- hilisromantism 1890- 1925 9) Mida tähendab metropoliseeritud, millised olid tähtsad metropolid? 10) Võrdle Verdi ja Wagneri ooperit. Erinevused, milles seisis Wagneri ooperireform? Verdi- Itaalia. Verdi ooperites joonistuvad välja nüansid meloodialiinis, mitte orkestratsiooniarengus, nagu Wagneril. Wagner- Saksamaa. Ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis jagunesid stseenideks. Wagner oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 11) 2-3 esindajat ja zanrid. Itaalia: - Verdi- ooper - Rossini- bel canto stiil ( ilus laul) Saksamaa: - Wagner- ooper - Schumann- soololaul, klaverimuusika - Schubert- soololaul Prantsusmaa: - Berlioz- ooper - Bizet- ooper 12) Rahvusromantikud, zanrid ja teosed. Põhjamaad: - Grieg- soololaulud, klaverikontserdid. ,,Peer Gynt" - Sibelius- sümfooniad. ,,Finlandia" Tsehhi: - Smetana- ooper
Verdi - Itaalia ooperi suurkuju, ooperikuningas, 26 ooperit (ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks, tähelepanu pööratud ansamblitele ja kooristseenidele, Ooperite tegelaskujud on psühholoogiliselt keerulised ja elutruud isiksused) Tähtsal kohal ooperite libretod(tekst), mille aluseks suurte näitekirjanike teosed, Uudsed peategelaste tüübid: süütult kannatav neiu, eluheidikud. Wagner - Saksamaa ooperi helilooja, 13 ooperit, tegi oma ooperimaja ideaalseks ooperiks = muusikaline draama, hakkas kasutama juhtmotiive, Loobus numbriooperist, ooper koosneb katkematult areneva muusikaga stseenidest, Oluline osa ooperis on orkestril Orkestri koosseis erakordselt suur (Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel) Tsaikovski -
tekkisid konservatooriumid Tekkis muusikakriitika Tekkis teadlikkus muusikaajaloost Muusika liikus 19. sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem Romantismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel William Turner "Vihm, aur, kiirus"1844 HELILOOJAD ROMANTIKUD Franz Schubert Robert Schumann Johannes Brahms Richard Wagner Edvard Grieg HELILOOJAD ROMANTIKUD Ferenc (Franz) Liszt Fryderyk Chopin Hector Berlioz Giuseppe Verdi Pjotr Tsaikovski
iseloomulikud tunnused tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid. Tema kuulsaim sümfoonia on ,,Lõpetamata sümfoonia", mida on nimetatud ka esimeseks romantiliseks sümfooniaks. Schubert oli üks suurimaid laulude loojaid, kasutas 90 erineva luuletaja tekste. Kammermuusikas on ta loonud nii lühipalu kui ka tsüklilisi teoseid klaverile ning teoseid keelpillikoosseisudele. 3. Romantiline ooper ning Wagner Teemaks inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris, süü ja lunastuse idee. Selle kõrval on ka populaarsed hubase miljööga laulumängud, mis esindavad kodanliku suunda. Wagner Ooper oli tema loomingus juhtivaks. Tema ooperite esitamiseks ehitati Festspielhaus. Ooperiteooria põhiidee: kunstide ühtsus teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid. Ta oli ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja
Tähtsamad muusikazanrid: sümfoonia, instrumentaalorkester, ooper, ballett, sümfooniline poeem, klaveriminiatuurid, operett. Programmiline muusika - st. et instrumentaalteosel on kindel süzee ehk tegevustik. Sageli oli aluseks mõni kirjandusteos, võis olla ka väljamõeldud lugu. Programmilisust näitab teose pealkiri, sageli lisas helilooja sõnalise kokkuvõtte ehk programmi. Tuntud romantikud olid H. Berlioz, R. Strauss, F. Schubert, R. Schumann, R. Wagner F. Schubert 9 sümf. , kuulsaim loodud ,,Lõpetamata sümfoonia. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja. Tema soololaul muutub võrdseks instrumentaalzanritega. Tuntumad laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul".Lõi oma teosed impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta, ilma klaverita, esines väikestele seltskondadele. Kirjutas soololaule. Romantiline soololaul (mis muutub väga populaarseks). Ta on klassikalise
Franz Schubert Austria Soolo laulud Robert Schumann Saksamaa Klaver ja vokaalteosed Ferenc Liszt Ungari Klaveriteosed Richard Wagner Saksamaa Ooperid Johannes Brahms Saksamaa Sümfooniad Georges Bizet Prantsusmaa Oooperid Frédéric Chopin Poola Klaverimuusika Giuseppe Verdi Itaalia Oooperid ( "Ernani"; "Macbeth"; "Luisa Miller"; "Traviata") Edvard Grieg Norra Klaveriteosed Jean Sibelius Soome Sümfoonia teosed
c. 2 klaverikontserti d. U 400 klaveritranskriptsiooni e. Tõi üheosalise sümfoonilise poeemi: ,,Hamlet", ,,Prometheus" f. Ungarlane, esinenud Tartu Ülikooli aulas, 5. Fryderyk Chopin a. Ei ole programmiline, enamus klaverile, tundlik ja nõtke, täis kaunistusi b. Arvukalt väikevorme: etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, polomerid, masurkad, ballaadid, ekspromptid c. 2 klaverikontserti d. Poolakas 6. Richard Wagner a. Põhiliselt ooperid (kokku 13), ooperireform b. Saksa eeposel põhinev ooperitetroloogia ,,Nibelungide sõrmus": ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk" c. Ooperid: ,,Lendav Hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohegrin", ,,Tristan ja Isolde" 7. Giuseppe Verdi a. Meloodiarikkus, jõuline rütmika, meeldejäävad motiivid, vokaalne valitsemine b
Esitlus Richard Wagner Koostaja: Sissejuhatus Wilhelm Richard Wagner sündis 22. mail 1813. aastal Leipzigis ja suri 13. veebruaril 1883. aastal Venezias. Ta oli saksa heliloojaromantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, kriitik ja kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Click icon to add picture Click icon to add picture Richard Wagner Elulugu: lapsepõlv Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Richard jagas
Richard Wagner Elu ja looming Diana Ossipova ja Kadri Click to edit Master text styles Second level Elu Third level Fourth level Fifth level · Wilhelm Richard Wagner · 22.05.1813- 13.02.1883 · 1820 - pastor Wtzeli kooli · 1826 esimene tragöödia Leubald · 1831 Leipzigi Ülikool · 1883 koorijuht Würzburgi teatris, ooper "Die Feen" Click to edit Master text styles Second level Elu Third level
Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5) Naishääled alates kõrgeimast: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt. Meeslauljate hääleliigid on: (4)
20.sajandi muusika Üldiseid arengujooni 1. 20.saj peamised muusikavoolud olid hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad. 2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõnade aluseks on katoliku
youtube.com/watch?v=ZdMqHNcL6xI Ooper ,,Nõidkütt" · Ooperi aluseks on võetud vana rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www.youtube.com/watch?v=Wj86X1hFjuE · Weber ilmub oma rahvuslike ooperitega väga õigeaegselt. · Metsade romantika, hea ja kurja võitlus see läks inimestele südamesse. 19. saj. keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja Richard Wagner 1813-1883 Mitmekülgne inimene · a) helilooja, ooperireformaator · b) dirigent · c) muusikakirjanik, libretist, teatriteoreetik "Richard, sa oled geenius!" · Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv. · Nooruses olid talle vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. · Ta unistas suurtest tegudest. · Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. 1830? Wagneri võõrasisa oli andekas
ROMANTISM 19 SAJ. Uuendused: harmoonia keerulisem, kromatism, akordid lahendamata.Rütmika-punkteeritud. Tempo- tempo muutused.Dünaamika-väga dünaamiline. Huvi vana muusika vastu- transkriptsioon Ilmalik muusika- maine muusika kasutus.Sümf.orkestris uued pillid-saks,klaver,harf,klarnet, inglise sarv. Rahvamuusika huvi. Programmiline muusika e. instrument muusika. Zanrid: Ooper, operett, soololaul, sümf. Poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveri transkriptsioon. F.Schubert- Austria, viiul ja klaver, 6.a esimene teos, Schubertiaat, tüüfusesse suri. Loomingus oli 600 soololaulu, laulutsükklid, 9 sümfi, ooperid ja kammermuusika. R. Schumann- Saksa, õigusteadus, Claraga abielus, küroplasti kasutas, Tartus käis 1844, Vaimuhaige. Looming- Oratoorium ,,Paradiis ja Peri", klaverikontsert, 4 sümfi, 1 oopet ,,Jenoveva", laulutsüklid ,,Poeedi armastus". J.Brahms- Saksa, 16 aastaselt heliteos, Claraga kohtus, lapsi polnud, suurim sümfoonik, V...
Viie aastaselt suri tema isa, diagnoos oli ajude pehmenemine. N sai ise sama diagnoosi. Õppis dialoogiat, filoloogiat jms. 1867. astus sõjaväkke, sai vigastada. Üsna noorelt hakkas tal tervis halvenema. Hakkas keemiat õppima. Läks ülikooli professoriks. Sai ka doktorikraadi. Muutus kriitiliseks religiooni ja kultuuri suhtes. Pühendub filosoofiale. Suurimaks tõukeks on kahe tähtsa inimese poolt mõjutamine (kohtumised) Schopenhauer (1865. a., kirjanduses) ja Richard Wagner (1868. a., päriselus). 1879. a. N'i kõrgperiood. Arstid olid tal keelanud raamatute kirjutamise ja lugemise. Tal diagnoositi vaimuhaigus, kirjutas aasta peale ühe raamatu. Kuni 1888. a. ei leidnud ta raamatud vastukaja. 1889. a. kokkuvarisemine, õde hoolitses. Schopenhauer lähtus Kanti filosoofiast. Kant väitis, et teaduslikult tunnetatav maailm on üksnes meeleline maailm. Schopenhauer juhatas ta edasi arusaamani, et ,,maailm on minu kujutlus
ooperikoolkonna. 5. Jean-Philippe Rameau Kirjutanud üle 20 ooperi, sh suuri ballett - oopereid. 6. Wolfgang Amadeus Mozart taotles ooperis tegevuse ja muusika ühtsust. Ta oli suur draamameister, kirjutas 19 lavateost ( 5 saksakeelsed, esmakordselt muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11. Ferenc Erkeli Ungarlaste rahvusliku ooperi looja. 12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13. Arne Mikk Kuulus Eesti ooperilavastaja Maailmakuulsad ooperid · W. A. Mozart " Figaro pulm ", " Võluflööt " · Richard Wagner " Lendav hollandlane " · Giuseppe Verdi " Aida " · Giacomo Puccini " Tosca "
Esiteks kustutas ta saalis tuled, et laval toimuv tegevus oleks paremini jälgitav. Enne selle reformi jõustumist oli ooper saalis pigem taustaks seltskondlikule suhtlusele. Tulede kustutamine manitses publikut vaikides kuulama ja keskenduma etendusele, väärtustades seeläbi ooperit kui üht kunstiliiki. See oli minu arvates väga oluline muudatus, sest tänu sellele õppis publik ooperisse tõsisemalt suhtuma ja väärtustama. Teiseks lasi Wagner ehitada saali põranda kaldu, et ka viimastes ridades oleks tegevus samuti jälgitav. See muudatus andis kõigile võrdsed võimalused laval toimuvale kaasa elada ja paremini mõista. Tänapäeval ei kujuta ma enam ühtki teatri- või ooperimaja ette, kus puuduks rõdu ja kõrgemal asetsevad tagumised read. Mind ei üllata, et inimesed enne neid muudatusi lavapeal toimuvasse kuigi tõsiselt ei suhtunud. Kui mugavalt istudes ei ole võimalik vabalt näha, siis huvi asja vastu hajub üsna kiirelt
Naispublik jooksis tema peale tormi ning turneede ajal kanti Liszti sageli triumfeerides läbi tänavate, helilooja ise aga loopis rahva hulka kuldmünte. Vastukaaluks oma tormilisele noorusele pöördus Liszt keskeas usu poole ning temast sai rooma-katoliku kiriku abee. Ta loobus peaaegu täielikult kontserttegevusest ja pühendas end heliloomingule ja õpetamisele. Ta suhtus alati heasoovlikult noorematesse heliloojatesse, nagu Wagner või Grieg. Liszt lõi uue klaverimängustiili. Ta püüdis klaveril edasi anda niisuguseid varjundeid, mis meenutasid orkestripille. Nii muutus klaveri kõla enneolematult jõuliseks ja värvikaks. Liszt lõi ka uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Seetõttu ongi Liszti loomingus esikohal sümfooniline ja klaverimuusika. Tema tehnilistel ja harmoonilistel uuendustel oli suur mõju hilisematele romantikutele. Enamikul tema teostest
! Faust leidis, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning et inimesed ei suuda oma pisiprobleemidest näha kaugemale. Ta jõudis järeldusele, et olulisem kui mõte, sõna või jõud - on tegu. Faust tahtis parandada inimeste olukorda maailmas ja anda endast parima selle täideviimisel, kuigi ei teadnud endiselt, mis suunaks inimsoo teele paremuse poole. Faust oli teadlane, kes oma õnne otsingul hakkas tööle inimkonna heaks. Fausti õpilane Wagner oli tema täielik vastand. Wagner oli inimene,kellele polnud tähtis asjade sisu vaid ainult vahendid, millega ta oli võimeline midagi saavutama. Ta ei juurelnud probleemi üle sügavuti, vaid rahuldus saavutatuga.Wagner oli kade Faustile tema tuntuse pärast, isegi siis kui kiitus tuli pööbli suust. Wagner pidas kuulsust õnneks.Ta astus ka üle eetiakapiiridest, kõike ainult selle nimel, et tahtis näha oma nime kirjutatuna suurte tähtedega teadusetaevas. Wagner tahtis viia
W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juureldes selle üle. Wagneri arvates oli ta aga tavaline koer
sajandil. 1) Fryderyk Chopin 2) Ferenc Liszt 8. Mida tähendab mõiste ,,programmiline muusika"? Programmiline muusika muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel, mida peegeldab helitöö pealkiri 9. Ühenda ooperite autorid õigete ooperite pealkirjadega! Carl Maria von Weber Rigoletto Giuseppe Verdi Lendav Hollandlane Georges Bizet Sevilla habemeajaja Richard Wagner Traviata G. Rossini Nibelungide laul Richard Wagner Nõidkütt Giuseppe Verdi Carmen 10. Tema ooperite muusika on kaunilt meloodiline (bel canto still), suur tähelepanu on ansamblitel ja kooristseenidel, ooperis jagunevad lõpetatud numbriteks. Kes on see muusik, kelle kohta on nii kirjutatud? Giuseppe Verdi 11. Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused!
Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal. Kostüümid olid pidulikumad, vanaaegsemad, huvitavamad; andsid parema ülevaate tolleaegsetest sündumstest. Tänapäeval on see ooper tehtud modernsemaks, mille tõttu jääb see üksluiseks ja raskelt arusaadavaks Wilhelm Richard Wagner oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Lapsepõlves ei huvitanud teda muusika üldse, ta poleks kunagi arvanud, et saab kuulsaks heliloojaks. Wagner oli suur koerte armastaja, nad andsid talle inspiratsiooni ja jõudu kirjutada oopereid. Tal oli kaks koera, kes olid alati tema kõrval ja reisisid koos temaga. Ooper räägib Tannhäuserist, kes oli terve aasta koos Veenusega, armastuse jumalannaga
Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal. Kostüümid olid pidulikumad, vanaaegsemad, huvitavamad; andsid parema ülevaate tolleaegsetest sündumstest. Tänapäeval on see ooper tehtud modernsemaks, mille tõttu jääb see üksluiseks ja raskelt arusaadavaks Wilhelm Richard Wagner oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Lapsepõlves ei huvitanud teda muusika üldse, ta poleks kunagi arvanud, et saab kuulsaks heliloojaks. Wagner oli suur koerte armastaja, nad andsid talle inspiratsiooni ja jõudu kirjutada oopereid. Tal oli kaks koera, kes olid alati tema kõrval ja reisisid koos temaga. Ooper räägib Tannhäuserist, kes oli terve aasta koos Veenusega, armastuse jumalannaga
Ta leiab sarnasusi ida ja lääne vahel. Toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimesele, mitte ainult kas ida- või läänekultuurile. Selle luulekogu inspireerijaks on Marianne. Mõtiskleb luules inimeste, elu mõtte üle, nagu ,,Faustis". Esimese ,,Fausti" versiooni kirjutab 1770. aastatel. Lõplik versioon ,,Faustist" ilmub 1801. aastal. Teine ,,Fausti" osa on erudeeritum ja antiikaegsete teadmiste näitamine. Võrdle Wagnerit ja Fausti. · Wagner on minu meelest optimistlikum kui Faust. Faust tahtis enesetappu sooritada, aga Wagner arutles inimtunnete üle. Ta ei pidanud üksildasi sügavamõttelisi monolooge. Wagner on pigem rohkem elunautija kui Faust seda on. · Wagner näitab oma emotsioone rohkem välja (lk30) kui Faust. Ta kohati ka liialdab ja paisutab emotsioonide ja vaimustusega üle. · Wagner ei tundu nii kindlameelne kui Faust. Faustil oli kindel põhimõte, ta jäi endale alati
kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud ainult tehniliste võtete arendamiseks). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine (tempo rubato). Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Richard Wagner Richard Wagner oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. 1847 liikus Richard Wagner revolutsiooni ringkondades. Oli anarhismi rajaja Mihhail Bakunini sõber. Ta esines miitingutel ning oli ühtse Saksamaa tuline pooldaja. Teda tuntakse ka Adolf Hitleri lemmikheliloojana.
ja kaldusid sageli liialdustesese. Romantism muusikas Romantismi jagatakse kolmeks perioodiks. 1. Vara Romantism 1790-1830 Levis peamiselt Austrias ja Saksamaal, Euroopa muusikaelu keskus oli endiselt Viin. Tähtsaimad muusikud olid Beethoven, Weber, Schubert, Rossini. 2. Kõrgromantism 1830-1850 Romantism levis üle kogu Euroopa. Muusikakeskuseks sai Pariis ja üldse kogu Prantsusmaa. Heliloojad Paganini, Berlioz, Mendelssohn, Chopin, Schuman, Liszt, Wagner, Verdi. Paljud kunstnikud, s.h heliloojad sooritasid enesetapu või surid nälga, mistõttu nii mõnegi eluiga ei küündinud üle 40. aasta. Nt Schumann veetis elu lõpu hullumajas, Verdi seevastu elas üsna vanaks (88). 3. Hilisromantism 1850-1890 Muusikaelu keskuseks saab taas Viin. Esilekerkisid ka väikerahvaste heliloojad nt. Norralane Grieg, tsehhid Dvorak ja Smetana, vene heliloojad Mussorgski ja Tsaikovski
aastal esietendus ooper ,,Carmen´´ Ka seda ooperit tabas vihane kriitika, mis põhjustas sügava depressiooni Ja Bizet suri südameataki tagajärjel 1875. a suvel https://www.youtube.com/watch?v=4DNGMoMNLRY Saksa ooper Saksa ooper Ooperi keskuseks oli Dresden Sajandi algul võitles oma olemasolu nimel (liiga vähe oma rahvusest lauljad ning ka repertuaari) See hakkas paranema 1817. aastal kui ooperitruppi hakkas juhtima Carl Maria von Weber Sajandi keskpaigas tuli aga Richard Wagner oma ooperireformiga, mis parandas ooperi seisu Kaks teatri tüüpi a) Õukonnateater b) Linnateater Õukonnateater Finantseeris õukond Publikuks oli õukond, kuid sajandi teisel poolel publik laienes Linnateater Kujunes välja 18. saj lõpus Selle asutamine oli seotud keskklassiga Algul hakkasid seda finantseerima teatrihuvilised hiljem ka linn Teatrihuvilised panid rahad kokku ja rajasid teatri seltsi ning kutsusid direktori Direktor koostas teatri truppi Algul olid sega trupid
Laval maaliline ja astmelised ülesehitus.5 vaatust.Koori- ja balletistseenide rohkus. Ühiskondlike tegevuste ja isiklike tunnete vastandamine. 1837 raudtee avamine ->teatris veel suurem menu. 19.saj keskel uus zanr- Operett.NT: Offenbach.Püütakse uuendada tõsist ooperit, põhitegelaseks Richard Wagner- saal pimedaks,orkester auku jne. Saksamaa Vähe oli oma rahvusest häid repertuaare ja lauljaid. Ooperi trupi juhiks kutsuti C.M von Weber- ,,Nõidkütt''.Sajandi keskel tuleb Richard Wagner.Ta kirjutas librettod ise(skandinaavia,germaani teemalised sisud,müüdid)Põhiteos tetraloogia,,Nibelungi sõrmus''.Idee ja soov ehitada Bayreuthi teater. Saksamaal kirjutati ka koomilisi oopereid. Kasutati loodusteemat. Teatritüübid: 1) Õukonnateater 2) Linnateater seotud keskklassiga, linnatrupid, segatrupid, laulvad näitlejad. Truppide eristumine->ooperi taseme tõus. Venemaa 19.sajandil vene ooperis on märgata olemasolevate zanrite mõju.
J.S. Bach Kantaat nr. 147 (orel alguses ning siis koor) G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja) J. Haydn oratoorium „Aastaajad“ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin) W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pikk, aeglane, sünge sissejuhatus)(film) L. Van Beethoven IX sümfoonia finaal (võimas koor karjub, euroopa hümn) R. Wagner ooper „Tännhauser“ vaikne meeskoor, kasvab M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ lõpukoor trummid P. Tsaikovski ooper „Jevgeni Onegin“ koor tütarlaste koor(lgus rahulik, ei laulda) Solist J.S Bach Ganoud „Ave Maria“ (aeglaselt ave maria, naine) G.F. Händel ooper „Xerxes“ xerxese aaria (klavessiin, kastraat) W.A. Mozart ooper „Figaro pulm“ figaro aaria (eesti keeles, mees) aeg jõuab kätte W.A
Kihlvedu Fausti hinge üle. Esimene osa ÖÖ 1. Millisena kohtame Fausti? Millega ta tegeleb? Faust on kõike õppinud: filosoofiat, arstiteadust, õigusteadust ja teoloogiat. Ta tunneb, et see ei ole teda kuhugi edasi viinud. Ta on rahutu, üritab leida kedagi enda sarnast, otsib kaaslast. ,,Mis, vaene tobu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest." ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole." 2. Kes on Wagner? Wagner on Fausti endine õpilane, tema tegi aktiivselt teadust. 3. Mille poolest Wagner ja Faust vastandusid? Faust oli realist ja ütles, et õpetusse tuleb panna hing. ,, Kui süda seal ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida." ,,Ei kauneid sõnu taga aja, kel midagi on öelda vaja." Wagner oli optimist, tema arust oli oluline kõneoskus. ''Kuid menu kuid menu osaks ettekandele saab siiski tänu kõne andele."
pilkupüüdvad kostüümid. Saksa ooper · Keskuseks Dresden. Heliloojad: Johannes Brahms · Üks kolmest klassikalise muusika B'st (Bachi ja Beethoveni kõrval). · Mitteprogrammilise ehk puhta muusika pooldaja. Ferenc Liszt · Üks suurimaid klaverivirtuoose (klaverietüüdid). · Rajas uue interpretatsioonisuuna (klaverile orkestraalne kõlajõud, mängutehniline täiuslikkus). Richard Wagner · Hitleri lemmikhelilooja. · Reformeerija (ooperireform). · Reformooper Tristan ja Isolde. Hector Berlioz · Üks esimesi, kes kasutas väljaspool põhilava pillimehi (e. banda). · Kirjutas orkestratsiooniõpiku. · Ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet · Andekas pianist. · Enimtuntud ooper Carmen. Giuseppe Verdi · Ooper Nabucco. · Ooperikuningas. · Ooperite eripärad: meloodia rikkus, jõuline rütmika, palju librettot, laulja
1.Romantismiajastu tunnusjooned: · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Saksa romantikud Ludwig van Beethoveni Franz Schubert Robert Schumann - loonud laule ja klaveripalasid Richard Wagner- muusikaline draama, mis põhines saksa müütidel Itaalia romantikud Giuseppe Verdi Gioacchino Rossini Niccolò Paganini Prantsuse romantikud Hector Berlioz Georges Bizet Charles Gounod 2. Beethoven- Tema loomind juhatas sisse 19.saj romantismi.Muusika jäi klassikaliselt loogiliseks ja tasakaalukaks. See oli emotsionaalselt jõuline. Kurdistava haiguse süvenemine kurdistus ta täielikult ning hakkas jooma. Seda perioodi nimetatakse üleminekut klass...
Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid. Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. Põhizanrid Põhizanr on ooper. Uued zanrid ehk liigid on soololaul, sümfooniline poeem, kammerteosed, ballett, operett. Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu. Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi "Vanemuine" juht. Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propageeris Jakobson. Repertuaaris palju saksa ja vaimulikke laule. Jakobson andis välja laulude vihiku
Saksamaa – Mis oli teisiti võrreldes Itaalia ja Prantsusmaaga? Esimene romantiline Saksa ooper?Olulised nimed? Prantsuse ja Itaalia ooperiga võrreldes oli Saksamaa ooperielu halvas seisukorras,kuna sakslastel polnud piisvalt häid ooperisoliste ning lavastamiseks algupäraseid oopereid(tõlgiti Itaalia ja Prantsusmaa oopereid).Esimeseks romantiliseks Saksa ooperiks peeatakse E.T.A Hoffmann-’’Undine’’.Olulised nimed: Carl Maria von Weber,E.T.A Hoffmann,Richard Wagner. 16. Richard Wagner – Mis oluline? Juhtmotiiv? „Nibelungi sõrmus“? Harmoonia? On kõige rohkem mõjutanud 19.sajandi ooperiteatrit.Oli väga vastuoluline maailmavaadetelt.Võttis kasutusele juhtmotiivi-tegelast iseloomustav lühike sissejuhatus.Suurteos ’’Nibelungi sõrmus’’-see koosnes 4-st ooperist,seal on ’’Reini kuld’’,’’Valküür’’,’’Jumalate hukk’’ ja ’’Siegfried’’.Kestis kokku 19 h või 24 h.Kõige pikem ooper
· 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" 16 · 1853: "Traviata" · 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes") · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") · 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") · 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") · 1867: "Don Carlos" · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" ("Otello") · 1893: "Falstaff" R. Wagner (1813-1883) oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Richard Wagner sündis 22. mail Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814
erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792-1868) ooper "Sevilla habemeajaja" on stiilselt sarnane Mozarti ooperitele, kuid "Wilhelm Tell" on selgelt romantilise suunitlusega. Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901) itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Richard Wagner (1813-1883) lõi oopereid, kus lõpetatud numbrid puudusid ja muusika arenes lakkamatult koos tegevusega. Uudne oli, et helilooja võttis kasutusele juhtmotiivid, mis tähendab, et igale tegelaskujule vastab oma äratuntav motiiv. Oma ooperite ainestiku võttis Wagner rahvalikust mütoloogiast või saksa- germaani esiajaloost. 19.saj. tekkisid Euroopa äärealadele muusikas rahvuslikud koolkonnad ning nende piirkondade heliloojad hakkasid ooperisse tooma rahvuslikku omapära
Ka “Estonias” on “La traviata” üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel. Võrratuid osatäitmisi on teinud Estonia solistide kõrval mitmed kuulsad külalisesinejad: Jelena Voznessenskaja, Inga Kalna, Sonora Vaice, Anna Samuil, Kristine Gailite, Virginia Wagner, Irina Dubrovskaja, Aleksandrs Antonenko, Senol Talinli, Sauli Tiilikainen, Juhan Tralla jt. 6. Tannhäuser-Richard Wagner „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga
ja tühiasju igat liiki! Eks ole seegi tolm ja põrm, mis meid seob siia koide, pehkimise riiki! Kas seda, mis mul puudu, leian siin, et veenduda, et kõikjal ootab piin, et mõnikord on olnud pisut õnne?..." Lk22 Võib eeldada, et Faust oli üsnagi romantiline inimene. Ta tundis puudust armastusest, kellegi õrnast hingest kes jagaks temaga muresid ja rõõme. Ta muutus järjest õnnetumaks ning otsustas Mefistofelesega lepingu sõlmides. Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner. Ta on väga uudishimulik ja õpihimuline. Tema teadmistejanu polnud veel saanud rahuldust, erinevalt Faustist. Kui Faust nägi asju halvemast poolest siis Wagner oli tunduvalt optimistlikum. See võis olla tingitud sellest et ta oli noorem kui Faust. "Kui minul mõnikord on tusatuju, kuid iial see ei võta säärast kuju. Peale maa ja mets on igav mehele, mind kadedaks ei tee ka linnutiivad. Mis teise jõuga vaimurõõmud viivad mind köitelt köitele ja lehelt lehele!
Pille Lill on eesti laulja (sopran) ja Muusikute Fondi looja (PLMF). Pille Lill alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on ta lõpetanud kahel erialal - muusikapedagoogika ja ooperilaul. Oma haridusteed jätkas ta Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris ning magistrikraadi kaitses Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Aastatel 2004-2011 täiendas ta end doktoriõpingute raames EMTA-s prof. Jaakko Ryhäneni juhendamisel ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll'i lied klassis. Ta on osa võtnud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio...
Rammstein Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Heliloojad Tuntumad Saksa heliloojad barokiajastul olid: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel, Ludwig van Beethoven Romantismiajastul: Robert Schumann, Johannes Brahms, Richard Wagner jpt. Nende teoseid esitavad tuntud muusika-kollektiivid nagu näiteks Berliini Filharmoonikud. Laulunäited https://www.youtube.com/watch?v=8jLO7UjQus0 missa h-moll https://www.youtube.com/watch?v=t894eGoymio hällilaul, org lullaby https://www.youtube.com/watch?v=IVJD3dL4diY Taccata and fugue in D minor https://www.youtube.com/watch?v=6z4KK7RWjmk Symphony No. 5 Veel laulunäiteid https://www.youtube.com/watch?v=4Tr0otuiQuU Moonlight sonata https://www
Mascagni ja Leoncavallo teosed on lühikesed ning seetõttu esitatakse need koos ühel õhtul. PUCCINI Itaalia helilooja Sündinud Lucca külas, kuid lahkus sealt Õppis Milano konservatooriumis ,,Boheem" ,,Tosca" ,,Madame" ,,Turandot" ,,Butterfly" 3 lühiooperit (ühevaatuselised) triloogia 1) ,,Mantel"; 2) ,,Õde Angelika"; 3) ,,Gianni Schicchi" ROSSINI BIZET VERDI WAGNER MASCAGNI LEONCAVA PUCCINI LLO ,,Tuhkatriinu ,,Carme ,,Rigoletto ,,Rienzi" ,,Talupoja ,,Pajatsid" ,,Boheem" " n" " ,,Tannhäuser" au" ,,Tosca" ,,Sevilla ,,Trubaduu ,,Lohengrin" ,,Madame"
iroonilist suhtumist ideaalidesse. Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid.Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. 2. Revolutsioonilises võitluses osalesid aktiivselt heliloojad Hector Berlioz, Richard Wagner, Fryderyk Chopin, Frence Liszt. 3. Kriitiliste realistide eesmärk oli elu kainelt analüüsida ning juhtida oma teoste kaudu tähelepanu väärnähtustele, esmajoones sotsiaalsele ebavõrdsusele ning kapitalistlike suhete inimest moondavale toimele. 4. Romantismiaegses arhitektuuris tärkas taas huvi gooti ja keskaegse kunsti vastu, ning need said romantismile iseloomulikuks. 5. Romantism on väga keerukas, mitmepalgeline ja vastuoluline nähtus
Sümfoonia nr 4 e-moll, I osa. Hector Berlioz ,,Fantastiline sümfoonia'' Ooperizanri areng - 19. sajandi esimesel poolel oli suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper. - Pariisis tegutses ka teater Koomiline Ooper. - 19. sajandi keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja 19. sajandi üks märgilisema tähtsusega heliloojaid Richard Wagner Giuseppe Verdi - Ooperikuningaks, kuna ta valitses 19. sajandil sealset muusikamaastikku tervelt viiskümmend aastat. Richard Wagner - Tal on 26 ooperit. Giuseppe Verdi Giuseppe Verdi palad Giuseppe Verdi ,,Traviata''. ,,Sempre libera'' Ooper ,,Nabucco''. Orjade koor ,,Va pensiero'' Ooperi ja opereti erinevused
Lõi mitmeid isamaalisi laule. Jean Sibelius. Soome kuulsaim helilooja. Norra - Edvard Grieg. Seostas oma maa folkloori klassikaliste traditsioonidega. Nimeta tuntumad ooperi loojad romantismiajastul. Nimeta nende teoseid. G. Bizet - "Avamäng", "Habanera"- ("Carmen") Sündis Pariisis, isa oli lauluõpetaja, ema pianist. G. Verdi - "Orjade koor" - ("Nabucco") Sündis Itaalias, laulud seotud vabadusvõitlusega, käis kirikus orelimuusikat kuulamas. R. Wagner - "Avamäng", "Palverändurite koor", ("Tannhäuser") Sündis Saksamaal, Leipzigis. Helilooja ja dirigent. Inspiratsioon Beethovenist. Iseloomusta vene romantikute muusikat- zanrid, teemad. Zanrid: ooper, ballett, orkestri- ja klaverimuusika, sümfoonia Teemad: Venemaa ajalugu, rahvalegendid ja muinasjutud, legendid, muinasjutud, kombed ning olustik. P.Tsaikovski tuntumad balletid. MK(3) Pjotr Tsaikovski (1840-1893) on vene klassikalise sümfoonia rajaja.
OOPERI RIIGID Itaalia Maa, mis on ooperi sünnimaa. 18.saj esimesel poolel valitses Itaalia ooperpeaaegu kogu Euroopas. Romantismiajastul jõudis Itaalia ooper ennenägematu õitsenguni. Lähemalt Itaalia ooperist: 1)aasta jooksul kolm hooaega 2)Juhtis impressario 3)Oopereid esitati seeriana Iseloomustab: 1)Bel canto-17.saj Itaalias väljakujunenud laulustiil 2)Virtuoossed koloratuurid-kiiretempolised ilustused meloodias 3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased: Gioacchino Rossini(1792-1868) Kirjutas kokku 39 ooperit. Tema muusikat iseloomustab meloodilisus, hea karakteersus ja rütmiselgus. Suuremad kordaminekud ooper Buffa.Opera buffa tunnused süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kava...
Ta haigestus aga ise raskelt difteriiti ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema. Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud, nagu Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875. aasta ümber. 1876 sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner Bayreuthis süvendas oma usulis-askeetlikke meeleolusid ja kristlust taides, nagu see "Parsifalis" kristalliseerus, jõudis Nietzsche risti vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt. Nietzsche sulest on ilmunud: · "Tragöödia sünd" (Die Geburt der Tragödie), 1872 · "Ajakohatud vaatlused", 1876 · "Inimlik-üliinimlik" (Menschliches, Allzumenschliches), 1878
Teoses on naise sümboliks Margarete ehk Gretchen. Ta on iseseisev ja kindla eesmärgiga. Ei kahtle endas ja oskab oma arvamust välja näidata. 6) Iseloomusta põhjalikult Fausti. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Goethe kujutas teda uusaja teadmis- ja tunnetusjanulise isikuna. Teda häirib küsimus: miks ma saan kasutada selliseid vahendeid? Talle on ülitähtis just asja mõte, küsimus: miks? Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest
" Nad olid nii programmilise muusika kui ka muude Berliozi, Liszti ja Wagneri tehtud uuenduste vastu. Brahmsi muusiks valitsesid 18. saj. väljakujunenud vormid. Mõningaid uusi jooni tõi ta vaid helikeelde. "Minu ideaal on rahvalaul," kinnitas Brahms. Brahmsi loomingus elab tüüpiline romantiline kangelane, kelle võitlus saatusega on traagiline. Tegelikult avasid kaks vastasrindlast,Wagner ja Brahms, oma ajastut erinevalt ning täiendasid sellega teineteist. See ilmneb ka žanrite valikus: Wagner pööras peatähelepanu ooperile, Brahms aga ei ole loonud ühtegi ooperit. Kirjandusega on Brahmsi muusikal kokkupuuteid vaid koori- ja soololauludes, mida ta Schuberti ja Schumanni eeskujul arvukalt lõi. Paljud neist on võitnud laialdase populaarsuse, nagu nt. "Hällilaul". Olles ise silmapaistev pianist, on Brahms rohkesti kirjutanud klaverimuusikat. Kuid tema loomingu kõige väärtuslikuma osa moodustavad siiski sümfoonilised teosed: 4 sümfooniat,
Tavaliselt oli seal 5 vaatust ning suured koori & baletti tseenid. Tegevusliku põhikonflikt rajati isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisele. Grand ooperasse tuli vaatajaid nii Pariisist kui ümbruskonnast, eriti pärast raudtee avamist 1837 aastal. SAKSAMAA Ooper võitles 19. Sajandi alguses oma olemasolu nimel: liiga vähe oli oma rahvusest häid lauljaid ning repertuaari (lauluvara & kava). Ajapikku asi paranes, 19. Sajandi keskel jõudis Richard Wagner pärast põhjalikku ooperirepertuaariga tutvumist oma ooperiuuenduseni: ooper on muusikadraama, kus kõik kunstiliigid moodustavad terviku ning milles on loobutud üksteisele järgnevate numbrite esitamisest — muusika ja lavategevus peavad arenema katkematult. Wagner kirjutas oma ooperilibretod ise, võttes enamasti aluseks Skandinaavia ja Germaanile omaseid legende ning müüte. Saksamaal kirjutati ka koomilise oopereid. Teatritüüpe oli Saksamaal kaks:
vabadusliikumisega. *Nimeta Verdi tuntumaid oopereid. Verdi tuntumad ooperid on ,,Oberto'', ,,Attila'', ,,Nabucco'', ,,Röövlid''. *Mis liiki teosed kuuluvad P.Tsaikovski loomingusse? Too näiteid tema tuntumatest teostest. Tsaikovski loomingusse kuuluvad balletid, ooperid, sümfooniad, klaverikontsertid. Tuntuimad teosed on ,,Luikede järv'', ,,Pähklipureja''. *Nimeta heliloojate Schubert, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Tsaikovski, Sibelius, Grieg sünnimaad. Schubert Austriast, Chopin Poolast, Liszt Ungarist, Verdi Itaaliast, Wagner Saksamaalt, Tsaikovski Venemaalt, Sibelius Soomest, Grieg Norrast. *Milline on Sinu arvates romantismiajastu muusika? Mille poolest erineb see klassitsismiajastu muusikast? Iseloomusta seda kuulatud palade põhjal. Harmoonia on värvikas, lüüriline, väljendusrikas meloodia.
keskenduti teaduse arengule ja progresseerumisele. 5.Romantismi ajal olid rahvuslikult liikumised, revolutsioonid aga klassitsimi ajal toimus linnastumine ja tööstusrevolutsioon.(?) Millised uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Kirjelda/selgita? Tekkis programmiline muusika. Nimeta esimesi romantismiajastu heliloojaid (min 34), kelle looming pani aluse uuele ajastule muusikaloos? Franz Liszt, Frédéric Chopin, Robert Schumann, Richard Wagner Kelle loomingus oli väga oluliseks žanriks soololaul ja teda peetakse ka saksa Lied’i (sk laul) isaks? Franz Schubert Nimeta Schuberti laulutsükleid! „Kaunis möldrineiu“ ja „Talvine teekond“ Mida öeldakse Schuberti 8. sümfoonia „Lõpetamata sümfoonia” kohta? Kuna ta oli sinna kirjutanud ainult kaks liikumist, kuigi ta elas veel kuus aastat peale selle kirjutamist. Arvati, et ta ei suutnud seda lõpetada sellepärast et tal oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
