Nähtav valgus infra ultravalgus moodustavad koos optilise kiirguse. Difraktsioon- lainete pindumine tõkkete taha. On hästi jälgitav. Kui tõkete ja avade mõõt on samas suurusjärgus lainepikkusega. Difraktsiooni tõttu ei ole tavalise optilise mikroskoobiga näha molekule. Valguse laine pikkust määratakse difratsiooni võre abil. Interfrents on lainete liitumine, mille tulemusena võnkumised tugenevad või nõrgenevad. Toimub lainete energia ümberjaotumine osadest punktidest võnkumine nõrgeneb või tugevneb. Maksimuni annavad lained, mis võnguvad samas faasis, mis liiguvad vastas laines. Kahe laine poolt läbitud teepikkuste vahet kannab nime käiguvahe. Valguse interfrents on jälgitav ainult siis kui lained on sama sagedusega ja muutumatute faaside vahega.
Matemaatika mõisteid · Aarsus (inglise keeles arity) - matemaatikas tehte operandide arv, funktsiooni või operaatori argumentide arv. · Alamhulk- Matemaatikas nimetatakse hulka A hulga B alamhulgaks ehk osahulgaks ehk alamsüsteemiks, kui kõik hulga A elemendid on ühtlasi hulga B elemendid. Seda asjaolu tähistatakse A B või A B. Alamhulgaks olemist nimetatakse sisalduvuseks ja asjaolu A B kohta öeldakse ka, et hulk A sisaldub hulgas B. Hulkade vahelist binaarset seost nimetatakse seetõttu sisalduvusseoseks. · Harmooniline võnkumine- Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks: x = A sin · Lõik- Lõik ehk sirglõik on sirge kaht punkti A ja B ühendav osa, punktid A ja B kaasa arvatud. ...
valemianalüüs), nende sisuline erinevus/sarnasus? Periood on millegi korduva muutuse tsükli kestus. Perioodi tähistatakse enamasti suure ladina tähega: T. Selle ühik SI-süsteemis on: 1 s (sekund) Periood on pöördvõrdeline sagedusega: 1 T= f kus T on periood f on sagedus. Enamasti on perioodiline muutus kas pöörlemine, tiirlemine või võnkumine. Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Sageduse ühik SI-süsteemis on herts (Hz): 1 sündmus sekundis on 1 herts. Perioodilise protsessi sagedus on leitav järgmisest valemist: 1 f= T kus T on periood. 26. Sõnastada mida tähendab mehaanikas superpositsioon? tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha seisundite
nende uurimine. jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Mõõtke keele võnkeamplituud vähemalt kümnes kohas ja joonistege seisulaine graafik 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Mõõtke võnkeamplituudid ja joonistage lainete graafikud. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen
pillimees paneb keeled helisema. Klaveril lööb haamrike vastu keelt ja jätab sellest helisema ainult teatava osa. Klaveri musta kasti sees on igasuguseid keerulisi asju. Kõigepealt on seal keeled. Neid on keskmiselt 230 tükki. Keeled on pingutatud tugevale malmraamile. Keelte pinge mõjub sellele jõuga, mis on võrdne umbes 20 tonniga. Keeli pingutatakse virblitega, mida saab keerata spetsiaalse võtme abil. Keelte võnkumine kandub üle kõlalauale, mis teeb pillihääle tugevamaks. Klaveri kõlalaud on keelte alla paidutatud suur puust plaat. Süntesaator seevastu on, aga klahvpill, millel heli tekitamiseks pannakse võnkuma elekter. Kuuldavaks muutuvad need võnked helivõimendi ja valjuhääldite abil. Süntesaatoril võib jäljendada peaaegu kõigi orkestripillide hääli. Esimene elektrooniline pill oli 1876.a. Ehitatud muusikaline telegraaf mille leiutas üks telefoniaparaadi leiutajatest.1906.a. Aga ehitas
Kui keha liigub kiiresti, siis tekitab ta enda läheduses turbulentsi, millega kaasnevad keerisvoolud ei allu nii lihtsale matemaatilisele analüüsile. 25. VÕNKUMINE. VÕNKUMISTE LIIGID. PERIOOD, SAGEDUS, RINGSAGEDUS. HARMOONILISE VÕNKUMISE DIFERENTSIAALVÕRRAND JA SELLE LAHEND. VEDRUPENDLI JA MATEMAATILISE PENDLI HARMOONILINE VÕNKUMINE JA VÕNKEPERIOOD. SUMBUV VÕNKUMINE. SUNDVÕNKUMINE. RESONANTS. Võnkumine on liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi-tagasi. Võnkumised liigitakse vabavõnkumisteks 10 ja sundvõnkumisteks. Vabavõnkumised toimuvad süsteemisiseste jõudude toimel. Sundvõnkumised toimuvad välise perioodilise jõu toimel. kui sundiva jõu sagedus langeb kokku vabavõngete sagedusega, kasvab võnkeamplituud järsult
o Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem on vedeliku tihedus, seda suurem osa areomeetrist ulatub vedelikust välja. o Archimedese seadus: vedeliku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. o Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. § Võnkumine ja heli o Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. o Amplituudiks nimetatakse võnkuva keha amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. o Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Tähis: T Mõõtühik: s o Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust f = 1 / T.
süsteemi impulsimoment on jääv suurus. Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L = m v r = ( m r2) . (v / r) ja seega L = I . . See kehtib ka pöörleva keha kui terviku kohta. Impulsimomendi SI-ühikuks on kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg. m2/s). Impulsimoment kui vektor on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. ||def: dLi/dt=Mis+Miv Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand M=dL/dt Võnkumised Harmooniline võnkumine võnkumised on protsessid, milledele on isel teatud ajaline korduvus. Harmooniliseks nim protsesse, milledele on muutuva suuruse sõltuvuse ajast määrab sin või cos funktsioon. Harmooniliseid võnkumised tekivad hälbega võrdelise ja tasakaaluasendisse suunatud jõu mõjul. Amplituud - Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel.
Areomeeter Mõõteriist vedeliku tiheduse määramiseks Võnkumine Perioodiliselt korduv edasi-tagasi liikumine Amplituud Maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Periood Täisvõnke sooritamiseks kuluv ajavahemik T oleneb pikkusest ei olene koormusest ja amplituudist Sagedus Näitab võngete arvu ajaühikus herts Hz f=1/T Heli Võnkumine, mida inimene kuuleb Heli levimise kiirus on võrdne helilaine pikkuse ja sageduse korrutisega Aineosake Soojusliikumine Aineosakeste pidev korrapäratu liikumine, millest sõltub keha temperatuur. Temperatuur Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit Celsiuse skaala 2 püsipunkti 0 ja 100C Kelvini skaala -273 võeti 0ks. E. tuleb liita 273 C omale
võrdub summaga , milles üheks liidetavaks on inertsimoment ( I ) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset (raskuskeset) ja teiseks liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede vahelise kauguse ( l ) ruuduga. I = I + m 10. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand Mz = Iz Moment telje z suhtes võrdub keha inertsmomendi ( I ) ja nurkkiirenduse ( ) korrutisega. Pöörleva keha energia. Wk = I /2 11. Harmooniline võnkumine Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mõõda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas sinus või koosinus funktsiooni järgi. x = A0sin(t +0) 12. Matemaatiline pendel On kaajutu ja venimatu mass. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud raskusjõu . See pendli asend on tasakaaluasend
D) Impulsimomendi jäävuse seadus e. Pöörleva keha kineetiline energia Suletus süsteemi impulsimoment on jääv. Järeldused: 1) Kui suletus süsteemi mingi osa panna süsteemisiseste jõudude mõjul pöörlema ühes suunas, peab süsteemi ülejäänud osa hakkama pöörlema vastupidises suuna. 2) Kui muutub süsteemi inertsimoment, peab vastupidiselt muutuma(kasvama või kahanema) süsteemi nurkkiirus. 3. Võnkumised a. Harmooniline võnkumine b. Vedrupendel. Matemaatiline ja füüsikaline pendel c. Harmoonilise võnkumise energia d. Samas sihis toimuvate võnkumiste liitmine e. Tuiklemine f. Ristuvates sihtides toimuvate võnkumiste liitmine g. Sumbuvad võnkumised h. Sundvõnkumine. Resonants i. Sundvõnkumise faas A) Harmooniline võnkumine Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. Teisisõnu veel: harmooniline võnkumine on
Ultraheli kasutamine kosmeetikatööstuses: · Kehahooldused.Ultraheli kolm toimet (mehaaaniline, keemiline, soojuslik) parandavad kehahooduses kasutavate aktiivsete toimeainete imendumist sügavamatesse nahakihtidesse. (Tõhusam lokaalne imendumine on mitmete teadusslike testidega tõestatud.) · Ultraheli abil on võimalik suuremolekulisi toimeaineid rakkudesse toimetada.Seda kasutatakse geeniteraaapias. Ultraheli võnkumine · Võnkuva pinnaga ultraheliandur annab liikumise edasi temaga kontaktis olevatele kudedele. Selle tõttu hakkavad võnkuma aineosakesed ning annavad selle edasi. · Võngete jõudmisel sügavamale, kiire energia väheneb ja võnked sumbuvad · Heli võnkumised levivad pikilainetena, mis eeldab elastset keskkonda. · Põhilised parameetrid sagedus ja lainepikkus, millest sõltuvad levi omadused keskkonnas ning amplituud Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia
Vahelduvvool- kui laengukandjate võnukimine. Vahelduvaksvooluks nim- elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub(sj muutub ka suund).Sagedus f on 50 Hz ja Perioodiks T - 20ms. Hetkväärtus- voolutugevuse väärtus antud ajahetkel(i). Amplituudväärtus- Voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus (Im). Alalisvoolu- korral on laengukandjate suunatu liikumine ühtlane kulgliikumine.(konstantne) Vahelduvavoolu -korral on laengukandjate liikumine võnkumine.(triivi kiirus muutub perioodiliselt). Liikumise suuna muutust -väljendab voolutugevuse muutumist negatiivseks. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumist. Faas-näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.(wt).Omane on korduvus ja periood..Faas wt- näitab võnkeseisundit nurga ühkikutes. Pöördliikumine-perioodi jooksul sooritakse üks pööre, võnukumisel aga üks võnge. Ringsagedus w- näitab ajaühikus läbivat faasinurka radikaanides.
Bellaga mängib metsas pesapalli, satub neile peale vampiir James koos kahe teise vereimejaga. Kuna James on jäljekütt, siis Edwardi kaitsereaktsiooni tõttu saab tema kinnisideeks Bella hävitamine. James ründab teda, kuid Edward ja tema pere päästavad Bella. Võrreldes raamatuga on filmis vähem stseene nagu näiteks vereproovide määramine bioloogias, kus Bella ära minestas ja Edward ta arsti juurde viis või siis filmi vaatamine pimedas klassis ja neid ümbritsev elektri võnkumine. Samuti on stseenide järjekorda ja tegevuste asukohta muudetud. Näiteks toimub ,,kui vana sa oled?"- stseen raamatus autos vesteldes, aga filmis hoopis metsas. Robert Pattinsoni kehastatud Edward ja Kristen Stewarti Bella suutsid anda raamatus kajastatud armulugu edasi väga veenvalt ja lummavalt. Soovitan raamatut lugeda neil, kellele meeldib armastus, põnevus ja fantastika. Endale
peamiselt laetud osakestest: positiivse laenguga ioonidest ja negatiivse laenguga elektronidest. Plasmale iseloomulikud nähtused tuleneb osakestevahelistest jõududest, mis alluvad Coulombi seadusele. Oleku muutus Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks ( aurustumine). Mitu olekut kõrvuti Aine võib eksisteerida kõrvuti kahes või kolmes agregaatolekus, näiteks vesi 0 °C juures.
75 Pinge (V) 70 Vibratsiooni 65 sagedus (Hz) 60 55 40 60 80 100 3. Vibratsiooni mõju inimorganismile avaldub muudatustes närvi- ja vereringesüsteemis, sest jäikade kehade mehaaniline võnkumine kandub edasi luudele ja kudedele, kahjustades ja mõjutades neid negatiivselt. 4. Vibratsioontõbi on selline haigus, mida saab efektiivselt ravida vaid algstaadiumis ja taastumine toimub aeglaselt. Selle haigusega kaasnevad vererõhu tõus, organismi energiakulude suurenemine, lihaste nõrgenemine, nägemishäired ja luude ning liigeste kahjustused. 5. Ohtlikumaks loetakse üldvibratsiooni, sest töötaja üldvibratsiooniga kokkupuute piirnorm
voolab) ja seetõttu kulgeb enamus looduslikke protsesse nagunii olekute ajalise järgnevusena. Seejuures pole aega isegi ühegi protsessi põhjustajaks. Aeg pole ka mõõdetav, vähemalt mitte nii, nagu me mõõdame tavalisi suurusi. See, mida me nimetame ,,aja mõõtmiseks" on tavaliselt mingi ajas kulgeva protsessi võrdlemine teise, lihtsama (perioodilise) protsessiga, nagu Maa pöörlemine või kellapendli võnkumine. Veel räägitakse, et aeg voolab nagu ühes suunas (minevikust tulevikku) ja sellepärast on kõik põhjuslikku laadi seosed võimalikud vaid sel kujul, et põhjus eelneb tagajärjele. Mida selline aeg endast kujutab, selle üle on filosoofid vaielnud aastatuhandeid. Matemaatika vaatepunktist on aeg universaalne ja väga kasulik vahemuutuja, milleabil saab siduda üsnagi erinevate protsesside võrrandeid. Kogu see jutt ei tohiks häirida meie igapäevaseid suhteid ajaga
Pärast pikaajalist töötamist aga 2,4 Ω. Millise temperatuurini mähis soojenes? 3. Kui suur on järjestikahela takistus, kui järjestikku on ühendatud viis 4 Ω tarvitit? 4. Kui suur on ahela takistus, kui rööbiti on 12 Ω ja 4 Ω tarviti? Korda mõisted Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Sinusoidaalne vool - vool, mille tugevus muutub siinus või koosinusseaduspärasuse järgi. Harmoonilise sundvõnkumisega - välise jõu poolt tekitatud selline võnkumine, mis toimub siinus- või koosinusseaduspärasuse järgi. Vahelduvvoolugeneraator - seade vahelduvvoolu tekitamiseks. Seade koosneb püsimagnetist, mille vahele on paigutatud induktiivpool. Induktiivpooli sümmeetriateljega rist on läbi pooli asetatud pöörlemistelg. Kui pöörlemistelg on magnetväljaga risti, hakkab pooli pöörlemisel pooli läbiv magnetvoog harmooniliselt muutuma, mis kutsub pooli keerdudes esile induktsioonielektromotoorjõu.
olemavõrreldavad lainepikkusega, lained peavad olema koherentsed, varju piirkond ruumiosa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu, huygensi printsiip iga ruumipunkt kuhu on jõudnud ärritus on uue elementaarlaine allikas, mille abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda, lainete tugevdamine lained kohtuvad samas faasis, lainete nõrgendamine lained kohtuvad vastasfaasis, interferents lainete liitumine, mille tulemusena erinevates ruumi punktides võnkumine tugevneb või nõrgeneb, interferentsi tingimused lained peavad olema koherentsed, lained peavad olema sama lainepikkusega, interfereerudes lained tugevdavad teineteist, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi või paarisarv poollainepikkusi, interfereerudes lained nõrgendavad teineteist, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi või paaritu arv poollainepikkusi, käiguvahe lainete teepikkuste erinevus kohtumiskohani,
Liikumise liigid 1) sirgjooneline 2)kõverjooneline 3) ringjooneline Eeristada saab ka ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Kui keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikus võrdsed teepikkused , on tegemist ühtlase liikumisega. Et aga startiiv auto läbib iga järgneva sekundiga ühe pikkema tee , on tema liikumise mitteühtlane. Kui liikumine kordub võrdsete ajavahemiku järel edasi tagasi sama trajektoori mööda , on tegemist võnklikumisega ehk võnkumisega. Võnkumine on näiteks laelambi kõikumine pärast tasakaalust väljaviimist , vee loksumine ämber ja käe liikumise saagimisel. Veel erastatakse teineteisest kulgevat ja pöörlevat liikumist. Kulgev on näiteks õmblusmasina üles alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma eelmiste asenditega paralleelseks.Kuulgeva liikumise korral on keha kõikide punktide trjektoorid ühesuguse kujuga. Mütsi peastvõtmisel ei liigu käsi kulgevalt. Siin läbivad sõrmed
Labori katusel oleva sekundaarmähise ülemine ots oli maapinnast umbes 60 meetri kõrgusel. Katsetuste ajal kuuldus Colorado Springsis Tesla laborist vägevat müra ning antenni ümbritses võimas helendus. Kohalikud elanikud olevat olnud pidevalt ärevuses, sest tänaval käies võisid nad jalgade ja maapinna vahel näha sädemeid. Tesla peamine eksperiment oli seotud ideega kasutada Maad ennast võnkeringi osana. Ta avastas, et kui lasta kõrgsageduslik võnkumine otse maasse, siis jõuab ta mingi aja pärast teisele poole maakera ja peegeldub sealt tagasi. Tagasijõudnud laine on küll veidi nõrgenenud, aga kui sel momendil, mil laine läheb uuele ringile, anda talle uus, täiendav energiasüst, võiks võnkumiste amplituudi kasvatada teoreetiliselt kuitahes suureks. Seda ideed Nikola Tesla oma laboris kontrolliski. Katsetuse ajal viibis ta labori kõrval väljas, kus jälgis labori torni, jalas olid tal peaaegu kümne sentimeetri
muusikakeskuses) 4. psüühiline kui helitaju ja muusikaelamus VÕNKESAGEDUS- täisvõngete arv mingis ajaühikus (Hz) Hz näitab täisvõngete arvu sekundis (6Hz=6 võnget sekundis) Füüsiline heli 4 põhiomadust: 1. võnkumise ULATUS 2. võnkumise jätkuvus e KESTUS 3. võnkumise kiirus e SAGEDUS 4. võnkumises oleva elastse keha osade erikaal e võnkumise KOOSTIS Elastsest kehast pärinev võnkumine levib teda ümbritseval keskkonnas helilainena. LAINE on võnkumise ülekanne ühelt aineosakeselt teisele. Võnkumise kiirus oleneb aine tihedusest, temperatuur levimise kiirusest. Õhus 343m/s , 1500 merevees, kõige kiiremini aga metallis: 5100m/s Füsioloogiline heli on seotud psüühilise heliga. Psüühilise heli 4 omadust ehk heli põhiomadused: 1. HELITUGEVUS - sõltub amplituudist 2. VÄLTUS - impulsside kestusest 3
· Rõhk vedelikes ja gaasides Õhurõhk. Raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. · Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. · Võnkumine ja heli Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkumise arvuliseks iseloomustamiseks on kasutusele võetud füüsikalised suurused: võnkeamplituud, periood ja sagedus. Võnkeamplituudiks nimetatakse võnkuva keha amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Võnkesageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis.
valemi (4) esitada kujul: n mg fn = ld . (5) Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vaata juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt . d 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse suurendamise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Registreerige generaatori sagedus keele maksimaalse võnkeamplituudi korral. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Võnkumise jälgimiseks n = 2 ja n = 3 korral suurendage aeglselt generaatori sagedust. Iga sagedust määrake 3 korda. 6
mandrilise alla, millest tekib tühimik merepõhjas ning mäestik mandri servas. Ookeanilaama kivimid sulavad ning tekitavad vulkaane. Tekib ka maavärinaid. Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub samuti ühe laama serv vahevöösse, millest tekivad kas veealused vulkaanid või vulkaanilised saared. Kahe mandrilise laama põrkumisel kerkivad servad kõrgeteks mäestikeks. Vahevöösse kumbki laam ei sukeldu. Esineb rohkem maavärinaid. Maavärin on maapinna võnkumine, mida tekitab laamade järsk liikumine teineteise suhtes. Tsunami on maavärina, maanihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Vulkaan tekib, kui maakoorelõhest tungib maapinnale magma. Vulkaan plahvatab kui selle all olevate gaaside kriitiline rõhupiir on ületatud. KILPVULKAANID KIHTVULKAANID väiksem viskoosus suurem viskoosus
Litosfäär- on maakera suhteliselt jäik väline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast Pedosfäär- e.mullastik, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid Hüdrosfäär- osa maast, mis on täidetud veega Atmosfäär- e. õhkkond. Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Biosfäär-maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride nendest osadest, kus elavad organismid, Litosfäär- 50-200km-maakoor ja vahevöö ülemine osa. Muutused on aeglased, toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litos. pinnal areneb muld ja kujun. Taimestik. Pedosf- mõnest cm-10m. Täielikult biosfääri osa- Ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused on kiiremad kui litos. Hüdros. Maa vesikeskkond-. Litost. Väiksema tihedusega ja vesi on liikuvam kui kivimid. Seetõttu toim. ka muutused kiiremini. Vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringid. Ilma veeta poleks eeldusi taimede, loomade mul...
1)trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Maantee ise ei ole auto liikumise trajektoor, sest auto ei liigu mööda kogu maanteed, vaid mööda ühte joont maanteel 2)mehaanika jaguneb kinemaatika, dünaamika ja staatika. K uurib kehade liikumist. D uurib liikumise tekkepõhjuseid. S uurib jõudude tasakaalu 3)*mõlema suund muutub ja kiirus aeglustub ntks pallide veerevad ja põrkuvad kokku *ühe keha kiirus ja teise kuju muutub siis kui haamriga lüüakse naela pihta ja haamer jääb seisma, ning nael läheb kõveraks. 4)leian ühe eseme ja määran tema asukoha millegi suhtes: (1klassi ese)ukse asukoht akende suhtes(vastasseinas). 1 tooli asukoht 1 kindla laua suhtes. 5)gravitatsioon on kõikide kehade omavaheline külgetõmbejõud, mille tugevus sõltub kehade massist ja omavahelisest kaugusest. F= * F-gravitatsioonijõud ühik:N, *mm-kehade mass ü:kg *r-kehade omavaheline kaugus ü:m,G=6,67 *10¹¹ 6)vabalangemisest võib rääkida, kui keha langemist ei takist...
Heli levimise kirus sõltub kk tingimustest(tihedu, temp, õhuniiskus jne), temperatuuri tõustes heli levimise kiirus suureneb. Heli valjudust mõõdetakse detsibellides (dB), mida suurem on laine amplituud, seda valjem on heli. Heli kõrgus sõltub sagedusest – mida sagedam, seda kõrgem heli. Madalaim bass 64 hz, kõrgeim sopran 1300 hz, hea klaver 27- 4096 hz, inimene on kõige tundlikum häälele 20 hz Valjeim heli mida inimene talub 180 dB, peale seda muutub kõrvakile võnkumine liiga suureks ning see rebeneb katki. Helihark annab la noodi, 440 hz(inimesele kõige meeldivam heli), 8-12 hz- inimesele kõige ebameeldivam heli(infraheli) Müra – ebakorrapärased võnkumised, võib mõjuda tervisele halvasti Muusika – harmoonilised võnkumised Stereo – ruumilise heli efekt Kõige paremini levivad kk-s madalad helid. Heli väheneb pöördruudu järgi 1/r**2 Kaja (tekib kui heli hilineb 01 sek)– eriline heli peegeldumine; heli peegeldavad
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 HÜDRAULIKA KASUTAMINE AUTODES Iseseisev Töö Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2009 HÜDRAULIKA KASUTAMINE AUTODES Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitu...
omavõnkesagedus oli samal ajal 200,02 Hz. (Laine levimiskiirus: 200±0,79 m/s). Generaatori näidatud sagedused ja arvutatud sagedused erinevad tõenäoliselt kahel põhjusel. Esiteks, kuna generaatori sageduse näitaja on mehaaniline ja lisaks aparaat ise juba vana, siis võib eeldada, et näidik on ebatäpne. Teiseks võimalikuks põhjuseks on tõenäoliselt mõõtja viga, kuna arvestati selle sagedusega, kui keele võnkeamplituud oli kõige suurem, mitte aga sellega, millest alates tekkis võnkumine ehk keele omavõnkesagedus. Graafik: y 2 y1 Graafiku tõus tuli: 4,3 valemiga k . x 2 x1 Kasutades MS Exceli Data Analysis funktsiooni tuleb graafiku tõusuks 3,9, mis on palju täpsem kui minu arvutatud, kuna ta arvestab graafiku kõigi punktidega(mina arvutasin tõusu maksimumi ja miinimum väärtuse kaudu.
kus on joone lainepikkus, R = 1,0974×107 m-1 on Rydbergi konstant, ning n1 ja n2 on täisarvud: n1 on igas seerias konstantne täisarv ja n2 = n1 + 1, n1 + 2, n1 + 3... 3.Kuidas tekib lainete interferentspilt? Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema sama sagedusega ning võnkumisfaaside erinevus ei tohi muutuda. Teisitiöeldult -- erinevate lainete allikad peavad võnkuma muutumatult ühtmoodi. Sagedused peavad olema võrdsed ja ühe allika võnkumine ei tohi teise suhtes muutuda. 4.Mis ,,lainetab" elektronlaines? Vastuse annab teisendatud kaksikpilukatse. Selles vähendati elektronkimbu tihedust niivõrd, et elektronid läbivad pilu ühekaupa vähendades sedavõrd elektrone kiirgava hõõgkatoodi temperatuuri. Katse tulemuseks on fotojada. Järjestikustel kaadritel näeme järjest suurema arvu üksikelektronide tabamustäpikesi tajur-plaadil. 5.Mis on ,,leiulaine"? Leiulaine - osakese leiutõenäosus antud punktis ja antud ajahetkel. 6
Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus kasvab keha temperatuuri tõustes. Soojuskiirguseks nimetatakse ka soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale, mis kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad võrdseks. Sel juhul öeldakse, et on saabunud termodünaamiline tasakaal. Sundvõnkumine on võnkumine, mis toimub perioodilise välisjõu toimel, näiteks kiikumine. Superpositsiooni printsiip väidab, et elektriliselt laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektorid liita. Tasakaalu tingimus: kui kehale mõjuvate jõumomentide algebraline summa võrdub nulliga, siis on keha tasakaalus. Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Teepikkus on läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l ühik 1 m.
Nii on maksimaalne (süstoolne) rõhk paremas vatsakeses 25 mmHg ja vasakus vatsakeses 120 mmHg, mis ületab parema vatsakese rõhu umbes 5 korda. SÜDAMETOONID Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nimetatakse südametoonideks. I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. I ja II südametooni peamiseks tekkepõhjuseks on kalpihõlmade võnkumine sulgumise hetkel, millest tulenevad ka toonide kõrguste ja kestuste erinevused. I südametoon on madalam ja kestvam kui II südametoon. Kuna südame parema ja vasaku poole klapid sulguvad samaaegselt, pole kahe- ja kolmehõlmase klapi ning aordi- ja pulmonaalarteri klappide sulgumisel tekkivad helid eraldi kuuldavad. Eristatakse veel III südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul, ja IV südametooni, mis tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul
Ringliikumise näideteks on planeetide tiirlemine ümber tähtede, elektroni liikumine magnetväljas, kuid ka näiteks keerutatava lingu liikumine ja vasara liikumine vasaraheitja käes. 13.2. Millised on ringliikumise erijuhud? Ringjooneline liikumine ja pöörlemine. 13.3. Mis on ja kuidas tekib kesktõmbekiirendus? Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud kõveruskeskpunkti poole. 13.4. Milline on võnkliikumine? Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama trajektoori mööda. 13.5. Millised on võnkumiste liigid? Vabavõnkumine, sundvõnkumine, sumbumatu võnkumine, harmooniline võnkumine. 13.6. Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvutge ketta pöörlemisperiood. 14. P 14.1. Mis on resonants? Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse
molekuli muudavad asendit). Siirdesoojus-soojushulk, energia. Siirdetemp. on seotud rõhuga. Selleks et faasisiire toimuks peab olema siirdetemperatuur ja võimalus energia liikumiseks. Kolmikpunkt-keha on korraga kolmes olekus. Normaalrõhk 760..... Sulamine ja tahkumine. Temperatuuri tõustes jõuab kätte hetk, mida nim kristalse aine sul temperatuuriks. Sulamise ajal temp ei kasva, pärast sulamis kasvab. Energia kulub sidemete lõhkumiseks, osakeste võnkumine kiireneb ja võnkeamplituud suureneb-sidemed katkevad. Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama. Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l. keemisel on aurumine kõige intensiivsem. Milleks kulub aurustumissoojus? 1.molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks(lahtirebimisel)2. vedeliku pindpinevuse ületamiseks(pinnani jõudmisel) 3
sarvkest vesivedelik silmaava lääts klaaskeha võrkkest kollatähn nägemisnärv aju 5. Kõrva osad (välis-,kesk- ja sisekõrv) ja nende ülesanded VÄLISKÕRV kõrvalest helide koondamine kuulmekäiku kuulmekäik juhtida helilainete võnkeid KESKKÕRV trummikile- abil muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks vasar alusi - võimendavad helivõnkeid, edastavad need sisekõrva jalus kuulmetõri- kaitseb kõrva, tasakaalustab õhurõhku SISEKÕRV tigu kindlustab heliaistingu poolringkanalid tasakaaluelund kõrvas närv impulsside edastamine ajule 6. Tasakaalu hoidmine kõrva abil 7. Kuulmishaistingu teekond ajuni
nagu ka näiteks lautol või mandoliinil. Kui klahv alla vajutatakse, lööb metallist plaadike keeli altpoolt. Erinevalt klaverist ei põrku plaadike kohe keeltest eemale, vaid jääb nendega kontakti kuni klahv vabastatakse. Plaadike käitub samaaegselt sadula ja heli tekitajana. Heli tugevust saab varieerida muutes löögi tugevust. Kui klahv vabastatakse, kaotab plaadike kontakti keeltega ja keelte võnkumine summutatakse tekstiiliribaga. Kuna keel vibreerib roobist kuni seda lööva plaadikeseni, võib ühele keelele olla määratud mitu klahvi, mis jagavad keelt erineva pikkusega osadeks, tekitades nii erineva kõrgusega heli. Võimalikult paljude helikõrguste mängimine samal keelel jõudis välja sellise pillini nagu monokord, millel on ainult üks keel. Suuremal osal klavikordidel oli aga siiski igale keelele määratud kaks või kolm erinevat helikõrgust. Klavikord Klavessiin
Närvisüsteem - juhib ja reguleerib inimprganismi kõigi elundite talitamist See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, k...
Kuna iga orel on ehitatud kindla ruum jaoks, erinevad pillid nii kuju kui ka suuruse poolest. Oreli heli tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis , pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja –kastide viledesse. Oreli viled valmistatakse metallist või puust, ehitusviisi järgi jagunevad need huul- ja keelviledeks. Huulviles tekitab heli õhusamba võnkumise Keelviles aga metallist elastse keelekese võnkumine. Vilesid võib olla orelil kuni 30 000. Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali, kätega mängitavad klaviatuurid, pedaalid jalgadega mängitav klaviatuur ja registrinupud. Orel on kõige suurema heliulatusega pill. Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega võimas pidulik värvikas. Akordion Akordioni esiisaks võib pidada hiina suuorelit. Akordioni leiutajaks peetakse saksa orelimeistrit cyril demian, kes patenteeris litsentsi 1829. A. 19. Sajandil levis akordion kiiresti üle kogu euroopa
kohta. Aja kulgemine sõltub veel ka gravitatsiooni tugevusest. 5. Suhteline liikumine on see,kui liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana. Kulg liikumine on see, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks. Pöörlev liikumine on see, selline liikumine, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Võnkumine on see, perioodiliselt (võrdsete ajavahemike tagant) korduv liikumine, mis toimub edasi-tagasi sama teed mööda. 6. Aine all mõistetakse füüsikas kõike seda, millest koosnevad kehad. Ained võivad olla väga erinevate omadustega (tahked, vedelad, gaasilised). Väli on kehade vastastikmõju edasikandja. 7. 1 SEADUS: Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt niikaua, kuni talle ei mõju mitteükski jõud.
Peruu maavärin Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Peruu maavärin toimus 2007. aastal 15.augustil kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal. Richteri skaala järgi oli see 8,0 magnituudi tugevusega maavärin. Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril. Need laamad liiguvad teineteise suunas erisuguselt kiiresti, nimelt 78 mm aastas ja
MUUTUMINE, VÕNKUMINE JA LAINE; OSKAB NIMETADA IGA LIIKUMISLIIGI OLULISI ERISUSI – Trajektoor on joon, mida mööda keha kui punktmass näib liikuvat. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi aja jooksul läbib. Keha liigub ühtlaselt, kui ta läbib võrdseres ajavajemikes võrdsed teepikkused. Pöörlemisel liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni, kuid kõigi ringjoonte keskpunkt on samas kohas ja paikneb keha sees (maa pöörleb ümber mõttelise telje). Võnkumine on selline perioodiline liikumine, mille korral keha liigub mööda sama trajektoori edasi-tagasi. Seega võnkumisel muutub pideval kiiruse väärtus ja suund. Lainelise liikumise korral kandub võnkliikumine edasi ühelt osakeselt teisele nende vastastikmõju tõttu. Väliselt tajume seda kuju muutusena (sile veepind hakkab kerkima ja langema, kui kivi vette visata ja lainete levimise suund näitab kuhu poole võnkumise energia kandub). Kulgemine on jäiga keha liikumine, mille korral
Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale mida toimub transduktsioon ning kodeerimine 3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise
HELILAINED Füüsika osa, mis seletab helinähtusi, nimetatakse akustikaks. Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades Keskkond Levimiskiirus m/s Keskkond Levimiskiirus m/s Õhk (-20 ºC) 319 Merevesi (+4 ºC) 1 500
pikenemise või lühenemisega. Valem: Fe = k l Tähised: Fe = elastsusjõud k = keha jäikus[1N/m] l = keha pikenemine või lühenemine. Töö valem: A = F .s mõõtühik: [ J ] (dzaul) Võimsuse valem: N=A/t mõõtühik: [ J/s ] Energia jäävuse seadus - keha potensiaalse energia arvel tehtud töö on muutnud keha kineetiliseks energiaks. Seega ei kadunud esialgne energia ära, vaid muutus ühest liigist teise. Võnkumine - perioodiliselt korduv liikumine. Liikumine kordub võrdsete ajavahemike tagant ning keha läheb esialgsesse asendisse sama teed mööda tagasi. N: puuoksad, linnutiivad kui lind lendab jne. Resonants võnkeamplituudi kasv, kui välisnurga sagedus ühtib oma võnke sagedusega. Resonants on KASULIK KAHJULIK Kui võnkesüsteem puruneb. N: auto
Kordamisküsimused 1.Mis on maavärin? V:Maavärin on väga kiire kivimite liikumine ja võnkumine maakoores. 2.Miks tekib maavärin? V:Laamade liikumisel, vulkaanipursete, plahvatuste ja lõhketööde tagajärjel. 3.Mis on epitsenter? V:Epitsenter ehk kese on koht maapinnal, mis asub maavärina kolde kohal, seal on maavärin kõige tugevam. 4.Mis on kolle? V:Kolle on koht maakoores, kust saab alguse maavärin. 5.Mis on seismilised lained ja kuidas muutub nende tugevus? V: Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. On
Elektromgnetism käsitleb laetud osakeste mitteuhtlast liikumist ning elektri ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagneetilise induktsiooni nahtuseks nimetatakse elektrivalja tekkimist magnetvalja muutumisel. Pööriselektrivaljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Sellibe elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse Elektromagneetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1Wb=1T*1m^2 1H=1Wb/1A 1henri Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tôöd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse langu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pi...
Pöörlemiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Teljest kaugemal asuvad punktid liiguvad mööda suurema läbimõõduga ringjooni ja nende kiirus on suurem. Teljel asuvad punktid on paigal. Pöörlevad nt autoratas, Maakera ja kellaosutid. Võnkumiseks nimetatakse perioodiliselt (võrdsete ajavajemike tagant) korduvat liikumist, mis toimub edasi-tagasi sama teed mööda. Võnkumine toimub tasakaaluasendist ühele ja teisele poole. Võnguvad näiteks kellapendel ja ämbris loksuv vesi. 5. Võrdle ainet ja välja, erinevused ja sarnasused. (3) Erinevused: Ained- segavad üksteist, ühel alal üks aine, väljad- ei sega üksteist, mitu välja saavad samale kehale mõjutada teineteisest sõltumatult; aine- saab loendada, väli- ei saa loendada; aine- lõpliku ruumalaga, väli- lõpmatu ruumalaga. Sarnasused: mõlemad on looduses olevad nähtused;
Keha püüab oma joonkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (liikumine on suunatud telje poole) või kiirendada (keha liigub teljest eemale) 3) kui keha pöörleb nurkkiirusega ω. Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta pöörlemistelje ruumilist orientatsiooni, see jõud püüab alati telje „õigeks“ pöörata, et pöörlemistelg püsiks 8) Perioodiline liikumine Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest (vähemalt kaks) koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine: eksisteerib tasakaaluolek(Epot=min)*iga keha hakkab pärast tasakaalust välja viimist võnkuma(mõjub jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia) Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega (+ joonis) Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks.x=f[sin(t)] Seos . Algfaas- võnkuva keha faas hetkel t = 0(φ0), Faas- punkti saukoht suvalisel ajahetkel.
krohvitud tellissein) jaoks. Kergete vaheseinte (30...100 kg/m2) korral pole eeltoodud valemid kehtivad. Nendes tekkivate pindlainete mõjul R väheneb tunduvalt lll 1. Ruumi järelkõla? Ehitusmaterjalid summutavad müra, kuid siiski levivad madalad helid ehk bassid hästi läbi paneelmaja raskete kande- ja piirdekonstruktsioonide, sest nendes puudub eraldatav isolatsioon. Heli levib hoones mööda detaile- ühe võnkumine kandub üle ka teisele detailile. Heli levib hoones läbi õhu ja ehituskonstruktsioonide. Ruumi järelkõla valjastamiseks sobivad heli neelavad pehmed ja lahtiste pooridega materjalid nagu mitmesugused vahtplastid, vilt, tekstiilid, kummi ja mineraalvill, mis paigutatakse lae- või seinaplaatide taha 2. Ruumi akustika lokaalsed tunnused? Ehitistes tuleb enam tähelepanu pöörata tahkes materjalis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
