Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"võlakirjad" - 301 õppematerjali

võlakirjad e. obligatsioonid 2. Osanikuks olemist kinnitavad osatähed või aktsiad 3. Liigitatakse riskiastme järgi: a. Võlakirjad – kõige madalama riskiga /intress väga väike/ pankroti korral rahuldatakse võlakirjade omanike nõuded esmajärjekorras.
thumbnail
2
docx

Tarbija majanduses

Brutopalk ­ väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästukohad-pank(nõudlushoius e arveldus, tähtajaline hoius, kogumishoius e säästuhoius); väärtpaber(aktsiad-annab õiguse saada osa ettevõtte tulevastest tuludest, võlakirjad , investeerimisfond); pensionikindlustus; kogumiskindlustus; kinnisvara; väärismetallid; kunstiteosed. Hoiusetagamise seadus Liitintress ­ põhisummalt võetakse intress Lihtintress ­ põhisummalt kui ka intressilt Likviitsus on sularahalisus Tarbija ja krediit Krediit ­ tarbijale müümine laenuga Järelmaks, krediitkaardid, laen(nt õppelaen), kapitaliliising, kasutamis liising. Krediidi eelised-kohene võimalus asju omandada, planeerimata ostud, paindlikkus, ohutus....

Majandus
25 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Brasiilia maksebilanss

Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus...................................................................................................................8 Majandus............................................................................................................... 9 Väliskaubandus...

Majandus
23 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Ettevõtluse eksami konspekt

Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval perioodil teenitud kasumist. Varade müük on võimalus leida ettevõttesiseselt kapitali, kuid seda tuleb käsitleda siiski äärmusliku variandina. Seda ei saa soovitada alustavatele ettevõtetele, vaid siiski juba tegutsevatele ettevõtetele, kellel on aastatega tekkinud üleliigseid põhivarasid (masinad, seadmed jne) või finantsvarasid (börsiaktsiad, võlakirjad jne). Pikaajalised laenud, mida võetakse peamiselt põhivahendite soetamiseks ja püsiva finantseerimisvajaduse katmiseks, on nn. investeerimislaenud. Need on laenud, mille tähtaeg on üle aasta. Ülempiiri ei ole, kuid kauemaks kui 10-12 aastaks antakse harva laenu. Kuigi laenu antakse tagatisega, on pikaajaliste laenude intressimäär tavaliselt kõrgem kui lühiajalistel laenudel, sest risk on kõrgem. Hüpoteeklaenuks nimetatakse laenu, mille tagatiseks on kinnisvara...

Ettevõtlus
140 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rahandus

Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad , seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid jäid käibele vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb....

Majandus
15 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Portfelliteooria

org/wiki/Modern_portfolio_theory). Tavaliselt püütakse investeerimisotsuste vastuvõtmisel risk hajutada ehk vähendada. Seda saavutatakse diversifitseerimise abil s.t. investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel, moodustades kogumi, mida nimetatakse investeeringute portfelliks. Hajutatud riskiga investeeringuportfell sisaldab erinevaid väärtpabereid, nt. võlakirjad , aktsiad, pangahoiused. Selline investeerimisportfell on riskide eest hästi kaitstud, sest nii majanduses kui poliitikas ei toimu muutused ühekorraga. Investeerimisportfelli moodustamisel tuleb jälgida eesmärki, et väikseima riskitaseme juures oleks võimalik saavutada maksimaalse kasuminormi. Portfelli keskmine kasuminorm kujutab erinevate investeeringute kasuminormide kaalutud keskmist. (www.riskglossary.com/link/portfolio_theory.htm)...

Ainetöö
106 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Rahvusvaheline majandus eksami materjal

­ Keskpanga varade suurenemine kajastatakse bilansi varade poolel (aktiva) "+" märgiga ­ Keskpanga kohustuste suurenemine kajastatakse bilansi kohustuste poolel (passiva) "+" märgiga · Bilansi varade poolel kajastatakse kahte tüüpi varasid: ­ Välisvarad · Peamiselt keskpanga omanduses olevad välisvaluuta võlakirjad (keskpanga välisvaluutareserv) ­ Kodumaised varad · Keskpanga nõuded residentsete inimeste ja institutsioonide ees (peamiselt kodumaised valitsuse võlakirjad) · Kohustuste poolel kajastatakse: ­ Krediidiasutuste hoiused keskpangas ­ Sularaha ringluses Steriliseeritud valuutainterventsioon · Juhitud vahetuskursireziimi puhul on rahapoliitika mõjutatud vahetuskursi muutusest...

Rahvusvaheline majandus
271 allalaadimist
thumbnail
10
xls

Suhtarvu analüüs

PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 0 Tütarettevõtete aktsiad või osad 0 0 Pikaajalised nõuded tütarettevõtetele 0 0 Sidusettevõtete aktsiad või osad 0 0 Pikaakalised nõuded sidusettevõtetele 0 0 Muud aktsiad, osakud ja võlakirjad 0 0 Mitmesugused pikaajalised nõuded 0 0 Pikaajalised ostjatelt tasumata arved 0 0 Materiaalne põhivara 0 0 Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 0 0 Masinad ja seadmed ( soetusmaksumuses) 0 0 Lehekülg 5...

Finants analüüs
174 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Panganduse ülevaade

Sisuliselt annad sa võlakirja ostmisega laenu võlakirja väljaandjale. Selleks võib olla näiteks eraettevõtte, riik, kohalik omavalitsus jt. Laenusaamise eest maksab võlakirja väljaandja sulle intressi. Üldjuhul loetakse võlakirjainvesteeringut pigem madala riskiga investeeringuks. Riski suurus sõltub konkreetsest ettevõttest. Riigi ja kohalike omavalitsuste võlakirjad on üldjuhul riskivabamad võrreldes tegemist alustava ettevõttega. Tuletisväärtpaber (derivatiiv) annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Tuletisväärtpaberite väärtus sõltub üldjuhul tuletisväärtpaberi aluseks oleva vara (alusvara) hinna muutumisest. INVESTEERIMISRISKIGA ELUKINDLUSTUS Investeerimisriskiga elukindlustusleping erineb oluliselt traditsioonilisest kindlustusest ja...

Majandus
28 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Rahanduse aluste kontrolltöö vastused

30. Võrrelge omavahel diskontovõlakirja kupongivõlakirjaga. Diskontovõlakiri on tavaliselt kupongivõlakirjast lühemaajalisem. Lühiajalistel võlakirjadel välditakse kupongimakseid. MA EI OSKA ÖELDA KAS ÕPSILE SEE SOBIB (TÕENÄOLISELT MITTE) AGA SEE OLI AINUS ASI MIS LEIDSIN ÕPIKUST JA KONSPEKTIST 31. Mis roll on riigivõlakirjadel? KUI KEEGI SIIA VASTUSE LEIAB ON SUPER 32. Mis on munitsipaalvõlakiri? Munitsipaalvõlakirjad on kohalike omavalitsuste võlakirjad. Need on tavaliselt maksudest vabastatud ja seetõttu ka madalama intressimääraga. Sarnanevad ettevõtete võlakirjadega. 33. Milleks kasutatakse võlakirjade reitinguid (tooge näiteid reitingutest)? Võlakirjade reitinguid kasutatakse seetõttu, et paljudel finantsinstitutsioonidel on keelatud spekulatiivsete võlakirjade omamine. Reitingud annavad teada võlakirjade riskist. Tuntumad on Moody, Standard&Poor, Fitch Investors Service. Väga madala reitinguga on tuntud...

Rahanduse alused
658 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

Väärtpaberituru osalised: · emitent ­ isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse neid emiteerida · pakkuja/vahendaja ­ isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele · investor ­ isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse neid omandada · järelvalveorgan ­ Finantsinspektsioon. 17. Väärtpaberite liigitus Väärtpaberid jagunevad: · omandiõigust tõendavad ­ aktsiad ja osakud · võlaõigust tõendavad ­ vekslid ja võlakirjad · ostu- või müügiõigust tõendavad ­ optsioonid, forwardid, futuurid. Omandiõigust tõendavad väärtpaberid: · Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte põhikirjast tulenevad õigused...

Raha ja pangandus
506 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Raha ja panganduse kordamine

Raha pakkumine ­ ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad M3 =M2 + tähtajalised hoiused Erinevates riikides agregaadid võivad erineda. 1.Rahvusvahelised rahasüsteemid Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu. Odavam raha vajas lisagarantiisid. Kui kuld ja hõberahad sisaldasid mingit väärtust, siis paberraha olulist väärtust ei oma ja seetõttu vajab lisagarantiisid. Rahasüsteemi võib liigitada suletud ja avatud süsteemiks. Suletus süsteemil ei ole mingit seost teiste süsteemidega, raha ei saa vahetada...

Raha ja pangandus
243 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Raha ja pangandus

Pankade suurimaks tuluallikaks on traditsiooniliselt intressitulu, missugusele lisanduvad erinevad teenus- ja komisjonitasud. Pankade varad: · Kõrge likviidsusega varade hulka kuuluvad sularaha, nõuded keskpangale ja teistele krediidiasutustele ning kauplemise eesmärgil lühiajaliste finantsinvesteeringutena soetatud väärtpaberid. Väärtpaberiportfell · Suure osa pankade väärtpaberiportfellist moodustavad võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid, millest suur osa on kauplemise eesmärgil soetatud likviidsed väärtpaberid. Ülejäänud väärtpaberiportfell koosneb aktsiatest ja osadest, sealhulgas tütar- ja sidusettevõtjate aktsiatest ja osadest. Laenuportfell · Moodustab üldjuhul kõige suurema osa panga varadest. · Eesti pankade tegevus on suhteliselt klassikaline (laenude andmine) enamus vahenditest on suunatud laenuturule,...

Pangandus
99 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011

· Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) · Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: · Tururisk (ka hinnarisk) ­Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa!! · Reinvesteerimisrisk ­ Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid · Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga Emitendi riskitaset ning sellest tulenevat oodatavat laenamise hinda väljendavad muuhulgas krediidireitingud 3 11...

Rahanduse alused
647 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

- 15% e. 150.- läheb keskpanka 850.- laenab välja, millest jälle 15% läheb keskpanka ülejäänu laenatakse jälle välja. Algsumma x 1/0,15= 1000x1/0,15=6667 rahakordisti e muliplikaator 21.Rahapoliitika vahendid Avaturu operatsioonid- keskpank ostab/müüb riigi võlakirju kommertspankadelt/- pankadele. Võlakirjad on üks kasulikemaid rahapaigutusviise. Diskontomäär ­ intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Diskontomäära tõstmine vähendab kommertspankade laenu võtmist ja suurendamine suurendab laenu võtmist. Kohustuslik e seaduslik reservinõue ­ see osa pankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas. Juhendid ja eeskirjad- soovitused pankadele ning kohustavad eeskirjad Valuutaintervensioon ­ keskpank ostab või müüb välisvaluutat 22...

Majandus
215 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Finantsarvutus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine

Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku...

Raamatupidamine
86 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Rahandus ja pangandus konspekt

Fikseeritud tulususega ­ võla kiri ehk obligatsioon väärtpaber. Võlakohustust tõendav dokument või väärtpaber (pigem laenu suhe st võlakirja väljaandja on võla võtja ja võlakirja ostja on sisuliselt laenu andja, ajutised vabad vahendid paigutab võlakirja). Laenuandjateks võivad olla ettevõtted, firmad, kohalikud omavalitsused, valitsus. Kupong (perioodiliste intressimaksetena) või diskonto (ostuhinna ja nimiväärtuse vahest) võlakirjad . Tuletusväärtpaberi turg ehk derivatiiv- ostu- või müügiõigust tõendava väärtpaberiga. Võimaldavad riske maandada, samuti ka võtta võimendatud riske. Õigust või kohustust osta ja müüa tulevikus mingit finantsvara. Tegemist tähtaja tehingutega. Siin sellised mõisted nagu: forward (kohustus osta või müüa mingit finantsvara), futuur (kohustus osta või müüa. On standardiseeritud väärtpaber nii summaliselt kui...

Rahandus ja pangandus
66 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Sise-eeskirja koostamine

6.1.2 Lühiajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised aktsiad ja muud väärtpaberid on lühiajalised finantsinvesteeringud, mis kuuluvad ettevõtte käibevara hulka, kui need on soetatud edasimüügi eesmärgil ja realiseerimiseks ühe aasta jooksul, samuti võlakirjad , mille maksetähtaeg on bilnasipäevast arvesades üks kalendriaasta või vähem [1 : 114]. Lühiajaliste finantsinvesteeringute kajastatakse on õiglases väärtuses, v.a aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, ja väärtpaberid, mida hoitakse kui lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) [8 : 39]. 6.1.3 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud liigitatakse gruppide kaupa järgmiselt: · nõuded ostjate vastu;...

Finantsraamatupidamine
249 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Honore de Balzac ''Isa Goriot'' sisukokkuvõte

Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja kannab häid riideid ning võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad, kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima, kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda (müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid, kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa). Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel...

Kirjandus
44 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Väärtpaber

klass Väärtpaber Väärtpaber on dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad...

Majandus
16 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Majandustehingute näidised

Lühiajaliste võlakirjade ost Firma A ostis lühiajalisi firma B võlakirju ja maksis nende eest kokku 10 000 EEK D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Arveldusarve 10 000 EEK 16. Lühiajaliste võlakirjade müük kasumiga Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 12 000 EEK. D: Arveldusarve 12 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Muud finantstulud 2000 EEK 17. Lühiajaliste võlakirjade müük kahjumiga Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 8000 EEK D: Arveldusarve 8000 EEK D: Muud finantskulud 2000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK 18. Väljaantud lühiajalised laenud Firma annab 1 apr...

Arvestuse alused
89 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun