2. Probleemiks aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega 3. Tööpuudus püsis kõrgel, majanduskriisi ajal tõusis haripunkti 4. 1923. aasta valimiste tulemusel mood leiboristid liberaalide toel esimest korda parempoolse valitsuse (pretsedent oli loodud) 5. Välispoliitika impeeriumi rahvaste iseseisvuspüüded (esimene iirimaa, jäi dominiooniks, 1937 täielikult iseseisvaks.) 6. 1931 Briti parlament võttis vastu Westminsteri statuut, muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa 1. Liitis võitjariigina endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, majanduse elavneine: võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse 2. Enne sõda agaar-industriaalmaa, nüüd tööstusriik; majanduslik areng kiirem kui Inglismaal 3. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid; valitsuse kiire vahetumine, eluiga lühem kui pool aastat 4
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis oli...
Seotud Rootsi krooniga. Rahareform rahandusministri Leo Sepa eestvedamisel 1927 Stalini võimu kindlustumine NSV Liidus 1928 Briandi Kellogi pakti sõlmimine. Sõda poliitika vahendina keelustati. 1929 1933 Suur ülemaailmne majanduskriis 1930 Kodanikuallumatuse kampaania algus Indias 1931 Jaapani sissetung Hiinasse. Mandzuko reziimi rajamine. 1931 Westminsteri statuut 1931 Jaapan okupeerib Mandzuuria 1932 Natsionaalsotsialistliku partei edu Saksamaa parlamendivalimistel 1933 Hitler saab Saksamaal võimule suvi 1933 J. Tõnissoni juhitud valitsuse otsus delalveerida Eesti kroon 35% võrra. Samm, mis tõi Eesti majanduskriisist välja august 1933 Kehtestati Eestis üleriigiline ,,kaitseseisukord"
Neid ehitati tihti puidust. Kõige kuulsam ehitis, mille William I ehitada lasi, on Tower. Tower on Londoni üks tähtsamatest vaatamisväärsustest. Seda samastatakse tihti kandilise kindluse White Toweriga. Toweri ülesandeks oli olla kindlus, kuninglik palee ja vangla tähtsate vangide jaoks. Seda kasutati ka hukkamis- ja piinamispaigana, relvalaona, loomaaiana, tähetornina ning alates 1303.aastast Kroonjuveelide hoidmispaigana. Veel üks tuntud koht on 19. sajandist pärinev Westminsteri palee, mida tuntakse ka Parlamendihoonena. See on koht, kus parlamendi kaks koda kohtuvad et võtta vastu otsuseid. Palee on Thamesi jõe kaldal. Stonehenge Stonehenge on ilmselt rajatis, mida jääbki ümbritsema salapära. Tema otstarbe kohta on püstitatud palju hüpoteese, kuid täit tõde pole suutnud välja selgitada ka maailma helgeimad pead. On arvatud, et ta oli muistne observatoorium, ohvripaik või pühakoda. Nimi Stonehenge on pärit saksidelt, mis tähendab nende keeles rippuvaid
Tööliste osatähtsuse suurendamine tugevdas Tööparteid. Poliitiline olukord oli üldiselt stabiilne, see aitas edukalt toime tulla majanduskriisiga. Väljus kriisist teistest varem ning see aitas positsiooni maailmamajanduses tugevdada. Impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüded: vabastada Iirimaa. 1937. Kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. Iseseisvust hakkasid taotlema ka teised Londonile alluvad. 1931. Võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Liitis endaga tööstuslikud piirkonnad, mis andis majandusele tugeva tõuke. Sõja järgne majanduskriis väiksem ning muutus tööstusriigiks. Ei hiilanud poliitilise stabiilsusega. Valitsuses oli kiire vahetumine. Olukord pingestus veelgi, kui riiki tabas ülemaailmne majanduskriis, suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg
Briandi-Kelloggi pakt 1928. aastal. Pakt kohustas loobuma sõjast ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paraku aga uut maailmasõda need deklaratsioonid ära ei hoidnud. Paktile kirjutas alla 48 maad (sealhulgas Eesti, Saksamaa, NSVL) Teema 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. Demokraatia tunnused: 1) rahvavõim 2) enamuse otsus 3) riiki valitseb partei või isik, kes on rahva poolt salimiste teel valitud 4) kodanikuvabadused 5) mitmeparteisüsteem Majandus: 1918-1923 oli peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus (Riigid taastasid majandust sõjapurustustest; Oli vaja rohkem toota, kuna peale sõda tarbimine tõuseb; Taastus riikidevaheline kaubavahetus). Kuid sellele tõusule järgnes ka Väike majanduskriis.
Palee suurim ja tuntuim ruum on Suure Nõukogu saal (Sala del Maggior Consiglio), kus käis koos legistratuur. Tohutu saali ülaserva ääristavad doodzide portreed; otsaseina haarab enda alla Tintoretto "Paradiis", mida peetakse maailma suurimaks lõuendil teostatud maaliks. Palee tagaosas ühendab Ohete sild (Ponte dei Sospiri) lossi vanglaga. Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (London), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad ja siin asub see paik, kus
kujutatud triibulises sinises ülikonnas. Taustaks sinine sein. · tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab -kahjuks ei tekita see maal minus mitte mingeid tundeid ega mõtteid, sest see maal tundub olevat liiga lihtne ja ilma erilise sisuta. 8) Vali leheküljelt 44 üks maal ja analüüsi seda nii nagu eelmises küsimuses! * maali nimi ja autor ,,Westminsteri sild Londonis" ja autor Andre Derain. * maali kirjeldus -maalil on kujutatud Westminsteri silda Londonis. On kujutatud roheliseks värvitud silda kauge linna taustal. Sillal on kujutatud mõned hobusega vankrid. Silla äärde on paigutatud üksikud puud. Värvidest on ikka kasutatud punast, sinist rohkem kui muid värve. * tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab -järjekordselt mitte mingisuguseid tundeid, nii nagu eelmise küsimuse juures. Ekspressionism Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 6 lk 45-47 kohta
· 1926.a Inglismaa esimene üldstreik · Tööpuudus püsis kõrgel · 1918.a valimisreformiga suurendati valimisõigust, mis tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone · 1923.a valimistel esimest korda pahempoolsete valitsus · Olukord oli ikkagi stabiilne · Inglismaa väljus kriisist kiiremini teistest · 1921. a. kompromiss Põhja-Iirima 6 krahvkonda Suurbritanniale, ülejäänud Iirimaa aga sõltumatuks · 1937. a. Iirimaa täielik iseseisvumine · 1931. Westminsteri statuud PRANTSUSMAA · Sõja võitjariik · Majanduse arengu tugev tõuge · Võimsad investeeringud purustatud alade ülesehitusse · Majanduskriis väiksem kui enamikes riikides · Enne sõda agraar-industriaalmaa, pärast sõda tööstusriik · Polnud aga stabiilseid parteisid · Kiire valitsuste vahetamine tekitas rahvas pahameelt · Lõpuks tabas ka Prantsusmaad majanduskriis · 1934.a Rahvarinde idee koostöö kodanlike erakondadega
*Georges Rouault Maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisema loomingu sisu muutus religioosseks. 7) Vali lehekülgedelt 42-43 üks Henri Matisse`i maal ja analüüsi seda: * maali nimi Tants * maali kirjeldus 5 inimest tantsivad olles ringis ja hoides käest kinni. * tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab Pisut müstilise tunde. 8) Vali leheküljelt 44 üks maal ja analüüsi seda nii nagu eelmises küsimuses! * maali nimi ja autor Andre Derain. Westminsteri sild Londonis * maali kirjeldus - Kaarikud sõidavad mööda silda. * tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab Sügisene meeleolu. 6 Ekspressionism Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 6 lk 45-47 kohta I Täida lüngad! 1) Ekspressionismi eelkäijateks oli Vincent van Gogh ja Edvard Munch 2) Terminit
Frederic Bazille (184170) Noor aednik. 18661867. Impressionismi maalikunst Claude Monet. 1840-1926. Prantsusmaa. Claude Monet. Claude Monet. Talvemaastik. u.18681869. Claude Monet. Aed. u.1866. Autoportree. 1887. Claude Monet. Thames Westminsteri silla juures. Claude Monet. Claude Monet. 1871. Impressioon. Tõusev päike. 1873. Kaputsiinide bulvar Pariisis. 1873. Claude Monet. Claude Monet. Mooniväli. u.1887. Claude Monet. Cape Martin. 1883. Jalutuskäik. Naine päevavarjuga
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan).
üles a.ii. Selged alluvussuhted (struktuur) igaüks teab, kes kellele allub a.iii. Selge tööjaotus igaüks teab täpselt, mida keegi peab tegema, igal ametikohal kindlad funkts. a.iv. Tegevus on kirjalikult dokumenteeritud a.v. Töötajad on elukutselised vastava haridusega b. Woodrow Wilsoni poliitika ja administratsiooni lahusus e. Westminsteri süsteem b.i. Ametnikud peaks olema sõltumatud poliitikast c. FrederickTaylori teaduslik juhtimine c.i. Töö normeerimine c.ii. Üks parim viis, kuidas mingit teed teha => tekkis tunnipalga süsteem c.iii. Kontrollimine (pani gruppi üksteise järele valvama) Põhipostulaadid: (4) KT - EA · korruptsiooni välistamine · Poliitikute ja avalike teenistajate(ametnike) vahel on selge piir
● Suurendati ametiühingute õigusi. ● Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva max. pikkus. 6. Mida tähendas isolatsioonipoliitika? Vastus: Euroopa konfliktidesse mittesekkumine. 7.Miks sattusid kriisi Inglise söe- ja tekstiilitööstus? Vastus: Peamine probleem Inglismaal oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Süsi asendati naftaga. 8. Millise muutuse Inglise ajaloos tõi kaasa Westminsteri statuut? Vastus: See muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes sellega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 9. Millal sai Iirimaast iseseisev riik? Vastus: 1937aastal 10. Millest oli tingitud Prantsusmaa kiire areng? Vastus: Neil oli sõjajärgne majanduskriis väiksem kui teistel riikidel. Enne sõda oli Prantsusmaa agraar-industriaalmaa, nüüd muutus lõplikult tööstusriigiks. 11. Mitu valitsust oli Prantsusmaal 1919-1939?
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas)
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
vahel, mis lõppes 1932. a. tollide kehtestamisega Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust. VÄLISPOLIITIKA. MÕRAD KOLONIAALIMPEERIUMIS. Maailmasõja ajal algas iirlaste vabadusvõitlus, millest inglased püüdsid algul jõuga jagu saada. Puhkes sõda, mis kestis 1921. aastani ja lõppes kompromissrahuga. Alates 1922. a. kannab Inglismaa ametlikku nimetust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik. 1931. a. võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi (põhikiri, seadus), mis tähendas, et dominioonid said nüüd sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks ja Suurbritanniaga võrdseks. Westminsteri statuudiga pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele. Esimese maailmasõja tulemusena langes Inglismaa Euroopa konkurent Saksamaa võistlusest välja, kuid uue konkurendi - Ameerika Ühendriikidega polnud saareriigil jõudu enam võistelda. 1922. a. toimunud Washingtoni konverentsil nõustus Suurbritannia sellega,
Kuna riik ei sekkunud majandusse, algas 1929. aastal majanduskriis. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid isolatsionismipoliitikat. Inglismaa peamiseks probleemiks kujunes aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Sütt hakkas asenduma naftaga, tekstiilitööstuses muutus mood. Poliitiline olukord jäi stabiilseks. Välispoliitikas pidi Suurbritannia tegelema palju iseseisvuspüüetega – Iirimaa sai esimesena lahti. 1931. aastal võeti vastu Westminsteri statuut, mis pani aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa muutus peale sõda lõplikult tööstusriigiks. Majanduslik areng oli kiirem kui Inglismaal. Poliitilise olukorraga ei saanud hiilata, polnud stabiilseid poliitilisi parteisid. Majanduskriisi tulekuga hakkasid liikuma äärmusliikumised. Välispoliitikas pürgis Prantsusmaa Euroopa tähtsaimaks suurvõimuks. 1930.ndatel hakkas koostööd tegema NSV Liiduga. Saksamaa jäi esialgu demokraatlikuks Weimari vabariigiks
1920ndatel. 5)Suurbritannia majanduslik ja poliitiline areng pärast I Ms. 6)Usa areng 1920 aastatel. Majanduslik liberalism, isolatsioonipoliitika. Seleta mõisted: Kollektivireerimine- Industrialiseerimine- Versailles- Washingtoni süsteem- Suur-depressioon- Westminsteri statuut- NSDAP- Ruhri kriis- Reini pakt- 19 sajand 1799-1815- Napoleoni sõjad Venemaa valitsejad: Aleksander 1 (1801-1825) - Viini kongressi kangelane ja Napoleoni purustaja, tema valitsemisajal toimus Isamaa sõda napoleoni vastu, mis tekitas patriootilise puhangu aadli seas, sooviti konst. Monarhiat. Kui ta sureb, siis toimub dekabristide ülestõus( Püškini, Lermontovi aeg).
hoida. Inglismaa: Suurbritannia loovutas oma juhtpositsiooni ja vaevles pikalt hääbuvast söetööstusest tingitud probleemide käes. 1923 moodustati esimest korda pahempoolne valitsus. Majanduskriisist väljus inglismaa kiiremini, võimaldades oma positsioone veidi tugevdada. 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks. Suuremat iseseisvus hakkasid taotlema ka teised asumaad. 1931 võttis parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välisasjades täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Ülemaailmne majanduskriis (1929-1933) Põhjused: Ületootmine põllumajanduses. Tehnika kiire areng vähendas tööjõu vajadust, mis suurendas töötute hulka. Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil ("must neljapäev" ja "must teisipäev" 1929.a. oktoobris). Majanduskriis
I Inglise-Hollandi sõda 1652-1654 Sõja ajendiks oli Inglismaal 1651 vastuvõetud navigatsiooniakt (Navigation Act), millega lubati Inglise kolooniatesse Euroopa kaupu vedada vaid Inglise või eksportiva maa laevadel, väljapoolt Euroopat pärit kaupu aga ainult Inglise laevade (kehtis kuni 19 sajandi keskpaigani – Adam Smith kiitis). See oli hollandlastele vastukarva, kuna piiras nende kaubandust. Sõda kulges alul vahelduva eduga, kuid lõpus kaldus edu Inglismaa poolele. Esimese Westminsteri rahuga 1654 oli Holland sunnitud nõustuma navigatsiooniaktiga. II Inglise-Hollandi sõda 1665-1667 Sõja ajendiks oli Uus-Amsterdami (New York) anastamine inglaste poolt. Sõjas saatis edu Inglismaad. Breda rahuga 1667, mille sõlmimist soodsutas Inglismaa ja Hollandi ühine huvi lõpetada Prantsuse-Hispaania sõda, andis Inglismaa Suriname Hollandile tagasi, kuid säilitas Uus-Amsterdami, mis ristiti New Yorkiks. III Inglise Hollandi sõda 1672–1674
13. Suurbritannia a) 1918. aastal suurendati valimisõiguslike isikute arv (valmisõigust laiendati) b) 1923. aastal moodustati esimest korda pahempoolne valitsus c) väljus kriisist kiiremini kui ülejäänud Euroopa riigid, tänu naelstrilingu kiirele valuuta väärtuse vähendamisele teiste rahaühikute suhtes d) Iirimaa lahku löömine Suurbritanniast, kokkuleppena sai Suurbritannia endale Põhja-Iirimaa e) Westminsteri statuud muutis Inglismaa senised dominioonid (nagu Kanada ja Austraalia) sise- ja välispoliitiliselt suvenäärseks (iseseisvaks), mis on aluseks Briti rahvaste ühendusele 14. 15. Prantusmaa a) Sõjajärgsetel aastatel areng kiirem kui Inglismaal b) Majanduskriisi mõju väiksem, kuna suudeti ära kasutada Elsass-Lotringi piirkonna enda külge liitmist c) Agaar-industriaalmaalt muutus Prantsusmaa tööstusriigiks
Demokraatlikest ideoloogiatest olid: konservatism ja sotsiaaldemokraadid, oma värve hakkas kaotama liberalism. Kuigi kahe sõja vaheline periood oli majanduslikus mõttes väga keeruline, siis vanad demokraatlikud riigid säilitasid oma demokraatia. Nii Inglismaa kui Prantsusmaa tegid palju tööd selle nimel, et demokraatiat säilitada. Demokraatia säilimisele aitasid kaasa ka nendes riikides tekkinud traditsioonid. 1922. a iseseisvus Iirimaa 1931. a Westminsteri statuut- pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele, et säilitada koloniaalimpeerium 1934. a Prantsusmaa Rahvarinne, hoiti ära Saksa fasistide laienemine Prantsusmaale. 2. Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Ülemnõukogu- s. o ELi riikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine, kujutades endast likkmseriikidevahelise poliitilise koostöö kõrgeimat taset. Käib koos vähemalt 4 korda aastas. Praegune eesistuja Donald Tusk, kes valitakse kaheks aastaks
paavstile palus ta oma abielu tühistada, sest Louis VII olevat tema veresugulane. Paavsti jaatav kiri kannab kuupäeva 21.03.1152. Niisiis oli Aliénor kolmekümneselt jälle vaba ja Akvitaania polnud enam Prantsuse kuninga domeen5. Olukorda kasutas ära noor Anjou krahv Henri Plantagenêt6, kes oli Aliénorist 11 aastat noorem. Krahvist sai juba kaheksa kuu pärast Aliénori mees ja Akvitaania hertsog. Kuid see polnud veel kõik! 19.12.1154 kroonis Canterbury piiskop noorpaari Westminsteri kloostrikirikus Inglismaa kuningaks ja kuningannaks. Oli ju noormehe ema Mathilde Inglismaa kuninga Henri (Henry) I tütar, Guillaume (William) Vallutaja lapselaps. On ütlematagi selge, et pulmade järel läksid nii Aliénori, kuid ha Henri maavaldused mandril Inglise krooni alla. Kas mitte siit ei tule otsida Saja- aastase sõja otseseid põhjuseid? Katharine Hepburn (Aliénor) ja Peter O'Toole (Henri) filmis ,,Lõvi talvel" (1968)
riiki. Neist enamik on endised Suurbritannia kolooniad. Rahvaste Ühendus hakkas kujunema Briti Impeeriumi nõrgenedes. Alates 1887. aastast hakkasid impeeriumi liikmesalade peaministrid korrapäraselt kokku saama. 1926. aastal vastu võetud Balfouri deklaratsiooniga on Suurbritannia (metropol ehk emamaa) ja kõik tema dominioonid (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Liit ja Iirimaa) võrdsed, ilma et ühelgi oleks teiste üle mingit võimu. Formaalselt astus see jõusse 1931 Westminsteri statuudiga. Mõned riigid on Rahvast Ühendusse tulnud ka väljastpoolt Briti impeeriumi. Namiibia oli 1920. aastast kuni iseseisvumiseni 1990 Lõuna-Aafrika Vabariigi kontrolli all. Kamerun kuulub Rahvaste Ühendusse alates 1995, ehkki Briti Impeeriumi kuulus sellest kõigest pisike osa. Mosambiik ja Rwanda on aga kaks riiki, millel pole olnud seost Briti Impeeriumiga. Mosambiik oli Portugali asumaa ja Rwanda Saksa koloonia ja Belgia usaldusterritoorium.
Põllumajanduses tootmispiirangud. Riigi kontroll pankade elujõulisuse üle. Töötutele abiraha, vanuritele pensionid, vaesematele peredele toetused. Inglismaa 1920.-1930. aastail Sisepoliitika - valimisõiguse laienemine 1918 ja 1928; - Tööpartei e. leiboristide partei esiletõus. Majandus - maailma majandusliidri koha kaotamine USA-le; - kriis söetööstuses; - asumaade tugi Välispoliitika - pinged India ja Iirimaaga. Egiptuse, Jeemeni, Iraagi, Iirimaa iseseisvumine; - Westminsteri statuut 1931 Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika poliitiliselt iseseisvateks -> Briti Rahvaste Ühenduse loomine Prantsusmaa 1920.-1930. aastail Sisepoliitika - valitsuste kiire vahetumine: 1919-1939 41 valitsust; - Rahvarinde valitsused 1930.aa keskpaigas. Majandus - suured võlad USA-le ja Sbr-le; - sai tagasi suure tööstusliku potentsiaaliga alad (Elsass-Lotring jm.) - tööstuse kiire areng; - reparatsioonimaksud Sksm-lt. Välispoliitika
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalor...
saadikut kodanikud järgmisel korral enam end esindama ei vali. Loomulikult on igal kodanikul õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult, ootamata ära tema visiiti valimisringkonda. Tänapäeval levib saadikute ja valijate vahel üha enam e-posti suhtlus, kuigi ka traditsioonilised kirjad ning kohtumised pole kadunud. Briti parlamendis on pidevalt tööl isegi spetsiaalne ametnik, kes viib Westminsteri lossi tulnud kodaniku kokku tema valimisringkonna saadikuga. 3.2 Mis on lobism? Huvide tasakaalustamine ei toimu ainult väljaspool parlamenti, vaid ka kuluaarides, komisjonides ja fraktsioonides. Võib öelda, et lõviosa parlamendisaadiku tööst moodustavadki läbirääkimised ja eeltöö seadusprojektidega. Istungitesaalis toimub tehtud töö 13 Valitsemine ja avalik haldus viimistlemine ja lõplik vormistamine hääletamise teel
sümboolsed liikmed teisest erakonnast. See aga tähendab, et teine erakond saab valitsuses tunduvalt vähem kohti kui proportsionaalse põhimõtte järgi võiks eeldada. (Lijphart, 2009, lk. 111-114) Arvestades asjaolusid, et USA valitused on oma olemuselt enamasti üheparteivalitsused, riigis kehtib majoritaarne valimissüsteem ning domineerivad on kaks parteid, võiks nende tunnuste põhjal oletada, et Ameerika Ühendriikide puhul saab kasutada Westminsteri demokraatiamudelit (Lijphart, 2009, lk. 27-30). Tegelikult see siiski nii pole, kuna mõlema mudeli nii Westminsteri kui konsensusliku demokraatiamudeli kasutamine on presidentaalsete süsteemide puhul üleüldiselt raskendatud ega võimalda riike selgelt eristada. Küll aga võib öelda, et USAs on kohati Westminsteri mudelit peetud väga asjalikuks. Nimelt väljendas kunagine president Woodrow Wilson oma kirjutistes kord arvamust, et ehk võiks ka Ühendriigid kaaluda
Võit saabus alles peale keiser Haile Selassie põgenemist, kes palus abi Rahvasteliidult, kuid ei saanud. Autoritaarsed reziimid kahe maailmasõja vahel: 1934 Eesti, Läti 1933 Saksamaa 1922 Itaalia 1924 Venemaa 1926 Leedu, Poola 1920 Ungari (kuningriigiks. Kuninga asemel oli regent Miklos Horti) Demokraatlikeks riikideks jäid Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA. 3.3 SUURBRITANNIA 1924 - Suurbritannias tulid võimule leiboristid. 1926 - Riigi ajaloo esimene üldstreik. 1931 - loodi Westminsteri statuudiga Briti Rahvaste Ühendus. 3.4 USA Pidas kinni isolatsionistlikust välispoliitikast. 3.5 SAKSAMAA 30.01.1933 Hitler sai riigi kantsleriks. 1934 - suri president Hindenburg. 31 1935 - Suurbritannia-Saksamaa mereleping, millega kahepoolselt rikuti Versaile lepinguid. Suurbritannia lubas oma laevad Läänemerelt ära tuua. Saksamaal taastati üldine sõjaväeteenistus. Hakati looma Wehrmachti, Kriegsmarinet ja Luftwaffet.
reformidele (kapitalimaks, tulumaksu tõus, riigi kontroll väliskaubanduse üle) taanduma. · Samas võeti vastu 2-nädalane palgaline puhkus ja tehti muid soodustusi töölistele. · Kevadel 1938 tuli võimule Edouard Daladier. Inglismaa · Tänu sisuliselt "kaheparteisüsteemile" ja majoritaarsele valimissüsteemile püsis Inglismaa märksa stabiilsem.. · 1931. aastal nn. Westminsteri statuudiga anti "valgetele" kolooniatele dominiooni staatuse. Hakkas välja kujunema Briti Rahvaste Ühendus · 1922 tunnistas Briti valitsus Iirimaad ka sisuliselt dominiooni staatuses. 1920 -1940 Põhjamaades · Põhjamaad jäid Esimesest Maailmasõjast · 1920. aastate algul mindi kõikjal üle üldisele valimisõigusele. · 1930. aastatel viidi Rootsis läbi terve rida tööliste olukorda parandavaid reforme · Taani ja Norra järgivad samalaadseid reforme. · 1930
positsioone. · Poliitiline olukord stabiilne. See aitas Inglismaal edukamalt kui paljudes teistes riikides toime tulla ülemaailmse majanduskriisi mõjudega. · Välisoliitikas oli Suurbritannia sunnitud järjest rohkem tegelema impeeriumi rahvaste iseseisvuspüüetega. Esimesena suutis end Suurbritannia võimu alt vabastada Iirimaa. · 1931.aastal võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispuoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa · Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke. · Poliitiline ebastabiilsus. Ei olnud stabiilseid parteisid. · Ülemaailmne majanduskriis tabas ka Prantsusmaad. Suurenes tööpuudus ning halvenes elujärg
Võttes arvesse toodud valikuvõimaluste keerulisust tüüpiliseks finantseerimisprofiiliks, on antud kulukategooria kulusid mõistlik arvutada tõelise turuväärtuse järgi. Veel on vajalik märkida, et kuna lennuki väärtus sõltub väga vähesel määral selle ekspluatatsioonist, siis esinevad antud kulukategooria kulud suuresti strateegilisel tasemel. Taktikalised hilinemiskulud lennuki depretsiatsioonile, rendile ja liisingule võetakse seega nulliks. /8, lk 31/ Kuna Westminsteri raportis on nende kulude kalkuleerimisel koostatud mudel, mis ei sõltu turuolukorrast ning sealsetest kõikumistest, siis kasutab autor ka siinses uurimuses sealse mudeli järgi saadud väärtusi. 42 3.1.4. Taktikaliste hilinemiskulude kalkulatsioonide kokkuvõte Taktikaliste hilinemiskulude detailsed kalkulatsioonid on välja toodud lisas nr 5, kasutades joonise 3.2. eeskirja
II loeng 10.09.2013 Institutio õpilane on aktiivsem pool Instructio aktiivsem pool on õppejõud Maailma õiguskultuurid · Common law (üldine õigus; pretsedendiõigus) tekke areng seotud Inglismaaga umbes 11. sajandil. Inglismaal tekkisid Westminsteri kuninglikud kohtud. See oli õigus kogu maa kohta. Tänu koloniseerimisprotsessidele levinud üle maailma. Primaarsed õigusreeglid leiame kohtuotsusest. Seadusetekstidega töötamine on harjumatu ja tekitab ebamugavust. See tähendab primaarse õiguse sisaldumist kohtuotsuses. Iga kohtuotsus koosneb kahest sisulise iseseisvast osast: 1. Obiter dictum kirjeldab tegelikkuses juhtunut, asjaolude kirjeldus 2. Ratio decidendi sisaldab õigusreeglit
1745 vastne keiser suri ning kuna uus Baieri kuurvürst loobus keisritroonist, valiti uueks keisriks Maria Theresia abikaasa, endine Lotringi hertsog Franz I [174565]. 1748 sõlmitud Aacheni rahuga tunnustas ka Preisimaa pragmaatilist sanktsiooni, Maria Theresia oli aga sunnitud ülima vastumeelsusega Sileesiast loobuma. Sileesia tagasisaamine jäi Austria välispoliitika nurgakiviks. Pärast seda, kui Inglismaa ja Preisimaa sõlmisid 1756. aasta jaanuaris Westminsteri kokkulepe ühiseks tegevuseks Prantsusmaa vastu, sõlmiti mais 1756 Austria riigikantsler Kaunitzi diplomaatilise tegevuse tulemusena liit Austria ja Prantsusmaa vahel. Sajandeid omavahel vaenutsenud Habsburgide ja Bourbonide liidu sõlmimist nimetati nii diplomaatiliseks revolutsiooniks kui alliansside segipaiskumiseks (renversement des alliances). Liitu kindlustati abielu sõlmimisega Maria Theresia tütre Marie- Antoinette ja Prantsuse dofääni, hilisema kuninga Louis XVI vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
