Kreutzwaldi kodus kaeti laud ka kohvi ja koogiga. Lydial oli ka lõpu poole patakas lehti, mis olid tema luuletused ning alguse poole kasutati neid pabereid Jannseni ajalehe dokumentidena. 5. Kostüümid, grimm, maskid Kostüümid olid uhked. Naised kandsid ilusaid maani kleite. Lydia kandis veel enamasti värvilisi, kriiskavaid toone nagu Kreutzwaldile külla minnes. Samas olid madalat sugu eestlased räbalates, võiks öelda, et kartulikotis, piha ümber vöö asemel nöör. 6. Tegelased Peategelane Lydia oli väga peenike ja pikk noor neiu, mustade pikkade juustega. Hääl oli tal õrn ja hele. Minule peategelane ei meeldinud. Minu arvates välimuselt ei sobinud ta Lydiat etendama. Mina näen Lydiat kui tugeva karakteri ja kehaehitusega võimukat naist ja Ragne Pekarev seda ei kujutanud. Lisaks käitus ta kohati liiga lapsikult, mitte jättes muljet nagu ta peabki selline olema, vaid ta ei oska paremini. 7. Muusika, helid, vaikus
A Van Alleni vööd D U Van Alleni vööde skeem Maa magnetvälja skeem S Van Alleni vööd M sisemine väline Van Alleni vöö A A TE A D U S Virmalised Alaskal M A A TE A Laetud osakeste spiraalne trajektoor piki magnetvälja jõujoont D
Eestis on korraldatud punk laulupidu. Tõnu Trubetky Malemaja star Keskaegses keldris hämar saal, kus istub Ehlvest Jaan, Peakohal iidne võlvikaar. Siis ilmub baaridaam Ja pikkamööda täitub baar, see Malemaja baar, Ja leti juurde astub, see Malemaja star. Käib Malemajas pingeline töö, on meister hoos. Seal midagi ei selgu üleöö ja pead on koos. On malemeistril kaamlinahast vöö, sees kõva doos. Ta Karpovitki malemängus lööb ja kogu moos. Jälle ees tal pingeline mats, on asi ``2''. Vastane on suur ja paks, ka Ehlvest pole laps. Enne mängu võetud naps teeb tuju rõõmsamaks. Otsaette laks ja võit on käes tal nagu naks. Siin malemeister viidab oma võidujärgset ööd Ja baaridaamil läbi öö on baaris palju tööd Ja malemeister kiidab oma kaamlinahast vööd. Ta hääl siis kajab läbi öö, siis kajab läbi öö..
vahele · On kujult ebakorrapärased · Valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite · Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni · Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi · Umbes 160 asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga C-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega · Asuvad asteroidide vöö kaugemas osas · Peegeldavad 3% valgusest S-TÜÜPI ASTEROIDID · Nendel arvatakse olevat raud-nikkel tuum · Sisaldavad palju räni · Peegeldavad tagasi 15% valgusest M-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad puhtast rauast ja niklist · Peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust Komeedid · Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline' · Sabatähed · On pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad enamasti ootamatult
Karu koja ehitamiseks läheb vaja männipuud, seedermänni juurt ja seedermänni kohevat latva. Enne karu äratamist puhastatakse ja pühitsetakse suvekoda suitsuga ja tehakse mitmeid rituaale. Karu kotta paigutamine on väga tähtis,sest sellel on väga eriline viis. Karu kantakse kaarega tagaseinast mööda ja katuseluugist sisse .Tagasein on maja selg, katuseluuk silm, mis avaneb taevasse jumala poole. Kui mehed ehitasid karukoda, siis naised valmistasid peoriideid ja kasetohust pauna vöö, rätiku, ehete jaoks. Karusid austasid handid. Emakaru ehiti naiseks .Silmadeks pandi tähed,käpale pandi linnurõngas ja koonu ette pandi puust voolitud oda, mis tähistas suvekoja kesktelge, kus karu pilk vaatas otse lõunasse. Laulusauale märgitakse iga laul oma täkkega. Hea laul võib saada kuni 3 täket. Laulusaul on kui küti kroonika, mis säilitab rituaali järjestuse. Sammasait on küti kultuuri looming, mis on metsa vanim püsiehitis. Kütt säilitab sammasaidas oma talve
• Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. • Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. • Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. • Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. • Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides palju erinevaid tähtkujusid. • See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. KOOSTIS JA STRUKTUUR • Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. • See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast.
väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel võrdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on väga hästi nähtav. Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides tähtkujusid nagu Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud, Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal.
jooksid, võitlesid üksteisega. Nad olid tegelikult oma isanda teenrid- paažid puhastasid ta relvi ja riideid, neid õpetati turvisemundrit isandale selgaajama, pidid tallis hobuseid puhastama ja tundma lahingus vajalikke võtteid. Tuli aeg ja isand nimetask nad oma relvakanjdateks. See oli pidulik sündmus, sellest teatati ka poisi vanematele, korraldati pidusööming ja turniir. Vanemad juhtisid, oõlevad vahaküünlad käes, poja alatari ette, kus preester alatari pühitsetud mõõga ja vöö vastsele relvakandjale ümber kinnitas. Relvakandjad jagusneid oma kohustuste tõttu eri liikidesse: kõige kõrgem oli relvakandja, kes seisis otseselt ptarooni ja tolle abikaasa teenistuses, sellele järgnseid relvakandjad-kammerhärrad, siis tallmeistrid, laua- ja serveerimise eest vastutajad, relvastuse eest vastutajad. 20...21-aastaselt löödi kannupoiss vastavalt teenetele rüütliks. Selleks tehti läbi pidulik riitus, kus segunesid kiriklikud ning sõjalised toimingud.
Arvustus VAT teatris etendusele ,,Kirjaklambritest vöö" Etendus toimus 18. novembril 2013 Näidendi autorid Mare Sabolotny ja Rein Agur Etenduse lavastaja Rein Agur Valguskujunduja Luise Leesment Helilooja Rivo Laasi Etendus oli algusest peale sügavamõtteline ja kaasakiskuv. See rääkis noorte elust, kuidas minnakse pahale teele. Ja mis võib juhtuda kui teha valesid valikuid elus. Lugu rääkis tüdrukust nimega Kati, ta mõlemad vanemad olid advokaadid. Kuni nooruseani elas pere Inglismaal, kuna isa oli inglane. Eestisse kolides tekkisid Katil toitumishäired. Tal tekkisid suitsu- ja alkoholisõltuvus. Tal olid masendushood ja ta oli depressioonis. Tal oli sõprussuhe poisiga, kelle nim...
kipsiga või puuga · Miimikat ei saanud kasutada · Igal tegelasel oli oma mask · Vahetades rolli, vahetas näitleja ka maski · Oli ka kahepoolseid maske ühelt poolt kurja, teiselt poolt rahuliku ilmega · Maski osaks oli ka parukas Riietus · Kõik elemendid pidid andma suurenduse · Kanti koturne paksu tallaga jalanõud · Kitoon varrukatega ülariie · Kitooni peale tõmmati mantel · Rõivastel oli all polster · Vöö oli alati kõrgemale tõstetud Kraana · Jumalaid kehastavaid näitlejaid tõsteti vinnaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena Pronteion · Piksemasin · Suur trumm, mille peale pilluti metallkuule · Tavaliselt kasutati siis, kui ilmusid jumalad Ekkyklema · Selle abil näidati seda, mis toimus maja sisemuses · Enamasti kasutati tragöödiates surnute välja toomiseks
Viimase 100 aasta jooksul on maailmamere veetase tõusnud 10-25 cm. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Niiluse delta on üks vanimaid ja intensiivselt haritavaid põllumajanduspiirkondi maailmas. See on väga tihedasti asustatud piirkond, kus elab kohati kuni 1600 inimest km2. Ainult 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv intensiivseks maaviljeluseks. Tõusev meretase võib purustada kaitsva rannavallide vöö. Tagajärjed oleksid vägagi tõsised. Kolmandik Egiptuse kalade väljapüügist tuleb laguunidest. Veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa mageveekaladest oleks ohus. Väärtuslik põllumajandusmaa häviks suures osas. Alexandria and Port Said jääksid vee alla. Puhketurism saaks hävitava löögi. Põhjavesi muutuks soolaseks. Globaalse soojenemise tagajärjel võib tekkida magevee puudus. Muutused
Hispaanias raadioteleskoobiga tehtud mõõtmised andsid Erise läbimõõduks aga 3100 kilomeetrit. Erisel on teatavasti üks kaaslane Dysnomia. Arvatakse, et see taevakeha on kaetud metaanijääga nagu Pluuto. Seetõttu tundub ta kõige sarnasem sellele planeedle. Makemake Makemake avastati 31. märtsil 2005. aastal. Päikesesüsteemi kääbusplaneetide seas on ta suuruselt kolmas ja Pluuto läbimõõdust umbes 3/4. Makemakel ei ole teadaolevaid kaaslasi, mis muudab ta Kuiperi vöö seas ainulaadseks. Äärmiselt madala keskmise temperatuuri tõttu, mis on umbes 30 Kelvinit ehk -243,2 kraadi Celsiust, on selle pind kaetud metaani-, etaani- ja võibolla ka lämmastikujääga. Kääbusplaneedi nimi pärineb Rapanui jumalalt Makemakelt. Haumea Haumea on Päikesesüsteemi viies planeet, mis avastati 2005. aastal 2003. aasta fotode analüüsil. Ta on munakujuline taevakeha, mille mõõtmed on Plutoga võrreldavad. Selle
algab talv. Sügis Astronoomiline sügis algab põhjapoolkeral sügisesel pööripäeval, lõunapoolkeral aga kevadisel pööripäeval. Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 22. või 23.septembril. Sügisesel võrdpäevsusel on kogu Maal öö ja päev sama pikad 12 tundi. Päike asub seniidis ekvaatori kohal. Sügisese pööripäeva ajal algab lõunapoolkeral kevad. Mis on sodiaagivöö? Sodiaagivöö on taevas olev kujutletav vöö, mida Päike läbib aasta jooksul. Sodiaagivöös on 13 sodiaagimärki, mille moodustavad vastava tähtkuju tähed, täheparved ja galaktikad. Päikesekiirte langemine Maale talvisel pööripäeval Päikesekiirte langemine Maale kevadisel pööripäeval Päikesekiirte langemine Maale suvisel pööripäeval Päikesekiirte langemine Maale sügisesel pööripäeval Click to edit Master text styles Second level Third level
Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? 1)selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või 2) selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind? - üldkujuline pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje Mis on pöördpinna ... ? 1) meridiaan kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega 2) ekvaator suurima raadiusega paralleel 3) vöö kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa 4) kael väikseima raadiusega paralleel 5) paralleel pöördpinna teljega risti olevad lõiked Kuidas tekib joonpind, nimeta joonpindu - joonpind tekib sirgjoonelise liikumisega jagunevad 1) laotuvad joonpinnad (kooniline, silindriline, puutujute pind) 2) mittelaotuvad Milliseid lõikeid võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga?(oleneb tasapinna asendist) ellips, ring, kaks paralleelset sirget
Le Verrier` poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom J. Galle. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Väljaspool Pluuto orbiiti on näha Päikesesüsteemi kümnendat planeeti Sedna. Veel asub seal Cuiperi vöö (koosneb jäistest väikestest taevakehadest, oletatakse, et sealt tulevad meile komeedid.) Vöö ümbritseb Päikesesüsteemi üpris ühtlaselt. 1. Mis on asteroid? Asteroid on Päikesesüsteemi väikekeha, mis on kujult ebakorrapärane. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. 2. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti
Saaja rong ei sõida sisse väravast (selle kaudu viidi surnuid) vaid lõhutakse osa aiast maha või kasutatakse mõnd muud ebatavalist õuelepääsu. Kui pulmarong peatub õues tõmbab peiu isa hobuselt looga ühe korraga maha ja viskab katusele. Peiu ema laotab saani ette kasuka või siis villase vaiba, millele mõrsja astub või tõsteti., Sellest loodetakse head lambaõnne või mõrsja lepliku südant või üksmeelset elu. Mõrsja heidab kas vaibale või kasukale vöö. Majja mõrsja kas talutatakse (talutajaks isamees või peiu ema) või kantakse (kandjaks peiupoiss või peiu). Mõrsja ees astub isamees või peiupoiss ja lõi mõõgaga riste ukselävele ja igasse nurka, et peletada kurja. Oma uude kodusse ei tohi mõrsja astuda vasaku jalaga. Mõrsja majja astudes peavad kõik tuled põlema (tuli on kurja tõrje). Mõrsja asetatakse laua taha istuma ning siis viis isamees mõrsja taas õue
Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus
töökoha juures kasutada mis võimaldavad sul ohutumalt töödata, hoida väsimust kontrolli all ja suurendada töötulemust. Üldised juhtnöörid Uuri järgi tõstetava objekti kaal enne kui seda tõstma hakkad juhul kui tõstetav objekt on liiga raske või on sellest halb kinni haarata, kutsu appi kaastööline või kasuta vastavat atribuutikat. Tõsta sujuvalt, nõksatustega tõstes võib saada vigastusi Hoia tõstetavat objekti kehale ligidal vöö kõrgusel, et vähendada seljavenitusi Väldi tõstmisel venitusi Soovitav on paar korda taha painutada pärast pikka istumist või tõstmist. Tööriistade töö- ja disaini modifikatsioonid Hoolda tööriistu regulaarselt ning paranda või vaheta need kui see on vajalik. Kontrolli et tööriistad oleksid hästi kinnivõetavad ja ei libiseks käest ära. Tööriistad mis vajavad terve käega kinnivõtmist on alati paremad kui need mida kasutad vaid
Wolfe Creeki meteoriidikraater on meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis. See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Kraatri läbimõõt on 885 m ja sügavus 50 m, tema erodeeritud seinad kerkivad 31 meetrit ümbritsevast kõrbetasandikust kõrgemale. 6.Mis on oorti pilv Öpik-Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Ülejäänud pisiobjektid, mis tiirlevad veelgi kaugemal kui Öpik-Oorti pilv, moodustavad Kuiperi vöö. Oletatakse, et neist saavad alguse komeedid. Pika tiirlemisperioodiga komeedid tulevad Öpik-Oorti pilvest, lühikese tiirlemisperioodiga komeedid Kuiperi vööst. Jupiteri ja Neptuuni vahel tuntakse veel kuut tiirlevat pisitaevakeha, Kentaure. Peaaegu kindlalt võib väita, et need taevakehad on "põgenikud" Kuiperi Vööst.
Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel võrdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on väga hästi nähtav. Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides tähtkujusid nagu Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud, Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal.
SEINAD Välisseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, Tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus Välisseintele esitatavad nõuded: Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, välisilme püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust, metallist, klaasist Paigaldavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, väikeplokk-seinad, suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vaj...
TTÜ Tartu Kolledz Materjalide Taaskasutus I Anti Aben Miko Sorge Jäätmete sorteerimine Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Sissejuhatus Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse.
Nn uus täht oli tegelt olemas ka varem, kuid süttis ootamatult, mille tulemusena ta heledus kasvas lühikese aja jooksul 10 000tuh kordi. Pärast süttimist hakkab taastuma tähe esialgne heledus. Heleduse muutumise amplit. on 7-14 tähesuurust. Noovadena plahvatavad vaid väga kuumad ja mõõduka heledusega tähed. 6. Linnutee · Miljardite kaugete Linnutee galaktika tähtede ühtesulav valgus, mis mood. meie öises taevas heleda vöö. · Linnutee uurimist alustas G.Galilei 1610 ja jätkas William Herschel 18. saj. · Heledaim osa Linnuteest asub Amburi tähtkujus · Meie lähigalaktikad on Andromeda udukogu, Suur ja Väike Magalhaes. 7. Galaktikate liigid · Ehituse järgi: 1) elliptilised- koosnevad vanadest tähtedest. Jagatakse omakorda 3-ks: I. Seyferti galaktikad- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. II
Tulemuseks on kõver selgroog ja aluaegsed seljavalud. Et vältida sundasendit on soovitav muuta mingi aja tagant tooli või paigutada ümber töökohta. Kintsud peaksid olema paralleelselt põrandaga. Hea vaatenurk kuvarile on 20-45 allpool silmade tasapinnast. Kuvari kalle peab olema muudetav. Tool on reguleeritava kõrgusega ( jalad toetuvad korralikult põrandale ); kohandatav polsterdatud seljatoega, mis toetab selja alumist osa vöö kõrgusel ja kaitseb selja ülaosa juhusliku kaldumise eest taha. Tool on viierattaline ja hea liikuvusega. Jalatuge ei ole, kuid selle järgi puudub otsene vajadus. Töölaud on küll tavaline kontorilaud, seda ei saa enda järgi kohendada, aga selleks puudub ka vajadus. Töölaual on piisavalt ruumi arvuti, telefoni ja muude asjade jaoks. Töölaud on mugav ja ruumikas. Lauakate on tume ja mittepeegeldav. Päevavalgust on töökohal piisavalt, mis on väga hea ja ka keskkonnasõbralik
Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka
Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. · Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka
Keskajal kirjutati kroonikaid väga palju. rooma traditsioon. Keskaegne kroonika räägib rahvaste ajaloost, sõdadest, valitsejadest. Kangelaslaulud · Rolandi laul · Cidi laul · Nibelungide laul Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje
poole, kui teda ründasid Diomedes ja tema linna asukad. Lahingu ajaks andis Herakles märad Hermese poja, Abderuse hoida, kuid vihased märad rebisid ta puruks. Herakles suutis suure vaevaga Bistonese linna elanikud seljatada ja lõi surnuks Diomedesegi (kelle ta nüüd karistuseks ta oma märadele toitis) ning rajas sinna Abderuse auks linna, millele ta pani nimeks Abderas. Toonud märad Eurystheusele, ohverdas viimane need Hera auks. 9)Hippolyte vöö Tundub, et peale kaheksandat ülesannet olid Eurystheusel ideed otsas, kuid nüüd aitas teda tütar Admete, kes noomis isa, et see Heraklesel ainult kõige jubedamaid loomi laseb koju tuua parem toogu kangelane Mükeenesse midagi tõeliselt ilusat, tema ise kannaks näiteks hea meelega Hippolyte kuulsat vööd - pealegi oleks see raske ülesanne. Eurystheus nõustus oma tütre arvamusega ning Herakles saadeti Hippolyte vöö järele. Hippolyte oli amatsoonide kuninganna
Athena aitas kangelasel neid linde peidupaigast välja peletada ja kui õhus olid, siis lasi maha. 7) Pidi minema Kreetale ja ära tooma ilusa sõnni, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles sai ta kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. 8) Pidi kätte saama Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis kõigepealt Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära. 9) Pidi ära tooma amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Hippolyte võttis teda lahkesti vastu, kuid Hera rikkus kõik ära. Hera andis amatsoonidele mõtte, et Herakles tahab Hippolytet ära röövida. Nüüd naised ründasid vägilase laeva. Herakles ärritus, tappis Hippolyte ja ülejäänud öra ja võttis selle vöö. 10) Pidi ära tooma Geryoni kariloomad. Geryon oli kolme kerega koletis, kes elas Erythial. Teel sinna jõudis Herakles Vahemere lõppu ning oma reisi mälestuseks
1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht
12 vägitegu: 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi. 2. Tappis Lernas 9peaga koletise. 3. Püüdis kinni väleda Keryneia kuldsete sarvedega emahirve 4. Tappis Stymphalose soos Arkaadia inimsööjad linnud 5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi. 6. Puhastas sõnnikust Augeiase tallid juhtudes kaks jõge kokku. 7. Tõi ära Minose metsiku sõnni, kelle Poseidon oli tollele kinkinud. 8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused. 9. Tõi ära Hippolyte vöö. 10. Tõi ära Geryoneuse karja. 11. Röövis Atlase abiga hesperiidide õunad. 12. Päästis Theuse allilma ,,unustuse istmelt" Trooja hobune Pettus, mille abiga Trooja vallutati. Suur puuhobune, mis oli seest õõnes, kuhu olid end peitnud kreeklased. Ariadne lõng Selle abil leidis Theuses päras Minotauruse tapmist labürindist tagasitee (lõng- juhtnöör). Raskest olukorrast väljapääs.
Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel. Osoonist moodustuv kiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva "kurja" kiirguse eest. Kui osoonikihti poleks, siis steriliseeriks päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava. Kui paks on osoonikiht? Tegelikult polegi tegu päris kihiga, vaid põhiosa osoonist paikneb Maast 1050 kilomeetri kõrgusel. Osoonikiht on nõnda hõre, et kokku surutuna moodustaks ta Maa ümber vaid kingatalla paksuse vöö. Nii habras ja seega ka väga haavatav on see meie kaitsekilp. Mis juhtub, kui osoonikiht kahjustub? Osoonikihi kahjustumine ohustab nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Eriti kahjulik on UVB kiirgus, teadlaste väitel toob just selle tugevnemine kaasa suurema haigestumise nahavähki ja silmakaesse; nõrgeneb inimeste immuunsüsteem, mistõttu võivad levima hakata
Lahing jätkub. V laul. Käimas on raevukas sõda, Pandaros suri. Diomede haavab Aphroditet sõja käigus. VI laul. Troojalased lubavad Athenale peplose annetada, et see kõrvaldaks lahingus Diomedese, kuid Athena keeldub. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astynax kasvaks tugevaks. VII laul. Jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks ajaks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab punase vöö. Võitlus on selleks päevaks läbi. VIII laul. Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad kreeklasi tugevalt. IX laul. Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andeks paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, Aias, Odysseus lähevad Achilleust paluma. X laul. Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusele ja Diomedele ette. Diomede tapab Doloni ja Odysseus ning Diomede lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad
asteroidid koosnevad. CTÜÜPI ASTEROIDE on 75% 85% koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega asuvad asteroivöö kaugemas osas, kuid neid on ka Päikesepoolsel asualal. STÜÜPI ASTEROIDE on 13% 17% nendel arvatakse olevat raudnikkeltuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid sisaldavad ka palju räni nimetatakse veel kiviasteroidideks asuvad rohkem asteroidide vöö päikesepoolses osas. MTÜÜPI ASTEROIDID koosnevad puhtast rauast ja niklist peegeldavad valgust hästi ASTEROIDIDE ASUKOHT PERIHEEL = keha punkt, mis asub päikese massikeskmele kõige lähemal PERIHEEL JÄÄB KEHA MARSI ORBIIDI SISSE neid on alla saja Neid võib jagada kolme tüüpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi 98% asteroidide PERIHEEL JÄÄB JUPITERI ORBIIDI SISSE ASTEROIDIVÖÖST KAUGEMAL ASUVAID ASTEROIDE avastatud üle 20
metsi. Selle, milline looduse tüüp kusagil kujuneb, määrab suuresti ära kliima, suur mõju on ka mullastikul. Erinevate mandrite samade bioomide esindajad on üsna sarnased. See ei tähenda, et igal pool kohtame samu liike. Lihtsalt sarnased keskkonnatingimused eri kohtades on tinginud erinevate liikide sarnased kohastumused. Nii on eri maailmajagude kõrbetaimedel kõigil lihakas kasvumood, et vett kokkuhoida (sukulendid). TUNDRA 500-1000 kilomeetri laiune vöö põhjapoolkeral. Vegedatsiooniperiood on lühike- 2-2,5 kuud, valgusrikas (püsib polaarpäev), külm. Juulikuu keskmine temperatuur ulatub kuni +10°-ni. 10°-isotermi peetakse enamasti tundravööndi lõunapiiri määrajaks. Kogu suve vältel võib sada lühiajaliselt lund ja võib esineda öökülmi. Sademeid on vähe, 200-300 mm/a, kuid öhuniiskus on siiski suur, eriti suvel. Suvel lahtisulanud pinnasekihid on liigniisked
Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2 Kääbusplaneet Pluto ja tema kuu Charon Päikesesüsteemi mudel Et inimesed nägid Päikesesüsteemi kaua aega geotsentrilisest (Maa-kesksest) vaatekohast, ei saanud nad selle loomusest ja ehitusest aru. Päikesesüsteemi objektide näivaid liikumisi
ees olema. Mehed kandsid linaseid pükse ja särke. Meestel kui ka naistel ülerõivas oli linane kuub, talvel kanti nahast kasukat. Jalanõuks olid pastlad.Pidulikud riided on sarnased, kuid neil on muster. Naisteriiete hulka kuuluvad: seelik, kirivöö, põll, jakk ja tanu, sõba ja käised. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Lasterõivad sarnanesid täiskasvanute riietega. Algul kandsid poisid ja tüdrukud valget linast särki millele käis peale vöö. Riietus täienes lapse vanemaks saades. Poisid said püksid jalga 10-11 aasta vanuselt. Tüdrukud said seeliku selga 15. aastaselt. Paastumaarjapäeval peeti mokalaata- kaubeldi peresse karjapoiss, sest karjalaskepäev oli lähedal. Polnud lugu, kas karjapoiss oli noor või vana, kooliskäija või mitte. Kui kaup oli koos, kutsuti karjane oma tulevast tööd üle vaatama, pererahva ja loomadega tutvust tegema. Peremees ise käis koos karjasega tulevased karjamaad läbi, et poiss teaks, mis
vöökotike nokk-kingad/saapad chaperon vapiriietus lõigetega kleidid Kõrggooti cott, cyclas (1200-1350.a) korsett Hilisgooti brokaat, samet (1350-1525. a). dekoltee, pihik, sallkrae, slepp houppeland hennin, sarvtanu vöö, pikad varrukad püksid kellukesed, südamed, amuletid Renessanss Esimesed raamatud Itaalias rõivastusest Vararenessanss N: aluskleit, kleit, simara (1400-1500) M: alussärk/püksid, vest, Kõrgrenessanss pükssukad, jakk (1500-1520/30) karusnahkse voodriga ülejäänud Euroopa lahtkäistega mantel, (u.1500-1630) vammus, kubemekott, Eestis 1520-1650 trikoopüksid
Tehnoloogilise töötlemise järjestus 1. Kanga kuum-niiske töötlemine (defektide kontroll, vigade märkimine ja lõimelõnga suuna leidmine). 2. Detailide kangale paigutus (õmblusvarude lisamine). 3. Detailide juurdelõikus. 4. Tugevdusmaterjali (dubleeri) lõikamine vastavalt detailidele. 5. Põhimaterjalist detailide tugevdamine (hõlmad, selg, varrukakaar). 6. Detailide täpsustamine. 7. Detailide jäljendamine ja vastasmärkide märkimine. 8. Varruka eesmise õmbluse venitamine. 9. I proovi traageldamine: seljadetailide traageldamine, selja keskõmbluse traageldamine, hõlmadetailide traageldamine, küljeõmbluste traageldamine, õlgade traageldamine, allääre pöördeosa tagasi traageldamine, õmblusvarude maha traageldamine. 10. Kuugliniidi ja eesmise õmbluse õmblemine paremal varrukal. 11. Aluskrae lõikamine, tugevdamine ja keskõmbluse õmblemine (õmblusvaru pressitakse lahku). 12. I proov: jälgitakse toote tasakaalu, laiust rinna-, vöö- ja puusajoonel....
boksis. Hobune võib erutuda ja teda kogemata jalaga lüüa. Ohuallikad hobuse saduldamisel: Uus sadul või isegi valtrap võib olla põhjuseks, miks hobune ehmub ja muutub närviliseks. Seda eriti siis, kui ta on boksis kinni seotud ja tal pole kuhugi pääseda. Hobune pole seotud ja inimene siseneb koos sadulaga boksi. Kui mingil põhjusel on hobusele saduldamine ebameeldiv, võib ta hakata boksis tiirutama või pöörata tagumiku ukse poole, et inimene ei saaks siseneda. Sadula vöö. Kui see kukub järsult maha ja teeb lärmi, võib hobune ehmuda. Valelt poolt sadula selgapanemine. Hobune muutub närviliseks, kuna see on tema jaoks täiesti uus ahel. Sadula selgapanemine, kui jalused pole kinnitatud. siis võib hobune jalusega vastu säärt saada, ehmatada ning niimoodi inimese otsa hüpata (eriti ohtlik olukord, kui see kõik juhtub boksis, sest inimene jääb hobuse ja boksi seina vahele). Ülesanne 2.
ookeanide keskahelike all kuni 15 kilomeetrini ookeanide äärtel. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Mis on sodiaak? Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat. Selgita päikese- ja täheööpäeva erinevustTäheööpäevaks nimetatakse mingi kinnistähe kahe teineteisele järgneva ülemise kulminatsiooni vahelist ajavahemikku. Et Maa asend kinnistähtede suhtes muutub väga vähe, võib täispöörde tegemise aja samastada ajavahemikuga kinnistähe järjestikuste kulminatsioonide vahel. Keskmine täheööpäev kestab 23 tundi, 56 minutit ja 4,09054
Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 5 Päikeseplekid Päikeseplekid ehk Päikeselaigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000°C madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et
ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest geimist. Võrkpalluri põhiasendis seisab mängija õlgade laiuselt harkseisus põlvedest kõverdatud, labajalad on paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja viidud päkkadele, käed on küünarliigesest kõverdatud vöö kõrgusel, ülakeha ette kallutatud ja vaade otse. Võrkpallisöödud võib jagada neljaks - ülalt- , alt-, ründesööt ja sööt laskumisega. Sööta võib ühe ja kahe käega, ette - ja seljataha. Kui suur on võrkpalli mänguväljaku suurus? Kui kaugel asub ründejoon keskjoonest? Kui pikk ja kui lai on võrk? Kui suur on meeste ja naiste võrgu kõrguse vahe? Mis on side-,ründe- ja kaitsemängijate ülesanded? Kes kuuluvad kohtunike brigaadi ja mis on nende ülesanded?
km. Ookeanide põhjas graniitne kiht osaliselt puudub. Graniitse kihi all asuvad aluselise koostisega kivimid mistõttu seda kihti kutsutakse basaltseks. Basaltse kihi paksus on suurim (kuni 3O km) mandriliste taeandike piires, ookeanide alal ta paksue väheneb märgatavalt (10-15 km). Seega koosneb maakoor e. litosfäär graniitsest ja basaltsest kihist ehk nn. sial-vööst (Si räni ja Al - alumiinium) PERIDOTIITNE VÖÖ JA TUUM Litosfäärile järgneb ultraaluseliste kivimite vöö peridotiitne mis koosneb ränist ja magneesiumist. Selle vöö paksuseks loetakse umbes 900 km. Selles sügavuses ilmneb aine elastsus (Mohhorovitshi pind). Vööd 900 km kuni 2900 km-ni nimetatakse vahevööks, sügavamal asub nn. tuum, kus 5100 km sügavusel asub välistuuma ja sisetuuma vaheline eralduspind mida nimetatakse tuuma piiriks. Temeratuur Keskmiselt iga 100 m kohta tõuseb temperatuur umbes 3 kraadi võrra. Sellist temperatuuri tõusu nimetatakse geotermiliseks gradiendiks.
suunitlusega mullastikukaart. Alfred Lillemamulla geneetilise klassifikatsiooni rajaja. Geneetiline mullastikukaart. Agromullastiku rajoneerimise skeem (kasutuses ka tänapäeval). Osvald Hallik uuris happeliste muldade levikut ja lupjamist Eestis. Arnold Piho agrokeemik, kes uuris muldade väetamise küsimusi. MULLA MINERAALOSA Maa sisemuses 4 suuremat vööd e. geosfääri: SiAl vöö siliitsiumalumiinium vöö. SiMa vöö (räni+magneesium). Vahevöö. Maa tuum Maakoores on (Hapnik 50%, Räni 25%, Al 7%, Fe 4%...) Mineraale jagatakse: a) tekke alusel (primarsed, sekundarsed). b) geoloogilise tähtsuse järgi (olulisemad: kvarts, päevak, vilgud graniidis) c) keem koostise järgi (ehedad-1 el. Väävliühendid- sulfiidid. Halogeenühendid. Oksiidide klassi- Kvarts 12% maakoort, primaarne. Hapniku sis hapete soolad- sulfaat, karbonaat, fosfaat, silikaat. Süsivesinikühendid) KIVIMID
asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidivöö- mis asub Jupiteri ja Marsi vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt kivist ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni-taguseid objekte, mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst nagu vesi, metaan ja ammoniaak. Sinna piirkonda jääb Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks kohtadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Päikese ja Maa mõnda iseäralikku vastastikust asendit. Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või Maa ja Päikese vahele. Ühenduses kaob
14. Tähtkujud on kindlate koordinaatidega määratud hulknurgad (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Neid on vaja Kuu ja planeetide jälgimise hõlbustamiseks. Heledamate tähtede rühmitused. Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimise hõlbustamiseks. 15. Sodiaak ehk loomaring on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole Päikese näilist teekonda ehk ekliptikat. Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju 16. See, et tähtede asend taevasfääril on püsiv on seletatav sellega, et tähtedevahelised kaugused on väga suured, selleks, et pilt muutuks, kuluks sadu tuhandeid aastaid. 17. Maa liikumine jagatakse: tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber telje, telje pretsessioon orbiidi tasandil normaali ümber 18
Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. 16.mis on Sodiaak? Sodiaakehk loomaring on kujuteldav vöö taevas. Algselt tehti kindlaks selle rõnga läbimõõt nii, et rõnga sisse jääksid Päikese, Kuu ja viie iidsetel aegadel teada olnud planeedi (Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri ja Saturni) orbiidid. Ekliptikal on 13 tähtkuju, kuid kui Kreeka astronoom Hipparchos (190-120 a. eKr) nägi sodiaagi korrapäratust, otsustas ta sodiaag jagada 12. võrdseks osaks, mis said endale loomaringi sümboli - neid osasid nimetatakse tänapäevani sodiaagimärkideks
Lugedes raamatut ,,Kirjaklambritest vöö" Mobiiltelefoni äratuskell helises. Patjade vahelt liikus aeglaselt peenika käsi plaaniga lärmakas asi vastu seina visata, või siis välja lülitada. Hamabaid pestes jäi Kati end peeglist jõllitama. Korrates küsimust miks ,mis tal pidevalt peas kummitas .Kaotanud lootuse leida elule mingisugenegi mõte,langetas ta pea ning pesi näo,et teha algust uue päevaga. Tujud olid piinanud teda kaua. Ühel päeval oli tal lollitaja, teisel surmakuulutaja, kolmandal puhas kurjus, neljandal puhas headus, viiendal depressioon, kuuendal tibi ja nii edasi.Aga vahel ei tundnud ta midagi .Kati isegi ei teadnud,kumb oli hullem,kas tujud või tuimus.Tujud ja tuimus olid järgmised põhjused,miks end vihata. Kui mul oli raamatu algusest loetud ainult paar esimest peatükki ,arvasin et tegu on järjekordselt mõne raamatuga ,kus peategelane on puberteedieas olev ülbe plikatirts.Tüdruk, kes ainult ropen...
põhjapiiril. Aborigeenid kutsuvad kraatrit Kandimalaliks. Nad usuvad, et kunagi roomas kraatri sügavusest välja vikerkaarevärvi madu ja temast jäi maha Wolfe Creeki säng. Eurooplased nägid esimest korda kraatrit juhuslikult 1947. aastal õhuluure ajal. 5. Mis on Oorti pilv? Öpik-Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Ülejäänud pisiobjektid, mis tiirlevad veelgi kaugemal kui Öpik-Oorti pilv, moodustavad Kuiperi vöö. Oletatakse, et neist saavad alguse komeedid. Pika tiirlemisperioodiga komeedid tulevad Öpik-Oorti pilvest, lühikese tiirlemisperioodiga komeedid Kuiperi vööst. Jupiteri ja Neptuuni vahel tuntakse veel kuut tiirlevat pisitaevakeha, Kentaure. Peaaegu kindlalt võib väita, et need taevakehad on "põgenikud" Kuiperi Vööst. Ernst Öpik oli Eesti astronoom, kes sõltumatult teisest astronoomist Jan Hendrik Oortist lõi Päikesesüsteemi ümbritseva komeediparve, nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
