Töö eesmärk: Analüütiline pindala määramine.Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed(punktide 1, 2, 3, 4 ja 5 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 5"Kinnise teodoliitkäigu koordinaatide arvutamine". Pindala määramine graafiliselt.Määrata graafiliselt topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Töövahendid: Taskuarvuti, andmed laboratoorsest tööst nr.5, planimeeter. Metoodika: Analüütiliselt: kasutades laboratoorses töös nr. 5 saadud koordinaate arvutan välja maatüki pindala kasutades Gaussi valemit. Saadud tulemused tabelis 1. Graafiliselt: jaotan maatüki kolmeks kolmnurgaks, arvutan iga kolmnurga pindala ja liidan need, saades kogu maatüki pindala. Saadud pindalad tabelis 2. Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine
Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaalalugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. 3. Kuidas määrata nooniuse täpsust. Nooniuse jaotise pikkus valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust Nimetatakse nooniuse täpsuseks. 4. Kui suur on nooniuse lugemisel liitmääramatus? Absoluutne viga alfa=x-X (x-saadud mõõtarv, X- suuruse tõeline väärtus.) Nooniuse kasutamisel on absoluutne viga +- T. 5. Kui suur on nooniuse täpsus, kui 10 nooniuse jaotist vastab 29 põhiskaala jaotisele, millest igaühe pikkus on 1 mm? an=29/10=2,9 mm. Esimene kokkulangemus toimub skaalakriipsul 3mm seega nooniuse täpsus on 3-2,9=0,1 6. Kuidas võetakse nooniuse abil lugem? Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M (joonis 1.1 b). Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel
võib kasutada avaldises seda tüüpi operandina. Teine on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Mõlemad on alamprogrammid, mõlemaga me taotleme, et programm tuleks võimalikult lühikene ja nad täidavad mõlemad ülesandeid, aga need ülesanded on erinevad. 2. parameeter ja argument: Esimene on ühelaadseid objekte või protsesse iseloomustav suurus (muutuja), mille väärtus antakse alamprogrammile teda väljakutsuva programmiosa poolt . Teine on sõltumatu muutuja, mis väljendab väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. Mõlemad on muutujad ja esindavad mingit väärtust, aga argument esindab parameetri väärtust. 3. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter Kohustuslik parameeter on parameeter, mida on vaja, et käsk töötaks. Vabatahtlik parameeter
R1 = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * R1 / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 2205 1)) 2205/100= ± 2,305 R2 = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * R2 / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 3823 1)) * 3823 / 100 = ± 3,923 R1=2205 ± 2.305 R2=3823 ± 3,923 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,5 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,15 Parandatud termomeetri takistuse väärtus RT = 110,5 0,15 = 110,35 Takistuse suhteline sõltuvus temperatuurist WT = RT / R0 = 110,5 / 100 = 1,105 Temperatuur T 27,2°C Täpsusklassiga määratud takistustermomeetri mõõteviga T1 = ± 0,4°C Takistuse mõõteviga RT = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * RT / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 110,5 1)) * 110,5 / 100 = ± 0,2105
kaudselt kui ka otseselt. Kui küsida erinevate inimeste käest, mida nemad inflatsioonist ja deflatsioonist arvavad, siis mingit kindlat vastust me sealt ei saakski, kuna inimesed on ühiskonnas erinevatel positsioonidel, on rikkamaid ja on vaesemaid. Riigimajandusele kui tervikule on inflatsioon kasulikum, kuid seal elavatele inimestele on aga vastupidi on deflatsioon kasulikum. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulikum. Hinnad tõusevad ja raha väärtus langeb. Inflatsiooni poole pealt on aga halb see, kui hinnad tõusevad siis tulevad turule uued pakkujad, kes ei pruugi müüa nii kvaliteetset kaupa, kui eelnevad pakkujad seda teinud on. Nad pakuvad küll turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes on see hind liiga kallis. Tarbija seisukohalt ei ole inflatsioon kasulik, kuna teenuste ja kaupade hinnad tõusevad aga sissetulek jääb samaks. Inimesed saavad sama raha eest lihtsalt vähem kaupa. Deflatsioon seevastu on
1. Vahelduvvool - vool mille korral voolutugevus, pinge ja emj muutuvad perioodiliselt. 2. Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv Ringsagedus - täisvõngete arv 2 sekundi jooksul Periood - ühe täisvõnke kestvus Hetkväärtus - perioodiliselt muutuv suurus (väärtus antud ajahetkel) Amplituutväärtus - max emj, mis on muutumatu suurus Effektiivväärtus - see väärtus mida näitab voltmeeter/ampermeeter 3. Voolu tugevuse või pinge hetkväärtuse sõltumine standardsageduse korral: = 2*50 = 100 rad/s 4. Faasijuhe - maandamata juhe, mis ühendab tarbijat otse generaatoriga (juhtme ja maa vahel 230V) Nulljuhe - maandatud juhe, mis ühendab tarbijat ja elektrijaama (juhtme ja maa vahel 0V) 5. Generaator - seade mis muudab mitteelektrilise energia elektrienergiaks
G1 G2 G3 G4 G 12 14,9090 15,9137 15,9090 - 1,0047 7 16,1240 17,1448 17,1407 - 1,0208 Kütuse niiskus protsentides leitakse: Kahel ühest ja samast proovist võetud ja ühel ajal kuivatatud kaalutise niiskus arvutatakse eraldi ning seejärel leitakse niiskuse keskmine väärtus: Kütuse niiskus protsentides: Proov nr 12: Proov nr 7: 2 Niiskuse keskmine väärtus: Analüütiline niiskus kütuseproovides Kütuse analüütiline niiskus, % 0,47 % 0,40 % 0,44 % Järeldus Kütuse analüütiline keskmine niiskus on 0,44 %, mis on väga väike võrreldes
Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30 Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32 3 Tehnikagümnaasium I. ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED
Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30 Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32 3 Tehnikagümnaasium I. ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED
Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30 Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32 3 Tehnikagümnaasium I. ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED
Arv x kuulub miinus lõpmatuse ümbrusesse (-,-M) siis ja ainult siis, kui x<-M. Tõkestatud hulga definitsioon Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a,b) nii, et A(a,b). Tõkestamata hulgad on lõpmatud vahemikud. 2. Jäävad ja muutuvad suurused Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Muutumispiirkonna mõiste Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse muutumispiirkonnaks. Funktsiooni mõiste Olgu antud 2 muutuvat suurust x ja y. Funktsiooniks (ehk üheseks funktsiooniks) nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. Muutujat x nimetatakse
m P P 0 a x x+x b x Märgime x teljel punkti x ja vaatleme kõverjoonelist trapetsit axXA. Tähistame trapetsi pindala tähega S. Pindala S sõltub x-st, igale kindlale x väärtusele vastab pindala P kindel väärtus, seega pindala S on x funktsioon S = S(x). Seda funktsiooni nimetatakse pindfunktsiooniks. Def Pindfunktsioon on fikseeritud alguse ja muutuva lõpuga kõverjoonse trapetsi pindala funktsiooni y = f ( x ) graafiku all. P Leiame pindfunktsiooni tuletise P ' = lim . x 0 x Anname x-le muudu x , sellele vastab pindfunktsiooni muut P , mis on kõverjoonse trapetsi pindala lõigu [ x, x + x] kohal
kindlaks otstarbeks. E Eelarve – Kavandatud tegevuse ja oodatavate tulemuste rahaline väljend. Eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, millest juhindutakse tehingute sooritamisel. Eelarve puudujääk – Summa, mille võrra eelarves ette nähtud kogukulutused ületavad eelarvetulusid (nende hulka ei arvestata laene). Eeldatav tulu – Kõigi võimalike tulude aritmeetiline keskmine, mis on kaalutud nende esinemise tõenäosusega. Eeldatav väärtus – Näitaja, mis ühendab sündmuste asetleidmise võimalikkuse subjektiivse hinnangu ning selle sündmusega seonduva hälbe (tulud ja kulud vm.). Eelisaktsiad – Aktsia, mis tagab omanikule kindlaksmääratud suurusega dividendide saamise õiguse olenemata ettevõtte majandustulemustest, kuid ei taga hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul. Efektiivne tulumaksumäär – Tulumaksukulu jagatud kasumiga enne tulumaksu. Ekvivalent – Võrdväärne vahetusobjekt
m P P 0 a x x+x b x Märgime x teljel punkti x ja vaatleme kõverjoonelist trapetsit axXA. Tähistame trapetsi pindala tähega S. Pindala S sõltub x-st, igale kindlale x väärtusele vastab pindala S kindel väärtus, seega pindala S on x funktsioon S = S(x). Seda funktsiooni nimetatakse pindfunktsiooniks. Def Pindfunktsioon on fikseeritud alguse ja muutuva lõpuga kõverjoonse trapetsi pindala funktsiooni y = f ( x ) graafiku all. S Leiame pindfunktsiooni tuletise S ' = lim . x 0 x Anname x-le muudu x , sellele vastab pindfunktsiooni muut S, mis on kõverjoonse trapetsi pindala lõigu [ x, x + x ] kohal
8.38. Kus paiknevad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? suurimad paindepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike külgedel, suurimad väändepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike külgede keskel 8.39. Millised pinged mõjuvad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikes punktides? (Eelmine joonis); *O1-ristlõike nurk, kus on suurimad samamärgilised (+ või -) paindepinge väärtused *O2-punkt, kus on suurim paindepinge väärtus ja suurim väändepinge väärtus (muud pinged puuduvad); *O3-punkt, kus on suurim paindepinge väärtus ja suurim väändepinge väärtus (muud pinged puuduvad). 8.40. Määratlege varda tugevustingimus painde ja väände koosmõjul?
Tõenäosus: iseloomustab esinemissagedust katsetes, on sündmuse mõõduks, arv nullist üheni Omadused: 1) Normeeriusaksioom (0-1) 2)Liitmisaksioom (summa P=sündmuste P summa) 3)tinglik tõenäosus Valemid: P(tühihulk)=o, P(el.s.ruum)=1, summa ja korrutise tõenäosus, erijuhud, vastandsündmuse P. Määramisviisid: A)klassikalised (kombinatoorne, geomeetriline, statistiline) B) mitteklassikalised (subjektiivne/intersubjektiivne, kuuluvusfunkts väärtus..) Juh. Su suurus, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mitteennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast. Liigid: diskreetne ( võimalike väärtuste hulk lõplik/loenduv, , tingimused: mittenegatiivsus, normeeritus) ja pidev (kontiinum) Jaotusseadus- määrab täielikult juh. Su. Omadused (2 kuju: jaotusfunktsioon ja jaotustihedus) Jaotusfunkts- def tõenäosusena, et juh. Su. Väärtus ei ületa funkts argumenti x. Tingimused: monotoonsus, normeeritud.
1.2 Infosüsteemi varad Turvaprobleemid tekivad kõikjal, kus kellegi omanduses või käsutuses on varasid -- materiaalseid või intellektuaalseid ressursse, millel on mingi, enamasti rahas väljendatav väärtus. Infosüsteem on standardi ISO 2382 määratluses informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Infosüsteemide peamised varad on · andmed, · infotehniline aparatuur (arvutisüsteemide riistvara, bürootehnika, sideseadmed), · andmesidekanalid, · baas-ja rakendustarkvara. Süsteemiga seotud ressursside hulka kuuluvad veel
c 39) Kirjuta logaritmi def : a =b Arvu b logaritmiks alusel a nimetatakse arvu c, millega alust a astendades saadakse arv b c=lo g a b 40) a) Naturaallogarimi mõiste selgitus : on logaritm alusel, kus e on irratsionaalarv. b) Kuidas arvutatakse e väärtus ja milline on e ligikaudne väärtus? n 1 e=lim 1+ n→∞ ( ) n ligikaudne väärtus = 2.72 41) Korrutise logaritm loga (b * c) = log a b+ log a c , kui b > 0 ja c > 0 b 42) Jagatise logaritm loga =
Firma soovib välja selgitada, millist depretsiatsionimeetodit kasutada. Lineaarne meetod (Straight-line depreciation) - võimaldab näidata esimestel aastatel suurimat kasumit (kulud väiksemad) Soetus- Depretsiatsioon aastas Akumul. Bilansiline Kuupäev maksumus Depr. määr Summa Dep kulu deprets. väärtus 03.01.2004 240 000 240 000 31.12.2004 240 000 0,2 x 220 000 = 44000 44000 196 000 31.12.2005 240 000 0,2 x 220 000 = 44000 88000 152 000 31.12
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut osakond NIMI PRT 815 ANDMETÖÖTLUSE ALUSED KODUTÖÖ NR. 5 Juhendaja: lektor Tartu AASTA Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Diameetri usalduspiirid..................................................................................................4 3. Mitut puud tuleks mõõta?..............................................................................................4 3.1 Mitut puud tuleks mõõta et saada keskväärtuse hinnang veaga 0,3 cm..................4 3.2 Mitut puud tuleks mõõta, et saada keskväärtuse hinnang veaga 1%.....
järgimine tagab säilitatava teabe võimalikult pika eluea, sh kasutusaja. Arhiiviruum / hoidla: arhivaalide nõuetekohaseks hoidmiseks spetsiaalselt ehitatud või kohandatud ruum. Arhiiviskeem: hierarhiline liigitusskeem, mis määrab kindlaks arhiiviväärtusega ainese korrastus-üksused, nende tähistused, järjestuse ja nimetused. Arhiiviväärtus: avaliku arhiivi poolt hindamisega dokumendile antud väärtus, mis keelab tema hävitamise ja eeldab tema säilitamist avalikus arhiivis. Arhivaal: dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaalide loetelu: asutuses tekkinud dokumentide haldamise vahend, kus loetletakse kõik asjaajamises tekkinud toimikud või muud üksused. Asjaajamiskord: alusdokument asutuse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamiseks. Asutus / arhiivimoodustaja: juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse käigus luuakse ja
Ül 8. Leida ül. 7 saadud tabeli andmete alusel iga aasta kohta väärtuste standardhälve (standard deviation) ja aasta, mil see oli kõige suurem Ül 9. Töölehele funktsioonid koostada rakendus kahe ühemuutuja funktsiooni F1 ja F2 (vt. funkts sobival lõigul, mida on võimalik muuta. Kujutada moodustatud tabeli andmed graafikul. Rakenduse algandmeteks peavad olema argumendi algus ja muutumise samm. Jaotiste arv tabeli l Leida tabeli andmetest valemite abil funktsiooni F2 suurim väärtus ja sellele vastav argument (x vä Viimane nr (diagramm) lintdiagramm (Bar) 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas
Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng e. mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1 A, tuletatud prantsuse füüsiku André Marie Ampére nimest; 1A=1C/1s). Voolutugevus võib olla erineva suurusega (elektripardlis 0.07 A, elektripliitide küttekehas 9 A, välgus 100 000 A). Voolutugevus, mille väärtus on üle 1000 mA, võib olla inimese jaoks surmav. Voolutugevus, mille väärtus on alla 1 mA, on inimesele ohutu. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga (voolutugevuse mõõtmiseks kohandatud galvanomeeter). Kuna paljud elektrimõõteriistad on väliselt sarnased, on ampermeetri eristamiseks tema skaalal täht `A'. Iga ampermeetriga saab mõõta voolutugevust ainult kindlas vahemikus, mis on kindlaks määratud selle riista mõõtepiirkonnaga, lubatust suurema vooletugevuse korral võib mõõteriista mähis kuumeneda nii tugevasti, et põleb läbi
soojusülekandel juhul, kui mehaanilist tööd ei tehta ning ei toimu keemilist reaktsiooni. SOOJUSHULGA ARVUTUSVALEM sel juhul, kui keha temp. muutub, kuid agregaatoleku muutust ei esine. Q = cm( t L - t A ) m-keha mass, c-keha erisoojus, tL-keha lõpptemp., tA-keha algtemp. SI-s mõõdetakse soojushulka ja energiat dzaulides, kuid 1 J defineeritakse kui mehaanilise töö ühik. Q Q = cm( t L - t A ) c = ERISOOJUS füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub keha materjalist ning m( t L - t A ) ta on arvuliselt võrdne selle soojushulgaga, mida on vaja anda kindla massiga kehale selleks, et keha temp. tõuseks ühe kraadi võrra, sel juhul, kui ei toimu agregaatoleku muutust. Q 1J J Q = cm( t L - t A ) c = SI : =1 SI-s on erisoojuse ühikuks võetud sellise aine
Steve Jobs: „See ei ole usk tehnoloogiasse. See on usk inimestesse.“ Lisaks eduloole, üritasin ka leida seost ettevõtjate tööde ja Eesti vahel. 2 2 Bill Gates’i edulugu Bill Gates on USA tarkvarakorporatsiooni Microsoftasutaja, ideoloogiline juht ja suuromanik. Sündis 28. oktoobril 1955 (60). Pilt 1. Bill Gates Absoluutsete rikkurite edetabeli liidri Bill Gatesi varade väärtus sööstis 19. augustis 2016 aastal kõigi aegade kõrgeima tasemeni: 90 miljardi dollarini. Bill Gates on nüüd 13,5 miljardi dollari võrra rikkam kui edetabeli teisel olev Hispaania jaemüügikettide Zara, Massimo Dutti, Bershka jpt omanik Amanico Ortega. Uue rekordi tõi Gatesi osalus ettevõtetes Canadian National Railway Company ja Ecolab Inc. Mehe väärtus on 2,3 korda kõrgem kui Eesti SKT1. 2.1 Tänu millele tõusis Gates maailma rikkaimaks inimeseks?
5 0 1021000 7021000 13021000 19021000 25021000 3102 Ülempiirid Populatsioon Y: Aritmeetiline keskmine on 118256431 inimest. Klasside arv 19,74889026 Keskmine Klasside arv väärtus on 49546822,5. 19,74889 Klasside laius 1941071,093 Kõige 2000000 Klasside laiusrohkem esinev 9200000 9181579 väärtus puudub. Erinevus keskmisest on 242801796,2.
koguhajuvusse (TSS total sum of squares). 4. Dispersioon iseloomustab juhusliku suuruse Xi erinevust keskväärtusest, seega iseloomustab tunnuse hajuvust. Valimi dispersiooni kui üldkogumi dispersiooni hinnangu tähiseks on tavaliselt Sruut, üldkogumi dispersiooni tähiseks ruut (kasutatakse teisi tähiseid ka: var, D(X)). Seega, mida suurem on Xi väärtus võrreldes keskväärtusega, (aritmeetilise keskmisega) seda suurem on hajuvus e dispersiooni. 5. Dispersiooni meetod 6. Diskreetne arvuline tunnus omab vaid täisarvulist väärtust, n laste arv perekonnas, eesti elanike arv. 7. DurbinWatsoni test. Kasut 1. järku autokorrelatsiooni avastamiseks. Kasut.tingimused: reg.mudel sisaldab vabaliiget. Mudel ei sisalda sõltuva muutuja viitajaga liikmeid (nt Yt1, Yt2) 8
hõõrdepinnad. 4. Millest tuleb lähtuda võlli materjali valikul? Tuua näiteid võllide enamlevinud materjalidest. Piisav tugevus ja vastupanuvõime väsimusele- tagada tuleks detaili vähim mass. Valida tuleb sobiv materjali koostis ja termotöötlus, kõrgtugevad terased on tundlikud väsimusele. Kõrge jäikus-vältida tuleb ülemääraseid deformatsioone. Sama tüüpi materjalide elastsusmooduli väärtus muutub vähe- piisav jäikus tagatakse piisavalt suurte mõõtmete valikuga. Kulumiskindlus Madal hind Enam levinud materjalid Väikese või keskmise süsiniksisaldusega terased( kuumvaltsitud, külmtõmmatud) Vähelegeeritud terased( eelmistest suurem tugevus, valida sobiv termotöötlus) Sepistatavad terased(sepistamine on kallis, kuid võimaldab materjali kokku
Trigonomeetria ülesanded riigieksamil 1. (17.05.1997, H, 10 punkti). Lihtsustage avaldis 2 sin sin 2 2 cos 2 cos2 tan ja arvutage selle väärtus, kui . 4 2. (17.05.1997, R, 15 punkti). Lahendage võrrand cos 2 cos 2 x cos x . 2 3. (23.05.1998, I, 10 punkti). On antud jooned y sin x ja y cos x .
Kõigel siin ilmas on hind? Hind on millegi väärtus, mille eest me tasume. Me ei pruugi seda teha ainult rahaga, vaid ka aja ja vaevaga. Me ei sarnane üksteisega, seega on meie mõjutamine erinev. Kes läheb kergelt õnge, kes mitte. Aga kas kõigel siin ilmas on hinnasilt küljes ja kui kalliks võib see osutuda? Väga paljud käivad tööl, seega teavad, mis see on. Kõike, mida sa teed, tuleb teha õigesti. Selle eest ju palka saadaksegi. Kuid on ka neid inimesi, kes eelistavad eelkõige raha
xx tähendab antud joonise puhul 63 (meetrit). Näiteks punktide 3 (63,45 meetrit) ja 4 (62,96 meetrit) vahele mahub 2 horisontaali: 1 väärtusega 63,25 (m) ja teine horisontaal väärtusega 63,00 (m). Horisontaalide määramisel kahe punkti vahele võib tekkida ka olukordi, kus mõnda kohta ei teki üldse horisontaali! Arvutan horisontaali 63,00 paigutuse oma joonisel: h=63,45-62,96=0,49 (meetrit) 4 cm=0,49m x cm= 0,04 m Kasutan ristkorrutist: x= Seega on punktist, mille väärtus on 62,96 meetrit, horisontaal ,väärtusega 63,00 meetrit, 0,3cm kaugusel. Toimin sarnaselt ka kõigi teiste horisontaalidega, märgin need oma joonisele ning ühendan joonega. Seejärel kirjutan peale horisontaalide väärtused, mille 'jalg' on kahanemise suunas. 8
· Kuivatuskulu · Remondi- (korrashoid) kulud · Erimasinate hoolduskulu 3. Millest sõltub tootmisomahind? Tootmiskulud ühiku kohta, mis sisaldab nii muutuvaid kui ka püsivaid kulusid ehk koguomahind. Sõltub sellest kui palju kulutusi tehakse toodangu kohta. 4. Kuidas leitakse põhitoodangu tootmiseomahind kui toodanguliini tootmisel saadakse samaaegselt ka kaasnevat- ja kõrvaltoodangut? Leitakse kaasneva- ja kõrvaltoodangu väärtus, mis lahutatakse tootmiskuludest maha. 5. Milliseid tasuvusnäitajaid mõjutavad järgmised olukorrad: tootmiskulude optimeerimine ja tootlikkuse kasv (samade sisendite ratsionaalsem kasutamine, mida on põhjustanud ettevõtja teadmiste kasv)? 6. Miks on tootmiskulude kalkuleerimisel vaja arvestada amortisatsiooniga? Amortisatsiooniga kantakse põhivahendite järkjärguline väärtuse kulumine toodangu väärtusesse. 7
Kordamine tööks 1. Mõisted · Keinsainism majandusteadlase J. M. Keynes´i teooria, majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted · Versailles´i süsteem Versailles´i rahuleppe järgne olukord Euroopas · Inflatsioon puudujääv raha trükitakse juurde, raha väärtus langeb · Deflatsioon - raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises · Ületootmiskriis toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada.
Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvvool ‒ siinusvool. periood T ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib ühekordselt kõik väärtused sagedus f ‒ perioodide arv sekundis, mõõtühik herts tippväärtus Im ‒ kummagi poolperioodi amplituudväärtus efektiivväärtus I ‒ vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga 2. Mis on voolutugevuse hetkväärtus? Vahelduvvoolu hetkväärtus on voolu väärtus suvalisel ajahetkel. Hetkväärtust tähistatakse vastava väikese tähega i. e – elektromotoorjõu hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); u – pinge hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); i – voolutugevuse hetkväärtus, mõõdetakse amprites (A). 3. Mis on voolutugevuse amplituudväärtus? Amplituudväärtus ehk maksimumväärtus on suuruse maksimaalne arvuline väärtus ühe perioodi jooksul. Amplituudväärtust tähistatakse vastava suure tähega ja indeksiga m.
130.9 131.7 129.9 Adsorbeerunud N2 ruumala arvutan valemist: Vdes on adsorbendil adsorbeerunud N2 ruumala Vcal on kalibreerimisel sisestatud ruumala Keskmine väärtus COUNTcal on summaatori näit kalibreerimisel COUNTdes on summaatori näit adsorbendi mõõtmisel 6)Eripinna suuruse arvutamine a)Koostan graafiku teljestikus Po-P 63 67 65
16*10-5 4.43*10- 2 0.02 95 0.25 56.2 451 5643 0.007 5 5.69*10- 3 0.02 95 0.325 47.5 351 5711 0.009 5 keskmi ne 478 5670 väärtus : 1.02*10- Cr 1 0.165 69 - - 16176 - 0.03 4 2.04*10- 2 0.315 48 - - 15441 - 0.06 4
11r klass TÖÖLEHEL ON 5 ÜLESANNET 1. Sorteeri algandmetest tüdrukute kõik andmed eraldi lehele. Pane lehe nimeks tüdrukud. Järje 2. Kopeeri alljärgnev tabel oma tüdrukute lehele ning täida tabeli tühjad lahtrid. Tütarlapsed Pikkus Jala nr Aritmeetiline keskmine Mood Mida näitab mood? Mediaan Mida näitab mediaan? Minimaalne väärtus Maksimaalne väärtus Standardhälve Mida näitab standardhälve? 3. Koosta tüdrukute lehele eelmise tabeli alla pikkuse ja jala numbri vaheline korrelatsiooniväli ( Lisa juurde regressioonisirge ning arvuta korrelatsioonikordaja. Kas me saame väita, et mida pikem tüdruk, seda suurem jalanumber? 4. Koosta tulpdiagramm iga tüdruku jalanumbri kohta. (Koosta see tüdrukute lehele)
Pulss on üle 100 korra minutis – tahhükardia. Pulssi saab veel mõõta pulssoksümeetriga. Pulss loetakse minuti jooksul, kasutades abiks sekundiosutit või sekundilugejat. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi jooksul, saadud tulemus korrutada neljaga või 10 sekundi jooksul korrutada tulemus kuuega. Kõrgemat rõhku nimetatakse süstoolseks e. maksimaalseks vererõhuks, madalamat diastoolseks e. minimaalseks vererõhuks. Normaalne süstoolne vererõhk on 120-140mmHg. Vererõhu väärtus kõrgem kui 140/90 nim. arteriaalseks hüpertensiooniks e. kõrgenenud vererõhuks. Vererõhu väärtus alla 90/60 on arteriaalne hüpotoonia e. madal vererõhk. Vererõhu mõõtmise aparaadid: 1. Täisautomaatne vererõhuaparaat(Vererõhu mõõtmiseks asetatakse õlavarrele mansett, pärast nupule vajutamist alustab aparaat manseti täitmist ja seejärel vererõhu mõõtmist.) 2. Poolautomaatne vererõhuaparaat
Korterite arv 67 Tuleohutuspaigaldised ATS Kaugus päästekomandost 2,1 km (Lilleküla) ja 2,3 (Kesklinna) Tulepüsivus TP1 Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 (väike) Korterid on eraldi tuletõkkesektsioonid, uksega EI30 Kaugküte Pooltel korteril on rõdu Välisuks on lukus Pööning puudub 2. Hinnang saadud riskiindeksile: Riskiindeksi väärtus on 0,6065 (väga hea) (minimaalne riskiindeksi väärtus on 0, mis tähendab maksimaalset tulekindlust). Tabel 1 Parameetrite kirjeldus P1 Siseviimistlusmaterjalid korterites. Korteri sisevooderduse võime edasi lükata konstruktsioonide süttimist ja vähendada tule levikut. P2 Tulekustutussüsteem. Seadmed ja süsteemid tulekustutuseks. P3 Päästeteenistus. Päästeteenistuse võime säästa elusid ja takistada tule edasist levikut.
5. Õppeülesanne: Teemakonspekti läbitöötamine Õppija juhis: Tööta läbi 5. teemakonspekt Leia konspekti abil vastused kordamisküsimustele Kordamisküsimused: 1. Formuleeri hinna definitsioon. Sõnasta see: "Minu arvates on hind..." Minu arvates on hind subjektiivne ja ajaline. Näiteks : Hind on toote väärtus rahas väljendatuna. Hind on väärtuste kogum, mida klient on nõus vahetama tootest tulenevate kasude vastu. Hind on vahetuse tasakaalustaja. Hinnaks võib olla mistahes väärtus, mis antakse teise väärtuse vastu. 2. Kuidas on hind seotud teiste turundusmeetmestiku osadega? See on jäänud paljudele tarbijatele tähtsaks ostumõjuriks. Suure ostujõuga kliendid väärtustavad eelkõige kauba kvaliteeti ja sellega seonduvaid teenuseid.
Lahendus: Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Nende puhul võetakse Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks pöördellipsoid. Punkti geodeetilised koordinaadid leitakse valemite B=+B ja L=+L abil, kus on punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laius, on punktist lääne pool asuva lähima meridiaani pikkus, B ja L on laiuse ja pikkuse juurdekasvud. Võtan arvesse, et B-teljel 3,7 cm60 ja L-teljel 1,9 cm60. Punkti 1 lõuna pool asuva lähima paralleeli väärtus on 5845, selle juurdekasv kaardilt mõõdetuna on 0,95 cm. Ristkorrutise abil leian , ehk x15. Seega liites juurdekasvu, saan B väärtuseks 584515. Punkti 1 lääne pool asuva lähima meridiaani väärtus on 2551, selle juurekasv kaardilt mõõtes on 0,25 cm. Ristkorrutise abil leian sekundite väärtuse: ehk x8. Liites juurdekasvu saan L väärtuseks 25518. Samamoodi leian järgmised vastused Ristkoordinaadid on X ja Y. Ristkoordinaatide leidmise puhul arvestan, et X-koordinaat on 7-e
Agentuurikonflikti teooria uurib vastuolusid, mis võivad tekkida ettevõtte omanike, tema juhtkonna ja võlausaldajate vahel. Konflikt iseenesest tekitab kulusid, mida tuleb hoida minimaalsetena. Seega on eristatavad kolm eraldiseisvat agentuurikonflikti allikat: a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel, b) ettevõtte omanike ja võlausaldajate vahel, c) võlausaldajate ja juhtkonna vahel. Väärtuskontseptsioon ja selle rakendamine: raha ajaväärtus, väärtpaberite väärtus (lihtaktsiad, eelisaktsiad, võlakirjad). Väärtuskontseptsiooni (erinevate varade väärtuse puhul) postulaadiks on, et investor ei maksa vara eest kunagi rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Seega turg ei valeta ja turuväärtus on ülim. Hindamine ehk väärtuse leidmine on finantsjuhtimises fundamentaalanalüüsi keskseim osa (vt. ka tehniline analüüs). Diskonteerimise matemaatiliste aluste rajajaks võib lugeda John Newton'i, kes ühena esimestest esitas liitinressi teooria, ning
keskmine lineaarhälve, dispersioon, standardhälve jt. Suhtelised variatsiooninäitarvud erinevad variatsioonikoefitsiendid Variatsiooniamplituud - Näitab variatsiooni ulatust kogumis (R = X X ) max min Struktuurisuhtarv osakogumimaht / üldkogumi maht Koordinatsioonisuhtarv osakogumi i maht / osakogumi j maht Dünaamikasuhtarv tunnuse väärtus ajaperioodil / tunnuse väärtus eelmisel perioodil Hälbimissuhtarv tunnuse individuaalväärtus / tunnuse "normaalväärtus" Võrdlussuhtarv osakogumi x maht kogumis N / osakogumi x maht kogumis Y Intensiivsussuhtarv üldkogum X / Üldkogum Y n xh = n
panna taheti. double summa=kogus*pirnihind; //korrutatakse ühe pirni hinnaga Kommentaar võib olla ka üle mitme rea. Sellisel juhul pannakse kommentaari algusesse /* ning lõppu */ Andmed Andmete organisatsioon, liigid ja tüübid Organisatsiooni järgi võib andmed jagada skalaarandmeteks ja struktuur-andmeteks. Skalaarandmed esindavad üksikuid suurusi. Programmides käsutatakse neid konstantidena ja lihtmuutujatena, millel saab igal ajahetkel olla ainult üks väärtus. Struktuurandmed ehk struktuurmuutujad on omavahel seotud väärtuste kogumikud. Andmekogumik tähistatakse programmis ühe nimega, viitamisviis üksikutele elementidele sõltub andmekogumiku liigist. Igale andmekogumiku elemendile eraldatakse kõht mälus tema väärtuste salvestamiseks ning nende käsutamine on analoogiline skalaarmuutujate käsutamisega. Neile saab omistada väärtusi ning neid võib käsutada avaldistest väärtuste leidmisel. Käsutatakse
=0, risk, =1, riskivaba sens. anal. NPVA = -IO + CFt*(PVIFAkapit.hind, n-1 aastat) + (CFt + LV)*(PVIFkapit.hind, n aastat), kus LV - likvid.väärtus NPVA + IO = CFtB NPVB = -IO + CFtB (PVIFAk,4), kus PVIFAk,4 = NPVA + IO / CFtB, kus CFtB - B rahavood Nüüdisv - tulev. tekkiv rahav. arvutusl. olevikuväärtus. Tulev.v - ol. liitintr. I raha väärtus tulev. ( EBIT - I )( 1 - T ) ( EBIT - I emit . ) * (1 - T ) = ( EBIT - Ilaen ) * (1 - T ) EPS = N N emit . N laen EPSemit. = EPSlaen Iemit. Ilaen Nemit. Nlaen EBIT - ärikasum enne intresse ja makse T tulumaksumäär
kogutoodang SKT arvutamiseks on kolm viisi: toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu SKT arvutamisel liidetakse mingeid kindlaid baashindu kasutades kokku kõigi antud territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus (või tarbitud toodang, teenitud tulu). Seetõttu sõltub SKT väärtus kasutatavatest baashindadest. Erinevate hinnastruktuuriga riikide (või ajaperioodide) võrdlemisel võib see probleeme tekitada. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Riikide jaotus SKT alusel SKT arvutamiseks on kolm viisi: toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu
laenukulutusi. Juhul, kui ettevõte eelistab laenukulutusi mitte kapitaliseerida, ei tohi ta seda teha ühegi varaobjekti ega laenukulutuse puhul. Juhul, kui ettevõte otsustab laenukulutuste kapitaliseerimise meetodi kasuks, peab ta seda tegema kõikide varade puhul. Juhul, kui vara soetatakse mitterahalise vahetustehingu (bartertehingu) teel mingi teise vara eest, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks äraantud vara õiglast väärtust. Juhul, kui saadud vara õiglane väärtus on usaldusväärsemalt hinnatav kui äraantud vara õiglane väärtus, loetakse soetusmaksumuseks saadud vara õiglast väärtust. Juhul, kui nii äraantud kui saadud vara õiglane väärtus pole usaldusväärselt määratavad, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks äraantud vara bilansilist maksumust. Näide. Ettevõte vahetab auto, mille bilansilise jääkmaksumus on 50,000 krooni ja hinnanguline turuväärtus 80,000 krooni, traktori vastu
Arutlus: Sallivus kui ühiskondlik väärtus Maailmas on palju erinevaid inimesi, kuid erinevused tekitavad ka probleeme. Kas siis sel puhul saab sallivus olla ühiskonna eeliseks ning väärtuseks? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust.
C = A B, Korrutis: On sündmus C, mis ilmneb juhul kui ilmnevad mõlemad sündmused A ja B. C = A B , A 4. Juhusliku suuruse mõiste X = X(e) 5. Jaotusseadus ja selle esitamine. Jaotusfunktsioon F(x) ja tema põhiomadused 6. Tõenäosuse tihedusfunktsioon f(x) ja tema põhiomadused jaotuse tõenäosuste tihedus: f(x) = lim P(x X < x+x)/ x omadused: 1. f(x) 0 on positiivne arv. 2. 3. Eksisteerib kasvõi üks väärtus (x, x+x), millele kehtib P(x X < x+x) = F(x) = f()dx - ksii). 7. Binomiaalne jaotus 1. JS nimetatakse binomiaalselt jaotuvaks (ka Bernoulli jaotus) parameetritega n ja m, kui ta võtab võimalikud väärtused 0, 1, ...., n tõenäosusega P(n, m) valemiga P{Xn =m}= n Kogu seerias katsetega n on sündmuste järjekord: ei= A ,tagasipanekuga skeem, eelmev sündmus ei mõju järgnevale 8. Hüpergeomeetriline jaotus
*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab väärtus? Mis on norm ja sanktsioon? Mille poolest erinevad formaalsed normid mitteformaalsetest? Mis on sotsiaalne staatus ja roll? Mis tähendab sotsiaalne grupp? Mida tähendab institutsioon? Mida tähendab organisatsioon? Mida tähendab kogukond? Millised neli komponenti iseloomustavad antiikaja eelsotsioloogiat.*sotsialiseerumine, polis, klass, ideaalne riik? Kuidas näeb välja Platoni kirjutatud utoopia.*kõlblus,lugemine,muusika,religioon,keha*iseloom,vaim*filosoofia*praktiline tegevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
