Väiksematest jõgedest on kõige suurema reostuskoormusega Tarvastu, Purtsi, Rõngu ja Rannu kanal. Tarvastu ja Rõngu jõevee nitraatide sisaladus on samuti üle keskmise nende jõgikondade suurema põllustatuse tõttu. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve (Eesti järved, 1968; Mäemets, 1977). Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. Võrtsjärve probleem Taust Madal häguse veega eutroofne Võrtsjärv (270 km2) on Baltimaade suuruselt teine järv. Väikese keskmise sügavuse (2,7 m) kõrval on Võrtsjärvele iseloomulik veetaseme suur muutlikkus nii sesoonselt kui aastati. Aasta keskmine ja suurim veetaseme muutumise ulatus on vastavalt 1,38 ja 2,20 m; absoluutvahemik 3,20 m. Veerikaste ja veevaeste aastate keskmiste veeseisude vahe võib erineda rohkem kui meetri võrra. Veetaseme pikaajaliste mõõtmiste tulemused näitavad ligikaudu 30-aastase tsükli olemasolu kõrge- ja madalaveeliste
............................................................................. lk.9-10 Kokkuvõte ............................................................................................... lk.11 Allikad ..................................................................................................... lk.12 Sissejuhatus Võrtsjärv on suurim tervenisti Eesti territooriumil olev järv. Võrtsjärve kujunemisel eristatakse nelja arenguetappi: Jää Võrtsjärv: Võrtsjärve madalikul hakkas lausaline jääkate lagunema ligikaudu 12 500 14 C aastat tagasi. Tekkisid eeldused liiva, aleuriidi ja viirsavide settimiseks. Jää-Võrtsjärve staadium ongi meil määratletud setete alusel. Järve toitsid, aga ka kammitsesid Sakala ja Otepää kõrgustikul paiknenud jääväljad. Jää-Võrtsjärv oli Pärnu madalikul ja Peipsi nõos paiknenud jääpaisjärvede vaheliseks ühendusteeks ja tema veetase olenes nii idas, kui ka
Võrtsjärv Võrtsjärv on suuri m tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga. Võrtsjärve pindla on 270.7 km, keskmine sügavus on 2.8m, suurim sügavus on 6m, rannajoone pikkus 109 km. Järve kaldad on enamasti madaladlõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi
..................................................................................................... 5 Kasutamine ja kaitse........................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................6 2 Asend ja suurus Eesti kaardil asetseb Võrtsjärv Eesti keskel, mis jagab Eesti mandriosa kaheks peaaegu ühesuuruseks pooleks. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Ta piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viiratsi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka). Järve pindala keskmise veeseisu ajal 270 km² ja maht 0,75 km³. Järve valgala pindala 3374 km². Järves on vähe saari, enamus neist järve lõunaosas. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared,
mõrda ja 320 nakkevõrku. Võrtsjärve kalasaak kutseliste kalapüüdjate poolt oli 199,6 tonni 2015. aastal. Kutseline kalapüük t (2015) 80.85 44.18 44.11 12.28 2.76 5.45 4.55 0.02 1.88 Võrtsjärv 2.41 0.7 0.04 0.01 0.32 Ahven Haug Angerjas Hõbekoger Koger Koha Latikas Linask Luts Säinas Särg Karpkala (Sasaan) Turb Viidikas HARRASTUS KALAPÜÜK KALATURISM Võrtsjärvel Kalapüük Võrtsjärvel (erinevad paketid) Talipüük: (MTÜ Kaleselts, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond,
Lake Võrtsjärv Scientific editors Juta Haberman Ervin Pihu Anto Raukas Liis Sommer The outline Rural municipalities River geology Shores Flows Temperature Planktonic algae Fishes Animals Lake Võrtsjärv is a lake in southern Estonia with an area of 270 km² . It is the second largest lake of Estonia. The shallow lake is 33.7 m above sea level. The river Emajõgi flows from Lake Võrtsjärv to Lake Peipsi. Lake Võrtsjärv area comprises seven rural municipalities bordering the water, connected with each other by traditions of joint activities, set throughout history. The development of Lake Võrtsjärv and its vicinity, and planned utilisation of Lake Võrtsjärv as a resource, is the common interest of all rural municipalities. The
veetasemes. 3 Võrtsjärve iseloomustus Asukoht Võrtsjärv asub Eesti keskosas, Viljandimaa, Tartumaa ja Valgamaa piiril (joonis 1 ja 2). Võrtsjärve toovad vett paljud jõed. Suurim neist on Väike-Emajõgi. Lisaks Emajõele suubuvad järve veel idast Rõngu, läänest Õhne, Tarvastu, Tännasilma jõgi ja veel mitmed kraavid ja ojad (tabel 1). Võrtsjärv kogub vett enda pindalast 12 korda suuremalt alalt. Vesi vahetub keskmiselt korra aasta jooksul (Mäemets 2001). Joonis 1. Jõe suudmeala Võrtsjärves (Foto EPL) 4 Joonis 2. Võrtsjärve alamvesikond Tabel 1. Võrtsjärve suubuvad vooluveekogud Nimi Pikkus, km Valgala, km2 Väike Emajgi 83.6 1273
nende perekonnad tutvuksid omavahel. Esimene päev Lõpuks on käes neljapäeva 23. juuli hommik, kui kaks neljaliikmelist Kuressaarest pärit pere (isa, ema, poeg ja tütar) hakkavad lõpuks sõitma kaua aega tagasi planeeritud laagrisse Viljandi lähedale Võrtsjärve äärde Vanasauna puhkemaja lähistele. Vanasauna puhkemaja asub iidses Valma külas, mis on teadaolevalt üks vanemaid asulakohti Eestis (3). Kohe seal kõrval olev Võrtsjärv on Eestis suuruselt teine veekogu ja suurim siseveekogu, ning on olnud läbi aegade kalarikas. Sealt on püütud 36 kalaliiki. Peale kalastamise hindavad inimesed ka Valmat kui kaasaegset suvitusküla. Tegemata ei tohiks jääda suplus, paadisõit ning mõnus jalutus kohalikus metsas. 23. juuli oli valitud just sellepärast, et saaks vahepeal teha ka kõrvalepõike Viljandisse, kus toimub Viljandi Pärimusmuusika festival ehk Viljandi Folk.
kindlustatud asulad ehk linnused: Mandri-Eestis Otepää mägilinnus, Alatskivi Kalevipoja säng ning ka Saaremaal Valjala ja Kaarma maalinnad. Järelikult just tänu jääajale sai alguse küll väga algne, kuid siiski oluline ühiskonnakorraldus ka Eesti aladel juba 7500 eKr. Samuti tekksid mandrijää taandumisega ürgorud, millest kujunesid erinevad veekogud: jõed, järved ning ka sood. Sulamisvesi kogunes nõgudesse ning moodustusid Peipsi ja Võrtsjärv. Pärast jääaega oli Võrtsjärv tohutu suur ja temast voolasid veed praegusesse Pärnu lahte. Hiljem murdsid Võrtsjärve veed endale tee Peipsi järve, tekkis Emajõgi ja Peipsist sai suur järv. Pärast jää sulamist jäi vett vähemaks ja veetase järvedes ja jõgedes alanes. Veekogudes hakkas ka elu tekkima, mis tõi ka inimesi Eesi aladele kala püüdma. Ka tänapäeval on kalastamine suure osakaaluga tegevus ning üks olulisemaid toiduaineid eestlaste laual.
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.................................
VÕRTSJÄRVE LOOMASTIK Koostanud: ... 2013 VÕRTSJÄRV Asub LõunaEestis Eesti suurim sisejärv Pikkus ligikaudu 35 km, järve keskmine sügavus 2.8 m, pindala 270 km2 Järv pakub tööd kalameestele ning sealt leiab ka harrastuskalureid Puhkuse veetmiseks sobiv paik (Vehendi, Vaibla, Kivilõpe ja Tamme) Võrtsjärv on koduks paljudele loomaliikidele. Võrtsjärve loomastik on mitmekesine ning liigirohke. ZOOPLANKTON Zooplankton ehk loomne hõljum on mikroskoopilised, vabalt järves või meres ujuvad loomad Toituvad detriidiosakestest, bakteritest või teistest zooplanktoni isenditest ja vetikatest Peamiseks toiduks kalamaimudele Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplanktonit ZOOPLANKTON Metazooplanktoni tähtsaimad rühmad on
kohal Pihkva järv 708/25 (Eestis) 3,8 5,3 2,68 teadmata Lämmijärv 236/118 (Eestis) 2,5 15,3 0,6 teadmata 0,75 3380 Karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu (RTL, Võrtsjärv 207 2,8 6 18.10.2002, 118, 1714) Narva 0,36 55 700 veehoidla 191/40 (Eestis) 1,9 15 teadmata teadmata Karpkalalaste elupaigana kaitstav
Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve (Peipsi järv, Võrtsjärv, Rõuge suurjärv, Ülemiste järv) omadustest – teke, pindala, taimestik ja loomastik. Iga järve kohta on välja toodud huvitavad faktid. Referaadis on kirjeldatud Rõuge suurjärve ja Ülemiste järvega seonduvad legendid. Referaat on sisult ülevaatlik. Referaadi läbilugemise tulemusena saab kokkuvõtva informatsiooni Eesti järvede kohta. Informatsiooni allikatena on kasutatud erinevaid veebilehti. Järvede teke Eesti järved on pärit umbes 10000 aasta tagusest jääajast
Veega täidetud nõod, millel puudub otsene ühendus merega Karakatitsa Järvest ei voola välja ühtegi jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt. Narva veehoidla ja Paunküla veehoidla Meteoriit kukkus Maale ja tekkis kausikujuline süvend Nt. Kaali järv Saaremaal
· Eesti jõed saavad oma vee sademetest (suve lõpp,sügis), põhjaveest(suvel ja talvel), lumesulamisveest(kevadel) · Pikimad Võhandu,Pärnu,Pedja,Kasari,Emajõgi,Navesti. 7. Järved: seisva veega siseveekogu,millel puudub ühendus maailmamerega. · Saadjärv mandrijäätekkeline; Viljandi järv mandrijäätekkeline; Kaali järv meteoriidi kukkumisel; Sutlepa meri endisest merelahest aeglasel maakoore kerkimisel (Ülemiste,Harku); Võrtsjärv mandrijäätekkeline (Peipsi,Pihkva); Paunküla veehoidla tehisjärv,inimese loodud (Narva,Soodla veehoidlad). · Suurimad Peipsi, Suurjärv,Lämmijärv,Pihkva,Võrtsjärv · Sügavamad Saadjärv,Peipsi,Lämmi,Narva veehoidla. 8. Põhjavesi: maapinnaalune vesi,mis on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel. · Vesi jõuab põhjavette (kiiruse järjekord) : 1)lubjakivi;2)liiv,kruus;3)moreen;4)liiv,kruus(metsas);5)sa vi.
KALEVIPOEG 1. Linda silmaveest tekkis a) Saadjärv b) Võrtsjärv c) Ülemiste järv 2. Linda röövis a) vanakurat b) Soome tuuslar c) Vanapagan 3. Mitu aastat valmistas sepp vana Kalevi mõõka? a) 6 b) 9 c) 7 4. Kuidas sai Kalevipojast kuningas? ............................................................................................................................................ ... 5. Kes oli Alevipoeg? ............................................................................................................................................ ... 6
Pinnavesi Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv,
kaitsealuste liikide kaitse Liikide elupaikade kaitsmine Loomad Soti mägiveised Põdrad Koprad Karud Kaitsealused taimed Balti sõrmkäpp Vööthuul-sõrmkäpp Harilik ungrokold Lodukannike Kollane kivirik Roomav öövilge Linnud Vöötsaba-vigle Väikekoskel Hallõgija Veekogud Võrtsjärv Fakte Kaitsealal on igas arenguetapis soid Matkarada koos kiiditega Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala http:// www.naturephoto-cz.com/euroopa-kobras-picture_et-130 54.html http:// tartu.postimees.ee/3673887/alam-pedja-luhtadel-asuvad- toole-sarvedega- bioniidukid http://www.tammikfoto.eu/gallery/karud-2/karud-4/ http:// www.naturephoto-cz.com/voothuul-sormkapp-picture_et- 12970.html http://fotoskoop.blogspot.com
osa saarte st prae g u väh e inimte g e v u s e poolt m õjustatud ja kauni loodu s e g a . Asustus paikne b valdavalt m er e ääre s (Haabn e e m e , Vergi, Toila, Loksa, Aseri ja Võsu). Võrtsjärve tasan e ja soin e madalik on osa sa m a ni m e li s e st järven õ o st , mis oli pära stjääa e g s e l perioodil pikka ae g a ve e g a üle ujutatud . Maastike areng on siin tänapä e v a ni ots e s e lt se otud Võrtsjärv e ja Emajõ e g a ning selle üle mjo ok s u lisajõg e d e g a . Ala läbivate Põltsa m a a , Pedja ja teiste jõg e d e alamjo ok s u d , sa m uti Emajõ e üle mjo ok s on väga looklev ate säng or g u d e g a ja paljud e sootid e g a . Ulatuslikel üleujutusalad el esin e v a d luhaniidud ning lodu ja mad al s o o m e t s a d , suure m at e jõg e d e kaldavallidel kasvav ad laiguti laialehis e d lam mi m et s a d .
Mõisaküla, Võhma ja Karksi-Nuia. 3 ASUKOHT JA PINNAMOOD Viljandi maakond paikneb Kesk-Devoni ladestikul, Eesti Vabariigi kesk- ja lõuna osas. Viljandimaa piirneb põhjas Järva, läänes Pärnu, kagus Valga, idas Tartu maakonnaga ning lõunas naaberriigi Lätiga. Suur osa Viljandimaast paikneb Sakala kõrgustikul, kus on sügavad ürgorud, neist tuntumad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneosas on suurte jõgedega ja ulatuslike soodega maa-ala, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha huvitavat vooremäestikku. Kõrgeim koht merepinnast on Rutu mägi 146 m. Suurim looduskaitse all on Soomaa Rahvuspark 370 km². Mis rajati aastal 1993 Eesti suuremate soode, metsade ja lamminiitude kaitseks. Soomaal võib lume sulamisel veetase tõusta üle viie meetri. Kohalikud inimesed kutsuvad omapärast tingitud regulaarset suurvett viiendaks aastaajaks.
Estonia from Finland. The Gulf of Riga is situated to the south-west. Estonia has more than 1500 islands. The biggest ones are located to the west. The four biggest islands are Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi and Muhu. The highest point in Estonia and also in the Baltic region is Suur Munamägi. It is 318. above sea level. Estonia is a country of a thousand lakes. The Largest one is Lake Peipsi which is also the fourth biggest freshwater lake in Europe. Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv are rich in fish. Estonia has many rivers but only nine of them are longer than 100km. The most important ones are Pärnu River and Emajõgi River Climate Estonia lies in the northern part of the temperate climate zone and in the transition zone between maritime and continental climate. Because Estonia is continuously warmed by the Gulf Stream it has a milder climate despite its northern latitude. Northern latitude means long
DORPAT Lisette-Brett Poll 10.klass Estland 1,3 Millionen Einwohner Tallinn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Kersti Kaljulaid Jüri Ratas F Von Tartu Süden Estlands 93 715 Stadtbewohner Die zweitgrößte Stadt in Estland Urmas Klaas Fluss Emajõgi Die größten Flüsse in Estland Länge 100km Breite 20-145m Von Westen nach Osten, vom Võrtsjärv-See zum Peipus-See. Tartu Universität Gründung ist 1632 Toomas Asser Die älteste und größte Universität in Estland Küssende Studenten Brunnen mit der Statue Mati Karmin 1. September 1998 40 Tonnen Theater Vanemuine Es ist das älteste Theater estnischer Sprache und geht auf das Jahr 1870 zurück. Drama, musikalische Darbietungen und Ballett. Toomas Peterson. Estnisches Nationalmuseum Kultur und der estnischen Geschichte sowie der finno- ugrischen Völker in Tartu 45 ausgebildete Führer 29. September 2016 Wissenschaftszentrum AHHAA Das größte Forschungszentrum im Balti...
q Kõige külmem aeg on veebruar, kus keskmine temp. on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Looduslik vöönd q Eesti kuulub segametsade vööndisse. q Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. q Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. q Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. q Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima
ÜRGAEG Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII- IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks...
1)jõed;põhjavesi;järved;sood,märgalad .2)jõed,sood,märgalad,mandrijäätekkelised järved, karsti järved3)tehisjärved,veehoidlad,paisud.4) lähe-jõealguspunkt, jõelang-jõe kõrgusevahe lähtest suudmeni;delta-kus jõgi setee kuhjumise tõttu kauge b;jõestik-peajõgi ja slele lisajõed; juga-astangult vabalt alla kukkuv jõeosa; valgla- jõe toitumis ala, kust ta saab vett.6)lumesulamisveest;sademetest, teistest jõgedest, järvedest;põhjaveest.7) mandrijäätekkeline, Võrtsjärv; meteoriiditekkeline-kaalijärv;tehisjärv- järvajaani järv. Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t ulemusel tekkinud järv- mullatu suurlaht; voortevaheline järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu koh...
Estonia regained independence in 1991 after the collapse of the USSR and joined the European Union in 2004. Rivers, Lakes, Waterfalls Estonia is a country of thousand of lakes. In the Estonian territory there are about 1200 natural lakes whose water area exceeds 1 ha. The largest of these is Lake Peipsi, which is the fourth largest freshwater lake in Europe. Most of Estonia's lakes are small and are found in the south of the country. Larger lakes such as Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv are rich in fish. One can find rare species of fish such as the lake whitefish and the Peipsi smelt in Lake Peipsi. Võrtsjärv is famous for its catches of pike-perch and eel, which are regarded as a delicacy. There are also many rivers in Estonia, but only ten of them are longer than 100 kilometres. The most important rivers are the Pärnu River and the Emajõgi River. Keila Waterfall (Keila Juga) is a beautiful natural phenomena, located in the northern part of Estonia in Harjumaa County
lõpuni; Smitti-lõhilastel 27. Püüdsime 1150g linaski. Kuidas aru saada, kas see kala on emane? Kuidas eristada isast ja emast linaskit? V: kõhuuime esimese kiire järgi (tugev, siis isane) 28. 20.saj alguses ja Eesti Vabariigi aegu käidi Peipsil kalal ja veeti püüniseid hobustega. Millisest puust tehti vanasti reejalased? Aga mõrravitsad? V: Reejalased-kask, kuusk; Mõrravitsad-pihlakas 29. Eesti pindalalt 4 suurimat järve on? V: Peipsi, Narva veehoidla, Mullutu suurlaht(ja Ülemiste), Võrtsjärv 30. Märkige joonisel elupaikade sügavus... V: I-linask, koger; II-haug, roosärg; III-särg, nurg, haug; IV-särg, ahven; V-särg, latika; VI- koha, viidikas; VII-luts 31. Millised kalaliigid koevad kevadel üleujutatud luhtadel? V: haug ja latikas 32. Millises Eesti piirkonnas elutsevad Eesti punase raamatu liigid säga ja tõugjas? V: Säga-Võrtsjärve-Peipsi vesikond, Emajõgi; Tõugjas- Peipsi järv, Narva jõe vesikond koiva ja gauja vesikond 33
Air pollution the biggest air pollution is in large cities. It´s caused by big factories, a lot cars and deficient environment ordinance. To decrease air pollution we need to use less cars and more public transport. Eutrophication It means water enrichment of nutrient. In eutrophic water there is less oxygen and water quality low. There are some things to improve it: · To disable phosphate use in detergents · Eliminate sources of pollution Example, Estonia eutrophic lakes are Võrtsjärv and Vasula järv. Excessive tree felling Peoples do very often clear cutting and thanks for it animals will lose their place where they live. To decrease this problem we need to do less clear cutting and use less things what is made from wood. ära plakatile kirjuta, lihtsalt pärast loe see ette: What can do one person for estonia evironment: consume sustainably Prefer phosphate-free detergent Thank you for listening me.
lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu sh. haug, koha, latikas Haudelindudest nurmkana, kodutuvi, kiivitaja ja valgetoonekurg
no article mitmuses olevate nimisõnade ees, kui räägitakse neist üldiselt loendamatute nimisõnade ees inimeste eesnimed (koos perekonna nimega) mänge mängima: play football; volleyball mandrid: Africa, Australia, Asia riikide nimed va., mis sisaldavad state; republic; kingdom (the USA, the UK, the republic of EST) linnad tänavad; väljakud; pargid õppeained; ainenimed üldiselt kuud; nädalapäevad; pühad järved: Lake Võrtsjärv mäetipud; üksikud saared keelte nimetused, kui neile ei järgne sõna language hotellide; pankade; kaupluste; restoranide nimed, kui nad sisaldavad omaniku ees- või perekonnanime a or an a: sõna hääldus algab kaashäälikuga an: sõna hääldus algab täishäälikuga ainsuses oleva loendatava nimisõna ees esmakordne mainimine nimisõna ees oleva kirjeldava väljendi ees will+infinitive kiire otsus kõnelemise momendil isiklik arvamus
pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja. Kaspia meri asub merepinnast madalamal. Eesti järved Eestis on üle tuhande järve. Järvederikkamaks paigaks on Alutagusel asuv Kurtna. Suurimad järved on Peipsi (2611 km2 ) ja Võrtsjärv(270 km2). Järvede värvus teisendub heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge suurjärv (38m), Väike Palkna võrtsjärv järv (31,9m), Udsu järv (30,2m), Tsolgo Mustjärv (29,7m), Uhtjärv (27.6m). Väike Palkna järv Uhtjärv Tsolgo Mustjärv Rõuge järv Järvenõgude teke Mandrijäätekkelised (Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv) Merelahtedest tekkinud ehk rannajärved (Harku järv, Mullutu-Suurlaht) Laugas- ehk rabajärved (Parika järv, Väikejärv) Karstijärved (Võhmetu-Lemküla järved) Meteoriidijärv (Kaali järv)
County and Poruni in Ida- Virumaa County. Meadows in Estonia are rich in different species much more so than in Western Europe. Estonia is a country of thousand of lakes. In the Estonian territory there are about 1200 natural lakes. The largest of these is Lake Peipsi, which is the fourth largest freshwater lake in Europe. Most of Estonia's lakes are small and are found in the south of the country. Larger lakes such as Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv are rich in fish. One can find rare species of fish such as the lake whitefish and the Peipsi smelt in Lake Peipsi. Võrtsjärv is famous for its catches of pike-perch and eel, which are regarded as a delicacy. There are also many rivers in Estonia, but only ten of them are longer than 100 kilometres. The most important rivers are the Pärnu River and the Emajõgi River. Estonia has more than 1 500islands. The largest of these is Saaremaa,. Saaremaa is followed
· Muuga sadam on Läänemere üks suurimaid ja moodsamaid sadamaid · Kokku veeti 2003.a Eesti sadamate kaudu 47 miljonit tonni kaupa Jõetransport Plussid: · Odav · Ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: · Kaup tuleb pärast ümber laadida · Liikumisvõimalused piiratud · Aeglane Fakte · Eestis on laevatatavaid siseveeteid vähe · Laevatatavad on vaid Emajõgi Peipsi Võrtsjärv Osaliselt Narva jõgi Mõni km Pärnu jõe alamjooksu Õhutransport Plussid: · Väga kiire · Võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa Miinused: · Väga kallis · Sõltub ilmast · Kaup tuleb pärast ümber laadida Fakte · Eesti suurim lennundusettevõte on Estonian Air · Pärast iseseisvumist väljuvad Eestist liinilennud pea kõikidesse tähtsamatesse Euroopa linnadesse
Eno Raud "Kalevipoeg" 1. Linda silmaveest tekkis ... 10. Alevipoeg oli Kalevipoja ... a) Saadjärv a) vend b) Võrtsjärv b) sõber c) Ülemiste järv c) sugulane 2. Linda röövis ... 11. Kes varastas Kalevipojalt mõõga? a) Vanakurat a) vetevaim b) Soome tuuslar b) näkineid c) Vanapagan c) sarviktaat d) sorts 3
korda suurem kui Eesti. Rahvaarv Eestis on 1 340 122 Islandis, aga 2010. aastal elas umbes 318 800 elanikku, kellest 93% on islandlased ja teised suuremad grupid on poolakad, leedulased, sakslased ja taanlased. Islandi kõrgeim mägi, mis kõrgub rohkem kui 2 119 m üle merepinna. Suurim jääliustik on 8 300 km² ja on ühtlasi ka Euroopa suurim omataoliste hulgas. Suurim looduslik järv on 83,7 km², s.o kolm korda väiksem kui Võrtsjärv. Kuid tuntuim järv on seal eesti keeles ,,Sääsejärv", mis on linnustiku poolest kuulus üle maailma. Suurim kosk on Põhja-Islandis paiknev Dettifoss. Pikima jõe pikkus on 237 km. Läbi nimetatud jõe voolab 200 000 liitrit vett sekundis. Island on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel kahe mandrilava vahel 14-16 miljonit aastat tagasi ja asetseb mandritevahelises liitekohas. Liitekoha vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt. Islandi liikumatu
Viljandi maakond 1. Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas.
Eesti järved Eesti järvedest · Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%. · Valdav osa Eesti järvedest on madalad, enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes
Inseln. Die meisten Inseln sind klein, aber 13 von ihnen sind bewohnt. Die grössten Inseln sind Saaremaa, Hiiumaa und Vormsi. Im Süden grenzt Estland an Lettland und im OSten an Russland. Die Fläche Estlands beträgt etwa 45 000 km². Estland ist reich an Gewässern. Es gibt etwa 420 grössere und kleinere Flüsse. Der längste ist der Fluss Pärnu.Manche Flüsse im Norden bilden Wasserfalle. Estl. zählt über 1500 Seen. Grössere Seen haben wir eigentlich nur zwei: den Peipusse und den See Võrtsjärv. Die meisten Seen sind klein und flach. Aber die tiefste ist der Rõuge Suurjärv . Etwa 14% des Territoriume von Estland nehmen die Hochmoore ein. Estland ist grössenteils eind Flachland. Der südliche Teil ist bergig. Eigentlich ist dies ein Hügellland mit vielen kleinen Seen. Die höchste Erhebung, der Berg Suur Munamägi ist 318 m hoch. Der Waldbestand macht aber etwa 40% des Territoriums aus. Von den Waldtieren sind Rehe, Hasen, Elche , Wildschweine, Bären, Wölfe, Luchse und Biber.
Koosneb Peipsi järvest, Pihkva järvest ning Lämmijärvest. Luiteline põhjarannik, Kallastel asjub samanimeline liivakivipank. Peipsi-Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja. Maakoore vajumise tõttu Kagu-Eestis valgub Peipsi vesi pikkamisi lõunasse, uputades jõesuudmeid nind moodustades kitsaid ja pikki orglahtesid. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi. Võrtsjärv ja Peipsi järv asuvad mõlemad liustiku poolt kulutatud madalas ja laugeveerulises nõos. Võrtsjärv on läbivoolujärv. PÕHJAVEE KUJUNEMINE Ülemiste horisontide põhjavesi: maasse imbuvad sademed -> mage. Sügavamal: geoloogilisest minevikust pärit vesi -> soolsus kasvad (+jood, broom jt). Põhjavesi on väga reostusohtlik. Tööstusettevõtted kasutavad nii palju vett, et Põhja- Eesti pinnaveevarud on kitsad. Olukorra leevendamiseks on veehoidlad ja põhjavesi. PINNA- JA PÕHJAVEE MÕJUTAMINE Maaparandus, metsakuivendamine ühtlustavad jõgede äravoolu ning piiravad üleujutusi.
Finland, it's between Latvia and Russia. Its geographic coordinates are 59 North 26 Eeast. Estonias capital is Tallin, it is situated in the North of Estonia. Estonias mainland terrain is flat, boggy, and partly wooded, offshore lie more than 1,500 islands. From the north flat and from the east is Estonia hilly. It's highest peak is Suur Munamägi(318 m). Sometimes flooding occurs in the spring in Estonia. It's biggest lakes are Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv. It's biggest islands are Saaremaa and Hiiumaa. In Estonia there is 26.5% arable land, 0.35% permanent crops and 73.15% other land. Natural resources in Estonai are oil shale, peat, phosphorite, clay, limestone, sand, dolomite, arable land, sea mud. The population of Estonia is about 1,341,000 people. Estonia, as a new member of the World Trade Organization, is steadily moving toward a modern market economy with increasing ties to the West, including the pegging of its currency to the euro.
BIOLOOGIA UURIB ELU KT VASTUSED 1.1 Reastage mõisted loogilisse järjekorda, alustades rakuga. Rakk-kude-elund-isend-populatsioon-kooslus-biosfäär 1.2 Valige järgnevast loetelust tabelis nimetatud elu organiseerituse tasemete kohta seda kirjeldav näide. Märkige tabelisse näite ees olev number. Näiteid on liiaga. 1-ahven, 2-ribosoon, 3-südamelihasrakk, 4-arter, 5-RNA, 6-veri, 7-Võrtsjärve ahvenad, 8-veresooned ja süda, 9-Võrtsjärv Molekul 5 Kude 6 Organsüsteem 8 Organism 1 Populatsioon 7 Ökosüsteem 9 1.3 Bioloogia uurib loodust erinevate tasanditel: A-molekulaarsel tasandil B-raku tasandil C-liigi tasandil D- ökosüsteemi tasandil Märkige järgmiste näidete juurde, millise eluslooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage punktiirile sobiv täht. …...
Kalad Edvin Sild K-16B September 2017 Kalad Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes, Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%)
kaupade edasitoimetamiseks. Eesti majandusgeograafiline asend Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel soosib meretranspordi arengut. Transiit e. läbivedu Kauba või reisijate vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Eesti veonduses on oluline Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus. Jõetransport Kasutatakse Eestis vähe, sest laevatatavaid siseveeteid on vähe ja needki on lühikesed ning madalad. Ainukesed laevatatavad on ainult Emajõgi, Peipsi ja Võrtsjärv, osaliselt Narva jõgi ja paar km Pärnu jõe alamjooksu Kasutatakse vaid kruusa, liiva ja lõbusõitu tegevate inimeste jaoks. Õhutransport Õhutransport on inimeste ja kaupade vedu lennukite ja helikopteritega. See on kõige kiirem pikamaatranspordi vahend kosmoselaeva järel. Eestist on võimalik ümberistumistega lennata kõikjale maailmas. Eesti suurim lennundusettevõte on Estonian Air. Torutransport Esimene gaasijuhe ehitati Eestis 1948. aastal. Torutransport on kaubavedu läbi toru.
Pindala: ca 3 500 km² ca 8% kogu Eesti pindalast Rahvastik: ca 54 500 elanikku kellest ca 30 000 elavad maal Eestlasi on ca 51 000, muudest rahvustest on enam venelasi (ca 2000), soomlasi (ca 500). Keskus: Viljandi linn, elanikke ca 19 600 Teised linnad: Mõisaküla, Võhma Loodus Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas
kõrgustik.) Oosid on järskude nõlvadega vallseljakud, mis tekkisid jääs olevatesse pragudesse. Jääsulamisvesi valgus pragudesse ja sinna kuhjus aja jooksul palju setteid.(Tapa ümbruse oosid, Pikassaare. Ka jää sulamisveed kujundasid meie maapinda, jättes järele sügavad ürgorud. Vaatame mõnd läheduses asuvat ürgorgu. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294) Järved Sulamisvesi kogunes nõgudesse ning moodustusid Peipsi ja Võrtsjärv. Pärast jääaega oli Võrtsjärv tohutu suur ja temast voolasid veed Pärnu lahte. Hiljem murdsid Võrtsjärve veed endale tee Peipsi järve, tekkis Emajõgi ja Peipsist sai suur järv. Pärast jää sulamist jäi vett vähemaks ja veetase järvedes ja ja jõgedes alanes. Paljud järved soostusid ja kasvasid osaliselt kinni. Pikkade orujärvede asemele moodustusid järvede ahelikud. Järved hakkasid kinni kasvama. Selline kinnikasvamine jätkub ka praegu. Järvede asemele tekivad sood
Eesti jõed toituvad sademetest, lume sulamisest ning põhjaveest, allikatest ka. Eesti jõed erinevad soome lahe jõgedest selle poolest, et esineb palju jugasi, nad on lühikesed jõed, voolavad kanjoni tüüpi jõgedes. Jõgede tähtsus: transpordiks hea, mage vesi, tarbeks saab kasutada, silmailu, kalapüük jne. Pikim jõgi- võhandu jõgi, veerohkem-narva jõgi, suurima langusega-piusa jõgi.JÄRVED: eestis on ligikaudu 1200 järve. Suuremad on peipsi koos pihkva järvega, võrtsjärv ja narva veehoidla. Eesti sügavaim on rõuge suurjärv 38m. Enamik eesti järved on mandrijäätekkelised. Piklikud voortevahelised järved(saadjärv,soitsjärv) ooside-ja mõhnadevahelised järved(aegviidu,kurtna) orujõed(viljandi ja rõuge järv) maatõusu tagajärjel tekkinud rannajärved(sutlepa meri, harku järv) rabades(loosalu, tudu) pisikesed lammijärved(soodid e vanajõed) karstijärved(võhmetu-lenküla järved pandivene kõrg
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
ookeaniga on ka l22nemeri riimveeline. / keskmine soolsus 8-10 promilli ./ ) Eutrofeerumine toitesisalduse tõus vees. Ranniku tüübid : pankrannik,skäärrannik, luiteline laudrannik. Keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459 m, landsorti süvik. Jõestik peajõgi koos lisajõgedega. Jõgikond- territoorium kust jõgi kogub oma vee. Veelahe kahe jõgikonna piir. Nt : pandivere ,sakala ja haanja kõrg. piir, ? Järvede tekkeviisid : mandrijäätekkelised, peipsi ; võrtsjärv tehisjärved, karstijärved, rabajärved. Sood. Soo arenemine algab tavaliselt toitainerikka madalsoo järguga , Siirdesoo on mitmekesise taimestikuga üleminekufaas soode arengus. Koos turba ladestumisega kasvab soo keskosa edasi ,ning muutub ümbruskonnast üha sõltumatuks. Soostumine jõuab raba ehk kõrgsoo faasi .
Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik. Tõllamäe tamm ja tammik. Uueveski org ja männik. Paistu tehisjärv. Sinialliku (ohvriallikas). Suure-Jaani järv. Tusti park ja paisjärv. Võrtsjärv. Viiratsi park ja tiigid. Viljandimaal on ka erinevaid muuseume, parke ja linnuseid!
vabanenud, muutub maapind iga aastaga kõrgemaks. See mõjutab ka tänapäeva inimeste elusid, eriti järvede ääres elavate inimeste omasid järvedes väheneb vesi ning nendest tekivad sood, mis raskendab inimeste elutingimusi järvede rohketes piirkondades. Jääaeg on toonud Eesti aladele palju muutusi ja sellega koos ka eestlasete ellu. ON tekkinud veekogusid, millest oleme me juba aastatuhandeid endale kala püüdnud nagu näiteks Võrtsjärv. Lisaks on jää sulamisega tekkinud künkad olnud esimeste kindlustatud asulate asupaigaks nagu Alatskivi Kalevipoja säng. Jääaeg lõppes küll umbes 13 000 aastat tagasi, aga seellegipoolest tunneme me ta tagajärgi tänapäevani.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
