Kirjalik töö Õppejõud:Triin Vahula Mõdriku 2013 VÄÄRTUSED MIS ON MULLE TÄHTSAD? Väärtused on minu sisemised tõekspidamised, mis näitavad mida ma hindan ja tähtsaks pean.Väärtused kujunevad pika aja vältel, kogemuste mõjul ja muutuvad aeglaselt. Väärtused juhivad käitumist ja motiveerivad eesmärkide püstitamist. Väärtusi mõjutavad vajadused. Millised on siis minu väärtused? Esmalt pean ma väga tähtsaks oma peret ja kodu. Minu jaoks saab siit kõik alguse. Mulle on tähtis mu mehe ja laste toetus ja koht kus on hea olla. Õnnelikkus nautida elu, olla õnnelik, teha olemine endale mõnusaks. Pühendumine millegile ja kohusetundlikkus. Turvalisus saavutada kindel ja püsiv seisund ametialaselt ja majanduslikult, omada püsivat tööd. Sõltumatus omada mõtte ja tegutsemisvabadust, olla ise enda peremees.Tasakaal Hoida erinevad asjad (töö, pere ja
sorditud tõusvas järjestuses. Funktsioon VLOOKUP otsib väärtust massiivi vasakpo tagastab väärtuse massiivi sama rea mõnest muust ve VLOOKUP tähistab sõna "vertikaalne". Funktsiooni kas otsitavad väärtused asuma veerus, mis on funktsiooni Kui vastendustüübiks on TRUE (otsitakse ligikaudset v esimese veeru väärtused olema sorteeritud tõusvas Kui on vaja teada saada otsitava enda asemel otsitava kasutada funktsiooni MATCH, st funktsioon MATCH ta
Teiseks on juttu hariduslike erivajaduste alatüüpidest ja sellest, kui sageli need esinevad. Kolmandaks vaadeldakse hariduslike erivajaduste märkamise ja sekkumispedagoogika üldpõhimõtteid. 2.Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Koostaja Marika Veisson. 2010 ( 189lk). Käesolev kogumik on jätkuks Tartu Ülikooli eetikakeskuse välja antud kogumikule ,, Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. Sajandi Eesti ja Soome koolis" (2009), mis keskendus väärtuskasvatusele koolis. Raamat vahendab nii teooriat kui ka praktilisi kogemusi väärtuskasvatuse alal. Kogumiku eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et väärtuskasvatus muutuks läbivaks tegevuseks kõigis Eesti lasteaedades. Oluliseks peetakse heade kogemuste laiemat kättesaadavust , neid arutleda ja analüüsida
Kordamisküsimused vastustega organisatsiooni käitumise eksamiks! 1. Organisatsiooni käitumise olemus ja seosed teiste distsipliinidega 2. Organisatsiooni käitumise kujunemine 3. Organisatsiooni struktuuri tüübid 4. Rollid meeskonnas 5. Eestvedamine ja juhtimise eripärad 6. Organisatsiooni kultuur, avaldamisvormid, kultuuritasandid 7. Väärtused ja eetiline juhtimine organisatsioonis. 8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis.
Bayes'i valem. - Arvutame sündmuse Ai tingliku tõenäosuse eeldusel, et toimub sündmus B: 6. Juhuslik suurus, - Juhuslik suurus (JS) on suurus, mis omandab katsel mingi väärtuse. Enne katse toimumist on tundmata. Üldjuhul tähistatakse X. Diskreetne juhuslik suurus on juhuslik suurus, mille väärtuste hulk on lõplik või loenduv. Praktiliselt vaatleme ainult selliseid DJS, mille võimalikud väärtused on 0, 1, 2, ... või alamhulk eelnevast. DJS jaotusseadus on eeskiri, mis seob juhusliku suuruse väärtused ja nende tõenäosused: pi=P(X=xi).( esitatud valemina, tabelina, arvupaaridena või graafikuna). keskväärtus - EX = E(X). kus xi tähistab diskreetse juhusliku suuruse x väärtust ja p i selle tõenäosust. Keskväärtus on juhusest sõltumatu suurus, mis paikneb väikseima ja suurima väärtuse vahel
1) Ökonomeetrilise mudeli komponendid: Endogeensed muutujad - sõltuvad muutujad, väärtused mudeli siseselt Y Eksogeensed muutujad – sõltumatud muutujad, modelleeritavat nähtust mõjutavad X Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid β Juhuslik komponent – vabaliige u Y= f (X, β, u) 2) Andmetüübid: Arvandmed, ristandmed (erinevad objektid samal ajamomendil), aegread (sama objekti erinevatel ajamomentidel), paneelandmed (ristandmed + aegread) 3) Valimivaatlused ja parameetri hinnangu mõiste:
Freddy Kriisa Fazer MISSIOON Fazer toitlustusfirmade eeskäija, kelle edu põhineb töötajate oskustel ja uhkusel oma ameti üle. Fazer pakub kvaliteeti ja efektiivsust hindavatele klientidele nende vajadusi ja ootusi rahuldavat toitlustusteenust taskukohaste hindadega. VISIOON Fazer Amica visiooniks on olla Põhjamaade ja Baltikumi toitlustuses number 1. VÄÄRTUSED Fazer Amica väärtused: pühendumine kliendile suurepärane kvaliteet meeskonnavaim Fazer Amica väärtused põhinevad üle saja-aastase emafirma OY Karl Fazer AB väärtushinnangutel, mida on vastavalt tänapäeva ja Amica tegevuse vajadustele muudetud. Fazeri väärtusteks on kliendikesksus, kvaliteet ja koostöö. Fazer järgib neid väärtusi kõikides oma tegevustes. Kliendikesksus teostub siis, kui kogu Fazeri tegevuse aluseks on klientide vajadused
rõhutada alati seda, et selle valikkursuse läbinu, oskab oma edasises igapäevaelus olla teadlikum sisejulgoleku teemadel. Ei saa ju loota, et kõik kursuse läbijad, hakkavad edaspidises elus abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks. Üsna kindel saan ma olla selles, et see kursus on silmaringi avardav. Kui ma eelneva kokkuvõtteks püüan oma õpetamistegevust hinnata ja analüüsida, jõuan alati mõttele, et ma hindan ju ennast kui inimest milline ma inimesena olen. Samad väärtused, mida eeldatakse ühelt küpselt ja eetiliselt inimeselt, peavad ju olema ka õpetajal. Kuna ka minu vanaisa pidas õpetaja ametit, on mul isiklik vahetu mälestus sellisest inimesest, keda mina küll õpetaja rollis kunagi näinud ei ole, aga kelle väärtused ja igapäevane ellusuhtumine jätsid minusse teadmise sellest, milline peaks õpetaja olema. Samas ei saa ma vanaisalt mitte ühtegi väärtust üks-ühele üle võtta need väärtused
Diferentsiaalvõrrand: Laplace'i teisendus: Astmelise muutumise korral: Lahutusteoreem: kus si on funktsiooni Saadud nullkohad: ; ja Ci on leitav valemiga kus . Saadud väärtused on: Kujutise uus kuju: Siirdefunktsioon: Siirdefunktsiooni väärtused (eeldusel, et kui siis ): Tabel 1. Siirdefunktsiooni väärtused. t x(t) t x(t) t x(t) 2,04 0 56,04 1,4932 110,04 1,9037 4,04 0,0186 58,04 1,5206 112,04 1,9105 6,04 0,0822 60,04 1,5466 114,04 1,9170 8,04 0,1670 62,04 1,5714 116,04 1,9232 10,04 0,2567 64,04 1,5949 118,04 1,9290
FUNKTSIOONI PIIRVÄÄRTUS Funktsiooni piirväärtuse mõiste, tehetega seotud omadused, ühepoolsed piirväärtused Piirväärtuse mõiste · Arvu A nim funktsiooni y = f(x) piirväärtuseks kohal a ja kirjutatakse lim () = , kui f(x)A niipea kui xa. (loe: kui f(x) läheneb A-le niipea kui x läheneb a-le) · Piltlikult öeldes on arv A funktsiooni y = f(x) piirväärtuseks kohal a, kui funktsiooni y = f(x) väärtused tulevad arvule A kuitahes lähedale, kui argumendi x väärtused on arvule a küllalt lähedal. 2 Piirväärtuse mõiste · Näiteks on f(x) = x + 1 piirväärtus kohal 3 võrdne neljaga, sest kui argumendi x väärtus läheneb arvule 3, siis funktsiooni väärtused f(x) hakkavad lähenema arvule 4. · Sümbol lim on lühend ladinakeelsest sõnast limes ja tähendab piiri.
Valikurohke elutee Kõigil on olemas oma esemed, sündmused, mälestused jm, mida ta väärtustab. Mõnel on esikohal mingisugune ese, teisel lähedase olemasolu, kolmadal aga hoopiski midagi muud. Kõkkuvõttes on meil kõigil olemas miski, mida me väärtustame, kõike seda saab liigitada kahte suurde rühma – näilised ja tegelikud väärtused. Lapsest saati pandakse meid uskuma, et kõige väärtuslikumad osad meie elust on näilised ehk üldiselt materiaalsed. Meid sunnitakse õppima ja pürgima millegi poole, mida me ehk ise isegi ei taha, kuid vanemate inimeste sõnade järgi, peame tegema, et elada head elu. Minnes kooli, oodatakse meilt häid tulemusi, hindeid ja üleüldist linnulennult tarkuse omandamist, paljut pressitakse peale ja ei arvestata meie endi huvide ja ideedega. Suunatakse
egia valimine o Tooterühm o Kvaliteet ja hind 2. Konkreetse positsiooni valimine 3. Positsiooni väärtuste valimine o Omadused 4. Väärtuskuvandi o Hüve väljaarendamine o Kasutamine ja rakendamine Positsioneerimisega eristatavad unikaalsed väärtused v emotsionaals funktsionaalsed v ed väärtused väärtused Positsioneerimise kümme teed · Olla esimene! · Juhtpositsioon · Omaduste omamine Click to edit Master text styles Second level · Fokuseerimine sihtgrupile Third level Fourth level
Inimene ja tema sotsiaalne käitumine: 1.erinevad grupid ja indiviidi osa nendes Inimese põhivajaduste hulka kuulub suhtlemisvajadus, s.o vajadus suhelda inimestega ja omada inimsuhteid. Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, · kellel on ühise huvid, väärtused ja käitumisenormid · kes suhtlevad omavahel · kes tunnevad, et nad kuuluvad ühte ja on vastastikku seotud · kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist referent. Ehk etalongrupp on grupp, millesse kuulumine, milles kehtivad normid, reeglid, kombed ja väärtused muutuvad inimeste jaoks kõige tähtsamaks
3.7. Mida näitab väändemomendi märk epüüril? Vääne pos. või neg. suunas 3.8. Kuidas sõltub deformatsiooni füüsikaline olemus väändemomendi märgist?*** 3.9. Mis on väändemomendi epüür? Väändemomendi epüüri abil määratakse detaili (võlli) lõigud, mis on kõige rohkem väändemomendiga koormatud ning seega ohtlikumad purunemise suhtes väändel. 3.10. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav üksikkoormus? Varda sisejõu (väändemoment T) avaldis ja väärtused muutuvad iga üksikkoormuse (pöördemomendi m) rakenduskohas 3.11. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav joonkoormus? Iga (ühtlase) joonpöördemomendi mõju avaldub väändemomendi epüüril kaldsirgena 3.12. Määratlege nihkepinge! sisejõu mõjumise siht on lõike (mõttelise sisepinna) normaali sihiga risti (ehk piki lõike pinda) 3.13. Kuidas on põhimõtteliselt suunatud sama sisepinna nihkepinge ja normaalpinge?
Ülemine kvartiil- punkt millest suuremaid väärtusi on kogumis üks neljandik osa. Kvantiilid jagavad tunnuse väärtuste järjestatud rea teatud arvuks võrdseteks osadeks. Sagedamini kasutatavad kvantiilid on detsiilid, kvintiilid ja kvartiilid. Keskmine- õenäoliselt kõige sagedamini kasutatav näitaja statistilisel andmete analüüsis on aritmeetiline keskmine ehk keskväärtus. Selle saamiseks liidetakse kokku kõigi vastajate antud tunnuste väärtused ja jagatakse saadud summa vastajate arvuga. Tulemuseks on näitaja, mida võib käsitleda kui tüüpilist või läbilõikelist vastust vaatlusalusele küsimusele. Standardhälve- iseloomustab vastuste hajuvust keskmise ümber. Standardhälbe saab, kui leida kõigi vastajate vastuste erinevus üldisest keskmisest ning arvutada nende erinevuste keskmine. Seega näitab standardhälve tüüpilist erinevust üldisest keskmisest.
1)transaktsiooniline st olukordade kohta informatsiooni andev 2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline 3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,Kuigi" 8. Mis on väärtused (vrdl Clyde Kluckhohni, Talcott Parsonsi ja Geert Hofstede definitsioone)? Clyde Kluckhohn: väärtused kui tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitatavaks. Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes Parsons: väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjuseid Hofstede:
AWGN mudel on ka sageli piisavalt hea, et seda kasutatakse ka satelliitsides juhul kui saatja ning vastuvõtja üksteist näevad. 2.3 Modulatsioonimeetod -> 2-FSK Frequency-shift keying (FSK) ehk BFSK (Binary Frequency-shift keying) on üks modulatsiooni meetoditest. Digitaalse infoedastuse juures moduleeritakse pidevat kandevõnkumist signaaliga, mis kannab digitaalsümboleid. Kui meil on sagedusmanipulatsioon FSK, siis selle korral sisendjada (binaarne) väärtused 0 ja 1 vastavateks signaalideks s0(t) = A cos( 0t) ja s1(t) = A cos( 1t). Sageduste vahe peab ka signaalidel olema piisav selleks, et vastuvõtul teha vahet, milline komponent siis vastu võeti. Joonis 4. Binaarse FSK näide 2.4 Häirekindel kood -> BCH (15,7) ja RS GF(16) 5-kordse veaparandusega Eriti tähtsa häirekindlate koodide klassi moodustavad BCH koodid, mis on mitmekordseid vigu parandav tsükkelkood. Koodi kasutatakse arvutustehnikas,
Sirge y=ax+b lõikab y-telge punktis, kus x=0 ehk y=b. Sirge y=ax+b lõikab x-telge punktis, kus y=0 ehk x=-b/a. Kingade hinda tõstetakse x korda 10 krooni. Kingad maksavad siis 200+10x Kingi ostetakse sel juhul 40-x Raha saadakse siis y=(200+10x)(40-x) Kilo hinda alandatakse x korda 0,1 Töötasu iga müüdud kilo eest on siis 2-0,1x Päevane läbimüük on siis 20+2x Läbimüügi eest saadav tasu on (2-0,1x)(20+2x) Määramispiirkond (X) kõik need x väärtused, mille korral y on arvutatav. Positiivsuspiirkond (X+) need x väärtused, mille korral y on positiivne; tuleb lahendad f(x)>0. Negatiivsuspiirkond (X-) need x väärtused, mille korral y on negatiivne; tuleb lahendad f(x)<0. Kasvamispiirkond (X) need x väärtused, mille korral x väärtuste suurenedes ka y väärtused suurenevad. Kahanemispiirkond (X) need x väärtused, mille korral x väärtuste suurenedes y väärtused vähenevad.
I ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS Teemad · Ühiskonnaelu valdkonnad · Ühiskonna sotsiaalne struktuur · Varanduslik kihistumine · Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid · Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus
lõpetada omand prestiiz Elukvaliteet - 3 resurssi Miski ,mis teeb Võim Võime suruda oma elu tahtmist peale teistele elamisväärseks inimestele ELUKVALITEET Minu väärtused Individuaalne tulemus 1.eesmärgid Mõõdetav väärtus Leida väljund oma huvidele 2.väärtused, hinnangud Hea elu juurde kuulub 3.Pere,laps olemuslikult usk ed,sõbrad tulevikku ja uutesse võimalustesse 4.vabadus 5
Vaatajatele sunnitakse peale seoseid ja hinnanguid, mis ei pruugi sugugi vastata tegelikkusele. Saateid monteeritakse ulatuslikult ning vaataja laseb end allutada illusioonile, et see pidi tõepoolest nii olema, sest pildid ju järgnesid üksteisele (ibid). Samamoodi manipuleeritakse inimestega reklaamide vahendusel need panevad meid uskuma, et me oleme see, mida me omame ja tarbime, mistõttu omakorda muutuvad järjest tähtsamaks materiaalsed väärtused. Lapsed ei oska eristada reklaami muust meediatekstist. Kuigi juba väikesed lapsed teevad vahet teleprogrammil ja reklaamil, näitavad siiski uurimused, et reklaami tegeliku eesmärgi mõistmine ei ole lastele jõukohane (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Väikesed lapsed on ümbritsevast maailmast mõjutatud sellisel määral, mida täiskasvanu ei oska ettegi kujutada. Lihtsalt öeldes on laps kui meeleelund, kes vormib enda keha nende
suhetele, kuid välis- ja sisekeskkonna eristumine on tinglik. Organisatsiooni tegevus on suunatud mõlemale ehk räägitakse sisemisest ja välisest turundusest. Võidab see, kes oskab oma tähendust kõige paremini ük-le edestada. Usaldusväärsus on tõe kriteeriumiks ja see on organisatsiooni tähtsaim vara! Arusaam, et juht peaks olema hea liider ja tundma eestvedamise seaduspärasusi. Organisatsiooniga seotud inimesi(liikmed, kliendid) ühendavad väärtused, tõekspidamised ja hoiakud. Erinevusi modernistliku ja postmodernistliku organisatsioonis: Modern. Postmodern. Toimimise tempo aeglane, reageeriv, jäik dünaamiline, paindlik, aktiivne Planeerimisperiood lühiajaline, suunatud kiiretele tulemustele pikaajaline,aeganõudvad lahendused
.. .... ... ... ... ... ... .. .. .10 Kasutatud kirjanduse loetelu ... ... ... ... ... ... ... ... .12 2 SISSEJUHATUS Tunnustada midagi väärtusena tähendab arvestada sellega valikute tegemisel. Väärtustada võib au, ilu, tõde, ratsionaalsust, heaolu, raha, teiste inimeste tunnustust, väärikust, puhast südametunnistust, tarkust jne. Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mille alusel siis inimene valib endale väärtused. Arvatavasti kujuneb väärtuste süsteem (inimesele märkamatult) kasvatuse tulemusel (I.Meos /Filosoofia sõnaraamat/ Tallinn 2002) . Väärtuskasvatus on üks keerukamaid kasvatusvaldkondi, kus otsene sõnaline selgitustöö, rääkimata näpuviibutamisest, annab üsna tõenäoliselt soovitule vastupidise tulemuse. Väärtuskasvatus on tõhus vaid siis, kui see on kaudne (Õpetajate leht 24. 12.2004).
Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad. Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele. Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib. Kun...
1)"Vaid veidi üle poole(54%) arvab, et me oleme üksteisele väärtustelt lähedased, aga kolmandik ei jaga seda seisukohta." Kui juba inimesi on vähe, kes arvavad, et me oleme väärtustelt lähedased siis ongi raske rääkida ühiste väärtuste liidust . 2)"Kasvav sisseränne, mis toob juurde erineva tausta ja kultuuriga inimesi, kes tahavad küll osa saada euroopalikust heaolust, aga pole mitte alati nõus jagama samu põhimõtteid." 2.Euroopa liidule omased väärtused seavad kõige tähtsamaks inimõigused, aga ka rahu, mis on tihedalt kannul.Demokraatia on arvatud kolmandale kohale, millest vaid 34% seavad selle tähtsaks ja viimasele kohale on asetatud seaduslikkus 22%-ga. Personaalsetest olulisemaiks väärtuseks on arvatud rahu, aga ka inimõiguseid peetakse tähtsaks. Sarnasus on see, et demokraatiat tähtsustatakse mõlema puhul vähe, jäävad 20-30% piiresse.Erinevuseks võib
Võib öelda, et Eestis on olnud kolm siiret, nõukogudeaeg, transitsioon ehk vahepealne üleminek, kus erilisi muutusi ei toimunud ja tänapäev. Et arutleda selle üle, kas siirdeperiood on lõppenud, toon välja selle probleemid. Esiteks võivad populaarseks osutuda nn kindla käe loosungid, teiseks demokraatia nägemine kui mitteefektiivsena, kolmandaks on majanduskriisi oht ning uue poliitilise eliidi ebakindluse kahjulik mõju rahandussüsteemile ja viimaseks, et vanad väärtused ei toimi enam, kuid mitte ka uued. Siirdeperiood Eestis ei ole veel täielikult lõppenud, sest meil on probleeme, millega tegeleda et see lõpetada. Niisiis arutlengi nende probleemide üle. Esiteks julgen öelda, et nn kindla käe loosungid on vägagi levinud meil, eriti lähevad nendega kaasa pensionärid ja väga vähe poliitikaga kursis olevad inimesed. Valitavad pakuvad suuri võimalusi ning kõike head ja paremat, kui neid valida. Tegelikult enamus lubadusi isegi ei täideta, mis toob
eesriidega, leidsid noored võimalusi, kuidas ülejäänud maailmaga kontakti saada ning nii tekkisid ka siin ansamblid, noorteorganisatsioonid ja muu sarnane. Tänapäeval on ühendus maailmaga väga kiire ning võib-olla sellepärast, et enam pole midagi kättesaamatut, nagu oli siis muusika ja uudised maailmast, ei väärtustatagi seda enam nii palju. Kuuekümendatel eksisteeris rühm inimesi, kes ei hoolinud rahast või materialismist, vaid nende jaoks olid esikohal vaimsed väärtused - hipid. Protestiks elasid nad vaid hetkes ning väitsid, et nende eluviisid ja mõndade puhul ka narkootikumide tarbimine ei ole võrreldav ühiskonna kasumijahiga. Kuigi ühiskonnas võeti nende vastu halvustav hoiak, ei hoolinud nad sellest. Nad elasid selle nimel, mida nende süda tõeliselt ihkas, milleks oli tavaliselt vabadus, rahu ja armastus. Sellist käitumisviisi tänapäeva maailmast leida on väga keeruline ülesanne.
KORDAMINE KEEMIA ALUSTE ESIMESEKS KONTROLLTÖÖKS Kvantarvud - selgitada nelja kvantarvu tähendused, võimalikud väärtused. Osata kirjutada kvantarvude minimaalsed/maksimaalsed väärtused. n – peakvantarv, määrab energianivoo, kuhu elektron kuulub ehk määrab ära elektroni energiataseme n= 1, 2, ..., ∞ l – orbitaalkvantarv, määrab alanivoo, kuhu elektron kuulub, ja ka vastava lainefunktsiooni ruumilise kuju l= 0, 1, 2, ..., n-1 ml – magnetkvantarv, määrab orbitaali ruumilise orientatsiooni ehk näitab suunda ml= -l, ..., l ms – spinnkvantarv, näitab, kas elektroni magnetmoment on magnetvälja suunaline või sellega risti ms= -0,5; 0,5
Arutlus Euroopa kultuuriruumis on palju erinevaid väärtuseid, mõned neist tulevad ka vanast ajast. Näiteks filosoof Marcus Aureelius rääkis palju inimeste väärtustest. Minu jaoks kõige tähtsamad väärtused on sõprus, ausus ja vabadus. Paljud mõistavad ja tõlgendavad neid väärtuseid erinevalt, sest kõik on tulnud erinevatest perekondadest ja eluoludest. Need väärtused ei pruukinud olla samad ka vanal ajal. Miks on just need väärtused minu jaoks tähtsad ja kuidas ma neid tõlgendan? Sõprus on väga tähtis väärtus minu jaoks, sest sellega ma puutun kokku suurema osa oma ajast. Ma ei kujuta ette oma elu sõpradeta. Noored vahest ei hinda sõprust ja tehakse palju rumalaid otsuseid ja tegusi, mida hiljem kaheldakse. Mida vanemaks sa muutud, seda vähem on sul sõpru. Vanemad inimesed saavad aru, mis on sõprus ja hindavad seda. Kui inimesel
Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad. Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele. Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib...
Väärtused mis mulle on tähtsad Igal inimesel on kindlasti olemas oma väärtushinnangud.Olemas on nii materiaalseid,kui ka vaimseid väätusi ja need ei pruugi inimestel ühtida.Näiteks peab mõni inimene tähtsaks raha,teine aga haridust.Väärtushinnangute abil saab palju teada ka inimese iseloomust. Tänapäeval on üha tähtsamaks muutunud materjaalsed väärtused.Vähe on neid asju,mida praeguses ühiskonnas raha eest ei saa.Raha on muutunud kohati ka nii tähtsaks,et inimesed on nõus muutma või isegi unustama oma väärtushinnanguid ja tõekspidamisi pelgalt raha eest.Tähtsateks peetakse neid inimesi kel uhke villa ja maja ees seisab uusim luksusauto.Aga selleks et seda raha saada ollakse valmis tegema isegi selliseid tegusid,mida kahetsetakse elu lõpuni.
turvalisuse ja kellele ta maksab makse, oodates vastutasuks riigipoolset abi ja toetust. Kindlasti peaksid heaoluühiskonnas paigas olema ka moraalsed väärtused nagu näiteks pere ja sõbrad, kuid kahjuks on tänapäeva ühiskonnas kõrgemalt hinnatud hoopis materjaalsed väärtused, inimesed teavad kõige hinda, kuid mitte keegi ei tea millegi väärtust. Inimesed ei mõtle enam, et mitte kõik see mis on väärtuslik, ei ole müüdav ja rahaliselt hinnatav, ning et tõelised väärtused peituvad meis endis ning inimestes meie ümber. Me oleme seisukohal, et meie elu on hea kui meil on seljas kallid firmariided ning taskus kõige modernsemad kommunikatsiooonivahendid, see kõik võib tõepoolest muuta meie elu mugavamaks, kuid kas see teeb meid tõesti õnnelikuks? Kas sellist ühiskonda võib nimetada heaoluühiskonnaks kus kõrvale on jäetud sotsiaalsed väärtused ning need on asendatud materjaalsetega? Kindlasti leidub inimesi
Väärtusõpetus ja eetika Aksioloogia ehk väärtusõpetus on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi. Enamasti peetakse aksioloogia alla kuuluvateks eetikat ja esteetikat. Laiemas mõttes mahub aksioloogia alla kõik, mis on seotud inimeste või inimgruppide ning nende poolt pooldatavate või taunitavate väärtustega, nt kultuuriväärtused, kunstiväärtused, ühiskondlikud väärtused, rahvuslikud väärtused, kristlikud väärtused, põhiseaduslikud väärtused jne. Aksioloogia on filosoofia valdkondadest kõige praktilisem ning vahetumalt inimese tegevusse puutuvam. Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli
Raha inimese elus Raha on vahend, mis aitab meil kergemini saavutada soovitut. See võib tuua kaasa nii helgust kui ka hävingut. Me kasutame seda ressurssi igapäevaselt ning mõtleme sellest alalõpmata. Aastatega on see kahjuks muutunud aina tähtsamaks, lükates teised väärtused tagaplaanile. Kas raha peaks mängima elus põhirolli? Raha on olnud osa inimese elust juba aegade algusest. Muutunud on küll vaid selle kuju. Enne valuuta kasutuselevõttu mõõdeti rikkust näiteks loomade või materjalide arvelt. Keskajal kasutati kupüüride asemel teokarpe, kakaoube ja isegi soola. Paratamatult kaasnes selliste maksevahendite kasutuselevõtuga ka ebavõrdsus. See probleem on edasi kandunud ka tänasesse ühiskonda. Ajaloo vältel
Menuu_rida Menuu register Olemitüüp: Menuu rida Menuu_grupp Menuu register Olemitüüp: Menuu grupp Menuu_rida_seisund Klassifikaatorite Olemitüüp: Menuu rida seisundi liik register 3.2.1.3 Domeenide detailsed kirjeldused Baasandmetü Võimalikud väärtused Vaikeväärtus Kohus Domeeni nimi Pikkus üp tuslik d_loomise aeg kuupäev Hetke kuupäev + Jah kellaaeg
11,55 ±0,002 1,606 ±0,0003 12,06 ±0,004 1,614 ±0,0004 12,51 ±0,012 1,621 ±0,0004 13 ±0,014 1,631 ±0,0002 13,5 ±0,004 1,638 ±0,0003 13,98 ±0,006 1,643 ±0,0002 Joonis 1. sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik graafikuna. Punktis 3. salvestatud moduleeritud signaali spekter. Mõõdetud spektrijoonteamplituudid, signaali ribalaiuse B, modulatsiooniindeksi MF ja sagedusdeviatsiooni väärtused. Joonis 2. Moduleeritud signaali spekter Tabel 2. Spektrijoonte sagedused ja Amplituudid. U(mV) f(MHz) 3a 4,6 ±0,1 1,399 ±0,0001 2a 39,6 ±1,2 1,409 ±0,0001 1 170,7 ±5 1,419 ±0,0001 2b 39,6 ±1,2 1,429 ±0,0001 3b 4,6 ±0,1 1,439 ±0,0001 B = Umax - Umin = 1,4404-1,3977=0,047 MHz MF=0,5 =10*0,5=5KHz Tegemist on kitsaribalise sagedusmodulatsiooniga.
0 1 x Näide Konstrueerida siugjoon, mille võrrand on x 2 y + 4 y - 8 x = 0 . Lahendus Avaldame joone võrrandist muutuja y: 8x ( x 2 + 4) y = 8 x y = 2 x +4 Anname muutujale x väärtused vahemikus [-4; 4], arvutame vastavad y väärtused, ja kanname leitud punktid koordinaattasandile: x y y -4 -1,6 2 -3 -1,85 -2 -2 1 -1 -1,6 0 0 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 x 1 1,6 -1 2 2 3 1,85 4 1,6 -2 Kahe joone lõikepunktide leidmine
kasvatussüsteeme Kasvatuse ajalugu – uurib eri ajastute ja nende esindajate kasvatusalast mõttelugu Eripedagoogika – uurib erivajadustega indiviidide õpetamist Andragoogika – uurib täiskasvanuid õppijatena ja arndab välja toimivaid täiskavanute õpetamisviise Paradigma - algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide. Väärtused- Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead. Normid – üldkehtivad reeglid, mille alusel praktilises elus toimitakse Moraal – väärtuste ja normide kogum, mis võetakse omaks mingi kultuuriga seoses Eetika – moraali puudutavad arutelud hea ja halva, õige ja vale suhtes. Moraal on vaatenurk tõsiasjade hindamiseks.
Katerina Lipberg Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Väärtuskasvatusest. Väärtustest ja väärtuskasvatusest kogusin enim materjale kahest raamatust. Väärtused ja väärtuskasvatus (TÜ eetikakeskus,2009) Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses-miks ja kuidas ? (TÜ eetikakeskus) Pean väärtuskasvatust tohutult oluliseks teemaks nii pedagoogikast kui ka üldiselt ühiskonnast lähtuvalt.Teema on paljukäsitletud ja mahukas ning erialaliselt ka väga suure väärtusega. Väärtuskasvatus on kindlasti üks ühiskonna nurgakive. Väga raske oli artiklite osas teha valikuid , sest ei ole ju ükski osa väärtuskasvatuste teemas vähem tähtis, kui teine. Kuna isiklik õpetajakogemus veel puudub, oli tõeliselt põnev end kurssi viia väärtuskasvatuse õppemeetoditega ja meie, kes me soovime olla tulevased (head) õpetajad , peame enda sees kasvatama ja arendama neid väärtusi, mida oluliseks peame ja...
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid.
Võttes aluseks Andu Rämmeri 11. novembril 2009 aine sissejuhatus sotsiaalteadustesse raames peetud loengu teemal ,,Eesti noorte elulaadid ja väärtusorientatsioonid" võib mõistet ,,väärtus" defineerida järgnevalt: ,,Väärtuseks loetakse suhteliselt püsivaid tunnetega seonduvaid arusaamu ja uskumusi, mis osundavad peamistele elu eesmärkidele ning nende eesmärkide saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele." 1 Teisiti öeldes on väärtused midagi sellist, milleta eksistents ühiskonnas on tühine kui mitte võimatu. Väärtused vastavalt orientatsioonile jagunevad instrumentaalseteks, eneseväljenduslikeks, altruistlikeks ja sotsiaalseteks 2 , need nö ,,kategooriad" on ühtlasi Eesti kontekstis ka uuritumateks ning kujutavad endast nn tööväärtusi, mis näitavad inimeste erinevat suhtumist töösse (töö kui karjääri tegemise võimalus, töö kui
Vanusgrupid on: 15-24-a, 25- 34-a, 35-44-a, 45-54-a, 55-64-a, 65-74-a ja üle 74-aastased. Kõigis vanusgruppides on indiviide enamvähem võrdselt. 1 3. Haridustase – 5 väärtusega kategoriaalne tunnus. Kodeerisin ümber Eesti haridustaseme tunnuse (Highest level of education, Estonia) järgnevalt: 1) Põhiharidus või madalam – algsed väärtused: alghariduseta (alla 4 klassi), lõpetatud algharidus (4-6 klassi), kutseõpe ilma alghariduse lõpetamiseta, lõpetatud põhiharidus (7-9 klassi) 2) Kutse-või keskharidus – algsed väärtused: kutseharidus põhihariduse baasil õppekava alla 2 aasta, lõpetatud üldkeskharidus, kutseharidus põhihariduse baasil õppekava 2 aastat või enam
Statistilise rea karakteristikud. Tunnuseid ( nende väärtusi) iseloomustavad teatud suurused nn. karakteristikud. Karakteristikud on tunnuse jaotust ja selle omadusi iseloomustavad suurused. Karakteristikud jagunevad I keskmised e. paiknevuse karakteristikud - väljendavad antud tunnuse mingit keskmist väärtust, mille ümber tunnuse väärtused paiknevad. II hajuvuse karakteristikud - iseloomustavad tunnuse väärtuse hajuvust s.t kas väärtused erinevad üksteisest vähe või palju. Keskmised e. paiknevuse karakteristikud. Keskmised jagunevad a) asendikeskmised ( mediaan, mood) - sõltuvad elementide asendist variatsioonreas, b) mahukeskmised (keskväärtus, kaalutud aritmeetiline keskmine, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine) - sõltuvad rea mahust. ASENDIKESKMISED Mediaan variatsioonrea keskmine liige
VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.5. ARVUTUSED 1.5.1. Katseandmete põhjal leitakse: 1) vedeliku voo kiirus w, m/s; 2) Re arvu väärtus; 3) rõhukadu p, Pa (katse käigus mõõdetud rõhulangu H põhjal); 4) Eu kriteeriumi väärtus; 5) sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus (valemi (1.1) järgi) ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused (valemi (1.2) järgi); 1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi (1.12) või (1.13) abil; 1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused (kas graafiliselt või arvutuslikult) 1.5.4. Teades ja Re (või Eu) väärtusi ja kasutades Joonist 1.1 või 1.2, hinnata katses uuritud sirgete torude kareduse e väärtusi. 1.5.5. Võrrelda eksperimendi tulemusi kirjandusandmetega ning esitada töö kokkuvõte. 2. Mõõtmised
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ 4. Piirmäärimisega liugelaagri tööea arvutus [Allikas: www.daemar.com] Tabelid 3-7 pv (N/mm2 · m/s) Tabel 3. Koormusliigiteguri väärtused [Allikas: www.daemar.com] Meil on tegemist esimese juhuga, Ka = 400 Tabel 4. Temperatuuriteguri väärtused [Allikas: www.daemar.com] Meil on piirmäärimisega liugelaager, eeldame et ekspluateeritakse toatemperatuuril ja jahutus on hea. Siis fc = 1 Tabel 5. Tapi materjalitegurite väärtused (piirmäärimisega liugelaager) [Allikas: www.daemar.com] 6
Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Lisabet Roos 2011 Teemad Algus Dalton Plaan 3osaline plaan Programm Väärtused Kasutatud kirjandus Algus Haridusreform Õppimine on kordamine Piiratudklassiruumid Lapse loomulik tegevus on allasurutud Laps on sotsiaalne Meel, keha ja vaim Helen Parkhurst 1916Laboratory Plan Dalton High School 1919 esimene kool Dalton Plaan Eesmärgiks tasakaal Programmi kohandamine Iseseisvus ja usaldusväärsus Sotsiaalsed oskused ja vastutus 3osaline plaan House Assignment Lab (laboratory) 3osaline plaan House(maja) väike kogukond majanõunik Assignment (kohustus) leping Lab (labor) õpilaneõpetaja väiksemad grupid Programm Algkool (lasteaed +1.3. kl) kodune keskkond tagasiside pädevus,usaldus, enesehinnang Põhikool(4.8. kl) üleminek Keskkool(9.12. kl) individuaalne programm Väärtused Iseloom lugupidav keskkond akadeemilised võimed väärtushinnangu...
Asendatakse puuduvad vastused keskmisega: Transform→ replase missing values- (series mean-võetakse kõik andmed) Vahemike loomine: transform→recode into different variables/visual binning? ....: analyse→descriptive statistic→frequncies Märgistan kõik: ctrl+ A Valid percent- kes reaalselt ka vastasid Percent-alati kasulikum (kui valid percenti) seda kasutada Haridustasemed peab kõik välja tooma Töötab-1, õpib-2 jne nummerdamine- kõikidel gruppidele omad väärtused! 10 varianti- tahan muuta 5ks: transform- recode into dif. Valiables. valim→teise välja→name→change→old and new values (old: 1- copy old values) Transform- compute variable target variable?? Programmi SPSS kasutamine View – Value Labels: näidata koodide asemel nimetusi Utilites – Variables: muutujate/tunnuste sisu ülevaade Muutuja/tunnuse määrangute muutmine: topeltklõps selle nimel tabeli ülal. Nii saab
4) Lahendage võrrand f( log2 t) = 3, kui t > 1. 9. (1999) Antud on funktsioon y = x3 5x2 + 3x 11. 1) Leidke selle funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud. 2) Leidke sellel funktsiooni suurim väärtus lõigul [0 ; 5]. 10. (1999) Antud on funktsioonid f(x) = ln x ja g(x) = - 2. 1) Skitseerige ühes ja samas teljestikus nende funktsioonide graafikud. 2) Leidke a) millistes punktides on nende väärtused võrdsed; b) milliste argumendi x väärtuste korral on funktsiooni f(x) väärtused suuremad funktsiooni g(x) väärtustest. c) Funktsiooni f(x) väärtus, kui x e sin 3 . 11. (2000) On antud funktsioon f(x) = x ln x x ln 5. 1) Leidke funktsiooni f(x) määramispiirkond, graafiku ja x-telje lõikepunkt ja miinimumpunkti abstsiss.
Aus mäng ja väärtused spordis Ausus ja väärtused on ka väga tähtsad meie elus, need on seotud ka spordiga. Spordis on ka need väga olulised, et see saaks üldse toimida. Väärtust peab hoidma. Ausus näitab inimest heast küljest ja seda, kuidas ta oskab ennast mõista ning ka hinnata, ja spordis on vägagi oluline. Iga sportlane peab olema spordis aus ning arvestama teistega. Ei tohiks valetada ning mängida süütukest mõnes tegevuses, näiteks mina seda ei kasutanud, mina nii ei käitunud ja muud
HEA KLIENDITEENINDUSE ABC 1. Milline on hea klienditeeninduse ABC? Hea klienditeeninduse ABC võib olla väga erinev. Mõni klient tuleb ja eelistab kauba või teenusega ise tutvuda; teine solvub südamepõhjani, kui teenindaja talle esimese kolme minuti jooksul abi ei paku; kolmandal on halb päev ja ta otsustab end klienditeenindaja peal lihtsalt välja valada. Tegelikul sõltub kõik sellest, kui professionaalne on klienditeenindaja, millised on tema hoiakud, väärtused ja ka suhtumine. Ning kas organisatsiooni poolt on loodud head teenindust toetavad tingimused. 2. Hea klienditeeninduse ABC: teenindus ja teenindusprotsess Mis on teenindus? Praegusel ajal on olukord teistsugune. Teenindustaset on hakatud üha enam ja enam väärtustama, kuna inimesed saavad aru, et teenindajad teevad vajalikku tööd. Millest koosneb teenindusprotsess? Teenindusprotsessi on jagatud kunstlikult eristatud teenindusetappideks, et seda tervikut paremini mõista
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
