Pruunsärklaste juhtide tapmist 30. juunil 1934. nim. pikkade nugade ööks. SS oli Hitleri ihukaitsevägi, gestaapo salapolitsei ning SP julgeolekuamet. Hitler kehtestas plaanimajanduse, ehitati kiirteid, rajati vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks. Hitler vajas võidukat sõda ning see määras ka Saksamaa välispoliitilise põhisuuna. 1935. a. seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endiste vabatahtlikest koosneva Reichwachi asemele loodi Wehrmacht võimas massiarmee. Kolmas riik on natsistliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma keisririik, teine 1870. a. ühend. Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa.
parandas oluliselt Saksamaa ja Venemaa majanduslikku olukorda, Itaaliale aga märkimisväärseid muutusi ei toonud. Erinevalt Itaaliast ja Saksamaast võttis Venemaa majanduse parandamiseks kasutusele ka sund kolhoseerimise, kuid see tõi rohkem kahju kui kasu. Talunikud pidid kõik oma ülejääva vilja riigile andma ning sellest sai alguse suur näljahäda. Saksamaa majandusliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika üha agressiivsemaks. Juba 1935.aastal loodi Wehrmacht. Järgmisel aastal marssisid Saksa üksused Reini demilitariseeritud tsooni ning asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa-Jaapani lähenemine, mille tulemusena kujunes kolmikliit. Agressiivne oli ka Nõukogude Venemaa ja Itaalia välispoliitika. Venemaa otsis liitlasi, et teostada maailmarevolutsioon, kuid see katse nurjus. Sarnaselt Saksamaale osales ka Venemaa Hispaania kodusõjas. Mussolini juhitud
Lääneliitlaste kartus, et Vene väed jõuavad Saksamaale varem. Kohtumine Elbe jõel Aprill 1945 põhi lahingud Berliini pärast. Isikud F.Franco – Hispaania diktaator Admiral Dönitz – Hitler tegi talle oma testamendi, üritas sõlmida rahu lääheriikidega. Mannerheim – Soome vägede ülemjuhataja Hirohito – Jaapani keiser Mussolini – Itaalia diktaator Vorošilov – NSVL kaitseminister; põhijuht wehrmacht Göring – Saksamaa poliitik ja sõjaväelane Paulus – 6.armee juht (200-300tuhat meest) Rommel – kõrberebane; Saksamaa kindral G. Žukov - vene väejuht Eisenhower – USA kindral Charles de Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. MacArthur – USA kindral Saksa väed Wehrmacht – Saksa sõjavägi Luftwaffe – Saksamaa lennuvägi 3 konverentsi Jalta – (Veebruar 1945) Churchill, Roosevelt, Stalin. Saksa lõplik purustamine, poola piirid peale 2
Diktatuurid Diktatuur- valitsemisvorm, milles juhil on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel Autoritarism- võim on koondunud ühe inimese või väikese rühma kätte, rahval pole mingit võimalust valitsemises osaleda Totalitarism- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, on kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle NSV Liit- nõukogude sotsialistlike vabariikide liit Punaarmee- venemaa võitlusvõimeline armee Valgekaartlased Interventsioon- välisriigi relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Maailmarevolutsioon- loodeti et enamlaste või venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile- muuta kogu maailm kommunistlikuks Plaanimajandus- majandus, kus mingit toodet või teenust toodetakse vastavalt riigis kehtestatud plaanile GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem “Mein Kampf”- hitleri kirjutatud raamat tema ideoloogia põhimõtetest Ko...
ameti üle ja kuulutas riigi diktatuuriks. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine ja sellega kaasnes ka massiline tapmine. Loodi sõjaväestatud organisatsioon SS, mis sai riigi hirmuvalitsemise tugisambaks. Saksamaa majanduliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika üha sõjakamaks. Seati üles üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee Wehrmacht. Armee marssis Reini piirkonda ning asus toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa seda ohtu veel liiga suureks. Nad lootsid Saksamaa sõjakust järeleandmisega maandada, kuid nagu 1930. aastate lõpu sündmused näitasid ei olnud sellisel lootusel mitte mingit alust.
Krieg Potsdam und erste 1709- Berlin, Cölln, Berliner Friedrichswerder, Pferdeomnibuslinie. Dorotheenstadt und 1894-Der Reichstag wird Friedrichstadt werden zur eingeweiht. Königstadt Berlin 1914 – 1918- Erster Weltkrieg vereinigt. Berlin Geschichte 1936-XI. Olympische Sommerspiele in Berlin. 1939-Beginn des Zweiten Weltkrieges 8. Mai 1945- Unterzeichnung der Kapitulation der deutschen Wehrmacht in Berlin-Karlshorst. 13. August 1961-Beginn des Mauerbaus. Die Mauer ist 155 km lang, 43,1 km ziehen sich quer durch Berlin. 9. November 1989-Maueröffnung. 1999-Umzug von Bundesregierung und Parlament von Bonn nach Berlin. Berlin Sehenswürdigkeiten Berühmte Berliner Marlene Dietrich Alexander von Humboldt Franziska van Almsick Hardy Krüger Hugo Egon Balder Mario Barth Nelly Sachs Reinhard Mey Roland Kaiser Festivals in Berlin
Kuidas Saksamaa rikkus versailles i leppeid 1933 alguses sai Saksamaal kantsleriks A.Hitler, kes samal aastal kehtestas järk-järgult Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei diktatuuri ning sai ise Saksamaa ainujuhiks (füüreriks). Natside võimuletulekuga Saksamaal võeti suund Saksamaa endise võimsuse taastamisele, seda aga segasid Versailles`i rahulepingu sätted ning mitmed teised rahvusvahelised lepingud. Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust Saksamaad takistada, alustas A.Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist. 1932.a.- Saksamaa keeldus maksmast reparatsioone viidates süvenenud majandusraskustele "suure majanduskriisi" tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu). 1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100 000 armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht`i (kaitsevägi). 1935. a.sõlmiti Inglise-Sak...
ühiomand. · Gulag vangilaagrite süsteem · Kulak rikas talupoeg · Duce itaalias juht · Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis tuleb arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine Saksa Keisririik, ning kolmas Hitleri juhitud Suur Saksamaa · Mein Kampf raamat mille Hitler kirjutas vanglas olles, seal oin kirjas tema põhimõtted · Füürer juht saksamaal · Gestapo riiklik salapolitsei · Wehrmacht võimas armee · Maffia kuritegevuslik organisatsioon LÜHENDID! · VNSFV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik · NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike · NEP uus majanduspoliitika · GPU nõukogude liidus sala- ja julgeoleku teenistus · NKVD salapolitsei hiljem NL'us · SS kaitsemalev ·
NS-Prozesse heute Johann Breyer (30.05.1925-22.07.2014) -ein slowakischer Bauernsohn -ein Wachmann im Dienst der SS (erst in Buchenwald, dann in Auschwitz) -als er 17 Jahre alt war, erhält er einen Brief (Aufforderung der deutschen Wehrmacht zur Musterung) -meldete sich bei Waffen-SS (um nicht von der Militärpolizei oder der Gestapo mitgenommen zu werden) -hätte gern mit den Häftlingen getauscht, weil die Bedingungen für Wachmänner zu schlecht waren (kann auch sein, dass Sterben einfach besser klang als solche Arbeit, der er tat) -wurde gesagt, dass in Buchenwald Räuber und Mörder eingesperrt seien Warum so spät? (Haftbefehl - Sommer 2013)
Millal moodustati esimene nõukogude valitsus ? Mis nime see kandis ? Nõukogude valitsus moodustati 1917. aasta novembris. Rahvakomissaride Nõukogu. Millal moodustati NSV liidud ja kes sinna kuulusid ? NSV liidud moodustati 1922. aastail. Sinna kuulusid: Venemaa; Ukraina; Valgevene ja Taga- Kaukaasia. Millal toimus kodusõda Venemaal ? Kodusõda Venemaal toimus 1918. aastail. Kestis kuni 1920. aastate alguseni. * Sõjakommunismi poliitika kodusõja aegne poliitika. Uus-Majandus poliitika (NEP), 1921. aastalalustati uue majanduspoliitikaga. Tõrjus välja sõjakommunismi poliitika. Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Maailma revolutsiooni idee - Gulag vangilaagrite poliitika. Miks pöörasid Itaalia võimule fasistid ? Itaalia kaotas enamus sõdu milles nad sõdisid. Paljud said surma ja tekkis tööpuudus. Nendes rasketes tingimustes tekkis väike rühmit...
kommunism, fasism) Tsensuur (kontroll ajakirjanduse ja hariduse üle) ning propaganda (oma riigi ja riigikorra ülistamine) Salapolitsei suur mõju (n. Gestapo Saksamaal) Teisitimõtlejate ja vähemuste (n. juudid Saksamaal) tagakiusamine Diktatuuririigi tunnused Arreteerimised ilma kohtuta, terror ja hirmuõhkkond (n. küüditamised NSV Liidus) Majandus on riigi kontrolli all ja teenib riigi huve (n. sõjatööstus Saksamaal ja NSV Liidus) Suur ja tugev sõjavägi, valmistumine sõjaks (n. Wehrmacht Saksamaal, Punaarmee NSV Liidus) Milliseid diktatuuririigi tunnuseid on kujutatud? Tuntumad diktaatorid Adolf Hitler Saksamaa 1933-1945 Võitis 1933 parlamendivalimised, nimetati kantsleriks Koondas 1934. aastaks enda kätte diktaatorliku võimu Valitses kuni enesetapuni 1945 Tuntumad diktaatorid Benito Mussolini Itaalia 1922-1943 Sai 1922 peaministriks, kehtestas ajapikku diktatuuri Kukutati 1943 itaallaste endi poolt, hukati 1945
TOTALITAARNE DIKTATUUR- vägivallal põhinev valitsemisvorm. Täida tabel: too näiteid Iseloomulikud Kommunism Fašism Natsionaalsotsialis jooned m Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer Jossif Vissarjonovits duce Stalin- isake Dem.vabaduste j...
Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht ...
Diktatuurid Autoritaarne võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, inimeste pidev hirmu all hoidmine, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuurile iseloomulik: · Juhikultus · Ühe ideoloogia ainuõiguslik seis · Poliitilised ühendused olid keelustatud · Piirati kodanikuõigusi · Riik oli terve ühiskonna helge tuleviku kindlustaja · Rahvast hirmutatakse vaenlastega · Loodi võimsad salaorganisatsioonid ( Gestapo, NKVD ) · Propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Eestlased sõdisid Venemaa, Saksamaa ning Soome relvajõududes. Kõige enam avaldasid muljet soomepoisid, kes näitasid, et on olemas ka kolmas võimalus, kuidas rääkida kaasa oma saatuse määramisel. Nad näitasid oma armastust kodumaa vastu ning tahtsid kangekaelselt saavutada selle iseseisvust. Sõidimine Venemaal ja Saksamaal ei toonud mingisugust kasu aitamaks muuta Eestit iseseisvaks. See tõi ainult kahju, nendega koheldi julmalt ja osad surid ka lahingutes või said haavata. Eesti oli Punaarmee võimu all sunniviisiliselt. Nad teadsid, et pole mõtet vastu hakata. Punaarmee oli julm ja kõigutamatu. 1941. a. moodustatud hävituspataljon võitles metsavendade vastu. Nad olid väga julmad, põletasid talusid ja tapsid inimesi ning kariloomi. Mitte keegi ei julgenud neile vastu hakata.Saksa regulaarväed tegid hävituspataljonid maatasa. Punaarmee 22. territoriaalne laskekorpus, kuhu kuulus 7000 e...
Lugu saab alguse 1921 aastast, mil insener Max Friz'i juhtimisel töödati välja mootor M2B15. M2B15 oli kahetaktiline boksermootor, töömahuga 486cc. Mootor arendas 8,5 hobujõudu, millega saadi lõppkiiruseks 95100km/h. Mootorratta mudelinimetuseks sai R32. BMW R32 pani aluse BMW mootorrattatootmisele. 1937. aastal püstitas Ernst Henne 500cc töömahu ja ülelaadimisega R32ga maailmarekordi, saavutades kiiruse 279,83 km/h, rekord püsis 14 aastat. II. Maailmasõja ajal vajas Wehrmacht nii palju liikurvahendeid, kui võimalik. Samaaegselt paljude teiste Saksa mootorrattatootjatega, arendas ka BMW välja uue mudeli, milleks oli BMW R75. R75 kopeeris BMW maha Zündappi mudeli KS750 pealt. BMW Motorrad kogus kiirelt tuntust oma töökindluse ja uudsete lahenduste poolest. BMW mudelid olid koguni niivõrd hea mainega, et U.S.A armee käskis ehitada Harley Davidsonil, Indianil ja Delcol mootorratta, mis oleks omadustelt sama hea, kui BMW mudel R71
1932 natsiparteist sai Riigipäeva suurim erakond 30 jaan. 1933 sai H. Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks Hitler kuulutati Juhiks Führer `iks Hitlerilik kord- *parlament varjusurmas * natslik propagandan *opositsiooni tagakiusamine *inimeste ettevalmistamine sõjaks *juutide tagakiusamine 1 aprill 1933 boikott juutide äridele 1935 juutidelt võeti kodakondsus, keelati abielluda mittejuudiga Judenfrei- juudivaba riik 1937- Hiina ja Jaapani sõda 1935 sõjaväekohustus Saksamaal- Wehrmacht 1936- Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936-1939-> Hispaania kodusõda- kindral Francisco Franco 12. märts 1938 Saksa väed ületasid Austria piiri vastupanuta ja Austriast sai Saksa riigi osa 29. sept. 1938 Munchenis kohtumine- Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa -> Saksamaa nõudmised rahuldati ja Sudeetide piirkond anti talle. 15. märts 1939 saksa väed okupeerisid Tsehhoslovakkia- eraldus Slovakkia Juhid saksa Hitler; Itaalia--Mousolini; Inglismaa--N
Vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad. 6. Selgita mõisted: Kolmas riik - natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa Gestapo - riiklik salapolitsei Saksamaal Rassiline puhtus - aaria rass pidi olema täiesti puhas ja ülim, seda ei tohtinud teiste rassidega segada, abielud teiste rassidega olid keelatud. Wehrmacht - hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus 7. Kirjuta umbes 10-lauseline ülevaade Nõukogude Venemaast/Nõukogude Liidust. (Millal ja millistel asjaoludel diktatuur kehtestati, näited diktatuurile iseloomulikest joontest, ülevaade majandusest, välispoliitilised eesmärgid) Bolsevikud tulid võimule 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooniga. Saadeti laiali Asutav Kogu, likvideeriti teised poliitilised erakonnad, kehtestati üheparteilinesüsteem
· Sammud sõja suunas: Ansluss, Müncheni tehing Anschluss Saksamaa annekteeris Austria 1938. a Müncheni tehing (Hitler, Mussolini, Chamberlan, Dalaidier) jagasid Tsehhoslovakkiat ja tunnistasid Saksamaa õigust Suudenimaa hõivamisele · Versailles' rahulepingu rikkumised 1932. a lõpetati reparatsioonide maksmine 1935. a kehtestati üldine sõjaväekohustus, loodi sõjavägi Wehrmacht 1936. a Reini demilitariseeritud tsooni sõjavägede viimine 1935. a Inglise-Saksa mereväeleping
professionaalne kettsaag ja oleks peagi saanud number üks müüa kettsae firma terves maailma. Stihl kasv oli aeglane esialgu, nagu kettsaed tabanud turul umbes samal ajal kui Suur Depressioon, kusjuures tööjõud odav ja vana kahe mehe saed tõestatud, ei olnud vajadust mootorsael. Alguses saed olid väga 4 rasked, sageli oli vaja kahte meest. Mõnel oli varustuses ratastega generaator, mis oli toitejuhtmega elektriline saag. Stihl saage nähti algul Wehrmacht eriti Ida-Euroopas ja Venemaal, kus puitu lõigati kaitslikel positsioonidel. Jonsered ajalugu Riigis nagu Rootsi, kus 75 protsenti maapinnast on kaetud metsaga, on üsna loomulik, et metsandus on üks kõige tähtsamatest kommertstööstustest. Teiseks tüüpiliseks Rootsi päritolu omaduseks on püüdlus tehnoloogilise arengu poole. Seega pole juhus, et maailma esimene lihtne ühe mehe kettsaag leiutati Rootsis juba 1954
Peale seda kehtestati Saksamaal üheparteisüsteem,keelati ametiühingud. Algas rassistlik diskrimineerimine, mis tähendas juutide tagakiusamist. Riik hakkas sekkuma inimeste eraellu, algas poliitiline tagakiusamine. Riikliku diktatuuri toetamiseks loodi riiklik julgeolekupolitsei ja salapolitsei. Majanduses kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid sõjavarustuse tootmiseks. Saksamaa välispoliitika muutus sõjakaks, seati sisse üldine sõjaväekohustus ja loodi palgaarmee - Wehrmacht. Peale esimest maailmasõda oli Suurbritannia läbinud pika arengutee demokraatliku riigina. Seadusi võttis vastu parlament, monarh oli vaid esindusfunktsioonide täitmiseks. Majanduslik langus 1920 aastate keskel mõjutas Suurbritanniat vähem, mistõttu rahva rahulolematus oli väiksem kui näiteks Saksamaal. Prantsusmaa majanduslik areng oli parem kui teistes Euroopa riikides. Samuti soodustas demokraatia arengut Prantsusmaa pikk demokraatlik traditsioon oli ju Prantsusmaa
*Noorte kasvatamine Hitlerjugendi kaudu Holokaust- Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiid(rahvus,hävitamine) Loodi sõjaväeline organisatsioon SS(Salapolitsei Gestapo ) Majandus 1.Tugev riigi kontroll 2.Arendas sõjatööstust 3.Ehitas kiirteid 4.Kehtestati plaanimajandus 4.aastakud Välispoliitika : 1.1935 tühistas Sksamaa ühepoolselt Versailles rahulepingu 2.viis sisse üldise sõjaväekohustuse 3.Loodi võimas armee Wehrmacht 4.Saksa-Inglise mereväe lepe, millega Suurbritannia lubas Saksamaa suurendada sõjalaevastikku 5.Saksamaaga liideti Saarimaa 6.Saksamaa Reini aladele sõjaväe 7.1936 teid sõjalise liidu (saksamaa,itaalia,jaapan) Eesti Vabariik 1920-1930 aastail Johan Laidoner ( 1884-1953) Sõjajuht vms Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918.Kuni 1maailmasõja lõpuni oli Eesti aladel Saksa okupatsioon 28.nov 1918-2.veeb
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julg...
nende abieluvälised suhted olid karistatavad 1938, 9 - 10.nov. - Kristallöö: rünnatakse juute Saksamaal, Austrias, nende kodusid, kauplusi,sünagooge. See on üks osa holokaustist. Valmistumine sõjaks, välispoliitika: 1922 – Rapallos Saksa – NSVL leping. Suhete normaliseerumine kahe riigi vahel. 1926 – Saksamaa astub Rahvasteliitu. 1935 - üldise sõjaväekohustuse kehtestamine. Reichswehri asemele (100 000) luuakse Wehrmacht 1935 – mereväelepingu sõlmimine Suurbritanniaga. 1935 – rahvahääletus Saarimaal, Saarimaa liitmine Saksamaaga 1936 – 1939 – sekkumine Hispaania kodusõtta. 1936 – Saksamaa hõivab Reini demilitariseeritud tsooni 1936 – 1937 moodustatakse Saksamaa + Jaapan + Itaalia Kominterni vastane pakt( eesmärk – võitlus kommunismi vastu) 1937 - valmib plaan „Otto“ 1938 – anšluss : Austria liitmine Saksamaaga 1938 – Müncheni konverents ( Hitler, Mussolini, Chamberlain, Daladier)
- 1933 pärast Riigipäevahoone plengut, milles süüdistati kommuniste, loodi üheparteisüsteem, kõik erakonnad peale NSDAP saadeti laiali- hitler valitsusjuht - 1934 pärast Hindenburgi surma sai hitlerist ka riigipea- muutus diktaatoriks - 1935 jõustus mitu juutide õiguste piiravat seadust - Nürnbergi seadused - 1934 'pikkade nugade öö', tapeti mitmed tähtsamad SA juhid - 1935 seati sisse üldine väeteenistuskohustus, taastati saksa sõjavägi- Wehrmacht - 1936 saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni - 1938 'Kristallöö'- juutide vastane rüüsterünnak SS- algul hitleri ihukaitsevägi, hiljem iseseisev sõjaväeline organisatsioon Gestapo riiklik salapolitsei. Kontrollis inimeste meelsust Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine talude vägivaldne liitmine ühismajanditeks ehk kolhoosideks Plaanimajandus majanduse suunamine ja kontrollimine riigi poolt ning riigile ja
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kolmanda Riigi kunst Referaat Mart Linnas Juhendaja Rainer Vilumaa Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Maalikunst..............................................................................................3 Skulptuur...............................................................................................3 Arhidektuur............................................................................................4 Paraadid................................................................................................4 Muusika ................................................................................................5 Graafiline kunst...................................................................
kehtetuteks 6) Natsionaliseeriti Juutidele kuulunud pangad ja ettevõtted. Suurenes riigiettevõtete osa. (Hakati tegelema sõjatööstuse arenemisega), selleks tehti laene S suuretevõtetelt. Riiklikud tellimused toovad kaasa selle, et kaob tööpuudus. 30 lõpuks on sakslane oma riigiga rahul. Tööstustoodang kasvab kuni 12 korda. Välispoliitika · Likvideerida Veraille süsteem( rahudagamissüsteemi 1 osa) Selleks seab 1935 a sisse sõjaväekohustuse.sõjavägi Wehrmacht. Sellega rikutakse Versaille süsteemi. Lääneriigid ei reageerinud sellele. Sellega algab Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes.. Lepituspoliistika - ei reageerita kui Hitler rikub Versaille rahulepingu tingumise. Lääneriigid aitavad sellele kaasa (1935- sõlmitakse Inglise- Saksa mereväe kokkulepe) See on kahepoole Versaille rahulepingu tingimuste rikkumine inglise mereväes tohib saksamaa omada kolmandikus suurusega mereväge. Ololololololololololololo
· Relvastatud rühmitused · SS · Gestapo 37.Natside poliitika juutide suhtes: · Juute kiusati taga · Piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi 38.SS- Kolmanda riigi hirmuvalitsemise tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon. 39. Gestapo- Riiklik salapolitsei 40.Hitleri välispoliitika: · Hakati valjult rääkima Versaillesä rahulepingu tühistamist · Seati sisse üldine väeteenistuskohustus · Loodi armee Wehrmacht · Mindi toetama kindral Francoti Hispaania kodusõjas
14 juunil algas sõjaline agressioon Eesti vastu alla tulistati Soome reisilennuk. 16. juunil esitas Moskva Eestile ultimaatumi valitsuse väljavahetamiseks 17. juuni varahommikul ületas 80 000 venelast meie piiri, Narvas allkirjastas J. Laidoner Narva diktaadi. 1941. 7 juunil ületasid Wehrmachti väed Iklas Eesti piiri. 8. juunil loovutati vastupanuta Pärnu, Mõisaküla, Viljandi 9. juunil sama Valga ja Võruga 10. juunil Tartu lõunaosa, aga siis rinne peatus 22. juunil alustas Wehrmacht rünnakut Põltsamaalt Mustvee suunas 7. august Wehrmacht jõuab Kunda juures Soomelaheni 17. august vallutab W Narva 20.-28. august lahingud Tallinna all, W võit, punased saavad peksa. sept-okt. lahingud jätkuvad Lääne-Eesti saartel 21.oktoober langeb Hiiumaa garnison 1944. uus russide pealetung. veebruari keskel algavad võitlused Narva pärast, päriselt ära ei võetud 6. märts õhurünnak Narvale,linn hävitati 7. märts õhurünnak Tapale, linn hävitati 9
Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlem...
Võeti laenu ja rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete km kaupa kiirteid. Need meetmed antsid paljudele tööd ning tänu sellele paranes rahva majanduslik olukord, mis omakorda suurendas Hitleri ja tema pooldajate populaarsust. 7. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat 1935 hakati Berliinis rääkima Varsailes' rahu revideerimisest ning seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endise vabatahtlikest koosneva Reichehri asemelem loodi Wehrmacht võimas massiarmee. Järgmisel aastal asusid Saksa armeed toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus SaksaItaalia ja SaksaJaapani lähenemine, mille tulemusena kujunes kolmikliit, mis kujutas suurt ohtu lääneriikidele. Sel hetkel ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa seda ohtu veel liiga suureks ning lootsid Saksamaa agressiivsust järeleandmistega maandada. 1930.a lõpu sündmused aga näitasid, et sellisel lootusel polnud mingit alust. 8
1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal ja tihti toetasid riikide valitsused traditsioonilisemat kunsti. Siiski säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu. Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ja tundma võimalikult ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka lausa ohtlik sellepärast, et avangardislik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, teiseks lihtsalt sellepärast, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. Mõlemas dik...
Barbarossa plaan kukkus läbi, sest Nõukogude väed oli lõpuks väga raevukad ja kaootilised vastupanuks ning tänu sellele, et Hitler oma strateegilisi eesmärke muutis, võttis see Saksamaalt ära võimaluse välksõja õnnestumiseks. Stalingradi lahing Stalingraadi sõda 21 august 1942 - 2 veebruar 1943 Osapooled Saksamaa ja Punaarmee Tagajärjed 1.5 miljonit surnud. Sakamaal ja liitlastel suured kaotused, Wehrmacht ei toibunud. Jossif Stalini käskkiri (mustand) Stalingradi all võitlevatele Punaarmee üksustele, 28. juuli 1942 Paanikatekitajad ja argpüksid tuleb kohapeal maha lasta. Lõpp teha taganemise mentaliteedile! Komandörid, kes on lubanud positsioonidelt vabatahtlikult lahkuda, tuleb ametist maha võtta ja kohe tribunali alla anda.
ehitati kiirteid. Need meetmeid andis miljontele tööd. Rahva majanduslik olukord paranes, mis aga suurendas natside mõjuvõimu. Kuid majanduslik tõus võis olla vaid ajutine, seetõttu vajas Hitler võidukat sõda. Välispoliitika: väga sõjakas, 1935 hakati rääkima avalikult Versialle´ rahulepingu tühistamisest. Kehtestati üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee Wehrmacht. Saksa üksused marssisid Reini piirkonda ning toetasid Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa- Jaapani lähenemine, mis muu hulgas kujutas ohtu ka lääneriikidele. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa ohtu veel liiga suureks, ega teinud midagi. Nad lootsid Saksamaa sõjakust järelandmisega maandada. 1930ndate aastate lõpus aga juba oli näha, et selleks polnud mingit lootustki.
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailma...
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja...
Mis on demokraatia ja mis on sellele iseloomulikud jooned? Demokraatia on rahvavõim, mida iseloomustab: 1. Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. 2. Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Mis on tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920-30? USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism ...
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimin...
Rajati tehasied ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks, ehitati tuhndete kilomeetrite kaupa kiirteid, mis võimaldasid vajaduse korral paisata sõjaväeüksusi kiiresti riigi ühest otsast teise. Need meetmed andsid tuhantetele inimestel tööd. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat Hitleri välispoliitika oli sõjakas. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosenva sõjaväe asemel loodi armee - Wehrmacht. Seejärel marssisid Saksa üksused Reini piirkonda ja asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa-Jaapani lähenemine, mis muu hulgas kujutas ohtu ka lääneriikidele. Mõisted füürer ja Kolmas riik. Füürer diktaator Kolmas riik - natsliku Saksama nimetus
Kogu maal ja rahval oli ühtne suur eesmärk tõsta riigi sõjalist võimsust. Riik võttis suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu , lubades tagasi maksta pärast tulevasi vallutusi. Kehtestati plaanimajandus 4-aastakute kaupa. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks. Ehitati pikki kiirteid. Kõik need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd. Sõjakas välispoliitika. Hakati rääkima Versailles' rahulepingu tühistamisest. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Armee Wehrmacht. Saksamaa üksused marssisid Reini piirkonda. Inglismaa ja prantsusmaa ei pidanud ohtu nii suureks, et midagi ette võtta, vaid otsustasid järele anda, kuid sellisel lootusel polnud mingit alust.
Eestist deporteeriti ca 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed, vanurid Siberisse asumisele. Enamik küüditatutest surid. Suvesõda 22. juunil 1941 puhkenud VeneSaksa sõja algul taandus Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid ruttu Leedu ja Läti ning 7. juulil tulid ka Eestisse. Esmalt loovutas Punaarmee LõunaEesti, hiljem aga NL väed tugevnesid ja rinne stabiliseerus PärnuVändraTüriPõltsamaaTaru joonel. Alles 22. juulil jätkas Wehrmacht pealetungi ning augustikuu lõpuks allutati pea kogu Eesti pind. Eestis toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Nende kaugeks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine ja Eestimaa vabastamine võõrvõimu alt. Nad ründasid pea kõiki nõukogude asutusi ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Metsavendade vastaseks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid, mis võitlesid Eesti rahvuslaste vastu
Kujutagem ennast aastasse 1939. Müncheni lepingust, mis pidi Briti peaministri sõnul tooma ,,rahu meie ajale", polnud pooltki aastat möödunud, kui Saksamaa okupeeris Tsehhoslovakkia ja sundis Leedut loovutama Memeli (Klaipeda). Suurbritannia ja Prantsusmaa mitu kuud väldanud läbirääkimised Nõukogude Liiduga natsismivastase koalitsiooni loomiseks nurjusid. See-eest võttis Hitleril ja Stalinil vaid mõni päev aega, et heaks kiita vastastikune mittekallaletungileping. Poolasse tungis Wehrmacht 1. septembril, Krasnaja Armija 17. septembril. Poola avaldas vastupanu, kuid vähem kui kuuga oli Vahe-Euroopa suurim sõjaline jõud likvideeritud. Eesti kaitsestrateegia oli tollal ja on ka praegu üles ehitatud lihtsale doktriinile. Agressioonile osutatakse vastupanu kuni ühest või mitmest sõbralikust välisriigist saabub sõjalist abi. Toetuse võimalus vähemasti teoreetiliselt oli olemas 1939. aastani. Tolle kurikuulsa aasta jooksul see kadus
AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Mü...
sept., Läti 5. ja Leedu 10.okt.). Kõikidesse riikidesse paigutati u. 20000 punaarmeelast (sissemarss oktoobris). Sarnase ettepaneku tegi Moskva ka Soomele, kes esialgu keeldus. 1940. aasta veebruaris algas Talvesõda. 3.sept.1939 kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõja Saksamaale, algas Kummaline sõda. 9.apr.1940 tungis Saksamaa Taanile ja Norrale kallale, Kopenhaagen alistus kohe, Norra valitsusel õnnestus põgeneda, alustati vastupanu. Norra alistus juunis. 10.mail alustas Wehrmacht pealetungi Prantsuse ja Briti vägedele (Kummalise sõja lõpp). Kallale tungiti ka Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile. 12. juunil langes Prantsusmaa. 10.juunil kuulutas Prantsusmaale sõja ka Itaalia(Mussolini). Samal ajal viis NSV Liit lõpule Baltimaade anastamise. Juuni lõpul ühendas Stalin Venemaaga ka Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 22.juunil sõlmiti Prantsusmaa ja Saksamaa vahel vaherahu. 4.Kummalise sõja mõiste:Nii nimetas vastastikust passimist USA
Essee Eesti meeste valikud Teise maailmasõja ajal 09.12.09 1939. aasta sügisel jäid Baltimaad Moskva mõjusfääri ja välispoliitilisse isolatsiooni. Piirile koondatud lahinguvalmis vägede toel surus N. Liit Eestile peale nn vastastikuse abistamise lepingu, mis andis N. Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse 25 000 nõukogude sõdurit. Eestil oli tollal teenistuses pisut üle 15 000 mehe. 1940. aasta juunis, mil algas N. Liidu otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud. Kujunenud olukorras alistus valitsus sõjalise vastupanuta ning riik hõivati piiri tagant ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt. Pole kahtlust, et Eesti riigil 1939. aasta sügisel enam häid valikuid polnud. Kuid see ei tähenda nõustumist Rein Ruutsooga, kes väidab, et tänaseks enam ei vaielda: sõjalises plaanis oleks vastuhakk lõppenud kiire ja...
1. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID 20. AASTATEL ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS.Pärast Esimest maailmasõda tabas Lääneriike lühiajaline majanduskriis. Kõik see lõppes krahhiga. 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks. Ajalukku on see läinud "musta neljapäeva" nime all. Langeb selline aktsia, mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu. 1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töö...
?Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv a...
Operatsiooni Barbrossa ebaõnnestumine tõi kaasa Wehrmachti jõuetuse ning ressursside nappuse. See tähendas seda, et nii laiahaardelist pealetungi enam korraldada ei saanud. 1942. jaanuariks oli Wehrnacht kaotanud idas võideldes umbes miljon võitlejat. Armeegrupp Süd kaotas ligikaudu pool oma meeskonnast ning Nord ja Mitte umbes 35%. Soomusmasinate kadu ulatus 4200-ni ja sama aasta märtsi lõpuks oli 16 idarinde tankiüksuses keskmiselt 140 kasutuskõlblikku tanki. Wehrmacht kaotas ka üle 100 000 mootorsõiduki ning ligikaudu 200 000 hobust, mis kõik mõjutasid märkimisväärselt nii liikuvust kui logistikat (Antill 2009: 11,12). Olukord muutus veelgi kehvemaks kui jaapanlased ründasid Pearl Harbori. See tähendas seda, et USA liitub riikidega, kes sõdivad II maailmasõjas. See oli suur oht Saksamaale, sest see võis tekitada olukorra, kus sakslased peavad sõdima kahel rindel. Sellise
1937 läks ta omal initsiatiivil H. jutule, et hoiatada poliitika eest, mis võib provotseerida sõja puhkemise. Teine oli sõjaministrist kindrali Werner von Blombergi abiellumine prostituudiga, andis H.-le võimaluse mõlemast vabaneda. Von Frtsch'ile pani kaela süüdistuse homoseksuaalsuses. Mõlema sunnitud erruminek, pakkus ettekäände asutada sõjaministeeriumi asemele uus kõrgem ametkond Oberkommando der Wehrmacht (OKW), mille juhtiks määras H. iseenda ja mis pidi vastutama kõige kõrgema taseme strateegia planeerimise eest. See oli otsustav samm, ses 1938 pidi saama a.- ks, mil H. siirdub taasrelvastumiselt diplomaatilisele pealetungile. Nov. 1937 nõustus Mussolini sõlmima Saksamaaga liidu e. Komiterni-vastase pakti Nõukogude Liidu vastu(millele olid a. varem kõigepealt alla kirjut. Saksamaa ja Jaapan), uuendades niiviisi kokkulepet Rooma-Berliini telje moodust. kohta okt. 1936
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
