lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Stalingradi lahing - oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel.Stalingradi lahingust võttis osa Lääne-Eestis formeeritud 36. Eesti Politseipataljon. Normandia dessant - 6. juunil 1944 algas Normandias USA, Inglismaa ja Kanada ühisvägede dessant (D-Day), et murda Hitleri ,,Atlandi vall,, operatsiooni juhtis D. Eisenhower Midway merelahing - oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani vahel toimunud heitlus, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega.
1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu Võim on rahva käes Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb jälgib rahva e. Enda valijate huve. Sõnavabadus ...
astumine Relva-SS-i. Jüri Uluots ja Hjalmar Mäe kuulutasid välja mobilisatsiooni ning pöördusid rahva poole kutsega kaitsta kodumaad, kuna oli näha, et sõjaõnn pöördub Nõukogude Liidu kasuks. Eesti Leegionist moodustati 20. Eesti diviis. Jaanuarist juulini peeti ägedaid lahinguid Narva rindel ja Auvere piirkonnas. Sinimägede lahingus, mis kujunes Eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suutsid 20. Eesti diviis, teiste Euroopa maade vabatahtlikud ja Wehrmachti väeosad Punaarmee pealetungi peatada. Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone lühendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. Umbes 100 000 eestlast jõudsid sõjapõgenikena Rootsi ja Saksamaale. Hiljem sealt edasi USAsse, Kanadasse ja mujale emigreerununa panid nad aluse väliseestlaste elujõulisele kogukonnale. 18. septembril pandi Tallinnas kokku Otto Tiefi juhitud valitsus, mis ei suutnud pidurdada Punaarmee edasitungi. 1944
see ei õnnestunud. Nüüd jõudis mees letini, kus istus vanamees ja palus mehel dokumendid esitada. Mees aga ütles, et tal pole dokumente ja vanamees ütles sellepeale, et ta ei saa teda siit läbi lasta. Mees tahtis tagasi minna, aga püssiga sõdur seisis seal tõkkeks ees. Mees läks siis uuesti leti juurde, aga vanamees oli aknaluugi sulgenud ja välja pannud papist sildi ,,Suletud". Järsku puudutas keegi meest õlast, see oli mees Wehrmachti mundris. Mees küsis talt nõu, aga mundris mees vastas talle: keelatud, keelatud! Mees palus, et talle teed näidatakse ja ütles mundris mehele, et ta ta endaga kaasa viiks. Sõdur viis mehe ooteruumi, kus olid ka teised inimesed, kes hoidsid kõik oma istekohti kottidega kinni ja laiutasid niivõrd palju, et meest mitte istuma lasta. Nüüd tuli arst ja küsis, kas siin on veel keegi, kes pole arsti juures käinud. Mees läks arsti juurde ja arst vaatas mehe üle
1934 Saksamaa lahkub Rahvasteliidust NL võetakse Rahvasteliitu esitatakse nn idapakti idee USA presidendiks saab Franklin D. Roosevelt 12. märts K. Pätsi ja J. Laidoneri riigipööre; Eestis kaob demokraatia ja tekib autoritaarne valitsemiskord 2. oktoober Riigikogu saadetakse laiali ja Eestis algab "vaikiva oleku" periood -------------------------------------------------------------------------------- 1935 16. märts üldise sõjakohustuse sisseviimine Saksamaal Wehrmachti moodustamine 18. juuni IngliseSaksa mereväekokkulepe: Läänemeri antakse Saksa mõjutsooni -------------------------------------------------------------------------------- 1935-1936 Itaalia vallutab Etioopia -------------------------------------------------------------------------------- 1936 7. märts Reini demilitariseeritud tsooni likvideerimine 17. juuli Hispaania kodusõja algus (lõpeb 1. aprill1939 /F. Franco/) 25. oktoober SaksaItaalia sõjalis-poliitiline liit e
viimase kolooniaks muutumisega. 1935-1939 toimus Hispaanias kodusõda, parempoolsed võitsid ja kindral Franco juhtimisel kehtestati diktatuur. Saksamaal, kui Hitler sai võimule, algas Versailles' süsteemi lagunemine: • 1932 loobus Saksamaa reparatsioonide tasumisest • 1935 kehtestati Saksamaal üleüldine sõjaväeteenistus (Wehrmacht) • Inglise-Saksa mereväekokkulepe (1935) alusel ehitati sõjalaevastik • 1936 sisenesid Wehrmachti üksused Reini demilitariseeritud tsooni 1930 lõpus alustas Hitler Suur-Saksamaa idee elluviimist. 1936-1937. a valmis Austria okupeerimise plaan „Otto”. 1936 sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg. Samal aastal sõlmiti antikomiternipakt Saksamaa ja Jaapani vahel. Nende lepingute alusel kujunes kolmikliit – II maailmasõja üks osapooltest. 13. märts 1938 ühendati Austria Saksamaaga – anšluss.
1941 - viimase osana Eestist langes Saksa okupatsiooni alla Osmussaar. Eesti kindralkomissar oli Karl Sigismund Litzmann. Eestis taastati omavalitsus. Selle juhiks sai Hjalmar Mäe, endine vapside propakanda juht. Eestlased läksid venemaale, teine osa mobiliseeriti punaarmeese Vene ajal, kuid sisuliselt viidi nad vangilaagritesse. Eestlastes moodustati Värskas punaarmee koosseisus 22. teritoriaalne laskurkorpus, mis taganes kohe Pihkva taha. Eestisse alles jäänud mehed sunniti astuma Saksa Wehrmachti. Sakslased rajasid Kloogale ja Kalevi-Liivale koonduslaagrid. Neis hukati 125'000 inimest. Loodi liikumine "Eesti Rahva Ühisabi," mis pidi aitama sõjas sugulasi kaotanud perekondi. Eesti majandus orjenteeriti ümber Saksa Wehrmachti toetuseks. Talunikele anti tagasi maa, mis neislt lühikese Nõukogude okupatsiooni ajaga oli natsionaliseeritud. Kuid pandi peale müüginormid. 1942 - Eestlased uuralites koondati Eesti laskurkorpuseks, mille juht oli kindral-leitnand Lembit Pärn. Seda
astumine Relva-SS-i. Hjalmar Mäe kuulutas välja mobilisatsiooni ning Jüri Uluots pöördus rahva poole kutsega kaitsta kodumaad, kuna oli näha, et sõjaõnn pöördub Nõukogude Liidu kasuks. Eesti Leegionist moodustati 20. Eesti diviis. Jaanuarist juulini peeti ägedaid lahinguid Narva rindel ja Auvere piirkonnas. Sinimägede lahingus, mis kujunes Eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suutsid 20. Eesti diviis, teiste Euroopa maade vabatahtlikud ja Wehrmachti väeosad Punaarmee pealetungi peatada. Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone lühendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. Umbes 100 000 eestlast jõudsid sõjapõgenikena Rootsi ja Saksamaale. Hiljem sealt edasi USAsse, Kanadasse ja mujale emigreerununa panid nad aluse väliseestlaste elujõulisele kogukonnale. 18. septembril pandi Tallinnas kokku Otto Tiefi juhitud valitsus, mis ei suutnud pidurdada Punaarmee edasitungi. 1944
juuli 1941. Saksa saadik Moskvas von Schulenberg andis 1941. aasta 22. juuni varahommikul kell 4.30 Molotovile üle dokumendid, millega Saksamaa kuulutas Nõukogude Liidule sõja. Sama tegi ka Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop, kes Berliinis andis Nõukogude Liidu suursaadik Dekanozovile üle samasisulised dokumendid. Nõukogude Liidus hakati sõjategevust Teise maailmasõja Saksa-Nõukogude Liidu vahelisel Idarindel nimetama Suureks Isamaasõjaks, Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal. Esimeses vahetult Nõukogude Saksamaa piiril olnud 170 Punaarmee diviisist purustati täielikult juuli 1941 keskpaigaks (kolme nädalaga) 28 diviisi. 70 diviisi kaotasid oma koosseisust ja tehnikast üle 50%. Eriti suuri kaotusi kandsid Läänerinde väed kuhu kuulus 24 purustatud diviisi 28-st. 1941. aastal liikusid Saksa väed ida suunas keskmiselt 25–35 km päevas, kirde suunas 25–30 km päevas, kagu suunas 16–20 km päevas.
kus tsiviliseeritud sõjaõigus ei kehti. Jossif Stalin vastas samaga oma kuulsas 1941. a juuli alguse raadiokõnes. Sõdivad pooled panid idarindel toime massilisi kuritegusid tsiviilelanikkonna vastu, kummagi poole sõjavangilaagrites surid nälja, haiguste ja brutaalse kohtlemise tagajärjel miljonid sõjavangid. Rahvusvahelise sõjaõigusega ei olnud kooskõlas ka Saksamaa linnade pommitamine lääneriikide lennuväe poolt, millega kaasnesid sajad tuhanded ohvrid. Paljud Wehrmachti väekoondiste ülemad hoidusid Hitleri hävituspõhimõtete rakendamisest sõjavangide ja tsiviilelanike suhtes, osalt ka sellepärast, et kartsid põhjendatult vägivalla eskaleerumist. Tsiviilelanike tapmine on peamiselt SSi ja politseiüksuste hingel, kuid täielikult ilma süüta ei ole ka Wehrmacht. Sõja käigus paranes ka sõjavangide kohtlemine Punaarmee poolt. Eesti ei olnud ühinenud Haagi konventsioonidega, sest Eesti riiki sel ajal veel polnud. Eesti kontekstis tuleb
Siia transporditi ka Sks, Austria, Tsehhoslovakkia, Pr juute. 3) 1943-44 getode likvideerimine. Saadeti kas Dachausse või Stutthoffi. Klooga laagris tapeti 2000 leedu juuti. Üldiselt kohalikud ei teinud heal meelel koostööd, kuid mingil määral aitas natsi propaganda, et juudid tegid NL-ga koostööd. Võitlus võõras mundris Venemaale: võitluses Loode-Venemaal ja NL-i tagalasse. Balti, peamiselt Est, Lat kodanikud Sks Waffen-SS-i ,,vabatahtlikena" (regulaararmeesse Wehrmachti ei saanud okupeeritud alade inimesi võtta). 3500 eestlast Soome soomepoissideks. 125 000 baltlast Sks (sõja) tööteenistusse. 1944 Waffen SS-i 40 000 est, kokku 110 000 lat, millest Läti Leegion ehk Waffen-SS-i 15. Ja 19. Diviis. Punaarmee sissetung peatati 1944 Tannenbergi liinil Sinimägedes Sks ja Eesti vägedega. Punaarmee kaotas 100 000. Sakslaste väegrupp Nord. Sakslased lahkusid Eestist sept, Soome tegi NL-iga rahu.
1942 algas rahvuslike väeosade moodustamine: tööpataljonides olevatest ja Venemaa eestlastest formeeriti 8. Eesti laskurkorpus (u 30000 meest, 88% olid eestlased). Lahinguristsed 1942/43. aasta vahetusel Velikije Luki all, suured kaotused (3/4 algkoosseisust, sh sakslaste poole ülejooksnud 1800 meest). Uuesti rindel alles 1944. aasta suvel, kui sõda taas Eestisse jõudis. 2. Saksa vägedes Mittesaksa üksuste moodustamine Wehrmachti koosseisus polnud lubatud, võis moodustada üksusi tagalateenistuseks. · Ida- ja politseipataljonid vabatahtlikud, kasutati tagalateenistuses, partisanide vastu võitlemisel, hiljem ka rindel, u 10000 meest. · Eesti Leegion 1942 hakati formeerima Relva-SS-i kuuluvat üksust vabatahtlikest (7000 meest), selle koosseisus pataljon ,,Narva", mis sõdis Ukrainas. Eesti Leegion reorganiseeriti hiljem 20. (Eesti) SS-diviisiks.
1931 - loodi Westminsteri statuudiga Briti Rahvaste Ühendus. 3.4 USA Pidas kinni isolatsionistlikust välispoliitikast. 3.5 SAKSAMAA 30.01.1933 Hitler sai riigi kantsleriks. 1934 - suri president Hindenburg. 31 1935 - Suurbritannia-Saksamaa mereleping, millega kahepoolselt rikuti Versaile lepinguid. Suurbritannia lubas oma laevad Läänemerelt ära tuua. Saksamaal taastati üldine sõjaväeteenistus. Hakati looma Wehrmachti, Kriegsmarinet ja Luftwaffet. 1936 - Saksamaa viis oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. Oleks lääneriigid natukenegi vastupanu osutanud, oleks Hitler oma vägedel kohe taganeda lasknud. Paljudes riikides (Nõukogude Liit) toodeti Saksamaa jaoks relvi. 05.11.1937 Hossbachi protokoll. Hossbach oli Hitleri adjutant. Protokolli sisuks oli Suur- Saksamaa loomise alustamine. Sellega võttis Hitler kursi suurele sõjale. Esimeseks sammuks Suur-
Saksa allveelaevad uputasid tulelaeva "Hiiumadal", kaubalaeva "Liisa" ja reisilaeva "Ruhno." Järgnevalt rajati Soome ja Saksamaa ühistööna Soome lahele hulk miinivälju, seati sisse lennukite, torpeedopatide ja allveelaevade vahikorrad- uputati üle 100 Nõukogude laeva. Esimesed sihtmärgid Eesti suunas olid punaarmee baasid Eesti saartel, sõjalised objektid linnades ja raudteemagistraalid. Jalaväel võttis aega, et jõuda kohale. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal: Saksa väejuhatus otsustas suunata pealöögid Kiievile, Moskvale ja Leningradile. Leningradi ja Baltikumis paikenva Punaarmee grupeeringu purustamine tehti ülesandeks väegrupile "Nord." Eesti pakkus vähe huvi, see jäi lihtsalt kõrvale. Eestisse suunati vaid kahest jalaväediviisist koosneva 26. armeekorpuse- moodsat sõjatehnikat ehk tanke oli napilt. Samuti Eestisse liikus 8- armee. Punaarmee: Eestis paiknes looderinne, kuid
anda, et aga Ernstil parem oleks. Nii mõnigi kord toetab ta Graeberit söögipoolisega, et sõdur neiuga õhtustada saaks. Kahjuks leiab Binding teose lõpus oma otsa, ent õnnelikult, nagu Ernst seda arvab: koos neiuga veinikeldris, ööriided seljas, täiesti vabalt ning iseenda elu elades. Aeg antud elada, aeg antud surra Raamat algab sellega, et üheksateistkümneaastane peategelane saksa sõdur Ernst Graeber sõdib Nõukogude Liidu territooriumil. Ta on Wehrmachti ridades sõdinud juba kaks aastat. Ernst on mitmest kohustuslikust sõjapuhkusest rindeolukorra halvenemise tõttu ilma jäänud. Lõpuks saab ta endale 14-päevase puhkuse. Saksamaal vanematekodu otsides näeb ta pommitatud Saksa linnu, samuti on hävinud tema kodumaja ning vanemad on teadmata kadunud. Ernsti tungiv soov leida oma vanemaid viib ta otsingute käigus kokku mitme rindekaaslase ja klassivennaga, ta kohtub ka Elisabethiga, kelle isa on koonduslaagris. Ernst
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirk...
„Meil on ka kiire (viidates teistele järjekorras), järjekord algab sealt, tänan.“ Muidugi, kui • Õpetaja hoiab tõstetud pöialt ja nimetissõrme üksteisest pisut eemal, andes märku: „kasuta vaheletrügija on 100 kilo raske ja ta pähe on tätoveeritud Wehrmachti embleemid, lubage ta mööda (või minge teise järjekorda)! sõbrahäält, tänan“. See on tõhus meeldetuletus/juhis iseseisva õppimise ajal, kui õpetaja liigub klassis ringi. Ta võib parasjagu töötada ühe laudkonna juures ja anda teisele läheduses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
