temperatuuri muutumisel oluliselt. Mittekokkusurutav fluidum – fluidum, mille tihedus ei muutu või muutub vähe mõõdukal temperatuuri ja rõhu muutumisel. Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud: Masskulu m[kg/s], moolkuju n[mol/s], mahtkulu V[m3/s], kiirus U[m/s], tihedus p[kg/m3], rõhk P[Pa], kõrgus h[m], g[m/s2], ruumala A[m2], võimsus N[W],soojusenergia Q[W],temperatuur T[K], energiabilanss[J/kg], molaarmass M[kg/kmol], molaarruumala normaaltingimustel Vm[m3/kmol],universaalne gaasikonstant R[kmol*K],gaasi maht V[m3], gaaso moolide arv[kmol],viskoosus µ[P], viskoosus ѵ[St],jõud F[N] 2. Energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia bilanss erinevatel tingimuste korral (ka mittestats ja stats süsteemile)
Elektrimasina kasutegur Elektrimasinast väljuva ja sinna siseneva võimsuse suhe. Elektrimasina normaaltöö piirkond meh karakteristikul asub nimitööpunkti ja tühijooksupunkti vahel. Elektrimasina elektriline võimsus on väiksem kui mehaaniline võimsus kui masin töötab generaatoritalitluses. Magnetväli kujutab endast vektorvälja. Magnetjõujoone suund on seda välja tekitanud voolu suunaga risti. Elektrvool tekitab magnetvälja alati. Magnetvootihedus Iseloomustab ruumis olevat punkti; sõltub teda esile kutsunud magnetvälja tugevusest ja keskkonna omadustest. Ühik veeberit ruutmeetrile. Wb/m2 Magnetvoog iseloomustab ruumis olevat pinda; on sarnane vedeliku voolule ja tal on suund.
Vektori ruut on vektori skalaarkorrutis iseendaga A2 = AA = AA cos 0 = A2 . Skalaarkorrutis ei sõltu tegurite järjekorrast, seega on see kommutatiivne. AB =AB cos = A(Bcos) = B (A cos). Distributiivse skalaarkorrutise korral A= limsi->0fsi si = fds A = lim ti->0fiviti = fvdt A = lim (si)i->0fi(sf)i = fdsf Kui jõu suurus ja suund ei muutu, võtab avaldis kuju A=f ds = fs =fsf . Võimsus Füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd sooritatakse mingi ajaühiku kestel. W= . Kui võimsus muutub ajas, võetakse kasutusele võimsuse hetkväärtus: W=limt->0=. Kui dA=fds saame: W==f. Kuna ds/dt on kiirusvektor v, siis W=fv Võimsuse ühikuks on võimsus, mille puhul ajaühike kestel sooritatakse ühikuline töö (SI-s on see vatt W, ehk J/s). Kineetiline energia kulgliikumisel 1) Klassikaline mõõtub tööga, mida tuleks teha, et keha täielikult peatada . dWk = dA = Fdr= dmv*dr/dt = dmv *vdt/dt -> dWk=dA=v*dmv
Vaakum- Sagedus Tootlikkus Võimsus Manomeeter Vaakummeeter Manomeeter meeter n (1/s) Q (m3/s) Ne (kW) (kgf*cm-2) mmHg Pa Pa 24,98 0,000325 0,15 0,4 60 39226,6 7999,3 24,98 0,000357 0,15 0,35 100 34323,275 13332,2 24,98 0,000204 0,15 0,2 175 19613,3 23331,4 24,98 0,000192 0,15 0,24 140 23535,96 18665,1
Mehaaniliseks tööks muudavad elektri- energiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades muundatakse elektrienergia soojuseks. Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis paneb niidi hõõguma ja valgust andma. Elektrienergia muudetakse soojusenergiaks ka hiigelsuurtes metallurgiaahjudes terase sulatamisel või alumiiniumi tootmisel. ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Kõiki neid energia muundumise protsesse iseloomustab elektririista võimsus, s.o. elektrienergia hulk, mismuutub riistas või seadmes 1 sekundi jooksul mõnda muud liiki energiaks. . COULOMB'I SEADUS Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga
Rööpühendusel on kogu takistuse pöördväärtus võrdne osatakistustse pöördväärtuste summaga. • NB! Rööpühendusel on kogutakistus alati väikseim osatakistus. 5. Mis on elektrivoolu töö? Elektrivoolu tööd saab leida valemist: A=U x I x t A - töö (J) (MJ on 1 000 000) U - pinge (v) I - voolutugevus (A) t - aeg (s) Kui kogu voolu töö läheb soojuseks, siis on valem Q=I2 x R x t Lisa: I = A/Ut U=A/It 6. Mis on elektrivoolu võimsus? Võimsus näitab töö tegemisel kiirust ja võrdub tehtud töö ja aja suhtega. N= U x I N - võimsus (W) Lisa: U = N/I I= N/U
1.I ja U mõõdeti vahetult 2.Kasuliku võimsuse N arvutamiseks kasutasin valemit N=UI 3.Kasuliku võimsuse vea sain valemiga N=UI+IU 4.Kasutegur µ= 5.Kasuteguri viga 6.Vooluallika sisetakistus 7.Ahela välistakistus R= 8.Suhe avaldub ka kujul . Viimase seose abil on võimalik sise- ja välistakistuse arvutuse õigsuse kontroll. Antud juhul andis kontroll loodetud tulemuse: mõlema valemi kasutamisel sain sama tulemuse. Katsest järeldub, et kasulik võimsus on maksimaalne, kui sise- ja välistakistused on võrdsed. Viimast on ilmutatult näha ka teisel graafikul. Samuti oli ootuspärane, et kasuteguri lähenemisel maksimaalsele, kasulik võimsus hakkas vähenema. Kuna avatud ahelal on suurim kasutegur, ei saa tal samal ajal olla kasulikku võimsust, kuna voolu ei teki. Seega kinnitasid katse tulemused olemasolevat teooriat. Tõenäoliselt oleks sisetakistuse vähendamisel kasutegur ja kasulik võimsus ootuspäraselt kasvanud.
1. Mis asi on vektor ja skalaar? 2. Mis on nende erinevused ja sarnasused (näited)? 3. Kirjelda Eukleidsese, Lobatsevski ja Reimanni geomeetriat 4. Kuidas sõltub aeg liikumise kiireusest ja gravitatsioonist? 5. Kirjelda suhtelist liikumist, kulgliikumist, pöörlevatliikumist ja võnkumist? 6. Mille poolest erineb aine väljast? 7. Newtoni seadused peast ( 3tk) 8. Mida näitab töö? Mida näitab võimsus? 9. Mis asi on energia? 1. Vektor on suunatud matemaatikas suunatud ristlõik. Skalaar on füüsikaline suurus, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga. 2. . 3. Eukleides Tema on Antiik-Kreeka õpetlane, kes pani aluse tänapäeva koolimatemaatikas õpetatavale geomeetriale. Tema geomeetria üheks aluseks on see, et paralleelsed sirged, ei lõiku kunagi. Lobatsevski Tema tegi oma geomeetria, kus paralleelsed sirged on defineeritud kui
Elektritöö ja võimsus. Elektrivool elektrolüütides. ELEKTRIVOOLU TÖÖ: füüsikalinesuurus, mis iseloomustab elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundumise mõõtu. tähis: A ühik: 1 J A = Uq A= Iut A= U2/ R * t A= I2 R t JOULE- LENZI SEADUS: elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdne voolutugevusega ruudus, juhi takistuse ja aja korrutisega. A = Q = I2 R t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS: füüsikalinesuurus, mis näitab kui suure töö teeb elektrivool ühes ajaühikus. tähis: N ühik: 1 W N = A/t N = IU N = U2 / R N = I2 R ELEKTROLÜÜS keemilise ühendi molekulide lagunemine, mille käigus saavad tekkida erimärgliste laengutega ioonid. FARADAY ELEKTROLÜÜSI SEADUS: elektrolüüsil eraldanud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbiva voolu tugevusega ja protsessi kestvusega. m = k * I *t ( Q = It ) VALEMI...
· Väikelaevadel (jahtlaevadel) kasutatavad tuulegeneraatorid on veel vähe levinud, nad on väikese võimsusega eriotstarbelised seadmed, mida enamasti kasutatakse akude laadimiseks. Süsteem tuulegeneraator-akupatarei-inverter Kompaktne 300 W tuulegeneraator pakendis Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 inverter Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 · nominaalvõimsus: 400 W · max võimsus: 500 W · rootori diameeter: 1,5 m · tuule min kiirus: 2,5 m/s · tuule keskmine kiirus: 12,8 m/s · genereeritav pinge: 12, 24, 36, 48 VDC · kaal: 15,5 kg · suudab toota 50 kWh elektrienergiat kuus tuule keskmisel kiirusel 12 m/s, 210 h tuult kuus Tuulegeneraatori võimsus sõltuvalt tuule kiirusest Tuulegeneraator
rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja Põlevkivi probleemid Ammendub Tekitab müra ja haisu Veereziimi muutumine ja saastamine Jääkproduktid-tuhk,poolkoks Mürgised ained Aheraine mäed Maapinna vajumine?
Mehaaniline liikumine Aursoojus(J/kg) · Ühtlane liikumine Mass(kg) Nihe (m) Kiirus(m/s) V=s/t Aeg( s) · Ühtlaselt muutub liikumine Kiirus (m/s) algkiirus · Võimsus (m/s) Võimsus (W) Kiirendus( m/s2) N = A/t Töö (J) Aeg (s) V= v0 + a t Aeg(s) · Perioodiline liikumine Kesktõmbekiirendus · Vastasik mõju (m/s2) Jõud (N) Mass (kg) An= v2/r F=m*a Kiirus(m/s) Raadius
ja vähendada sõltuvust imporditavatest energiaallikatest Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Kuigi tegemist on puhta ja ökonoomse kütuseliigiga, on tuulepotentsiaali ilmselgelt alahinnatud. Ja mitte ainult riiklikul tasemel vaid ka kodumajapidamistes. Pidades silmas eelkõige väiketarbijat, on võimalusi alternatiivseks energiatootmiseks laialdaselt. Tuuleenergia kasutuselevõtt Eestis on seni takerdunud mitmel põhjusel. Eestis ületab paigaldatud energiaseadmete võimsus märgatavalt riigi sisemist tarbimisvõimsust. Eesti energeetika peamiseks probleemiks on vananenud seadmete uuendamine ning soojuselektrijaamade ja energiasüsteemi tõhususe suurendamine. Seepärast pole riikliku energiapoliitika kujundajad huvitatud tuuleenergia kasutamisest Eestis. Ometi peaks energeetika arengukavades silmas pidama ka kaugemat tulevikku, mil põlevkivil põhinev energiatootmine hakkab varude lõppemise tõttu ammenduma. 4
kahaneb. Metalli takistust põhjustab ioonide soojusvõnkumine. Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse(või eritakistuse) suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülijuhtivus Metallide ülijuhtivus: ülijuhtivus-elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1K juures järsult nullini. Kriitiline temperatuur- kindel ja ainele omane temperatuur mille käigus toimub aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse. Alalisvoolu töö ja võimsus Võimsus- ajaühikus vabanev energia. Nimipinge pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust. Elektrivoolu soojuslik toime ja töö: Joule'i Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhil takistusega R ja voolu kestusega t. Elektrijõud ja takistav jõud on tasakaalus. Mida suurem on takistav jõud, seda suurem peab olema ka elektrijõud. Seda rohkem tööd peab elektriväli voolu alalhoidmiseks tegema.
olnud kuues filmis (Goldfinger, Thunderball, GoldenEye, Tomorrow Never Dies, Casino Royale, Skyfall).[1] 4 Kasutatud auto hinnaks on 450 000 dollarit. Pildil olev mudel pole kindlasti nii odav. See originaal, mida kasutati filmides, müüdi maha RM Oksjonide poolt 2010 aastal 4,6 miljoni dollaris eest. Auto spetsifikatsioonid: Mootor: 3 995 cm3 Võimsus: 210 kW pööretel 5 500 Pöördemoment: 390 Nm pööretel 3 850 Foto 1: Aston Martin DB5 [2] Tippkiirus: 230 km/h Kiirendus 0-100 km/h: 8 s Mass: 1 502 kg [3] 2.2 Aston Martin V12 Vanquish Filmis Die Another Day. Nimetatud on teda ka "Haihtuks", kuna auto võime oli paljale silmale nähtamatuks jääda- ise maskeeruda. Auto on varustatud kõikide tavaliste täiustustega koos
significantly along the eastern Baltic Sea region (Figure 5). Lithuania and the Russian part of the Curonian Spit has been retained by a public body wave energy flux uniformly average of 1.5-2 kW / m. The same situation is also characterized by a wave of energy flow along the Lithuanian coast. Latvian coast is the southernmost part of the average values of 1-1.5 kW / m. SISSEJUHATUS Pikaajaline lainete keskmine võimsus ühe pikkusühiku kohta modelleeritud rannajoonel varieerub olulisel määral piki Läänemere idaosa (joonis 5). Leedu ja osaliselt Venemaa haldusalasse jääval Kura säärel on laineenergia keskmine voog ühtlaselt 1,5−2 kW/m. Samasugune olukord iseloomustab ka laineenergia voogu piki Leedu rannikut. Läti ranniku lõunapoolsemas osas on keskmised väärtused 1−1,5 kW/m. 1. PAKAAJALINE LAINETE KESKMINE VÕIMSUS
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
Ardi Randlaht KaidoVildersen SÕIDUKI REGISTREERIMINE Õppeaines: SÕIDUKITE TEHNONÕUDED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT 41 Juhendaja: Taaniel Tigas Tallinn 2015 1 Sõiduki kategooria valik. Tegemist on L2e kategooria sõidukiga. Täpsemalt kolmerattalise mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ning mootori kubatuur on 49 cm3. Suurim kasulik võimsus on 3,76 KW ja ei ületa kategooriat reguleerivat 4kw. 1. L2e kategooria sõiduk peab vastama järgmistele tehnonõuetele. 1. Maksimaalne mootori töömaht ei tohi ületada 50cm3, antud masinal on töömaht 49cm3 2. Valmistajakiirus ei tohi ületada 45km/h antud masinal on see aga 44km/h. Suurim kasulik võimsus L2e kategooria sõidukil ei tohi ületada 4kw sellel masinal on võimsus 3,76kw 3. Masinal peab olema 2 kaugtulelaternat kuna ta on üle 1300mm lai, 1320mm 4
On teada, et esimesena kasutasid tuuleenegiat Egpitlased, umbes 5000 aastat tagasi. Sel ajal kasutati tuult laevapurjedes Niiluse ühelt kaldalt teisele sõitmiseks. Esimene tuuleveski ehitati Babüloonias umbes 2000 eKr. Tuulegeneraatorid muutusid populaarseks 1970. aastatel, kui maailmas levis naftakriis, sest see sundis tuuleenergia kasutamisele uuesti mõtlema. Pärast naftakriisi on vastav tehnika kiiresti arenenud. 1997. aatal ehitati Eesti esimene tuulegeneraator Hiiumaale. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu, mis oli ka Eesti esimene tuulepark, Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Tuuleenergia vahetab välja fossiilkütused Tänu elektrituulikute vähesele kütusetarbimisele ning madalatele käitamis- ja hoolduskiludele on tuuleenergia piirkulu minimaalne. Seetõttu tõrjutakse turult välja kulukamad ja saastavamad elektritootmise tehnoloogiad ja nende kahjulikud CO 2 heitmed ning vahetatakse need tuuleenergia vastu välja.
A = E = m g h . See tähendab, et kogu kulutatav energia muutub tööks (töö tehakse energia arvelt) ning keha tõstetakse. Kuna me teame, et 1 cal = 4,2 J , siis saama leida ka, kui palju kalooriat kaotatakse keha tõstmisel. Samuti töö mõistega on seotud võimsuse mõiste (see on tehtud töö ajaühikus). Teates, kui palju aega kulutatakse keha tõstmisel, saama leida võimsuse ning määrata kõige võimsama A inimest klassis. N = , kus N - on võimsus, t - tõstmiseks kuuluv aeg t Töö käik. 1. Määrata erinevate kehade massid. Neid tuleb kaaluda. 2. Tõstke neid kehad põrandalt kuni oma õladeni. Mõõtke võimalikult täpselt tõusukõrguse. 3. Mõõta, kui palju aega t võtab keha ühtlasel tõstmisel. 4. Arvutage võimsuse ning võimsuse keskmise. Tulemused kandke tabelisse.
internetiühenduseta jäid meilid lugemata. Juhan oli füüsikatundides õppinud kodustest elektriseadmetest ning teadis seetõttu otsida seni kasutatud elektriseadmetelt nende nimivõimsusi. Kasutusel olid 7 hõõglampi igaüks võimsusega 100 W, teler võimsusega 200 W ja külmik võimsusega 200 W. Multimeetrit kasutades sai ta elektripaigaldiste pingeks ilma tarvititeta 230 V. Juhan läks seejärel poodi ning leidis elektripliidi, mille võimsus oli 1,5 kW, arvuti, mille toiteploki võimsus oli 100 W ja lisaks ka kohvimasina võimsusega 1000 W ning ostis need tarvitid ära. Kodus jäi Juhan mõttesse mismoodi elektriseadmeid kasutada. . Aita Juhanit missuguseid elektriseadmeid tohib Juhan üheaegselt kasutada? Paku erinevaid variante, kuid selliselt, et külmkapp oleks kindlasti kasutusel. Iga sisult erinev "töötav" variant annab punkti, kusjuures iga variandi korral, kui kasutatakse ka valgusteid, paku Juhani
emj: 2,7 V (I ) N l N l (I ) Funktsioonide ja graafik: Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus 50 100.00 40 80.00 30 60.00 Kasulik võimsus, mW Võimsus, mW Kasutegur, % 20 40.00 10 20.00 0 0.00 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Voolutugevus, mA Graafik 1. Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus voolutugevusest.
............................................. Juhendaja allkiri: .................... Töö eesmärk Tutvuda saate ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadustega. Töö käik: 1. Tutvusime töö teoreetiliste alustega. 2. Koostasime mõõteskeemi vastavalt joonisele. 3. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise (duplseksfiltri asemele) ja määrasime analüsaatorisse jõudva signaali algse võimsus P0 [dBm]. Mõõdetud võimsus P0 = -0,17 dBm 4. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfilter vastavalt ülaltoodud joonisele. 5. Mõõtsime uuritava seadme väljundvõimsuse P1 [dBm] karakteristiku sagedusvahemikus 440-500 MHz sammuga 2 MHz. 6. Vahetasime omavahel sobitatud koormuse ja siduanalüsaatori kaabli otsa ning
Nimivõimsus-elektriseadmel arenev võimsus; Nimipinge-pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust; Joule'i-Lenzi seadus-elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t; Kõrvaljõud-mitteelektrilised jõud, mis rakenduvad vooluallikas; Ohmi seadus kogu vooluringi kohta-voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega; Pinget- välistakistusel nim vooluallika klemmipingeks; Tühijooks-vooluallika töö piirolukord, kui seda ei kasutata; Tühipinge- elektromotoorjõud, sest ta võrdub vooluallika tühijooksul katkestuskohas tekkiva pingega; Lühis-kui välistakistus on lähedane nullile; Klemmipinge-pinge vooluallika klemmidel, mida näitab klemmide külge ühendatud voltmeeter. T-1012 d-10-1 G-109 c-10-2 M-106 m-10-3 K-1...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Uurimustöö Elektrienergia kasutamine kodus Juhan Jugapuu 9. klass Juhendaja: Muumionu Tallinn, 2007 Jälgisin neljateistkümne päeva jooksul elektrienergia kasutust minu kodu kahes toas. Siin on uurimuse tulemused: Tarbija Võimsus Keskmine kasutusaeg Kasutusaeg Kesk. päeva Maksumus päevas kokku maksumus kokku Laelamp 75W ~3h ~42h ~0.27.- ~3.8.- Triikraud 1700W ~0.17h ~2.4h ~0.35.- ~4.9.- Digitaalne Pole ~0.06h ~0.84h Puudub Puudub
T Aeg ( sekundites ) Q Laengu suurus R Takistus A Töö A=QU A=RT ( jadaühenduse korral) A=( rööpühenduse korral ) Kui elektrijuhti läbib vool, siis juht soojeneb ja seega eraldab ümbritsevasse keskkonda teatud hulga soojust ( Q ). Seda katseliselt Joul ja Lenz , teineteisest sõltumata, saades ühesugused järeldused ja seega sõnastatud: JOUL-LENZI reegel Soojushulk mis on võrdne vooluga juhist on võrdne Q= Elektrivoolu võimsus Elektrivooluvõimsust mõõdetakse ahela lõigus, elektrivoolu poolt tehtud tööga aja jooksul ehk 1sek Veel valemeid: N=UI N Võimsus A Töö T Aeg Vooluvõimsust mõõdetakse voltides ja võimsuse ühikuks on 1W. Üks volt on võimsuse ühik, mille juures sooritatakse ühes aja ühikus töö 1 J ( dzaul ) 1kwh=1000w3600s=3600000 Ws=J
rauaskadu (ka teraseskadu). Rauaskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetsüdamik, mida suurem on magnetsüdamiku materjali hüstereesisilmuse pindala ja mida suurem on ümbermagneetimise sagedus · masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest ventilatsioonikadu · hõõrdest laagrites hõõrdekadu Vaseskadu Rauaskadu P2 Ventilatsioonikadu Hõõrdekadu Kadude tõttu on elektrimasina kasulik võimsus võllil P2 alati väiksem kui elektrivõrgust tarbitav võimsus P1. Nende omavahelist suhet iseloomustab masina kasutegur (kreeka väiketäht eeta) P2 = P1 Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 0,7...0,9. Kasutegur sõltub masina tüübist ning on seda suurem, mida suurem on masin, küündides väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod
rauaskadu (ka teraseskadu). Rauaskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetsüdamik, mida suurem on magnetsüdamiku materjali hüstereesisilmuse pindala ja mida suurem on ümbermagneetimise sagedus · masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest ventilatsioonikadu · hõõrdest laagrites hõõrdekadu Vaseskadu Rauaskadu P2 Ventilatsioonikadu Hõõrdekadu Kadude tõttu on elektrimasina kasulik võimsus võllil P2 alati väiksem kui elektrivõrgust tarbitav võimsus P1. Nende omavahelist suhet iseloomustab masina kasutegur (kreeka väiketäht eeta) P2 = P1 Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 0,7...0,9. Kasutegur sõltub masina tüübist ning on seda suurem, mida suurem on masin, küündides väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod
lairibasammu kordseni. Sagedusala = 60, lairibasamm 5 ja operaatoreid 5. 60 / 5 = 12 5 on siin operaatorite arv. Nüüd vaatad, et samm on 5MHz, seega 12 ei sobi. 10 on hea vastus. Ja Ja lõpuks jääb 10 MHz üle, mida kellegi vahel ei jagata. 12 ~ 10 Igale operaatorile eraldatav sagedusala on 10MHz üles ja 10MHz alla. 5. Milline on Euroopa standarditele vastava telefonijaamaga ühendatud abonenditerminaali tarbitav võimsus, kui abonendiliini takistus on 2000 oomi ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6
R Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus E P J W
vastastikmõjus. Juhitakistus on 1 oom siis kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral läbib juhti vool tugevusega 1 amper. 22) Elektrivoolu töö on võrdne voolutugevuse, pinge ja aja korrutisega; Elektrivoolu tööd mõõdab voolumõõtja. 1kwh= 1000w* 3600s=3600000J; A=U*I*t 23)Joule´i-Lens´i seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Q=I2Rt 24)Elektriline võimsus näitab kui suur töö tehakse ära ühes ajaühikus N= I . U 25) Nimivõimus- maksimaalne võimsus, mida seade võib arendada pika aja jooksul 26) Nimipinge- maksimaalne pinge, millega seade saab töötada pika aja jooksul N elektriline võimsus (W) Q soojushulk (J) A töö (J) t aeg (s) I voolutugevus (A) U pinge (V) R takistus () S pindala (m2)
SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp ...................................................................................................... 7 1.2.2 Pea- ja abijõuseadme võimsus................................................................................... 7 1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp........................................................................................ 8 1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul ........................................................................... 8 1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil ......................................................... 8 1.2.6 Ballastisüsteem .....
.. ; 1/R= 1/R1+1/R2+... Takistite jadaühendus: I=I1+I2+... ; U=U1+U2... ; R=R1+R2+... Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetes: R=2R1 Juhtme takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline tema ristlõike pindalaga ning sõltuv materjalist. R=(roo)l/S, kus R- takistus (), - aine eritakistus (), l- juhtme pikkus (m), S-juhtme siselõike pindala (m2). T0 kasvatab R. = 0(1+t), kus - aine takistus temperatuuril t0, 0- 00-l, - takistuse t0 tegur, t-temperatuur Celsises. Alalisvoolu töö ja võimsus: A=Uit, kus A-töö (J), U-pinge (N), I-voolutugevus (A), t-aeg (s). N=UI, N- võimsus (W), U-pinge (N), I-voolutugevus (A). N=U2/R. Joule'i-Lensi seadus: Juhtmes elektrivoolu toimel eraldub soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhtme takistusega ja ajaga. Q=I2RT (sobib, kui jadas on vool sama), kus Q-soojushul (J), I-voolutugevus (A), R-takistus (), t-aeg (s). Q=U2/R*t (võrdne pinge korral, rööbiti on võrdne)
arvväärtuste ning jõu ja nihkevektori vahelise nurga cos korrutisega. Töö ühikuks on töö 1J, mida teeb jõud 1N kui selle mõjul keha nihkub jõu suunas 1m kui liikuvale kehale on rakendatud mitu jõudu, siis iga jõud sooritab mingi töö. Nende jõudude kogutöö on võrdne üksikute jõudude poolt sooritatud tööde algebraliste summaga. Jõud võib teha positiivset või negatiivset tööd. VÕIMSUS :Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud aja suhtega. N=A/t Võimsus on 1W, kui töö on 1J tehakse 1s jooksul . A=Nt 1Ws=1J KINEETILINE JA POTENSIAALNE: Keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nim. energiaks. Energiat, mis on kehal liikumise tõttu, nim. kineetiliseks energiaks. E k=mv2/2 Energiat, mida omavad kehad vastasmõju tõttu nim. potentsiaalseks energiaks. Keha potentsiaalset energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga E p=kx2/2
c) Kuumutan vett kuni 700C ja mõõdan ka aja . d) Mõõdan kasuteguri, kasutades valemeid: - Töö avutamine A=N*t A=Töö(1J) N=Võimsus (1W) t=Aeg(1s) - Soojushulga arvutamine Q=c*m(T2 T1) Q= Soojushulk c= Erisoojus (4200J/Kg*0C) m=Mass (1kg) T2=Kõrgem soojus, ehk 710C T1=algtemperatuur. Q - Kasutegur = A 4. Arvutamine Anuma mass = 253g Anum koos veega = 977g Vee mass = 724g Elektripliidi võimsus on 1500w Vee algtemperatuur on 210C Aega vee soojenemiseks kulub 14 minutit ja 40 sekundit 1) Leian Töö A=N*t A=1500w*880s=1320000J 2) Leian Soojushulga Q=c*m(T2 T1) Q= 4200J/Kg*0C*0,724kg(710C- 210C)=152040J Q 152040 J 3) Arvutan Kasuteguri = = = 0,115 *100%=11,5% A 1320000 J Rauno Sander
· Töö keha võime liikuda jõu mõjul · Positiivne töö kui jõud soodustab liikumist. ( liikumine toimub jõuga samasuunaliselt, aitab jõud liikumisele kaasa ) nurk alla 90C Näiteks: Atra vedav hobune · Negatiivne töö kui jõud takistab liikumist ( liikumine vastassuunaliselt, nurk üle 90C ) Näiteks: · LIIKUMISSUUNAGA RISTI OLEV KEHA TÖÖD EI TEE ! VÕIMSUS · Võimsus töö tegemise kiirus ENERGIA · Energia keha võime teha tööd · Kineetiline energia liikuva keha energia ( sõltub kiirusest ja massist ) · Potentsiaalne energia vastastikumõju energia ( sõltub kehade vastastikusest asendist ) · Mehaaniline koguenergia keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa · MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist
Ühtlane sirgjooneline liikumine Kiirendus Teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Newtoni II seadus Gravitatsiooniseadus Raskusjõud Keha kaal (-) Hõõrdejõud Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline töö Võimsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeperiood (1 s) Sagedus (Hz) Rõhk, p - on rõhk, F jõud ning S pindala (Pa) Ideaalse gaasi oleku võrrand, kus P[Pa],V[m3], T[0K] Isotermiline protsess Isobaariline protsess Isohooriline protsess Q=cm Soojushulk temperatuuri muutumisel
Kiirendus a=v-v0/t t aeg (s) v lõppkiirus (m/s) v0 algkiirus (m/s) a kiirendus (m/s2) Kiirendus a=F/m F jõud (N) m mass (kg) Raskusjõud F=m*g F jõud (N) m mass (kg) g raskuskiirendus 10 N/kg Töö A=F*s A töö (J) F jõud (N) s teepikkus (m) Võimsus N=A/t N võimsus (W) A töö (J) t aeg (s) Soojusmasina kasutegur nymaks = (T1-T2/T1) * 100 % T1 soojendi to Kelvinites (K) T2 jahuti to Kelvinites (K) nymaks kasuteguri % Gaasi rõhk ja ruumala p1V1=p2V2 ; p1/V2=p2/V1 p1/2 gaasi esialgne/lõplik rõhk (Pa)
· Ülijuht juhib elektrivoolu veel 1018 korda paremini kui parim harilik juht toatemperatuuril Töö · Voolu kulgemisel juhis teeb elektrijõud laengukandjate pidurdavate jõudude vastu tööd. Seda tööd nimetatakse elektrivoolu tööks ja enamasti eraldub selle töö tegemisel soojust. · Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistuse R ja voolu kestvusega t. Elektrivoolu võimsus · Elektrivoolu võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis · Elektrivoolu töö- elektrivälja tööd lanegukandjate suunatud liikumise tagamisel nimetatakse elektrivoolu tööks · Võimsuse ühikuks on 1 vatt(1W). Juhis eraldub võimsus üks vatt, kui elektriväli teeb tööd juhis 1 sek jooksul 1J tööd. · Üks kilovatt-tund on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võmusesega üks kilovatt
Kuna nende juhtide takistus on väga väike, siis tekib lühisvool ja rakendub tööle kaitse, mis katkestab elektrivoolu. Kaitsejuhtme abil maanduslatiga ühendatud elektriseade on kaitsemaandatud. Kaitsemaandatud elektriseade ühendatakse elektrivõrku kaitsekontaktidega pistiku ja pistikupesa kaudu. 8. Mida iseloomustab elektrivoolu (ja uldisemalt) voimsus? Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Elektrivoolu võimsus iseloomustab elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. 9. Millistes uhikutes moodetakse voimsust? Kuidas on see uhik seotud teiste tuntud uhikutega?
aurustumissoojus L L=Q/m J/kg erisoojus c Q=c*m*(t2-t1) J/(kg°C) voolutugevus I I=q/t , I=U/R A laeng q C pinge U U=A/q V eritakistus =R*S/l m elektrivoolu töö A A=U*I*t J elektrivoolu võimsus N N=U*I W jadaühendus R=R1+R2+Rn U=U1+U2+Un I=I1=I2=In rööpühendus U=U1=U2=Un I=I1+I2+In 1/R=1/R1+1/R2+1/Rn
Meh.töö- füs. Suurus, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle Jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. A(töö)=F(jõud)*S(teepik.) Seda tehakse siis kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub A>0- kui jõud mõjub liikumisega samas suunas A=0- kui jõud mõjub Liikumisega risti A<0- kui jõud mõjub liikumisega vastassuunas Kasutegur-näitab millist osa kogu tööst mood. (kasuliktöö:kogutöö*100% Kasulik töö-töö, mis vastab meie ootustele. Võimsus näitab kui palju Tööd tehakse ajaühikus ning iseloomustab töö tegemisel kiirust(W) Võimsus- võrdse tööhulga tegemiseks võib erinevatel juhtudel kuluda Erineval hulgal aega (N=A/t) Võimsuse ühikud on W ja Hj nende vaheline Seos on see, et 1hj=735,5W Energia-füs. Suurus, mis isel.keha võimet Teha tööd(tähis:E ühik:j) Pot.energia- vastastikmõju energia, pot. Energiat Omav keha võib teha tööd Ep=mgh Ep sõltub keha enda osade või selle keha ja teise keha vastastikust asendist
1. Elektromagnetväli 1. Selgita elektrivoolu tekkimist. 2. Kirjuta ja selgita Faraday induktsiooniseadust. 3. Lenzi reegel 4. Eneseinduktsiooni mõiste. 5. Mahtuvus 6. Induktiivsus 7. Selgita valemid. F=qvBsin; U=Bvlsin; C=q/u 2. Elektrivool 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. 2. Takistus ja eritakistus. Takistus ja temperatuur. 3. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluallika elektromotoorjõud, sisetakistus. 4. Elektrivoolu töö ja võimsus, elektrienergia ja selle hind. 5. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus. 6. Pn-siire. 3. Elektromagnetlained 1. Nimeta elektromagnetlainete ühised omadusi ja nende kasutamist. 2. Defineeri lainepikkus, sagedus, periood, intensiivsus, amplituud. 3. Valguse saamine, levimine. 4. Valguse dualism -millal on valgus kui laine, millal kui osake. 5. Footoni energia valemid. 6. Difraktsioon, mis tingimustel see tekib. 7. Koherentsed valguslained. 8. Polariseeritud valgus. 9
Mehaaniline töö ja energia Mehaaniline töö Mehaaniline Võimsus energia Tähendus Füüsikaline Kehade liikumise Füüsikaline suurus, mille abil ja vastastikmõju suurus, mis mõõdetakse energia iseloomustab töö energia tegemise kiirust muunduvust
Tüüpiline sünkrongeneraator - välisvaade 2-pooluselise sünkroongeneraatori põhimötteskeem Sünkroongeneraatori staatorimähise skeem 4-paari rootoripoolusega sünkroongeneraatori rootori sketsh Harjadeta sünkroongeneraatori skeem Firma AvK harjadeta sünkroongeneraatori skeem Sünkroongeneraatori EMJ genereerimine Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoon Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoon Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoone seletuseks Pm on seda suurem, mida suurem on masina E või ergutusvool ja pinge U ning mida väiksem on xd Pam (ajamimootori mehhaaniline võimsus) võrdub generaatori poolt võrku antava elektrilise võimsusega P, s.t. Pam = P Võimsus Pam ei sõltu koormusnurgast ja on joonisel hrisontaalne sirgjoon. Kui =90º, siis generaator arendab max võimalikku aktiivvõimsust Pm ja kriitiline. Sünkroonmasina vektordiagrammid erinevates tööreziimi...
leidub pöördfunktsioon ja (f -1)-1 = f . · Kui funktsioonidel f : A B ja g : B C leiduvad pöördfunktsioonid, siis ka funktsioonil gf : A C leidub pöördfunktsioon ja (gf )-1 = f -1g-1. Hulga karakteristlik funktsioon Olgu X universaalne hulk. Hulga A X karakteristlikuks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni XA : X {0, 1}, kus XA(x)= 1, kui xA ; 0, kui x A. Lõpliku hulga võimsus on tema elementide arv. Lõpmatute hulkade võimsuste võrdlemiseks kasutatakse hulkade üksühese vastavuse mõistet. Ütleme, et hulgad A ja B on sama võimsusega, kui leidub bijektsioon f : A B. Tähis: A B, öeldakse ka, et hulgad A ja B on ekvivalentsed. Kehtivad omadused: · refleksiivsus: A A · sümmeetrilisus: kui A B, siis B A · transitiivsus: kui A B ja B C, siis A C Hulka, mis on sama võimsusega nagu naturaalarvude hulk, nimetatakse loenduvaks hulgaks
On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on 2 tüüpi: potentsiaalne (ep) Ep=mgh (mass*gravitatsioon*kõrgus) ja kineetiline energia Ek = (m*v(ruudus)):2. (mass*kiirus jagatud 2-ga). Energia jäävuse seadus: Energia ei teki millestki ega kao kuhugi, vaid muundub
F- ringjõud konveieri trumlil v- konveieri trumli ringkiitus 2. Leian konveieri trumli võlli nurkkiiruse v: v=t*D/2=>t=2v/D=2*0,4/0,352,3 (rad/s) n=9,55=9,55*2,3=22 p/min { kt=2,3 rad/s - nurkkiirus rad/s { nkt=22p/min n- nurkkiirus p/min 2 Elektrimootori valik: Pem=Pkt/ü P- võimsus - kasutegur a) Üldkasutegur: ü=1*2*3*4*n 1- siduris 0,98 Mul on kaks sidurit, siis 0,98²=0,96 2- laagrites 0,99 Mul on neli laagrit, siis 0,99astmes 4 =0,96 3- hammasülekanne =0,85 4- kettülekanne =0,90 ü=0,96*0,96*0,85*0,90=0,7 b)Vajalik elektrimootori võimsus: Pem=1/0,7=1,43 (kW) Võtan lähima võimsama elektrimootori: Mootor:Pem=2,2kW n=950p/min
Jadaühenduse seaduspärasus: Kui üks lamp läbi põleb või kui üks lampidest pesast välja keerata, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Rööpühenduse seaduspärasus: Kui üks lamp läbi põleb või kui üks lampidest pesast välja keerata, ei katke elektrivool kogu vooluringis vaid ainult selles läbi põlenud lambis. Lambid töötavad teistest sõltumatult. Elektrivoolu töö ja võimsus Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsus- füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega.
Emj( =Akogu) ; =IR+Ir ; I= q R+r Voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. TÖÖ JA VÕIMSUS U=A ; A= UIt ; A=I2Rt ; A=U2t ; Q=I2Rt ; A=Nt (J=Ws) q R Elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nim.elektrivoolu tööks. N=A ; N=JU ; N=I2R ; N=U2 t R Võimsuseks nim.ajaühikus tehtavat tööd. Juhis eraldub võimsus 1W, kui elektriväli teeb juhis 1sek jooksul tööd 1J.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
