas. Ta oli muusik ja helilooja. Esimesed ühised laulud
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid....
tugevad absoluutsed diktatuurid, vangilaagrid, väga karmilt ja aktiivselt töötav salapolitsei ja pidev rahva jälgimine ning hirmutamine. Natsi Saksamaal oli neliaastakuplaan ja NSVL-is oli viisaastakuplaan. Demokraatiat võetakse küll kui head valitsemisvormi ja diktatuuri kui halba ja paha valitsemisvormi. Kuid ka demokraatial on omad miinused ja plussid nagu näiteks, et otsuseid ja seadusi ei saa ennem vastu võtta kui kas kõik või enamik on sellega päri. Ja nagu Winston Churchill ütles:" Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud". Ja muidugi on demokraatial ka plusse nagu näiteks, et rahvas saab rahvahääletuse kaudu valida riigikogu liikmeid ja omavalitsuse juhte. Demokraatlikus riigis arvestatakse enamasti ka rahva arvamuse ja nende vajadustega. Minu arust on demokraatlik riik selline riik mis on rahvasõbralik riik. Demokraatlikus riigis on lubatud inimestel teada mis nende
Nõukogude Liidule ning kahju Eesti rahvale ning ka vabadussõjalastele. Mina arvates leidis 1934. aastal aset ääretult ebaõige samm, sest demokraatiat ei saa kaitsta mittedemokraatlike vahenditega nagu seda on inimõiguste piiramine ja ainuvõim. Riigi juhtimine lähtuvalt enda huvidest on ebamoraalne ning lõppkokkuvõttes ka hukatuslik, seda on meile näidanud näited ajaloost natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. Mina nõustun täielikult Winston Churchilli ütlusega: ,,Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud."
aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega. Pingelõdvendust juhtisid esialgu Euroopa demokraatlikud riigid, pärast Richard Nixoni võimuletulekut hakkas ka USA pingelõdvenduspoliitikat pooldama. Isikud: Jossif Stalin- Winston Churchill Harry Truman Konrad Adenauer Willy Brandt Charles de Gauelle esMao Zedong Kim Il Sung, Imre Nagy, Fidel Castro, John F. Kennedy, Nikita Hruštšov, Alexander Dubček, Leonid Brežnev, Richard Nixon, Roland Reagan, Lech Walesa. Mõisted: külm sõda, kuum sõda, pingelõdvendus, võidurelvastumine, ABC-relvad, bipolaarne maailm, esimene-,
Sakslaste edu põhines 1939.-1940. aastal selles, et neil oli plaan, kuidas jõuda vaenlase seljataha, niiet viimased seda ei ootaks. 5. Kas Hitleri plaan vallutada Inglismaa oli reaalne? Kas see vallutus oleks taganud Saksamaa võidu sõjas? Põhjenda. Ma arvan, et Hitleri plaan vallutada Inglismaa polnud reaalne, sest ta tahtis Inglismaaga rahu sõlmida, kuna pärast Prantsusmaa alistamist oli Inglismaa ainuke, kes vastupanu osutas ning selle värske peaminister Winston Churchill lükkas tagasi kõik Hitleri rahuettepanekud ja lubas sõda täiel jõul jätkata ning seejärel hakkas Hitler valmistuma dessandiks. Kuid Inglismaa oli siiski piisavalt tugev, et Saksamaa taanduma panna. Mingil määral võib-olla olekski Saksamaa sõja võitnud, kui ta oleks Inglismaa purustanud. Kuid ma arvan, et sellisel juhul oleks Inglismaa, Prantsusmaa või Nõukogude Liit välja töötanud mingisuguse eriti briljantse plaani, et Saksamaa taanduma panna. lk 171 4
Demokraatia plussid ja miinused Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemine poliitikas. Nad teevad seda läbi konsensuste, otseste referendumite või enda seast valitud esindajate kaudu. Kõik tundub iseenesest ideaalne, kuid nagu üles Winston Churchil:"Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks praegu välja mõeldud". Oma essees toon välja demokraatia plussid ja miinused. Demokraatial on muidugi palju plusspooli, kuid praegu toon välja ainult paar neist. Esiteks on demokraatia rahvavõim, kus just eelkõige rahvas määrab, kes korraldab riigi elu. Seega saavad nad ka valida enda jaoks just selle õige suuna, näiteks liberalism või sotsialism. Rahva
REVISION QUESTIONS 1. What do you know about Margaret Thatcher? Winston Churchill? Margaret Thatcher was the first female Prime Minister in Europe. She was a member of the conservative party. She died recently. Winston Churchill was the Prime Minister during WW II. He was excellent in making speeches, but he was a heavy drinker and also smoker. 2. What are the main countries of the UK and their capitals? There are 4: England with London as the capital; Wales with Cardiff as the capital; Scotland with Edinburgh as the capital; and Northern Ireland with Belfast as the capital. 3. What is Remembrance Day all about and why is it celebrated at that time?
Mis on kõne? Referaat Koostaja: .. Juhendaja: .. Tartu 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................3 Mis on kõne?.............................................................................................4 Millest koosneb kõne? .................................................................................5 Kus kõnet peetakse? ....................................................................................6 Kuulsamaid kõnemehi..................................................................................7 Kokkuvõte................................................................................................8 Kasutatud allikad.................
Maoori keeles on selle enamasti tseremoniaalsetel puhkudel kasutatava tervituse nimi hongi. Zest on visuaalse signaali saatmine. Põidla tõstmine näiteks märgib heakskiitu või ütleb, et kõik on korras, huultele surutud sõrm tähendab ''ole tasa!'' või ''hoia see saladuses.''. See, mida meie teame praegu peace- märgi all, oli algses tähenduses tegelikult midagi hoopis muud. See on võidumärk (v nagu victiory) ja selle tegi tuntuks Briti peaminister Winston Churchill II maailmasõja ajal. Ameerika indiaanlastel tähendab selline kombinatsioon, kui üks käsi on vertikaalselt ja teine horisontaalselt inimese ees moodustades L-tähe, ''ilusat''. See tuleneb sõnadest ''hea'' ja ''väljanägemine''. Kehakeel mängib ka olulist rolli tantsus. Tantsimine on olnud inimese vanimaid eneseväljendusviise. On tantse, mida tantsitakse puhtast rõõmuks, aga ka tähtsaid rituaaltantse. Tantsuliike on erinevaid ja need kõik kõnelevad publikuga erinevalt
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning ...
him with an Australian speech therapist Lionel Logue. Lionel was an ordinary man, but with unconventional approach - he started to call Prince Albert as Bertie, refused to visit his patient at his Palace etc. However the special speech exercises and gradually strengthening friendship with Lionel helped King George VI to get back his confidence and ability to give speeches. His radio- address where he led his country to the war became a turning point. Winston Churchill has been saying earlier in the film that "when Germans will come, we would need a king we can all stand behind". After this radio-address George VI became such a king for his country. I enjoyed this film because I like historical movies where everything studied at school or read from the books becomes real. But this particular story offered more than that. It deeply touched my heart. It was so painful to look King's unsuccessful attempts to make speech in front of the
Demokraatia Autor: Elor Lember AUT-21 Winston Churchill on õelnud midagi taolist.demokraatia pole sugugi hea valitsemise moodustis, kuid paremat pole paraku leiutatud. Demokraatia ümbritseb meid igal pool, töökollektiivis,koolis,ühiskonnas, tänaval ja perekonnas. Alati kui miski on seotud teiste inimestega, peame ju alati mõtlema ja arvestama teiste inimeste arvamustega. Arvan et demokraatia on kõige muu kõrval ka võimalus. Võimalus teha valikuid, ennast arendada,vabalt reisida,tutvuda uute ideedega. Nt, ma olen mõelnud, et avan kunagi enda remonditöökoja, tean vanemate jutust et siis kui nemad noored olid siis seda võimalust ei olnud. See polnud mõeldavgi ja eriti kui sa juhtusid olema veel lihttöölise laps. Nüüd on igaühel see võimalus avada oma äri, oma poeke,olen tähele pannud et meil linnas on näiteks kasutatud riiete poode väga palju. ...
lõppes Talvesõda. Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 9. aprill - Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10. mai - Saksa väed alustasid Läänerindel pealetungi Prantsuse ja Suurbritannia vägedele. Luxemburgi okupeerimine. Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks. 15. mai - Holland kapituleerus Saksamaale. 28. mai - Belgia kapituleerus Saksamaale. 29. mai-3. juuni - Britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10. juuni - Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse valitsus pages Pariisist. 12. juuni - Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad. 14
Eestis Saksamaa poolt ning (peale Viru Ingeri, mis jäi sõjaväe haldusse) liidetud Ida maa-ala Riigikomissariaadi koosseisu kui Eesti kindralkomissariaat. 08/14 Atlandi harta Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal /1941 Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Leningradi blokaad oli Leningradi linna piiramine Saksa
Mõeldakse: ,,Küll see Edgar Savisaar on üks tore mees" või ,,Erki Nool on üks tubli mees jõuab edasi nii spordis kui poliitikas". Ise leian, et selline suhtumine on vale. Hoolimata sellest, er valimisikka olen jõudnud alles hiljuti, leian, et valida tuleks erakonna järgi võrdlen erakonna põhimõtteid ja ideoloogiat enda omaga ning alles siis valin sobivast erakonnast inimese, kes minu huvide eest seista võiks. Võiksin öelda Winston Churchilli sõnadega: ,,Demokraatia on halvim valitsusviis, kui välja arvata kõik teised seniajani tuntud viisid." Demokraatia tähendab õigust, kuid ka vastutust otsustada. Kodanikele on antud palju vabadusi, et enda õiguste eest seista. Siiski suhtuvad paljud pessimistlikult ega tee selle jaoks midagi, ning hiljem nurisevad. Kõik teevad vigu, ent nendest saab õppida. Seega pooldan demokraatiat, mitte mõnda teist valitsemisviisi, sest
Kolga-Jaani Gümnaasium 11 A VALIMISED DEMOKRAATIA KOOL? Essee Aineõpetaja: ******* Kolga-Jaani 2007 Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia mõiste tuleneb sõnapaarist demos (rahvas) ja kratos (võim). Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat - sel puhul teeb otsuseid kogu rahvas - ja esindus - ehk vahenduslikku demokraatiat. Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel: · kes saab valida/hääletada; · kes saab kandideerida; · milline on valimise/hääletamise viis; · milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada; · mida loetakse riigi pädevuses olevaks; · kes osalevad millistes hääletustes. Tä...
okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis NSV riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, mis alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.).9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA- s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. BERLIINI BLOKAAD 1948-1949- USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid *Marshalli plaan *Ida-Saksamaa -Vaesus ja nälg -Põgenemine läände *Lääne Berliini totaalne blokeerimine *Õhusilla rajamine *Tulemus 2 Saksamaad-1949. august Saksamaa Liitvabariik-1949. oktoober Saksa Demokraatlik Vabariik .
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
mobilisatsiooni Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida, eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustasTsehhoslovakkial loovutama Sudeedimaa Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega Müncheni kokkuleppe sõlmimine Tsehhoslovakkia häving Pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ütles Winston Churchill: ,,Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja." Paari kuu pärast hakkas Churchilli ennustus täituma, 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse Hitleri õhutusel kuulutas ka Slovakkia end iseseisvaks ja järgmisel päeval vallutati ülejäänud Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikide mõõt täis ja alustasid Hitleri- vastast tegevust 31
1939-1940. 2) Baaside ajastu NL sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides, kust senisel elanikkonnal tuli lahkuda. Nad üritasid hoiduda kokkupõrgetest vene sõjaväelastega. 3) Okupatsioon võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega. 4) Atlandi harta - 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil Franklin D. Roosevelti ja peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 5) Küüditamine Inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juuniküüditamine - Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941. a. Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti, naised ja lapsed
ja 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Okupeeriti Pariis ja 2/3 Prantsusmaast. Vabas lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus. Inglismaal loodi liikumine Vaba Prantsusmaa võitlus Hitleri vastu. Inglaste evakueerumine Dunkerque'i kaudu Prantsusmaalt juunis 1940 Lahing Inglismaa pärast Pärast Prantsusmaa vallutamist jätkas vastupanu vaid Inglismaa, mille peaminister oli Winston Churchill. 16.juulil andis Hitler käsu Inglismaa Luftwaffega (saksa õhujõud) alistada. Inglastel oli vähem lennukeid ja piloote, aga olid hävituslennukid Spitfire'd ja radar. Inglaste kaotused olid suured, kuid siiski jäädi võitluses peale. Nende poolel olid ka Poola, Tsehhi jt sakslaste anastatud maade lendurid. Luftwaffe sai suuri kaotusi ja Hitler lükkas dessandi Inglismaale edasi. Inglise Spitfire ja Saksa Luftwaffe Stuka Saksamaa vallutab Balkani poolsaare
11. MRP- mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. 12. Atlandi Harta- 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. 13. Holokaust- käsitleb juutide vastu toime pandud genotsiidi Eestis Teise maailmasõja ajal. 14. ÜRO- 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt
Franklin Delano Rooseveltile) – 60 kilogrammi rikastatud uraani sisaldav ja kokku 3600 kg kaalunud aatomipomm – hävitas kõik nelja kilomeetri raadiuses olnu kümne sekundiga. Kokku 145 000 inimest suri paari kuu jooksul. Nagasaki oli 250 000 elanikuga linn. 9. augustil 1945 suri neist hiiglasliku tulekera plahvatuses 40 000, aasta lõpuks oli surnud kokku 75 000. Neile visatud pomm oli juba teistsugune – 500 meetri kõrgusel plahvatanud Fat Man (pühendatud Winston Churchillile) sisaldas 6,2 kilogrammi plutooniumi.
Tuntud vasakukäelisi inimesi: Julius Caesar, Leonardo da Vinci, Jeanne d´Arc, Napoleon, Michelangelo, Bob Dylan, David Bowie, Jimi Hendrix, Ludwig van Beethoven, Paul McCartney, Phil Collins, Ringo Starr, Wolfgang Amadeus Mozart, Ayrton Senna, Muhammed Ali, Albert Einstein, Aristoteles, Bill Gates, Isaac Newton, Neil Armstrong, George Bush, Fidel Castro, Elizabeth ll, Rajiv Gandhi, Napoleon lll, Pablo Picasso, Harry Truman, Mark Twain, Winston Churchill, Johann Wolfgang von Goethe, prints Charles, Bill Clinton, Pele, Tom Cruise, Nicole Kidman,...
8. Mis või kes olid? *agresso- sõjaalgataja ja vallutaja. *Berliini-Rooma telg- 1936. sügisel Berliinis sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. *komiternivastane pakt- selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni ehk Kommunistliku Internatsionaali(Komiterni) vastu. * "uus kurss" USA presidendi F.D Roosevelti kava majanduskriisi ületamiseks. 9. Kes oli ja mis tegi Winston Churcill? Ühest vähestest Lääne-Euroopa poliitikutest, kes 1930. aastatel mõistsid ohtu, mida demokraatlikele riikidele kujutavad diktatuurid ja tugevnev Natsi-Saksamaa. Ta sündis 1874. aastal balli ajal.Ta südis kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla sellepärast tegi ta noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda nimetama "noormeheks, kes alati kiirustab" Churchill võitles aktiivselt kommunismi ja hiljem ka Saksa
eriti majanduspoliitikas. Peamised seisukohad. Vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike. Poliitiline võim põhineb traditsioonidele, tavadele ning pärimustele. Valitsemine tuleb usaldada loomulike liidrite kätte. Juhtide paikapanemisel on inimese kvaliteet tähtsam kui valimised ise. Rahvuslus on kasulik, kuna seob rahva ühte. Tuntud esindajad: George W. Bush, Winston Churchill, Silvio Berlusconi, Margaret Thatcher. Sotsialism Ladina keeles societas ühiskond, socialis ühine, ühiskondlik; communis ühine. Sotsialism on vasakpoolne ideoloogia. Sotsialismi alla kuulub palju allharusid: kommunism, sotsiaaldemokraatia, marksism jne. 19. sajandil hakkas majandusarengu tulemusena kiirelt kasvama linnaelanikkond. Samas aga hakkasid neid ähvardama tööpuudus ning hoolekande ja sotsiaalkindlustusesüsteem tol ajal praktiliselt puudus. Nii kasvas
''Miks said endistest liitlastest vaenlased?'' Arutlus Teise maailmasõja üheks suureks konkurendiks teistele maailma riikidele oli Saksamaa ja selle juht Hitler. Lääne riigid moodustasid vastupanuks koalitsiooni, millega liitusid hiljem ka mitmed teised riigid. Koos töötati Saksamaa purustamise nimel ning Teise maailmasõja lõpuks oli see ka saavutatud. Pärast sellist liitlaste edu, tekkisid aga konfliktid nende vahel. Mis oli selle põhjuseks, et endistest liitlastest said vaenlased? 22. juunil 1941. aastal, mis Teine maailmasõda oli kestnud ligi 2 aastat, otsustas Saksamaa tungida kallale NSVL-le. 1941. aasta juulis otsustasid Suurbritannia ja USA luua Hitleri vastase koalitsiooni. Sama aasta augustis kirjutati alla Atlandi hartale, mille eesmärgiks oli Hitleri purustamine ja iseseisvuse tagasi andmine selle kaotanud riik...
80 erinevat ravimit. *Hitler on tuntud oma ebatavalise seksuaalelu tõttu, sellel juhul väga häiriva tõttu. Ta oli lummatud oma vennatütrest Geli Raubalist ning kuulujutud rääkisid, et nende suhe oli seksuaalne. Ta ei lubanud tüdrukul kunagi välja minna ja sõpradega kohtuda. Selle tulemusena sooritas Geli 1931. aastal 23-aastaselt enesetapu. *Hitler oli shokolaadist sõltuvusest. Ta sõi peaagu iga päev 1 kg shokolaadi. Ta üritas isegi Winston Churchilli tappa pommiga, mis oli maskeeritud tumeda shokolaadiga ning pakitud musta ja kuldsesse paberisse. Õnneks avastasid Briti agendid Hitleri salakavala plaani.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
