Andres Kahu ISESEISEV KODUNE TÖÖ KODUNE TÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: TLI41 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2013 1. AUTO Mark: Volvo Mudel: FM Methanediesel Tüüp: Sadulauto Vedrustus: Õhkvedrustus Mootor: D13C-Gas 460 Töömaht: 12800 cm3 Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 SAF Axle's 13 ton Vedrustus: Pneumatic suspension Gabariitmõõtmed: 13000x2540 Veokasti mõõtmed: Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3
ajast puhkereziimil; × Täisfunktsionaalsed seadmed (Full Function Device), mis saavad toite elektrivõrgust. Topoloogia × ZigBee võrgukiht toetab nii radiaalset kui ka puukujulist võrgutopoloogiat ja üldisi silmusvõrgutopoloogiaid × Radiaalvõrkudes peab koordinaator olema keskne sõlm. Nii puuvõrgud kui ka silmusvõrgud lubavad ZigBee ruuterite kasutamist, laiendamaks suhtlust võrgukihis. ZigBee eelised × Odavus × Väike võimsus -> pikk aku kestvus -> väiksemad akud × Suur töökindlus × Lai leviala ZigBee puudused × ZigBee-ga ühilduvate seadmetega asendamine võib olla kallis × Hetkel saadaval vähesed lõppseadmed × Ohtlik kasutada ametlikuks isiklikuks infoks Turvalisus × ZigBee spetsifikatsiooni järgi tuleb igale protokolli kihile määrata turvatase. Mälu kokkuhoiu nimel kasutavad kõik kihid sama 128bitist võrguvõtit. Vastavalt turvatasemele võib kihtidel lisaks olla veel 32bitine
Rihmülekanded Rihmülekannetest üldiselt Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Eelised – Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) Sujuv ja müratu töötamine Lihtne ehitus ja kasutamine Võime taluda purunemata suuri lühiajalisi ülekoormusi Puudused – Suhteliselt suured mõõtmed Rihma väike tööiga Rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv
$∗ , Torustiku läbimõõduks on 100 mm. 16 8.4. Ajutise elektrienergia vajaduse määramine Tabelis 2 on esitatud erinevate elektritööriistade ja -seadmete võimused. Tabel 2 Tööriistade ja seadmete võimsused Seade Kogus, Võimsus, Koguvõimsus, tk kW kW Soojak 1 6 6 Olmesoojak 1 5 5 Armatuuri painutuspink 1 4 4 Ketaslõikur 2 1 2 Trell 4 1 4
Analüüsitava mootori algandmed: B & W K90 GF Silindri võimsus Ns = 2300 kW Pöörete arv n = 110 p/min; silindri diameeter 0,9 m; kolvikäik S = 1,8 m Surveaste = 13,5 Turbokompressori filtrite rõhulangus pf = 392 Pa Rõhulangus õhujahutil põj = 1962 Pa (põj = 980...2900 Pa) Välisõhu rõhk p0 = 1,013·105 Pa Masinaruumi temperatuur 20 oC, õhu suhteline niiskus 0 = 70 % Merevee temperatuur 14 0C NB !!! Kõik ülejäänud vajalikud algandmed võib valida antud mootori tüübile lubatud piirides. Ülesanne 1
a= m III-seadus e kehade vastasmõju seadus – vastasmõjus olevad kehad mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ning vastasuunaliste jõududega 2. Keha liikumishulk, impulsi jäävuse seadus. Liikumishulk ehk impuls on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa e koguimpuls on jääv nende kehade mistahes vastasmõjul. 3. Mehaaniline töö ja võimsus, mehaaniline energia. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke (läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A=Fscosα, kus nurk on jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Jõu ühik on J(dšaul). Kehale mõjub jõud 1N ja sooritabnihke 1m, siis jõud keha nihkumisel on 1J (1N=1N 1m). A Võimsus N näitab ajaühikus tehtud tööd
.......................................................................9 10.2 Liinikaod boileris...................................................................................................................12 10.3 Summaarne survekadu boileris..............................................................................................12 10.4 Survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit (Hsum)..........................................................12 10.5 Veepumba vajalik võimsus....................................................................................................14 Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli selgitada boileri soojuslikud ja hüdraulilised näitajad. Lisaks tuli sooritada küttepinna arvutused ning arvutada pumba tootmisvõimsus. Horisontaalselt paikneva veeboileri tootlikus oli 18000 kg/h ning 24 kraadine vesi oli tarvis kuumutada 80 kraadini, kasutades selleks saja kraadist drosseldatud primaarauru.
Sellist voolu saame kodus pistikupesadest. Vahelduvvoolu pinget ajahetkel t kirjeldab võrrand u= Umax*sin t. Analoogne on võrrand, mis kirjeldab vahelduvvoolu tugevust ajahetkel t: i=I0*sin t(kehtib kui vooluringis on ainult aktiivtakistus). Vahelduvvoolu nimetatakse harmooniliseks, kuna teda kirjeldab siinusfunktsioon. Vahelduvvoolu puhul räägitakse pinge ja voolutugevuse efektiivväärtustest, need võrduvad vastavalt sellise alalisvoolu pinge ja voolutugevusega, mille korral eraldub sama võimsus nagu antud vahelduvvoolu korral. Uefektiiv = Umax /2; Iefektiiv = I max/2. Vv võimsus on määratud valemiga: N=UI*cos, kus = faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel, liiget cos kutsutakse ka võimsusteguriks.
Tööd teeb liikumissuunaline komponent F1, järelikult A=F1s. Kuna F1 ei saa mõõtta, teeme asenduse F1=Fcos ning A=Fs*cos See ongi töö üldvalem. Töö tegijaks on kõik kehad. Kui keha ei oma tähtsust, siis töö tegijaks on F. Et tõsta massi m kõrgusele h, tuleb rakendada selle raskusjõuga võrdne jõud F(algul veidi suurem, lõpul väiksem). Seega A=Fh=|Frh|=mgh Võimsus nim. ajaühikus tööd. N= A/t, ühik 1W=1J/1s, 100W=100J/1s. Kuna A=Fs, siis N=Fv seega võimsus on kiiruse ja jõu korrutis. Vanad võimsuse ühikud: 1hj (hobujõud Ida- Euroopas =735W); 1HP(Anglo-Ameerika hobujõud=745W). Mehaaniline energia tähendab maksimaalset tööd, mida keha antud tingimustes võib teha (kuid pole veel teinud). Tähis E, ühik 1J. Liigid: 1)kineetiline energia, omavad kõik liikuvad kehad 2)potentsiaalne energia, seda omavad ülestõstetud kehad, deformeerunud kehad (kokku surutud õhk, pingule
liikumisele. 38. Mis on reostaat? Juht, mille takistuse suurus on muudetav. 39. Voolu töö. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge juhti läbiva voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega. A=Uit , A=J U= V I= A t=s 40. Joule'i-Lenzi seadus. Elektrivoolu toimel juhist eralduv soojushulk on võrdne voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja selleks kulunud aja korrutisega. Q=I2Rt 41. Mis on voolu võimsus? Füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb vool ühes ajaühikus. N=UI. Tähis N, ühik W 42. Mis on nimivõimsus? Maksimaalne võimsus mida seade võib arendada pikema aja jooksul. 43. Mis on nimipinge? Suurim pinge mida võib rakendada tarbija otstele. 45. Mis on lühis? on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust.
kanaliks 5Mhz vahedega,saatejaam võib olla võimsusega kuni 100mW. Kuna protokoll eeldab 25MHz riba ühele kanalile, siis on tegelikult antud vahemikus vaid 3 iseseisvat kanalit (1, 6 ja 12). Euroopas tohib neist kasutada kanaleid 1 kuni 13. Jaapanis tohib kasutada ka 11b lisale vastavat 14., teistest veidi eraldiseisvat kanalit. USA's lubatud vaid 11 esimest kanalit. Joonis 1 2,4GHz WIFI kanalid 2. Teised sagedused 3,6 GHz sagedusalad on lubatud ainult USA's. Saatejaamade võimsus võib olla kuni 20W. Selle puhul kasutatakse y-kanalit. Sellel sagedusel on side ulatus kuni 5kilomeetrit ja ka kõrgem andme edastuskiirus. 5 GHz sagedusala sagedusvahemik on 4915 MHz - 5825 MHz, mis on omakorda jagatud 5MHz vahemikena kanaliteks. Tuntud on neli erinevat standardit: · 802.11/a · 802.11/h · 802.11/j · 802.11/h Enamasti kasutatakse seda sagedust veelgi suurema leviulatuse saavutamiseks just 5GHz seadmeid (hind on tunduvalt kõrgem)
transport) 17. Transformaatorid, otstarve, ehitus ja tööpõhimõte. Primaarmähis, sekundaarmähis, korpus, lehtmetallist pressitud südamik. Muundab vahelduvvoolu . 18. Trafo tühijooks ja koormusolukord. Trafo tühijooks on tööolukord kus primaarmähised on ühendatud võrguga ja sekundaarmähised on avatud I2=o Koormatusolukorras vastupidiselt I2 ei võrdu 0iga 19. Trafo energeetika ja kasutegur. Primaarmähise poolt võrgust tarbitav võimsus P=U*I*cos Kasutegur 20. Kolmefaasiline trafo, keevitustrafo, autotrafo. Keevitustrafo Trafo tühijooksupinge peab kindlustama kaare süttimise ja stabiilse põlemise Välistunnusjoon peab olema järsult langev keevitusvoolu piiramiseks lühis Kolmefaasiline trafo Kolmefaasiline trafo on trafo mida kasutatakse 3 faasilise voolu muundamsieks Kolmefaasilisel trafol keritakse kõik kolm mähist ühele südamikule
Kahetaktiline mootor on sisepõlemismootor, mille töötsükli ajal väntvõll teeb 1 pöörde ja kolb seega 2 järjestikust käiku. Erinevalt neljataktilisest mootorist ei ole silindri täitumine õhu või 4 värske seguga ja heitegaasi väljasurumine. Kahetaktilise mootori puhul omaette taktid, vaid moodustavad osa töö- ja survetaktist. Teoreetiliselt peaks kahetaktiline mootori võimsus olema neljataktilise mootori omast 2 korda suurem, kuid mitmel põhjusel (sealhulgas läbipuhumise puudulikkuse tõttu) on ta ainult ligikaudu 50% võimsam ja kulutab seejuures 15-20% rohkem kütust. Peale selle on kahetaktilise mootori kolvigrupi soojuslik koormus suurem ja mootori töökindlus halvem. Võimsaid kerge vedelkütuse mootoreid seetõttu kahetaktilisena ei ehitata ; väikese võimsusega mootoreid kasutatakse näiteks
Impulsi jäävuse seadus Keha impulss e. Liikumishulk on keha m ja V korrutis. (p=mV, 3 joonist). Põrkel mõjub F esimesele ja teisele kehale. N II seaduse põhjal F1=m1*a1 ja F2=m2a2. kiirenduse def põhjal a1=(v1-v1)/t ja a2=(v2-v2)/t (vektorid) F1=m1*((v1-v2)/t) F2=m2*((v2-v2)/t) Vastavalt N III F1=-F2 (vektorid) (m1v1-m1v1)/t=(m2v2-m2v2)/t I :t -> m1v1-m1v1= -m2v2+m2v2 -> m1v1+m2v2=m1v1+m2v2 p1+p2=p1+p2 (vektorid) Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. Mehaaniline töö Konstanstse(muutumatu) jõu poolt tehtud A = F ja nihke arvväärtuste ning F ja nihke vektori vahelise nurga cos korrutisega. A=F*S*cosa (joonis1 + cosa=F1/F). Mehaanilist A tehakse siis, kui kehale mõjub F ja keha selle F mõjul ka liigub. A ühikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele mõjul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võr...
SpT := P = 62903 N (2, lk 268) f e -1 Veotrossi arvutuslik pingsus, kui kT := 6 Sak := kT SpT = 377416 N (2, lk 268) Valin veotrossiks PS630 seeria trossi (3, lk 43), läbimõõt dvtr := 25mm, jooksva meetri mass kg qvT := 2.75 , trossi katketugevus Svt := 460kN m Vedava plokiratta läbimõõt DvT := 70 dvtr = 1.75 m (2, lk 269) Mootori võimsus, kui varuteguriks valime kN := 1.15, ja mehhanismi kasuteguriks m := 0.75 P v N := kN = 145 kW m (2, lk 269) rev := 2 rev rpm := min Valin kaks elektrimootorit (4, lk 31) M3AA 250 SMB, N := 75kW = 100.6 hp, nm := 1475rpm Trossi vedava plokiratta pöörete arv v rev n T := = 22.9 rpm (2, lk 269) DvT Ajami ülekandearv nm
Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus - Sotsiaalmajanduslik kaos - Peaeesmärk aatomirelva loomina - Kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias - Suur armee Sisepoliitika - Kõrgemat juhtkonda iseloomustas ebalevus - Rahvakomissaride Nõukogu -> Ministrite Nõukogu - Kommunistliku Partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht Stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale teda ei oleks kellelgi võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. Uus nimetus Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - Kõige tähtsamaid asju otsustasid Stalin, Hrustsov, Malenkov, Beria, Bulganin Majandus - Peaülesanne taastada purustatud piirkonnad, tööstuse ja põllumajanduse ennesõjaaegne tase ja see ületada - 1946-1947 suur nälg, millega kaasnesid ulatuslikud ränded, kuritegevuse kasv - Samal ajal jätkas Venemaa põllumajandustoodangute eksporti...
Energia näitab kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. Kineetiliseks energiaks nim. energiat, mida omavad liikuvad kehad. Keha kineetiline energia sõltub keha massist ja kiirusest. Potentsiaalseks energiaks nim. energiat, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Kangiks nim. jäika keha, mis suudab pöörelda ümber toetuspunkti. Kang on lihtmehhanism. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Lihtmehhanismiks nim. tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõus. (nt. kang, kruvi, hammasratasülekanne jne.) Lihtmehhanismi abil tuleb teha rohkem tööd (kulutada rohkem energiat) kui ilma selleta.
Füüsika. Töö ja energia. Energia jaotusseadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise või kandubühelt kehalt teisele. Mehaaniline töö: Füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. A= Fs, tööühik on 1 J. Energia: Keha võime teha tööd. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. *Kineetiline energia: Liikuvad kehad omavad. Sõltub keha massist ja keha kiirusest. *Potentsaalne energia: Vastastikmõjus olevad kehad omavad seda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki, ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsus: Füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja ja selle tegemiseks kulunud aja jagatisega N=A/t Võimsuse ühik on 1 W. 1 W= 1J/1s Kang: Lihtmehhanism. On tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Jõu õlga mõõdetakse kangi toetuspunktist kun...
mehaaniline töö-on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutus (tähis A, ühik 1J, W=F*s) potentsiaalne energia-energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes (tähis Ep, ühik 1J, valem Ep =m*g*h) kineetiline energia-energia, mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtes (tähis Ek, ühik 1J, Ek=m*v2) võimsus-füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (tähis N, ühik 1W, N=F*v) kasutegur- kasuliku töö ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe (tähis , ühik %, =Akas/Akogu * 100%) tehakse tööd-lift tõuseb hoone tippu(veojõud),jääpurikas kukub katuselt(raskusjõud),auto rattad teevad kohapeal ringe(veojõud),tüdruk tõstab lusika maast lauale(tõstejõud) ei tehta tööd- mees tõstab kappi,kapp ei liigu(-). milline energia?-painutatud puuoks POT, lendav lennuk KIN, jääl libisev litter KIN, kõrvale kallutatud pendel POT, täis pumbatud autorehv POT. energia m...
suurusjärgus 1000 megavatti elektrit. 52 ehitatava reaktoriga järgnevad surveraskeveereaktorid PHWR Surveveereaktor on enimkasutatav reaktoritüüp maailma energeetikas, peamiselt USA-s, Prantsusmaal, Jaapanis ja Venemaal. Surveveereaktoreid eelistatakse nende sisemise ohutuse tõttu. kui südamiku võimsuse suurenemisel osa esmase süsteemi vett muutub auruks, siis aurus väheneb neutronite aeglustumine ja seega ka lõhustusreaktsiooni kiirus ning reaktori võimsus. Nad kasutavad harilikku vette aeglusti ja soojuskandjana. Surveveereaktor on aeglaste neutronite toimel tuumkütuseid lõhustav reaktor, kus kütust kasutatakse ainult kord ja kasutatud kütust ümber ei töödelda (nn avatud tuumkütusetsükkel).
Mida kõrgem on temp. seda suurem on kehade takistus.(v.a. pooljuhid) [R = R0(1+2+T)] Sellistel kordade, kus temp. langeb 0K, siis takistus R=0 e. tekib ülimtakistus. Ülijuhtivuse korral vool säiliks lõppmatuseni e. soojuskaod puuduvad NT: elektrit saaks siis transportida lõpmatu kaugusele. El.voolu töö võrdub pinge, voolutugevuse ja tööaja korrutisega.[A=U*I*T] Kui see muutub soojuseks siis kehtib valem [A=Q] El.voolu võimsus võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega. [N=U*I]
Loodi esimene päris "päikesepatarei" Patareisid kasutame me iga päev: need annavad voolu meie sülearvutitele, mobiiltelefonidele, käekelladele, teleripultidele, fotoaparaatidele ja paljudele muudele olulistele seadmetele. Kuna leelispatareid (nt tavalised AA-tüüpi ühekordsed patareid), metallhüdriidpatareid (nt laetavad AA-patareid) ja liitium-ioonpatareid on niivõrd levinud, tähendabki sõna ,,patarei" igapäevases keeles elektri salvestamise seadet. Nii nagu suurtükipatarei on mitmest suurtükist koosnev üksus, on ka elektrokeemiline patarei rangemas mõttes mitmest omavahel ühendatud elektrokeemilisest elemendist koosnev vooluallikas. Niisiis ei pea patarei tingimata olemagi võimeline elektrilaengut pikaajaliselt salvestama. Just selliste patareide hulka kuuluvad näiteks päikesepatareid, st päikesepaneelide kogumid. Paneelidele langeva valguse toimel tekivad patarei aktiivmaterjalis omavahel seotud elektronide j...
Liikumine - keha asukoha muutumine taustkeha suhtes. Kinemaatika uurib kehade liikumist ruumis Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. Staatika uurib kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. Trajektoor joon mida mööda keha liigub. Kulgliikumine keha kõikide punktide trajektorid on ühesuguse kujuga Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem Vabalangemine õhutakistused puuduvad, keha langeb alla Kiirus liikumist iseloomustav suurus Kiirendus - näiab kui palju muutub kiirus ajaühikus (sisuliselt on tegemist kiiruse muutumise kiirusega) Gravitatsioon maa külgetõmbejõud Elastsusjõud keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud Newton - füüsik, avastas raskusjõu.. "njuuton" on seetõttu JÕU mõõtühik Töö kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liig...
Euro rõõmuks tantsime, tervitame eurot koos. + - TUULEEN. USA,Taani,Saksamaa, Ehitamine kallis.1 tuulik üle milj. Holland-taastuv energia. Segab lindudeteesdi, müra, rikub maastikku, ei saasta õhku, hea viia palju varje,mis segavad igapäevaelu. sinna,kus muud elektr. Peab olema pidev,ühtlane tuul. 10m/s, pole. vähene võimsus, peab salvestama(selleks, kui tuult pole), võtab palju ruumi, PÄIKESEEN. USA,Itaalia,Prantsusm., suured maaalad,CdS-mürgine, Austraalia, Saksam., ehitamine keerukas,kallis,tuleb salvest. India,Hiina.Keskkonna- (kui energiat pole) ja see laseb energiat raisku. sõbralik, oma hind odav, lagedatel aladel,kus muud en. pole, saab ka sooja vett,
Kuressaare Ametikool Raul Kask Mehaanika Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2013 Mehaanika Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav, nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada. 1. Tahkete kehade mehaanikaks 2. Vooliste mehhaanika 3. Vedelike mehaanikaks 4. Gaaside mehaanikaks Peenema jao...
2 Silinder reduktor 1 0,97 0,98 0,975 3 Elastne doroidsidur 1 0,98 4 Konveieri lint 1 0,94 0,96 0,95 5 Laagrid paar tk 1 0,99 6 Laagrid paar tk 1 0,99 7 Laagrid paar tk 1 0,99 8 Laagrid paar tk 1 0,99 n 0,83 Marko Kuldsaar KAT 31/41 Elevaatori nõutav võimsus Ptm=F*v Ptm=3kN*1,1m/s=3,3kW Arvestades ajami kasutegurit saame mootori minimaalseks võimsuseks. Pm=Ptm/n= 3,3/0,83=4kW Määrame trumli pöörlemis sageduse. 601000v Trumli pöörlemis sagedus on: n= D Ehk 93,42 rpm/min Valime mootori: Valikuks osutus mootor margiga: 4A100L4, 1435 rpm/min, 4kW kuna ülekande arvud jäävad
5. Filtreerimine: funktsioon filter(), selle arvutada tulemuse mooduli ruut (vt. 9 ja 10). Sellist on leitud signaali väärtustest lähtudes tema teise nimetusega x(t) spekter. Signaali x(t) võimsus hinnangut nimetatakse periodogrammiks. kasutamine ennustusfiltrina ja valgendava ülekandefunktsiooni poolused. Olgu mudeli
liitrini ja tänu sellele kasvas mootori võimusus 148 hj-ni (110 kW). Kuigi mootor oli VR6-ga võrreldes nõrk, sai see Euroopas kiiresti populaarseks (Põhja-Ameerikas ei müüdud "õiget" GTI-d, vaid VR6-t, millele olid kinnitatud GTI logod). Golf Mk III oli samuti 90-ndate lõpus ja 00-ndate alguses Euroopas toimunud diislihulluse eelkäija, kuna Volkswagen tutvustas 1996 otsepritsesüsteemi Golf TDI-l. Mootori töömaht oli 1,9 liitrit ja võimsus 108 hj (81 kW). See ei olnud esimene diiselmootoriga auto, mille erivõimsus oli üle 50 hj/l, kuid näitas avalikkusele diiselmootoriga autode eeliseid bensiiniga töötavate ees, mis seisnes eelkõige kõrges pöördemomendis madalatel pööretel. TDI näitajad olid 235 Nm ja 1900 p/min. 90-ndatel aastatel spondeeris Volkswagen kolme kuulsa rokkbändi turneesid ja lasi iga esineja auks välja eriseeria Golfe: Golf Pink Floyd Edition (1994), Golf Rolling Stones
raadionavigatsioonis ja ajateenistuses.]] Feeding e vaibumine on vastuvõetava raadiosignaali tugevuse juhuslik või perioodiline muutus. Eriti tugev on ta lühilainel, kus seda põhjustavad ionosfäärimuutused. Suuremail sagedustel tekib teda ka atmosfääri ebaühtlustel toimuva hajumise muutumine. Põhjus signaalid jõuavad vv antenni erinevat teed pidi, kord liitudes, kord neutraliseerides. 10. Selgitada, mis ühik on detsibell; võimsus ja pinge dB-es: mis on dBm, dBV, dBmV. Detsibelli kasutatakse helirõhu väljendamiseks/heli intensiivsuse mõõtmiseks, kusjuures nullnivooks on võetud inimese kuuldelävi, mille juures heli võimsus on 10-12 W/m2,võimsuse suurendamine kümme korda kasvatab heli võnkeenergiat 10 korda ja see toob kaasa helirõhu kasvu 10 dB, suurendades sada korda, suureneb helirõhk 20 dB jne. Võimsuste suhe dB: Pingete suhe dB:
Neutronite effektiivne paljunemistegur: Kef= n2/n1= θ* ζ*μ*n1 Neutronite paljunemistegur K = järgneva põlvkonna neutronid / eelneva põlvkonna neutronid K = 1 kriitiline reaktor K < 1 alakriitiline K > 1 ülekriitiline Reaktorite reaktiivsus- dimensioonita suurus Olgu No esimese põlvkonna neutronid, siis No* Kef järgmise põlvkonna neutronid ζ= No* Kef -No/ No* Kef = Kef -1/ Kef, kus ζ – reaktori reaktiivsus Kui ζ=0, siis reaktor töötab konstantsel kiirusel Kui ζ>0, siis reaktori võimsus kasvab Kui ζ<0, siis reaktori võimsus kahaneb Neutronite peegeldi ülesandeks on vähendada neutronite leket reaktori aktiivtsoonist. 9. Mittestatsionaarsed protsessid tuumareaktoris. Tuumakütuse koostise muutus reaktori töötamisel. Plutooniumi tekkimine reaktoris. Reaktori šlakkumine ja mürgistumine. Tuumakütuse „põlemine“ reaktoris Kui tuumareaktor töötab, muutub pidevalt isotoopide koostis. Isotoopide muutust kutsub esile reaktiivsus: roo = (k ef-1)/k ef
5. Elektrivool Pikkust ja teisi eseme suurust iseloomustavaid näitajaid mõõdad sa joonlauaga, keha massi kaaludega, aega mõõdad stopperi või kellaga, temperatuuri termomeetriga. Kõigil mõõdetavatel suurustel on oma mõõtühik: · mass - kilogramm · aeg - sekund, minut jne · teepikkus - meeter jt Neid suurusi võib vaja minna ka elektrotehniliste tööde juures, kuid olulisemad on pinge, voolutugevus, juhi takistus ja elektrivoolu võimsus. Pinge. Siia sobiks võrdlus kahe veeanuma ja neid ühendava toruga. Kui anumad asuvad samal kõrgusel, ei voola vesi torus. Tõstes ühe anuma teisest kõrgemale, hakkab vesi voolama madalamal oleva anuma suunas. Elektrotehnikas nimetatakse selliseid tasemeid potentsiaalideks. Kui vooluallika klemmidel on erinevad potentsiaalid, siis saab selle ühendamisel vooluringi tekkida pinge. Niisiis pinge on potentsiaalide vahe. Pinge mõõtühik on volt (lühend V).
Kui >ava ,siis difr ,kui<< . isoleeritud süsteemi kogu impulss on jääv. 21.Akustika:Akustika käsitleb elastsuslaineid,millised asuvad sageduste vahemikus 10Hz kuni 20kHz.Akustika 36.Termodünaamilised protsessid gaasides: mivi=const käsitleb häält ning tema seost teiste füüsikaliste 7.Töö ja võimsus: Töö on jõu ja nihkevektorite korrutis nähtustega.Helid jaotatakse:-lihthelid e.toonid liithelid A=(Fs)=Fscos ,kui cos>0 siis on töö pos jne.Töö -mürad.Heli minimaalset intensiivsust e. Tugevust nim ühikuks on dzaul (J). 1J on töö,mida teeb jõud 1N tee kuuldeläveks.Kuuldelävi sõltub subjektist ja sagedusest. pikkusel 1m
Huumlahendus Toimub gaasi rõhu langemisel torus (mingi pinge juures tekivad ioonid ja tekib helenduv plasma, mis täidab kogu toru) nt. päevavalguslampides Elektrikaar (Kestev sõltumatu gaaslahendus). Kõrgel pingel. Ioonid põrkuvad vastu katoodi, lüües välja elektrone. Nt röntgenlambid ja ka keevitmine Korona lahendus Püha elmo tuled. Tekib tihti mittehomogeense elektrivälja puhul.(on näha mõnikord äikesetormi ajal kõrgepinge liinide juures-halb) Elektivoolu töö ja võimsus A U= q=I∗t A=UIt Töö, mida vool on võimeline tegema. q ja => Kui aga kogu energia muutub soojuseks(A=Q), siis A=I 2 Rt (Joule-Lenzi seadus) dA N= Võimsus- ühes ajaühikus tehtud töö. dt => N=UI. Termoelektrilised nähtused ?????????????? Magnetism
p tsüklon = tsüklon 2 Tsükloni takistuse arvutamisel ei kasutata korrutamist teguriga 1+K µ , sest tsükloni takistus laastusegu korral hoopis väheneb võrreldes puhta õhuga. Ventilaatori poolt avaldatav rõhk H vent = 1,1 p 1,1 on varutegur. Q ja Hvent järgi valitakse ventilaator ja tema mootori võimsus. Ventilaatori aerodünaamiliselt diagrammilt leitakse lähtudes Hvent ja Q-st ventilaatori pöörete arv n ja selle aerodünaamiline kasutegur . Ventilaatori elektrimootori võimsus: Q H vent N= 10 3 ajam kus ajami kasutegur ajam =0,95. Meie näites: (0,065 + 0,052 + 0,088 + 0,146 + 0,49 + 0,115 + 0,085) 700 kg MM = = 0,202
Mida soojusõpetus on inimkonnale andnud? *Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0 C, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. *Mida suurem on keha temperatuur, seda suurem on kiirguse võimsus. *Kiirgava energia jaotus sõltub temperatuurist. *Mida kõrgem on temperatuur, seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum. Lambipirnid (hõõgniit) Wolframist hõõgniit hakkab temperatuuri tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. *Klaasist suletud anumas on hõrendatud gaas (võimalikult vähe I hapnikku, et W ei saaks oksüdeeruda) *Hõõgniidist juhitakse läbi el.vool, mille tulemusena hakkab see hõõguma...
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga. Amper (A)=C/s I=q/t I=qnVS Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitatud elektivälja. Volt (V)=W/A U=A/q U=N/I Takistus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse tarbijale rakendatud pinge ja seda läbiva voolutugevuse suhtega Oom ()=V/A R=U/I Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Ohmi seadus voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. Ohmi seadus (kogu vooluahel) voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja päärdvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga r=E-IR/I Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. R - takistus() N - võimsus(W) I - voolutugevu...
MEHAANIKA
Ühtlane sirgjooneline liikumine:
v=s/t vk=s1+s2/t1+t2
Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine:
a=v-vo/t (a)=m/s2 s=vot+at2/2 s=v2-vo2/2a
v>vo, siis a>o => kiirenev liikumine
v
AL 11 NIMI KEMPPI KEEVITUSSEADED Referaat Rakvere 2011 Sisukord · Kemppi keevitusseadmed ja muud keevitustooted · Poldikeevitus · Kokkuvõte Kemppi keevitusseadmed ja muud keevitustooted · Minarc 220 Minarc 220 on uue põlvkonna keevitusseade, millel on suur võimsus. Lisaks tavapärasele elektroodkeevitusele võib Minarc´iga keevitada ka kontaktsüütega TIG-meetodil. Seade võimaldab keevitada kuni 5mm elektroodidega ja on varustatud distantsreguleerimise võimalusega. Seade korvab alates 2007 aasta lõpul tootmisest maha võetud ülipopulaarset seadet Master 2200. Kaal on veelgi vähenenud, samal ajal koormatavus kasvanud! · Kempomat Kempomat-seeriasse kuulub 5 seadet: 170A, 210A, 250A, 320A ja 420A. Kempomat seade
0 m/s. Kui suur on lõppkiirus? 58. Rammimishaamer massiga 200 kg on tõstetud 3.00 m kõrgusele vaiast, mida on vaja maasse taguda. Kui haamer kukub, lööb ta vaia 7.4 cm sügavamale. Vertikaalsed siinid, mida mööda haamer liigub, avaldavad talle hõõrdejõudu 60 N. Arvutada: (a) kiirus, millega haamer langeb vaiale; (b) keskmine vaiale avaldatav jõud. 59. Boeing 767 kumbki mootor avaldab lennukile veojõudu 197000 N. Kui suur on ühe mootori võimsus, kui lennuk lendab 250 m/s? 60. Jooksja, kelle mass on 50.0 kg, peab jõudma treppe pidi 443 m kõrguse Sears Toweri tippu 15.0 minutiga. Kui suurt võimsust on vaja arendada?
4. transformaator 5. soojuskiirgus 1. Tähendab laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga fii-q Võrdetegur on 1/C C=q/fii Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra 2. Elektriahel koosneb ühendusjuhtmetest, vooluallikast ja tarbijast. =Pk/P=U/E=R/Ro+R P-vooluallika koguvõimsus Pk-vooluallika kasulik võimsus Ro-vooluallika sisetakistus R-koormuse takistus. Kasuliku võimsuse suhe vooluallika koguvõimsusesse määrab vooluallika kasuteguri. Maksimaalse kasuliku võimsuse saame takistuste suhte juures R/R=1 kasutegur on siis 50% 3. Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdLsina*1/rruut a(alfa) on nurk vooluelemendi IdL ja sellelt välja punkti
Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971
13. Kõrguse valem kiiruste kaudu 14. Newtoni teine seadus 15. Gravitatsioonijõud 16. Keha asub maapinnast kõrgusel h 17. g - väärtus 18. Keha kaal 19. Ülekoormus 20. Alakoormus 21. Keha liigub mõõda ringjoont 22. Liugehõõrdejõud 23. Veojõu valem 24. Elastsusjõu valem 25. Müü valem 26. Keha impulss 27. Impulsi jäävuse seadus 28. Töö valem (1) 29. Töö valem (2) 30. Elastsusjõu töö valem 31. Võimsus 32. Võimsuse valem kiiruse kaudu 33. Kineetiline energia 34. Kineetilise energia töö valem 35. Potentsiaalne energia 36. Nullnivoo 37. Teepikkuse valem hõõrdejõu kaudu 38. Põõrdenurk 39. Nurkkiirus 40. Nurkkiiruse ja joonkiiruse vahe 41. Perioodi def. valem 42. Perioodi valem sageduse kaudu 43. Perioodi valem nurkkiiruse kaudu 44. Kesktõmbekiirendus 45. Kesktõmbekiirenduse valem nurkkiiruse kaudu 46. Jõumomendi valem 47
peagi loobuti. Uut tehnoloogiat üritas Breznev hankida sel moel, et normaliseeris suhted Läänega. Breznev valitsemise ajal alanud pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega. Esiteks normaliseeriti suhted Lääne- Euroopaga, seejärel Ameerika Ühendriikidega. Nõukogude Liit ei loobunud siiski soovist maailmas domineerida ning oli näiliselt oma võimsuse tipul. Samal ajal kui Lääs näis nõrgenevat, kasvad Nõukodue Liidu sõjaline võimsus ning järjest rohkem maalilma riike muutus kommunistlikuks. Stagnatsioon Nõukogude Liidus aga ainult süvenes. Sõjalise võimekuse hoidmine nõudis aina rohkem ressursse. Järjest tuntavamaks muutus tehniline mahajäämus Läänest. Majanduses tekkisid ebakõlad, tavaliseks said häired varustamises ehk defitsiit. Breznev elas üle mitu rabandust, kuid et riigis säiliks stabiilsus, sunniti teda NLKP peasekretärina jätkama. Breznevi võimuperioodi lõpus muutus
Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz
Pilet 7.3 Ül: Coulomb'i seaduse kohta. 1C=1A1s 1C=1F1V Pilet 8.1 Liikumishulk. Liikumishulga jäävuse seadus. Liikumishulgaks e. Impulsiks nim kehamassi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektoriaalne suurus ja impulssi vektori suund ühtib kiirus vektori suunaga. Impulssi täht on p(nool peal). Valem p(noolega)=mv(noolega). Pilet 8.2 Aine agregaatolekud. Aine agregaatolekud: Tahke, Vedel, Gaasiline Pilet 8.3 Ül: Valguse murdumise kohta. Sin/Sin=n Pilet 9.1 Mehaaniline töö, võimsus. Mehaaniline töö - nim füüsikalist suurust, mis võrdub kehale mõjuva jõu, selle jõu mõjul keha poolt sooritatud nihke ning nihkevektori ja jõuvektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. valem A=Fscos tähis A, ühik 1J. Mehaaniline võimsus - füüsikaline suurus, mis võrdub kha poolt tehtud tööja selle tegemiseks kulunud aja suhtega, näitab töö tegemise kiirust. Valem N=A/t, tähis N, ühik 1W Pilet 9.2 Aatomi tuuma ehitus. Massidefekt. Seose energia
Seevastu kuumutatud roog võib aga soojendada kuumutusnõud. Ahjukambri põhjal on plastikust või klaasist põhjaplaat, mis on tavaliselt puhastamiseks eemaldatav. Uks avaneb küljele, üles või ette. Ahju kasutamist hõlbustab ukses olev aken. Aknas on kaitsevõrk, mida mikrolained ei läbi. Ahjukambri aval on kaitsmed. Kui luuk ei ole tihedalt kinni ja kaitsmed sisselükatutena, siis seade ei käivitu. Nii välditakse kiirgusleket. Seadme võimsus on sujuvalt reguleeritav või astmetena valitav. Kui seadet kasutatakse harva, siis piisab väiksema võimsusega seadmest. Kui kasutus on tihe, siis võimsust ja võimalikku automaatikat peaks olema rohkem. Aegreleelt valitakse küpsetamisaeg, ja häälsignaal annab teada selle lõppemisest. Teistel ahjumudelitel on võimalik programmeerida küpsetusaegasid ja võimsuseid, mida kasutamiseks vajatakse. Uuematel mudelitel näitab kell veel kuluvat küpsetusaega.
12.MIs on ja mida näitab elektromotoorjõud?- Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Elektromotoorjõud näitab, kui suur töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi.VALEM: Ak ἐ= q 13.Mis on sisetakistus?- Sisetakistuseks nimetatakse vooluallika enda takistus. 14.Elektrivoolu töö ja võimsus? Kuidas arvutad ja mida näitab?- Elektrivoolu tööd mõõdetakse džaulides ja võimsust vattides. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Mõõtühik – J (dšaul) A = U×I×t(aeg) Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool ajaühikus. Mõõtühik - W (watt) N=A:t= U×I 15.Joule’i–Lenzi seadus
primaarmähise keerdude arv (-). Trafo töötab aint vahelduva vooluga. Trafo kasutegur näitab kui suure % moodustub sekundaarmähiselt saadav voolu võimsus primaarmähisesse mineva voolu võimsusest. Elektri energia ülekandmiseks tõstetakse trafode abil pinge ülesse elektrijaamades ja enne tarbijani lastakse trafo abil pinge alla.
Talvekütus võib suvel osutuda liiga lenduvaks, talvel aga võib suvekütus olla liiga viskoosne või hanguda isegi kütusepaagis. Seoses naftahinna tõusuga, samuti ajendatuna soovist vähendada sõltuvust naftatootjatest on korduvalt pöördutud bensiini- ja diislikütuste asendajate, nn alternatiivkütuste poole. Esiteks siis looduslik gaas ja vedelgaas. Kõige esimene sisepõlemismootor töötaski valgustusgaasiga. Tänapäeval on nn gaasiautod ülituntud, kuid nende võimsus on väiksem ja pole tehniliselt mugavad. Alkoholid. Metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest. Etanooli kasutamine on tehniliselt lihtsam. Enamasti saadakse etanooli ja bensiini mitmesuguses vahekorras. Taimeõlid. Kõige loodustandvam diislikütuse asendaja on rapsiõli. Kütteväärtuse ja tsetaaniarvu poolest jääb ta natuke alla. Rapsiõli kasutamise takistuseks on kõrge paksenemistemperatuur ja suur viskoossus. Nafta hinna jätkuva tõusu korral tulevad
Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootorites kasutatakse kõrget kompressiooniastet, mitte kõik bensiinid ei sobi selliste mootorite jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nim. detonatsiooniks. Mootorile on detonatsioon kahjulik: põhjustab detailide kiiret kulumist või purunemist, langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Heptaan(oktaaniarv 0). Väga detonatsioonikindel on ka 2,2,4-trimetüülpentaan ehk isooktaan(oktaaniarv 100) Sellepärast on bensiinijaamades bensiinid oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrit ja nitroühendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
