· Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra. · Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Konksudesse ja tamiilidesse jääb kinni nii veelinde kui ka rannal liikuvaid väikesi linde, kahlajaid ning ka imetajaid. · Mahajäetud võrgud või kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid. · Lõngad, lõngajupid ja nöörid võivad takerduda lindude ja imetajate külge. Maas liikuvail linnas elavail lindudel jäävad kergesti jalgade ümber maas vedelevad lõngajupid. · Loodusesse jäetud okastraat toimib aastakümneid loomade püünisena. · Loomadele eluohtlikud võivad olla ka sellised esemed, mis on lihtsalt jäetud valel moel ja/või valesse kohta
_ Liikmed jagunevad 3 gruppi: _ Tööandjate esindajad _ Töövõtjate esindajad 16 _ Teised huvigrupid Komiteel on 344 liiget. 59.Regioonide Komitee: koosseis ja põhiülesanded 344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt kui MSK, riik otsustab ise oma esindaja. Mõningaid riike esindavad ametnikud. Haridus, kultuur, rahvatervis, üleeuroopalised võrgud: transport, telekommunikatsioonid, energeetika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus (3) Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad 60.EL eelarve põhimõtted a. Ühtsus b. Universaalsus c. Seotus jooksva aastaga d. Tasakaaluprintsiip e. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip f. Euro 61.EL eelarve menetlemine (institutsioonid ja nende roll) EUROOPA KOMISJON teeb esialgse eelarve projekti
16 _ Liikmed jagunevad 3 gruppi: _ Tööandjate esindajad _ Töövõtjate esindajad _ Teised huvigrupid Komiteel on 344 liiget. 59.Regioonide Komitee: koosseis ja põhiülesanded 344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt kui MSK, riik otsustab ise oma esindaja. Mõningaid riike esindavad ametnikud. Haridus, kultuur, rahvatervis, üleeuroopalised võrgud: transport, telekommunikatsioonid, energeetika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus (3) Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad 60.EL eelarve põhimõtted a. Ühtsus b. Universaalsus c. Seotus jooksva aastaga d. Tasakaaluprintsiip e. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip f. Euro 61.EL eelarve menetlemine (institutsioonid ja nende roll) EUROOPA KOMISJON – teeb esialgse eelarve projekti
_ Liikmed jagunevad 3 gruppi: _ Tööandjate esindajad _ Töövõtjate esindajad 16 _ Teised huvigrupid Komiteel on 344 liiget. 59.Regioonide Komitee: koosseis ja põhiülesanded 344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt kui MSK, riik otsustab ise oma esindaja. Mõningaid riike esindavad ametnikud. Haridus, kultuur, rahvatervis, üleeuroopalised võrgud: transport, telekommunikatsioonid, energeetika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus (3) Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad 60.EL eelarve põhimõtted a. Ühtsus b. Universaalsus c. Seotus jooksva aastaga d. Tasakaaluprintsiip e. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip f. Euro 61.EL eelarve menetlemine (institutsioonid ja nende roll) EUROOPA KOMISJON teeb esialgse eelarve projekti
_ Liikmed jagunevad 3 gruppi: _ Tööandjate esindajad _ Töövõtjate esindajad 16 _ Teised huvigrupid Komiteel on 344 liiget. 59.Regioonide Komitee: koosseis ja põhiülesanded 344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt kui MSK, riik otsustab ise oma esindaja. Mõningaid riike esindavad ametnikud. Haridus, kultuur, rahvatervis, üleeuroopalised võrgud: transport, telekommunikatsioonid, energeetika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus (3) Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad 60.EL eelarve põhimõtted a. Ühtsus b. Universaalsus c. Seotus jooksva aastaga d. Tasakaaluprintsiip e. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip f. Euro 61.EL eelarve menetlemine (institutsioonid ja nende roll) EUROOPA KOMISJON teeb esialgse eelarve projekti
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloom...
liikuma. Meie olime selle voolu peal. Iga teine eurooplane oli prantslane. 13. saj on uus laine Euroopa linnades. Hakatakse rajama linnasid just Läänemere äärde. Tekivad sellised linnad, mis on olulised meie jaoks: Lübeck, Hamburg (suured Saksamaa linnad). Keskaegsed linnad aitavad moodustada võrgustiku. Liitu kuuluvatel linnadel oli kokkulepe tunnustada emalinna, anda varjupaika, toetada sõjaliselt , toetada inimesi. Keskajal liikumine oli justkui võrk. Olid erinevad võrgud ja erinevad võrkude silmad. Kui liigud linnade vahel, siis tee peal võidakse sind ära röövida, linnas aga oskad juba elada, sest kui sa jõuad samasuguse õigusega linna, siis sa elad nagu kodus. Kui jõuad sama õigusega linna, siis linna arhidektuur on sarnane, siis juba tead, kuidas kaupa müüa, osta, kuidas vaielda jne. Teine võrgustik oli kloostrite-kirikute võrgustik. Kui lähed ühest kloostrst teise, siis midagi väga ei muutu. Muudad asukohta, aga reeglid jäävad samaks
Selle kõrval postkontoriprotokoll – klient/server protokoll, kus elektronposti sihtpunkti aadresse suudavad vahesõlmed leida tee, et nad kasutatakse ka TDM’i ja FDM’i. sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. MIME omavahel ühendada. Ülekandesüsteemi kasutamine. 10. Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud. e universaalsed internetiposti laiendused – kasutatakse selliste Liidestamine. Signaali genereerimine. Andmevahetuse haldus. Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub sõnumite vormindamiseks, mis pole ASCII tekstis, nii et neid Taastumine. Sõnumi vormindamine. Turvalisus. Võrgustiku saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat oleks võimalik edastada üle Interneti. Suudab vastu võtta ka
Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest Nad teostavad raku ainevahetust, lõpp-produktide ja glükoproteiidide väljutamist. Nende kanalite kaudu juhitakse väliskeskkonda näiteks eksotoksiinid. 5. Basaalgraanulitest Basaalgraanulid kujutavad endast isetaastuvat (iseprodutseeritavat) bakteri osakest (organelli). Basaalgraanulitele kinnituvad viburid. Struktuurilt kujutavad agranulaarsed võrgud tsisterne, kanaleid, põiekesi, milledel ei ole spetsiifilisi alaosakesi. Nad vastutavad süsivesikute ja lipiidide sünteesi eest. Arvatakse, et granulaarne tsütoplasmaatiline võrgustik esineb kanali kujul, millele kinnituvad ribosoomid ning milles toimub valgu süntees. 6. Mesosoomidest Mesosoomid tulevad nähtavale paljunevatel bakteritel vaheseina vööndis. Nad võivad olla tsisterni-, kanali-, või põiekesekujulised. Nad vastutavad süsivesikute lipiidide jt
Valmistamise viisi järgijaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks.monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis pärast betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles pärast betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonikonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrasega, taspinaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud, harvem traadiga seotud. Raudbetoon on suhteliselt uus materjal, kuid on kujunenud juba üheks tähtsaimaks ehitusmaterjaliks. See tingitud tervest reast raudbetooni väga headest omadustest. - raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi) - Raudbetoon ei põle ega kõdune. Seetõttuon ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma hea poolest puit- ja metallkonstruktsioone.
1. Süsteemi moiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida kasitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süste...
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
Nende, nn. mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur. METALLIDEST EHITUSMATERJALID Peenmetalltooted: - Naelad tehakse traadist (ümarad, kandilised) - Kruvid - Poldid - Needid - Riisad - Peentooted ( hinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud vüi karkassid. Terasvardad võivad olla: - Sile ümarsarrus - Kuumvaltsitus reljeefne sarrus - Külmmuljutud reljeefne sarrus Kordamisküsimused 1. Kuidas jaotatakse metalle? 2. Mustade metallide põhiline koostis. 3. Kuidas jaotatakse mustad metallid? 4. Kuidas jaotuvad malmid? 5. Malmi plussid ja miinused. 6. Millised tooteid valmistatakse malmist? (3) 7. Kuidas ja millest valmistatakse teraseid (põhimõtteliselt)? 8
sünni- ja surma-aastad). La-Téne kultuur 500 eKr ajaarvamise vahetus Selle kultuuri nimetus on tulnud ühest järvest veidi kõrgema liiva saare järgi. Neuenburgi järvest leiti mitu huvitavat mõõka ja odaotsa. Pärast seda, kui vesi oli uuesti normaalsele tasemele tõusnud, siis Friedrich Schwab organiseeris allveearheoloogilised kaevamised. Ta lasi ehitada paadid, millel oli põhjas klaas. On jäänud mõistatuseks, kuidas mõõgad, odaotsad ja võrgud järvepõhja sattudis. Hüpoteese on palju. Paljud neist on täiesti kasutamata. On arvatud, et järve peale on rajatud kaubaladu. Oppodiumite kaitserajatiste konsruktsioonis on kasutatud küllaltki palju puitu. Näiteks on oppodiumite väravate kontrukstioon huvitav väravad on viidud sissepoole, et sinna ette jääks mõnekümne meetri pikkune käik. Selle taga on kaitsjad ja kui siiski tahetakse väravat rammida, siis pealmise rõdu pealt saab neid kuidagi takitada.
1997. a. oli 181 linnuliiki, neist Eestis elab 69 liiki ja püsivalt pesitsevad 57. Kõikide I lisa liikide osas on kauplemiskeeld. II lisasse kuuluvad liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; III lisasse kuuluvad liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; IV lisa sisaldab keelatud jahipidamismeetodeid: linnupaelad, linnuliim, konksud, kunstlikud valgusallikad, peeglid, lõhkeained, võrgud, püünised, mürgitatud või uimastav sööt, poolautomaatsed või automaatrelvad, õhusõidukid, mootorsõidukid jne. V lisa sisaldab uurimist vajavaid teemasid: 1. Siseriiklikud nimekirjad väljasuremisohus olevatest või eriti ohustatud liikidest, arvestades nende geograafilist levikut. 2. Rändliikidele nende rändeteel ning talvitus- ja pesitsuspaikadena eriti tähtsate alade loetelu ja nende alade ökoloogilise kirjelduse koostamine. 3
Monoliitneraudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. · Raudbetooni omadused · Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). · Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal. · Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone.
Lõpetamine rentaablusele, määratud ka eeldatav müügimaht; 2)uuritud, kas juhtimisfunktsioonide järgi. 41. Mis määratakse projekteerimise lähteülesandega? vajadus võib sõltuda vajadusest anda elektrit või sooja või vett olemasoleval turul on kavandatav müügimaht saavutatav ja Juht Ehituskavand koostatakse tellija projekteerimisülesande alusel. juba ehituse käigus. Ajutised ja alalised võrgud tuleb mille arvel. Kui see ei ole selge, siis on õige aeg äriideest Inimesed, masinad, materjalid, raha. 1.Ehitise nimetus ja asukoht. 2.Projekteerimisorganisatsioon. võimalusel ühildada. loobuda. Arvatakse, et 40-st äriideest on pikaajaliselt edukas Alljuht Alljuht Alljuht 3.Projekteerimisjärgud ja tööettevõtu skeem. 4.Ehitusjärgud. 60
valivad enda seast presidendi. Uute liikmete puhul saab arvuks ,,üks igast liikmesriigist", liikmeid aga 344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt hakatakse ametisse nimetada kvalifitseeritud kui MSK, riik otsustab ise oma esindaja. Mõningaid häälteenamusega. riike esindavad ametnikud. Haridus, kultuur, rahvatervis, üleeuroopalised võrgud: transport, Kontrollikoja ülesanded. telekommunikatsioonid, Kontrollikoda tagab auditeerimise. See tähendab, et ta energeetika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus. kontrollib ühenduse kõiki sissetulekuid ja väljaminekuid kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid. Kontrollikoda kontrollib tulusid ja kulusid, samuti finantshalduse usaldusväärsust. 3. Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad 58
ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest Nad teostavad raku ainevahetust, lõpp-produktide ja glükoproteiidide väljutamist. Nende kanalite kaudu juhitakse väliskeskkonda näiteks eksotoksiinid. 5. Basaalgraanulitest Basaalgraanulid kujutavad endast isetaastuvat (iseprodutseeritavat) bakteri osakest (organelli). Basaalgraanulitele kinnituvad viburid. Struktuurilt kujutavad agranulaarsed võrgud tsisterne, kanaleid, põiekesi, milledel ei ole spetsiifilisi alaosakesi. Nad vastutavad süsivesikute ja lipiidide sünteesi eest. Arvatakse, et granulaarne tsütoplasmaatiline võrgustik esineb kanali kujul, millele kinnituvad ribosoomid ning milles toimub valgu süntees. 6. Mesosoomidest Mesosoomid tulevad nähtavale paljunevatel bakteritel vaheseina vööndis. Nad võivad olla tsisterni-, kanali-, või põiekesekujulised
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende proj...
Süsteemiteooria 3.kontrolltöö kordamisküsimused 1. Süsteemi mõiste- Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida käsitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne.B. R. Gaines'i paradoksaalse süsteemi definitsiooni järgi...
It gives customers the illusion of infinite resources available at his/her disposal. It offers a seamless integration of computing, storage and other infrastructure resources to create a Virtual resource pool. d) · Ubiquitous Access – Access is available through public or private network through any network enabled device. 5. Energinälg- taastavad energiaressursid, energia efekiivsus, päikeseenerga kogumine kosmosest, targad võrgud. 6. Tark transport: a. kõrge kiirus b. elektrikütus c. kosmoseturism 7. Uued tehnoloogiad: a) Painduv elektroonika b) Nanomaterjalid c) Targad materials d) 3D printimine Mõned tähelepanekud: e-äri- interneti teel oma äri alustamine, klientidega suhtlemine; muudab äri e-kaubandus- internetis erinevate teenuse müük Bränd- tähtsus, brändi arendamine
3)keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga, keldritrepid, kaevud jm. 4)uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5)põranda alused torustikud 6)keldripõranda aluskiht 7)vertikaalne hüdroisolatsioon 8)pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. Lõpetamine vajadus võib sõltuda vajadusest anda elektrit või sooja või vett juba ehituse käigus. Ajutised ja alalised võrgud tuleb võimalusel ühildada. 60. Loetle ehitustööd: 1 enne krohvitööd, 2 peale krohvitööd. 1: Ehitustööd enne krohvitööd peavad olema lõpetatud üldehitustööd: 1)katusekatte-, elektri- ja saantehniliste tööde esimene järk 2)suletud akna ja ukseavad 3)monteeritud tõstukid inimeste ja materjalide jaoks. 2: Ehitustööd peale maalritööd. Peale maalritööde esimest järku lõppu alustatakse teise järgu saantehniliste töödega:
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
41 ... LISAMATERJALIDE JA TOODETE OMADUSED Soojustussüsteemi kuuluvad või sellega seotud lisamaterjalid ja tooted on näiteks: Vuukide täitmismaterjalid Vuukide hermetiseerimismaterjalid ja süsteemid Soojustuse ja membraanide paigalduse abimaterjalid (nt.lindid, nöörid, võrgud, latid, distantsmaterjalid) Soojustuse kaitsmisvahendid (impregneerid, lisaained, metallvõrgud jt). Lisamaterjalide ja toodete omadused peavad kindlustama süsteemi funktsioonide toimivuse ja võimalikult hea kasutamise (hoolduse). 83 ... SOOJUSTUSSÜSTEEMIDE JA SOOJUSTUSMATERJALI KATEGOORIATE LIIGITUS Süsteemid ja materjalikategooriad soojustamises...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron ...........................................
5. tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 29) Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. 30) MONOLIITNE R/B valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. 31) MONTEERITAV R/B valatakse ja kivistatakse tehases, alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. 32) Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja 33) venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 34) RAUDBETOONI OMADUSED 1. Raudbetoon koosneb 80 (liiv, killustik, vesi). 2. Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru
liikmesriikides (va Gröönimaal). I lisa liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitse alla. Kõikide I lisa liikide osas on kauplemiskeeld. II lisa liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides. III lisa liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides. IV lisa keelatud jahipidamismeetodid: linnupaelad, linnuliim, konksud, kunstlikud valgusallikad, peeglid, lõhkeained, võrgud, püünised, mürgitatud või 40 uimastav sööt, poolautomaatsed või automaatrelvad, õhusõidukid, mootorsõidukid jne. V lisa uurimist vajavad teemad. LOODUSDIREKTIIV looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest Eesmärgiks on edendada looduse mitmekesisuse kaitsmist EL territooriumil. Direktiivi peamiseks eesmärgiks on kaitsealade võrgustiku NATURA 2000
Süsteemi mõiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad. Millest sõltub süsteemi käitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dünaamiline süsteem. Pidev- ja diskreetaja süsteemid. Süsteemi mõiste: Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina (süsteem on subjektiivne – kui tahan, vaatan süsteemina, kui ei taha, ei vaata). Süsteem on funktsioon sisendist ja siseolekust, kui see võrrand teada, siis see võrrand on süsteem ehk süsteemimudel. Süsteemi omadused: element/objekt, sidemed (mistahes seosed elementide vahel, võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne), terviklikkus, süsteemil on hierarhia, süsteemil on kindel käitumine. Põhiülesanded: süsteemide modelleerimine (mudelite koostamine), süsteemide analüüs (meetodid süsteemide uurimiseks), süsteemide süntees (meetodid süsteemide loomi...
et on madrus. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ningSiimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud. Roog ähvardas Nipernaadit, talle ei meeldinud, et too ta pruudiga sama katuse all elas. Mareti unistus oli leida kaldalt pärleid ja sellega seoses rikkaks saada. Nipernaadi unustab samast asjast, aga vastupidi, et tema saaks rikkaks ja siis tuleks talle külla Seeba kuninganna, kes ongi Maret. Nipernaadi proovis talle selgeks teha, et Maret ei leia neid pärleid mitte kunagi. Ta ei rääkinud ka juttu Seeba kuningannast lõpuni
Lk 92-93. Pilet No. 13 1. Laeva laadruumide hooldus, ettevalmistamine lastimiseks Esmane tegevus: lastiruumide ülevaatus veendumaks, et pole poorditaguse vee tungimist lastiruumi, lastiruumi läbivad mõõdu- ja õhutorud pole vigastatud ning oleks nõuetekohaselt kinnitatud. Pilsikaaned peavad olema terved. Pilsikaevud peavad olema puhtad ja kuivad ning kuivendussüsteem töökorras. Enne puistlasti laadimist tuleb pilsikaevude kaitse võrgud katta kotiriidega, et ära hoida pilside ummistumist kaubaga. Lastiruumi viivad trepid peavad olema korras, torude ja kaablitrasside kaitsed terved. Põhjatankide manluugid peavad olema hermeetilised, kaetud kaitsekaantega. Veekindlad vaheseinad peavad olema vigastusteta, väikesi avausi võib remontida kasutades vastava diameetriga polte ja mennikuga immutatud takku. Lastiruumides on kauba
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron ...........................................
organiseeruda, siis muutub ka võrgu topoloogia *Signaalide puhul on keeruline signaali kiiresti ja vastuvõtt ,kuna ettearvamatul viisil. Taoline võrk võib signaali tuleb lugeda läbi mürade ning ka teiste eksisteerida iseseisvana või signaalide ka olla lüüside kaudu ühendatud Internetiga. seast. Seetõttu kasutatakse signaalitöötlust. Ad hoc võrgud sobivad kasutamiseks Keeruline külg loodusõnnetuste jt. katastroofide on ka see ,kuna ei tea mis tuleb siis ei tea kas piirkonnas, kus püsiva konfiguratsiooniga võrku saime õigesti ei saa kasutada. aru sellest mis saadeti. Nagu arvata võib, on ad hoc võrkudest huvitatud Süsteemi näide eelkõige Koige klassikalisem sidesusteem koosneb saatjast
Suures arvutivõrgus võib olla mitu serverarvutit, mis kasutavad erinevaid programme. Serverarvutite operatsioonisüsteemiks võib olla Windows XP Server või mõni muu süsteem. Koduvõrgus võib serveriks olla Windows XP. Välise võrgu abil muutub võimalikuks ülemaailmne elektrooniline kirjavahetus ja vajaliku teabe leidmine Internetist. Samuti on vajaduse korral võimalik võtta ühendust oma koduarvutiga või kodust töökoha arvutivõrguga. Kohalikud võrgud Kui arvuti on ühendatud kohalikku võrku (selleks peab arvutil olema võrguadapter, võrgukaabel ja installeeritud vajalik draiver ning protokollid), on stardimenüüs korraldus My Network Places. Võrgukaardi ja võrgu tüübi tunneb Windows XP ise ära ja installeerib pärast võrgukardi lisamist vajaliku draiveri ning protokollid automaatselt. Ühendus kohaliku arvutivõrguga või Interneti-püsiühenduse pakkujaga võetakse arvuti käivitamisel samuti automaatselt
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest nin...
Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 20 19. ISO-OSI füüsilise kihi seadmed repiiter, jaotur(hub) ja modem. Repiiter – kui võrgud on pikad, muutub signaal nõrgaks. Repiiter võtab signaali vastu, võimendab seda ning saadab edasi. Teiseks võib repiiter olla tõlkefunktsiooniga – kui on ühendatud näiteks keerdpaar ning koakskaabel. Võimaldab füüsiliselt võrku pikemaks teha. Jaotur – kordab saadud signaali teistesse hostidesse (välja arvatud sinna, kust tuli. Rohkem kui kahe pesaga repiiter. Modem – muudab ühe signaali teiseks, et saaks kasutada erinevaid kaableid
messe, millest omakorda väljuvad juba väiksemate ristlõigetega liinid, moodustades jaotus- ja rühmakilpide toitevõrgu. Rühmakilpidest väljuvad väiksema ristlõikega liinid, mis toidavad elektrivalgustuse allikaid. Iga 33 ühefaasilise rühmaliiniga lubatakse ühendada kuni 20 valgustuspunkti (valgusti või pistikupesa). Liigvoolude (lühis või liigkoormus) korral lülitavad eriseadmed hetkeliselt ohus olevad võrgud välja, kaitstes neid niiviisi võimalike vigastuste eest. Kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid (automaadid), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse. Kaitseaparaadid (sulavkaitsmed, automaatlülitid jm.) paigaldatakse harili- kult jaotusseadmetesse (-kilpidesse. Valgustus- ja jõuseadmete kaitseks kasutatakse laialdaselt sulavkaitsmeid. Sulavkaitsmed on kõige levinenu- mad ja lihtsamad kaitseseadised, mida kasutatakse madalpingetarbijate
Õhutorude süsteem. Kõigil suletud tsisternidel põhjatankidel, piikidel pardatankidel, süvatankidel jne on olemas õhutorud õhu vabaks väljapääsuks tsisternist selle täitumisel. Nende torude diameeter on mitte vähem kui 50 mm ja nad saavad alguse tsisterni kõige kõrgemast kohast. Risustumise kaitseks on õhutorude ülemised otsad painutatud allapoole. Mageveetsisternide õhutorudel on veel tolmuvastane filter, kütusetsisternide õhutorudel aga tulekaitse võrgud. Et vesi tormise ilmaga ei sattuks tsisterni, varustatakse õhutoru ots ujuk-klapiga, mis kujutab endast kullist või korgist palli. Tavalises asendis ei sega pall õhu läbipääsu, kuid laine tõusul toruni tõuseb ujudes üles sulgedes sissepääsu torusse. Mõõtetorude süsteem. Mõõtetorud on vajalikud vedeliku taseme mõõtmiseks tsisternis, pilsis või kogumis-kaevus. Mõõtetokk võib olla eraldi või statsionaarselt mõõtetoru korgi külge kinnitatud
Õhutorude süsteem. Kõigil suletud tsisternidel põhjatankidel, piikidel pardatankidel, süvatankidel jne on olemas õhutorud õhu vabaks väljapääsuks tsisternist selle täitumisel. Nende torude diameeter on mitte vähem kui 50 mm ja nad saavad alguse tsisterni kõige kõrgemast kohast. Risustumise kaitseks on õhutorude ülemised otsad painutatud allapoole. Mageveetsisternide õhutorudel on veel tolmuvastane filter, kütusetsisternide õhutorudel aga tulekaitse võrgud. Et vesi tormise ilmaga ei sattuks tsisterni, varustatakse õhutoru ots ujuk-klapiga, mis kujutab endast kullist või korgist palli. Tavalises asendis ei sega pall õhu läbipääsu, kuid laine tõusul toruni tõuseb ujudes üles sulgedes sissepääsu torusse. Mõõtetorude süsteem. Mõõtetorud on vajalikud vedeliku taseme mõõtmiseks tsisternis, pilsis või kogumis- kaevus. Mõõtetokk võib olla eraldi või statsionaarselt mõõtetoru korgi külge kinnitatud.
Õhutorude süsteem. Kõigil suletud tsisternidel põhjatankidel, piikidel pardatankidel, süvatankidel jne on olemas õhutorud õhu vabaks väljapääsuks tsisternist selle täitumisel. Nende torude diameeter on mitte vähem kui 50 mm ja nad saavad alguse tsisterni kõige kõrgemast kohast. Risustumise kaitseks on õhutorude ülemised otsad painutatud allapoole. Mageveetsisternide õhutorudel on veel tolmuvastane filter, kütusetsisternide õhutorudel aga tulekaitse võrgud. Et vesi tormise ilmaga ei sattuks tsisterni, varustatakse õhutoru ots ujuk-klapiga, mis kujutab endast kullist või korgist palli. Tavalises asendis ei sega pall õhu läbipääsu, kuid laine tõusul toruni tõuseb ujudes üles sulgedes sissepääsu torusse. Mõõtetorude süsteem. Mõõtetorud on vajalikud vedeliku taseme mõõtmiseks tsisternis, pilsis või kogumis-kaevus. Mõõtetokk võib olla eraldi või statsionaarselt mõõtetoru korgi külge kinnitatud
reguleerimisala. Euroopa Liidu liikmesriikidega jagatud pädevus Liidul on liikmesriikidega jagatud pädevus, kui aluslepingud annavad liidule pädevuse, mis ei ole seotud artiklites 3 ja 6 osutatud valdkondadega. Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust järgmistes põhivaldkondades: siseturg, ELTL-s määratletud sotsiaalpoliitika valdkonnad, majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, põllumajandus ja kalandus, keskkond, tarbijakaitse, transport, üleeuroopalised võrgud, energeetika, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, ühised ohutusprobleemid rahvatervise küsimustes seoses ELTL-s määratletud aspektidega. Teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja kosmose alal kuulub liidu pädevusse meetmete võtmine eelkõige programmide koostamiseks ja elluviimiseks. Arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas on liit pädev võtma meetmeid ja viima ellu ühist poliitikat, kuid see ei piira liikmeriike lisaks panustama.
Töö korraldus laeva laadimisel ja lossimisel. Laadungi separeerimine ja kinnitamine. Esmane tegevus: lastiruumide ülevaatus veendumaks, et pole poorditaguse vee tungimist lastiruumi, lastiruumi läbivad mõõdu- ja õhutorud pole vigastatud ning oleks nõuetekohaselt kinnitatud. Pilsikaaned peavad olema terved. Pilsikaevud peavad olema puhtad ja kuivad ning kuivendussüsteem töökorras. Enne puistlasti laadimist tuleb pilsikaevude kaitse võrgud katta kotiriidega, et ära hoida pilside ummistumist kaubaga. Lastiruumi viivad trepid peavad olema korras, torude ja kaablitrasside kaitsed terved. Põhjatankide manluugid peavad olema hermeetilised, kaetud kaitsekaantega. Veekindlad vaheseinad peavad olema vigastusteta, väikesi avausi võib remontida kasutades vastava diameetriga polte ja mennikuga immutatud takku. Lastiruumides on kauba niiskumise
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pits...
( =W/tkm või =gr/tkm ) ja sellega muuta transpordiprotsessid keskkonnasäästlikumaks. Otstarbekohane on võtta senisest rohkem kasutusele lühi ja keskmise veokaugusega mereteed, luua sellised süsteemid, kus saaks transportida kõiki intermodaalseid veoühikuid samas transpordivõrgus. Selline lähenemine seab uued nõuded nii veovahenditele kui terminalidele. Vajalik on vähendada kulutusi terminalides, et muuta sellised võrgud konkurentsvõimelisteks. Üks selline lahendus on IPSI kontseptsioon. Intermodaalse transpordi juriidilised aspektid Oluline on lähtuda asjaolust, et vastutuse määravad intermodaalsetes ahelates dokumendid. St , et väljastatud veodokumendid määrab ära ka saatja ja vedaja vahelised õiguslikud aspektid. Dokument ja sellega kaasnevad veotingimused määravad ära, millise seadusandliku regulatsiooniga on tegemist. Intermodaalse transpordisüsteemide
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (...
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub rask...
Me saame ainult väita, et ka eesti ühiskonnas on välja kujunenud klassid, mis võiksid erineda ka keelekasutuselt. Meil pole praegu teavet selle kohta: - millised keelelised kihid eesti ühiskonnas välja kujunevad; - millised keelelised jooned seostuvad Eestis erinevate sotsiaalsete kihtidega; - kuidas eri sotsiaalsed kihid suhestavad ennast keeleliselt teise sotsiaalsete kihtidega; - täielikult puuduvad meil uurimused selle kohta, millised on eestlaste sotsiaalsed võrgud, kes ja mil moel sinna kuuluvad ja kuidas need suhted ja seosed on seotud keelekasutusega; - sellega koos puuduvad teadmised selle kohta, kas ja millised keelelised jooned seostuvad sotsiaalse teadvusega. See aga on väga oluline probleem just keelestrateegia jaoks ja on tugevalt seotud ka keelemuutuse problemaatikaga ning keele ja vanuse suhetega; - meil puuduvad uurimused eri vanuserühmade keele kohta, selle kohta, kuidas esineb ja
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
