sanktsioone. Õigusallikad, mis kuuluvad sellesse rühma, on seadusandja mõte (ratio legis) ja kohtuotsused. Lubatud õigusallikad nende kasutamiseks ei ole kirjutatud õiguslikke juhendeid ja nende puhul ei rakendata tehnilist normi. Välja arvatud eespool loetletud allikad, kuuluvad kõik ülejäänud lubatud õigusallikate hulka: võrdleva õiguse ja õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudetns), väärtused ja väärtushinnangud (moraal) ja teleoloogised argumendid (reaalsed argumendid). Seadus laias tähenduses iga norm on suhtes teiste normidega, seega peab ka tõlgendus võtma arvesse normide süsteemiehitust. Põhiseadus, seadus, seadlus, määrus; ehk seadus formaalses ja materiaalses tähenduses; Seadus kitsas tähenduses põhiseadus ja konstitutsioonilised seadused ÕIGUSAKTI KEHTIVUS AJAS, RUUMIS Üldreeglina hakkavad õigustloovad aktid kehtima nende jõustumise päevast. Seaduste osas on
Kõige arusaadavamalt lastele on nende endi kodukoha konkreetsete näidete põhjal. Siit saab ka alguse kaasaelamine elulistele keskkonnaprobleemidele. Lapsel ei ole veel ja ei saagi olla selgeid tõekspidamisi elust, kuid oluline on see, millised on inimesed ja millised on nende inimeste tõekspidamised, kes teda ümbritsevad. Esmaselt osutub selleks keskkonnaks perekond, kus kujuneb lapse suhtumine maailma. Õpetaja on eeskujuks lastele lasteaias, kuid laps peab omandama väärtushinnangud oma igapäevasest elust õppides. Ka lapsevanemad peaksid endale teadvustama, et mitte ainult arvuti ja televiisor ei arenda lapsi, vaid ka loodusel on arenemisel väga tähtis osa. 7 KOKKUVÕTE Kõigi kolme autori seisukohad on väga sarnased. Vuokko Vienola peab tähtsaks keskkonna väärtustamist. Inge Timostsuk annab põhjaliku ülevaate loodusteadmiste
TÕDE JA ÕIGUS I osa kokkuvõte 30 aastat vana Andres Paas asub koos naise Krõõdaga elama Vargamäe soode ja rabade vahele. Andres on ostnud Vargamäe kui põrsa kotis, teadmata koha tegelikku väärtust, mees loodab tööga teha Vargamäest unistuste kodu. Andrese naine Krõõt on koha suhtes umbusklik, sest isakodus olevate laante ja metsadega ei anna Vargamäed võrreldagi. Vargamäe on jagatud kaheks osaks, millest üks asub all orus, kus elab Pearu Murakas(ka Oru Pearu) ja teine mäe peal, kuhu asub elama Andres (ka Mäe Andres). Pearust ja Andresest lähemalt järgnevas tabelis: Pearu Andres Välimus Lühike, kõhnemapoolne, kitsas Tugev kehaehitus, pingul nina ja näojooned, kitsad pilukil j...
On kolm põhjust miks veetlev on nii külgetõmbav: hea välimus on moes ja iseenesest esteetiliselt meeldiv; on prestiizne, kui sind nähakse atraktiivse partneriga; on arvamus, et ilusatel inimestel on parem elu ja nad on igal alal edukamad. Enamus inimesed on huvitatud hea välimusega partnerist, kui paljud peavad valima endale kaaslase, kelle füüsiline füüsiline veetlus sobib nende enda omaga. Inimesed kipuvad armuma ka nendesse, kes käituvad nendega sarnaselt, kellel on sama religioon, väärtushinnangud, huvid ja haridus. Sellele fenomenile on mitmeid seletusi. Esiteks puutuvad sarnased inimesed rohkem kokku- sama sotsiaalse staatusega inimesedelavad samas naabruskonnas, käivad ühes koolis ja on ühinenud sarnaste klubidega. Teiseks on sotsiaalsed surved, mis panevad sarnaseid vastastikku toimima- inimesed on kaotanud julguse armuda teistsugustesse. Ning lõpuks on kergem suhelda nendega, kellel on samasugused või sarnased arusaamad reaalsusest ja elust.
· Suurenesid sotsiaalsed pinged ( vasakpoolsed vaated levisid9 Igapäevaelu sõja ajal · Toiduainete nappus (eriti Saksamaal, Austria-Ungaris, järjekorrad, toidutalongid) · Esmatarbekaupade nappus (ersatskaubad9 · Saksalaste julmused belglaste vastu · Vene vägede juudiprogrommid · Armeenia genotsiid Kadunud põlvkond · Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud igapäevaeluga kohanenud · Väärtushinnangud olid purustatud nad tõmbusid tagasi ja suhtusid kõike passiivselt · Osadele tundus, et nende ohvrimeelsust poldud hinnatud Sõjatehnika areng · Allveelaevad arenesid · Lennukid arenesid luurelendude tegemiselt pommide kandmiseni · Tankid, millega sai kaevikusõja lõpetada 4.Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine · Rahutused sõjaväes (kaotatud üle 6 miljoni mehe, viletsad olud armees)
individuaalse heaolu skaalad Agraarühiskonnast industriaalühiskonda ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja 0Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, üleminekul hinnati eeskätt materiaalsete kaupade omamist – sellega seotu kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. Alates väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine tähendas ka rahva üldist heaolu.Industrialiseerimise laienedes hakati 1980. aastatest on elukvaliteedi mõiste muutunud üha enam poliitiline ja kultuurikeskkond 0Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja
tööd teeb, on austust väärt. Väärtused ongi selline imeline edasiviiv pagas inimesel, millele igapäevaselt ei mõtle. Väärtused justkui toetuvad teineteisele. Teame ju, et see, kes on õpetatud ausaks, hoolivaks ja töökaks, seda peaks saatma elus edu. Samas näeb aga tänapäeva ühiskonnas palju valskust, ärategemist, kahjurõõmu, üleolevust. Ja tundub, et neil inimestel, kellel väärtushinnangud on justkui paigast, läheb igapäevaelus karistamatult ja hoopis paremini kui neil, kes järgivad head õpetust ja autunnet. Sellest johtuvalt on raske omi väärtushinnanguid hoida ja õpetajana edasi anda. Kuidas on võimalik lastele õpetada, et maaslamajat ei lööda ja abivajajat tuleb aidata, kui igapäevaelus selle tarkuse ja aumehelikkusega justkui kaugele ei jõua? Suulistel kokkulepetel pole jõudu ning igal hetkel tuleb jälgida, et keegi sinust üle ei sõida
märts / aprill ülestõusmispühad 1. mai tööpüha aprill / mai taevaminemispüha mai / juuni nelipühad (50 päeva pärast ülestõusmispühasid) 21. juuni Belgia iseseisvuspäev 15. august püha Neitsi Maria päev (maarjapäev) 1. november kõigi pühakute päev 2. november hingedepäev 11. november veteranide päev 25. detsember jõulupüha 5 2. Kultuurihoiakud 2.1 Väärtushinnangud Belgia kultuuris on kolm peamist väärtussüsteemi: saksalik, prantsuslik ja hollandlik. Ühised väärtushinnangud on: * konservatiivsus * orienteeritus Euroopale * intellektuaalne tagasihoidlikkus * dogmatismi vältimine * kompromissivalmidus * rojalism * terve mõistus * paindlikkus * vastasseisu vältimine 2.2 Kuidas belglased korrastavad ja töötlevad informatsiooni
samaaegselt kaks üksteisega konfliktis olevat mõtet. Ebakõla on seda suurem, mida tähtsam teema meie jaoks on. Näiteks kui usume midagi enda kohta ja siis käitume vastupidiselt sellele uskumusele (usun, et olen hea aga teen midagi paha). Näiteks suitsetajal, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, on kaks vastuolulisust kognitsiooni: mina suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähk 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspdamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinavates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste
üksteisega konfliktis olevat mõtet. Ebakõla on seda suurem, mida tähtsam teema meie jaoks on. Näiteks kui usume midagi enda kohta ja siis käitume vastupidiselt sellele uskumusele (usun, et olen hea aga teen midagi paha). Näiteks suitsetajal, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, on kaks vastuolulisust kognitsiooni: mina suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähki. 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste
igapäevaelu stressiga, töötada tulemusrikkalt ning osaleda ühiskonnaelus. - Seega tähendab VT enamat kui psüühikahäire või psüühilise puude puudumist - see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus (WHO 2001; Terviseinfo) 2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista 3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalne aspekt– väärtushinnangud 5) saavutuslik aspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal- ja reproduktiivtervis Seksuaal- ja reproduktiivtervis: Seksuaaltervis on inimese võime nautida ja väljendada oma seksuaalsust turvaliselt, ilma riskita nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse ja hirmuta soovimatu raseduse, vägivalla, diskrimineerimise ja sunduse ees. Reproduktiivtervis e sigivustervis on seksuaaltervise üks osa hõlmates eeskätt
32.Hoiak koosneb kolmest komponendist: 33.Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel 34.Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. 35.Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 36.Mis on väärtushinnangud? 37.Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 38.Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. 39.Kirjeldage isiksust kui tervikut Gordon Allport väärtustüüpide vahendusel. 40
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarb...
II poolde ja tema ajal loodud orgaaniumid on kahehäälsed. Perotinuse tegevusajal, 12.saj. lõpul ja järgmise alguses oli peamiseks muutuseks kolme- ja neljahäälse organiumi ilmumine. Motett- 13.saj. prantsuse muusika mitmehäälsuse vorm ja ka mitme tekstiline laul. 2 Renessanss 14 16 sajand. Vararenessanss 14.saj. Muusikas tuleb vaimuliku kõrvale ilmalik zanr, tekib vastasseis kirikuga. Väärtushinnangud hakkavad lähtuma inimesest. Hakati rohkem väärtustama meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega. ARS NOVA- muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. Keskaegse kunstniku looming on anonüümne. Sel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika zanrides. Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, kõige enam aga pikkade tekstidega osi. Motett-13.saj.
probleemidest ise jagu saama, õppides iseseisvalt toime tulema. Tunnistamata, et vastutada tuleb ainult iseenda eest, võivad teised inimesed manipuleerimise abil mõjutada inimese käitumist, esitades oma probleeme mõjutatava omana. Sedalaadi manipuleerimise aluseks olev lapsik uskumus kõlab nii: " Sul on kohustused endast suuremate ja tähtsamate institutsioonide ees, mille teised inimesed on elu korrastamiseks loonud. Sa pead ohvriks tooma oma väärtushinnangud, et need süsteemid edaspidi püsiks. Isegi kui need süsteemid alati ei toimi, pead ennast painutama ja muutma ennast, mitte süsteemi. Kui asjaajamises süsteemiga tekib probleem, on need sinu probleemid, mille eest süsteem ei vastuta." Selline uskumus on väär ning iga ennastkehtestav inimene peaks uskuma enda otsustusvõimesse ja otsustusvõimalustesse. 3. Õigus meelt muuta Keegi inimestest pole muutumatu ja jäik. Meelt muudetakse, leitakse paremaid
Sisekommunikatsiooni kanalid Sisekriisid Konfliktijuhtimine Organisatsioonikultuur P3.5.1 Väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogusumma, st mida inimesed orgis mõtlevad ja usuvad: · kuidas peab tööd tegema mis on lubatud ja mis keelatud milline on õige ja milline vale käitumine kuidas firmas omavahel suheldakse kuidas lävitakse klientide ja partneritega Org-i kultuuri kujunemise määravad: asutajate väärtushinnangud, suhtumised tippjuhtide ja liidrite mõju töötajate üksteisele edastatavad kogemused ja teave org-is toimimise tavadest Sisesuhted Korporatiivses kommunikatsioonis: Personalijuhtimine Informatsiooni talletamine ja töötlemine Emotsionaalse ja industriaalse intelligentsi toetamine Firma suhted ametiühingutega Sisemine turundus Töötajate suhted piirkonna org-dega Töötajate rahulolu uuringud
Mutt", lumelabida nimega ,,Vältimaks murtud käsi". Duschamp leidis, et kunstniku roll on hoolimatu selektsioon, ainult iga situatsioon võib olla uus, kuid objektid on igapäevased ja masstoodang. Selle asemel, et inimesed saaksid kunstiteost imetleda, peavad nad endalt hoopis küsima, kas see üldse on kunstiteos ja mis asi on kunstiteos. Kunstnik paneb endast selle sisse minimaalselt, teos on nagu ühiskonnale ette antud probleem, mis võib kõik kunstilised väärtushinnangud purustada. Duschampi filosoofiline lähenemine kunstile muutus keerukamaks. Ta kunstniku osa oli väike, kuulates pigem, kuidas rahvas tema vastu huvi tunneb ja kuidas ta kuulsus kasvab. Peale ta surma 1968 selgus fakt, et mees on viimased aastakümned tegelenud ühe suure teosega. See taies koosnes gaaslampi hoidvast aktist ja maastikust koos kosega selle taga. Kogu seda pilti varjas värav, mille vahelt sisse piiluda sai. Mehe peateoseks sai aga hoopis täielikult valmis saamata
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja
saanud ette näha, ,,jumala etteaimamatud tahe" inimtegevused ja nende tulemusi(rahutused, streigid jms) 11. Millised on kultuurilise keskkonna tegurid? · Sotsiaalne struktuur · Haridus · Religioon · Kommunikatsioon · Esteetika · Väärtushinnangud · Ärikultuur 12. Mida tähendavad madala ja kõrge kontekstiga kultuurid? Kõrge kontekstiga kultuurides pole niivõrd oluline see, mida öeldakse, vaid kuidas seda öeldakse, kes seda ütleb ja mis on ütluse taga. Madala kontekstiga kultuurides on kirjalikud lepingud siduvad. Samas kõrge kontekstiga kultuuride ei ole need eriti olulised - usaldus äripartnerite vastu on sellest tunduvalt olulisem. Kõrge ja madala kontekstiga kultuuride võrdlus
vähendama inimese elujõudu. Samasugust paha mõju kardeti ka puhtast õhust. Nahale kogunevat mustuskihti vaadati kui kaitsekihti, mida võis vähesel määral piima või veiniga maha tupsutada. Hakati kasutama hoopis puudrit ja parukaid, mis näitas kombelisust ja peitis mustust, haisu vastu aitasid aga kõikvõimalikud lõhnaõlid. Lisaks kasutati ka iluplaastreid, mis varjasid vistrikke ja mädaville. Alles pärast Prantsuse revolutsiooni kujundati väärtushinnangud ümber, majadesse ehitati sisse pesemis- ja kümblemisvõimalused, rõhutati lihtsust ja loomulikkust. Kuid siiski olid kombekuse ja moraalinõuded ranged, mistõttu oli range nõue, et eri sugupooled peavad eraldi kümblema. See komme jäi püsima 20.sajandini. Sauna puhastamine Saun vajab regulaarset puhastamist. Saun on eestlasele olnud juba ammustest aegadest koht, mis kuulus iga majapidamise juurde. Seal sünniti ja elati. Aegade muutumisega on muutunud ka sauna funktsioon.
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium KLIENDITEENINDUS- SPORTLAND EESTI AS NÄITEL (Praktiline töö) Autor: Riin Arro 12.a Juhendaja: Katrin Kirk-Saarmets Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISUKORD 2 2.SISSEJUHATUS 3 3.ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 4 4.ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID 6 5.JUHTIMISTEGEVUS 8 6.MINU PRAKTIKA 11 7.KOKKUVÕTE 12 8.KASUTATUD KIRJANDUS 14 9.TÖÖKOHA TÕEND 2 SISSEJUHATUS Otsustasin praktikat sooritada Sportlandis, kuna olen seal varem töötanud ning seekord võtsin eesmärgiks vaadata teenindajate igapäevast tööd teise pilguga. Kui võt...
Kas olete meeleolu hipodroomil. Kirjelda mõlemat tegelast nendest nõus väitega, et väärtusest saadakse aru alles siis, kui muusikapaladest lähtuvalt. Missugune ettekujutus Sul ollakse sellest ilma jäänud? tegelastest tekib? Missugused võiksid olla Timmi ja Taru- · Üks lavastuse läbivaid teemasid on mäng. Milliseid ki iseloomud ja väärtushinnangud muusikapaladest läh- mänge selles loos mängitakse? Mis hetkel saab män- tuvalt? Mis tundeid tekitab hipodroom? Pane kirja märk- gust mängurlus ehk sõltuvus? Kas mängus peab alati sõnu ja kujutluspilte, mis muusikat kuulates tekivad. võitma?
vaid lugejamõju seisukohalt otstarbekalt, ebaolulist välja jättes. Naturalismi traditsioonidega seob romaani see, et Paul Bäumer on mõistetamatu saatuse mängukann nii nagu ka enamik naturalistlike romaanide tegelasi. Remarque´i patsifism ja apoliitilisus Kuidas mõjus sõda sellest osavõtnud põlvkonnale? Rindel viibinud mehena teadis Remarque, et sõjapõrgus röövitakse inimeselt tema illusioonid ja lootused, et lahingumöllus muutuvad väärtushinnangud nulliks. Progressiivne intelligents nägi raamatus ajastu südametunnistust, mis tõstab häält sõja vastu. Seepärast pole juhus, et Remarque´i kaitsjate hulgas oli palju kirjanikke, kes olid ka ise kirjutanud sõjavastaseid teoseid. Nad arvasid, et rahuaade on kõige teravam relv peadtõstva fasismi vastu, ja uskusid, et uue sõja ärahoidmiseks piisab üksnes sõjakoleduste näitamisest. Remarque´i patsifistlik hoiak on seotud vihaga militarismi esindajate vastu. Nii
Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja
Tehnoloogiline keskkond tehnoloogia areng, uued arenevad Turu haaramise kolm strateegiat. tegevusalad, nõuded tootele, trantspordiareng konkreetses Diferentseerimata turundus - firma ignoreerib segmentide piirkonnas. erisusi. Meelitatakse ligi võimalikult palju ostjaid. madalad Kultuuriline keskkond väärtushinnangud, eelistused, kulud, suured kogused, mis alandavad kulusid tooteühikule. arusaamad. Diferentseeritud turundus - mitmes turusegmendis tegutsetakse erinevate turundusprogrammidega. Mitmes segmendis eri omadustega tooteid pakkudes võib suureneda müügimaht ja väheneda tururisk miinimumini. Kontsentreeritud turundus - firma piirdub ühe turusegmendiga. Äriedu saadab neid, kes tegutsevad nishis või turuaknas. Turunishsh - osa turust, mida tootjad ei ole rahuldanud turu
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,...
ingliskeelse (võimsama, arenenuma) kultuuriruumi esindaja ning tema võõrkeelne 1 vestluspartner mitte nii võimsa majandusliku taustaga riigist sellises taustsüsteemis võibki tekkida alakompenseerimise moment emakeele kõneleja poolt. Nn teise keele rääkijatel esineb aga kohandumist vastava keele kultuuriruumiga täites sama küsitlusankeeti oma emakeeles ja esimeses võõrkeeles, andsid nad erinevaid vastuseid, kohandades oma väärtushinnangud ümber võõrkeele kultuuriruumi konteksti. Ükskõik kui ladusalt inimene oma esimest võõrkeelt kõneleb, teeb ta seda ikkagi emakeelsetest kõnelejatest erinevalt. Ta kasutab teistsugust lauseehitust, sõnavara, väljendeid ja hääldust (lisandub aktsent). Seetõttu võidakse sageli võõrkeelse inimese õpitulemusi madalamalt hinnata, hoolimata sellest, et konkreetse ülesande tulemused on tal sama head kui neil, kelle jaoks on tegemist emakeelega. Valik mitme keele vahel
Psühholoogiaga on otseselt seotud vaimne tervis, mis sisaldab endas toimetuleku uskumust ja enese-väärtuse ning enese- tõhususe näitajaid. Kuid kõik dimensioonid on tihedalt seotud ning mõjutavad üksteist. Sellest vaatevinklist saab üsna kindlalt väita, et tervise näol on tegemist ülima väärtusega. Kasutatud allikad: Eesti Postimees, Juhtkiri: tervis, heaolu võti. 2009 Kidron A. Elustiil ja heaolu. 2007 Harrison L.E., Huntington S.P. Kultuur on tähtis. Kuidas väärtushinnangud kujundavad inimarengut. 2002 Tamara Janson. Tervise olemuse käsitlus. www.ut.ee/tervis/opetajatele/T. Janson.html
organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. Vajalik on teada, millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mis on organisatsioonile oluline. Sihtgruppide määramiseks kasutatakse kas üksikult või kombineeritult järgmisi tunnuseid: · geograafilised looduslikud või poliitilised piirkonnad · demograafilised sugu, sissetulek, vanus, perekonnaseis,haridus · psühholoogilised vaimsed väärtushinnangud ja elustiil · sotsioloogilised roll, staatus, kuulumine gruppidesse Näited: Kohalike omavalitsuste huvigrupp Valijaskond, elanikkond, maksumaksjad,toetuste saajad, turistid, potentsiaalsed turistid, riigiametid, ettevõtjad. Ettevõttest üldiselt huvitatud grupid Tarbijad, hankijad, riigiametkonnad, töötajad, konkurendid, pangad, partnerid välismaal. Avalikkuse saab jaotada neljaks grupiks: 1
Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajal...
harjumused nv-l, soovid, plaanid jne o Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. Hoiakuid org-s mõjutab kognitiivne dissonants, mis tuleneb hoiaku käitumusliku ja kognitiivse aspekti vahelisest konfliktist. o Hoiaku muutmisel tuleb arvestada: 1) Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2) Argumenteerimise viisi 3) Inimese enesehinnangut 159. Väärtushinnangu mõiste. Väärtushinnangute mõju o Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtus on mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut. o Väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt org-i missioonis, eesmärkide püstitamises, tähtsate otsuste vastuvõtmises, töötajate käitumises. 160. Kommunikatsiooni sisu
· EI · JA 19 5. Milline on Teie peamine toidukett, kust ostate söögi- ja tarbekaupu? · Rimi Food AS, Säästumarket · Selver · Maksimarket · Muu? 6. Kullerteenus teeb koostööd kindlatoiduketiga, kas usaldusväärsus tõuseks Teie silmis? · JA · EI 7. Millised on Teie väärtushinnangud seoses kullerteenusega? · Olen kiire eluviisiga, ning ei jõua poes käia, kasutan kullerteenust! · Hea, lihtne ja mugav. Kasutan kullerteenust. · Ei kasuta kullerteenust, kuna jõuan ise poes käia, kui vaja. · Pole kullerteenuse võimalusest teadlik, kuid kasutaksin seda! 20 LISA 2 Finantsuurimus
Modernne linnatsivilisatsioon kujunes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, mis tähendab kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, mille omadusteks on kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kiru klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab rohkesti haritud spetsialiste erinevalt tööstusühiskonnale, mis enim vajas konveieritöölisi. Kujunes välja keskklass, kes olid kõrge kvalifikatsiooniga, kindla ning suhteliselt kõrge
Näiteks tegeles Lilli, austusväärsest perest pärit naisterahvas, klaverimänguga ja seda ei peetud sugugi moraalivastaseks. Oma loomingulise tegevuse lõpetas naine sellepärast, et ka temal (nagu Leolgi) puudus selleks piisav anne, mitte mõne eetilise probleemi tõttu. Samuti on teoses kunstiliselt ambitsioonikas Eeva Ellert, kes soovib hakata raamatut kirjutama, kuid pole oma edus veel päris kindel. Ta esindab küllaltki tugevat naisekuju, kellel on kindlad arusaamad ja väärtushinnangud. Ka tema pole oma otsustes mõjutatud patriarhaalse ühiskonna eelarvamustest, Eeva kunstiline tulevik sõltub vaid tema enda enesekindlusest. Samas ei saa märkimata jätta seda, et ,,Tabamata ime" tegevus toimub linnas, kuid enamiku teiste teoste tegevustik asetseb maapiirkondades. See on ilmselt üks põhjus, miks naissoost kunstnikesse suhtutakse Vilde teoses üpris tolerantselt linnas saavad ühiskondlike väärtushinnangute muutused alati kiiremini märgatavaks kui külades
töötajate tegevust mõjutada, näiteks eesmärke püstitada ning reageerida õigeaegselt tegevustele, mis on kas siis õigesti klienditeenindajate poolt tehtud või mitte. Väga oluline on õige ja täpne hinnang. Õige ja korrektne tagasiside peale iga tööülesande täitmist kujundab töötajate käitumist. Kõiki töötajaid inspireerib oma tööd paremini tegema iga väike tunnustus või premeerimine, loomulikult arvestades seda, mis on kellegi jaoks oluline, kuna kõigil ei ole ühised väärtushinnangud. Probleemi tunnused: 1) Töörahulolu madaltase 2) Motivatsiooni puudumine 3) Töötajate informatsiooni puudus OLUKORRA ANALÜÜS Antud probleemi peamiseks põhjuseks on juhi vähene töökogemus juhtimises ning vastava kvalifikatsiooni puudumine. Samuti puudub toimiv informatsioonivahetamise süsteem töötajatel puudub informatsioon ja ülevaade oma tööülesannetest. Juhatajal on iseendale selgeks tegemata, kas ta üldse sobib antud ametikohale. Robert Katzi
Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele on ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib ehk väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal ehk protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise mängiti orelil
vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega. Kahe isiku vahelise suhtlemisprotsessi puhul võib eristada kaheksat etappi. EDASTAJA JA VASTUVÕTJA. Idee ilmumine, kodeerimine, edastamine, vastuvõtt, dekodeerimine, heakskiit, teabe kasutamine, tagasiside. Suhtlemisbarjäärid: personaalsed(emotsioonid, väärtushinnangud, sugu, staatus). Füüsilised(müra, ootamatu heli, seinad). Semantilised tõkked(sõnad, pildid, teod). 18.Vertikaalne suhtlemine. Vertikaalne kommunikatsioon–Ametlik kommunikatsioonistruktuur, kus juhiseid antakse alanevas suunas kõrgematelt positsioonidelt madalamatele. Sellises suhtlemisviisis puudub otsene kommunikatsioon kõige madalamate ja kõrgemate astmete vahel. Alanevas suunas antakse juhiseid ja töökorraldusi, koordineeritakse tegevusi jne. Vastassuunalises
Ärisuhtlus- ja läbirääkimised konspekt MÕISTED Äri- kasumit tootev tegevus Kommunikatsioon- ühendus, suhtlemine, informatsiooni edasiandmine, - vastuvõtmine, mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis ...
Erinevatel ansamblitel on häid laule, mis on saanud hittideks ning nende järgi kujuneb välja ka grunge stiili meeldimine.Süvitsi minnes ja kuulates järjest albumeid siis siiski enamus lauludest mõjuvad kurvameelselt. Teemat uurides jõudsin välja ka muusikute enesehävitava elustiilini, mis avardas minu silmaringi ning pani paika minu väärtushinnangud. Muusikutele ei ole võõrad narkoootikumid ja alkoholi probleemid. Mulle meeldis uurida grunge moodi ning arengut. Tänapäeval kasutatakse ka kõrgmoe juures grunge stiili elemente, mis annavad rõivastele oma näo ja oleku. Seda võin nimetada töö kõige meeldivamaks osaks. Sellest saan järeldada, et me ei tohi ühes stiilis kinni olla. Tuleb olla avatud ja lahtiste silmadega
Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna olulisus on töö David Ricardo- rikkus jaguneb kolmeks. 1) palk 2) maksud 3) kasum, mida rohkem kasumit tööstusse investeeritakse, sedaa kiiremini see tööstus areneb Max Weber- majandus ja kultuur on omavahel seotud Postindustriaalne ühiskond- Tööstusjärgne ühiskond Tunnused: Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur Mitmekseised väärtushinnangud Vähenes tööstussektori osakaal suurenes teenindussektori osakaal Tähtis pole enam tööstustootmine ja tootmisvõimsus vaid teaduse ja tehnoloogiasaavutuste kasutamine Tööstusühiskond Postindustriaalne Masinad Teadmised Firma Kõrgkool Firmaomanikud Spetsialistid Varaline rikkus Teave
Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kuritegu on võimalik varjata. 2. “Idioot” - Heade kavatsustega ja emotsionaalselt intelligentne vürst Mõškin (vastand Petšorinile romaanis “Meie aja kangelane”, irooniline pealkiri) Theodore DREISER 1. romaan “Õde Carrie” - Kiskjalik ühiskond, milles inimene kaotab oma väärtushinnangud, materialism. Francis Scott Key FITZGERALD 1. romaan “Suur Gatsby” - Raha järgi otsuste tegemine, pillav Ameerika ühiskond. August GAILIT 1. ränduriromaan “Toomas Nipernaadi” - Luiskas naistele. Sellegipoolest andis ta sumbunud külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad. Nipernaadi enda sõnul maksab ilus vale rohkem kui karm tõde. Johann Wolfgang von GOETHE 1
1. Põhiväärtused ja eetikaprintsiibid 2. Poliitika 3. Otsused 4. Praktika ja tegevus 5. Eetiliselt korrektne käitumine Juhtkonna tasemel peaks olema määratletud: · Missugused on need väärtused , millest ei taganeta; · Mille poolest on firma unikaalne; · Millisena tahetakse ennast presenteerida avalikkusele. · Kes aitab ja kuidas lahendada organisatsioonis tekkinud eetilisi konflikte. Ettevõtte väärtushinnangud on seotud järgmiste aspektidega: Arvestatakse erinevaid huvigruppe: töötajad, kliendid, aktsionärid, äripartnerid suhtumine kvaliteeti ja innovatsiooni; Töölevärbamine toimub objektiivsetel alustel; töötajate ja omanike vahel on aus ja lugupidav suhe; austus töötaja kui üksikisiku vastu ning organisatsiooni kohustused töötaja ees; keskkonnakaitse olulisus; Ettevõtte sisekliima peaks soodustama lojaalsust ja heatahtlikust.
....................................................................................7 1.6.3 Välisinvesteeringute kliima.............................................................................................8 1.6.4 Poliitilised mõjud ärile.....................................................................................................8 2. KULTUURIHOIAKUD............................................................................................................... 9 2.1 Väärtushinnangud: käitumise põhialused...............................................................................9 2.1.1 Millest lähtutakse otsuste langetamisel........................................................................... 9 2.1.2 Võrdsuse ja ebavõrdsuse probleem................................................................................. 9 2.2 Kuidas inglased korrastavad ja töötlevad informatsiooni.......................................................9 2.3 Perekond
Eesmärk ehk siht- on organisatsiooni soovitavate saavutuste konkreetne, ajaliselt määratletud formuleering. Eesmärkide püstitamine on keerukas protsess. Tippjuhtkonna eesmärgid peavad olema vastavuses alluvate vajadustega (sotsiaalsed, majanduslikud jne). Eesmärgid on määratletud sihid, nende elluviimine loob aluse visiooni täitumisele. Võetud eesmärgid peavad saama täidetud, et visioon saaks teostuda. Eesmärgid on organisatsioonil, rühmadel kui ka üksikisikutel. Filosoofia, väärtushinnangud, visioon ja eesmärgid aitavad välja arendada organisatsioonikultuuri ning millega on seotud nii formaalsed kui informaalsed organisatsioonid, mis omakorda peavad moodustama hästi toimiva töömeeskonna. Organisatsioonilise käitumise efektiivse süsteemi tulemuseks on motiveeritud liikmed, kes kasutavad oma võimeid kõrgema tootluse saavutamiseks. Nad on oma tööga rahul. Sellisele organisatsioonile on omane pigem ühine võim kui nende üle valitsemine.
raevutsevad ühtemoodi. Nad vaimustuvad kergesti igast asjast, aga satuvad niisama kiiresti ka paanikasse või kibedasse raevu. Nende ülevoolavat tunneteküllust tõlgendatakse sageli kui põletavat vajadust ennast füüsiliselt välja elada. Ebakindlus Ühe rahvusvahelise uurimuse kohaselt on kreeklane kõige ebakindlam inimene maailmas. Ta kardab end sellisena, nagu ta tegelikult on, ta pelgab vastest oma tegude eest ja seepärast pole ta võimeline iseenda üle naerma. Hoiakud ja väärtushinnangud Elurõõm Kreeklased naudivad elu täiel rinnal. Nad tahavad lõbutseda, elada mugavalt siin ja praegu ning homes kuradile saata. Kreeklane võib laristada oma kuupalga ühele pidusöömingule ja veeta ülejäänud kuu pennitagi taskus, kuid rahulolev naeratus näos. Kui ma olen rikas Tänapäeva kreeklase suurim unistus on kerge vaevaga palju raha teenida, aga talle ei tuleks pähegi oma rikkust tagavaraks hoida. "Lõppude lõpus," ütleb ta, "pole surilinal taskuid." Eneseväärikus
1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid:
Tihtipeale aga võib juhtuda nii, et miski häirib ühte neist kolmest olulisest komponendist ja kvaliteetne tulevik saab pea kohale suure küsimärgi. See miski tulebki meie ühiskonnast välja juurida ja seda miskit aitab ennetada planeeritud tegevus. Kuriteoennetus on heaoluriigi saavutamisel väga oluline osa. Oma töös räägin lähemalt perekonnapõhisest kuriteoennetusest, sest perekond ja kasvukeskkond määravad väikese ilmakodaniku eneseusu ja väärtushinnangud. ALAEALISTE ANTISOTSIAALSE JA DELINKVENTSE KÄITUMISE RISKITEGURID Indiviidi füüsilisi, emotsionaalseid, kognitiivseid ja sotsiaalseid omadusi teatud ajahetkel, nimetatakse individuaalseteks riskiteguriteks. Sellised on sugu, rass ja etnilisus, agressiivsus, IQ, akadeemiline (eba)edukus, emotsionaalne seisund, tähelepanupuudulikkuse ja hüpperaktiivsuse häire (ADHD), tõrges-trotslik käitumine(ODD), käitumishäire (CD), geneetilised ja füsioloogilised karakteristikud.
KOKKUVÕTE Motivatsiooniteooriaid on palju ja erinevaid. Iga teooria on ka oma ajastu märk ja on mõjutatud sellest ühiskonnast, kust teooria autor pärit on. Autor ei oska välja tuua teooriat,mis oleks just see ainus, toimiv ja õige. Autori arvates võib öelda, et teooriad mis tunduvad meile isiklikult kõige meeldivamad ja rakendatavad päris elus, sõltuvad eelkõige meie enda psühholoogiast. Iga inimene on ainulaadne ja talle on omased mingid väärtushinnangud. Kui inimese sügaval sees olevad väärtused kattuvad ettevõtte väärtustega, siis on väga tõenäoline, et inimene suudab end motiveerida. Motiveerituna tunnetab inimene, et ettevõtte motivatsioonisüsteem on loodud just tema jaoks ning ta suudab samastuda väga kergelt ettevõttega. Selline sisemiselt rahulolev ja õnnelik töötaja on ettevõttele väga lojaalne ja hea töötaja. Kokkuvõtteks võib öelda, et teooriate paljusus selles valdkonnas viitab eelkõige motivatsiooni
1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................2 SISSEHUJATUS..........................................................................................3 1. ORGANISATSIOONIKULTUUR............................................................5 1.1 SÜVAKULTUUR.................................................................................6 1.2 VAADELDAV KULTUUR.....................................................................6 1.3 KULTUUR KUI SOTSIAALNE METAFOOR.............................................7 1.4 ORGANISATSIOONIKULTUURI TÜÜBID................................................8 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................13 ...
() eluiga eluiga M eluiga N kohta Tai 16 75.02 72.94 77.21 1.7 Mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb? Rahvaarvu kasvu või kahanemist mõjutab otseselt sündide ja surmade vahekord. Südimust mõjutavad näiteks religioon, traditsioonid, pereplaneerimise võimaluste olemasolu, väärtushinnangud, naiste ja meeste seisund ühiskonnas ning majanduslikud võimalused. Rahvaarv kasvab siis kui sünde on surmadest rohkem. Rahvaarvu jaoks oluline aspekt on ka eluiga. Kuna meditsiin on arenenud ei sure inimesed enam lihtsatesse haigustesse mis varem lõppesid surmaga. Samuti on üldiselt elamistingimused paranenud, mistõttu oleme tuduvalt paremas seisus kui inimesed mitusada aastat tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
