Wagneri seadus: Majanduskasv toob kaasa keerukamad majandussuhted, mis tähendab uute seaduste ja õigussüsteemi arengut, mis omakorda toob kaasa avaliku sektori kulutuste kasvu. Urbaniseerumisega kaasnev välismõjude uurenemine vajab suuremat valitsuse sekkumist. Avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste nõudlus on suure sissetuleku elastsusega. Seega kui majanduskasvu tulemusel suurenevad sisstulekud, kasvab ka nõudlus haridus-, tervishoiu-, vaba aja veetmise teenuste järele. Wagneri seadusest tuleneb, et avaliku sektori kulutused kasvavad protprtsionaalselt isikute sissetulekutega. Arengu mudel: Arengumudelite kohaselt kasvab avalik sektor, sest arenguga muutub majanduse struktuur ja see muudab vajadusi Poliitiline mudel: Poliitiline mudel – mediaanhääletaja eelistab ümberjaotamist, kui keskmise sissetuleku kasv on suurem kui mediaanhääletaja sissetuleku kasv 2. Loeng Heaoluökonoomika
Need kokku moodustasidki Gaudi erilise arhitektuurilise stiili. Gaudí tundis huvi inglise kunstiajakirjade ja Ruskini tööde vastu ning see viis teda dekoratiivsuse poole, mida leidus rikkalikult ka kohalikus mauri arhitektuuris. Gaudí saavutused näivad pärinevat kahest täiesti vastandlikust tõukejõust unistus taaselustada kodumaist arhitektuuri ja sund luua totaalselt uusi väljendusvorme. Samuti on teda mõjutanud Richard Wagneri mõte: arhitekt, kes polnud ei skulptor ega maalikunstnik, polnud "ei midagi muud kui vaid suuremõõtmeline raamija". Antonio Gaudi suri ootamatult 1926. aastal Barcelonas, kus tal oli pooleli kuulsa Sagrada Familia kiriku ehitamine. Temast jäi aga maha palju teisigi kuulsaid ehitisi: Casa Batllo (1905-1907), Casa Mila (1905-1910) ja Colonia Guell (1908-1915). Kasutatud allikad: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/gaudi/tekst.htm http://web.zone
· 18481861 elas helilooja Saksamaal, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris,m uusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija Elukäik · Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Helilooming · Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat ungari rapsoodia nr. 4 d-moll ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll Helilooming · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile · klaverikontsert nr
üles altarimaal, mille autor on hollandlane van der Kann. Hiljem jäi kirik kitsaks ning 1893 kevadest sügiseni valmis meister G. Darmeri juhtimisel uus telliskividest tiib. Ühtlasi remonditi vana osa, põrand, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud. Nn uus kirik pühitseti 19. oktoobril 1983. Nüüd oli istekohti kokku ca 1500. Orelikoor sai oma tänase kuju 1928 seoses uue oreli ehitamisega. Kirikut valgustavad ajaloolised lühtrid. Altari kõrvale seina on müüritud Wilhelm Gabriel Wagneri hauaplaat. Tornikelladest on üks valatud Peterburis 1824, teine 1857. 1992 sai kirik tagasi algsed värvid - rootsipunane ja ookerkollane. 19. oktoobril 1993 pandi nurgakivi kiriku abihoonele. Hoone projekteeris arhitekt Ra Luhse ja ehitas as Tekso. Abiboone valmis ja pühitseti 1995. Sama aasta sügisel lõppes ka ligi aasta kestnud suur siseremont. Värvilahenduse kujundas Teddy Böckler. Kirik asub Pärnus tänaval Nikolai 22. Eliisabeti kirik on barokkperioodi väljapaistvamaid
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a. solisti ja kammeransamblistina. 2002. a. kaitses J. RandSirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja dots. Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a. töötab J. Rand Sirp teatris Vanemuine kontsertmeistrina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis pedagoogi ja kontsertmeistrina. J. Rand Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on ansamblipartner mitmetele lauljatele ja instrumentalistidele. Pidev koostöö seob teda Heli Veskuse ning Annaliisa Pillakuga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad.
Rüütlid kandsid erinevatest nahkadest tehtud rüüsid. Rüüde all olid kas villased või linased pikad särgid. Püksid oli jalgade ümber, et oleks parem liikuda. Lisaks kanti pikki saapaid. Inglise keskaja traditsioon Kui keegi tähtis isik suri, siis pandi ta ilustatud paadi peale ja saadeti avamerele. See oli kombeks, kuna arvati, et Jumal võtab lahkunu merel oma hoole alla. Nii tehti ka Tristaniga kui arvati, et ta on surnud. Muusika 1859. aastal valmis Richard Wagneri reformooper ,,Tristan ja Isolde", kust on pärit ka kuulus pala: ,,Liebestod". Filmis oli kasutusel Anne Dudley looming. Üheks neist oli näiteks ,,Wedding Cortege". Muusika ,,Liebestod": http://www.youtube.com/watch?v=fktwPGCR7 ,,Wedding Cortege": http://www.youtube.com/watch?v=JZ9MW_X0
Muusikateose retsensioon Georges Bizet´"Carmen" 29.jaanuaril käisin Estonia Ooperimajas kuulamas Georges Bizet´ooperit ,,Carmen", mille hooaeg on Estonias järjekorras juba kümnes. Ooperi peaosatäitjaks oli Carmenit mänginud noor metsosopran Juuli Lill, kes on mänginud näiteks Brangäne'i Wagneri ,,Tristan und Isolde"´s. Don José'd mängis Mart Madise, Escamillot Rauno Elp. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, dirigentideks Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Ooper koosnes omavahel põimitud orkestri-, soolo-, koorimuusikast ning mõningastest dialoogidest. Ooperi jooksul kõlas mitu korda ,,Habaneera", mida esitas Carmen, keda kohati toetasid teised esinejad ning orkester. ,,Habaneera" on aaria armastusest, mille korduvaks mõtteks on
Kui aga Liszt mingit olulist pööret püüdis ellu viia algas äge vastuseis, laim, intriigid, keelepeks. Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil tuua lavale algupäraseid oopereid (Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Pidevalt kirjutas Liszt ka artikleid kaasaegsete heliloojate ning interpreetide tutvustamiseks (raamat Chopinist; artiklid Berliozi "Harold-sümfooniast"; Wagneri "Lendavast Hollandlasest"; Robert ja Clara Schumannist jt. ). Suurt tähelepanu pööras Liszt oma arvukatele õpilastele. Kelleltki ei võtnid ta tasu. Ta ei keelanud oma nõuandeid ja külalislahkust isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi (nt. J. Brahms). Liszti sügavaks veendumuseks oli kõigi kunstide ühtsuse ja programmi idee. Kõik geniaalsed kunstiteosed on omavahel sugulased, üks aitab mõista teist.
Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Debussy klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20 saj algul kirjutatud muusika kullafondi: ,,Prelüüdid", ,,Lastenurk", ,,kujundid". Uus väljenduslaad kandus üle ka Debussy sümfoonislistesse teostesse. (,,Fauni pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri") 3. Claude Debussy üks looming? Tal oli ainult üks ooper ,,Pelleas ja Melisande". See oli Maeterelincki draama järgi. Selles ooperis loobus ta nii numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest. Ka ei arendanud ta kategooriatena Inimene, Surm, Armastus, saatus. 4. Maurice Ravel (1875-1937)? Raveli isa oli prantslane, ema aga baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldus ka mitmes teoses. 14 aastaselt sai tast Pariisi konservatooriumi klaveri- ja kompositsioonieriala tudeng. Varasel loominguperioodil olid Raveli teosed võrredavad debussy omadega. Raveli teema
Sündis Leipzigis kunstnike perekonnas, kes olid seotud teatriga. Nooremana tahtis saada draamakirjanikuks. Muusikas oli autopedakt(iseõppija) 1933. aastal alustas dirigendi ja heliloojana. Hiljem võttis osa Dresdeni rahutustest, mille tõttu oli sunnitud elama kümmekond aastat paguluses. Suurimaks toetajaks sellelajal oli F. Liszt. 1863 sooritas eduka kontsertturnee Venemaale ning pääses välja majandusraskustest. Austajad välismaal hakkasid rajama Wagneri seltse. · Looming: loobus esimesena numbriooperitest, st üks aaria ei järgnenud enam teisele vaid muusika arenes vastavalt tekstile. Ooperite aluseks on saksa ja skandinaavia eeposed, mille pühjal kirjutas ise libretod.
Oper; 1919), "Sissejuhatus muusika ajalukku" (saksa keeles, Einführung in die Musikgeschichte; 1920) ja esimene köide "Uue saksa laulu ajalugu "(saksa keeles: Geschichte des neuen deutschen Liedes; 1911), alapealkirjaga" Albertist Zelterini ", mis ei olnud jätkatud, kuid on osaliselt täiendatud varasemate töödega " Saksa laul pärast Schumanni "(saksa keeles: Das Deutsche Lied seit Schumann ) ja "Saksa laul pärast Richard Wagneri surma " (saksa keeles: Das Deutsche Lied seit dem Tode Rich. Wagners). On uurinud oratooriumi zanri arengut. Arnold Schering (April 2, 1877 in Breslau, Germany March 7, 1941 in Berlin, Germany) saksa muusikateadlane. Kasvas Dresdenis, õppis viiulit Annengümnaasiumis kuni 1896 aastal. Õppis Berliinis muusikakoolis viiulit Joseph Joachimi juures. 1898-1902 õppis muusikat Berliinis ja Leipzigis, kirjutas desertatsiooni
tema maitse jaoks liiga eksitavat ja liiga meelelahutuslikku. Sinine oli Ludwigi lemmikvärv. Schwansteini lossi, kuhu Ludwig oli äsja kolinud ja kus teda ümbritsesid kõikvõimalikus kunstipärases vormis luiged, oli algselt nimetatud Hoheschwangau lossiks. Richard Wagner oli pannud helisema Ludwigi romantilised keeled. Ludwig oli romantik, kes otsis oma ideaalriiki kaugemalt kui rahvusriigist, laskis ennast teel juhtida Wagneril. Olgu kuidas on, Wagneri muusika avaldas talle ,,tõeliselt deemonlikku mõju". ,,MINA, KUNINGAS" Ludwigi näos ei olnud märgata jälgegi osavõtlikkusest, kui ta seisis surivoodi ees, kus lamas tema isa, mees, kes oli temast vähe hoolinud ja keda ta vaevalt taga leinas. Kõigepealt võitis uus vürst, Ludwig, rahvahulgad enda poole oma iluga: tal olid ebatavaliselt väljendusrikkad silmad ning tema figuur mõjus univormis esinduslikult, lausa kuninglikult.
· Massikultuur · Eristuvad süva- ja popmuusika · Mõiste ,,läänemuusika" saab laiema tähenduse · Stiilide paljusus e. pluraism · XX saj I poolel olid valdavaks stiiliks uusromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus · Peamiseks Sks ja Austria · Wagneri helikeelt laiendatakse edasi · Esituskoosseisude suurenemine · Mahler ja Strauss MAHLER · Juudi rahvusest böömlane · Esimese tunnustuse sai dirigendina · Karjääri kõrgpunkt: Viini riigiooperi muusikadirektor · Kolmekordne kodutu: Böömlasena Austrias, Austerlasena Saksamaal, Juudina terves maailmas · Looming: · Hakkas kirjutama alles kõrges eas · Peazanriks sümfoonia ja orkestriga laulutsüklid · 2.,3.,4.,8
18481861 elas helilooja Saksamaal, peamiselt Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Elulugu Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Muusikateosed Liszt on enim tuntud oma klaverimuusika järgi, kuid samas ta kirjutas palu ka teistele instrumentidele. Liszi kompositsiooni stiil süveneb sügavale teema osade liigutuste ühtsuse küsimusele. Sel põhjusel on tema kõige kuulsamate ja virtuoossete tööde järgi Liszt arhetüüpne romantilise ajastu helilooja. Liszt võttis kasutusele temaatilise ümberkujundamise tehnika- Klaverimuusika
Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. ,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süzee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad
György Ligeti (1923 Transilvaania 2006 Viin) Vanemad olid ungari juudid, kodus räägiti ungari keelt. Peres muusikuid ei olnud. Lapsena kuulis Ligeti sageli ungari rahvamuusikat ja mustlasansambleid, hiljem raadiost ja plaatidelt ka klassikalist muusikat, operette ja jazzi. Õppis eraviisiliselt klaverit ja talle meeldis muusikat `ette kujutada'. Noorena vaimustus Wagneri ja R. Straussi orkestrikõlast. 194143 õppis paralleelselt Klausenbergi nn aseülikoolis matem. ja füüsikat ning kons-is teoreetilisi aineid. 194549 õppis komp. Budapesti Muusikakõrgkoolis, 195056 oli samas teooriaõppejõud. Kogus ja uuris põhjalikult rumeenia ja ungari rahvalaule (Bartóki ja Kodály eeskujul). 1956 pärast Ungari mässu põgenes Austriasse, sealt edasi Lääne-Saksamaale. Head
I osa alguses kohtame Fausti tema gooti stiilis kabineti vaikuses. Meie ees on teadusjünger, kes pärast kauaaegset askeetlikku endasalgamist peab mõrult tõdema inimesele pile midgai teada antud. Neid pettumis mõtteid väljendab ta oma kuulsas monoloogis. Monoloogis väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma vaimusugulust sellega, kes kuulutab. Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi. Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes. Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja inimväärtused. Olla või mitte olle, - see küsimus on ka Goethe kangelase kellele. Mis on õieti olemise algus? Olemise algus on tegu! selle tõega läheb Faust uude ellu, saatjaks Mefistofeles
"Turandoti" viimased kaks stseeni kirjutas helilooja eskiiside järgi Franco Alfano. Esietendusel La Scalas, 25 aprillil 1926, katkestas Arturo Toscanini etenduse täpselt seal kus Puccini oli pooleli jäänud, alles alates teisest etendusest kuni tänapäevani esitatakse ooperit Alfano lõpuga. 6 STIILIST On huvitav jälgida, et alates "Manon Lescaut'st" lõi Puccini omamoodi sünteesi Verdi ja Wagneri stiilidest, mis jäi kogu tema loomingu põhiiseärasuseks. See väljendub mitmel moel esiteks Puccini kasutas läbikomponeeritust oma teostes (kadusid ära eraldi soolonumbrid ja ansamblid), mille alustajaks oli Wagner. Samuti kasutas Puccini tihti Wagneri juhtmotiivi ideed. Verdilt võttis Puccini üle häälekäsitluse (orkester on eelkäige häälte saatja, mitte niivõrd tegelaste hingeelu kandja) ja meloodia lihtsuse
näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi, Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Kahjuks oli tuli Nietzsche`l oma kiindumust Richard Wagneri vastu kahetseda, kuna helilooja vihkas homoseksuaalseid mehi ega teinud ka erandeid Nietzsche homoseksuaalsuse puhul. Saanud teada, et tal on homokalduvused, pani see asjaolu punkti ka nende sõprusele, kuigi Nietzsche elu oli vürtsitanud sõprus Richard Wagneriga, oli väga valuline ärapöördumine temast Ometi kutsub Nietzsche üles mitte pead liiva alla toppima, vaid asjadele ausalt näkku vaatama. Inimene ei pea häbenema ennast ja oma ressursse, vaid need kasutusele võtma. Kui
Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõige olulisemaid rüütlivoorusi: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Lisaks sellele ülistatu rüütli truud armastust mõne aadlineiu vastu. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhi zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on meile enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim prantsuse eepos ,,Rolandi laul" põhines tõestisündinud seigal. Ajaloosündmuse täpsusele pole teoses siiski eriti rõhku pandud. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaani legendidest, mille juured viivad tagasi rahvasterändamise aega. Süzee langeb osaliselt kokku skandinaavlaste ,,Vanema Edda" laulude sündmustikuga. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest, mida ...
Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, peamisel Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Looming Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Ta arendas ta klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Teosed: 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat ungari rapsoodia nr
Kaili Tael 12B RETSENSIOON Külastasin 7. mail 2015. aastal ooperit „Rigoletto“ Rahvusooperis Estonias. „Rigoletto“ on Giuseppe Verdi kirjutatud ooper, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi individuaalselt, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba umbes 15-16 aastaselt. Verdi esimene ooper „Oberto, krahv Bonifacio“ esitati ülimenukalt 1839. aastal Milano kuulsas ooperiteatris „La Scala“. Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu-kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas „Aida“, kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast „Aidat“ – „Othello“, valmis alles...
nad kombineerivad teksti ja muusika, teatrilises vormis/sättes. Ooper koosenb Avamängust, vaatustest, vaatus koosenb aariatest, retsitatiividest ja siis on ka veel instrumentaalosad. Mis on libretto? Libretto on tekst mida kasutatakse või mis on mõeldud ooperile, kantaadile, oratooriumile või mingile teisele muusikalisele teosele. Nimeta romantismiajastu 3 suurt ooperiheliloojat! Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Georges Bizet, Arthur Sullivan Nimeta 3 Richard Wagneri ooperit! "Rienzi", "Lendav Hollandlane"; "Tannhäuser"; "Lohengrin", "Tristan ja Isolde"; "Nibelungide sõrmus"; "Parsifal", "Nürnbergi meisterlauljad" Nimeta 3 Verdi ooperit! „Nabucco“, „Macbeth“, „Luisa Miller“, „Rigoletto“, „Trubaduur“, Traviata“,“Maskiball“, „Don Carlos“, „Aida“, „Othello“ Georges Bizet "Carmen"
oktaavi f-ga. Mõni laulab isegi 4. oktaavi c-ni. Pisut kõrgem, kui lüüriline sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid. Kõige tuntum koloratuursopran Eestis on Margarita Voites. 2. Lüüriline sopran Lüüriline sopran on kõige loomulikum naisehääl. Kerge ja särava tämbriga. Lüürilised sopranid ooperites on näiteks Mimi (Boheem/Puccini), Pamina (Võluflööt/Mozart) ja Marguerite (Faust/Gounod). 3. Dramaatiline sopran Dramaatiline sopran sobib Wagneri ja Verdi ooperitesse, kuid nende puudusel laulavad dramaatilist sopranit lüürilised sopranid ja mõnikord ka kõrgete nootidega metsosopranid. Eriti kandva tooniga, laulab ooperis dramaatilisi rolle. Dramaatilised sopranid on näiteks Aida (Aida/Verdi), Elsa (Lohengrin/Wagner) ja Floria Tosca (Tosca/Puccini). 4. Subrett Subrett on kergem lüüriline, mõnikord koloratuurne sopran. Subretiks nimetatakse ka koomilises ooperis, operetis,
Julius Epstein, Robert Funch ja Franz Krenn. 3 aastat hiljem läks ta õppima Viini Ülikooli, kus õppis Anton Bruckneri käe all. Ülikooli kõrvalt töötas ta muusikaõpetajana. 1880. aastal alustas Mahler oma karjääri dirigendina suveteatris Bad Hall. Järgnevatel aastatel dirigeeris ta edukalt suuremates ooperimajades Ljubljanas, Viinis, Kasselis, Prahas, Leipzigis ja Budapestis. Oma mainet kriitikute ja publiku seas tõstis ta dirigeerides Wagneri Der Ring des Nibelungen' it (Nibelungide sõrmus ). Järgmisel aastal esitas ta Carl Maria von Webberi lõpetamata ooperi Die drei Pinto. 1891-1897 töötas Mahler Hamburgi Operas. Sel ajal kui ta seal elas soritas tema noorim vend Otto, kes oli samuti helilooja, enesetapu(1875), olles vaid 21 aastane. Puhates Steinbachis, Ülem-Austrias Mahler redigeeris oma "Sümfoonia nr 1", lõi "Sümfoonia nr 2", visandas "Sümfoonia nr 3". 1879. aastal pakuti Mahlerile juhatajaametit
Giuseppe Verdi (1813-1901) Elulugu Sündis Itaalias Parma maakonnas Roncole külas. Ta vanemad olid põlluharijad, kuid suured muuuusssika austajad. Tihti kogunesid nende koju ümbruskonna talupojad, iseõppinud muusikud ja musitseeriti koos. Õppimine Giuseppele meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. 8-aastaselt saadeti Verdi kohaliku köster- kooliõpetaja juurde. Koolmeister märkas poisi muusikaannet ja õpetas teda nii palju, kui oskas. 11-aastaselt mängis Verdi nii hästi orelit, et temast sai tollesama kiriku organist. Õppimine 20-aastaselt läks Giuseppe Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem ja pealegi oli konservatooriumis vähe vabu kohti. Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võt...
hooajal 2002/03, lauldes Hermanni ja Riccardot. Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1997. aastal ja Sibeliuse Akadeemia 2010.aastal. 1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel ,,Con brio" finaali. Heli Veskus debüteeris RO Estonias 1999. aastal donna Elvirana Mozarti ooperis ,,Don Giovanni" ja on selle teatri solist alates 2001. aastast. Veskuse repertuaari kuuluvad eriilmelised rollid klassikalistest operettidest kuni Mozarti ja Wagneri ooperite kangelannadeni. Heli Veskus on andnud palju soolokontserte koos pianist Jaanika Rand-Sirbiga ja osalenud vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. Ooper oli minu jaoks väga sümpaatne, minu eelmiste kogemustega võrrelda ei anna, kuna eelnevalt olen vaid laste jaoks loodud oopereid vaatamas käinud. Ooper oli tervikuna justkui ideaalne, kuid oli kohti, kus lauljate üleminek polnud just kõige parem, kuid koor oli suur tugi, mis parandas selle vea
Pierre Boulez (1925 Loire) Prantsuse helilooja, dirigent, muusika-esseist. Euroopa avangardismi juhtfiguur, töötas 1950ndate alguseks välja serialistliku komp.tehnika. Lapsena huvitus võrdselt muusikast ja matemaatikast. Õppis aasta Lyonis kõrgema matem.kursustel, et astuda tehnikaülikooli, kuid otsustas viimasel hetkel ümber ning astus 1942 Pariisis kons.-i. Ei saanud sisse klaveri erialale ning asus õppima komp., osales Messiaeni harmooniatundides ning paistis silma erakordselt andeka muusikaanalüüsijana.Tudengina mässas "romantismi-pohmeluse" vastu, mida heliloojad- muusikud tema arvates põdesid, ning pidas ka paljusid modernistlikke heliloojaid liiga vähe radikaalseteks. Oli veendunud atonaalse muusika pooldaja ning lähtus põhijoontes Schönbergi dodekafoonilisest tehnikast, eriti aga Weberni hilisloomingust ja Messiaeni klaveripalast "Mode de valeurs et d'intensités", ning oli üks serialismi väljaarendajatest. Helil...
subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses luuletajad: Baudelaire, Verlaire, Mallarme. Maalikunstis: Monet, Manet, Degas, Pissarro, Renoir. Claude Debussy (1862-1918) Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Varases nooruses oli ta Francki ja Wagneri mõju all. Ta on võitnud kantaadiga ,,Kadunud poeg" Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast Itaalias 3 aastat. Heliloojatest oli ta paaris Ravelliga. Nad õppisid samas koolis. Ravellil lükati 3 korda tagasi Rooma auhinna taotlus ja 4-ndal korral oleks ta selle saanud, aga loobus, ses tema õppejõud oli züriis. Peamised zanrid: orkestri- ja kalveriteosed. Peamised teosed: sümfooniline teos: ,,Fauni pärastlõuna"; ooper: ,,Pelleas ja Melisande";
midagi ei toimu ainult juhuse tahtel. Selle järgi on ka geniaalsed poeedid, kes kuulutavad tõde, Jumala looming. Saksamaal sai romantismiajastul Prometheusest tormi ja tungi ajastu võtmekuju. Goethe pidas teda iseenda võrdkujuks. 19. sajandil muutub kreeka tragöödia kõikehõlmavaks, kujunedes kirjanduse universaalseks ainevaramuks. Kreeka tragöödia mõju ulatus kirjanduse kõeval ka teadusesse ( Sigmund Freud) ja muusikasse. Richard Wagneri jaoks sai Aischylose ,,Oresteia" inspiratsiooniallikaks, mille alusel kujunes tema draamaideaal. Wagneri ideed võttis omaks ka Nietzsche, kelle käsitluses omandas kreeka tragöödiaidee filosoofilised mõõtmed. Eestisse jõudsid tragöödiad saksa keele vahendusel. 19. sajandi lõpus sai populaarseks antiiktragöödia võimalikult originaalitruu esitamine. Sellele andis tõuke ajalooteaduse ja arheoloogia kiire areng. Hakati taastama ka antiikaja teatreid. ( museaalne realism)
Alphonse Mucha ,,Gismonda" 5. Austria Arhitektide juugendlikud ehitised. Kirjelda neid. Juugendi rakendajaks arhitektuuris oli Otto Wagner (1841 1918). Wagner alustas historitsistlikus stiilis ehitistega laenates elemente renessansist, barokist, rokokoost ja isegi Louis XVI stiilist. Oma isikliku stiili arenedes, suundus Wagner lihtsuse ja geomeetria poole. Tema juhtmõtteks sai : "Ebapraktiline ei saa olla ilus." Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri "Majoolikamaja" (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest
FRANZ SCHUBERT(1797-1828) Austraalia helilooja, Kodune musitseerimine, agar isetegevus, eratunnid. Üksik hing Enamik muusikast kantakse ette sõprade ringis nn. Schubertiaadid Looming 9 sümfooniat, tuntum nr 8 ,,Lõpetamata sümfoonia,, (2 osa) Soololaul e. lied (üle 600) Soololaulu tsükklid ,,Ilus möldrineiu,,, ,,Talvine teekond,,, ,,Luigelaul,, (peale surma koostasid selle tema sõbrad) ,,Ilus möldrineiu,,- 2 terviklikku ja iseseisvat laulu, mis moodustavad terviku Sõnad W. Müller oluline sümbol :oja Tema laule iseloomustab: Kasutab palju loodutemaatikat Tunnustatud kirjameeste tekstide kasutamine (Goethe) Instrumentaalsaate tähtsus Läbikomponeeritus(muusika on võimalikult erinev, ei kordu) FRYDERYK CHOPIN(1810-1849) Poola helilooja, kes elas alates 1830a. välismaal, peamiselt pariisis. Loomingus suur poola rahvamuusika mõju Peamiselt tegi väikepalasid klaveril Etüüdid, prelüüd, noktern,ballad, NICCOLO PAGANINI(1782-1840) Lapsena tegi r...
Töö tõttu külastas paljusid Euroopa linnu. 1833 töötab kapellmeistri ja dirigendina Magdeburgis, Königsbergis, Riias ja mujal. 1839 juulis põgenes riiast ja naasis londonisse/pariisi, läbikukkumine. 1849 dresdeni ülestõus, mahasurumisel põgenes sveitsi (oli kka prantsusmaal ja itaalias).1862 saab poliitilise amnestia ja naaseb koju. Stabiilsus ja kindlis saabus 3. Abieluga (Cosima, Ferenz Liszti tütar). Naine tegeles organiseeerimisega ja rahaasjadega. Peale wagneri surma korraldas naine veel aastakümneid ta nim. ooperifestivale. Lapsepõlveunistus: oma teatrimaja. Pidi olema tasuta teater kõõigile, esitataks ka tema enda teoseid. Hakati ehitma 1872 ja valmis 1876. Jäi rikaste teatriks, sest ehitati nenda rahaga. Suri etteaimamata Veneetsias puhkusel. Ta armastas roosidega täidetud kuuma vanni ja siidist hommikumantlit. Kartis kriitikat. Antisemitist- Mendelssohni dirigeerides kandis kindaid, mis hiljem rahva sekka heitis. Looming
FAUST Teos nr3 Rain Paloson 10c Johann Wolfgand von Goethe värsstragöödia täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. On arvatud, et teose prototüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Goethel töötas oma teose kallal üle kuueküme aasta. Peategelane Faust on teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadusvaldkondadest ja palju õppinud. Oliomastanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid ikkagi valdas teda rahutus. Faust oli inimesena tavapärasest erinev -- teda huvitasid sündmuste põhjused ja üldpilt rohkem kui detailid. Talle on ülitähtis asja mõte, küsimus: miks?! Faust leidis, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning et inimesed ei suuda oma pisiprobleemidest näha kaugem...
1849. aastal võttis osa Dresdeni ülestõusust, mille järel oli sunnitud põgenema. Elas 10 aastat paguluses. Saavutas Baieri kuninga soosingu ning pöördus kodumaale tagasi 1864. aastal. Väga raske periood tema elus oli aastatel 1833-1864 kui elas sageli näljas ja põgenes võlausaldajate eest. Selle aja kõige suurem toetaja oli talle F. Liszt. 1863. aastal oli tal edukas reis Venemaale, mis päästis ta majandusraskustest. Välismaa fännid hakkasid rajama Wagneri seltse, mille kogutud rahade eest rajati Bayrethi Ooperiteater, 1876. aastal. Looming- Tema loomingu põhiosa moodustavad ooperid, milledele kirjutas ise libretto. Tegelased on pärit saksa ja skandinaavia eeposttest. Tema kangelased on tugeva iseloomuga, kes hukkuvad või loobuvad inimeste maailmast. Loobus esimesena numbriooperist ja võttis kasutusele leitmotiivi. Wagner suurendas tunduvalt orkestri koosseisu, milletõttu on lauljatel tema oopereid raske esitada
Vanim ja kuulsaim on "Rolandi laul" - mille aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu. See on 4002-st värsist koosnev poeem. Roland oli keskajal väga populaarne kangelane ka saksa, hispaania ja itaalia loomingus. Hispaania kangelaseeepos "Laul minu Cidist" on loodud XII saj. Sakslaste kuulsaim keskaegne eepos "Nibelungide laul" pärineb XIII saj. Tema populaarsus Saksamaal on alati suur olnud. Seda on dramatiseeritud ja muusikasse seatud. Tuntuim on Richard Wagneri ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus". 4) RÜÜTLI KIRJANDUS kujunes välja sajandeid püsinud kompositsioonilise skeem: mingi tühine põhjus sunnib rüütlit õukonnast lahkuma; sellele järgneb kõikvõimalikke seiklusi - kahevõitlused rüütlite vahel, sattumine nõiduse kütkeisse. Üks vanimaid on lugu Cornwalli kangelasest Tristanist ja Iiri kunungatütrest Isoldest, kes armujoogi mõjul meeeletult teineteist armastavad ja lõpuks
Rahvusooper Estonias toob „Carmeni“ publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega „Così fan tuttest“ kujunes hooaja menutükk. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Olles olnud 9 aastat meie rahvusooperi peadirigent, on ta palju saavutanud. 2011. aasta augustis tõi mees Noblessneri valukojas Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ja Nargenfestivali raames lavale Wagneri viimase ja ühe keerukama ooperi „Parsifal“, mille eest pälvis Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2011. Ooper kestis kokku 3 tundi ja 20 minutit. Esimene vaatus oli kõige pikem. Õnneks oli 2 vaheaega, mille ajal sai end turgutada. Need kulusid väga marjaks ära. See on kõige pikem teatritükk, mida ma vaatamas olen käinud. „Carmen“ põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bizet poolt
Friedrich Nietzsche Filosoof Koostaja: Lota Aadla 12.klass Elulugu Friedrich Wilhelm Nietzsche Sündis: 15. oktoober 1844 - Röcken Suri: 25. August1900 - Weimar oli saksa filosoof. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. Elulugu Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. Esmase hariduse sai Naumburgis. 1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat. Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni. Elulugu Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsch...
Sündis Ungar-Saksa keelt kõnelevas piirkonnas. Kodu keel saksa keel, ungari keel selgeks ei saanud. Esimest jkorda esines 9 aastaselt publiku ees klaveril. Tema mäng äratas tähelepanu, grupp aadlikke võttis nõuks rahastada tema muusika õpinguid Viinis. Kohtus Viinis Beethooveniga ja jättis sügava mulje, püüdis astuda Pariisi konservatoorimusse, kui ei võetud vastu, kuna oliu välismaalane. Hakkas õppima erviisiliselt. Abiellus, tal on kolm tütart.ühest tütrest saab Richard Wagneri naine. Töötas ta Weimari õukonna kapellmeistrina, muutis Weimari tõeliseksmuusikaelu keskuseks. Ta on üks Budabesti muusika akadeemia asutajaid. LOOMING: Ta on üheosalise sümfoonilise poeemi looja. Enamus tema loomingust on kirjutatud klaverile. Tal on kaks klavri kontserti, umber nelisada klaveritranskriptsiooni. Klaveri tsükkleid, mida on terve rida näiteks ,,Rännu aastad", ,,19 Ungari rapsioodiat". Ta on kirjutanud paljudes erinevatse zanrites. Georges Bizet 1838- 1875
"Värvide teooria" : mõisted valgus (maailma füüsiline pool) ja vaim. "Wilhelm Meisteri õpiaastad" : tugevalt tema endaga seotud, isegi autobiograafiline. Annab inimese valmimise staadiumid (usuline, esteetiline, eetiline humaansus), kõik tuleb elukogemuse põhjal. "Wilhelm Meisteri rännuaastad" , eelmise järg. Viimasex on luulekogu "Lääne-Ida Diivan" ."Faust" : 1887 leiti üx G käsikiri ja seda hakati nii nimetama, väga üxikud osad praegusest-F. monoloog, Wagneri kuju, F ja W dialoog, Auerbachi kelder, Margarethe. Kirjutatud ilmselt Weimari aja algusaastatel. See, et ta selle teemaga uuesti tegelema hakkas on suuresti tänu Schillerile. Kindel dateering puudub (tekib mitmeid pause). 12.Epistoraalne romaan+ näited:Romantilise kallakuga kiriromaan. Goethe "Noore Wertheri kannatused". 13.Arenguromaan+ näited: Jälgitakse mingi inimese arengut. Goethe "Wilhelm Meisteri õpiaastad" ja "Wilhelm Meisteri rännuaastad". 14
haridustee oli jäänud lühikeseks (ta oli õppinud klaverit Czerni juures vaid ühe aasta). Üheks otsustavaks punktiks Liszti loomingulisel kujunemisel sai kohtumine viiulivirtoos Paganiniga, kes sütitas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832. aasta oli Liszti isiklikus elus tähtsaim: ta armus krahvinna d`Agoult`sse ja põgenes temaga Itaaliasse. Nende kooselust sündis kolm last, tütar Cosimast sai hiljem Richard Wagneri naine. Järgnesid kontserdireisid kogu Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldasid teda, käibele läks isegi väljend ,,lisztomaania". 1842. aastal võttis Liszt vastu Wimari õukonna kapellmeistri koha, 1848. aastal algas tema kooselu Sayn-Wittgensteini vürstinna Carolyne`iga. See periood oli tema loomeelus kõige viljakam. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikaelu keskuseks, dirigeeris ja propageeris oma kaasaegsete teoseid, korraldas muusikafestivale
Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll
Tema ja tema lastega reisis Debussy Euroopas ringi ning kogus väga palju elamusi Vene kultuuri ja ka muusika kohta. Hiljem mõjutasid need suuresti tema heliloomigut. 1884.aastal, olles ainult 22-aastane, saatis Debussy oma kantaadi „L'Enfant prodigue“ Itaaliasse heliloojate konkursile. Seal võitis see teos I koha, mis lubas Debussyl kaks aastat Itaalias õppida. Seal olles õppis ta tundma ka R.Wagneri muusikat, täpsemalt uuris ta tema ooperit „Tristan ja Isolde“. Wagneri muusikakeel mõjutas olulisel määral ka Debussy loomingut. Debussy naases Pariisi 1887.aastal, kus külastas paar aastat hiljem Pariisi Maailmanäitust, mis sai üheks väga oluliseks käiguks arendamaks tema heliloomingut. Ta kuulis seal ühte ansamblit, kus mängisid erinevad kellad, ksülofon, gong ning laulis ka hääl. See kooslus tõi Debussyle uue helipildi idee, mida ta tahtis ilmtingimata oma loomingusse tuua. Sellel perioodil
Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a. solisti ja kammeransamblistina. 2002. a. kaitses J. RandSirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja dots. Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a. töötab J. Rand Sirp teatris Vanemuine kontsertmeistrina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis pedagoogi ja kontsertmeistrina. J. Rand Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on ansamblipartner mitmetele lauljatele ja instrumentalistidele. Pidev koostöö seob teda Heli Veskuse ning Annaliisa Pillakuga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad. Kontsert algas J
rütmika, meeldejäävad motiivid ja laulja hääle valitsemine orkestri üle. 26 ooperit, kantaatid, hümnid, laulud ja vaimulik muusika. 16. Kaks teatritüüpi: õukonna- ja linnateater. Õukonnateatrit finantseeris õukond ja publikuks õukondlased. 18.saj lõpus levis linnateater. Publikuks keskklass. Teatrit finantseeris linn. Segatrupid- paar head lauljat, ülejäänud laulvad näitlejad. Linnateater mitmežanriline: sõnateater, ooprid, operetid, balletid. 17. Wagneri reform seisnes muusika, tantsu, draama, poeesia sünteesis. Keskendus draama arendamisele. Loobus avamängust. Püüdles lõputu meloodia poole. Leitmotiivid. 18. Wagner: Edu tagasid uuendused, mis tulid reformiga. 11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2. „Tannhäuser” 3. „Lohengrin” 4. „Valküürid” 5. „Tristan ja Isolde” 19. „Fantastiline sümfoonia” Hector Berlioz
Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll
Armida, nõid, Damaskuse kuninganna, Argante armuke: Kristel Pärtna Kristel Pärtna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2011. aastal. Õppis 2009–2010 Erasmus vahetusprogrammi raames Sibeliuse Akadeemias Anssi Hirvoneni lauluklassis. Aastal 2010 oli ta Mati Palmi fondi stipendiaat ning Rahvusooper Estonia Ooperiakadeemia stipendiaat 2010–2012. Kristel Pärtna on Marje ja Kuldar Singi nimelise preemia „Noor Laulja“ laureaat (2012), Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat 2016 ja Harjumaa teatripreemia laureaat 2017. Esitamisele valitud teoste vahel valmis tervik etenduse lõpuks. Teose kulminatsioon oli laineline, tekkis pinge haripunkte mitmel erineval korral, kuid ei olnud üht kindlat kulminatsiooni. Peaosas Rinaldot mängiv Monika – Evelin Liiv oli selgelt kogemustega näitleja. Ta hääl küündis väga kõrgele, kuid sai ka väga hästi hakkama madalalt laulmisega.
Puhkev sõda katkestas ajutiselt Nietzsche õppetegevuse, kuna ta sõitis sellest osa võtma haigeravitsejana. Ta haigestus aga ise raskelt difteriiti ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema. Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud, nagu Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875. aasta ümber. 1876 sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner Bayreuthis süvendas oma usulis-askeetlikke meeleolusid ja kristlust taides, nagu see "Parsifalis" kristalliseerus, jõudis Nietzsche risti vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt. Nietzsche sulest on ilmunud: · "Tragöödia sünd" (Die Geburt der Tragödie), 1872 · "Ajakohatud vaatlused", 1876
Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja uus tundeelu kunstilises kujutamises. Väljendusvahendite peenenemine, uued kõlavärvid eriti orkestris, tänu äärmuste väärtustamisele pillide väljenduses. Areneb väga täiuslik mängutehnika. Sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõlajärgnevused. Eemaldumine wagneri paatosest ja juhtmotiivi tehnikast lavamuusikas. Eemaldumine funktsionaalharmooniast pentatoonilises või kirikulaadilises meloodikas. Kõla iseseisev väärtus ja loobumine dissonantsi lahendamisest. Kõrvalseptakordid iseseisvate kõladena mikstuurilaadsed kvardi-, kvindi- ja septiparalleelid. Täistoonhelirida. Primitiiv-rahvaste muusika, eriti jaava muusika mõju, mis sai Euroopas laialt tuntuks Pariisi maailmanäituses 1889. a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
