Jakob Westholmi Gümnaasium VEEKRIIS JA VEE REOSTUS Referaat Autor: Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Maailmas põhilisteks keskkonnaprobleemideks on veekriis veereostus. Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa ja see aina kahaneb, kuna rahvastik kasvab väga kiiresti ja tänu selle kasvab vee tarbimine veel kiiremini. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on väga tugevasti saastunud või liiga sügaval Maa sees või mingil muul viisil kättesaamatu. Paljud kohad on ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda kasutatakse valesti ning saastatakse seda viimast raasukesti. 1.Veekriis Umbes 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toiduva...
Jakob Westholmi Gümnaasium Jaapani kultuur Katriin Saar Marleen Mikk 7.b klass Tallinn 2015 Sisukord Jaapan- sissejuhatus............................................................................................... 3 1. Usk Jaapanis....................................................................................................... 4 2. Sport................................................................................................................... 6 3. Jaapani Toit......................................................................................................... 7 Kasutatud allikad.................................................................................................... 8 Jaapan- sissejuhatus ...
Juba varakult tundis ta kutsumust olla portretist. Tema lemmiktehnikaks kujunes pastell, mis võimaldas töötada kiiresti. Kristjan Raud: Töötas Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli - Kristjan Raua õppestuudio. Kristjan Raud liitus Noor-Eesti haritlasringkonnaga Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusega. I maailmasõja puhkedes asus ta Tallinnasse, kus ta töötas õpetajana Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. Suur osa K. Raua loomingust oli seotud folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest.
lisatud haavasalvidele. Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tsurmaputk2.htm arch?q=cache:LzoNfJ7CIAcJ:www.miksike.ee/referaadid/opimapp.htm+ %22suur+surmaputk http://www.biogeoliit.ee/omadasjad/st/rtaim/surmaputk.htm http://209.85.129.132/search? q=cache:Xqj_Z9D3mq4J:www.news.ee.everyday.com/index.phtml/article/203332+ %22suur+surmaputk Suur Surmaputk Referaat Inimese õpetus Britta-Liisa Behrs Jakob Westholmi Gümnaasium 6a klass 29.11.2008
avarustesse , kus tehti palju uusi avastusi ja kus Bellingshausen omandas uusi teadmisi. Peale merereisi kirjutas ta seiklustest ja avastustest raamatu , mis peale seitset aastat 1831. aastal siiski ilmus . Bellingshausen töötas veel mitmeid aastaid erinevates mereasutustes . Ta tegi palju merenduse ja sõjalaevastiku arendamise heaks . Bellingshausen suri 13 . jaanuaril 1852 . aastal Kroonlinnas . Jakob Westholmi Gümnaasium Loodusõpetuse referaat Fabian Gottlieb von Bellingshausen Eva Lota Tõnson 7 . a klass Tallinn 2010 Kasutatud kirjandus : `' 21 maailmakuulsat meresõitjat `' koostanud Laura Grünberg .
Jakob Westholmi gümnaasium TUBAKAS Autor: Eliise Jõgi 7.d klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2018 1.Mis on tubakas? Tubakas on tubaka taimeperekonna lehtedest saadud aine. Tubaka ladinakeelne nimetus on Nicotiana. Tubakas on ainus looduslik alkaloid, mis sisaldab sõltuvust tekitavat ainet- nikotiini. Tubaka taim kasvab enamikes maailmajagudes. Pilt nr 1. Tubakataim. 2.Miks tarvitatakse tubakat? Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Noortel on peamiseks põhjuseks just uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on ka arvamus, et kui tarvitada tubakat, siis ollakse iseseisvam ja täiskasvalikum. Tihti tahetakse kuuluda gruppi, mistõttu on vaja sarnaneda teistega. Arvamus, et tubaka tarvitamine teeb populaarseks ja edukaks. Ei usuta , et tubaka tarvitamine kahjustab v...
eelk.ee/ 2. Saientoloogia ametlikult kodulehelt http://www.scientology.org/ Raamatutest saadud informatsioon: 3. "What is scientology? : a guidebook to the world's fastest growing religion" Los Angeles(Cal.), Bridge Publications, 1993a. 4. "The dynamics of life: an introduction to dianetics discoveries" L.Ron Hubbard, Copenhagen, 1989a. 5. "A description of the Scientology religion: from the scientology handbook." Los Angeles, Bridge Publications, 2001a. Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat:Saientoloogia Grete Sillis 10A TALLINN 2009
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V.Kuningal ...
loomingu kokku niimoodi: ,, Ta talle tervet suurt saali Tallinna Kunstihoones, oli kui teadlane, kes püüdis /.../ aga vaid kuu aega hiljem Henn Roode suri välja destilleerida tõde maovähki tõttu. maailma kohta." HARIDUS JA ELUKÄIK 4.11.1924 Henn Roode sündis Tallinnas inseneri ja arsti perekonnas. 1943 Lõpetas Tallinnas J akob Westholmi nimelise gümnaasiumi. 1944-1947 Kunstiõpingud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (Õppejõud Ado Vabbe Ja Elmar Kits). 1947 Sügissemester Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (õppejõud J ohannes Võerahansu ja Lepo Mikko). 20.11.1949 Arreteeriti fabritseeritud süüdistuste alusel Tartus. 14.06.1950 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja erinõupidamise otsusega määrati karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagris.
Jakob Westholmi Gümnaasium Rumeenia Referaat 9b Tallinn 2007 Rumeenia asub Kagu-Euroopas, Musta mere idarannikul, maailma aja järgi +2 ajavööndis. Riigi pindala on 238 391m² (4.8% Euroopast). See teeb Rumeeniast Euroopas suuruselt 11. riigi ja maailmas 79. Rumeeniat võib julgelt Ida-Euroopa Prantsusmaaks nimetada: mäed, meri, lossid ja vein ning vähemalt sama temperamentsed inimesed. Rumeenia lõunapiiriks on Doonau jõgi, mis on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Põhjast ja kirdest piirneb riik Ukrainaga, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Põhjapoolne Rumeenia on mägine maa, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Reljeef on peaaegu võrdselt jagatud mäestikuliseks (31%), kõrgendikeks and lavamaadeks (36%) ja tasaseks maaks (31%). Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaa...
Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI TALUPOJA ELUOLU 19. SAJANDIL Referaat Õpilane: Õpetaja: Tallinn 2012 19. sajandil hakkas muutuma kogu Eesti asustuse ilme. See muutus hajusamaks ning muutus ka külade sisu. Uute külavormide tekkimisel mängis suurt rolli maastik. Arvestati joogivee olemasolu, pinnareljeefi ja mulla viljakust. Väheviljakatele maadele tekkisid hajusad külad ehk hajakülad taluõued paiknesid maastikul laialipillutult ja korrapäratult ning nende vahel laiusid metsad, karjamaad ja põllud. Hajakülad olid eriti laialt levinud Lõuna- Eestis, kuid neid võis leida üle kogu Eesti. Ridakülad rajati harilikult mõne kõrgendiku veerele, jõe, järve või mere kaldale, või harvem ka raba servale. Ridakülades asetsesid hooned ja õued ühel pool teed üksteisele lähedal. Tavaliselt paiknes põllumaa külast kõrgemal ...
Jakob Westholmi Gümnaasium REFERAAT Väikelinn Chicago ? Kristen Boie Ralf-Viljar Väljas 7.b Tallinn 2011 Tegelaskond ja nende iseloomustused Peategelased: Niklas - ta oli kolmeteistaastane poiss. Tal ei olnud eriti sõpru. Kõik oma probleemid rääkis ta oma küülikule, kuigi ta teadis, et see temast aru ei saa. Koolis tal eriti hästi ei läinud. Ta hakkas alati kergesti nutma. Ta mängis isegi selles vanuses veel Lego Technic'uga. Eriti korralik ta ei olnud, sest tuba oli tal alati segamini. Karl ta oli neljateistaastane poiss. Karl oli hea õpilane kuigi k...
Jakob Westholmi Gümnaasium HINDUISM Usundiõpetuse Referaat Õpilane: Kristofer Seil 10.a klass Õpetaja: Tiina Parktal Tallinn 2018 Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi- kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja religioosseid käsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Selle järgijate arv kasvab kiiresti. 2010. aastal hinnati hinduistide arvu kogu maailmas umbes 950 miljonile, mis oli umbes 14% maailma rahvastikust. Seda peetakse järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pak...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Referaat Kofeiin Koostaja: Alan Sakson Tallinn 2015 SISUKORD 1 lk Kofeiini mõjud 2 lk Kofeiini trarbimine 3lk Kofeiini taimed 4lk kofeiini toodete valmistamisel Kofeiin Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad. Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes, liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises. Kofeiini mõju Lisaks närvisüsteemile ja südameveresoonkonnale avaldab kofeiin mõj...
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Flööt Annabel Kaur 5.c 2018 Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid: pikoloflööt noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es; altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es bassflööt noteeritakse kas in C või in B kontrabassflööt noteeritakse in G. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja...
laule kõikjal Eestis. Salvestatud on mitusada laulu ja pillilugu, välja antud 8 LP plaati ja CD-d, osa neist topeltalbumid, palju kassette ja ühisplaate teiste artistidega. Ansambli liikmed momendil: Toomas Kõrvits laul, kitarr Ike Volkov laul, bass Arne Haasma laul, akordion Heiki Vahar viiul Toomas Kõrvits (sündinud 24.Novembril 1945 Tallinnas) on eestimööblikunstnik ja laulja. Kõrvits lõpetas 1956. aastal Tallinna 22. Keskkooli (praeguse Tallinna Westholmi Gümnaasiumi) ja 1975. aastal ERKI ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Pärast keskkooli lõpetamist töötas Toomas Kõrvits aastatel 19651970 Eesti Projektis; pärast ERKI lõpetamist sai temast mööblivabriku Standardmööblikunstnik. Alates 186. aastast on ta vabakutseline sisearhitekt. Toomas Kõrvits on paljude omal ajal kõrgelt hinnatud mööblikomplektideautor (näiteks kontorimööbel "Forte", tool "Gamma", puhkemööbel "Retro")
Jakob Westholmi Gümnaasium Meelelahutus Vana - Roomas Referaat Jaana Junolainen 11a Tallinn 2009 Sissejuhatus Vabariigiaegses Roomas 5.-1. saj eKr olid meelelahutus, vaatemängud ja võistlused kodanike jaoks väga tähtsal kohal. Töö tegemine oli vabade ja jõukate roomlaste jaoks alandav ning sellega tegelesid ainult orjad, võõramaalased ning vaesemad kodanikud. Rooma keisrid pakkusid rahva lõbustamiseks areenidel väga suurejoonelisi meelelahutusi. Suured inimhulgad tulid kokku, et vaadata näitemängu, sõjavankrite võidukihutamisi või veelgi julmemaid vaatemänge - gladiaatorite surmavõitlusi. Mõnikord lasti metsloomadel surmamõistetud ja relvastamata kurjategijaid pealtvaatajate lustiks lihtsalt lõhki rebida. ...
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemine Jaana Junolainen 11a Tallinn 2010 Sisukord Järvenõgude areng ............................................................................................................... ...... lk. 2-3 Järvede toitelisus ............................................................................................................... ......... lk. 3-4 Järvevee segunemine ................................................................. ............................................... lk. 4-5 Kokkuvõte ........................................................................................... .......................................... lk. 6 Kasutatud kirjandus ................................
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karoliina Tammik(9A klass) E-AINED JA PAKENDID Referaat TALLINN 2011 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi.................................................................................4 Looduslikud................................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaai...
Jakob Westholmi Gümnaasium AAFRIKA PÄRISMAALASTE KULTUUR JA KOMBED Inimeseõpetuse referaat Autorid: Anni Reiljan Mona Tammik 7.a klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Aafrika manner.............................................................................................................................4 Söögikombed ja toiduvalmistamine.............................................................................................5 Eluasemed...............................................................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium Prantsusmaa ajalugu,vaatamisväärsused ja köök Inimeseõpetuse referaat Ralf-Rasmus Animägi 7.c Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1.Prantsusmaa ajalugu.................................................................4...5 2.Prantsusmaa vaatamisväärsused....................................................6 3.Prantsusmaa köök..........................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................8 Kasutatud kirjandus..........................................................................9 Sissejuhatus- Prantsusmaa Valisin selle teema, sest ma olen Prantsusmaal käinud ning olen ise ka huvitatud sealsest kultuurist ning ajaloost. Prantsu...
Jaan Kross ,,Taevakivi" Imkatsi analüüs Inimesed Jaan Kross õppis 1928-1938 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Ta oli Saksa okupatsiooni lõpukuudel vangis ning 1946-1954 oli poliitvangina Komis söekaevanduses, hiljem Krasnojarski krais. Seetõttu jäi Jaan Krossi kirjanikudebüüt tavatult hilja peale. Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal. Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Ta valdas saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ja inglise keelt. 1958
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?.............................................................................................................................3 Avameelsus...........................................................................................................................................4 Homoseksuaalsus.................................................................................................................................5 K...
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?.............................................................................................................................3 Avameelsus...........................................................................................................................................4 Homoseksuaalsus.................................................................................................................................5 K...
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Sintoism Jaana Junolainen Xa Tallinn 2009 Sissejuhatus Sintoism ehk jaapani keeles Jumalate tee on Jaapani ajaloonine rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusundiks. Peale sõda hakkas sintoism vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale, mille asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. Sintoismi praktika seisneb kamide kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamide kultuseks nimetatakse jumalatesse, jumalustesse, loodusvaimudesse ja vaimudesse uskumist ja nende austamist. Sintoismi kujunemine ja ajaluguTõenäoliselt oli pärast tänapäeva jaapanlaste varaseimate esivanemate saabumist igal suguharul ja piirkonnal oma jumalate ja rituaalide kogum, millel puudub omavaheline formaa...
Jakob Westholmi Gümnaasium BUDISMI EETIKA Referaat Anna Kriger 10. b klass Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Budism on üks maailma religioonidest ja samuti Veda usunditest, kuhu kuuluvad ka hinduism, judaism, islam, sabat ja kristlus. Budism on tekkinud 6. sajandil e.Kr. ja selle loojaks on Siddhartha Gautama. Budismil on samad juured hinduismiga ja selle sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budistliku eetika keskmes on inimene, tema meelestatus ja vaimne seisund. Jumala olemasolule ega ka tema kõikvõimsusele ei keskenduta, pühendutakse eelkõige enesearendusele. Kuigi tähtsaimateks ei peeta reegleid ja kohustusi, annab budism siiski juhiseid, käitumisenä...
2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. “Paigallend” on läbilõige ühe eestlase loost, mis sümboolselt sõlmub Eesti Vabariigi looga. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo. Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed õpetajad ja teised õpilased on tugevasti mõjutanud Krossi triloogia esimest osa, 1998. aastal ilmunud “Wikmanni poisid”. Romaanis “Paigallend” õpib teose peategelane Ullo Wikmani koolis. Samuti kattub teoses kirjutatu ning autori elulooga sarnasus Ullo lapsepõlv vabas Eestis, Eesti Vabariigi ajal riigiametis töötamine, osalemine Eesti meeleheitlikus iseseisvumiskatses 1994. aastal ning sisepaguluses elamine. Ullo elu sarnanes veel mõnestki
Lühike elulugu Sündinud 1920. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938 1945 TÜ õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943- 1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil. h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i
Sisukord Jaan Krossi elulugu, pere, tunnustused ja looming Jaan Krossi luule Luuletuste analüüsid Veel Jaan Krossi luuletusi Kasutatud kirjandus Jaan Kross oli eesti kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Elulugu Jaan Kross on sündinud 19. veebruaril, 1920. aastal Tallinnas. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi ja õppis 1938. 1945. aastal Tartu Ülikoolis õigusteadust. 1941. 1943. aastal oli ta Tallinna Linnapanga ametnik ja 1943. 1944. sõjaväeametnik Tallinnas. Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti ta Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis Keskvanglas eeluurimise all. Ta vabanes sealt samal aastal ning jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta seal ka õppejõud. 1946. aastal arreteeriti ta Eesti NSV Riikliku
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Roosi Nõmm (8a klass) BOAD, PÜÜTONID JA NENDE SUGULASED referaat TALLINN 2008 1 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Sugukond lk 3 Boalaste anatoomia lk 3 Boade liigid lk 4 Elupaigad lk 4 Püütonite paljunemine lk 5 Püütonite liigid lk 5 Anakonda lk 7 Kokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Boad ja püütonid kuuluvad roomajate hulka. Nad on ajast aega inimestele suure tähtsusega. Neid on kardetud ja austatud. Teatud inimestega on nad ka usuliselt seotud. Tihtipeale äratavad nad inimestes aukartust. Neid on seostatud ka ebausuga. Näiteks on räägitud, et neid ei tohtivat tappa. Boalaste ja püütonite hulka kuuluvad ka anakonda ja võrkpüüton. Neid iseloomustab tugev ja sihvakas kehaehitus. Nad t...
kirjandusauhinna kanditaat. Jaan Kross on sündinud Tallinnas. Tema isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees, kes töötas riiklikule relvatehasele suurtükimürske ümber ehitades ning see võimaldaski nende perel 1934. aastal Kalamajja kena üürimaja ehitada. Seega oli tublidus ja töökus noorele Jaan Krossile eeskujuks juba väiksest peale. Kuid paraku lõppes Jaan Kross seeniori elu Venemaal vangilaagris. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross NSV liidu erikomisjoni poolt ja talle määrati viieaastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Kristiina Voolar 12B LIIKIDE HÄVIMINE JA SELLE PÕHJUSED Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Liikide väljasuremine 4-6 Ohus olevad liigid ja nende kaitse 7-9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Oma referaadis uurin, mis põhjustab liikide väljasuremist, millised liigid on hävimas ning mida saab teha, et neid kaitsta ja kuidas on inimene selle kõigega seotud. Erinevaid liike on uuritud juba sadu aastaid ja on avastatud, et paljud neist on välja surnud ning paljud muutunud. Teatakse, et liigid on hävinud näiteks looduskatastroofide tagajärjel, kuid täna surevad liigid peamiselt inimtegevuse tõttu. Üks meie tähtsamatest loodusvaradest o...
Jakob Westholmi gümnaasium Natura 2000 ja Life programm Referaat Kertu Kruus 12.a klass Juhendaja Ott Kadak Tallinn 2012 Sissejuhatus Referaat põhineb Natura 2000 programmi tutvustamisel; kirjeldades erinevaid kaitsealasid, mis on Natura 2000-ga seotud; kirjeldades kaitsealade korraldust; hinnates keskkonnamõjusid. Referaat tutvustab Life programmi ülesandeid ja eesmärke põhjendades nende vajalikkust. Kirjalik töö peaks andma põhjaliku ülevaate Natura 2000 ja Life programmist ning nende eesmärkidest Eestis ja kogu Euroopas. Andmed pärinevad põhiliselt raamatutest ja veebiportaalidest. Natura 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.(Natura 2000 portaal...
Jakob Westholmi Gümnaasium KULTUURIDE ERINEVUSED Õpilasuurimus: Juutluse pühad ja elutsükkel Autor: Martha Mia Veelmaa Juhendaja: Marge Ensling 7.a klass Tallinn 2018 Sisukord 1.2 Juudi uusaasta.................................................................................................... 4 1.3 Lepituspäev........................................................................................................ 4 1.4 Lehtmajadepüha..............................................
Jakob Westholmi Gümnaasium Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kristiina hõbe 4 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna 6 Eestlaste vastuvõtt Eestis 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures stardialasse kes viskab nalja, kes lobiseb kaaslasega... Smigun-Vähi...
Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pionee...
Jakob Westholmi Gümnaasium KASLASED Bioloogia referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2011 Sisukord: Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------------3 Kaslaste ajalugu ---------------------------------------------------------------------------------------4 Kaslaste luustik ----------------------------------------------------------------------------------------4 Väikesed kassid --------------------------------------------------------------------------------------5-7 · Kodukass --------------------------------------------------------------------------------------5 · Metskass --------------...
kais erinevate võimude all : vene , rootsi ja poola võimu all). 18.sajand " Kahvere romaan" Kujutab linnakodanikke ja aadli vahelist võitlust Rakvere linna õiguste pärast. 19.sajandi algus " Taevakivi " - Vaatleb Eesti rahuste võimu ja arengut. ( K.J. Peterson, O.W.Masing , Jannsen). "Keisrihull" Päeviku vormis romaan, mille peategelane baltisakas mõisnik Timotheus Eberhard von Bock. 20 40ndad aastad " Wikmani poised ". Kõneldakse Krossi õppimist Westholmi gümnaasiumis. 40 50ndad " Mesmeri vang ". (teose järg). 50-ndad - " Väljakaevamised " . 90-ndad " Tahtamaa " . Talude tagastamine. " Kallid kaasteelised " . ( memuaaride kogum ). Teose põhiprobleemid Teose võib jagada mõttelisteks osadeks - 10. klass, 11. klass ja sellele järgnev aeg. Teose alguses juhtub nimelt õnnetus magneesium satub prügikorvi ja Härra Tooder, arvab, et kui hiir läheb seda võtma, siis käib plahvatus
Jakob Westholmi Gümnaasium Vee saastumine Bioloogia referaat Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas................................................................................ 4 Mis on vee reostumine?.......................................................................................................... 6 Mis reostab vett?..................................................................................................................... 8 Veereostuse tüübid................................................................................................................. 9 Kuidas puhastada saastunud vett?....................................................................................... 13 Kokkuvõte........................
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ........................... Süda ja veresoonkond ning haigused Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Süda.............................................................................................................4 1.1. Süda ja haigused................................................................................5 2. Veresoonkond ja haigused..............................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................................10 Lisad.......................................................................
Muutus eesti kultuurielu keskuseks. Samade ringkondade aktivistid rajasid rahvusliku sümboli Eesti Rahva Muuseumi (Oskar Kallas, Kristjan Raud), 1915 juba 15 000 eset). Tänu eraisikute aktiivsusele need kaks. Haridusseltsid kujunesid eestikeelsete erakoolide toetusorganisatsioonideks. Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts Tartus ja Eestimaa Rahvahariduse Selts Tallinnas. Esimene asutas 1906.a Tartus tütarlastegümnaasiumi. Hugo Treffneri Gümnaasium Ja Tallinnas Jacob Westholmi Gümnaasium. Noor-Eesti, 20. sajandi alguse Eesti kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine. Selle algatasid 1903–04 Tartus salajaste õpilasringide liikmed. Nende hulgas olid mõjukaimad Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Bernhard Linde, Paul Ruubel jmt. 1912 sai Noor-Eesti avaliku ühingu õigused, Esimese maailmasõja ajal tegevus vaibus. Avaldati viis Noor-Eesti albumit (I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915) ja koguteos
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel sööginõu ja kortsen läbis kõiki korruseid. Magamistuba kutsuti törnseks. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres ...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM (8B klass) GENEETIKA referaat TALLINN 2006 Leht 1 sisukord Leht 2 sissejuhatus Leht 3-7 sisu Leht 8 kokkuvõte Leht 9 kasutatud kirjandus 2 Sõna geneetika tuleb Kreeka keelest ja tähendab bioloogia haru, mis käsitleb organismide pärilikust ja muutlikkust. Geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele edasikandumise ja tunnuste moodustumise seaduspärasusi isendi arengu ehk ontogeneesi vältel. See tähendab geneetilise informatsiooni edasiandmist ja realiseerumist ning neis tulenevaid isendite muutlikust (muutusi). Geneetika uurib ka pärilikkuse tsütoloogilise ja molekulaarseid aluseid. Nii meie kui...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Kätlin Perri (9A klass) EELAJALOOLISED LOOMAD referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Eelajalooline elu ulatub kaugesse minevikku, sinna kust kogu maailm alguse sai. Selle uurimises ei saa kunagi milleski kindel olla, võib ainult oletada, kuid just need oletused aitavadki meil mõista paremini tolle aja elu ja olemust. Minu teemaks osutus eelajaloolised loomad. Neid loomi võib pidada maailma esimesteks algelisteks loomadeks ja väga palju liike on tänapäevaks väljasurnud. Eelajaloolistest loomadest on arenenud enamus liike, keda me tänapäeval kohata võime. Selle teema kohta kirjutamine on minu jaoks huvitav, sest, et see on tänapäeva maailma alus ja selleks, et kõike paremini mõista on hea teada, kuidas olid asjad mitmeid miljoneid aastaid tagasi. Kindlasti on üks huvitavamaid eelajaloolisi loomi dinosaurus, kell...
Jakob Westholmi Gümnaasium Esmaabi Referaat Hendry Sadrak 6.b Tallinn 2010 Esmaabi Esmaabi all mõistetakse enamasti lihtsamaid meditsiiniabi võtteid. Esmaabiandja peaks olema läbinud sellekohase koolituse. Esmaabi vajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada. Võib juhtuda, et satud olukorda, kus pead kiiresti tegutsema, et teise inimese valu leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohus...
aasta veebruarikuu alguspäev, millal lugesin ajalehest, et 2. veebruaril sõlmiti Tartu rahu. Aasta varem, kui punased olid jõudnud juba Tallinna lähistele Valkla kanti, kardeti, et nad vallutavad peatselt ka Tallinna. Siis oli kargel talvepäeval ida suunast kuulda suurtükilaskude ähvardavat kõminat. Kui rahu sõlmiti, võisin kindel olla, et minu koolitee kulgeb rahus elades. Ema tahtis, et saaksin keskhariduse, ja nii pandigi mind 1920. aastal Jakob Westholmi poeglaste eragümnaasiumi. Sisseastumiseksamitel kontrollis Jaan Rummo kirjutamist, lugemist ja rehkendamist. Oskustega jäädi rahule ja algas 11aastane koolitee. Fotograafi juures tehti koolipoisist ka pilt. Paar aastat vanem õde õppis juba Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis. Isa sai suvekuudel lisatööd autojuhina. Krediitpangale osteti 1925. aastal seitsmeistmeline luksusauto ja isa sai selle sohvriks. 1927. aastal juhtus aga õnnetus
Jakob Westholmi Gümnaasium Hando Runnel Referaat Birgit Nurmela 9. b klass Tallinn 2009 Hando Runnel Elukäik Hando Runnel luuletaja ja essist, sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Tema vanemad isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt ning selle tõttu seal võõrad tundunud. H. Runneli isa Eduard suri ennem, kui poiss läks viiendasse klassi. H. Runneli huvi kirjanduse ja kultuuri vastu tärkas algkoolis. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Hiljem töötas ,,Loomingu" toimetuses, kes trükkis osad ta luuletused. Luuletama hakkas ta ülikooli ajal ning 1963. aastal ilmusid esimesed luuletused ka ajakirjanduses. 1971. aastas...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Füüsika referaat Insert name here 9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli..................................................................................................................4 Voolu magnetväli........................................................................................................6 Magnetinduktsioon.....................................................................................................7 Magnetvälja jõujooned..........................................
Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI PUNANE RAAMAT Bioloogia referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus lk3 Punane raamat lk4 ,,Eesti punane raamat" lk4 Ökosüsteem lk5 Looduslikud tooted lk5 Rahvastiku kasv lk5 Väljasuremine lk6 Ellu jäävad kõige kohastunumad lk6 Inimkonna teke lk6 Väljasuremise tempo lk7 Väljasuremine katastroofide tagajärjel lk7 Väljasuremislaine lk7 Küttimine lk8 Põllundus lk8 Keemiatööstus lk9 Kalapüük lk9 Salakaubandus lk9 Harilik mudakonn ...
Jakob Westholmi Gümnaasium Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
