4. Versailles`rahulepingu sõlmimise aeg koht ja sisu versailles loss, 28.juuni 1919.Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist, keelatakse ühinemine austriaga, Saksamaa kolooniad lähevad võitjariikidele. sakslastel lubatub max. 100 000 sõdurit, 4000 ohvitseri, väeteenistus vabatahtlikkuse alusel. Keelatud omada lennuväge, soomus- ja gaasirelvi, suuri sõja-ja allvaalaevu. Neil tuli tasuda reparatsioone(123miljardit kuldmarka) Mõisted:suur kolmik/nelik: Clemenceau, George, Wilson, Orlando wilsoni 14 punkti: W.Wilsoni rahukava: lõpetada sõda võitjate ja kaotajateta, kehtestada õiglane maailmakorraldus, millega kõik on rahul Versailles diktaat: Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korralgus, mille alusel pidi Saksamaa tasuma tohutuid reparatsioone ja sakslastele pandi peale rasked rahutingimused.Versailles diktaat oli võitjate poolt kaotajatele peale surutud reparatsioon: sõjakahju hüvitis Rahvasteliit:
teose saateks Alfred Schnittke’s Concerto Grosso’le. Esimene liikumine „Ludus“ sisaldab vaheldumisi hetkeid vaikusest, seejärel laienedes muudatuste kaudu, mida on kokku 8. Teine liikumine „Silentium“ esitatakse D-minooris. Kõige olulisem antud lavastuse juures „Adama passioon“ on, et kõik eelnevad kolm teost põimuvad läbi alles nüüd esilinastunud teosega „Sequentia“. See on alles aastal 2015 loodud teos, mis peegeldab ka Robert Wilsoni fenomeni ja on pühendatud temale. Lavastaja Robert Wilson oli hakkama saanud suurepärase tööga. Olulist rolli mängis tekst, mida Wilson oli suutnud ära tõlgendada. Etenduse mõttest arusaamiseks pidi omaette süvenema ja ennast eraldama reaalsusest. See, mida keegi lavastusest mõistis, on individuaalne, ent üks oluline sõnum selles siiski peitus. Teos viitas rohkem üksindusele, kurbusele ja inimese elule. Kohati oli aga raske mõista, mida üks või teine detail võis sümboliseerida
suuremas ulatuses rindele saabuvaid ameerika üksusi. Paisati sakslased tagasi. Andis ka tabava hinnangu Versailles’ rahulepingule. Wilhelm II - Saksa keiser. 8. oktoober vaherahukõnelused Compiegne’is, millega lõpetati sõjategevused I MS-s. 7. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents - 27 saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani, keskendus peamiselt Pr. ja Ingl huve arvestavate lepingute koostamisele. Tähtsaim Versailles’ rahu Saksamaaga 28. juuni 1919. Saksamaa pidi loovutama alasid Prantsusmaale, Belgiale, Taanile. Jäi ilma 8ndikust territooriumist. Pidid maksma reparatsioone e. sõjakahjud hüvitada võitjariikidele. Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna (osaline demilitariseerimine) - et Saksamaa täidaks Versailles’ lepingu tingimusi. Rahulepingute koostisosa Rahvasteliidu põhikiri.
võitjariigid ning mingil määral on õige, et võtjad kaotajatele selle käigus nõudmisi esitasid. Tugevamatel peakski ju olema võimalus oma nõudmisi ja arvamusi ennekõike esitada. Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille ülesandeks peeti riikidevaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel. Sellise organisatsiooni loomine oli Ameerika Ühendriikide presidendi Wilsoni idee. Rahvasteliidu mõte oli, et ei tekiks uusi konflikte, järelikult oli see suur samm olukorra parandamise poole. Rahvasteliidu loomist võib samuti lugeda uue korra loomise püüdeks. Versailles' süsteemi tingimused olid rasked peamiselt Saksamaale ning see süsteem ei olnud õiglane kaotajate suhtes. Saksamaal tuli maksta tohutuid reparatsioone, nad pidid loobuma oma territooriumitest ning nende sõjaline olukord ei olnud piisav, et end kaitsta.
· Nõukogude Venemaad ei kutsutud · Balti riigid osalesid mitteametlikult vaatlejatena (puudus tunnustus) · Tähtsaimaks tegelaseks oli USA president Wilson, kes esitas oma rahuprogrammi, "Wilsoni 14 punkti". · Selles oli esitatud sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvaidluste avaliku ja erapooletu lahendamise. Wilsoni "14 punkti" 1. Lõpetada saladiplomaatia. 2. Meresõidu vabadus. 3. Vaba kauplemine riikide vahel. 4. Relvastuse vähendamine. 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. 6. Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt. 7. Belgia suveräänsuse taastamine. 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace ja Lorraine. 9. Itaalia piir peab kulgema rahvuspiiri mööda. 10. Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. 11
· 8. augustil Prantsuse ja Inglise rünnak saksa vägede vastu, Saksa armee ,,must päev" · Saksa sõdurite võitlusvaim murtud · Saksamaa liitlased hakkasid rahukõnelusi pidama Compiegne'i vaherahu · Saksamaa pidi viima väed välja okupeeritud Elsass-Lotringist ja Reinimaalt · Üle andma oma laevastiku, mis uputas ennast · Hakkas kehtima relvarahu Pariisi rahukonverents · Võttis osa 27 Saksamaa vastu sõdinud riiki · Lükati tagasi Wilsoni rahuplaan · Keskenduti Inglismaa ja Prantsusmaa huvidele Versailles'i rahuleping · 28. novembril 1919 · Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist · Vähenati sõjaväge 100 000 · Ei tohtinud olla sõjaväekohustust · Ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu ja tanke · Pidi maksma reparatsioone · Reini jõe tsoon kuulutati demilitariseeritud tsooniks
=24He + 01n. LAETUD OSAKESTE REGISTREERIMISE MEETODID 1. GeigerMülleri loendur Kasutatakse elektronide loendamisel. Loendurisse tunginud e tekitab põrgetel argooni aatomitega positiivseid ioone ja vabu elektrone, mis liiguvad vastavalt katoodile ja anoodile laviinina, loendurit läbiv vool suureneb järsult. Voolu suurenemine registreeritakse registreerimisseadme poolt. Laviin kustatutatakse anoodi ja katoodi vahelist pinget vähendades ja loendur võib uut osakest lugeda 2. Wilsoni kamber Hermeetiliselt suletav anum on täidetud küllastusolekule lähedase veeauruga, kolvi kiirel allaliikumisel aur paisub adiabaatiliselt jahtub ja muutub üleküllastatuks. Kambrisse tunginud osake tekitab ioone, mis on kondensatsiooni tuumadeks, millele kondenseeruvad veepiisad. Selliselt muutub osakese tee kambris nähtavaks udujutina. Osakese jälge fotografeeritakse ja selle järgi arvutatakse laengut ja massi. 3. Mullikamber
36. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; 37. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; 38. Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil; 39. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; 42
hullusti lüüa,halvendas majandusliku olukorda,toitu vähenes, 8)Ühiskondlikud muutused:naiste roll, „kadunud põlvkond“-Naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, Lühikesed seelikud ja poisipea,tehastes kasutati massiliste naiste ja noorukite tööjõudu,NAISTE iseseisvumine. 9)Mõisted: Rahvasteliit-Esimese maailmasõja järel rajatud rahvusvaheline organisatsioon,mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö, Wilsoni 14 punkti, Demilitariseeritud tsoon- on maa-ala, kus sõjaväe tegevus ei ole lubatud., Reparatsioon-Sõjakahjude osaline või täielik hüvitamine kaotajariigi või-riikide poolt sõja võitnud riigile või riikidele. Rahuleping-Sõda on läbi,püsiv leping, Vaherahuleping-sõlmitakse mingiks ajaks, Positsioonisõda- kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda
) Looduslik radioaktiivsus- looduses on selliseid aineid, mis iseeneslikult kiirgavad radioaktiivkiirgust. Alfa kiirgus - täielikult ioniseeritud heeliumi ioon? Beeta - liikuvate elektronide voog? gamma - ülilühilaineline elektromagnetkiirgus Tehisradioaktiivsus – kunstlikult sünteesitud uute aatomituumade tekitamine Mikromaailma osakeste registreerimine 1) Geiger-Mülleri loendur – trajektooril gaasi iooniseerumine 2) Wilsoni (udu)kamber – osake põhjustab kondenseerumise, trajektoor nähtav 3) Mullikamber – Vedelik, mis on sellisel temperatuuril ja rõhul, et kui osake siseneb kambrisse, hakkab see vedelik trajektoori ulatuses keema 4) Fotoemulsiooni meetod - fotoemulsioonis lõhutakse aine osakesed ära. (fotograafia) Radioaktiivsuse lagunemine – Alfa lagunemine – tuumast heelium välja – alfa lagunemisel tekib uus keemiline element, mille tuuma mass on 4 suhtelise aatommassi ühiku võrra ja tuumalaeng
tööstusest. 06.04.1917 alustab USA Saksamaa vastu sõda. Saksamaa löödi tagasi, mille peale nad tahtsid läbirääkimisi. Compiegne’i vaherahu Saksamaa sõlmis vaherahu vastastega. Versaille’s rahuleping ja Pariisi rahukonverents Tekkis Rahvasteliit- riikide vaheliste suhete korraldamine. Elsass-Loteringi loovutamine Prantsusmaale, reparatsioonid ning Reini jõe piirkonna hõivamine Antandi poolt 15 asastaks. Woodrow Wilsoni põhikiri ( Saksamaa pidi alad loovutama) Esimese maailmasõja tagajärjed Hukkus ca 10 mljn inimest, katastroofiline mõju majandusele jne. Sõjaplaanid Saksamaa- teisisõnu Schlieffeni plaan, mis nägi ette esmalt purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa Prantsusmaa- vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud kaotusi. Saksa piirile loodi tugev kindlustuste süsteem Venemaa- oli vähe ettevalmistunud. Oli kaks valikuvõimalust, kas Ida-Preisimaa või Austria- Ungari
Pilet nr. 5 1) Pärisorjus ja selle kaotamine Eesti ja Liivimaa Euroopas möllanud sõjad ei puudutanud pikka aega otseselt Eestit, alles 1807 jõudis üleeuroopaline sõda eestisse. Napoleoni väed hõivasid 1806 Preisimaa ja jõudsid vene impeeriumi piirile. Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon maamiilitsasse. Sellesse võeti Eestimaal 8000 ja Liivimaal 20000 talupoega, kes varustati ja moonastati neid saatnud mõisate poolt. Ohvitserideks olid maamiilitsas mõisnikud. Väljaõpe ja relvastus oli nigel, väeosi laastasid mitmesugused taudid, Kuid õnneks ei tulnud neil lahingus osaleda, sest Aleksander 1. ja napoleon 1. jõudsid Tilsitis kokkuleppele Euroopa mõjusfäärideks jaotamises. Tilsiti rahu tingimused olid siiski rasked, sest venemaa pidi ühinema kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu. Mõisate tulud kuivasid järjekordselt kokku. Prantslaste pool okupeeritud Põhja-Saksamaa riikides, sealhulgas Preisimaal, kaotati pärisorjus. 1808-1809 toimun...
paremaks. 5. Tee ülevaade Pariisi rahu konverentsist. Esialgu arutati rahulepingute eelnõusid suure kümne ehk USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapani esindajatest koosnenud nõukogu istungitel.Hiljem suure neliku nõupidamistega, kuhu kuulusid USA president W. Wilson, Prantsusmaa peaminister G. Clemenceau, Suurbritanniapeaminister D. Lloyd George ja Itaalia peaminister V .Orlando. Tähtsamad otsused võeti vastu siiski Wilsoni, Clemenceau ja Lloyd George'i salajastel läbirääkimistel. 6. Nim. riike, mis said iseseisvaks peale 1. Ms. Austria Ungari keisririik lakkas olemast. Austria muutus väikeseks vabariigiks, Ungari aga kuningriigiks.Kolmas riik, mis tekkis endise Austria-Ungari aladele, oli Tsehhoslovakkia vabariik, mille koosseisu läks Sudeedimaa. Sudeedi sakslaste probleem muutus 1930. aastatel Tsehhoslovakkia jaoks saatuslikuks. Selle alad läksid Serbia-
jaanuril 1918. Esimese maailmasõja lõpul kestva rahu saavutamiseks kokku kutsutud Pariisi rahukonverents kiitis ettepaneku Rahvasteliidu loomiseks heaks juba 25. jaanuaril 1919. 28. juunil 1919 allkirjastasid põhikirja kokku 44 riiki. 8. juulil 1919 pöördus Wilson Euroopast Ameerika Ühendriikidesse tagasi ja algatas kampaania, mille eesmärk oli tagada ameeriklaste toetus rigi 5 ühinemisele Rahvasteliiduga, kuid toetus Wilsoni ideele oli siiski üpris tagasihoidlik. Wilson jätkas rahulepingule ja Rahvasteliidule toetuse kogumist Ameerika Ühendriikides, kuid ta tervis halvenes ja oma viimase kõne pidas ta 25. septembril 1919. Vaatamata Wilsoni jõupingutustele, ei liitunud Ameerika Ühendriigid uue organisatsiooniga. Rahvasteliidu Nõukogu kohtus esimest korda Pariisis 16. jaanuaril 1920. Novembris 1920 viidi Rahvasteliidu peakorter üle Sveitsi, täpsemalt Genfi, kus 15.novembril toimus liidu esimene täiskogu.
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-Mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakti nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. 2. 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18
enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimult (eriti ainuvõimule) tulla. Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki. 6. Saksamaa kokkuvarisemine. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed. · 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud.
enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimult (eriti ainuvõimule) tulla. Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki. 6. Saksamaa kokkuvarisemine. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed. · 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud.
3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka Ungari ja Tsehoslovakkia. Ungarist moodustus 1918. a. vabariik. Endisest Serbiast, Montenegrost ning Austria-Ungari küljest moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Osa Türgist läks Itaaliale ja Kreekale. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju, täielik hüvitamine kaotanud riigi poolt. 1920-ndaid nimetati Patsifismi ajastuks. Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. 1928. a
· Venemaa kandis suuri kaotusi (loovutati suured maa-alad, tööstuspiirkonnad jne) Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp: · 1918.a noverbris puhkes Saksamal revolutsioon (rahulolematus+lootusetu sõjaline olukord) · Saksamaal kuulutati välja Weimari vabariik · 11.11.1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja Pariisi rahukonverents: · Avati 18. 01.1919 · Osales 27 riiki · Lükati tagasi USA presidendi Woodrow Wilsoni 08.01.1918 esitatud rahuplaan ja keskenduti Inglismaa ja Prantsusmaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele · Antandi ja Saksamaa vaheline rahulepe e Versailles'i rahuleping kirjutati alla 28.06.1919 · Saksamaa kandis ränki kaotusi (loovutas Prantsusmaale Elsass-Lotringi, pidi vähendama sõjaväge, keelatud oli kehtestada sõjaväteenistuskohustust, ei tohtinud omada allveelaevu jne)
S-T segment näitab, et erutus on haaranud mõlema vatsakese müokardi ja potentsiaalide erinevus kaob. T-sakk vastab vatsakeste repolarisatsiooni kestusele. Q-T intervall e vatsakeste elektriline süstol. T-Q intervall e vatsakeste elektriline diastole. R-R intervall on südametsükli kestus. 7. EKG unipolaarsetes lülitustes registreeritakse elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn. aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse e "0-potentsiaali elektroodi vahel. 0-potentsiaali saamiseks ühendatakse jäsemed, millelt elektrilisi potentsiaale ei registreerita, üle 5 kilo-oomiste takistuste ühte punkti kokku maanduselektroodiga, mida kasutatakse indiferentse elektroodina. Bipolaarsetes lülitustes registreeritakse potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. Vererõhk Kordamisküsimuste vastused: 1
milliseid viise kasutasid erinevad riigid kriisist väljumiseks, näited (lk 23). USA riik hakkas majandusellu sekkuma. Paljudes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. 4.Kes olid W. Wilson (lk 8, 12), G. Clemenceau (lk 8, 12), D. Lloyd George (lk 8, 12), F. Franco (lk 18), F.D. Roosevelt (lk 23)? Iseloomusta nende rolli 1920.-30. aastate poliitikas! W. Wilson USA president. 1918 a. esitas rahukava, mida nimetati Wilsoni 14 punktiks. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. G. Clemenceau Prantsusmaa peaminister. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. D. Lloyd George Suurbritannia peaminister, Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja F. Franco Kindral, kes juhtis 1936. aastal puhkenud sõjaväelaste mässu, mis hiljem kujunes Hispaania kodusõjaks. F.D. Roosevelt 1932. aastal valitud USA president. Tõi Ameerika majanduskriisist välja. 5
Esimese maailmasõja kordamine arvestuseks 1. Sõjalised liidud I maailmasõja eel ja sõjas. Atand: 1904. (Üksmeel) Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa (1907) Kolmikliit: 1882. Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Nelikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. 2. I maailmasõja puhkemise põhjused ja ajend? Võitlus turgude, toorainete, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast. Mõjupiirkondade ja asumite pärast. Puudus rahvusvaheline organisatsioon. Sõjatööstuse ja sõjaliste ringkondade suur mõju. Sõda romantiseeriti, ei nähtud ohtu. Ajend: 28. juuni.1914-atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile, Serbia terroristide poolt. 3. I maailmasõja tulemused? Bresti rahu: 1918. märts. Sõlmiti Brest Litovskis Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel separaatrahu. Venemaa väljus I maailmasõjast, sõda idarindel oli lõppenud. Kõik vallutatud alad jäid Saksamaale, ka Eesti. Compiegne´i rahu: 11. november. kell 11, 1918 a. Kirjutas Comoiegne´i me...
sõjavarustuses. Sõja lõpp ja rahulepingute sõlmimine: Esimene maailmasõda lõppes 11. Novembril 1918, mil Saksa delegatsioon nõustus kirjutama Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule. Vaherahu nõudis, et saksa väed viiaks välja kõigilt territooriumitelt ning samuti ka Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Tuli ära anda oma sõjavarustus jms. Peale Compiegne'i vaherahu, toimus Pariisis rahukonverents, kus sõlmiti Versailles'i rahuleping. Konverentsil lükati tagasi Woodrow Wilsoni rahuplaan, keskenduti Prantsusmaa-Inglismaa huvidele. Versailles'i lepingu kohaselt pidi Saksamaa loobuma paljudest aladest, vähendama oma sõjaväge, sõjaväekohustust ei tuohtinud olla ning muidugi olid ka väga suured reparatsioonid. Võitjate ja kaotajate rahulolematuse põhjused Versailles'i süsteemiga: Rahulepingus leidus palju ebaõiglast, mis põhjustas pingeid. Esiteks, saksamaa tundis, et teda on ülekohtuselt sõjasüüdlaseks tembeldatud, teda karistati liiga
õ lk 72 3. Milline roll oli sõjas Türgil, Itaalial ja USA-l? Miks need riigid sõtta kaasati? Türgil olid Sakamaga ühised huvid. Itaalia soovis saada asumaid. USA sekkus, sest nägi ,et sõjal ei ole lõppu ja sellele tuleb piir panna. 7. Kuivõrd saavutasid riigid oma sõjaeelsed eesmärgid? Põhjenda. 8. Kuidas muutus sõjapidemine I maailmasõja käigus? Mida tähendab väljend " I maailmasõda on moodne sõda"? Tehnilised uuendused 9.Miks USA presidndi Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes ? Prantsusmaa tahtis Sakamaad allasurutuna näha.
Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versaille's- süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates oleks pidanud olema nn "võitjateta rahu", teised rigid nendega ei nõustunud ja nõudsid saksamaale väga akrmi karistust Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et...
Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versailles' süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates oleks pidanud olema nn "võitjateta rahu", teised rigid nendega ei nõustunud ja nõudsid saksamaale väga akrmi karistust Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et ...
Positiivne oli Rahvasteliidu mõju majandusliku ja tehnilise koostöö arengule, samuti tegid tulemusrikast tööd Rahvasteliidu haruorganisatsioonid. Rahvasteliidu tegevus ei olnud aga edukas, kuna: a) juhtivate riikide omakasupüüded b) majandussanktsioonid ei toiminud c) lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks d) USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud e) oma sõjaväe puudumine USA president Wilsoni arvates tuli luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid organisatsiooni otsustele suurema kaalu ning vähendaks samal ajal tunduvalt liikmeriikide rahvuslikke relvajõudusid. Inglismaa ja Prantsusmaa ei nõustunud aga sellega. f) otsustamine oli aeglane Konverentsid, lepingud Washingtoni konverents 1921.a. nov. 1922. a. veebr. Washingtoni konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede
· poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvaste Liit (tänase ÜRO eelkäija); Rahukonverentsi tegelikud tagamaad. Saksamaa esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud. Sakslastelt nõuti rahulepingu sätete tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samas lootsid paljud sakslased, et lepingus esitatud nõudmiste elluviimine ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Taolised lootused end aga ei õigustanud. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjutamist jasaksa rahva silme ees seisis pidevalt nälja- surma ähvardus. Versailles' lepinguga kehtestati Saksamaale järgmised tingimused: 1. Võtta Saksamaalt ära talle seni kuulunud alad ja anda: · Elsass-Lotring Prantsusmaale; · Eupen-Malmedy - Belgiale; · osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga;
Kaubad, mille nõudlus on väike, peaksid omama väiksemat hankekindlust. Unikaalsed tooted peaksid olema kõrge teenindustasemega. Üleliigses koguses kaupa ei ole otstarbekas laos hoida. Optimaalne ostupartii Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimiskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Optimaalse ostupartii määratlemiseks on EOQ ehk Wilsoni valemi kasutamine (Economic Order Quantity, EOQ – valem). EOQ-valem kirjeldab lihtsal viisil ostu- ja laokulude suhte põhilist probleemi. Valemi kasutamisel lülitatakse veokulud ostuhinna sisse, kuna valem ei anna võimalust veokulude käsitlemiseks eraldi. Valemi kasutamisel eeldatakse järgmist: Nõudlus on ühtlane. Ostuhind võib sõltuda tellitava partii suurusest. Tellimiskulude õige määramine on komplitseeritud.
Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. What really went down: Saksamaa esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud. Sakslastelt nõuti rahulepingu sätete tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samas lootsid paljud sakslased, et lepingus esitatud nõudmiste elluviimine ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Taolised lootused end aga ei õigustanud. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjutamist jasaksa rahva silme ees seisis pidevalt näljasurma ähvardus. Versailles' lepinguga kehtestati Saksamaale järgmised TINGIMUSED: TERRITORIAALSED · Elsass-Lotring Prantsusmaale; · Eupen-Malmedy - Belgiale; · osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga; · Põhja-Schleswing Taanile;
Eluolu I maailmasõja ajal Sõda tõi kaasa: Mehed rindel, naised ja lapsed tehastes(sõjatehnika tootmiseks), rahvaarvu vähenemine, tarbekaupade puudus, nälg, epideemiad, põllud söötis, tüdimus, pahameel, elutaseme langus, vähemusrahvaste olukord halvenes, rahvuslik liikumine elavnes, deserteerumine sõjaväest, riigi osa majanduses suurenes. Tähtsad kuupäevad, sümdmused *6.07 1917 USA sõtta Saksamaa vastu *8.01 1918 Wilsoni 14 punkti *21.03 1918 Somme'i lahing *1918 november-revulutsioon Saksamaal *11.november 1918 Compiegne'i vaherahu-lõpetas I maailmasõja. Tingimused Saksamaale, kui kaotajale: pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt , Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Neil tuli oma liitlastele üle anda oma sõjavarustus, allveelaevad, ookeanilaevastik. *18.01-28.06 1919 Pariisi rahukonverents. I maailmasõja võitnud riigid kutsusid kokku kõigi
· sõja ajal tasus USA senised võlad toodanguga · Euroopa riigid jäid talle võlgu c) kujunes pärast sõda majanduses juhtivaks riigiks (USA-s elas 6 % maailma rahvastikust, kuid tootis 60 % naftast ja 40 % terasest). Majanduslik võimsus tõstis ka USA poliitilist autoriteeti maailmas. See ilmnes selgelt sõjajärgse Euroopa ümberkujundamises: · Wilsoni 14 punkti (pidi tagama demokraatia ja õiglase rahu Euroopas, algatas ka Rahvasteliidu idee) · President Wilson osales aktiivselt Pariisi rahukonverentsil 2. Euroopa abistamine. 1919. a. loodi Ameerika Abi Administratsioon (American Relief Administration ehk ARA) Selle eesotsas oli 1919 1923 Herbert Hoover (president 1929 1933). See oli asutatud Euroopa näljahädaliste abistamiseks, abistati toiduainete, ravimite, rõivastega
Ühendriikides levivad saksavastased meeleolud, kuuldused Saksa üksuste metsikustest Belgias ning Lusitania uputamine, eriti aga sakslaste alustatud allveesõda tervikuna, mis röövis Ühendriikidelt nii inimelusid kui ka kaubanduslike kasumeid. 6.aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. 8.jaanuaril 1918 tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas Wilsoni ettepaneku tagasi, olles veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata, ja asus läänerindel vägesid koondama. 21.märtsil 1918 Somme'i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. Nende vastas sisnud Inglise üksuste kaitse murti sügavalt läbi, mis tekitas sakslastes taas lootuse, et liitlaste kaitse õnnestub Pariisi suunas tiivalt ''kokku rullid'', nagu oli ette nähtud Schlieffeni plaan. Juuli keskpaigaks
Vahetas Ajutise Valitsuse koosseisu Kornilov Suvel üritas sõjalist riigipööret (Kerenski surus selle maha enamlaste abiga) armee ülemjuhataja (kindral) 5. Sõja lõpp USA sõttaastumine 6. aprillil 1917 kuulutas USA Saksamaale sõja. Põhjused: olid Antandi poolt, USA kaubalaevade kaotused, Lusitania uputamine, metsikused Belgias, sakslaste alustatud alveesõda. Wilsoni 14 punkti 8. jaanuaril Wilsoni ettepanek sõlmida õiglane rahu, Saksamaa lükkas ettepaneku tagasi rahvuste enesemääramisõigus relvastuse piiramine salajase diplomaatia kaotamine avalike rahukõneluste korraldamine Rahvasteliidu loomine Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemine 21. märtsil 1918 Saksa pealetung Somme´i all (Sakslased kaotasid viiendiku algkoosseisust, levima hakkas "hispaania gripp") 18. juulil läksid liitlased vasturünnakule. 8
tekkinud neutronist ära keskmiselt 1 uue lõhustumise väga suured kiirused elektriväljade abil. Osakestel lastakse tekitamiseks ja reakts kulgeb muutumatu kiirusega. omavahel kokkupõrgata ja uuritakse muundumisi ja Tuumajäätmetest saab eraldada kasutatava kütuse ja vabanenud energiat. 9.Osakesi uuritakse: fotoplaadi plutooniumi. Pärast esialgset radioaktiivsuse langemist kasutamise abil, udukamber e Wilsoni k, mullik, maetakse jäägid eritingimustes. Sünteesireaktsioonid on ionisatsioonik, triivk, aja- ja projektsioonik, pooljuhtk. kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks 10.Avastamata on gravitatsioonilist mõju vahendavad on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Seda võib saavutada gravitonid. Teadlaste arvates on veel palju osakesi 1)ahelreakts.ga 2) võimsate laserkiirte kontsentreerimisega 3) avastamata
Ühe hiljutise teadusuurimuse kohaselt on mobiiltelefonil peale kõige muu kahjulik mõju ka suguelule. Rühm Vene teadlasi jõudis hiirte ja rottidega katseid tehes järeldusele, et mobiiltelefonist leviv mikrolainekiirgus kahandab testosterooninimelise suguhormooni taset organismis. Mobiilsidevahenditele kiirgust vähendavaid lisaseadmeid tootva firma Microshield Industries kaastööline Les Wilson leidis Vene teadlaste kõnealloleva avastuse olevat üldsegi mitte üllatava. Wilsoni sõnul olevat Microshield Industries juba enne seda oletanud, et mikrolaineline kiirgus mõjutab sigitamisvõimet, kuna munandid neelavad sedalaadi raadiolaineid ülihästi. Niisiis on mobiiltelefoni tekitatavate tervisehädade hulk täienenud veel ühe liikme võrra: vähile, südamevaevustele ja mäluhäiretele lisandus nüüd siis ka sigimatus. Mobiiltelefon soodustab vananemist Corbis/Scanpix Juunis USA teadusajakirjas avaldatav Rootsi Lundi teadlaste uuring viitab
Aatom koosneb elektronkattest ja tuumast. Keskmine aatomi läbimõõt on 10 -10m=1Å. Keskmine tuuma läbimõõt on 10-15m=1f(ferm). Kogu aatomimass on koondunud tuuma 99,95%. laengust st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuumajõud on tunduvalt tugevamad kui elektrilaengute vahelised. Jõudude ulatus e raadius on väga väike. Kaugemal, kui 5 fermi tuumajõud kaovad. Lähemal kui pool fermi muutuvad tõmbejõud tõukejõuks. Tuumajõud ei olene osakese elektri laengust, st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuum koosneb positiivselt laetud prootonitest ja laenguta neutronitest. Tuuma koostisosi nim nukleonideks. Laengu arv Z näitab prootonite arvu tuuma samas ka prootonite arvu ja ka elektronide arvu, tuumalaengut. Massiarv näitab tuuma massi ja prootonite ja neutronite arvu A=Z+N. Radioaktiivsuseks nim tuuma võimet kiirata. -lagunemine tekib, kui tuum on väga suur ja tuumajõud ei jõua seda koos hoida. ...
ei olnud võimeline lahendama. 1929 aastal puhkes maailmas majanduskriis, mis kestis mitu aastat. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti ja paljud jäid töötuteks. Elanike olukord riikides halvenes. Paljud inimesed kaotasid usu demokraatlikku korda vaid uskusid ja lootsid et karmikäeline diktatuur suudab kõik taastada. II Prantslased ja inglased ei soovinud võtta vastu Wilsoni 14 punkti. Neil olid vaid ühine kättemaksusoov-purustada saksamaa. Rahukonverentsi rahupäev oli valitud 18 jaanuar 1919 , sest siis 48 aastat tagasi 1871 kuulutati sealsamas Versailles' saalis välja Saksamaa Keisririik. Kaotajaid konverentsile ei kutsutud, vaid võitjad. Hiljem asendus see nelikuga USA president W.Wilson, prantsusmaa peaminister G.Clemenceauc, Suurbritannia peaminister Geaorge ja itaalia peaminister Orlando. Tähtsamad otsused võeti vastu siiski
Muusikalikontsert 2010 Memory Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kipp...
1918. aastal kuulutati välja Poola vabariik, mis oli Viinis toimunud kongressiga ühinemast Venemaaga ühes kuningriigis. Endine Vene Baltikumi providentsid (Eesti, Läti, Leedu) kuulutasid välja iseseisvumised aastal 1918. Soome, Vene tsaari Suurhertsogiriik, sai 1917. aastal suveröönseks riigiks ja kuulutati vabariigiks 1919. aastal. Portugali ja Hispaania piirid jäid endiseks, sai Itaalia väikeseid territooriumid põhja ja idaosas. Rahvasteliit Kavandatud U.S. Presidendt Wilsoni poolt, Rahvasteliit asutati 1919. aastal. See oli katse luua institutsioon mis suudaks olla vahendaja konfliktide vahel ja tuua neid rahuliku resolutsiooni poole. Kõige suuremaks probleemiks osutus oli see, et U.S. Ei liitunud, mis oleks andnud Rahvasteliidule palju rohkem mõjuvõimu. Kuigi nad suutsid sellele vaatamata lahendada mitmed väiksemad Euroopa konfliktid. Kuid see ei suutnud oma jõupingutusi säilitada oma liikmesriikide
USA jäi sellest välja ning see muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Konverentsid ja kokkulepped- · Pariisi rahukonverents- 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. · Compiegne'I vaherahu- 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima, mitte
desarmeerimine vägede väljaviimine separaatrahu koalitsiooni kuuluv riik sõlmib vastastega eraldi rahu (liitlastega läbi rääkimata) dominjoon omavalitsusega valdus (oma parlament, valitsus, seadusandlus, kohtusüsteem jms) sudeedisakslased Sudeedimaa sakslased, kes sattusid Tsehhoslovakkia äärealadele elama Poola koridor Poola väljapääs Läänemerele; jagab Saksamaa kaheks Rahvasteliit: Idee ja nimetus USA-st Wilsoni 14 punkti. RL põhikiri kõikides rahulepingutes 1.osana. Eesmärgiks riikidevahelise koostöö parandamine, julgeoleku kindlustamine ja rahvusvahel. lepingutest kinnipidamise tagamine. Põhikiri kinnitati 28.04.1919, jõustus 10.01.1920. RL põhikiri: Julgeolekugarantii Tülide rahumeelne lahendamine Relvastusalase info vahetamine Sõja alustaja vastu kaubandus- ja rahandusblokaad Sõja korral organiseeritakse RL-i sõjajõud Riikidevaheliste lepingute kohustuslik registreerimine RL'i poolt
olevast 1959 reisijas hukkus 1198, kellest 115 olid ameeriklased. USA ja mitmed teised erapooletud riigid avaldasid protesti. Reisilaevade uputamisest tuli loobuda. Tulemuseks oli USA sõttaastumine 1917. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolel. 7. Compiegne’i vaherahu 11. november 1918 Saksamaa pidi oma väed välja viima kõikidelt okupeeritud aladelt lisaks ka Elsass ja Lotringist ning Reinimaalt. Kogu sõjavarustus koos allveelaevade ja ookeanilaevastikuga tuli liitlastele üle anda. 8. Wilsoni 14 punkti sisu ning hinnang selle teostamisele 9. Versailles’ rahuleping 28. juuni 1919 Saksama ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riigid. Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass ja Lotringi, ning muid alasi Belgiale, Taanile, Poolale, Leedule ja Tšehhoslovakkiale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, pidi maksma kahjutasu võitjariikidele. 10. St
Tulemusena loobus troonist keiser Nikolai ii ja moodustati venemaa Ajutine Valitsus. Algas petrogradi linnast- sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik, rahutused. Oktoobrirevolutsioon- 1917 toimunud riigipööre, mille käigus enamlased kukutavad Ajutise Valitsuse. Võim vormistati 26.okt 1917 II nõukogude kongress, moodustas Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks sai Lenin. Kommunistlikud repressioonid- Rahvasteliit- Pariisi rahukonverentsi ajal pandi alus rahasteliidule- Wilsoni idee kohaselt pidi rahvusvahelised konfliktid lahendama rahumeelselt. Aktiivne oli 1920ndatel, suutis lahendada väiksemaid konflikte. Puuduseks oli et sinna ei astunud USA. Rahvasteliidul ei olnud reaalseid vahendeid, et liikmesriike mõjutada. Diktatuur venemaal- kommunistlik diktatuur, stalin Diktatuur itaalias- fašistlik diktatuur, mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu. Diktatuur saksamaal- natsionalism, Hitler, Diktatuur hispaanias franco diktatuur, kirikumeelne autoritarism
Wilson oma nn. "14 punktis" põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Ta sõitis isiklikult Pariisi rahukonverentsile, et viia ellu oma kava. Kahjuks see ettevõtmine ebaõnnestus, sest Wilson oli sunnitud tegema järeleandmisi Inglis- ja Prantsusmaa nõudmistele reparatsioonide ja territoriaalsete küsimuste osas. Selle tulemusena polnud Pariisis sõlmitud rahulepingud ei õiglased ega demokraatlikud. Wilsoni saavutus Rahvasteliit - ei leidnud heakskiitu ka Ühendriikides. Põhikirja 16. artikkel kohustas Rahvasteliidu liikmeid ühiselt agressiooni vastu välja astuma. Ameeriklased polnud aga nõus oma poegi saatma Euroopasse või Aasiasse surma. Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus. Wilson tegi pikki ringsõite mööda Ameerikat, esines kõnedega ja selgitas oma poliitikat
19.09.1918 alustas Bulgaaria Prant ja Ingl rahuläbirääkimisi. Türgi oli samuti jõudnud kokkuvarisemise ääreni. 1918 okt asus rahu otsima ka A-U, kuid sinna kuulunud rahvad iseseisvusid üksteise järel. Austria kapituleerus 3.11.1918. Sõja lõpp: 11.11.1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I MS. 15 Pariisi rahukonverents: 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, lükati tagasi Wilsoni rahuplaan ning keskenduti Prants ja Ingl huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kõige tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versaille'i rahuleping. Versaille'i rahu tingimused: Saksa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lothringi ning mõned alad sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lisaks pidi Saksa vähendama oma sõjaväge 100,000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksa ei
muuta kogu maailm kommunistlikuks. See tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja toetamise mitmes riigis. Compiegn'i vaherahu (11.nov. 1918)- I maailmasõja lõpp. Saksamaa pidi oma väed välja viima okupeeritud aladelt ning ära andma oma sõjavarustuse. Pariisi rahukonverents: 18. jaan 1919 Pariisis, millest võttis osa 27 Saksa ja tema liitlastega sõdinud või suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani. Verailles rahuleping 28 jun 1919 sõlmiti Saksmaaga: *Saksamaa pidi loovutama kaheksandik oma aladest *pidi vähendama sõjaväge *ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust *keelati omandada lennuväge ja allveelaevu *Tuli maksta reparatsioone sõja võitjatele. Rahvasteliit(1919): *Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks
Tsingimürgituse tunnusteks on oksendamine ja kõhulahtisus. Cu Cu on redoksmetall, mis esineb mono- (Cu+) ja divalentsena (Cu2+). (Peamised Cu sisaldavad produktid on maks, looma- ja kalaliha, täisteraviljatooted, joogivesi) Cu osaleb hemoglobiini sünteesis. Ta aitab hoida luud, veresooned ja närvid terved ning immuunsussüsteemi normaalselt funktsioneerivana. Cu defitsiidi sümptomiks on üldine väsimus. Cu liigsuse haigus on Wilsoni tõbi (haruldane pärilik haigus, inimesel puudub toidus sisalduva vase kõrvaldamiseks vajalik ensüüm ja seetõttu on kehas liiga palju Cu). MÜRGISED MIKROBIOMETALLID Eriti ohtlikud on kaadiumi-, elavhõbeda- ja pliiühendid, mis kahjustavad elusorganisme juba väga väikese sisalduse korral. Nende metallide ühendite ohtlikkust suurendab see, et nad ladestuvad organismis, põhjustades pidevat kahjulikku toimet. Järelikult võib ka väga väikeste ühendikoguste
murettekitav. Eelnenud aastatel oli aset leidnud mitmeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu, nt tapeti Itaalia kuningas, kaks Hispaania peaministrit, Vene tsaar ja USA president William McKinley. Ühegagi neist kuritegudest ei kaasnenud rahvusvahelist kriisi. Justkui veerev kivi, mis käivitab suurema maalihke, algatas seekordne mõrv järgneva viie nädalal jooksul sündmuste ahela, mis viis Euroopa üleüldisse sõtta. Ameerika Ühendriigid president Woodrow Wilsoni juhtimisel kavatsesid Euroopas puhkenud konfliktist kõrvale jääda, sest paljude ameeriklaste hinnangul ei puudutanud see neid mingilgi moel. 1917. aastaks olid siiski Saksa allveelaevade rünnakud USA tsiviilaluste vastu ja Saksa valitsuse ilmsiks tulnud katsed õhutada Mehhikot sõtta oma põhjanaabri vastu põhjustanud ameeriklaste avalikus arvamuses raevupuhanguid, mis motiveerisid murelikku Wilsonit pöörduma Kongressi poole saamaks volitusi sõja kuulutamiseks. Ameerika ressursid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
