Hakati etendama näitemänge. Väga kõrgel tasemel oli ehituskunst ja skulptuur nt: Kreeka akropol. 4. Kangelaseepika. Aristokraatlik Vabariik-Võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast. Lihtkodanikel oli sõnaõigus, mida nad said kasutada rahvakoosolekul. Demokraatlik Vabariik- Võim on rahva käes, see tähendab, et kõige suurem võim kuulub rahvakoosolekule, seal langetatakse kõik tähtsamad otsused, Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast. Türannia- Võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja vastuhakkajate suhtes rakendad terrorit, Nt: Peisistratose ja tema poegade türannia Ateenas Polise kodaniku kohustused: 1) pidid osalema poliitikas (rahvakoosolekutel, valimistel) 2)riigikaitse (pidid muretsema sõjatehnika, teenima ratsanikena või jalaväelastena.
kliima ja juhtimiskultuur. Kollektiivselt jagatud tähenduste süsteem. Juhtide osa Organisatsioonikultuur saab alguse liidritest, kes väljendavad grupile oma enda väärtuseid ja arusaamu. Kultuur ja juhtimine on ühe mündi kaks külge. Kõigepealt loovad juhid kultuuri, alles seejärel kujundatakse grupid ja organisatsioonid. 21. Organisatsioonide muutmise võimalused: töötajaid tööd organisatsiooni 22. Sotsiaalse võimu mõiste ja tüübid: Sotsiaalne võim – võime juhtida inimesi, informatsioonilisi ja materiaalseid ressursse eesmärgiga midagi korda saata. Võim on loomulik osa organisatsioonist. Juhid peaksid seda kasutama alluvate toetamiseks ja koordineerimiseks Kaks võimu tüüpi: sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks Vastutustundlikel juhtidel esineb sotsialiseeritud võimuvajadus Võimu allikad
4) Madalad maksud! 5) Näidisriigid: USA, Suurbritannia ........................................................................................................................................................... ............. *Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. *Siirdeühiskonnale on iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. DEMOKRAATIA - rahva võim *Demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised 2) Alternatiivsed teabeallikad 3) Konkurents võimu nimel 4) Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5) Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest. 6) Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7) Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8) Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim *Demokraatia vormid: 1) Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikke omavalitsusi)
Liisa Monarhia ja vabariik Monarhia puhul on päritav võim. See tähendab seda, et võim pärandub isalt tütrele või pojale või lähisugulasele. Näiteks Rootsis. Vabariigi puhul on valitav võim, näiteks Eesti Vabariigi puhul. Kas parem on monarhia või vabariik? Minu arvates on parem monarhia sellepärast, et siis pärineb võim isalt oma lapsele (või lähisugulasele) ja sel puhul ei toimu valimisi. Monarhia puhul ei saa inimesed väga midagi teha kui neile ei meeldi nende valitseja. Vabariigi puhul on ka minu arust halb see, et kui osa inimestest ei soovi mingit kindlat kandideerijat presidendiks, aga enamus valivad tema presidendiks, siis suurem osa loeb, isegi kui see pole kõige parem variant. See on minu isiklik arvamus.
Absolutistlik Prantsusmaa Absolutism- riigi valitsemisviis 17-18 saj: kuninga piiramatu võim * võim on jagamatu * pürgimine ühtsuse poole *alalise sõjaväe loomine *ametnike vajadus Prantsusmaa, Venemaa, Rootsi. Kuidas toetas absolutismi: *sõjavägi- tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht ametnikkondi, keeruline haldus- ja maksusüsteem, võim bürokraatiseerus *majandus merkantilismi näol- oma kaupa võimalikult palju müüa, kaupade väljaveo soodustamine ja sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, kulla- ja hõbeda varumine *rahvuskirik- rangelt kontrolliv Kuningas Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Kelle käes oli 1610-1643 1643-1715 1715-1774 1774-1792 võim?
1. Riik- kindla territooriumi ja kindla elanikkonnaga maa-ala. On avalik võim. 2. Riigi siseül- maa kaitsmine välismaalaste eest, kava pidamine riigis, sotsiaalabi otsimine, majanduse organiseerimine, korra ja turvalisuse tagamine, haridus, kultuur. Riigi välisül- teiste riikidega tutvumine, riigi huvide kaitse välismaal, riigile sobivate lepingute sõlmimine 3. Demokraatia-rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa 4. Kõrgeima võimu kandja on rahvas = Rahvas kannab võimu valimiste teel valib parlamendi. 5
· riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktsionaalseteks aladeks (õigusloome, valitsemine õigusmõistmine) · seaduse ülimuslikkus · kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt Õigusriigi formaalsed tunnused: · võimude lahusus (riigivõim on üks tervik, kuid ta väljendub eri vormides (käsk kolme riigivõimu organisatsiooniliseks lahutamiseks) **seadusandlik võim **täidesaatev võim **kohtuvõim Õigusriigi materiaalsed tunnused: · käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust · "ülipositiivse" õiguse tunnustamine seadusandja seos konstitutsiooniga Põhiseaduse tähtsus - Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused.
õiguslikult seotud · Tekkis olukord: inimesed tootsid rohkem kui vajasid; hakkasid · Suveräänvõim sõltumatu vüim, koguriigi juhtimisaparaat ja teistel ära võtma vanemad ei saanud olukorda korda panna; selle kõrval ka avalik võim struktuuriüksused, mis on tekkis selline ,,vanema abiline" malev, kes juhtis( kaitsis, vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks karistas); see oli ühiskonnast eraldunud tekkis avalik võim; Riigisuveräänsus võime teostasega seotud riigiaparaadi algkuju riik
KORDAMISKÜSIMÜSED Mis on „polis“ – kreeka keeles linn, selle sõnaga tähistasid kreeklased linnriiki 1. Mida tähendab mõiste „poliitika“? – poliitikaks nimetasid kreeklased „polise“ valitsemist. Tänapäeval nimetatakse nii riigi ja ühiskonna juhtimist 2. 2. Milliseid erinevaid valitsemisviise rakendati Kreeka polistes? Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus
AVALIKU VÕIMU KORRALDUS JA VÕIMUHARUD: Valitsemissüsteemid, parlamendid, valitsused Distrubitiivne ja struktuurne võim. Avalik võim- institutsioonidele antud mandaat, teatud funktsioonide täitmiseks; n-ö delegeeritud võim. Nähtust, kui sellist iseenesest ei eksisteeri, tavaliselt vaadeldakse antud märksõna all võimu institusionaalset korraldust. Avaliku võimu sisuline külg – võimukorralduse aluspõhimõtted. Avaliku võimu korraldus - võimu teostavad institutsioonid, nende jaotus, omavahleine töökorraldus ning sisemine töökorraldus
Diktatuur autoritaane ( Eesti läti soome ) Totalitaarne ( natsid, nsvl ) Autoritaarne riik. Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimest kätte · Muudavad seadusi · Rahvas ei saa valitsemisel osaleda Totalitaarne riik Võim kuulub ühele parteile Kodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine,repressioonid Juhikultus Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel Majandus riigi kontrolli all Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest: · Itaalias fasistlik partei · Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei · NSVL kommunistlik partei Tekke põhjused : Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa) Inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja seoses 1929-1933.a.
uusi mõtteid, mida neil üksi mõeldes ei oleks tekkinud. Tulemuseks saadakse kategooriate süsteem. 2)Gordoni meetod Vaadeldakse probleemi eri osapoolte vaatenurgast lähtudes. Nt. Kuritegevus: kannatanu, kurjategija, politsei. 3)faasivahetuse meetod grupid teevad vaheldumisi läbi mõlemad faasid:üks grupp pool tundi genereerib ideid ja järgmine pool tundi kritiseerib, teine vastupidi. 16. Õigused, kohustused, võim ja vastutus. Mida tähendab ja millises osas need mängivad rolli juhtimises? Õigused Õigused kujutavad võimu otsuste langetamisel, korralduste andmiseks ja sammude astumiseks, mis on vajalikud enda või teiste tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks. Õigused suurendavad tõenäosust, et korraldusi ja juhiseid täidetakse; need toimivad siis, kui on heaks kiidetud. Kohustused Kohustesed on ametlikes paberites või juhi poolt kindlaks määratud
Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Võim inimsuhetes ja võimu ressursid ehk selle tunnused Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Kuna võim jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt, kerkib küsimus, mis on need omadused või ressursid, mis võimaldavad inimesel võimupositsioonile asuda?
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem,
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine.
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse
"TEINE TRAKTAAT VALITSEMISEST" JOHN LOCKE John Locke oli Inglise filosoof kes sündis 29. augustil 1932 aastal. Teda loetakse Briti esimeseks empiristiks. Tema üheks põhiteoseks võib pidada teost " Kaks traktaati valitsemisest" aastast 1989. Järgnevas essees käsitlen teatud osa tema teosest. Püüan leida vastuseid mõistetele looduslik seisund, sõjaseisund, ja omand. Poliitiline võim. Lisaks poliitiline seisund ja valitsemise eesmärgid. Seadusliku võimu ulatus. Riigis olevate võimude allumisest üksteisele ja valitsuse laialisaatmisest. Teen kokkuvõtte antud teemade arutelust ja toon välja mõningad arvamused teistelt filosoofidelt ning lisan oma mõtted ja arusaamad. "Esimeses traktaadis valitsemisest" oli arutluse all Adama järeltulijate olemasolu ja nende võim. Aadama otseste pärijate kindlakstegemine on teadaolevalt võimatu. Ei ole võimalik
Mõisted vabariik riigikord, kus riigipea valitakse, demokraatia rahvavõim, -valitsus, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, riik organiseeritud inimeste kogu, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja tegemisel, kodaniku ühiskond inimeste koondumine ühendustesse ja mõjutavad võimu, demokraatlik ühiskond protsessid allutatud eesmärgile, milleks on rahva heaolu, seadusandlik võim parlament Eestis riigikogu, täidesaatevvõim valitsus, kohtuvõim õigusemõistmine, riigipea riigi esindaja, heaoluriik ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, vabariiklik ühiskonnakorraldus riiki juhib rahva poolt valitud juht, põhiseadus konstitutsioon, tähtsaim seadus, millega peavad olema kooskõlas teised seadused, absoluutne monarhia ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik (islami usuga maad
august 1789.a kaotati seisulikud eelisõigused, võrdsustati maksustamine, talupojad vabastati teotööst 1798.a võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Muutused ja ümberkorraldused revolutsiooni I aastal Kaotati seisulikud eelisõigused,võrdsustati seisuste maksustamine ning õigused riigiametisse astumisel, talupojad vabastati teotööst, "Kodaniku ja inimese õiguste deklaratsioon" Võimude lahususe põhimõte Põhiseadus sätestas võimude lahususe: Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule Täidesaatev võim kuulus kuningale Kohtuvõim kuulus kohtunikele Asutav kogu lõpetas tegevuse, uus keskne võimuorgan oli Seadusandlik kogu, kuhu valiti 745 saadikut. Kuninga kukutamise ja hukkamise põhjused: Kuningas oli jakobiinide arvates reetur Kuninga saatus otsustati avalikul hääletusel Rahvahulga õhutusel andsid paljud saadikud hääle hukkamise poolt Kolmepäevase kohtupidamise tulemus: ühe häälega mõisteti kuningas surma (tapeti
Eesti talurahva õiguslik seisund Roosti ajal Rootsi võim kinnistus Eesti territooriumil pärast Liivi sõda: 1583. aastal Põhja-Eestis, 1629. aastal Lõuna-Eestis ja 1645. aastal Saaremaal. Rootsi võim püsis siinsetel aladel Põhjasõjani, kuid selle lühikese aja jooksul viidi läbi mitmeid reforme, mis mõjutasid ka talupoegade elu. Millised muutused leidsid aset 17. sajandi jooksul? Suure ja ohvriterohke sõja tagajärjel oli talupoegi Eestis väga vähe alles jäänud. Selle tõttu tahtsid 17. sajandi alguses baltisakslased, et talupojad õiguslikult maa külge seotaks, see tähendab kehtestataks sunnismaisus. Niisuguse kavaga oli ka Rootsi võim üldiselt nõus. Nii kinnitatigi 1632
minimaalriik. Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine vaid kõrge tööhõive tagamine ja konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine. Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi sõltub nende rahakoti paksusest. Madalad maksud! Näidisriigid: USA, Suurbritannia Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeühiskonnale iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Demokraatia- rahva võim Demos-rahvas, kratos-võim Demokraatia peamised tunnused: 1. Vabad ja õiglased valimised 2. Alternatiivsed teabeallikad 3. Konkurents võimu nimel 4. Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest 6. Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim Demokraatia vormid Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid
Võib väita et riigieelses ühiskonnas tuldi enda juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega. 2) Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Taval on nii positiivne kui neg. Aspekt. Nimelt positiivne seisneb selles et tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunni aparaati. Negatiivne aga selles et kui ühiskonna arenedes tekkib vajadus asendada tavad õigusnormidega
Absolutism ja parlamentarism Uusaja õpik § 1-2 Absolutismi tunnused • Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim (pärilik) • Kuningas valitseb riiki - on sisuliselt peaminister - täidesaatev võim • Teeb tähtsamad seadused ja otsused (maksud)- seadusandlik võim • Mõistab kohut tähtsamatel juhtudel ( kohtuvõim) • Juhib sõjaväge ( palgasõdurid) • Kuningas määrab ametisse piirkondade Absolutismi ja parlamentarismi väljakujunemine • 17.-18.sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit. • Keskajal tekkisid mitmetes riikides kuninga kõrvale seisuste esinduskogud. • Absolutismi klassikaliseks näiteks kujunes Prantsusmaa, kus monarhid suutsid generaalstaadid alla suruda, nii
Valitsemise korraldamise põhimõtted: 1)võim ei tohi koonduda ühe isiku kätte 2)võim peab olema avalik ja kontrollitav 3)võim peab seisma rahvale võimalikult lähedal. Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse
3) OSALUSDEMOKRAATIA Rahvas kaasatakse osalusprotsessi Nt: ümarlauad, foorumid, meeleavaldused jne. Nt: Ametiühingute esindajad kaasati uue töölepinguseaduse väljatöötamisse. Tänapäeva demokraatia tunnused · Vabad ja õiglased valimised · Alternatiivsed teabeallikad · Konkurents võimu nimel · Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) · Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud · Kodanikuvabadus ja inimõiguste tagamine · Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormid VABARIIK MONARHIA Riigipea on päriliku Mittepärilik võimukorraldus võimuga monarh: kuningas, Võim valitakse keiser, sultan, emiir MONARHIA ABSOLUUTNE PARLAMENTAARNE
eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide pärast lõhki, peeti 2 eraldi koosolekut-sotsid ja liberaalid, rahvuslike liidrite põgenemine välismaale.Kahe revolutsiooni vahel-venestumise tinglik jätkumine, enamlaste esiletõus, riigiduuma valimine, KOVdes läheb võim eestlaste kätte, rahvuskultuuri arengu kiirenemine(haridusseltside loomine, kirjanduslik ühing Noor-eesti, 1909 asutati tartus eesti rahva muuseum, kutselise teatrite loomine- vanemuine, endla ja estonia)majanduse areng hoogustub-tallinnast tööstuslinn, mõisamajanduse jätkumine, piimakarjakasvatuse esiletõus, talumajanduse tugevnemine, linnastumien, areng pidurdub sõja puhkemisega.1917-veebruarirevolutsiooni mõjud, streigid, rüüstamised, 26.03 petrogradi lahing
1.Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit)
kõrvale panna? Olukord, mis oli 2008. a. Lõpus sotsiaalsfääris, ei tohiks enam kunagi korduda. Kui puudega inimesed jäid oma igakuisest toestusest ilma. Valdav osa puudega inimestest ei käi tööl ja seega on see toetus ainus allikas, mille kaudu leib lauale tuleb. Lausa ebaõiglane on see toetus mitu kuud maksmata jätta ning siis kui ükskord makstakse mitme kuu toetus, kuid asja konks on sellel see, et siis läheb korraga maha ka suurem tulumaks. Selle peale võiks väita, et võim ei ole rahva käes, sest mina kui üks pisike osa rahvast ei tuleks selle pealegi, et otsida kõige nõrgem keda saaks ,,nöörida". 2004. a. Toimusid Euroopa Parlamendi valimised ning kõik, kes valiti sinna ka läksid. Kuid on hoopis teisi võimalusi, seades oma kandaduuri üles ainult häälte püüdimiseks ning hiljem loobudes sellest andes oma koha teisele erakonnakaaslasele, kes ei pruukinud üldse häälte arvu põhjal sima paista
erinev õiguskord. Konföderatsioon riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ei ole ühtset riigipead. Riigivalitsemise vormid: Vabariik valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul. Monarhia valitsemisvorm, mille korral riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on sellele sünnipärane õigus. a) Absoluutne valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias. b) Parlamentaarne valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani... 13. Demokraatia ja selle liigid: 1. Konkurents 2. Hääleõigus 3. Kodanikuõigused Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus; juhikultus puudub; võim on rahvale lähedal; valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute poolt; trüki- ja sõnavabadus.
Demokraatia- valitsemisvorm mille puhul rahvas teostab võimu. Bürokraatia-Ametlik võim Diktatuur-õigusvastne valitsemisvorm mille puhulüks isik või grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Dogma.-vidlusse mitte kuuluv väide. Föderatiivne-võim ja funksioonid on keksvalitsuse ja mitmesuguste alamüksuste valitsemiste vahel jagatud. Idenditeet-ühiskonna või kogukonn vaimne ühtekuuluvus. Institutsioon-sotsioloogia termin ühiskondliku mõju omavate struktuuride ja mehanismide tähistamiseks mõeldud termin. Ideoloogia- kogum ideid, väärtustav.
Valitsemine. Erakonnad, valimised. Õigussüsteem. Õpik §-id 1- 15, tv. 1.- 15. teema (kuni majandus) Vabariik, president Monarhia, kuningas, sultan, emiir,seik Demokraatia mis on? Mõiste päritolu? Diktatuur - ? Absoluutne monarhia - ? Põhiseaduslik demokraatia - ? Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja, siis kuidas rahvas võimust osa saab? Riigi kolm võimu millised on kõigi kolme ülesanded seadusandlik võim parlament; täidesaatev võim- valitsus; kohtuvõim Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?) Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida? Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ?
Kunstlikud niisutussüsteemid. Vana riik: Sellest ajast pärinevad püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Rangelt hirearhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud piiramatule võimule. Usk ning jumalad. Riik lagunes sõltumatuteks piirkondadeks. Keskmine riik: Teeba valitseja ühendas maa uuesti ühtseks riigiks.Pealinn viidi küll tagasi memphisesse, kuid teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Elukutseline sõjavägi sai alguse. Kuningate võim ulatus ka kaugemale. Pärast keskmist riiki, riik taas lagunes. Uus riik: Taastati riigi ühtsus. Võimsuse hiilgusaeg. Hobukaarikute kasutamine. Sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Vaarao Thutmosis 3. Suhted naabritega olid tihedamad. Tähtsaim usukeskus Teeba(paiknes peajumal Amon-Ra) Sõjad Egiptuse ja Hetiitide vahel.Vaarao Ramses 2 sõlmis rahulepingu.(Palestiina jäi egiptusele, Süüria hetiitidele.) Riigi
Vaimu ja võimu võitlus Kumb jääb peale, kas vaim või võim? On olemas mitmeid situatsioone, kus esineb vaimu ja võimu võitlus. Enamasti näeme seda riigis. Oma vaimu ja võimu peab õigesti kasutama, et mitte tunduda ülbe, halb või isegi agressiivne. Võim on alati pealtnäha vaimust üle. Võim on juhtiv ja ütleb oma arvamuse alati välja ning proovib seda maksma panna näiteks lubaduste teel, sest tema on juht. Vaim ehk tavakodanikud proovivad seda suhtumist aga muuta, et see oleks neile endile, inimestele, kasulik ja rohkem meeltmööda. Sellist olukorda me näeme kasvõi meie endi Eesti Vabariigis. Valitsus on küll juhtiv, aga inimesed saavad võimu otsuseid siiski korrigeerida ja muuta. Seda kõike valimiste teel. Kodanikud ei saa küll otseselt
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses
võimsuste erinevus % R=75 2,6 R=82 4,54 A W 1,2 1,07 0,6 1,13 V 2,2 0,47 Millest on põhjustatud võimsuste erinevused? Põhjused on mõõteseadmete vigadest...ükski mõõteseade pole ideaalne Teiseks takisti sojeneb....mis tähendab, et vool suureneb vähe M õõtm is tulem us te järgi võim suse s õltuvus toitepinge st 60 50 40 Toite pinge Column A 30 20 10 0 3,75 10,625 23,125 35,625 Võim s us
langes elatustase. Selles hakati süüdistama aga valitsust, parlamenti, erakondi. Kiiresti levis ka arvamus, et Riigikogu õigusi tuleks piirata ning luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea suudab päästa maa ja rahva raskustest ning paneb maksma uuesti kindla korra. 5. 1934. aasta riigipööre 12.märtsil 1934.aastal viisid Laidoner ja Päts Eestis läbi riigipöörde, et hoida ära vapside võimule tulekut ning haarata enda kättesse võim. 6. Vaikiv ajastu, selle tunnused Perioodi 1934-1938 nimetatakse Vaikivaks ajastuks, selle tunnused on see, et Riigikogu on laiali saadetud ning rahval puudub võimalus riigi elus kaasa rääkida. 7. Selgita: koalitsioonivalitsus, riigivanem, vapsid, president, vaikiv ajastu. koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. riigivanem riigipea president. vapsid Vabadussõjalased, kes olid Eesti 1920. 1930. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud.
a. ei ole mõjutatud ettevõtte sise- ja välistingimustest b. on juhtimises eesmärk omaette c. on äri organiseerimise viis, mis kõige paremini soodustab edu saavutamist ettevõtte tegevuses d. on kauakestev ja püsiv Küsimus 5 Küsimuse tekst Delegeerimisel peab juht kehtestama piirid: a. raha kasutamiseks b. inimeste kaasamiseks c. planeerimiseks d. aja kasutamiseks e. materjalide kasutamiseks f. ruumide kasutamiseks Küsimus 6 Võimu avaldumisvormid on: a. karismaatiline võim b. kollegiaalne võim c. seaduspärane võim d. aineline võim e. kaudne ehk sümboolne võim f. kehaline võim Küsimus 7 Delegeerimise põhireegel ütleb, et a. määrake ülesanded sellele ametiastmelt kõige alamale töötajale, kellel on need vilumused ja see ametikoht, mis on vajalikud ülesande edukaks lõpetamiseks b. määrake ülesanded sellele ameitastmelt sobivale töötajale, kellel puuduvad selleks tööks vajalikud vilumused, kuid kes soovib seda ülesannet täita
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja
Ühiskonna kontrolltöö Villu Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on
VÕIM ÜHISKONNAS Õpik, lk 44 - 49 KUS ESINEB VÕIM INIMSUHETES KOOLIS PEREKONNAS TÖÖL VÕIMU OLEMUS M. WEBER KUI ÜKSIKISIKU VÕI GR. SUUTLIKUST MÕJUTADA TEISTE TEGEVUST NING SAAVUTADA SEL VIISIL OMA HUVIDE ELLUVIIMINE. ERIPÄRAKS ON SEE, ET VÕIM ON JAOTUNUD ÜHISKONNAS EBAVÕRDSELT. DOMINEERIMINE ÜLEKAALUS OLEMINE VÕIMU RESSURSSID AINELISED (OMAND, KAPITAL) VAIMSED (TEADMISED, KOGEMUSED) VÕIMU TEOSTAMISE MEETOODID AUTORITEET SUND TRADITSIOONIDEGA SEOTUD ISIKUD KARISMAATILISED ISIKUD RIIGIVÕIMU ERIPÄRA REGULEERITUD VÕIMUSUHTED KUULUVAD ÜHISKONNA REGULEERIMISE JUURDE VÕIMU ARENEDES TEKKIS VAJADUS INIMESTE JA ASUTUSTE JÄRELE, KELLE ABIL VALITSEDA RIIGIVÕIMU AINUOMASED TUNNUSED KEHTESTADA SEADUSI KOGUDA MAKSE KASUTADA VÄGIVALDA OTSUSED ON KOHUSTUSLIKUD KORRALDADA IGAPÄEVAELU ESINDADA RIIKI RAHVUSVAHELISES SUHTLEMISES SELGE VÕIMUASUTUSTE HIERARHIA RIIGIVÕIMU KOMPONENDID SOTSIAALSED ASU...
Tänapäeva demokraatia tunnused Demokraatliku valitsemise tunnuste alusel käib kogu valitsemine seaduse järgi, kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte ehk kehtib võimude lahusus ja võim on avalik, kontrollitav. Lisaks on inimene vaba, seadusega kaitstud, poliitika on humaanne ning arvestatakse ka vähemuste huve. Maailmas on kaks valimissüsteemi. Esimene, majoritaarne ehk enamusvalimine on kasutusel näiteks Suurbritannias. Selle puhul osutub valituks kanditaat, kes saab kõige rohkem hääli. Teine valimissüsteem on proportsionaalne ning seda kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele.
3. Absolutism, selle kujunemise põhjused. 17. sajandil kujunes paljudes Euroopa riikides välja ABSOLUTISM valitsemisviis, mille puhul monarhi võim on piiramatu ja jagamatu. Absolutism kestis 1789. aastani. Absolutismi kujunemise põhjused: · Ususõjad lõppesid lepingutega, mis andsid valitsejatele õiguse otsustada alamate usu üle. Nii koondus ilmalik ja vaimulik võim ühe isiku kätte. Levis seisukoht, et valitseja on võimu saanud julmalalt ja jumala asemikuna maa peal pole ta kohustatud aru andma ei kirikule ega rahvale. · Keskaegset Euroopat olid ühendanud kristlus, kuid nüüd oli see lõhenenud ja asemele pakuti rahvusriigi ideed. Rahvusriigi rahval ja valitsejal on ühised huvid, kaitsma peab neid valitseja.
Tavanormideks), moraalinormideks ja õigusnormideks. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Toimib vaid siis, kui seadused on avalikud (st, igaühele kättesaadavad. nt riigiteatajas. www.riigiteataja.ee ) 1.6 RIIK MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB LK 29 - 34 Riigi tunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim. Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Riik loob ja kasutab sümboleid, et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet (vapp,lipp,hümn). Rahva poliitilise määratluse aluseks on kodakondsus. Kodakondsuse alusel jaguneb elanikkond kodanikeks, välismaalasteks e teiste riikide
Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude
2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL kommunistlik partei kommunism. Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa üksikisikul pole tähtsust sõjaline võim Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa juudid, mustlased, slaavlased. NSVL jõukad inimesed, haritlased Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa kohustuslik sõjaväeteenistus teede ehitus. NSVL kohustuslik sõjaväeteenistus relvatööstuse arendamine Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeoleku teenistused. Saksamaa Gestapo. NSVL - KGB 3
Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
