täitmise ja mittetäitmise majanduslikke tagajärgi ja võib eelistada rikkumist kohustuse täitmisest saadavale tulule). Kerge hooletus oma kohustuste täitmisel vabastab võlgniku kohustuse rikkumise eest. Eelkõige võivad sellised olukorrad tekkida lepingutes, kus võlgnik peab lepingu eseme ise võlausaldajale ära tooma. Üheks olulisemaks õiguslikuks tagajärjeks, mis kaasneb võlausaldaja viivitusega, on võlgniku õigus raha, väärtpabereid ning muid dokumente ja väärtasju hoiustada vastavalt VÕS §§ 120-124. Seaduses on sätestatud võlgniku õigus hoiustada täitmisena üleandmisele kuuluv tagasivõtmise õigusega või ilma tagasivõtmise õiguseta. Seaduses sätestatud kahel hoiustamise võimalusel on nii võlausaldaja kui ka võlgniku jaoks erinevad õiguslikud tagajärjed. Õigus võlausaldaja viivituse korral võlgnetav hoiustada on võlgniku jaoks väga oluline õigus, sest annab võimaluse kasutada hoiustamist
kaupu täis, et need hindade tõustes realiseerida, tasudes seejuures pankadele inflatsiooni tõttu tunduvalt vähem tegelikust laenust. Saksamaal toimus 1923. aastal hüperinflatsioon. Probleemiks kujunes mitmesuguste importkaupade massiline sissevool Eestisse, mistõttu sisseveo väärtus hakkas oluliselt ületama ekspordi väärtust. Krediidipoliitika- Seoses Tartu rahulepinguga Eesti sai Venemaalt 15 miljon kuldrubla, millel lisandus 24 miljon kuldrubla väärtuses aktsiaid ja väärtpabereid Eestis. Kuni 12 miljon kuld rubla väärtuses tõid tagasi tagasipöördunud eestlased. Illegaalne kauplemine- Venemaalt läbi Eesti palju kunstesemeid, kalliskive jne. Lääne-Euroopa ei tahtnud vastuvõtta enamlaste kulda ehk eetika ei lubanud verist kulda vastu võtta. Abiks tuli väike Eesti, mis pani liikuma kullavood läbi Eesti panga asutused (Puhtaks pesti) ja edasi läände toimetati. Kasutati Eesti erapanku (Mihkel Punga pangakontot, Harjupank)
komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). 229. Mis on maksekäsund ja arveldusleping? Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Maksekäsundi võib muu hulgas anda veksli, tšeki, krediitkaardi ja muu seesuguse maksevahendi abil. Arveldusleping on leping, millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja (kontopidaja) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga maksma selle eest tasu. 230
Amortisatsiooni võib vaadelda kui veoki soetamisel kasutatud raha raamatupida- mislikku kandmist osade kaupa kuluks. Kuluks kandmine tekitab amortisatsiooniaja jooksul irma pangaarvele vaba raha, mida on võimalik kasutada ettevõtte igapäevases tegevuses, deponeerida pika- ajalise hoiusena või soetada väärtpabereid kuni hetkeni, kui pärast amortisatsiooniaja lõppemist on vaja soetada uus sõiduk. Amortisatsioon on kulu liik, mis arvestab põhivahendi soetamise kulu ning mille raames jaotatakse soetamise kulu võrdsetes või mittevõrdsetes osades selle kasutamise ajale. Tavaliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
