Ampermeetri näit Voltmeetri näit Vattmeetri näit Koormus C C C C A TV 54 0,01 0,54 113 2 226 34 2 säästu lampi 21 0,01 0,21 112 2 224 18 Töötav arvuti 80 0,005 0,4 112 2 224 46 STBY arvuti 30 0,001 0,03 116 2 232 20 toiteblokk üksinda 24 0,001 0,024 116 2 232 16 Aktiivvõimsused 68 70 60 50 46 ...
Kuidas Osta Head Sülearvutit Juhised ja sammud Sülearvuti ekraan. Kui su eesmärgiks on kasutada sülearvutit internetis surfamiseks, msn kasutamiseks või blogi pidamiseks, siis suuremat kui 14 tollist ekraani sul vaja pole. Suurema ekraaniga sülearvuti maksab üldjuhul vähem kuid on seevastu tunduvalt raskem(2-4 Kg). Kui sa aga kavatsed arvutiga mängima hakata ja tunned, et vajad lisaraskust et õlalihaseid treenida, vali kindlasti 15+ tolline läpakas hind on soodsam ja mänguelamus parem. Esmatähtis on ka sülearvuti resolutsioon, ehk kui palju infot mahub su ekraanile. Praegusel hetkel on 1280x800 resolutsioon piisav, kuid mitte parim. Mul endal on IBM/Lenovo T400 14'' resolutsiooniga 1440x900 ja olen sellega rohkem kui rahul - SUPER!!! Paremal üleval ekraani nurgas jookseb mõni film ja samaaegselt on ekraanil ruumi internetis surfamiseks ja msn-i vestluseks. Mina isiklikult eelistan matti ekraani, kuna lä...
............................................................................................................................................... 10 6.Alalisvoolu töö ja võimsus. Joule'i Lenzi seadus. ......................................................................................
· Rõhk p · E energia, (J) S · Ep potensiaalne energia · Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest p = gh · Ek kineetiline energia · N võimsus, (W) · Archimedese ehk üleslükkejõud Fü = gV · g raskuskiirendus, g = 9,8 m/s2 · G gravitatsioonikonstant, G = 6,67.10 11 N.m2/kg2 · Impulsi jäävuse seadus - · h kõrgus, (m) m1 v1 + m 2 v 2 = m1 v1 + m 2 v2 kasutegur
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia
Siit järeldub näiteks, et raketi kiirendamiseks gaasijoa väljumiskiirusega võrdse kiiruseni kuluva kütusehulga mass peab raketi tühimassi ületama 1,7 korda, kahekordse gaasijoa kiiruseni 6,3 korda. Et raketi lõppkiirus ületaks gaasijoa väljumiskiirust 10 korda, peab kütuse kogumass ületama raketi tühimassi 21 364 korda. Kui me aga arvestame, et raketile mõjuvad lisaks veel gravitatsioonijõud ja õhutaksitus, peab vajaliku kütuse mass olema veel tunduvalt suurem. 5.2 Töö, võimsus, kasutegur Töö keha liigutamine jõu mõjul. 5 F s Konstantse jõu korral võrdub töö jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisega. A = Fs cos = F s
Ergonoomika. Ohutusjuhendi koostamine. 1. Töövahendi tehnilised andmed Babyliss D241E föön: Võimsus 2100W ,3 kiiruse/temperatuuri astet:Õhusuunaja,Difuuser, Riputustaas. 2. Nõuded töötaja haridusele, juhendamisele ja tervisele; 3. Loetelu juhenditest ja õigusaktidest, mida töötaja peab tundma; 4. Ohutusjuhised: jne.
TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, eraldub temast elektrivoolutööga võrdne soojushulk
alfa=nurk. [a]=1J, [f]= 1JN, [s]=1m .
Tööd ei tehta juhtudel kui F=0, ehk jõud ei mõju; kui S=0, keha ei liigu; cosalfa=0, ehks
nurk on 90kraadi.
Mehaaniline töö võib olla positiivne a>o keha liigub jõu mõjul, a
Rauno Priimägi TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Mehaanikateaduskond Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: MI- 41 Tallinn 2010 TTK 1. Leian ajami tööea. Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = = 0,33 24 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h 2. Valime optimisteguri. Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 3.Määran lintkonveieri nõutava võimsuse. Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse. Ptm = F·v = 1,5· 103· 1,3 = 1,95 kW 4.Määr...
· ained koosnevad molekulidest(aatomitest). aatom koosneb elektronkattest ja aatomtuumast aatomtuumas on prootonid ja neutronid. Laeng -on füs. suurus ,mis näitab keha võimet osaleda elektromagneetilistes vastastkimõjudes. ühik: C tähis: q 1= 1,6 * 10(-19)C Voolutugevus- füs. suurus, näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget 1 sek. jooksul. tähis: I ; ühik: A Kokkuleppeliselt on voolu suund vastupidine!! Coulombi seadus: Kahe keha vahel mõjuv jõud on võrdeline mõlema laengu korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Elektrostaatika uurib paigalseisvate laetud kehade uurimisega. Dielektriline läbitavus on füs suurus ,mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem ,kui antud aines. tähis: E(ümar) Elektrostaatiline väli on mõjupiirkond,mis asub paigalseisvate laetud kehade vahel. Jõu suurus sõltub laengute vahelisest kaugusest. ...
CounterStrike 1.6 Tauri Hermet 7b CounterStrikest CounterStrike on esimeses isikus arvutimäng, mis arenes välja HalfLife'i modifikatsioonist. Tahad mängida? Ø Sa ei pea seda OSTMA, sa saad selle tõmmata TASUTA!! Kõige lihtsam viis: Mine Google.ee ja trüki CounterStrike 1.6 download või vaata YouTubes videosi. Arvutist Ø System Requirements Minimum: 500 MHz protsessor, 96MB RAM, 16MB videokaart, Windows 2000/XP, Mouse, Keyboard, Internet Connection. Ø Recommended: 800 MHz protsessor, 128mb ram, 32mb + video kaart, Windows 2000/XP, Mouse, Keyboard, Internet Connection. Parimad Relvad 1. M4A1 2. Ak47 3. Desert Eagle 4. Benelli M3 super 90 5. MP5A3 6. AWP Mis on mängu põhimõte? · Mäng on maailmas 1 online põnevusmäng. Osaled uskumatult realistlikus sõjas, mis on me...
1. Moisted: · Inertsus keha voime sailitada oma kiirust, ka paigalseisu, soltub vordeliselt keha massist. · Impulss liikumshulk, p=mv (kg*m/s) · Impulsi jaavuse seadus vastastikmojus olevate kehade impulss on jaav. p1+p2 = p1'+p2' => m1v1 + m2v2 = m1v1' + m2v2' · Too A=F*s*cos (J) · Voimsus N=A/t (w), uhtlasel liikumisel N=Fv · Kineetiline energia liikuva keha energia, K=mv2/2 (J) · Potensiaalne energia vastasmoju energia, P=mgh · Tood tehakse energia arvelt, A=K, A=P. · Uldine energia jaavuse seadus energia ei teki ega kao, vaid muutub uhest liigist teise voi kandub uhelt kehalt teisele. · Energia jaavuse seadus mehaanikas kineetilise ja potensiaalse energia summa on jaav. Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk ...
22) Liugehõõrdejõud Fh=µ*m*g 23) Veojõu valem Fv=m*a + µ*m*g 24) Elastsusjõu valem Fe= k l a 25) Müü valem µ= g 26) Keha impulss p=m*v ' ' 27) Impulsi jäävuse seadus m1v1 + m2v2=m1 v 1 + m2 v 2 28) Töö valem A=F*s 29) Töö valem A=F*s*cos k l2 30) Elastsusjõu töö valem A= 2 A 31) Võimsus N= t 32) Võimsuse valem kiiruse kaudu N=F*v m v2 33) Kineetiline energia Ek= 2 m v2 m v20 34) Kineetilise energia töö valem A= - 2 2 35) Potentsiaalne energia Ep=m*g*h 36) Nullnivoo Ep=mgh-mgh0 v2 37) Teepikkuse valem hõõrdejõu kaudu s =
T Aeg ( sekundites ) Q Laengu suurus R Takistus A Töö A=QU A=RT ( jadaühenduse korral) A=( rööpühenduse korral ) Kui elektrijuhti läbib vool, siis juht soojeneb ja seega eraldab ümbritsevasse keskkonda teatud hulga soojust ( Q ). Seda katseliselt Joul ja Lenz , teineteisest sõltumata, saades ühesugused järeldused ja seega sõnastatud: JOUL-LENZI reegel Soojushulk mis on võrdne vooluga juhist on võrdne Q= Elektrivoolu võimsus Elektrivooluvõimsust mõõdetakse ahela lõigus, elektrivoolu poolt tehtud tööga aja jooksul ehk 1sek Veel valemeid: N=UI N Võimsus A Töö T Aeg Vooluvõimsust mõõdetakse voltides ja võimsuse ühikuks on 1W. Üks volt on võimsuse ühik, mille juures sooritatakse ühes aja ühikus töö 1 J ( dzaul ) 1kwh=1000w3600s=3600000 Ws=J
U4 = 2,2308 V U 5 = I 5 * R5 U 5 = 0,5538 *11 U5 = 6,0923 V Superpositsiooni meetodiga leitut osapinged ja- voolud on võrdsed asendus meetodiga leitud voolude ja osapingetega. Järelikult on ka võimsused võrdsed. 19 Vastused Takistus Võimsus Takisti Pinge V Vool A W R1 1 0,446 0,446 0,199 R2 36 19,938 0,554 11,043 R3 12 18,646 1,554 28,973 R4 5 2,231 0,446 0,995 R5 11 6,092 0,554 3,374 20 Kookuvõte
1. mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga A=f x s ( f korda s ) 2. raskusj'u poolt tehtavat tööd arvutatakse valemiga A=mgs 3. raskusjõu töö ei sõltu keha liikumistrajektoori kujust, sest Maa tõmbab kõiki kehasi enda poole võrdselt 4. kui keha liigub üles on raskusjõu töö negatiivne 5. töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha liigub üles on positiivne 6. võimsus on töö tegemise kiirus, mis näitab töö hulka ühes ajaühikus. Võimsuse arvutatakse valemiga : N=A/t 7. võimsuse mõõtmiseks on mõõtühikud 1W, 1kW 8. valem keha tõstmisel arendava võimsuse arvutamiseks on N=fs/t=Fv
internetiühenduseta jäid meilid lugemata. Juhan oli füüsikatundides õppinud kodustest elektriseadmetest ning teadis seetõttu otsida seni kasutatud elektriseadmetelt nende nimivõimsusi. Kasutusel olid 7 hõõglampi igaüks võimsusega 100 W, teler võimsusega 200 W ja külmik võimsusega 200 W. Multimeetrit kasutades sai ta elektripaigaldiste pingeks ilma tarvititeta 230 V. Juhan läks seejärel poodi ning leidis elektripliidi, mille võimsus oli 1,5 kW, arvuti, mille toiteploki võimsus oli 100 W ja lisaks ka kohvimasina võimsusega 1000 W ning ostis need tarvitid ära. Kodus jäi Juhan mõttesse mismoodi elektriseadmeid kasutada. . Aita Juhanit missuguseid elektriseadmeid tohib Juhan üheaegselt kasutada? Paku erinevaid variante, kuid selliselt, et külmkapp oleks kindlasti kasutusel. Iga sisult erinev "töötav" variant annab punkti, kusjuures iga variandi korral, kui kasutatakse ka valgusteid, paku Juhani
b) Osakesed on pidevas liikumises c) Osakeste vahel mõjuvad vastastikused jõud d) Osakesed liiguvad ühesuguste kiirustega 12) Bitt on a) Virtuaalne osake, mis vahendab tugevat vastastikmõju b) Negatiivse entroopia mõõtühik c) Virtuaalse reaalsuse kvant d) Mälupesa oleku tõenäosus 13) Kui gaasihulga ruumala jääb konstantseks, aga rõhk kasvab, siis temperatuur a) Kasvab b) Kahaneb c) Ei muutu 14) Kui voolutugevus kasvab 2 korda, siis võimsus takistusel a) Kasvab sqr. 2 korda b) Kasvab 2 korda c) Kasvab 4 korda d) Ei muutu 15) Magnetvälja energia tihedus aines on a) Võrdeline magnetilise induktsiooni suurusega b) Võrdeline magnetilise induktsiooni suuruse ruuduga c) Pöördvõrdeline keskkonna magnetilise läbitavusega d) Võrdeline keskkonna magnetilise läbitavusega 16) Valguslainete erinev sagedus näitab erinevat a) Eredust b) Värvi c) Amplituudi d) Kiirust
· Töö keha võime liikuda jõu mõjul · Positiivne töö kui jõud soodustab liikumist. ( liikumine toimub jõuga samasuunaliselt, aitab jõud liikumisele kaasa ) nurk alla 90C Näiteks: Atra vedav hobune · Negatiivne töö kui jõud takistab liikumist ( liikumine vastassuunaliselt, nurk üle 90C ) Näiteks: · LIIKUMISSUUNAGA RISTI OLEV KEHA TÖÖD EI TEE ! VÕIMSUS · Võimsus töö tegemise kiirus ENERGIA · Energia keha võime teha tööd · Kineetiline energia liikuva keha energia ( sõltub kiirusest ja massist ) · Potentsiaalne energia vastastikumõju energia ( sõltub kehade vastastikusest asendist ) · Mehaaniline koguenergia keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa · MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist
2. Pumbatav vedelik 3. Energiaallikas 4. Ehitus 5. Tööpõhimõte · Kaks rühma 1. Dünaamiline 2. Mahtpumbad Magnetsiduriga keemiapump parim lahendus mürgiste ja agressiivsete vedelate ainete siirdamiseks. Tumba tööparameetriteks on.. · tootlikkus ehk jõudlus (vooluhulk) Q, m3/h · tõstekõrgus (surve) H, m · võimsus P, kW · kasutegur , % · kavitatsioonivaru h, m · tööorgani liikumissagedus n (s-1, p s-1) Tootlikkus ehk jõudlus · Survetorustikku pumbatava vedeliku kogus ajaühikus. · Sõltub tööorgani liikumiskiirusest ja torustiku omadustest. Jaotatakse kaheks: Mahuline tootlikkus, Q m3/s, m3/h, l/s, l/min Massiline tootlikkus, G kg/s, t/h · Mahuline ja massiline tootlikkus on seotud valemiga: Q = G/ Tõstekõrgus ehk surve, H
- Patenteeritud automaatne spindli lukustuse mehhanism - Soonesaag (0°/90°) - Peaspindel 9 kW - 8-kohaline tööriistamagasin ja lõikeinstrumentide etteandeüksus - Kaks Z-telge - Tarkvarapakett - Komplekt lõikeinstrumente "Starter Kit" - Energiasäästu pakett Tehniline informatsioon Töödeldava detaili pikkus 3130 mm Töödeldava detaili laius 1250 mm Töödeldava detaili paksus 100 mm Pendeltöötluse laius 1000 mm Seadme kaal ca 3700 kg Installeeritud võimsus 17,5 kW Omadused CNC-töötlemiskeskus köögi-, kontori- ja täispuitmööbli ning siseuste valmistamiseks. Eelised - Eestikeelne programm - Freesimisulatus Y-telje suunal 1550 mm - Vektorkiirus X/Y teljel 80 m/min - Laserkiire juhtimisel vabalt positsioneeritavad vaakumtallad - Standardvarustuses 24 vaakumtalda - Standardvarustuses teine rida detailide sõrm 0-punkte - Kõigi piirajate elektrooniline järelevalve - Puuriplokk 18 puuriga (12 vertikaalset/6 horisontaalset)
1. Mehhaaniline töö näitab mõjuva jõu tulemuslikkust. Ta näitab kui palju liigub kehab mõjuva jõu toimel. Tööks nimetatakse mõjuva jõu ja tema mõjul läbitud teepikkuse korrutist. 2. Töö ühikuks on dzaul (J). Üks dzaul on töö, mida teeb ühe Njuutoni suurune jõud ühe meetri pikkusel teel. Kasutusel on ka KJ, MJ jne. 3. Töö tegemise kiirust iseloomustab võimsus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. Võimsuse saamiseks tuleb tehtud töö jagada töö tegemiseks kulunud ajaga. 4. Võimsuse ühikuks on vatt (W). Üks vatt on selline võimsus, kui keha teeb ühes sekundis ühe dzauli tööd. 5. Keha mehhaaniliseks energiaks nimetatakse keha võimet teha mehhaanilist tööd. Energia jaguneb kineetiliseks ja potensiaalseks energiaks. Energiat mõõdetakse samades ühikutes, kui tööd, dzaulides (J) 6
temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 lähedaseks, kui temperatuur langeb alla poole ainele iseloomuliku aine kriitilist piiri. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest alates aine muutub ülijuhitavaks. Elektrivoolu töö elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel.(ühik: 1 kWh) elektriseadme võimsus - on voolutugevuse ja pinge korrutis elektriseadmes. Nimivõimsus (märgitud elektriseadmele), ühes ajaühikus vabanev energia. nimipinge pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust, (märgitud elektriseadmele) 1W juhis eraldub 1 W, kui elektriväli teeb juhis ühe sekundi jooksul ühe dzauli tööd 1 kWh - on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1kW 2.Elektrivoolu tekkimise tingimused: · Peab eksisteerima see, mis liigub
Kordamisküsimused füüsika 4. peatüki KT-ks. 1. Defineeri elektrivoolu töö. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevus ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U*I*t Elektrivoolu töö = pinge * voolutugevus * kulunud aeg 2. Defineeri elektrivoolu võimsus. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. N = U*I Võimsus = pinge * voolutugevus 3. Defineeri elektrivoolu soojushulk. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I2 * R * t Soojushulk = voolutugevus2 * takistus * aeg 4. Defineeri 1 vatt. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga. 5
Valdkond: Füüsika (elektriõpetus) OOMI SEADUS ehk seosed voolu tugevuse, pinge, takistuse ja võimsuse vahel Kui on antud: I (voolui tugevus) ja R (takistus) U = IR Kui on antud: P (võimsus) ja R (takistus) U (pinge) U = PR Kui on antud: P (võimsus) ja I (voolu tugevus) P U= I Kui on antud: U (pinge) ja R (takistus) U I= R Kui on antud: P (võimsus) ja U (pinge) P I (voolu tugevus) I= U Kui on antud: P (võim...
Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70-200 aastaga. Tuumaenergia Tuumaenergia all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel
1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K
-tihedus m - mass V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk S - pindala h - kõrgus v - kiirus t - aeg s - teepikkus A - töö N - võimsus - kasutegur tihedus raskusjõud rõhk vedeliku samba rõhk üleslükke jõud keha mass kiirus töö võimsus kasutegur
Ülijuhtivas olekus aine on praktiliselt null. Ülijuhtivus on võimalik ainult allpool kriitilist Temperatuuri Tk Kõrgtemperatuurilised ülijuhid on ained, mille ülijuhtivuse kriitiline temperatuur on tunduvalt kõrgem, kui 25K. Aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse toimub alati ühel ja kindlal ja ainult sellele ainele omasele kriitilisel temperatuuril Tk. 5. Elektrivoolu töö: A = I*U*t A = Ameh + Q A = I2*R*t U2 A= t R 6. Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tehakse elektrivälja poolt tööd ajaühikus. A U2 N = N = U*I N= t R 1J 1V 1W = 1W = 1V*1A 1W = 1s 1 7
jõu ning nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. (1J) 1 J- selline töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt sooritab 1m pikkuse nihke. Põrge- kahe teineteise suhtes liikuva keha vastastikmõju, mis algab kehade kokkupuutega ja lõpeb kas kehade eemaldumise või peatumisega teineteise suhtes. Võimsus- füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt tehtud töö ja selle töö tegemiseks kulutatud ajavahemiku suhtega. (1W) 1W- niisuguse seadme võimsus, mis teeb 1s jooksul tööd 1J. Kineetiline energia- energia, mida omavad kehad oma liikumise tõttu. K=0,5mv2 (1J) Potentsiaalne energia- energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu teiste kehade suhtes. = mgh (1J) Kineetilise energia teoreem- keha poolt tehtud töö on võrdne kineetilise energia muuduga. Potentsiaalse energia teoreem- keha poolt tehtud töö on võrdne potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega.
12,0 t O4 kategooria sõiduk- täis-,kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t Moodustasin autorongi Volvo FH 42T ja platvorm poolhaagis Schmitz S.PR BAU 2. Sõiduki kirjeldus kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehti VEDUK · Mark VOLVO · Mudel FH 42T Rear Air · Tüüp Sadulauto · Vedrustus RAD-GR Õhkvedrustus MOOTOR- D13C460 · Töömaht 12,8 dm3 · Võimsus 338 kW(460 hj) · Pöördemoment 2300nm (1000-1400 p/min) · Kütuse erikulu Euro V · Keskkonnasaaste Euro V / EEV · Tühimass 6635 kg · Täismass 21000 kg KÄIGUKAST I-Shift 12-käiku, automaat RATTAVALEM 4X2 MÕÕTMED · Pikkus 5787 mm · Laius 2495 mm · Kõrgus 3197 mm HAAGIS · Mark SCHMITZ · Mudel S.PR BAU · Tüüp - poolhaagis · Telgede arv - 3×9000 kg · Vedrustus Õhkvedrustus · Tühimass 6194 kg · Täismass 36000 kg
1.Millest saab inimene energiat? 2.Kirjuta töö üldvalem ja töö ühikud. 3.Millistel kehadel on kineetiline ja potentsiaalne energia? Kirjuta arvutus valemid. 4.Miks on kiiretel loomadel pikad ja peenikesed jalad? 5.Mis on võimsus? Selle arvutamine. 6.Milline on seos võimsusel ja hapniku tarbiminesel. Näide 7.Kirjelda energia muutumist jalgadel jooksmisel. 8.Mis on jõumoment. Arvutamine. 9.Töö näiteid kangidest inimese organismis. Näita mõjuvad jõud, jõuõlad. 10.Millist jõudu arendab õlavarrelihas hoides horisontaal asendis asetsevas käes 0.5kg koormist. 11.Loetle biomaterjale. Millised peavad olema nende omadused? 12.Milliseid metalle kasutatakse biomaterjalidena? 13.Mis on rõhk? Arvutusvalem 14
kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikese massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. o Raskusjõu arvutamine: F = m * g o Töö ja energia o Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Tähis: A Mõõtühik: 1J (dzaul) Valem: A = F s o Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Tähis: N Mõõtühik: 1W Valem: N = A / t o Energia on keha võime teha tööd. Energia on füüsikaline suurus mis näitab, kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. Mõõtühik: 1J o Kineetiline energia on energia, mida omavad liikuvad kehad. Keha
Kaasaegsed seadmed tarbivad ootereziimil juba suhteliselt vähe elektrit ning pidevalt neid vooluvõrgust välja lülitada ei ole ka soovitav. · Kui soovite olla säästlik, siis ärge ühendage telerit kõlaritega läbi võimenduse. Üldiselt on kvaliteetse teleri kõlarid piisavalt head, et mõnusalt saateid vaadata. · Elutoa vaiba puhastamiseks viige see õue ning kloppige ära. Tolmuimeja tarbib sama palju elektrit kui elektripliit. · Tolmuimeja ostmisel ei kehti reegel, et mida väiksem võimsus, seda ökonoomsem. Nimelt kulub "lahja" tolmuimajaga koristades aega ning vastavalt ka elektrienergiat kordades rohkem võrreldes võimsa tolmuimejaga, mis saab prügi kiiresti ja kergelt kätte nii põrandalt kui ka vaipadest. Igapäevased säästumeetmed vannitoas Vannitoas paikneb tavaliselt pesumasin, samuti kulub vannitoas suurel hulgal sooja ja külma vett. Pesumasin Enne pesumasina ostmist võrrelge erinevate masinate energia- ja veekulu. Kui plaanite osta uue
9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 1) vedav jõud on A = F S cos = 80kN 2) raskus töö on A = F S cos - mgS cos90º = 0 3) hõõrdejõud A = F S cos 4) toereaktsiooni töö = 0 5) summaarne 80 kJ 70 kJ = 10 kJ VÕIMSUS 7. Boeing 767 kumbki mootor avaldab lennukile veojõudu 197000 N. Kui suur on ühe mootori võimsus, kui lennuk lendab 250 m/s? N = A / T = F S / t = F v = 4,93 104 =kW 8. Jooksja massiga 50.0 kg peab jõudma treppe pidi 443 m kõrguse Sears Toweri tippu 15.0 minutiga. Kui suurt võimsust on vaja arendada? N = A / t = mgh / t = 241 W 9. Pumba võimsus on 10 kW. Kui suure koguse vett saab sellega tõsta 1 tunni jooksul 18 m kõrgusele? A NT N m 204 10 3 kg T gh 10
sooritatud nihke (läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Energia E on (keha või jõu) võime teha tööd. Energia on töö varu. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI-ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui ühes sekundis tehakse üks dzaul tööd. 1 W = 1 J / 1 s. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. Keha kineetiline energia avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v2/2 . Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub
Kordamine füüsika riigieksamiks 1.MEHAANIKA Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. Nihe on keha alguskohast lõppkohta suunatud sirglõik. Tähiseks on s s=v*t Nihe võrdub ajaühikus sooritatud nihke ja liikumisaja korrutisega. Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel või trajektoori mingis punktis. Hetkiirus ühtlaselt liikudes: v=v0+a*t Kiirendus on kiiruse muutumine ajaühikus. a=(v-v0)/t mõõtühik: m/s2 Vabalangemiseks nim sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Kepleri seadused: 1. Planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi trajektoore, mille ühes fookuses asub päike 2. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. (mida lähemal on planeet Päiksele, seda kiiremini ta liigub) 3. Erinevate pla...
Vastastikmõju nähtus, mille käigus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Jaguneb 4ks. (gravitatsiooniline, elektromageetiline, nõrk, tugev) Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. (tähis F) Aine mateeria liik, millest koosnevad kõik kehad. Väli mateeria liik, mis kujutab endast aktiivset keskkonda, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Kiirendus füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Inerts nähtus, iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mass füüsikaline suurus, mida kasutatakse keha inertsuse mõõtmiseks. Töö füüsikaline suurus, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Energia füüsikaline suurus, keha võime teha tööd. Kineetiline energia füüsikaline suurus, ühe keha liikumine teise ...
· Pinge: U = A : q (pinge = töö : laengu suurus) põhiühik: V(volt) · Eritakistus: = RS : l (eritakistus = takistus x juhi pindala : juhi pikkus) Elektrivoolu töö · Töö: A = Uq (Töö = pinge x laengu suurus) põhiühik: J(dzaul) · Töö: A = UIt (Töö = pinge x voolutugevus x aeg) · Töö: A = U² : R x t(Töö = pinge ruudus : takistus x aeg) · Töö: A = I²Rt (Töö = voolutugevus ruudus x takistus x aeg) · Töö: A = Q (Töö = soojushulk) Elektrivoolu võimsus · Võimsus: N = A : t (Võimsus = töö : aeg) · Võimsus: N = I²R (Võimsus = voolutugevus ruudus x takistus) · Võimsus: N = U² : R (Võimsus = pinge ruudus : takistus) · Võimsus: N = UI (Võimsus = pinge x voolutugevus) · Tihedus: = m : V (tihedus = mass : ruumala) põhiühik: g/cm3 · Jõud: F = mg (jõud = mass x 10) põhiühik: N(njuuton) · Rõhk: p = F : S (rõhk = jõ : pindala) põhiühik: Pa(pascal)
(alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: Järelikult vooluallika koguvõimsus Samal ajal tarbial eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus Siit järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on konstanse elektromotoorjõu ja sisetakistuse r juures maksimaalne lühise korral (R0). Kuid siis eraldub kogu võimsus sisetakistusel ja kasulik võimsus N1 on null. Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N0, kui R. Kasulik võimsus N1 seevastu on võrdne nulliga kahel juhul: juba vaadeldud lühise (R0) korral, aga ka avatud ahela (R) juures
See kehtib ligikaudu ka siis, kui r << R. Seetõttu võib väikese sisetakistusega vooluallikate elektromotoorjudu mõõta suure sisetakistusega voltmeetri abil, tegematta seejuures märkimisväärset viga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: A = q Järelikult vooluallika koguvõimsus A q 2 N = = = I = t t R +r Samal ajal tarbial eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus 2R N1 = IU = I 2 R = [1] ( R + r) 2 Siit järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on konstanse elektromotoorjõu ja sisetakistuse r juures maksimaalne lühise korral (R0). Kuid siis eraldub kogu võimsus sisetakistusel ja kasulik võimsus N1 on null. Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N0, kui R . Kasulik võimsus N1
klemmidel praktiliselt võrdseks elektromotoorjõuga . Seetõttu saame väikese takistusega vooluallika elektromotoorjõudu üsna täpselt mõõta suure sisetakistusega voltmeetriga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q viimiseks läbi kogu vooluringi tehakse töö: A = ε q . Järelikult vooluallika koguvõimsus on: Eelviimasest valemist järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on maksimaalne lühise korral ( R →0 ). Kuid siis eraldub kogu võimsus vooluallika takistusel r ja kasulik võimsus N1 võrdub nulliga (valem 1). Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N →0 , kui R → ∞ . Kasulik võimsus N1 seevastu võrdub nulliga kahel juhul: juba vaadeldud lühise ( R →0 ) korral, aga ka avatud ahela ( R → ∞ ) juures. Järelikult peab kasulik võimsus koormustakistuse R kasvades selle teatava väärtuse korral saavutama maksimumi. Sellise
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond EKSAM Side, IRT3930 Juhendaja: Avo Ots Tallinn 2016 Sisukord 150m kaabli bittide arv...............................................................................................3 2Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 3Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 4Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................4 5Diskreetimine...........................................................................................................4 6Alamvõrkude arv......................................................................................................4 7Telefonis kuluv võimsus.....................
Elektrivoolu töö Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q
t t R+r Samal ajal tarbijal eraldunud vimsus ehk nn. kasulik vimsus: 2 R N 1=IU =I 2 R= 2 ( R +r ) Eelviimasest valemist järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on maksimaalne lühise korral R 0 Kuid siis eraldub kogu võimsus vooluallika takistusel r ja kasulik võimsus N1 võrdub nulliga (1). Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N 0 , kui R . Kasulik võimsus N1 seevastu võrdub nulliga kahel juhul: juba vaadeldud lühise R 0 korral, aga ka avatud ahela R juures. Järelikult peab kasulik võimsus koormustakistuse R kasvades selle teatava väärtuse korral saavutama maksimumi. Sellise takistuse Rm leidmiseks, mille juures kasulik võimsus N1 oleks maksimaalne, leiame
.................................................................................. ................................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................................ 19. Mis on elektriseadme võimsus? See on seadme poolt ajaühikus tehtav töö. Tähis: N Ühik: W N=UI 20. Millised on enimkasutatavad töö ühikud elektri töö arvestamisel? 1W*s =1J ; 1kW*h 21. Mis on vooluallikas? Vooluallikas on seade mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 22. Mis on elektromootorjõud? Tähis, ühik, arvutusvalem. Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekidada
FÜÜSIKAEKSAMI KÜSIMUSED Valemid 1. Ühtlane liikumine v=s/t [m/s] 10m/s=36km/h 2. Kiirendus a= Vt-Vo/t [m/s2] Vo-algkiirus 3. Teepikkus s=vt , s=Vo t +at2/2 [m] 4. Newtoni II seadus F=am a-kiirendus 5. Gravitatsiooniseadus F=G m1 m2/r2 G- 6,67#10 -11 6. Raskusjõud Fr=gm[N] g- 9,81 m/s 7. Kehakaal Q=gm+-am 8. Hõõrdejõud F hõõrde=Mfristi M-hõõrdetegur 9.Keha impulss e. Liikumishulk P=vm [m#Kg/s] 10. Mehaaniline töö A=FS [j] , A=Pt , P=ui 11. Võimsus N=a/t [w] 12.Potensiaalne energia Ep=mgh[j] mg-raskusjõud 13. Kineetiline energia Ek=mV2/2 [j] 14. Nurkkiirus w=fii/t [rad/s] 15. Joonkiirus ringliikumisel v=2 pii rn [m/s] n-pöörete arv 16.Võnkeperiood T=1/n [s] 17. Sagedus n=f=1/T [p/s] [Hz] 18. Rõhk P=F/s [Pa] 1 N/m2 = 1 Pa 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 20. Isotermiline protsess P1V1/T1 = P2V2/T2 21. Isobaariline protsess T=absoluutne temp [gelvin] 22. Isohooriline protsess 23
mehaaniline töö-on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutus (tähis A, ühik 1J, W=F*s) potentsiaalne energia-energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes (tähis Ep, ühik 1J, valem Ep =m*g*h) kineetiline energia-energia, mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtes (tähis Ek, ühik 1J, Ek=m*v2) võimsus-füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (tähis N, ühik 1W, N=F*v) kasutegur- kasuliku töö ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe (tähis , ühik %, =Akas/Akogu * 100%) tehakse tööd-lift tõuseb hoone tippu(veojõud),jääpurikas kukub katuselt(raskusjõud),auto rattad teevad kohapeal ringe(veojõud),tüdruk tõstab lusika maast lauale(tõstejõud) ei tehta tööd- mees tõstab kappi,kapp ei liigu(-). milline energia?-painutatud puuoks POT, lendav lennuk KIN, jääl libisev litter KIN, kõrvale kallutatud pendel POT, täis pumbatud autorehv POT. energia m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
