Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"westholmi" - 172 õppematerjali

thumbnail
4
odt

Giuseppe Verdi Rigoletto – minu ooperielamus

Minevikus, olevikus ja ka tulevikus petetakse, vihatakse ja armastatakse. Vahel võib ette tulla koguni tapmist. Ooperit jälgides viisin sündmustiku tänapäevaga kokku. „Rigoletto“ oli mulle suureks elamuseks. Vaatamata mõnele miinusele, jäin ma kogemusega väga rahule ning ootan juba, mil saab järgmist etendust näha. Kool: Jakob Westholmi Gümnaasium Klass: 10.A Nimi: Gertrud Tamm

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Korvpalli ajalugu

Referaat Korvpalli ajalugu Jere Robert Hirvi Jakob Westholmi Gümnaasium 9.a Korvpalli sünd Korvpalli leiutas 1891. aastal Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. Elukutseliste korvpall sai alguse 19. sajandi lõpus. Korvpalli mängureeglid

Sport → Kehaline kasvatus
102 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hortus Musicus

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM HORTUS MUSICUS Retsensioon Hanna Kata Norma 10. a Siiri Veskimäe Tallinn 2013 KONTSERDI RETSENSIOON Kontsert toimus 25. jaanuaril 2013. aastal Väravatornis. Sel kontserdil olid meie ees 8 pillimeest: Andres Mustonen(viiul), Taavo Remmel(kontrabass), Ivo Sillamaa(klavessiin), Valter Jürgenson(tromboonid), Imre Eenma(violone), Olev Ainomäe(pommer, plokkflöödid, duduk), Tõnis Kuurme(dulzian, rauschpfeiff, plokkflöödid) ja Riho Ridbeck(löökpillid). Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusikaaeda, on vanamuusikaansambel, mis asutati 1972. aastal Andres Mustoneni poolt. Hortus Musicus on omala alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nad on esinenud enamikus Euroopa riikides, USAs, Jaapanis, ...

Muusika → Muusika
28 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Käitumise bioloogilised alused

Käitumise bioloogilised alused Jakob Westholmi Gümnaasium Elisabeth Kungla Anette Laur Kertu Kruus 18.10.2010 Sissejuhatus 1990. aastatel, mida tuntakse ka ajudekaadi nimetuse all, kulmineerus 20. Sajandil alanud murrang inimese aju ja käitumise uurimisel — uued uurimismeetodid võimaldavad nüüd näha seni nähtamatut ja veenavad skeptikuid, et loomkatsete ja inimuuringute vaheline sild kannab keerulisemaidki küsimusi. Teadmised käitumise bioloogiliste aluste kohta täienevad nüüdisajal väga kiiresti. Meie psühholoogilise maailmapildi kujundmisel aitab kaasa närvisüsteem. Tähtis osakaal on ka sellel, mis toimub rakkude ja molekulide tasandil. 1 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... ......

Psühholoogia → Bioloogiline Psühholoogia
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mart Müürisepp „Mees metsas“

Retsensioon Mart Müürisepp „Mees metsas“ 07. oktoobri õhtul käisin vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses Mart Müürisepa monoetendust „Mees metsas“. Teades, kui suurepärane laulja ja näitleja ta on, olin asjast väga huvitatud ja ei suutnud minemata jätta. Mart Müürisepp on sündinud 28. oktoobril 1991. aastal. Ta lõpetas 2011. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Samast aastast alates töötab Eesti Nuku- ja Noorsooteatris. Ta on mänginud filmides "Vasha" ja "Vasaku jala reede" ning kaasa löönud kahes TV3 sarjas. 2014. aastal võitis ta TV3 saate "Su nägu kõlab tuttavalt". Oma suhte kohta teatriga on mees öelnud nii: „Ma elan ja hingan teatrit ning suurema osa aastast teen tööd.” Tema suuremad rollid teatris on nimiosa "Väikeses Gavroche'is" ja Gregor Samsa roll

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Jaan Krossi elulugu

lu s a s s o ro o K S n s a a a t ti J a M Jaan Kross · Sündis tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi kooli õigusteadust. · 1946-1954, ,,puhkusel" Krasnojarski Krais ja Komis. · 2004 aastal oli jaan Kross Kõige enam autorihüvitist teeniv eesti kirjanik 29148.- · 1944-49 abielus Helga Pedusaarega, 1954-58 oli abielus Helga Roosiga, 1958 on abielus Ellen Niiduga, neil on kolm last. · Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Proosa (Romaanid) ­ 19 80)

Eesti keel → Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Jaan Kross

seenior oli ettevõtlik mees. Ta täitis riikliku relvatehase Arsenali tellimuse suurtükimürskude ümbertreimiseks. See võimaldas 1934. aastal ehitada Kalamajja kena üürimaja. Tublidus ja töökus pidi olema eeskujuks juba lapseeast peale ka pojale Jaanile. Mees lõpetas Venemaa vangilaagris. (Kesküla, 2005) 1.2. Kooliaeg 3 Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas. Gümnaasiumihariduse omandas ta Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1938. aastal algas Krossi õppetöö Tartu Ülikoolis. 1944. aastal lõpetas ta õigusteaduskonna. (Eesti Entsüklopeedia 5, 1990) 1.3. Eluraskused Kohe peale Tartu Ülikooli lõpetamist vahistati Kross mobilisatsioonivastase tegevuse eest. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri assistendina. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross erikomisjoni poolt ja talle määrati viie aastane

Kirjandus → Kirjandus
128 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nabucco - retsensioon ooperist

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM NABUCCO Retsensioon Joonas Laanela 8B Siiri Veskimäe Tallinn 2007 Ooperi Retsensioon Ooper toimus 27. aprillil RAHVUSOOPER ESTONIA teatri saalis. Teatri saali jõudes häälestas orkerser pille. Peale seda astus lavale orkestri dirigent Paul Mägi. Tuled kustusid, algas avamäng. Avamängu kuuldes tundus, et ooper on huvitav ning tõotab tulla huvitava sisuga. Laval kujutati Jeruusalemma, Salomoni templit. Babüloonia väed piirasid Salomoni templit, kus heebrealased, leviidid ja heebrea naised palvetasid jumala poole. Ülempreester Zaccaria keda mängis Mati Palm, püüdis rahvale selgeks teha, et kuningas Nabucco (Jassi Zahharov) babüloonia vägede juht on saabunud rahu tooma. Kuningas Nabucco tütar Fenena (Pille Lill) jääb Jeruusalemma printsi Ismaeli (Vello Jürna) hoolde. Kui Fenena...

Muusika → Muusika
99 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Jaan Kross

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn ­ 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938­45) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt,

Kirjandus → Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
3
docx

PÄRT JA TÜÜR. KANNATUSAJA MUUSIKA

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM PÄRT JA TÜÜR. KANNATUSAJA MUUSIKA Retsensioon Tallinn 2013 Käisin möödunud laupäeval, 9. märtsil Jaani kirikus kuulamas kontserti ,,Pärt ja Tüür. Kannatusaja muusika". Sellel kontserdil esitati kolme teost: ühte Arvo Pärdi ja kahte Erkki- Sven Tüüri. Kõik kolm esitatud teost kuuluvad eelmise sajandi lõppu. Esimesena esitati Pärdi ,,Stabat mater" ning seejärel Tüüri ,,Passion" ja ,,Reekviem". Teoseid esitas Kammerkoor Voces Musicales ning neid saatis Tallinna Kammerorkester, mida juhatas dirigent Risto Joost. Esimesena mängitud Pärdi teos kuulub tema tintinnabuli-stiili, mis kujutab endast muusikat, milles võib leida sarnaseid jooni varasele muusikale, kuid samal ajal jääb nii stiil kui ka tehnika originaalseks; mis sisaldab hulgaliselt pianissimot ja pause. ,,Stabat materi"...

Muusika → Muusika
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

KONTSERDISARI „ROMANTILINE KLAVER“

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM KONTSERDISARI „ROMANTILINE KLAVER“ Retsensioon Gertrud Tamm 12.A Õpetaja Grete Koik Tallinn 2016 1. märtsil 2016. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Ralf Taale klaverikontserdil pealkirjaga „Romantiline klaver“. Ma olen alati nautinud klaverimuusikat ning seetõttu oli kontserdisaali külastus minu jaoks väga põnev, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda klaveripalu pianist ja muusikapedagoogi Ralf Taale esitluses. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/9...

Muusika → Muusikud
1 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kitarrikontserdi retsensioon: CONCERTO ITALIANO

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM CONCERTO ITALIANO Retsensioon Gertrud Tamm 11A klass Grete Koik Tallinn 2015 10.aprillil 2015. aastal, käisin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kitarrikontserdil pealkirjaga „Concerto Italiano“. Ma väga naudin kitarrimuusikat, kuid olen seda kuulanud peamiselt flamenko muusikas ning tean, et see erineb suurel määral klassikalisest kitarrimängust. Seetõttu oli see esmakordne EMTA kammersaali külastus minu jaoks väga põnev ja erakordne, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda tuntud Baseli kitarriduo Marco Bartoli ja Salvatore Fodera esitluses nelja sajandi kitarristimuusikat. Mõlemad kitarristid olid tulnud Eestisse otse Itaaliast, tänu koostööga Itaalia saatkonnaga. Marco Bartoli sündis Spoleto linnas ja õppis kitarrimängu F. Morlacchi nimelises konservatooriumis. See...

Muusika → Muusika
1 allalaadimist
thumbnail
3
odt

„EESTI KUNSTISKEENEDE ARHEOLOOGIA JA TULEVIK“

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ,,EESTI KUNSTISKEENEDE ARHEOLOOGIA JA TULEVIK" Retsensioon Frank Rajangu 10A Kaire Maalma Tallinn 2012 1 Külastasin 7. detsembril Kumu kunstimuuseumit, kus oli üleval näitus ,,Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik". See on koostatud 4 kuraatori poolt ning see annab ülevaate eesti kaasaegse kunsti tegemistest. Selle näituse idee autor, Kumu kunstimuuseumi kuraator Eha Komissaarov on öelnud: ,,Näitus mängib maha ühe võimalikest stsenaariumidest, kuidas valitseva pluralismi tingimustes teha nüüdiskunsti arenguid kokkuvõtvat ülevaadet ja kaasata erinevate tehnoloogiate või ideoloogiate alusel grupeerunud kunstnikke ja institutsioone". Selle näituse parim töö oli minu arvates Mart Viljuse eksponaat, mis k...

Kultuur-Kunst → Kunst
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Solipsismi referaat

Jakob Westholmi Gümnaasium Solipsism REFERAAT Nora Pelss 10.a Tallinn 2017 Solipsism Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.See sõna pärineb Ladina keelsest sõnast "solus", mis tähendab ainus, üksik ja "ipse", mis tähendab ise. Eesti Entsüklopeedias seletatakse solipsismi seisukohana, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt ja objektiivne maailm on üksnes tema teadvuses. Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast. Epistemoloogilin...

Filosoofia → Filosoofia
1 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Gonorröa

Jakob Westholmi Gümnaasium Gonorröa Referaat Nicolas Lotman 7a klass Juhendaja: õp. Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1) Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2) Mis on gonorröa?....................................................................................................................4 3) Sümptomid..............................................................................................................................4 4) Diagnoos ja ravi....................................................................................................................

Meditsiin → Naha-suguhaigused
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

SAKSAMAA METSIKUD - KUNSTINÄITUS

Jakob Westholmi Gümnaasium SAKSAMAA METSIKUD - KUNSTINÄITUS Retsensioon 11.a klass Tallinn 2017 11.novembril käisin KUMUs vaatamas näitust „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“. Näitus pakkus võimalust kohtuda kahe 20. sajandi alguse keskse kunstirühmituse väljapaistvate teostega. Ernst Ludwig Kirchneri, Emil Nolde, Vassily Kandinsky, August Macke, Franz Marci, Alexej von Jawlensky jt kunstnike loomingu kaudu seadis näitus fookusesse ekspressionistide uuendused kunstimaailmas. Ekspressionistid pühendusid suurte üldiste teemade nagu „inimene“ ja „kõiksus“ omavaheliste suhete uurimisele läbi erinevate ja sügavalt isiklike kunstitehniliste vahendite. Die Brücke oli Saksa kunstnikerühmitus, millele pandi ...

Kultuur-Kunst → Kunst
6 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

JAAN KROSS - presentatsioon

JAAN KROSS 12.KLASS Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) ◈ Eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija; ◈ esitati mitu korda https://kultu ur.postimee Nobeli s.ee/227169 /jaan-kross- kirjandusauhinna avatud-voim alikkuse-kirj kandidaadiks. anik 2 EELLUGU ◈ õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis; ◈ 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 3 , ◈ 1944. aastal arreteeriti ◈ 1946. aastal ta ta Saksa arreteeriti jälle, nüüd Julgeolekupolitsei Eesti NSV Riikliku poolt ning ta viibis Julgeoleku eeluurimise all. Rahvakomissariaadi ◈ Samal aastal ta poolt ja mõisteti süüdi vabanes ja jätkas NKVD

Kirjandus → 12. klass
7 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Jaan krossi looming

looming Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn ­ 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938­45) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku

Kirjandus → Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vastupidavus spordis

Jakob Westholmi Gümnaasium Vastupidavus Katriin Saar Juhendaja: Elen Viikmann 2015 Vastupidavus spordis Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. Spetsiifiline aga seevastu on võistlemisel ja tugeval treen...

Sport → Kehaline kasvatus
18 allalaadimist
thumbnail
6
docx

AILI JA TOOMAS VINT KUNSTNIKU JALAJÄLG

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM AILI JA TOOMAS VINT KUNSTNIKU JALAJÄLG Retsensioon Gertrud Tamm 11.A Õpetaja Kaire Maalma Tallinn 2015 14. jaanuaril käisin Kunstihoones vaatamas andeka abielupaari Aili ja Toomas Vindi näitust „Kunstniku jalajälg“. Näitusele minnes olid mul suured ootused, kuna olin kunstnikest varemgi kuulnud ning ootasin põnevusega. Astudes suurde saali oli näha Toomas Vindi muljetavaldav ekspositsioon kogu tema vanematest ja uuematest maalidest. Tema teosed olid põhiliselt rohelise alatooniga ning kujutas peamiselt loodust, parke ning nende vahel looklevaid teid. Teosed paiknesid valge seina taustal kõrvuti ja ruumi keskel olid pargipingid, kus sai jalga puhata ning maale nautida ning nende üle pikemalt mõtiskleda. Kui pikemat aega seal istuda, jääb tõesti mulje nagu oleksid ise s...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Jaan Krossi luulekogu „Söerikastaja“

..............................................................lk 2 3 ­ Luuletused..................................................................................................................lk 3-4 1.1 Jaan Kross Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. 1.2 Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas 19. veebruari 1920, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Jann Kross elulugu ja neli luuletust

Jaan Kross Jaan Kross sündis Tallinnas 19. veebruar 1920 Tallinn ­ 27. detsember 2007. Ta õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja

Eesti keel → Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgustusfilosoof Gottfried Wilhelm Leibniz

Jakob Westholmi Gümnaasium Valgustusfilosoof Gottfried W. Leibniz Ajaloo essee Tallinn 2010 Uue ideoloogia,valgustusfilosoofia, tekkele olid aluseks rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Ideoloogia sai nime saksa filosoofilt Immanuel Kant`ilt, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Selle sõna all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile kõigile oli tähtis inimmõistus, loogiline mõtlemine, loodus- ja täppisteadus. Mitmed valgustajad astusid vastu ka kirikule, mis leidis rohkem aset katoliikliku Prantsuse valgustajate seas. Saksa filosoofid olid protestantismi tõttu üldiselt vähem kirikule vastandunud. Üks saksa ...

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kirjandus Eesti 40ndad-60ndad

*sündis Tallinnas *tegeles ajakirjandusega *töötas raadios(kuuldemängud) *1944 lahkub Eestist Saksamaa kaudu ->Londonisse,mis jääb ta põhikoduks *BBC raadios muusikatoimetaja *kirjutab: romaane, jutustusi, novelle, kuuldemänge, 1 näidend (,,Ohvrilaev", ,,Õekesed", ,,Pagejad" jt.) *loomingus kasutab: psühholoogiat, müstikat *eksistentsialismi küsimus(elu) *sümbolid, seksuaalsus 5.Jaan Krossi elu ja looming *19 veebruar 1920 Tallinn -27. Detsember 2007 *õppinud: Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis õigusteadust *1938 Eesti Üliõpilaste Seltsi *1940-41 koostöö Noorte Häälele *1944 arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ->Keskvangla *1946 arreteerimine Nõukogude võimude poolt ->GULAG Tunnustusi : *mitmekordne Nobeli preemia kandidaat *Herderi auhind *Tallinna vapimärk *EV kultuuripreemia elutöö eest *2006 a eurooplase tiitel jne... Kirjutanud: luuletusi, novelle, romaane, näidendeid, tõlked

Kirjandus → Kirjandus
131 allalaadimist
thumbnail
4
doc

KASVATUS ERI KULTUURIDES – MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA?

Jakob Westholmi Gümnaasium KASVATUS ERI KULTUURIDES ­ MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA? Tallinn 2011 Kasvatuse saavad inimesed kätte lapseeas, millest suur osa veedatakse koolis. Oma referaadis räägin kommetest ja kasvatusest jaapani koolides ja võrdlen seda eestlaste omaga. Jaapani valisin just sellepärast, et nende metoodika ja koolikasvatus erinevad Eesti omadest väga suurel määral. Nagu paljud eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal kui Eestiski ­ 19. sajandi teisel poolel ­ ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu või suurem osa rahvast oli omandanud kirjaoskuse. Jaapanis õpib praegu 99% algkooliõpilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliõpilastest käib erakoolides ainult 30%. Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledzites tuleb läbi teha sisseastumiseksami...

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Jaan Kross

Jaan Kross Referaat 2013 Jaan Kross Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn ­ 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938­1945) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud.1946.aastal Jaan Korss arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt,ta viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
5
doc

George Paget Thomson

Jakob Westholmi Gümnaasium GEORGE PAGET THOMSON Referaat Marie-Annette Maksimova 7.b klass Tallinn 2010 ELULUGU George Paget Thomson sündis 3.mail 1892. aastal Cambridge'is, Inglismaal. Tema isa oli tal University of Cambridge füüsika professor sir Joseph John Thomson ja ema University of Cambridge meditsiini professor Rose Elisabeth Paget. G. P. Thomson oli 1906. aasta Nobeli füüsikalaureaadi Joseph John Thomsoni ja Rose Elisabeth Pageti ainus poeg. George Paget Thomson õppis ja lõpetas Trinity College of Cambridge University. 1914. aastal lõpetas ta õpingud Trinity College'is bakalaureusekraadiga ja sai Corpus Christi College'i füüsikalektoriks. Esimese maailmasõja ajal noor G. P. Thomson astus Queen's Royal West Surrey Regiment'i. Lühikest aega teenis Prantsusmaal. Seejärel kaheksa kuud osales British ...

Filosoofia → Filosoofia
6 allalaadimist
thumbnail
36
pptx

Eesti luuletajad 1944-1991

ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus Päev päeva järel – möödunud on aasta. ja vähesõnaliseks vaibus jutt. Ja homme olla võib kas kuul või gaas. Kuid loodan, ükskõik kuidas surm ka laastaks, sind näha ometi ma peatselt taas! Jaan Kross ●Sündis 1920. aastal Tallinnas. ●Õppis Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ●1944–1946 töötas Tartu ülikoolis õppejõuna. ●1954. aastast kutseline kirjanik. ●Jaan Kross on ka viljakas esseist, kriitik ja tõlkija. Jaan Krossi luule ● "Söerikastaja" ● "Tuule-Juku" ● "Kivist viiulid" ● "Lauljad laevavööridel" ● "Vihm teeb toredaid asju" ●"Põhjatud silmapilgud" Jaan Kross "Eitede tarkus" Kord Veenuse faase oma emale teleskoobiga näitas Gauss. Eit vaatas

Kirjandus → Eesti kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

äölkjhg

Jakob Westholmi Gümnaasium BAPTISM Usundiõpetuse referaat Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine – katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Šveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Šveitsi reformatsiooni usuristijatest mõjutatuna tekkis 17. sajandi ...

Teoloogia → Usundiõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Rebaste retsimise teemaline tänavaküsitlus

ja nad halvasti end ei tunne, siis on üritus aktsepteeritav. Sama arvas ka nooremas eas inglise keele õpetaja, kelle arvates on rebaste tegemisi väga põnev vaadata. Põdrakostüümi kandev 20ndates aastates mees, kes viibis vastamise hetkel ülemeelikus meeleolus vastas samas täie tõsiduse juures, et tegemist on ülimalt tähtsa traditsiooniga ning mingil juhul ei tohiks seda ära rikkuda. Ühisel arvamusel olid kaks tudengit Annika ja Liina, kes on ka Westholmi vilistlased. Nende meelest on tegemist väga toreda üritusega. "Eriti lahe on siis, kui kõik ikka osa võtavad, sest koos on huvitavam," lisas Annika ning Liina noogutas entusiastlikult kaasa. Kuid mitte kõik ei suhtu meie koolide iseäralikku traditsiooni positiivselt. Vanalinnas mandleid müüval noorel neiul Anastassial oli rebaste ristimisele palju ette heita. Ta ütles pahuralt, et ei saa kuidagi aru, miks selline asi ei ole juba koolides keelatud

Eesti keel → Praktiline eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat Kristjan Raud

Kunstide Akateemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli. Ta oli Noor-Eesti seltsi haritlaskonna liige ja oli kaasatud ka Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis jm. Eesti vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi ­ tulevase Eesti

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

J. Kross "Kolme katku vahel" - lektüürileht

2. Kas doktor sai teada, mis Katharina ja Pallu vahel juhtus? 3. Kas keegi ei arvanud, et Pallu nii äkiline lahkumine kahtlane oli? 5. 4 olulist sõna teosest, mis iseloomustavad just seda raamatut. Ebaõiglane, julm, ebainimlik, karm 6. Lisainfo loetud raamatu või autori kohta. Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn ­ 25. detsember 2007 Tallinn) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross NSV liidu erikomisjoni poolt ja talle määrati viieaastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina

Kirjandus → Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Retsensioon kontserdist : Euroopa noored talendid

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Euroopa noored talendid Retsensioon 11.a klass Tallinn 2012 Ma käisin vaatamas kontsertit 10. aprillil Estonia kontserdisaalis. See koosnes kõige tuntumate Vene heliloojate paladest ning seda esitas Valgevene Vabariigi Mihhail Oginski nim. Maladzetsna Kõrgema Muusikakooli sümfooniaorkester. Solistideks olid Andrei Savtsenko, Natalia Frantskevits, Dara Savinova, Vladimir Dimitrjuk ja pianist Johan Randvere. Minu jaoks oli see väga hea kontsert, sest Vene romantismi tuntud palad on tõesti väga head, eriti hea oli kuulata neid, mida ma olin juba tunnis kuulnud või teadsin tänu kuulamisseminarile. Ma poleks kunagi arvanud, et mulle võiks meeldida klassikaline muusika, kuid kogu see kursus on näidanud vastupidist. Ainukesena valmistas pettumust oli see, et Figaro aariat laulma pidav solist oli haigestunud ja sellepärast mängiti see ilma lauljata ette, mis ...

Muusika → Muusikaajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Baptism

Jakob Westholmi Gümnaasium BAPTISM Usundiõpetuse referaat Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine ­ katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Sveitsi reformatsiooni usuristijatest mõjutatuna tekkis 17. sajandi ...

Teoloogia → Usundiõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Maavärin

Jakob Westholmi Gümnasium Maavärin Referaat Autor: Marianne Lung 4.c klass Juhendaja: Airi Metspalu Tallinn 2018 Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Kõva maa hakkab järsku nagu veepind lainetama ja hüplema. Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked panevad kõikuma puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purunevad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavusel. Enamik maavärinaid juhtub laamade piiril, kus maakoore osad teineteise suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui liikumine laamade piiril hõõrdumise tõttu takerdub, kasvab pinge, kuni lõpuks kusagil midagi järele annab. Niisugused järsud pingest vabanemised põhjustavad suure purustusjõuga maavärinat. Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedr...

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
8
doc

GHB referaat

Jakob Westholmi Gümnaasium GHB Referaat Autor: Kristofer Seil Juhendaja: Marge Ensling Klass: 7 A Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 1. GHB....................................................................................4 2. Tarvitamine...........................................................................5 2.1 GHB joobe tunnused...............................................................5 3. GHB mõju.............................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................7 Allikad....................................................................................8 ...

Keemia → Keemia
2 allalaadimist
thumbnail
7
docx

KRISTJAN RAUD

Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu Reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli (Kristjan Raud õppestuudio) mis oli võrreldav Ants Laikmaa kunstiateljeega Tallinnas. Raud lülitus innukalt Noor-Eesti haritlasringkonda ja Eesti Kirjanduse seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna Reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gõümnaasiums, Riigi Kunsttööstuskoolis ja Kaarli koguduse gümnaasiumis. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitsusseaduse. Aastatel 1923-1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasi oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid õpetatud eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Jaan Kross

Jaan Kross Jaan Krossi elulugu Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. 19281938 õppis J. Westholmi gümnaasiumis, 19381944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Stuudiumi ajal, aastatel 19401941 oli Kross Noorte Hääle kaastööline. 1941.1943. aastatel töötas Tallinna Linnapanga sekretärina. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses. Jaan Krossi elulugu 19441946 töötas tulevane kirjanik TRÜs õppejõuna riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946

Kirjandus → Kirjandus
107 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kolme Katku Vahel lektüürileht Jaan Kross

Epp Doktor, kes ravitses jõukamaid inimesi. Matthias Friesner Naine, kesPallule meeldis ja kellega and koos metsa tegid. Kimmelpenning Voorimees Siioni vend Märten Koadjuutori abiline Antoniuse-Härra Õpetaja, abiellus Pallu õe Annikaga Paap Tumm doktori abiline. JAAN KROSS Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana, õppis 1928- 38 J. Westholmi gümnaasiumis, 1938-44 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Stuudiumi ajal, aastatel 1940-41 oli Kross Noorte Hääle kaastööline, 1941-43 Tallinna Linnapanga sekretär. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses. 1944-46 töötas tulevane kirjanik TRÜ-s õppejõuna riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis

Kirjandus → Kirjandus
168 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kunstiajalugu KT 3 materjal

Pärast lõpetamis töötas Peterburis õpetajana. Ta läks edasi õppima kunsti ( Peterburi kunstide akadeemiasse) 1893-97. Ta täiendas veel ennast. Ta käis Münheni akadeemias ( saksamaal) 1901-1903. Ta tuli kodumaale tagasi ja töötas Tartu reaalkoolis kunstiõpetajana . 1904 Rajas oma nimelise ateljee kooli. Kui algas 1 maailmasõda siis tuli ta kaksikvenna juurde Tallinnasse. Tuli Tallinnasse ja töötas õpetajana Tallinna reaalkoolis. Tallinnas oli ka poeg laste kommertskoolis, siis Westholmi Gümnaasiumis. Ka siin riigi kuntstööstus kool jne. Töötas väga paljudes koolides õpetajana. Aastal 1919-1923 töötas ta haridusministeeriumi muinsuskaitse (asjade), kunsti osakonnajuhatajana. Ta töötas ka välja esimese Eesti muinsuskaitse seaduse. Ta võttis ka 1923-23 oli ta ka Tartus muinsusasjade korraldada. Ta südame asjaks oli vanaaine vara kujunemine . Eesti rahva etnilised kogud täienesid tänu Mihkel rauale. 1907 Raud nõudis muuseumi asutamist

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng

Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng. Georaafia Mari-Liis Kirt 11.a klass TALLINN 2010 Sisukord 1. Sisukord........................................................................................2 2. Järvenõgude areng............................................................................3 3. Järvede toitelisus.............................................................................4 4. Järvevee segunemine........................................................................4 5. Kokkuvõte.....................................................................................5 6. Kasutatud kirjandus........................

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Egiptuse ja mesopotaamia kultuuride võrdlus

Andrea Ainjärv Jakob Westholmi Gümnaasium 10A klass 27.10.2012 Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride võrdlus Arutlus Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus moodustas Niiluse kolmnurkse deltaala

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Pendlid ja võnkliikumine

Jakob Westholmi Gümnaasium Pendlid ja võnkliikumine. referaat Eliise Põldma 8.b klass Tallinn 2009 Sisukord · Mis on võnkliikumine? · Lained. · Pendlid: Matemaatiline pendel. Ühendatud pendlid. 2 Mis on võnkliikumine? Võnkliikumine ehk võnkumine on hästi tuntud. Võnguvad puuoksad, kellapendel jne. Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkumise uurimiseks võid teha katse. Tarvis on 1m niiti, koormus (milleks sobib kas või lusikas), mõõtejoonlaud ja kell. Seo koormus niidi külge ja kinnita niidi teine ots mingi liikumatu eseme külge. Kui oled sidumise lõpetanud siis vaatle, kuidas katsevahend võngub. Sa oled valmistanud pendli. Kõigepealt leia asend, kus pendel püsib paigal. Seda asendit nimetatakse tasakaaluasendiks. See...

Füüsika → Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Niels Abel referaat

Jakob Westholmi Gümnaasium NIELS ABEL Matemaatika referaat Kaspar Kütt 7.a klasss Tallinn 2010 Elulugu Niels Henrik Abel sündis Norras Nedstrandi linnas 5. augustil aastal 1802. Tema vanemad olid Søren Georg Abel ja Anne Marie Simonsen. Ta isa andis talle ja ta vennale koolitunde. Niels'i isa oli sageli kontaktis paljude Norra koolidega ja otsustas saata oma vanema poja, Hans Mathiase, Oslo Katedralskole'sse. Kahjuks oli Hans Mathiasel suur masendus ja kurbus kodust lahkuda üksinda ning sellepärast otsustas isa aastal 1815 saata 13-aastase Nielsi koos Hansuga Oslo Katedralskole'sse. Niels Abel oli noorest east peale huvitatud matemaatikast ja kuigi Hans sai varem Nielsist paremaid hindeid, tuli kooli varsti uus matemaatikaõpetaja Bernt Michael Holmboe. Temast sai Nielsi eeskuju ja tihti aitas ta Nielsi...

Matemaatika → Matemaatika
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

James Clerk Maxwell (referaat)

Jakob Westholmi Gümnaasium JAMES CLERK MAXWELL Loodusõpetuse referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2010 Elulugu Soti füüsik James Clerk Maxwell sündis 13. juunil aastal 1831 aadressil 14 India Street Edinburghis. Tema isa John Clerk Maxwell oli advokaat ja ema nimi oli Frances Maxwell. Ta isa oli jõukas mees. James'il oli üks õde, Elizabeth, kes suri lapsena. James oli väga huvitatud sellest, kuidas asjad liiguvad või kuidas nad häält teevad juba kolme-aastaselt. James'i ema võttis vastutuse noore poisi varase hariduse eest, aga diagnoositi kõhuvähiga ja suri 48 aastaselt. James'i isa jälgis peale ema surma poja õppimist. James'i formaalne haridus algas ebaõnnestunult, kui ta isa palkas noore 16-aastase õpetaja, kes ei suutnud oma tööd õigesti teha ja õpetaja vallandati. Pärast hoolikat mõtlemist saatis John oma po...

Loodus → Loodusõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Jaan Kross

Jaan Kross(1920-2007) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn ­ 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas. Elas kuni kaheksateistkümne aasta vanuseni Kalaranna korteris, mis asus Tallinna sadamale ja merele väga lähedal. Tema lapsepõlvemälestustes oli merel väga tähtis koht. Õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Aastatel 1938­45 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Esimene kirjutis avaldati neljateistkümne aastasena ajakirjas ,,Eesti Noorte Punane Rist". 1940. Aastal abiellus saksa keele õpetaja ja tõlkija Helga Pedusaarega. Saksa okupatsiooni ajal üritas vältida mobilisatsiooni. 1944. aastal arreteeriti ta Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Pärast vabanemist jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Hepatiidid

Jakob Westholmi Gümnaasium Hepatiidid Referaat Koostaja: Ralf-Rasmus Animägi Klass 7.c Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Mis on hepatiit?..................................................................................................................................3 1.1 Kuidas hepatiidid levivad?...............................................................................................................4 2. Mis on hepatiidi sümptomid?.............................................................................................................5 2.1. Kuidas kaitsta ennast hepatiidi eest?...................................................

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Oopium

Jakob Westholmi Gümnaasium Oopium Inimeseõpetuse referaat Marleen Mikk 7.b Tallinn 2016 Sisukord Mis on oopimum?................................................................................................... 5 Kasutamine............................................................................................................. 5 Mõju........................................................................................................................ 6 Kahjustused............................................................................................................ 7 Sõltuvus.................................................................................................................. 7 Päritolu, levikualad................................................................................................. 8 Kasutatud allikad........

Keemia → Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Jürgen Rooste Referaat

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ...

Kirjandus → Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kristjan Raud elulugu

Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli, mis oli võrreldav Ants Laikmaa ateljeekooliga Tallinnas. Kristjan Raud lülitus innukalt Noor-Eesti haritlasringkonda ning Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana . Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 1923­1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun