Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud
kandis kuni surmani oma kodukihelkonna rõivaid. Tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. · Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks. · Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid pidulikke riideid · Ehteid ei kantud ainult ilu pärast. Need pidid kaitsma kurjade jõudude eest.Ümber keha seotud vöö pidi tegema tugevaks ja hoidma haiguste eest. Eriline kaitsev omadus usuti olevat kinnastel. Neid kanti mõnikord ka suveti vöö vahel. Rõivastust külas mõjutas otseselt talupoja elurütm ja selles vahelduvad töö-, puhke- ja pidupäevad. Rõivad jaotati vastavalt sellele kolme ossa: · pidulikud rõivad ehk seisuriided, mida kanti vaid pidulikel puhkudel, hoiti hoolega ning pärandati sageli lastelegi.
sajandi administratiivjaotuse järgi Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal kantud rahvarõivad. Silmapaistvad on Mulgimaa, s.o. Halliste, Karksi, Tarvastu, Paistu ja osaliselt ka Helme alad, sest seal on enim säilinud vanad elemendid rahavarõivaste juures. Nii leiame Mulgi naisterõivaste kaunistustes värviliste lõngadega tikitud arhailist taimeainelist ornamentikat.(Joon 1995) Halliste rahvarõiva peamised osad Halliste neiu rahvariide peamisteks osadeks on särk, vaip-seelik, puusapõll, vöö, sukad, pastlad ning lisaks veel peapael. Halliste naine: särk, seelikupook, vöö, pikk-kuub, pearätt, sukad, pastlad ning lisaks õlakate. Meherõivastus: särk, püksid, vöötasku, pikk-kuub, kaapkübar, poolsukad. Ehted komplektide juurde: vitssõled, hõbehelmed, klaashelmed, hõbeketid. .(Kaarma; Voolmaa 1981) Rõivastuse üldiseloomustus Nii neiul kui naisel on kotitaoline särk (ame), mille kaelaava kaunistavad äärt kaunistavad poolrattamotiivilised põimpilud
Oma ettekirjutused tegi ka kirik ja see nõudis keha kinnikatmist, mitte paljastamist. Kõige tähtsamateks aksessuaarideks said keskajal kindad. Kindad pidid otsustama elu ja surma küsimuse. Kõige suurem solvang oli teist inimest lüüa kindaga. Seda sai lunastada ainult veri. Kinnas oli ka üks tähtsamaid armupante. Kui daam ulatas oma väljavalitule kinda võis too tema tunnetes kindel olla. Armupandiks saadud kinnas kinnitati vöö või kiivri külge, et see tooks rüütlile lahingutes õnne. Kindaid hakati kasutama nii palju, et XII sajandil loodi Prantsusmaal oma kindameistrite tsunf. Kindaid kanti isegi süües ja nende peale pandi sõrmuseid. Jalanõud olid keskajal poolkinnised, värvitud nahast, pehme talla ja terava ninaotsaga. Kui ilma tõttu oleksid jalanõud mustaks saanud eelistati näiteks poristel tänavatel käija ilma jalanõudeta.
Oluline on jälgida, millal kantakse põlle ja pannakse pähe tanu. Põll, mis on tihti voodriga, on eeskätt abielunaise kostüümi osa ehkki Saaremaal kandsid 19. sajandi lõpul ka leeriealised neiud ees põlle. Põll on seega nii staatuse märk kui rõivast kaunistav ese. Pidulik põll oli triigitud või siis korraliku murrujoonega keskel. Põlle pikkus lähtub kandja mõõtmetest ega ole kõigi jaoks ühene. Põlle seotakse kaht moodi: põll seotakse vöö peale ja siis jäävad põllepaelad rippuma või põlle peale seotakse vöö ja põllepaelad peidetakse selle alla. Vöö on tavaliselt vaskpandlaga. Omapärased on naiste peakatted - lõua alt mähitavad linikud, papi või vitsarao abil toestatult vormis hoitud tanud, talvemütsid. Abielunaisel või ka lesel, lahutatud naisel olgu peas ikka ka peakate. Kui mees ja naine pole abielu sõlminud, kannab naine neiu riideid. Jalas kantakse pätte või pastlaid
· Esimesed paraolümpiamängud Roomas Rõivamood Moemaailma hakkasid juhtima noored. Sellel kümnendil sai alguse ka miniseeliku võidukäik. Sukkpüksid vahetusid retuuside vastu ning kontsad muutusid madalamaks ja mugavamaks. Naised: Moodi tuli miniseelik. kostüümseelik oli mugava laiusega, kas päris sirge või alt veidi laienev. Kostüümijakkide pikkus oli väga erinev. Väga palju esines vöötatud kostüüme, kusjuures vöö oli sageli viidud puusadele. Ka kostüümide juures oli eelistatumaks kaherealine kinnis. Pluusi asemel kanti sportliku kostüümi all tihti kõrge kaelusega dzemprit. Ka kleitide juures eelistati lihtsat sportlikku joont. Kõige populaarsemaks sai lihtne ühevärviline kleit, mida kaunistasid sirged läbilõiked või tepingud. Särgilikult lihtsa tegumoega kleite kaunistasid sageli kontrastsed kandid, suured nööbid, punutud või tepitud vöö. Viimane oli
Grete Vendel 8.a klass 12.04.2014 VAT Tearti „Kirjaklambritest vöö“ Retsensioon Käisin vaatamas 8.aprillil Kuressaare Linnateatris lavastust „Kirjaklambritest vöö“.Lavastuse autoriks on Rein Agur. Loo peategelane Kati (Katariina Ratasepp) on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline, kes kolis Inglismaalt Eestisse.Ta joob, suitsetab, talle meeldib pidutseda ja mõnuaineid pruukida.Tema klassivennal, austajal ja heal sõbral Juhanil (Meelis Põdersoo) on Kati elus suur roll.Poisist saab Kati poisssõber ja kuna Kati vanematel pole tütre jaoks aega, on Juhan temaga palju koos.Isa (Margo Teder) on inglane ning räägib inglise aksendiga, mis mulle isiklikult v...
(Havai, Ida-Aafrika vulkaanid) Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest magmast Kihtvulkaanid tekivad rönist ja gaasist rikastanud graniidsest magmast. negatiivne mõju; maavärinad, geisrid, lõõmpilved, mudavoolud postiiivne mõju: vulkaaniline pinnas viljakad, geisrid on energiaallikateks Maavärinad on maapinna lühiajalised järsud kõikumised ja vappumised.Tekivad kui pinged on suuremad kui maakoor taluda suudab. 3 piirkonda: Vahemere vöö, Vaikse ookeani tulevöö, Atlandi ookeani keskmäestiku vöö negatiivne mõju; põhjustab maanihkeid, lõhenemist, üleujutusi, tsunamisid, tulekahjusid seismilised lained;kivimitest vabanevad elastsed pinged, mis levivad maavärina koldest eemale Pedosfäär on litosfääri osa muldkate sinna alla kuuluvad: metsakõdu, turvas. Muld koosneb mileraalainetest, huumusest, elusorganismidest füüsikaline murenemine; on tingitud temperatuuri kõikumisest, tulemusena toimub peenestmine,
γM 1,3 k mod∗f c ,90, k 0,9∗2,5 f c, 90,d = = =1,7 MPa γM 1,3 3.2 Lõikele F v ,d =f v ,d∗bef ∗l v =1,7∗32∗200=10,9 kN k mod∗f v, k 0,9∗2,5 f v ,d = = =1,7 MPa γM 1,3 3.3 Alumise vöö nõrgestatud tõmbele 4 l (¿ ¿ v −t v )=9,7∗32∗( 200−30)=52,8 kN F t , d=f t ,0 , d∗b∗¿ k mod∗f t , 0,k 0,9∗14 f t ,0, d= = =9,7 MPa γM 1,3 4. Varutegurid kande- ja kasutuspiirseisundi järgi 4
16. ja 17 sajandil tuli kasutusele lame või pisut kumera keskosaga rõngassõlg millest 18. ja 19 sajandil arenes eesti naiste kõige pidulikum rinnaehe koonusekujuline kuhiksõlg. Sõled olid enamasti hõbedast, lihtsamad ka vase ja tina, räni alumiiniumi või nikli sulamist. Kaarsõlg , prees. Eesti naiste vööd Rahvapärastel vöödel on rõivastuses ja rahvakunstis kindel koht. Vööga kinnitati seelikuid, särke, ülerõivaid. Vöö kandmist on põhjendatud ka maagiliste uskumustega. Rahva pärimuses on vöö pideva kandmise vajadust seletatud sellega, et vöö kinnitab keha, vöötatud keha on kõvem; vööga ei katkestanud ega venitanud end ära. Vööd hakati kandma juba lapsepõlves. Usuti, et vöötatuna kasvab tütarlaps keskelt peenemaks. Vöö oli samuti rahvatraditsioonidega seotud rituaal- ja kinkeesemeks. Igal abiellujal tütarlapsel pidi olema veimevakk ja veimevakas olid tingimata ka vööd
asetsevad paarikaupa keha külgedel iga lüli küljes ja on edasi liikumiseks hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi usside toes, mis koosneb epiteelist, ringlihastest ja pikilihastest k iminapad esinevad kaanidel, mis asuvad mõlemas keha otsas täppsilmad esinevad kaanidel selgmisel poolel Siseehitus: Närvisüsteem- Koosneb närvitängust ja kõhtmisest närviketist. Ülesanneteks on
välja peletada, ja kui need lendu tõusid, laskis vägilane nad maha. Seitsmes töö oli minna Kreetale ja tuua sealt ära ilus metsik sõnn, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles saigi looma kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. Kaheksas töö oli kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis esiteks Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära. Üheksandaks üleasndeks oli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Kui Herakles kohale jõudis, võttis kuninganna Hippolyte ta lahkesti vastu ja lubas anda vöö, kuid Hera põhjustas taas pahanduse. Olümplaste käskijanna andis amatsoonidele mõtte, et Herakles tahab nende kuningannat ära röövida, ja sõjakad naised ründasid vägilase laeva. Nüüd ei mõelnud Herakles üldse enam Hippolyte lahkusele ega millelegi muule, vaid tappis kohe amatsoonid kuninganna, pidades viimast kõhklematult rünnaku eest vasttavaks
· millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heliopaus. Nimetatud piirkondadest pärinevadki Päikesesüsteemi väikekehad- komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Komeedid Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest. Komeedi ehk sabatähe nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab pikajuukseline.
Iga uss neelab päevas umbes niisama palju mulda, kui ta ise kaalub. Vihmaussid töötavad aasta jooksul läbi kümneid või sadu tonne mulda hektari kohta. Tänu sellele on muld sõmeraline, imab hästi vett ja on rikas pisiolestest. SIGIMINE Vihmaussid on mõlemasoolised. Igal isendil on sees kaks paari raigu ja üks paar munasarju. Paaritumiseks kleebivad kaks vihmaussi oma eesotsad mõneks ajaks limaga kokku, kõhud vastamisi ja vahetavad seemet. Vöö, näärmeline muhv nahal on kleepimisel abiks. Erituv seemnevedelik leiab limases nahas tekkinud rennikesi pidi tee partneri seemnehoidlatesse, pisikestesse kotikestesse eeskeha seinas. Seejärel hakkavad kehaõõnes järk-järgult munad küpsema. Munemisel eritab vöö kõigepealt limase muhvi, mis õhu käes hangub. Uss poeb muhvist tagurpidi välja, jättes sinna kõigepealt ühe või mitu pisikest muna. Siis lisab tilgakese seemet seemnehoidlast.
püksid, mille küljeõmblusi kaunistavad sageli siidamplassid pintsak, mis vastavalt moele võib olla nii ühe- kui ka kaherealine, pintsaku reväärid ja nööbid on kaetud siidiga valge särk (tavalise või püstkraega, eest salakinnise või ehisnööpidega). Viimastel aastatel on levinud ka eest plisseeritud rinnaosaga särk. Välisest sarnasusest hoolimata on smokingi ja fraki särgid kaks täiesti erinevat asja: vest või vöö (Cummerbund) üheaegselt mõlemat ei kasutata tumeda smokingi juurde sobib väga hästi ka eredavärviline vest või vöö (nt. punane, kuldne vms) valge, korralikult kokkupandud rinnarätik mustad sokid mustad kingad (sobivad hästi mustad lakknahast kingad) must mantel (oleneb ilmast) mut kaabu (oleneb kombest) valge siidsall sõrmikud kikilips või rosett (rosetiks nimetatakse valmistehtud sõlmega lipsu, kikilips aga
olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve. Oorti pilv Astronoomide hinnangu järgi moodustab umbes 10 triljonit komeeti Oorti pilve, tohutu sfäärilise pilve, mis ümbritseb meie Päikesesüsteemi. Pilv on uskumatult suur, läbimõõduga ligi 7,6 miljon miljonit kilomeetrit. Iga komeet tiirleb omaenda orbiidil ümber Päikese. Kuiperi vöö Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. Hale-Bopp · Avastati 23. juulil 1995, avastajateks olid amatöörastronoomid Alan Hale ja Thomas Bopp · Väikseim kaugus Maast 1,315 aü 22. märtsil 1997 (1 astronoomiline ühik = 150 miljonit km) · Väikseim kaugus Päikesest 0,914 aü 1. aprillil 1997 kell 03:14 UT (06:14 Eesti aja järgi)
Vanapagan:Säh, tütreke, siidisärk. Lähme nüüd. Vaeslaps:Ei või tulla, ei ole kuldkörti ümber panna. Vanapagan:Jookse, poega, jõua, poega, heida jalga enese pärast, naise saad sa naljapärast. Too kodust kuldakörti! (Toob kuldkördi) Vanapagan:Säh, tütreke, kuldkört. Lähme nüüd! Hiir:Üksi, üksi, õeke! Vaeslaps:Ei või tulla, ei ole kirjut vööd vööle panna. Vanapagan:Jookse, poega, jõua, poega, heida jalga enese pärast, naise saad sa naljapärast. Too kodust kirju vöö! (Poeg toob vöö) Vanapagan:Säh tütreke, kuldvöö, lähme nüüd minema. Vaeslaps:Ei saa tulla, ei ole kingi jalga panna. (Vanapagana poeg jookseb ja toob, nii jätkatakse veel erinevate ehetega. Lõpuks astub vaeslaps saunast välja.) Vanapagan:Astu nüüd tõlda, tütreke! Vaeslaps:Kuhu ma istun? Tõld on tühi. Vanapagan:Sees on, sees on siidisuled, sees on padjad paremad. Vaeslaps:Ei ole ma harjunud siidisulil ja pehmeil padjul istuma, tooge heinu tõlla põhja.
Jagatakse purimi-kinke ja küpsetakse moonitaskuid nn haamani-kõrvu. Need ei ole kõik juudi pühad, aga need on kõige tähtsemad. Ajaloo jooksul uskliku juudi riietus on alati erinenud teiste rahvaste omast. Erinevalt argipäeva riietusest , peavad shabati riided olema pidulikumad , otsekui preestri riided , puhtad ja säravad. Näiteks shabati ja teiste pühade ajal kannavad paljud hassidid tavakaabu asemel piduliku karvamütsi shtraiml. Vöö on ka hassidile väga tähtis. Vöö peab olema nii pikk , et ta ulatub kolm korda ümber puusade. Vööd kantakse kogu päeva. Eelkõige ei tohi ta puududa palvetamise, Toora õppimise ning söömise ajal. Juudi toitumisseadused sisalduvad kasrut'is, mis tähendab kõlblikkust või rituaalset sobivust. Tehakse ranget vahet puhastel ja mittepuhastel loomadel, ei söö sealihat. Juutidel ei tohi juua verd, sest varem mõeldi, et see on hinge asukoht. Selles avaldub ka kartus loomade tapmise või vigastamise ees
0 Flag question Question text Punktkontaktkeevituse abil saadakse: Select one: a. põkkliited b. vastak- ja nurkliited c. katteliited d. otsliited e. kõik ülalpool nimetatud Question 3 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text Kuidas kaitstakse sula keevispunkti ümbritseva õhu kahjulike mõju eest? Select one: a. elektroodi katte abil b. kaitsegaasi abil c. keevispunkt kaitset ei vaja d. plastse deformatsiooni vöö abil Question 4 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkontaktkeevituse keevitustsükli etappideks on Select one: a. eelsurve, keevituskaare süütamine, keevitamine b. keevituskaare süütamine, keevitamine, keevituse lõpetamine c. eelsurve, keevitusaeg, järelsurve Question 5 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkontaktkeevituse tsüklogrammiks on: Select one: a
ARVUSTUS Noorsooromaan ,,Kirjaklambritest vöö" Mare Sabolotny ilmumisaasta 2011 (paberraamatu ilmumisaasta 2007) Kirjastus: Tänapäev eesti keeles, e-raamat Eesti Digiraamatute Keskus OÜ Raamatu valisin autori pärast, Mare Sabolotny kirjutas oma debüütteose "Kirjaklambritest vöö" lõpuni 15-aastaselt. Eriti meeldis mulle autori ütlus: ,,Raamatu ilmumisest olid kõik õpetajad positiivselt sokeeritud, eriti jahmunud olevat olnud eesti keele õpetaja, kes ei suutnud uskuda, et nii kehvade kirjandite autor raamatuid kirjutab". Raamatu algus oli kohe köitev, mõne leheküljega sai nii mõndagi teada peategelase kohta. Peategelaseks on 16 aastane tüdruk Kati, kes ei saa iseendaga hästi läbi. Ta hilines pidevalt kooli,suitsetas, jõi ja tarvitas isegi narkootikume. Elas Tallinnas, tuli Eestisse elama kuus aastat tagasi. Eelnevalt elas Inglismaal, isa inglane ja ema eestlane. Katil oli noorem õde Kersti. Vanemad olid väga omapärased, võib isegi ...
23.Kirjelda väheharjasussi (vihmauss) välimust/ehitust. 24.Kuidas vihmaussid paljunevad? 25.Milline on vihmausside tähtsus looduses? 26.Kus elavad ja millest toituvad kaanid? 27.Kus elavad ja millest toituvad hulkharjasussid? 28.Mille poolest erinevad hulkharjasussid väheharjasussidest? (3) 29.Mille poolest erinevad kaanid väheharjasussidest? (3) Mõisted: heiteava, lahksuguline loom, kutiikula, liitsuguline loom, päis, pärisperemees, vaheperemees, nahklihasmõik, vöö 1. Välimus Keha meenutab karikat või silindrit,mille ülemises otsas on ava. Eesti järvekäsnad on pruunika värvusega, kolooniad on samblapadjandi, põdrasarve kujulised ja veel keraja, varrelise, põõsasja, munakujulised. Kõige suurim käsn võib olla kuni 1m. Ehitus toestavad tugirakud. Tugirakke on kahesuguseid, ühed nendest moodustavad räniainest või lubiainest nõelakesi(annavad tugevuse), teised sarvainest kollakaspruune niidikesi(annavad elastsuse)
Loevad laulavad ning mängivad köstri õrinail. Kadri-ema: See on hea, et õpivad.Muidu peaksin mina vitsaga õpetama. Ja see oleks paha, see oleks paha Kadrisandid: Paha, paha! (Kogu seltskond trampis pillijorina saatel ja kadri ema pöördus habemes mehe poole) Kadri ema: Ütle, isa, kes sa oled ja mis teil asja. Habemes mees:Kes ma olen ja mis meil asja? (Vastas sügaval häälel) Siin on mu pass ja kiri tal peal, selge kui seisnud kaljapära.(Ta tõmbas vöö vahelt tallekese naha, silus sõrmedega villa,luges villast) Süld vorsti, küünae käkki, kaks asssinat hapukapsaid, tapetud siga, lahitud lammas, tegu haput leiba, kaks tegu kakuleiba, kültu kaunvilja, tünder türgi ube, ankur õlut, vaat viina, pulk meie pool ja kakskümmend silmavalgust- see on minu pass. Eks ole tõsi? Kadrisandid: Tõsi, tõsi! (Hüüdsid kadrisandid kooris ja liigutasid taktis jalgu) Üühätüühät- küühät-küühät! (ning pill ajas pikka toru)
Naiste ülerõivas Nadezda Suholet Anastassija Pavlova RR 51 Assotsiatsioon Mahukus Rikkus Elegantsus Soojus Lumeinimene Roberto Cavalli Värvigamma:must,punane,hall,must/valge kontrast Materjal:nahk,karusnahk,kudum Lühikesed jakid,bolerojakid,madala vöökohaga Trend:mahukas karusnaha krae,värvitud karusnahk Burberry Prosum Värvigamma:must,pruun,khaki,hall,sinine Poolmantlid,mantlid ja lühikesed kasukad Millitari,sõjaline stiil Trend:minimalism,kõrge tõstetud krae,kaherealine nööbirida,vöö Chanel Värvigamma:valge,must,must/valge kombinatsioon, pruun,hall Kangas:karusnahk,nahk ja tviid Trend:karusnaha kombineerimine erinevate materjalidega Karusnaha krae,mansetid,alläär Gucci Värvigamma:valge,hall,pruun,leopardi värvitoon Materjal:vill,seemisnahk,kasmiir Mantel(naiselik,elegantne,sirge või trapetsikujul...
• puumõõk ehk BOKUTÕ või BOKKEN • 18. saj • Bambusritvadest mõõk ehk SHINAI • KATANA mõõk Kendo ajalugu • 19. saj keskpaik • Jikishinkage-ryū, Nakanishiha Ittō-ryū ja Hokushin Ittō-ryū koolkond • Gekiken-treening • Naganuma Shirozaemoni, 1715. a Riietus ja kaitsmed • Hakama ja keiko-gi • Indigosinine, valge • Kendo kaitsmed ehk BOGU (4) : 1. Pea kaitsmed 2. Kõri kaitsmed 3. Käte kaitsmed 4. Keha külgede kaitsmed Vöö astmed • Hierarhia • Eksamid • 6. kyū kuni 1. kyū-n – baasteadmised • 1-5 dani • Renshi, kyōshi ja hanshi AITÄH!
Kirjaklambritest vöö Maris Niilus Autor Raamatu autoriks on Mare Sabolotny. Tegelased Kati (peategelane): 16aastane neiu, kellel olid halvad kombed ja probleeme käitumisega Kersti: Kati noorem õde Liis & Anni: Kati parimad sõbrannad, kellele ta sai kõike rääkida Juhan: Kati kohtas teda juhuslikult ja armus temasse Merilaas: Kati klassijuhataja Markus: Kati tuttav Sündmustik Jaanipäeval kohtus Kati Juhaniga. Kerstil tuli sünnipäev, Juhan tuli Katile külla. Juulis toimus Pärnus pidu, kus Katile anti tablett, mis ta uimaseks muutis. Markus vägistas ta. Juhan pettis Katit. Sügisel teatas Markus Katile, et tal on HIV. Tuli välja, et ka Katil on see. Kati hüppas parkimismaja katuselt alla. Alles hiljem said kõik aru kui tore ja hooliv Kati oli. J...
Tuli on ilus oma oranzide harudega. Pealtnäha habras, kuid kes ta kätte langeb, selle ta hävitab, aeglaselt ja piinarikkalt. Tuli annab mõnusat soojust ja valgust. Ta on hea seltsiline, kuigi ei räägi sõnakestki, ei ole vajagi. Leek on metsik ja vaba, kuid ometigi tugevalt ja kindlalt seotud. Leek ihkabvabadust ja pingutab iga sekund selle nimel. Rebib end oma, oranzide kätega lahti, kuid ei leia midagi, millest kinni haarata. Põgenemine on kerge. Kui keegi ulataks ainult midagi, millest kinni haarata. Aga siis oleks ta omakorda selle eseme külge aheldatud. Ta ihkab vabadust nii väga, et üritab hävitada selle, mis tast kinni hoiab. Kuid kui see õnnestub, sureb ta ka ise. Tuli ei saa kunagi olla vaba ja iseseisev. Kuna tuli ei saa üksi eksisteerida, hävitab ta oma teel kõik, puhtast kibestumusest. Raamatust ,,Kirjaklambritest vöö" Mare Sabolotny.
Enne areenile minekut said gladiaatorid koolituse erikoolides, mis meenutasid pigem vanglaid, kus väljaõppe, kus õppeaeg kestis aastaid. Gladiaatoreid liigitati vastavalt relvastusele raskelt relvastatuiks (terava otsaga mõõk ja kilp) ja kergelt relvastatuiks (pistoda, kolmhark ja võrk). Raskelt relvastatuil oli seljas turberiietus, peas nokkkattega kiiver, paremal käel raudne kaitse, kõhtu ja rindkeret varjas lai nahast vöö. Võrgumeestel tuli võidelda peaaegu alasti, vaid vasakul õlal oli kaitse ja lai vöö kaitseks kõhtu. Mänge viidi läbi suure pidulikkusega. Stardi märguandeks oli pasunasignaal mille järel võitlejad marssisid valge mereliivaga kaetud areenile. Enne võitluse algust tehti nüride relvadega eelsoojendust, seejärel anti märku relvade vahetamiseks. Mängu saatis sarvede- ja keelpillimuusika, mida matsid ergutus- ja vihakisa.
lõhu tihedaid sidemeid geograafiliste objektide ja nähtuste vahel.J. Rumma eristab Põhja-eestis seitse, Lõuna-Eestis ja saartel kummaski 5 maastikku. "Loomulik maastik esineb maateaduses tervikuna, üksusena, mille eriosiste, objektide olemasolu tingimused olenevad üksteisest ja ei muutu lühikese aja vältel." [1] Kaart 1. J. Rumma maastiku liigendus[1] I. Põhja-Eesti Paesein Loopealne Pandivere kõrgustik Paunküla ja Aegviidu kõrgustik Järvede vöö Alutaguse metsade ja soode vöö Pärnu ja Kasari madalik II. Saared Hiiumaa Lõuna-Saaremaa liivaseljandikud Kesk-Saaremaa põllumaa Loodepoolne paerand Vähemad saared 5 III. Lõuna-Eesti Tartu vooremaastik Peipsi madalik Võrtsjärve madalik Viljandi põllumaa Lõuna-Eesti kiltmaa A. Matkur jagab Eesti 13 (sisuliselt 15) maastikuks. Ta iseloomustab iga maastiku levikut,
Apollo-tüüpi asteroid- tulevad Päikesele lähemale kui Maa. Ateni-tüüpi asteroid- keskmine kaugus Päikesest on Maa omast väiksem, s.t. nad tiirlevad peamiselt Veenuse ja Maa vahel. Enamus asteroide tiirleb ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahel ega lähe meile eriti korda. Rõngakujulist piirkonda 24 aü Päikesest nimetatakse asteroidide vööks ning seal tiirleb 98% kõigist avastatud väikeplaneetidest. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Suure asteroidide vöö sees tuntakse ka suhteliselt tühje alasid, näiteks Kirkwoodi augud. Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi vöö objektidele. 2. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst,
Aristokraadid ning rikkad kaupmehed × Särk peenest kangast × Värvikirevad pealisrüüd × Kasutasid kingseppade valmistatud nahast kingi × Kinga ninaosa pikkus sõltus kandja seisusest ja edevusest Naise riietus keskajal × Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal × Karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine × Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi × Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks Mehe riietus keskajal × Kandsid linase särgi peal põlvini ulatuvat umbkuube ning pükse × Talupoegade ja käsitööliste riietuseks olid lihtsad ühevärvilised kodukootud villasest või linasest kangast rõivad Kasutatud allikad × http://www.tartu.ee/hit/pop_up/keskajal.php × http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1567891 Täname tähelepanu eest!
pärineb 13.sajandi algusest seda peetakse saksa rahvuseposeks kirjutatud ajavahemikus u 11981204 saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757 a. eestikeelde tõlkis selle 1977 a. Rein Sepp Sisu Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes
kahjustavad juuri. Ümarussid, kes elavad parasiitidena loomades: 1) Naaskelsaba elab inimese tagasooles 2) Keeritsuss elab kiskjate (ilves, hunt, karu), kodu- ja metssigade organismis. Rõngussid - neil on erinev välisehitus ja eluviis - jagunevad: väheharjasussid (vihmauss), hulkharjasussid (harjasliimukas) ja kaanid (hobukaan). Vihmaussi ehitus ja eluviis - Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Keha on kaetud õhukese limarikka nahaga, igal lülil paiknevad paari kauba harjased (aitavad liikuda). Keha toeseks on nahklihasmõik mis koosneb: 1) Epiteel (õhuke ühest rakukihis koosnev) 2) Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks) B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb) Kehas on vedelikuga täidetud õõs (vaheseintega osadeks jaotatud), kus paiknevad siseelundid. Vihmaussid suudavad taastada puuduva kehaosa. Elundid:
Rõivaste markeerimine ehk kokkuleppeliste numbritega märkimine Rõiva suurusnumbri määramiseks mõõdetakse figuurilt 3 põhilist ümbermõõtu: a) üle rinna kõrgema koha b) ümber vöö kõige peenma koha ( ei asu seal , kus püksivärvel, vaid nabast kõrge- mal) c) ümber puusa kõige laiema koha ( mõõdulint puudutab ka reie ülaosa, st. mõõta tuleks suhteliselt madalalt) Sobiva suurusnumbri määramiseks, tuleks saadud mõõdud sobitada tabelisse. Tabelit võib leida ostumüügi kataloogidest, samuti peaks see olema välja pandud valmisrõivaste kauplustes. Meie vaatame lähemalt tabelit, kus numbriteks on näiteks 34, 36, 38, 40 jne.
9. Tõsta patsienti pead ja asetada padi ülespoole. 10. Asetada patsiendi käed kõrvale. 11. Vajadusel patsiendi asend toestada. 10.5.1. Patsiendi abistamine selili asendist voodisse istuma, seejärel külg- eesvõttega ratastooli, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Võtta ära ratastoolil üks käetugi ja jala toed. · Asetada ebatasasuste ületamiseks vahend ja abivahend: liulaud, vöö ja tõstematid ratastoolile (pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Tuua ratastool voodi lähedusse. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Asetada tõstematid patsiendi ülakeha ja keskosa alla. · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega peatsi suunas (pilt 3, 4).
umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist. Mis on Sodiaak? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil. Sodiaak on 12 tähtkujust koosnev Päikese ja Kuu teed tähistav kujuteldav vöö taevas. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured ning kuigi tähtede liikumise kiirused on samuti suured, kuluks sadu tuhandeid aastaid, et tähtkujude pilt märgatavalt muutuks.
Insenerigraafika KT nr. 2 33. Nimetage tahukate liike a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosaeeder (20-tahk). 34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte. 35. Nimetag...
KÕHUTANTS Riietus · Kaunistatud rinnahoidja ja vöö, sageli helmeste ja narmastega · Õhulised ja langevad riided · Paljajalu · Pärineb Egiptusest · Levinud ka beduiinide ja mustlaste seas · Improvisatsiooniline tants, millel ei ole rangeid reegleid ega piiranguid · Liikumised on täiesti kehaomased ning treenivad kogu keha üldiselt Egiptuse stiilis kõhutants · õitses aastatel 1940 1990 · Tantsitakse kas orkestri(ja laulja) või salvestatud muusika saatel · domineerib kaheosalise kostüümi disain,
11. Patsiendi abistamine püsti ja istuma. 11.5. Patsiendi abistamine voodilt istumast ümbertõstega toolile istuma. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Abivahendiks ristlina (pilt 1)või vöö. Pilt 1 · Asetada patsiendile ristlina ümber talje (pilt 2, 3, 4) Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel
Gerta Jürjens 8.D Põltsamaa Ühisgümnaasium Elvis presley Elvis Presley Elvis Presley sünninimi oli Elvis Aaron Presley. Ta sündis 8. jaanuaril 1935. aastal Mississippis, USA-s. Elvis Presley Elvisel oli kaksikvend Jesse, kes sündis pool tundi varem surnuna. Ta oli lapsepõlves vaikne ja häbelik poiss, kel oli vähe sõpru ja kes oli oma emast väga sõltuv. Nende perekond oli usklik, mis tõttu nad käisid kirikus ja olid muusikaga väga seotud. Elvis Presley Tema üks suurimaid kirgesid läbi aastate oli Click to edit Master text styles karate. Second level 1970-ndatel avas ta Third level Fourth level oma karatekooli. Fifth level Elvisel oli karates must vöö. Võitluskunstidega hakkas ta tegelema sõjaväes. Elvis Presley Elv...
Ruhnu naise tanu Marit Nõmmik KUKKB-2 2016 Ruhnu naiste rahvarõivad Rootsi asustusega Ruhnu saare naised ja neiud kandsid pikkade varrukatega särki ning triibulist liistikut. Seelik tehti mustast täis- või poolvillasest riidest. Piduliku ülikonna uhkuseks olid suuremustrilised sitspõlled ning sitsist või siidist õlarätid. Vöö Ruhnu naisterõivastusest puudus. Tütarlapsed ja naised kandsid tanu. Ehteks olid väikesed preesid ja vitssõled, rikkalikult kantihelmeid. Jalas olid tumesinised valge roositud kirjaga sukad ning helekollased pastlad valgete villaste paeltega. Ruhnu rahvarõivad Neiu ja naine 19. saj keskpaigast Ruhnu naine tänapäeval Tanu Ruhnu rahvarõivastes Vastupidiselt eesti neidude traditsioonile käia
“NIBELUNGIDE LAUL” PÄRITOLU Keskülemsaksakeelne kangelaseepos. Pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist. Sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks”. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks. Seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. SISU Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Krie...
6.loeng Tehnikas rakendatavad pindade klassid: *pöördpind- tekivad joone pöörlemisel ümber paigalseisva telje *üldised teist järku pinnad-ellipsoidid, paraboloidid, hüperboloidid jt. *joonpinnad- tekivad sirgjoone liikumisel *kruvipinnad- tekivad joone kruvijoonelisel liikumisel *karkasspinnad- määratakse pinnale kuuluva karkassiga Pöördpinnad *pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg). *Pöördpinna paralleel- lõikejoon telje risttasandiga *pöördpinna ekvaator- suurima raadiusega paralleel *pöördpinna kael- väikseima raadiusega paralleel *pöördpinna vöö- kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa *pöördpinna meriadiaan(moodustaja)-pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned. *N: pöördellipsoid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. ...
Asteroidide koostis Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi kolme gruppi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. 1.C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal. 2. S-tüüpi asteroide (ladina keeles Silicium räni) on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. S-tüüpi asteroide nimetatakse veel kiviasteroidideks ja nad peegeldavad tagasi 15% valgusest. S-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö päikesepoolses osas. 3
Samuti tegeleti füüsilise trenniga. Joosti, hüpati nii kaugust kui kõrgust, kui salk asetses mõne veekogu ääres, siis ka ujuti. Samuti õpiti varustusega hobuse peale ronimist. Leegionites kasutati pistoda, lühikest mõõka, pika teraga mõõka ning kahte viskeoda (üks kergem, teine raskem). Kaitsevarustusena määrati leegionäridele ja praetooridele plaatidest koosnev liigendatud turvis. Lisaks kuulusid sõduri varustusse säärised, marssimissandaalid, kiiver, vöö ja kilp. Igal leegionil oli oma kujundusega kilp. Riigi ajaloo jooksul on kilbi kujundus olnud erinev, olles ovaalne vabariigi aegu, impeeriumis nelinurkne ja pärast neljandat sajandit taas ovaalse kujuga. Vöö näitas sõduri auastet ja oli kaunistatud ornamentidega. See oli kujundatud hoidmaks mõõka ja pistoda ning oli koguaeg kantav, ka ilma ülejäänud turviseta. Sõjavägi oli olnud ihaldusväärne elukutse vabariigi ja varajase impeeriumi aegu. Umbes
Vanemas rühmas võivad lapsed ka ise mängida ja endale riietuse valmistada, jutustajaks võib olla laps, samuti valmistakse koos dekoratsioonid. Kuna näidelda tahavad kõik siis esimesel korral saab anda rolli kõigile, hiljem saab moodustada mitmed nn. näitetrupid ja osa lastest saab olla publikuks. NÄIDEND „Vaeslaps ja talutütar“ Tegelased: Jutustaja, vaeslaps, talutütar, hiir, Vanapagan, vanapagana 3 poega. Vahendid : pink (saunalavale), särk, vöö, seelik, kingad, suur padi, nöör (tõlla jaoks), paberis kuu ja päike. JUTUSTAJA: Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane on aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised olid ära läinud. Nii ka seekord... Kilin ja kolin, tuleb Vanapagana tõld tuleb (2 last hobustena ees).
Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje. 11. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? a) meridiaan: kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega. b) paralleel: Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid. c) ekvaator: Suurima raadiusega paralleel d) kael: väikseima raadiusega paralleel e) vöö: Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa 12. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpinna tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja). Joonpinnad on: silindriline pind, kooniline pind, puutujatepind. 13. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 14. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda?
eredam oli rõivaste materjal ning mida pikem kuub, seda rikkama inimesega oli tegemist. Keskaja mood muutus väga aeglaselt kuna riided olid kallid ja neid pärandati põlvest põlve. Kui riideid ei olnud pärandatud tuli valmistada kodus endale ise riided või osta. 3 Keskaja mehed Keskaja meeste põhiriietuseks oli sukad mis olid kinnitatud trippidega vöö külge, sukkpükse alguses õmmeldi aga hiljem neid hakati kooma. Õmmeldud sukkpüksid ei olnud mugavad kuigi neid sai teha eri värvides. Lühemad püksid pideva liikumise tõttu. Linane särk mille peal kanti põlvini ulatuvat kuube. Talupojad ja käsitöölised kandsid ühevärvilisi, neutraalsetest toonidest kodukootud linasest või villasest kandast rõivaid. Aadlikud ja rikkamad mehed kandsid kvaliteetsemaid riideid. Näiteks rikkamatel oli
VIRMALISED Gerli Kokk 12 A Virmalised dirigeerivad graatsiliselt päikeseballetti, mis etendub jäiselt taevarannalt, saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren Virmalised Aurora Aurora Borealis & Aurora Australis Virmaliste Teke Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal Virmaliste tekkes osalevad : * Päike *päikesetuuled * planeetidevaheline magnetväli * Maa magnetväli * magnetosfäär * Maa atmosfäär ja ...
linna asukad. Lahingu ajaks andis Herakles märad Hermese poja, Abderuse hoida, kuid vihased märad rebisid ta puruks. Herakles suutis suure vaevaga Bistonese linna elanikud seljatada ja lõi surnuks Diomedesegi (kelle ta nüüd karistuseks ta oma märadele toitis) ning rajas sinna Abderuse auks linna, millele ta pani nimeks Abderas. Toonud märad Eurystheusele, ohverdas viimane need Hera auks. 9)Hippolyte vöö Tundub, et peale kaheksandat ülesannet olid Eurystheusel ideed otsas, kuid nüüd aitas teda tütar Admete, kes noomis isa, et see Heraklesel ainult kõige jubedamaid loomi laseb koju tuua parem toogu kangelane Mükeenesse midagi tõeliselt ilusat, tema ise kannaks näiteks hea meelega Hippolyte kuulsat vööd - pealegi oleks see raske ülesanne. Eurystheus nõustus oma tütre arvamusega ning Herakles saadeti Hippolyte vöö järele. Hippolyte oli amatsoonide kuninganna
kokteilivastuvõttudel ja teistel pidulikel üritustel. Klassikalise smokingi värvid on must, tumesinine või hall. Suvise smokingi pintsak võib olla ka valge. Klassikalise smokingi juurde kuuluvad: - püksid, mille küljeõmblusi kaunistavad siidlampassid; - pintsak, mis võib olla ühe- või kaherealine, pintsaku reväärid ja nööbid on kaetud siidiga; - valge särk (tavalise või püstkraega, eest salakinnise või ehisnööpidega); - vest või vöö (üheaegselt mõlemat ei kasutata), (tumeda smokingi juurde sobib ka nt punane või kuldne vest või vöö); - kikilips (seotakse alati uuesti) või rosett (valmistehtud sõlmega lips). Klassikaline kikilips on must, aga kui vest või vöö on muud värvi, siis lips on nendega ühte värvi ja samast kangast; - valge rinnarätik taskus; - mustad sokid; - mustad kingad, nt nahast või lakknahast klassikalise lõikega kingad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
