vastavalt nende kulumisele või vananemisele. Väärtpaberiturg Turgu, kus kaubeldakse väärtpaberitega, kõige enam aktsiatega, nimetatakse väärtpaberibörsiks ehk fondibörsiks. - Esmasturg - uued aktsiad - Järelturg varem emiteeritud aktsiad Prospekt Prospekt on infoülevaade, mis sisaldab finantsilist informatsiooni uusi väärtpabereid emiteeriva aktsiaseltsi kohta Tallinna Börs Esmakordselt avati 3.jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval Tallinna Väärtpaberibörs avati 31.mail 1996.a. Väärtpaberitehingu - Investor teatab oma ostu-müügi soovist kulgemine Eestis börsipäeval hiljemalt 13.55 - Maakler registreerib investori tehingukorralduse
1. Investeerimine keskmise pikkusega ja pikaajalistesse kaubeldavatesse väärtpaberitesse - panga streteegia seisukohalt tähendavad sellised paigutused likviidsuse seisukohalt tagavara väljapääse (tehingut). Pank saab arvestada selliste tehingute korral rahavoogudega, mis tavaliselt realiseeruvad väärtpaberi tähtaja saabudes, samas võib aga pank arvestada sellega, et ootamatu likviidsuskriisi korral saab selliseid väärtpabereid reeglina normaalse hinna ning operatsioonikuludega realiseerida. 1. Väljastatavate laenude maksetähtaegade lühendamine - kõik lühiajaliselt reaalselt rahavoogu genereerivad finantsinstrumendid aitavad suurendada panga likviidsust. Seetõttu võib olla otstarbekas kohaldada pikaajalistele laenuklientidele lühemaajalisi tagasimakse graafikuid, mis tagaks laenusumma laekumise juba laenuperioodi vältel suhteliselt kiiresti. 1
Investeerimisfondide seadus. Kogumispensioni süsteemi toimimine on paika pandud Kogumispensionide seadusega. Kas pensionifondi osakud on pärandatavad? Jah. Pensionifondi osakud on väärtpaberid, mis on pärandatavad. Pärija võib saadud osakud lisada enda II sambale või võtta summa rahas välja tasudes sellelt tulumaksu. Kui isik on pensionieas ja juba sõlminud lepingu kindlustusseltsiga, siis talle enam väärtpabereid ei kuulu. Isiku lahkumisel siit ilmast sõltuvad maksed pärijatele kindlustusseltsiga sõlmitud lepingu tingimustest. Kuidas fondi valida? Eesmärkide määratlemine Fondi valik on kogumispensioni süsteemis Teie kõige tähtsam valik. Seda tuleb teha hoolikalt ning järelemõeldult. Jõudmaks nn " oma fondini" oleks kõigepealt mõistlik enda jaoks läbi mõelda kaks peamist investeerimise jaoks olulist küsimust: investeerimiseesmärk ja riskitaluvus. Milline on minu investeerimiseesmärk?
krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Kordaja arvutamisel võetakse aluseks ettevõtte likviidsed varad ehk siis valemisse pandult Maksevõime kordaja = käibevara kauba ja tootmisvarud / lühiajaliste kohustused 6 Käibevarana arvestatakse siin raha, lühiajalisi väärtpabereid ja lühiajalisi nõudeid Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe. See tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Hindamiskriteeriumid peaks siin olema siis: 0,9 < QR hea 0,6< QR < 0,89 rahuldav 0,3 < QR < 0,59 mitterahuldav QR < 0,3 nõrk
d. välisivestorid sisenesid suurte rahadega majandusse 36. Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis on panga nõudehoiuste suurus: a. 5000 miljonit krooni b. rohkem kui 750, kuid vähem kui 1500 miljonit krooni c. 1500 miljonit krooni d. 112,5 miljonit krooni e. 2000 miljonit krooni 37. Raha pakkumine väheneb kui: a. keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid b. keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust c. keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust d. kommertspangad vähendavad täiendavat reservi e. keskpank langetab diskontomäära 38. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 200000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 10000
Investeerimishoius- võimaldab saada osa aktsiaturgude tootlusest, mis võib anda võimaluse teenida tähtajalisest hoiusest suuremat intressi. Võlakirjad- võlakiri on väärtpaber, mis tõendab et võlakija saaja on võlaandjalt laenu saanud. Aktsiatesse- peab pidevalt jälgima aktsihindade muutusi börsiturul. Tuletisväärtpaber ehk derivaat- väärtpaber, mis tõestab et väärtpaberi omanikul on õigus või kohustus teisi väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa, kindlal hulgal ja kinda hinaga Kinnisvarainvesteering, kunstiteosed, kollektsineerimisväärsed esemed, väärismetallid, vääriskivid. Investeerimisfondid Pensionifond 15. Kuidas aitab kindlustus meil oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustuse eesmärk onvältida kindlustusvõtja või tema lähedaste majandusliku olukorra halvenemist ja maandada riske ootamatute sündmuste korral. Kindlustus
Sissejuhatus majandusteooriasse Kontrolltöö II 1) Turumajanduse tingimustes on ettevõtetel oluline töötada kasumiga. Tuuakse välja erinevaid ühiskonna vajadusi, näiteks on toodud 1. Täiendage ja selgitage 1-2 lausega: a) Sotsiaalne makstavad maksud, intressid ja dividendid. b) Eetiline ettevõte austab seadusi, kvaliteedinõudeid ja ökoloogilisi põhimõtteid. c) Humaanne palgad 2) Keda huvitab, et ettevõtte kulud oleksid väiksemad, kui tulud, järelikult et oleks kasum? Töötajad sest nad on huvitatud töötasust; Omanikud kapitalilt saadavad dividendid; Krediteerijad laenatud kapitalilt saadavad intressid; Kõrgemalseisvad organisatsioonid oma kasumiosa. 3) Ettevõtete jaotus majandusharust lähtudes. Tööstusettevõtted (tooraine ja materjalide töötlemine turule sobivateks kaupadeks) Kaubandusettevõtted (vahendab tootmist ja tarbimist ...
Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Krediidasutuste tuludest moodustavad suurima osa Intressid ja kuludest moodustavad suurima osa Halduskulud. 39. Investeerimisasutuste liigitus Fondivalitsejad - on AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Investeerimisühingud Investeerimisühing on AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid. Peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. 40
laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank o Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. - Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud infrastruktuursed asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. - Finantsturud, institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. o Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg). o Finantsinstrumendi elutsükli järgi (esmaturg ja järelturg).
Tähtajaga üle aasta. Kapitaliturud jagunevad esmas ehk primaarturuks ja järeldunuks ehk sekundaarturuks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist. Kui aktsiad on esmasturu läbinud (nendega on kaubeldud), siis edasi kaubeldakse nendega järelturgudel. Tegelikult ei ole nimetatud turgude vahel praktilist vahet, sest mõlemaid tehinguid teostavad enamus finantsturgusid. Vahet tehakse vaid kauplemistingimustes. Esmasturul võib väärtpabereid realiseerida kas nimiväärtusega või ülekursiga, esmasturul alakursiga ei kaubelda. Järelturgudel määrab aktsiahinna nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Kui ettevõte emiteerib väärtpabereid, siis tekib tal tegelikult laenusuhe investoritega ja aktsia emiteerimisel võtab ettevõte kohustuse maksta aktsionäridele dividendid. Kui ettevõte on vajalikud ressursid hankinud, siis edasi tuleb need ressursid tulutoovalt paigutada ning firma
Tähtajaga üle aasta. Kapitaliturud jagunevad esmas ehk primaarturuks ja järeldunuks ehk sekundaarturuks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist. Kui aktsiad on esmasturu läbinud (nendega on kaubeldud), siis edasi kaubeldakse nendega järelturgudel. Tegelikult ei ole nimetatud turgude vahel praktilist vahet, sest mõlemaid tehinguid teostavad enamus finantsturgusid. Vahet tehakse vaid kauplemistingimustes. Esmasturul võib väärtpabereid realiseerida kas nimiväärtusega või ülekursiga, esmasturul alakursiga ei kaubelda. Järelturgudel määrab aktsiahinna nõudmine ja pakkumine. Kui ettevõte emiteerib väärtpabereid, siis tekib tal tegelikult laenusuhe investoritega ja aktsia emiteerimisel võtab ettevõte kohustuse maksta aktsionäridele dividendid. Kui ettevõte on vajalikud ressursid hankinud, siis edasi tuleb need ressursid tulutoovalt paigutada ning firma
2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga 13. Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega? Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda. Koostatakse agentuuride poolt, tuntumad on Moody's ning Standard&Poor's. AAA kõrgeim. Baa-st allapoole tulevad spekulatiivsed võlakirjad. 14. (Võlakirjade tootlus) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM)
OPTSIOON annab õiguse tulevikus aktsiaid osta ja müüa varem kokkulepitud ajal ja varem kokkulepitud hinnaga FORWARD JA FUTUUR- sarnane eelmisega, aga lepingupooltel on KOHUSTUS osta või müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga. 80. Maaklerid ja vahendajad väärtpaberiturul Väärpaberivahendaja- jur. Või füüsiline isik, kes omab väärtpaberi vahendaja tegevuslitsentsi ning kelle tegevuseks on müüa ja osta väärtpabereid maakler- agent, kes ostab või müüb oma kliendi jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. 81. Avatud investeerimisfond - fond, mis korjab raha investoritelt ning investeerib seda fondi prospektis määratud instrumentidesse ( aktsiad, võlakirjad jne) fondiosaku ( aktsia?) saab alati müüa- osta fondiosaku puhasväärtusega. 82. Kinnine investeerimisfond Sisult sarnane avatud fondiga, aga on noteeritud börsil ning investor saa osta- müüa selle hinnaga, mis turul parasjagu on.
pikaajalistel või peaaegu võrdne...ja puudused: lühiajaline laen toob kaasa suurema likviidsusriski (sagedasem tagasimaksmine või pikendamine); intressikulude ebapüsivus aastati. Likviidsusriski on võimalik vähendada pikaajalise finantseerimise abil. William Baumoli poolt välja töötatud rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatava rahasumma selgitamiseks. ABC mudeli korral jagatakse varud kulude alusel kolme gruppi. Likviidsus tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. Likviidsus on funktsioon ettevõtte käibevara ja lühiajaliste kohustuste tasemest ning kooslusest.. Likviidsuse aspektid: jätkuv likviidsus ja finantspaindlikkus. Jätkuv likviidsus kätkeb endas ettevõtte igapäevaseid ning ootuspäraseid rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid, nagu toorme ostud, tootmine, toodangu müük, jne. Finantspaindlikkus on võime rahuldada ettenägematuid rahavajadusi.
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28. juunil 1919 allkirjastati Versailles'i rah...
Loenguplaan · Seos kahe tunnuse vahel kovariatsioon korrelatsioon Harilik lineaarne · Harilik lineaarne regressioonmudel Vähimruutude meetod parameetrite hinnangute leidmiseks regressioonmudel ...
lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 · 1920.ndate a. majandustõus osutus lühiajaliseks · Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses seoses ületootmisega · 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika, müües väärtpabereid mille hinnad langesid kohutava kiirusega · Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine · Vale majandamine võeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta · Valitsuste vead kriisi ajal TAGAJÄRJED: · Tööpuudus · Nälg ja rahulolematus · Keskklass vaesus · Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse · Tootmise langus · Uus tööpuudus
ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses. Kui me ei saa mõõta ringluses oleva raha hulka ja selle muutumist, on rahapoliitikat raske teostada ning tema tulemusi keerukas hinnata. Ajal, kui raha osa täitis kuld, ei olnud raha hulka raske mõõta- raha oli ringluses ligikaudu sama palju, kui riigis oli kulda. Peagi asendus kaupraha paberrahaga, millele mõne aja pärast lisandusid pangahoiused ja tsekid. Kuna tänapäeval saab paljusid väärtpabereid kiiresti rahaks ümber vahetada, siis seetõttu on piir raha ja mõnel teisel kujul hoitava vara vahel läinud ähmaseks. Raha täpseks defineerimiseks kasutatakse tänapäeval kolme mõõtu: - M1=sularaha+nõudehoiused, need on kõige likviidsemad raha funktsioonid. Neile varadele on iseloomulik, et need ei kanna intressi või on see väiksem, kui teiste varade kasutamise eest pakutav tulu. Nõudehoiusega äritehingu eest tasumiseks tuleb anda pangale korraldus ülekandeks.
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks). · emigratsioon -- isiku elama asumine Eestist teise riiki. · emitent väärtpaberi väljaandja · eneseteostus teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada · eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · esmasturg väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid · esmatarbekaup hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust · ettevõte (ka: firma, käitis) tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. · ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski
ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja ees...
· Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa!! · Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid · Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga Emitendi riskitaset ning sellest tulenevat oodatavat laenamise hinda väljendavad muuhulgas krediidireitingud 3 11. Mille poolest erinevad jooksev tulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? -YTM on tulumäär mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel.
rahapoliitilisi laene ja pakub neile hoiustamisvõimalusi. Koos teiste Eurosüsteemi keskpankadega osaleb Eesti Pank erakorralistes meetmetes, näiteks riikide võlakirjade turult ostmise programmis. Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutusetest sõltumatult ega allu Eesti Vabariigi Valitsusele. Eesti Pank annab aru Riigikogule. Eesti Pangal on keelatud otseselt või kaudselt krediteerida riigi- ja kohalikke eelarveid ning osta täidesaatva võimu organite poolt emiteeritud väärtpabereid. Rahapoliitika enne euro kasutuselevõttu Eesti riigi rahapoliitika alused olid määratud Eesti põhiseaduse, Eesti Panga seaduse ja teiste õigusaktidega. Eesti krooni emissiooni ainuõigus oli Eesti Pangal. Krooni raharinglust korraldas Eesti Pank. Kõik käibele lastud kroonid olid täielikult tagatud Eesti Panga kulla- ja konverteeritava välisvaluuta reservidega. Eesti Pangal puudus õigus krooni devalveerida. Eesti rahapoliitika baseerus aluutakomitee süsteemil.
kõik parimad tulu ja riski kombinatsioonid. On võimalik koostada efektiivsed portfellid, (vähima riskiga) iga portfelli oodatava tulususe saavutamiseks - efektiivsuspiir. Näiteks: me võime vähendada investeeringu riske, ilma et me kaotaksime tulususes. Efektiivse porftelli puhul, portfell sisaldab piisavat arvu aktsiaid, et spetsiifiline risk oleks hajutatud. Efektiivsuspiir on joon graafikul, kus on välja toodud tulu ja riski kombinatsioonid. Efektiivne turuportfell on portfell, kus väärtpabereid on piisavalt palju, et spetsiifiline risk oleks hajutatud. 4. Süstemaatiline risk vs spetsiifiline risk Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm) Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk)
Tegevuslube annab Eesti Pank. 2) Kindlustusseltsid - on ettevõtted, mis loovad kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid nimetatakse kindlustusmaakleriteks. 3) Väärtpaberivahendajad - on kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. 24. Tagatisfondi olemus Tagatisfond on investeerimisriskide maandamiseks kogutav reserv... 25. Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalisteks on: 1) Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. 2) Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d). 3) Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas
kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja või ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju, äritegevus toimub Eestis. Koondumist ei kontrollita, kui krediidiasutus, finantseerimisasutus, kindlustusandja või väärtpaberivahendaja, kelle igapäevaseks äritegevuseks on väärtpaberitehingud kas enda või teiste isikute nimel, omandavad edasimüümise eesmärgil teise ettevõtja väärtpabereid tingimusel, etnadei kasuta nende väärtpaberitega seotud hääleõigust väärtpaberid käibele lasknud ettevõtja konkureeriva käitumise mõjutamiseks, vaid ainult nimetatud väärtpaberite müügi ettevalmistamisel ning nende väärtpaberite edasimüümine toimub ühe aasta jooksul väärtpaberite omandamisest arvates. Koondumisele hinnangu andmisel lähtutakse vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes
suurenemiseni Investeeringute nõudluse suurenemine mõjutab sissetulekuid, suureneb tarbimine KOGUNÕUDLUS JA SKP SUURENEVAD Rahapoliitika vahendid: (vahendid, et mõjutada raha hulka majanduses) Avaturuoperatsioonid Laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär Pankade kohustuslikud reservid keskpangas. Avaturuoperatsioonid Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid (riigi võlakirjad) eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. Diskontomäär Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele.
2.2.4. Väärtpaberite pant Varaline õigus võib olla panditud esemeks, kui see on üleantav. Õiguse pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pandi rahaks tegemine toimub sarnaselt pandiõigusega asjadele pandipidaja võib õiguse või väärtpaberi võõrandada avalikul enampakkumisel. Väärtpaber on iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada. Väärtpabereid ei saa käistleda kui tavalisi vallasasju, mille pantimise korral on pandipidajal õigus tagatud nõude mittetäitmisel nõuda rahuldust panditud väärtpaberite arvel. 2.2.5. Ehitise kui vallasasja pant Registerpandile kohaldatakse hüpoteegi kohta sätestatut, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud. Registripidamise teatud mitteusaldusväärsuse tõttu ei ole seaduse kohaselt võimalik pandiõiguse heauskne omandamine. 2.2.6. Seadusjärgsed vallaspandiõigused 3. KINNISASJAÕIGUS 3
Hind kauba väärtus väljendatavas rahas ning see ei lange alati kokku, sest hind sõltub turukonjunktuurist. Väärtuse ja hinna seost reguleerib väärtusseadus. See väidab, et kauba hind kõigub väärtuse ümber olles kord kõrgem kord madalam sellest. · Raha on universaalne maksevahend. Töötasu, maksame makse, väljendame võlgu rahas. · Raha on ringlusvahend. Kaup Raha Kaup · Raha on rikkuse kogumisvahend. Üks vahenditest. Emiteerima raha ja väärtpabereid ringlusesse laskma. Raha ja missiooniõigus läks üsna kiiresti riigi kontrolli alla. Tekkis riigimonopol. Riik tagas käibel olevate väärismetallitükkide ehk müntide ühesuguse kaalu ja metallisisalduse. Mida enam kaubavahetus arenes, seda tülikamaks muutus ka väärismetallide kasutamine rahana. Käibele tuli paberraha. See võeti kasutusele 11. saj. Hiinas. Euroopas võeti algul katselisena Euroopas. I katse Rootsis lõppes katastroofina, pankurile määrati surmanuhtlus. 18. saj
omaniku valdusest läinud välja tema tahte kohaselt. (NB! Piirang ei kehti, kui asi on omaniku valdusest läinud välja tema tahte vastaselt – nt varastatud, kaotatud, vt järgmine punkt) Heauskselt omandajalt saab vallasasja välja nõuda 5 aasta jooksul alates tema poolt valduse saamisest kui vallasasi oli endiselt omanikult tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Heauskselt omandajalt ei saa tagasi nõuda raha ega esitaja väärtpabereid ega ka avalikul enampakkumisel müüdud vallasasju. Kinnisasja ei saa välja nõuda heauskselt omandajalt, kes on kinnistusraamatusse sisse kantud omanikuna, ka siis kui eelmine kanne, mille alusel omand üle anti, oli tehtud õigusliku aluseta. Heauskse omandaja õigused on seadusega kaitstud ja lõplikud kuna ta toetus kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse ja õigsuse põhimõttele. Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest (AÕS § 84)
konverteerida eelnevalt teada-olevateks rahasummadeks ja mille puhul väärtuse muutumise risk on ebaoluline. Rahalähenditeks on näiteks võlatähed, obligatsioonid, rahaturufondide osakud, deposiidid. Väärtpaberid Väärtpaber on dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Väärtpaberid on aktsiad, võlakirjad. Edasimüügiks ostetud väärtpabereid kajastatakse bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud. Lühiajaliste väärtpaberite soetamine Väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses. Tehingutasud kajastatakse soetusmaksumuses, kui väärtpaberid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil; finantskuluna, kui väärtpaberid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Väärtpaberite soetamisel tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse ja tehingutasude kohta raamatupidamiskanne (kajastamine soetusmaksumuse meetodil):
loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Alla kirjutas 15 riiki, hiljem ühines 48 riiki veel uut MS ei suutnud sellised deklaratsioonid paraku ära hoida Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses- valitses ületootmine, mille tagajärjel hinnad hakkasid langema. 29.okt 1929 puhkes New Yorgis börsi paanika, kus hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega. Põhjused- ületootmine kaupa toodeti rohkem kui inimesed suutsid osta Vale majandamineriigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida, ei suudetud enam laenu maksta. Laenukoormus läks liiga suureks Valitsuse vead kriisi ajalkaheldava väärtusega oli loobumine vabakaubanduse põhimõtetest ning kõrgete tollimaksude kehtestamine
aktsiaturgude tootlusest Võlakirjad, bonds väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja , väljaanja on võlakirja ostjalt laenu saanud , Tuletisväärtpaber e. derivaat, derivative - väärtpaber, mis tõendab, et väärtpaberi omanikul on õigus või kohustus teisi , väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa kindlal , hulgal ja kindla hinnaga. Kinnisvarainvesteering, real estate investment- käegakatsutav . investeering (maja, korter, maa), plussiks peab hästi raha , , väärtuse muutumisele, miinuseks vähene likviidsus. . ,
langus ja tõusuperioodide samasuur kestvus d. korrapärane korduvus iga 10 aasta järel Majandusarengu all mõeldakse a. pikaajalist protsessi, mis suurendab kõikide ühiskonnaliikmete heaolu ja vähendab tuluerisusi b. majanduse tsüklilisuse vähendamist c. digitaalsete tehnoloogiate arengut arengut d. SKP reaalkasvu ühe elaniku kohta Raha pakkumine suureneb, kui a. kommertspank emiteerib aktsiaid väärtpaberibörsil b. eraisik ostab LHV aktsiaid c. riigi keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid d. valitsuse eelarvekulutused suurenevad SKP arvestuses käsitletakse indiviidi kogutuludena kõiki tulusid enne makse ja tulusiirdeid. Keynes'i tarbimisfunktsiooni puhul kogutarbimine võrdub autonoomne tarbimine pluss tulust sõltuv tarbimismaht peale makse. Majandustsükli empiiriliseks põhjenduseks tuuakse: kõik vastused on õiged. Avaliku sektori roll majanduses (osakaal majanduses) on turumajanduse tingimustes väiksem kui erasektori osakaal. SKP kulutuste (tarbimise) alusel on a
Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe ja teadustöö ning loometöö. Notar ei või tegelda ettevõtlusega ega: 1) kuuluda äriühingusse, olla selle juhatuse ja nõukogu liige, likvideerija või prokurist; 2) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja; 3) olla pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige või kinnisasja sundvalitseja. Notar võib omandada avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja vahetusvõlakirju. Notar ei või olla erakonna juhatuse liige ega kuuluda välismaisesse poliitilisse ühendusse. Notaril ja tema büroo töötajail on keelatud olla poolte vahendajaks tehingute sõlmimisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kandidaaditeenistus Notarikandidaadiks võib saada Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kelle suhtes pole teada ühtegi asjaolu, mis eeldaks sobimatust notarina töötamiseks.
1) Viru Keemia Grupp Oil AS Eesti suurim põlevkivi ja põlevkivikeemia tootmisettevõte 2) Narvas asuvad Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsamaid põlevkivil töötavaid elektrijaamad 3) AS Kunda Nordic Tsement moodustati 1992 aastal. Toodetud seal aga 1870 aastast 10.3 Väärtpaberid reaalset rahalist väärtust omavate dokumentidega, mida väljastavad eraettevõtted või avalik sektor. Väärtpaberitega kaubeldakse väärtpaberiturul ehk börsil. 10.4 Väärtpabereid on 2 gruppi 1)Võlakirjad 2)Aktsiad 10.5 Väärtpaberibörsi hetkeseisu iseloomustavad indeksid 1) Talse Aktsiate keskmine tase Tallinna väärtpaberi börsil 2) Dow Jones Tööstusettevõtete aktsiate keskmine 3) Nastaq kõrgtehnoloogiaettevõtete indeks 10.6 Millest sõltub väärtpaberitesse investeerimisse riskiaste? Sõltub sellest, millest väärtpaberite portfell koosneb. Võlakirja abil laenab ettevõte ka raha ning võtab endale
vähem. M1 koosseisus on MO , millele liidetakse nõudmiseni ja sellega sarnased hoiused. M2 hõlmab finantsvarasid, mis kuuluvad M1 koosseisu ja vähemlikuviidseid säästuhoiuseid ja teatud tingimuslikke hoiuseid. M3 on esitatud mõõtudest kõige mahukam ning seda saab siduda raha laiema definitsiooniga ,mis lisaks eelnevates raha mööötudes sisalduvatele varadele võib hõimata mahukaid tähtajalisi hoiuseid valuutahoiuseid, väärtpabereid jmt. Krediidiasutused · Eestis litsenseeritud krediidiasutused o Eesti Krediidipank AS http://www.krediidipank.ee o Hansapank AS http://www.hansa.ee o SBM Pank AS http://www.sbmbank.ee/ o SEB Eesti Ühispank AS http://www.seb.ee o Sampo Pank AS http://www.sampo.ee o Balti Investeeringute Grupi Pank AS http://www.raha.ee o Tallinna Äripanga AS http://www
● laenu võtmisega kaasnevad kulud peavad olema võimalikult madalad ja seetõttu vajab laenuvõtja infot turuintressi määrade kohta Finantsvahendaja kasutamine tähendab kaudset finantseerimist, mis seisneb välja laenatud raha edasi laenamises. Teine võimalus on otsefinantseerimine, milles laenuandja ja -võtja suhtlevad omavahel ehk neil on otsekontakt. Nt kui ettevõte soovib ennast laiendada võib ta emiteerida täiendavalt väärtpabereid, mis laenuandjate poolt ära ostetakse. Otsefinantseerimine võib toimuda erinevate asjaolude tõttu (need soodustavad seda) nt: 1. vaba turu mehhanismidele on kehtestatud teatud piirangud 2. laenusaajal on kõrge krediidireiting, mis eeldab, et laenusaja kohta on piisavalt avalikku positiivset infot Erisus (kõige suurem neist) otse- ja kaudse finantseerimise vahel: Kaudse finantseerimise korral konverteerib ehk teisendab vahendaja tähtaegasid, mida
komisjonieseme. Komitent kohusutub komisjonärile maksma komisjonitasu (VÕS § 692 lg 1). Komisjonilepingud on vormivabad ning need on levinud kaubanduses, varahalduses ja investeerimistoimingute puhul. Komitent on kohustatud komisjonärile maksma komisjonitasu. Tasu määratakse kindlaks komisjonilepingus. 2.7.6. Maksekäsund Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel maksekäsundi järgi soodustatud isikule raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta (VÕS § 703 lg 1). 15 Maksekäsundi võib anda veksli, tšeki, krediitkaardi jms maksevahendi abil. Maksekäsundi aktseptimine on tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. 2.7.7. Arveldusleping Arveldusleping on leping, millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav kontopidaja
ettevõte oma varadega ja teisele poole jäävad finantsturud, kus müüakse ettevõtte aktsiaid ja teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride
kommertspankadelt teatud osa hoiuste hoidmist reservidena keskpangas. Keskpank saab seega mõjutada rahapakkumist reservimäära muutes. Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangad inimestele vähem laenu väljastada ning rahapakkumine väheneb. Reservimäära alandades saab keskpank rahapakkumist suurendada. Kolmas võimalus on keskpangal kas osta või müüa raha- ja kapitaliturul väärtpabereid ehk sooritades avaturuoperatsioone. Kui keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid, siis rahapakkumine suureneb (kommertspankade rahareservid suurenevad), väärtpabereid müües rahapakkumine väheneb. Seega, kui keskpank soovib näiteks pidurdada liiga kiiret inflatsioonitempot, tuleks kogunõudlust vähendada. Keskpank saab seda teha rahapakkumist vähendades (millega kaasneb ka intressimäärade tõus)
raha on vaja: TA (tooraine) alustame eesmärk on saame raha tootmisprotsessi toota kaupa Omavahendite investeerimine (OV) kus R' > R Võõrvahendite investeerimine (VV) või R'= R + m (siin jutt on AS-ist, sest OÜ-d enamasti väärtpabereid ei väljasta) Ettevõtte tegevuse rahastamiseks võib hankida vahendeid finantsturgudelt, mis omakorda jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Mis on nende vahe? Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsvaradega (kuni 1 a.) ja kapitaliturgudel kaubeldakse pikaajaliste (üle 1 a.) väärtpaberitega. Tavaliselt ettevõtted kasutavad rahaturgu oma likviidsuse juhtimisel, pikaajalisi vahendeid ning põhitegevust finantseeritakse reeglina kapitalituru vahenditest.
Nõustumine on aktepteerimine. Tavad ja praktika kui on midagi, mis on alati kehtinud, siis tehakse alati selle järgi. Nr teemandibörsil ei sõlmita kunagi kirjalikku lepingut. Tüüptingimustega leping tüüptingimusi saab vaidlustada. Kui laenuleping a mõni tingimus vastuolu seadusega, nt rikub inimõigusi ja siis saab neid vaidlustada. Koduukseleping seadus eelab, et sa ei saa kõigest õigesti aru. Lihtsam katkestada seda. Sidevahendi abil sõlmitud nt müüte aktsiaid ja väärtpabereid, kuid suuline leping ja see on kehtiv. Tarbijaleping peab teavitama kõikidest olulistest punktidest. Nt laenu kulukuse määr. Solidaarvõlgnikud vastutavad solidaarselt. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt. KOHUSTUST TULEB TÄITA ÕIGEL VIISIL JA ÕIGEL AJAL JA ÕIGELE ISIKULE JA ÕIGES KOHAS! Kohustusi võib täita kolmas isik! Võlausaldaja ei tohi kohustusest keelduda
Järgnevalt on toodud kõige olulisem info, mida on vaja teada dokumendi kasutamisel väljaspool Eestit. Apostillimise puhul on oluline, et dokumendil oleksid õiged andmed: dokumendi välja andnud ametiisiku ees- ja perekonnanimi allkiri ametikoht asutuse pitser Avalik dokument tuleb apostillida riigis, kus see on välja antud . 12. Raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine § 35. Hoiustamine (1) Notar võtab ametitoiminguna hoiule raha, väärtpabereid ja dokumente. Notar ei võta hoiule sularaha. (2) Hoiustamine on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. (3) Muu hoiustamine väljaspool võlaõigusseaduse § 120 ja käesoleva paragrahvi lõiget 2 on notari ametiteenus.
Kliendi jaoks on hea, sest saab koguda mmaksete kaupa, intress on samas päris hea. Panga jaoks on vahepealne variant. Pank ei tea alati sissemakseid, kui pole stabiilset sissemaksete graafikut. 8.Väärtpaberiturg. Väärtpaberite liigitus. Kauplemine väärtpaberitega. Börs. Väärtpaberi turg o Esmaturg aktsiate või väärtpaberite esmaemissioonid o Järelturg nendega hilisem kauplemine (nt Tallinna väärtpaberibörs) Väärtpaberituru osalised · Emitent emiteerib väärtpabereid (JI, FI, riik) · Investor ostab (FI, ettevõtte, riik) · Vahendaja - vahendab ostu-müüki (JI,nt maaklerfirma, pangad) · Järelvalveorgan - Finantsinspektsioon Väärtpaberituru liigitus: o Omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud o Võlaõigust tüendavad vekslid ja võlakirjad, need ei anna omanikuõigust, vaid õiguse saada intresse o Ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid Aktsia
14. Inflatsioon Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 15. Deflatsioon Deflatsioon on inflatsiooni vastand, st deflatsiooni puhul hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab. Isikute ostujõud suureneb. 16. Dividend Dividend on osanikele (aktsionäridele) jaotatav kasumiosa. Dividendi makstakse välja tavaliselt rahas, kuid selleks võib kasutada ka muud vara (nt teiste äriühingute emiteeritud väärtpabereid, oma toodangut jne). *Dividend on omanikutulu osanikele jaotavast puhaskasumist. Ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta. 17. Defitsiit Olukord, kus nõudmine on pakkumisest suurem nimetatakse (kaupade) defitsiidiks. Nimetatakse ka ülenõudmiseks või alapakkumiseks. Olukorda, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks või alanõudluseks. 18. Eelarve Eelarved on plaanid, mis koostatakse tulevaste situatsioonide
ettevõte. Prospekt kirjeldab ettevõtte ühingujuhtimise põhimõtteid, sisaldab ettevõtte äritegevuse analüüsi, konkurentsieeliseid ja strateegiat, organisatsioonilist ülesehitust ja aktsionäride struktuuri, tulevikusuundumusi, dividendipoliitikat, finantsnäitajaid ning ettevõtte ja väärtpaberite pakkumisega seotud riskifaktoreid. Aga samuti seotud pooltega tehtud tehinguid ja muid olulisi ettevõttega seotud asjaolusid. Esitlusturnee: Väärtpabereid pakkuva ettevõtte juhtkonna esitlusturnee, mille käigus on juhtkonnal võimalus kohtuda kõigi oluliste institutsionaalsete investoritega ning selgitada ettevõtte strateegiat, finantsseisu jne. Bookbuilding: Müügihinna määramise metoodika aktsiate avalikul pakkumisel. Aktsia hind määratakse siin pakkumisperioodi lõpus tulenevalt nõudluse ja pakkumise vahekorrast ehk ülemärkimise tasemest. Bookbuilding’u metoodika on enam levinud viis hinna
6. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad • Otseinvestorid • Portfelliinvestorid Kutselised investorid • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) • Maaklerifirmad (brokerages) • Kommertspangad • Kindlustusseltsid • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval: tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile Väärtpaberibörsidel saavad tehinguid teha ainult börsi liikmed. Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema
Eesti pangasüsteemi arenguga. Keskpanga majandusliku sõltumatuse määrab oluliselt veel see, kuidas on reguleeritud keskpanga suhted riigieelarvega. Paljudes riikides saab keskpank automaatselt valitsusele laenu anda kuigi piiratud võib olla laenulimiit. Eesti pangal on vastavalt seadusele otseselt või kaudselt keelatud krediteerida riigi eelarvet, kohalikke eelarveid ning osta nendelt nende poolt emiteeritud väärtpabereid. Eesti panga selle kohase seadusliku regulatsiooni loomisel lähtuti just suurema iseseisusega keskpanga põhumõttest, mis tõttu valitsuse mõju Eesti Pangale on lõppkokkuvõtte suhteliselt väike. Rahvusvaheliste arvelduste pank (Bank for International Settlements, BIS). Ajaloos nimetati seda panka riikide keskpankade keskpangaks. Asub Šveitsis Baselis ning formaalselt tegutseb ta Šveitsi kommertspanga litsentsiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
