töötajate üle. Funktsionalistlik lähenemine võim ühiskonna tasandil, võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteooria ühe klassi võime saavutada endale seatud eesmärke Võim on sotsiaalne resurss, mis on grupi liikmete või ühiskon gruppide vahel ebavõrdselt jaotatud. Legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja kooskõlas seaduse ja käitumisnormidega, weber eristas kolme:traditisoonilist, karismaatilist ja legaalset Traditsiooniline rajaneb harjumuste ja kommete jõul ning grupi tavade aksepteerimisel. Meeste, usujuhtide, monarhide võim. Karismaaitline juhi erakordsetel võimetel, tema ideed erakordusel. Legaalne domineerimine weberi järgi kõige ratsionaalsem, põhineb valitseja valitsetava umbisikulistel sidemetel. Juhi võim on piiratud seadustega. Puhtaim vorm on bürokraatia. 10. Bürokraatliku võimu alused 1
Tippjuhtidel on suurem rõhk konseptuaalsetel oskustel (48%) järgnevad suhtlemisoskuse (33%) ja siis tehnilised oskused (19%). Kesktasemejuhid on tehnilised oskuded 32%, suhtlemisega seotud oskusi 41% ja konseptuaalsetele pööratakse rõhku 27% ulatuses. Esmatasandi juhtidel on tehnilisi oskusi tarvis 55% ulatuses, suhtlemisega seotud oskusi 31% ja konseptuaalseid oskusi 14% ulatuses. 6. Mille poolest jäid juhtimise ajalukku sellised isikud: Frederic Taylor, Max Weber, Henry Fayol, Elton Mayo, Mary Parker Folett, Douglas McGregor? Frederic Taylor Kirjutas esimese juhtimisalase teose ,,The Principles of Scientific Management". Töö ja töötajate planeerimine ja rakendamine. Max Weber arendas teooria kus organisatsiooni õigeks toimimiseks peab olema selge tööjaotus, selge hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid. Henry Fayol - Sõnastas esmakordselt juhi tööpõhimõtteid järgiva teooria. Räägitakse
Fayoli juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel, personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim Bürokraatlik juhtimine Bürokraatia koolkonna rajajaks loetakse saksa filosoofi, majandusteadlast ja juhtimisteoreetikut Max Weberit (1864-1920). Weber oli seisukohal, et organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk, millest lähtuvalt pööras ta suurt tähelepanu organisatsiooni tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Weber rõhutas vajadust selge tööjaotuse ja hierarhia ning ametlike reeglite ja protseduuride järele. 17. Kaasaegsed juhtimisteooriad Süsteemiteooriad üks rajajaid on West Churchman (1957). Süsteemiteooriad rõhutavad organisatsiooni terviklikkust, mistõttu seda ei saa osade kaupa vaadelda
Nüüdisühiskonda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. 1.1 Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstuspöördeks majanduses võib lugeda põllumajanduslikult tootmisel üleminekut tööstuslikule tootmisele. Masinate kasutuselevõtt töötegemisel moodustas tööstusrevolutsiooni tehnoloogiliste uuenduste külje. Uuenesid ka töö organiseerimise moodused ning uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Inimestele oli see kõik kurnav. Nad pidid olema piki tunde kodust eemal sest töögraafik ei sõltunud enam ei ilmast, ega tähtpäevadest, ega usupühadest. Kuna tootjad tahtsid saada maksimaalset kasumit, siis suhtusid nad tihti töötajatesse väga halastamatult: maksid neile pikkade ja raskete töötundide eest väga vähe raha ning ei arvestanud ka nende tervise- ja olemmuredega. Tänu sellele hakkasid tekkima tööliste kutse-ja ametiühingud ning töölisparteid. Kuid tööliste ...
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
Gluck'ilt saadud muljete mõjul jättis Hector meditsiiniõpingud pooleli. Selle tagajärjel tekkis konflik vanematega, jäi ilma materiaalsest toetusest, aineline puudus, sattus võlgadesse. Kui oli sattunud võlgadesse, jooksis ta majast majja, andes erinevate pillide tunde, et hankida kuskilt sissetulekuid. Õhtuti istus ooperiteatris ning öösel kirjutas noote. 1826.aastal astus konservatooriumisse, et õppida seal Le Suer'i käe all kompositsiooni. Seal sai tea uueks jumalaks C.M. von Weber. 1830. aastal kui toimus Pariisis revolutsioon, siis tänavavõitluse kisa vaheldus Hectori kirjutatud lauluga ,,Iiri laul". Peale seda, sai ta rõõmustava uudise osaliseks. Ta oli saanud 2 konservatooriumi loomingulisele konkursile esitatud kantaadi ,,Sardanapali viimne öö" eest Rooma preemia, mille eest sai ta end 2 aastat Itaalias ja 1 aasta Saksamaal tasuta täiendada, kuid ta pettus Itaalia muusikas valitsevas
19. saj - nomaadid (beduiinid) jumal = isa hirearhiline ühiskond jumal = monarh Religioon tuleneb ühiskondlikust vajadusest, on ühiskondlike suhete peegeldus. Emile Durkheim (1858-1917) ,,Religioosse elu algvormid" (1912) Kollektiivne teadvus, kollektiivne representatsioon. Ideoloogiad. Religioon võimaldab põhjendada seda, mis ühiskonnas toimub. Pühadus- määrab ühiskonna ja indiviidi suhted, indiviid üksi ei tähenda midagi. Kollektiivsed rituaalid. Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-05) Protestantlikud ühiskonnad on majanduslikult edukamad protestantlikes religioonivormides peab olema midagi, mis aitab kaasa majanduslikule edule (protestantlik inimene töötab palju ja kulutab vähe = jõukus) 4. religioosne ratsionalism Religioon annab inimelule ja ühiskonnale tähenduse. Põhjuse ja tagajärje seos teel õnnele. Kalvinistidel majanduslik edu sul on suurem tõenäosus taevasse saada 5
Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. · Karl Marx kapitalistlikust tootmisest klassisuhetest; Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kapitalistide e kodanike eraomandisse. Kapitalistliku tootmise kaks põhijoont: toota kasumit ja püsida konkurentsis. · Max Weber kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest; · Emile Durkheim solidaarsuse ja väärtusnormide rollist ÜKs; . Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 4. Nüüdisühiskonna,teadusühiskonna ja postindustriaalse ühiskonna tunnused - nimeta. NÜÜDIS: · tööstuslik kaubatootmine · demokraatia · liberalism · vabameelsus · vastastikune seotus TEADUS:
“Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesmärkide saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele. Väärtused kujundavad hoiakuid, reguleerivad valikuid ja kujundavad norme Normid - Normid lähtuvad väärtustest. Allutavad inimese toimimise ühiskonna kui
Ühest küljest olid mõlemad ühe pika arengu kokkuvõte, teisalt uue etapi ettevalmistajad (edasi Mussorgski, Rimski-Korsakov jt). Nad püüdsid sihiteadlikult olla rahvuslikud – tolle ajastu märk (seotud rahvuslike meeleoludega kogu Euroopas). Glinka muusika allikad: 1) kogu vene muusika eelnev areng (nt. znamennõje penije); 2) Venemaa linnades ja külades kõlav olustikumuusika; 3) Viini klassikud; 4) vararomantikud Weber, Schubert, Donizetti, orkestrimuusikast Berlioz, eriti oma programmilisuse ideega; 5) polüfoonia osas Bach, Händel, Palestrina. Glinka muusika klassikalised jooned on vormiselgus ja läbipaistev orkestratsioon (enamasti 2ne koosseis); romantilised jooned aga žanrivalik (ooper, laulud, programmilised orkestriteosed) ning rahvamuusika mõju (romantikutele väga tüüpiline). “Elu tsaari eest” (Жизнъ за царя)
Pietro Mascagni – Kirjutas oopereid. 'Talupoja au' (verismi tähtteos) Ruggiero Leoncavallo – ooperid 'Pagliacci', 'Der Ronald' Giacomo Puccini – ooperid 'Boheem', 'Madame Butterfly' Giacomo Meyerbeer (prantsusmaa) – ühendas saksa orkestri itaalia vokaalžanriga. Ooperid 'Robert-saatan', 'Hugenotid' Georges Bizet – Orkestriteosed, klaverimuusika, laulud. Pärusmaaks siiski ooper. Jõuline, realistlik, eripärane. 'Carmen' Ooper 19. sajandil (Saksa ja vene) Carl Maria von Weber – ooperid 'Nõidkütt', 'Oberon'. Esimene natsionalistlik helilooja. Kirjutas veel 2 missat. 2 sümfooniat, instrumentaalkontserte. Richard Wagner - 19. saj suurim ooperireformaator (veristlik ooper oli numbriooper e kõik numbrid olid lõpetatud kujul, aga alates Wagnerist hakati looma läbi komponeeritud teoseid), ooperid olid pideva arenduse ja katkematu tegevusega, mis põhinesid müütidel. 'Nibelungi sõrmus', Ĺohengrin' Mihhail Glinka – Looming avaldas mõju kõigile 19
The problem is only that at some point, in the not too long run, the demise of the state will progress too far, the public will realize that there are delivery problems, and not only public trust will erode even more. The Weberian Model The counter-model to NPM, indeed its bête noire, is what is called "Weberian PA". This label is highly problematic, as NPM presents a caricature of it and thus builds up a paper tiger. Its namesake himself, the great German sociologist and economist Max Weber, did not even particularly like the model of PA so described; he only saw it, rightly, as the most rational and efficient one for his time, and the one towards which PA would tend. That this is by and large still the case 80 years later if one looks at the model rather than at its caricature is something that would have probably surprised him quite a bit. (He also described, almost clairvoyantly, the NPM system, which for him was the most dehumanizing of organizational forms; see Samier 2001.)
defineeritud. Ühe käsitluse kohaselt on see seotud informatsiooni edastamisega ja tugineb mudelile: saatja-sõnum-kanal-vastuvõtja. Teise, traditsiooniline käsitluse esindajad nt Rogers ja Kincard defineerivad kommunikatsiooni kui protsessi, milles osalejad loovad ja jagavad üksteisega informatsiooni vastastikuse arusaamise eesmärgil, dialoogi vormis. ORG. KOMMUNIKATSIOON. Klassikaline lähenemine Fayol, Weber ja Taylor nägid organisatsioone kui masinaid. Töötajad peavad keskenduma organisatsiooni eesmärkidele, mitte isiklikele. Seega kommunikatsioon organisatsioonis peab olema samuti keskendunud ülesande ja eesmärkidega seotud teemadele. Töötajad ei arutle oma töötegemise viise teistega, sest parim viis on juba välja töötatud ja töötaja ei oska seda niikuinii parandada. Kommunikatsioonivoogude suund kõige tähtsam kurss on vertikaalne infoliikumine mööda hierarhiat
• struktuur loob nii võimalusedkui piirangud, indiviid muudab ja taastoodab oma tegevusega • ajas muutuv Võim - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda(M.Weber) • Võim kellegi üle: sotsiaalne suhe • Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle, vaja ressursse • Otsene: formaliseeritud, nt alluvsuhe, omand • Kaudne: võime kujundadakeskkonda, nt konkurentsi suhted • Max Weber - legitiimsuskäsitlus( vt eelnev pilt) Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust • Üksikisik - seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsed valikuvõimalused ja ressursid; identiteet(tarbija, töötaja; professionaal, ettevõtja, tööandja) • Pere/leibkond - tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve; majanduslikud
• struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviid muudab ja taastoodab oma tegevusega • ajas muutuv Võim - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda(M.Weber) • Võim kellegi üle: sotsiaalne suhe • Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle, vaja ressursse • Otsene: formaliseeritud, nt alluvsuhe, omand • Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt konkurentsi suhted • Max Weber - legitiimsuskäsitlus( vt eelnev pilt) Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust • Üksikisik - seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsed valikuvõimalused ja ressursid; identiteet(tarbija, töötaja; professionaal, ettevõtja, tööandja) • Pere/leibkond - tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve; majanduslikud suhted
........ 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2
Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi....
SEITSE UUT MAAILMAIMET Seitsme uue maailmaime valimise kampaania (2007. a) organisaatoriks oli sveitslasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Picchu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. MACHU PICCHU Machu Picchu (ketsua keeles Machu Pikchu 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade
maksta. SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk. Väljapääs on K. Marxi arvates eraomanduse asendamises kollektiivse omandiga (kommunism, sotsialism), mis leiab aset kõige arenenumal kapitalistlikul maal. Seda pole juhtunud, sest: 1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). A: 130-131 /, /AU: 223/, / HMS: 195/ 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning
- orienteerumine üldistele tarbimismudelitele Formaalorganisatsioon inimkooslus, mida iseloomustavad: · mitteisikulised suhted · tegevuse planeeritus ja allutatus kindlatele eesmärkidele · identifitseeritavus füüsilises keskkonnas · suhteliselt kõrge bürokratiseerituse aste Bürokraatia M. de Gournay (1745): ebaefektiivne ametnikevalitsus Bürokraatia täpne ja efektiivne administreerimise mudel Max Weber: bürokraatia ideaaltüüp: "ratsionaalse organistasiooni mudel": · selgepiiriline võimuhierarhia ("käsukett") · võim koondub "püramiidi" tippu*** · kirjalikult vormistatud reeglid iga taseme ametnikele · täiskohaga töötamine · palgad täpselt diferentseeritud · karjääritegemise võimalus organisatsiooni piires · organisatsioonis töötamine lahutatud eraelust · organisatsiooni liikmed ei oma materiaalseid ressursse
Igal osal on oma kindel funktsioon. 2. Tõi esile majandusliku sektori tähtsuse. 3. Tõi sisse konflikti rolli ajaloo kujundamisel(enne teda konfliktidest ei räägitud) Emil Durkhein Väitis et ühiskond on omaette reaalsus st inimesed sünnivad elavad ja surevad kuid nende kogemuste muster eksisteerib inimestest eraldi.Kas meid on või ei ole aga haridus eksisteerib edasi. Suitsiidi statistika leijutaja ja lõi oma teoori ka. Max Weber Sai maailma kuulsaks oma raamatuga kapitalismi vaim ja protestantlik eetika. Kaasaegset teooriad Kaasaeksed teooriad: I Makrasotsioloogilised teooriad on üldised mudelid ja liiguvad nendelt igapäeva küitumise juurde nii öelda ülevalt alla. Struktuurfunktsionalism väidab kui mingi tervik grupp tahab säilida peab iga tema alaosa täitma oma funktsioone. Konflikti teooriad: Väidab et stabiilsus on olukord mis tahab muutmist.(uuritakse ebavõrtsust
Heal juhul saab Ps. teadus nagu ajalugu, mis kirjeldab, aga kunagi ei tuleta neid üldkehtivast reeglist. Ps. ei saa ka teadust sellepärast, et seal ei saa kasutada matet. Ps. ei saa kunagi katselist teadust, sest ei saa kontrollida seda nähtust, mida uurib. Tänu Kantile kujuneb 19. saj. Selleks, et ta väiteid ümber lükata, kõige raskemaks osutub viimase ümberlükkamine. Teadusliku Ps. teke 19. saj. Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Galton 19. saj. Ps. tekkis inimese eristuslävedest. Saksa arst E. Weber uuris inimese raskuse eristamist. Eristusläved kuidas inimene eristab erinevate esemete omadusi, kui suur on eristuslävi. Weberi teadus eristuslävi pole muutuv, see on koguaeg sama. Hamilton püüdis Kanti viimast väidet ümber lükata. Uuris kui palju mahub inimese teadvusse korraga asju. Inimese lühiajaline mälu 7 +/ 2.
piirang. "Tundekasvatus". Ei tohi elada priiskavamalt kui amet lubab. Protestantismi paradoks Töötada rängalt kuid samas mitte lubada enesekasu. Tekkis keskklass. Samas jäi moraalne eluviis. Töötegemine voorus, jõudolek pahe. Vaba aeg, mis ei tulene tööst või on sellest lahutatud, on pahaendeline. Laste mäng keelati hiljem 19. Sajandil. Vaba aeg tuleb välja teenida. Töölisklassile kirjutati ette, et nad veetku vaba aega kasinalt ja kainelt. "Protestantlik eetika" Weber 1993 (8-12) - 1994 (1-3) Akdadeemia! Industrilisatsioon. Töö ja vaba aja eristumine. Vabrikuvile suunab elu. Töö koht, kuhu minnakse. Vaba aeg residuaalne töö suhtes. Vaba aeg kui rekreatsioon -- taastumine tööst. Oodati, et vabal aeg on mõttestud, veedetud viisakalt pere seltsis. Max Weber "inimühiskondi ei saa uurida loodusteaduslike meetoditega, inimühiskonda tuleb üritada mõista." Kapitalismi vaim raha teeb raha. Elu eesmärk on raha soetamine.. ka aeg on raha.
koondab ühteainsasse moraalikogukonda...kõiki neid, kes neist ustavalt kinni peavad." Kõigis ühiskondades esineb kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit. Üks on sakraalne (sisaldab pühasid, jumalikke ja müstilisi või üleloomulikke jõude). Teine valdkond on profaanne (maine, arusaadav, mõistetav). Igas ühiskonnas on inimesed, kes on pandud vastutama sakraalsete asjade ja kohtade eest. Religioossed rollid olid esimeste hulgas, mis inimaajaloos tekkisid. 12. M. Weber usust, preestrid ja prohvetid Weberit huvitasid peamiselt seosed ideede ja tegude vahel. Teoses ,,Maailmareligioonide majanduseetika" vaatles ta islami, budismi, hinduismi, konfutsiaanluse, kristluse ja judaismi keskseid ideid, et näha, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja prkatilise konteksti majandustegevusele. Raamatus ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" näitab ta, kuidas predestianatsiooniõpetus tekitas inimeste mure lunastatud saamise pärast ja
RAKVERE ERAGÜMNAASIUM ORGANISATSIOONIKÄITUMINE Võim organisatsioonis Koostaja: Migelyne Mahlapuu 12a Rakvere 2011 Võim organisatsioonis (Power in organization) Rääkides juhtidest, juhtimisstiilidest ja juhtimisest üldiselt, ei saa mööda minna ka võimu teemast. Võimu võib mõista kui indiviidi või grupi võimet kedagi või midagi mõjutada, kas käskides, nõudes või keelates. Võim saab eksisteerida ainult kellegi või millegi suhtes. Võim peitub otsustamisprotsessis, kuid tegelikkuses on raske identifitseerida, kelle käes võim just hetkel on. Weber defineerib võimu järgmiselt: võim tähendab võimalust teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millel see võimalus rajaneb. Võimu juures on olulised nii domineerimine, mis ee...
rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumise alused · Varanduslikud · Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised Võimu olemus ja võimu ressursid Võimu tuntuimaks teoreetikuks on saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile ( maa, raha, kinnisvara ) tähtsaks kujunenud ka
ühiskonna erinevad formatsioonid · Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Konfliktiparadigma looja Spencer. · Püüdis luua sünteetilist filosoofiat · Oli mõjutatud evolutsiooniteooriast loodusteadustes, eriti Darwini töödest, aga ka Malthuse teooriast. · Püüdis eristada ajalugu ja sotsioloogiat Max Weber · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri · Mõistva sotsioloogia rajaja · Majandussotsioloogiale aluse panija. Pareto Itaalia insener, majandusteadlane, sotsioloog, filosoof. Matemaatilise majandusteaduse rajaja. Tunnetas vastuolu majandusliku ratsionaalsuse ja inimeste irratsionaalse käitumise vahel.
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Hispaania..................................................................................................................................4 1.1 Hispaania kultuur...............................................................................................................5,6 1.2 Hispaania loodus................................................................................................................7,8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 LISA 1.......................................................................................................................................10 LISA 2.............................................
15. Saksamaa – Mis oli teisiti võrreldes Itaalia ja Prantsusmaaga? Esimene romantiline Saksa ooper?Olulised nimed? Prantsuse ja Itaalia ooperiga võrreldes oli Saksamaa ooperielu halvas seisukorras,kuna sakslastel polnud piisvalt häid ooperisoliste ning lavastamiseks algupäraseid oopereid(tõlgiti Itaalia ja Prantsusmaa oopereid).Esimeseks romantiliseks Saksa ooperiks peeatakse E.T.A Hoffmann-’’Undine’’.Olulised nimed: Carl Maria von Weber,E.T.A Hoffmann,Richard Wagner. 16. Richard Wagner – Mis oluline? Juhtmotiiv? „Nibelungi sõrmus“? Harmoonia? On kõige rohkem mõjutanud 19.sajandi ooperiteatrit.Oli väga vastuoluline maailmavaadetelt.Võttis kasutusele juhtmotiivi-tegelast iseloomustav lühike sissejuhatus.Suurteos ’’Nibelungi sõrmus’’-see koosnes 4-st ooperist,seal on ’’Reini kuld’’,’’Valküür’’,’’Jumalate hukk’’ ja ’’Siegfried’’
2. Kõige laiemalt käsitledes alustatakse organisatsioonikäitumise ajalugu Kreeka filosoofide Platoni ja Aristotelesega, kes arutlesid suhtlemise olulisuse üle. Järgmise märksõnana on oluline 16. sajandi Itaalia filosoofi Niccolo Machiavelli töö organisatsioonilise mõju ja poliitika kohta. 1776. aastal propageeris Adam Smith uut organisatsiooni struktuuri, mis baseerus tööjaotusel. 100 aastat hiljem kirjutas saksa sotsioloog Max Weber ratsionaalsetest organisatsioonidest ja karismaatilistest liidritest. Mõned aastad hiljem tutvustas Frederic Winslow Taylor süsteemset eesmärkide püstitamist ja töötajate motiveerimist (teaduslik juhtimine, klassikaline käsitlus). 1920. aastatel viisid Elton Mayo ja tema kolleegid läbi tootlikkuse uuringud Western Electric Hawthorne tehases (humanistlik juhtimine, käitumuslik käsitlus). Hawthorne uuringud tõestasid jällegi Max Weberi teooriat
Iga teine sisend, mis väliskeskkonnast tuleb. Lõpptulemus töölised on iseseisvad, võtavad võimu. Postmodernistid arvavad, et probleemi püstitus sellisena on õige aga lahend ei ole. Kui see võimupööre toimuks, siis võimule saanudd hakkaks kopeerima seda, mis ennem oli. Durkheim mitteformaalne ja formaalne organisatsioon. 19sajandivahetuse paiku juba räägiti sellest. Temalt sotsioloogia mõttes objektivistliku uurimuse algatajatest. Positivism tuleb ka sealt. Max Weber - organisatsioon kui õlitatud masinavärk. Modernism seda iseloomustab klassikalisest üleminek kaasaegsete jurde. Põhjuslikkus tuleb ebausu asemele. Põhjus-sesos tagajärg. Misk nad olid edukad omal ajal. Sest toodi sisse numbrit. Hakkas kirjeldama sisendit väljundit läbi numbrite. Kõike on võimalik muuta. Sellisel lähenemisel on omad piirid. Süsteemiteooria. Austria bioloog Süsteem mingi kirjeldatav tervik, mis koosneb osadest, mis on seoses jam is
Religioon religioossete ideede allikaks ühiskond, suurem jõud (jumal) mida tunnetatakse on tegeliklt ühiskonna poolt loodud kollektiivne teadvus Enesetapud ei sõltu isiku enda tahtmisest vaid ühiskonnast o Egoistlik enesetapp sots. Suhete puudumine, võõrandumine o Altruistlikud liiga tugevad sots. Suhted, ohverdus o Anoomilised radikaalsete muutuste ajal, nõrgad sots. Normid o Fatalistlikud tugev sots. Surve Max Weber sotsiaalteadused erinevad loodusteadustest, sest uurimisobjekt mõtleb ise Uurima peab indiviidide tegevust, sest indiviid omistab subjektiivse mõtte Sotsiaalse tegeuvse ideaaltüübid: 1) sihiratsionaalne tegevus eesmärk saavutatakse võimalikult väikse vaevaga, 2) väärtusratsionaalne eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, 3) traditsionaalne lähtub harjumustest, 4) afektiivne toimb emotsioonide mõjul
· Elamutele ja linnade taastamisele · Kunstile ja arhitektuurile · Linnasüdamele/kesklinnale Walter Gropius: 2 Bauhausi looja ja koolimaja projekteerija (Bauhaus oli kool Saksamaal, mis ühendas käsitöö ja kujutava kunsti ning oli kuulus oma lähenemise poolest disainile, mida ta avalikustas ja õpetas) Le Corbusier: Villa Savoye Heidi Weber Museum Ludwig Mies van der Rohe: Seagram Building IBM Plaza Frank Lloyd Wright Hillside Home School Fallingwater 5. kriitiline regionalism (critical regionalism) Kriitiline regionalism on arhitektuuristiil, mis püüab parandada modernismis kaduma läinud identiteedi. Hoone püütakse uuesti siduda piirkonnaga arvestades geograafilist konteksti. Kriitiline regionalism lahendab probleemi
Uue aja seitse maailmaimet. 7 juuli 2007 õhtul avalikustati Portugalis seitsme uue maailmaime ülemaailmse hääletuse tulemused. Seitsme uue maailmaime valimise kampaania organisaatoriks oli sveitlasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Pichu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. Maailmaime tiitlist jäid ilma Suurbritannias asuv Stonehenge ning Eiffeli torn Pariisis. Hiina müür. Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid ...
14. Tanzi,V., Tsibouris,G. "Fiscal Reform Over Ten Year of Transition", IMF WP, No 113, 2000. 15. Vihanto, M. "Tax Evasion in a Transition from Socialism to Capitalism: The Psychology of the Social Contract", BOFIT Discussion Papers, No 6 , 2000. 17. Viren, Matti. "Fiscal Policy Coordination in EMU", A Political Backlash against the Market Economy, The Centre for Finnish Business and Policy Studies, Helsinki, 1999. 79 18. Weber, R., Taube, G. "On the Fast Track to EU Accession: Macroeconomic Effect and Policy Challenges for Estonia", IMF WP, No 156, 1999. 19. World Economic Outlook (WEO): Progress with Fiscal Reform in Countries in Transition, IMF, October 1998. 20. World Economic Outlook (WEO): World Economic Outlook and Policy Responses to the the Global Slowdown, IMF, May 1999. 21. World Economic Outlook (WEO): Transition: Experience and Policy Issues, IMF, 2000. Summary
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühi...
Pumbaga betoonmikser ehk pumiga valatakse monoliitne betoonvöö. Pumbaga betoonmikseri tehnilised andmed [16]: pumi lubatud veomaht kuni 5 m3; pumba masti pikkus 16 28 m; pikkus 9,7 m; laius 2,5 m; kõrgus 4,0 m. Foto 7. Pumbaga betoonimikser ehk pumi [16] 17 7.1.8. Vibroplaat Weber CR7 Vibroplaati kasutatakse killustikaluse tihendamiseks. Vibroplaat Weber CR7 tehnilised andmed [17]: kaal 480,000 kg laius 0,60 m pikkus 1,04 m kõrgus 1,47 m kütuse tüüp on diisel võimsus 7,70 kW Foto 8. Vibroplaat [17] 18 7.1.9. Segumasin Optimix M130E
muudatuste ajal enesetappude hulk tõuseb, lahutatute hulgas rohkem kui abieluinimestel. Leidis ka, et katoliiklaste hulgas on enestappe oluliselt vähem kui protestantidel. Millest see tuleneb? Patt on enesetapp mõlema usuvoolu jaoks ühtemoodi. Durkheim leidis, et seletavaks faktoriks on sotsaalne sidusus ühiskonnas. Hilisemad uuringud on kinnitanud, et tugevad sotsiaalsed sidemed (pere, abielu, lapsed, usuorganisatsioonid) on tõhus ,,profülaktika" enesetappude vastu. Max Weber (1864-1920). Põhihariduselt jurist ja ajaloolane. Tema sotsioloogiline pärand kestab siiani väga jõuliselt edasi ja erinevalt mõnedest sotsioloogia isadest (nt Comte) tsiteeritakse teda palju ja tema teoreetilist pagasit kasutatakse ja analüüsitakse siiani väga aktiivselt. Tema oluline panus uurimismeetoditesse seisneb idees, et me peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohast, kes seda kogevad. See tähendab seda, et uurija asetab end mõtteliselt uuritava rolli. Empaatia
Marx kritiseeris küll teravalt proletariaadi olukorda 19. sajandi tööstusühiskonnas, oli ta kapitalismi tuline pooldaja, kuna kapitalism tundus talle ratsionaalne ja efektiivne. Oma põhiteoses "Kapital" tõi Marx välja kapitalistliku tootmise kaks põhijoont vältimatu vajaduse toota kasumit ja püsida konkurentsis. Kasumijanu toob küll kaasa halastamatu ekspluateerimise ja konkurents laostab paljud ettevõtted, kuid samas sunnib selline keskkond pidevalt tootmist täiustama. Max Weber. Ühes oma kuulsamas töös "Protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim" on väitnud, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine.
Nn. Pareto printsiibi ehk 80/20 põhimõtte tegi hiljem kuulsaks juhtimisguru Joseph M. Juran ning selle väga laialdast rakendumist on ka hiljem korduvalt tõestatud. Suurte sotsiaalteoreetikute jälgi ajades ei pääse kuidagiviisi mööda Max Weberist, keda kuulsate sotsioloogide nimekirjast tõenäoliselt esimesena nimetataks. Sellel on ka sügavam põhjus. Kui eelpool vaadeldud Marxi, Durkheimi, Simmeli ja Pareto töö pearõhk asetus utilitarismi kriitikale, siis Weber väitis, et utilitarismi võimulepääs on seotud laiemate 12 kultuurilooliste protsessidega ning näitas veenvalt, kuidas kapitalismi juured on sügavalt protestantliku eetikaga läbi põimunud. ,,Selleks et kapitalismi nõudeid järgiv elulaad pääseks ülemvõimule, pidi ta kuskilt pärinema, ja mitte isoleeritud indiviidide tegevusest, vaid tervetele inimrühmadele omasest eluviisist,"
Inimene ise kontrollib ennast Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on üisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju Diskursus autoriteet sundus Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu
Inimene ise kontrollib ennast Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on üisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju Diskursus autoriteet sundus Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu
liialt radikaalseid muutusi. Kümmekond aastat hiljem (1535) jutlustas anabaptistide juht Thomas Müntzer kiriku vastu ja püüdis rajada maa peale jumalariiki (sealjuures ka ühiskonda ilma klassierinevuste, monogaamia ja eraomandita). See katse aga jäi ajutiseks. 50 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Max Weber (1864-1920) Lugemismaterjalina soovitaksin Teile Weberi peetud loengut "Poliitika kui elukutse ja kutsumus" (http://www.scribd.com/doc/23234948/M-Weber-Poliitika-kui-elukutse), mille ta pidas aastal 1918, mis järgnes I Maailmasõjale ning oli küllaltki vägivaldne ja rahutu aeg. Weberit peetakse ka omal moel Saksamaal järgnenud natsionaalsotsialismi üheks allikaks. Oma riigikäsitluses ütleb ta, et
see on määratud omandi suhtega. Kapitalistid ja proletaarlased. Leidis, et kapitalismi areng toob kaasa rikkuste koondumise järjest väiksema grupi kapitalistide kätte. Ja proletariaadi ehk töölisklassi kasvu ja vaesumise. Kapitalisliku majanduse kaks põhiomadust: toota kasumit ja püsida konkurentsis. Marx arvab, et ÜK jõuab välja sotsiaalse plahvatuseni kuna proletariaat on vaene ja vihane. Sealt saab alguse sotsiaaldemokraatia.) · Max Weber (Põhiteos: ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", kus leiab, et Kalvinistlik mõttelaad sobib kapitalistliku ÜK. Jagab ÜK rohkemaks kui kaheks klassiks, lisaks omandile tuleb vaadata staatust, elulaadi, väärtuseid, päritolu. Jagab kolmeks: Kõrgklass, keskklass, alamklass(tegelevad ainult oma müümisega). Põhiosa alamklassis, kõik töölised ja põlluharijad. Keskklassi jäävad haritlase, intellektuaalid etc.Joonised: ühiskond praegu ja varem
teatrietendusel, otse publiku ees: "Taldrikuid siin ju pole, kes julges Glucki parandada!" Sama kordus ooperi kolmandas vaatuses. "Tromboonid jäid sisse astumata, see on ju väljakannatamatu." Gluck´ilt saadud muljete mõjul jättis Berlioz meditsiinilised õpingud, mille tagajärjeks oli konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline puudus, võlad. 1826. aastal astus ta konservatooriumi Le Suer'i kompositsiooniklassi. Helilooja uueks jumalaks sai C. M. von Weber, tema vastaseks aga jäi konservatooriumi direktor L. Cherubini. Päeval jooksis ta majast majasse, et kitarri-, flöödi- ja solfedzo tundidega sissetulekuid hankida, siis ruttas ta konservatooriumi professori Le Seur'i juurde kompositsiooniõpetust saama. Õhtuti istus ta ooperiteatris käes partituur, öösiti kirjutas noote. Ülikoolipäevil teenis elatist ooperikooris ja kitarritunde andes. 1830.a. valmis
orelimängijana ning 31-aastaselt õukonna kammermuusikuna. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. 26-aastaselt abiellus ta Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest neli suri juba enne poole aastaseks saamist. 3 Constanze Weber Mozarti kaks ellujäänud poega: Franz Xaver Wolfgang Mozart (vasakul) ja Karl Thomas (paremal) Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest. Ta suri 5. detsembril 1791 aastal 35- aastasena Viinis. Arvatavasti tapsid Mozarti viletsus ja intriigid, need "öökuningannad", kes ei suutnud taluda tema geniaalsust ning vabadusejanu. Mozarti
valimisel, koostöö juhtkonna ja tööliste vahel, ühed planeerivad, organiseerivad, treenivad ja teised täidavad konkreetset neile antud ülesannet. Töö normeerimine, ajaline mõõtmine, tükitööl põhinev tasustamine. Henry Ford (masstootmine). BÜROKRAATLIK organisatsioon peaks toimima nagu õlitatud kellavärk: selge tööjaotus ja hierarhia; formaalsed reeglid ja protseduurid. Eestvedajaks Max Weber. Distsipliini järgimine, jäik ülesehitus. ADMINISTRATIIVNE eestvedajaks Henry Fayol. Juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemina, kordineerimine, kontrolimine. Juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võimupõhimõte, distsipliin, käskude ja suundade ühtsus, õiglane hüvis, kord, õiglus, stabiilsus, initsiatiiv, kooskõlastatus, ahela põhimõte. Võimu ja vastutuse tasakaal. b
Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..................................................................................................
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
