maksud, oleks võinud saadud raha kasutada vaesemate inimeste toetamiseks. Nii oleks ka vaesemate ostujõud paranenud ning ületootmist poleks tekkinud. 9. Miks levis majanduskriis üle maailma? Sest alguses oli majanduses õitseng. Inimesed said osta endale korteri, külmkapi ja sõiduauto. Rahapuudust korvati laenudega ning uus trend oli ka järelmaks, mis ei kohustanud kohe kogu raha välja käima. Elavnes ka väärtpaberitega spekuleerimine börsidel. inimesed ostsisd väärtpabereid (aktsiaid, võlakirju) odavamalt ning müüsid kallimalt maha. Kuid hiljem üliagar laenamine maksis valusalt kätte. Tekkis lõhe tarbekaupade hulgityootmise ning elanikonna ostuvõime vahel. Ehk kaupa oli rohkem kui inimesed suutsid osta ning siin ei aidanud reklaam ega kaupade järelmaksuga müümine. Kuna USA oli majanduskriisis, siis ei ostnus USA enam Euroopast kaupa sisse ning nii jõudis ka majanduskriis ka Euroopasse. 10. Milliseid viise kasutasid erinevad riigid majanduskriisist
Seal sõlmiti tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles’ paika pandud läänepiiri. Briand’i ja Kelloggsi pakt(1928)- Prantsuse välisminister ja USA riigisekretär. Selle järgi kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Sellele kirjutas alla 15 riiki, hiljem veel 48. Sõda see siiski ära ei suutnud hoida. Ülemaailmne majanduskriis- 29. okt 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Hakati müüma väärtpabereid ja nende väärtus langes hetkega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga enamuse oma varandusest. Nad ei suutnud enam pangale võlgasid tagasi maksta, selle tulemusel kukkus kokku pangandus. Järgnes pankrottide laine tööstuses, töötute arv kasvas, ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist veelgi. USA nõudis tagasi laene Euroopalt ning kehtestas neile kõrged tollimaksud. Selle pärast laienes majanduskriis Euroopasse ja teistesse maailmajagudesse
säilitada selline likviidsustase, millest piisab ettevõtte tähtajaliste kohustuste õigeaegseks täitmiseks. 12. Investeerija intressiriskina peetakse silmas finantsaktivatelt saadava tulu kindlust, eriti pikaajalistelt väärtpaberitelt. Investeerija intressiriskina peetakse silmas finantsaktivatelt saadava tulu ebakindlust, mille tingib intressimäärade muutumine, eriti pikaajaliste väärtpaberite hinna muutumine. 13. Finantsrisk tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. Likviidsus tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. 14. Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda väiksem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus. Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda suurem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus. 15. Faktooringulepinguga ei kohustu otseselt üks isik (faktooringu klient, nt kaupade müüja) loovutama teisele isikule (faktoor, faktooringu andja) rahalise nõude
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks.
Meie grupp teeb kolmanda. Andmeid saab finantsinspektsiooni kodulehelt: www.fi.ee TÄHTAEG: 19-st aprillist Raha Sisse juhatus ainesse. Finantsinstrument- kohustus, lepinguline õigus, II osapoolele vara üleandmise või vastuvõtmisega seoses, leping mille tulemusel ühele osapoolele tekib finantsvara ja II osapoolele finantskohustus või ka omakapitali instrument. Finants instrumentideks loetakse lisaks rahale; väärtpabereid, laene, hoiuseid, tuletis instrumente ehk derivatiive, võlgu ja nõudeid. Elektrooniline raha-raamatupidamislik raha-plastikraha- kontoraha ja sula raha- käega katsutav raha. Esemed -> Kaupraha -> väärismetallid -> mündid (13saj. alguses hakati vermima) Barter tehing kullakaupmehed 1220 tast pärinevad ühepoolsed õõnesrahad. ->kviitungid ja vekslid -> Raha 1) pangatähed 2) mündid 3) elek. Raha
Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. o Finantsturud: Esmas- ja järelturg Raha-ja kapitaliturg · Finantstooted: o Finantsinstrumendid o finantsteenused 17. Väärtpaberituru osalised: · EMITENT - isik, kes on väärtpaberid välja lasknud või võtnud endale vastava kohustuse. · VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD
Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. Kogu maailma jaoks osutus saatuslikuks Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal. Nad saavutasid sellega alguses majandusele elavnamise, kuid nende poliitika tõi hiljem Euroopa rahvastele palju kannatusi. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult ja seda iga päev. Aktsiaomanikud üritasid päästa, mis päästa annab, ning müüa väärtpabereid ükstapuha mis hinna eest. Väärtpaberiteturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine. Börsujrahhile järgnenud suurt majanduskriisi on nimetatud ka Suureks deperessiooniks. Selle tagajärjel läksid tuhanded ettevõtted pankrotti ning paljud tehased ja vabrikud jäid seisma. Ettevõtte omanikud kasutasid kõikvõimalike vahendeid: alandasid kaupade hindu, vähendasid tootmist, vallandasid töölisi. Need kes tööle jäid pidid leppima väiksema palgaga.
Meil on tarvis leida toore liha kogus, st leida tervik. Enne aga tuleb leida antud osale vastav protsent. Teeme joonise. 1) Mitu protsenti moodustab keedetud liha toorest lihast? 100% - 35% = 65% 2) Kui palju oli toorest liha? 65% lihast on 2,6 kg 2,6 : 0,65 = 4 (kg) Vastus. Selleks, et saada 2,6 kg keedetud liha, peab olema 4 kg toorliha. Aktsia ja dividend Ettevõtted võivad moodustada aktsiaseltse. Kui aktsiaselts vajab tootmise laiendamiseks raha, siis müüakse väärtpabereid, mida nimetatakse aktsiateks. See, kes ostab endale aktsia, on aktsionär. Aktsia tõestab, et aktsionärile kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist. Aktsiaseltsid maksavad aktsionäridele oma kasumist kord aastas osatulu ehk dividende, mida väljendatakse protsentides aktsia nimihinnast. 5 Brutopalk ja netopalk Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega.
1.3. Kapitaliturg Kapitaliturul ringlevad pikaajalised kohustused (tähtajaga üle 1 aasta) ja ettevõtte aktsiad ning võlakirjad. Kapitalituru näitena võib nimetada fondibörsi (Tallinna Väärtpaberibörs). Maakleritel ja diileritel on õigus sõlmida lepinguid ka väljaspool börsi, nn. letitehingud. Kapitaliturg jaguneb kaheks: a) Esmaturg (primaarturg), kus ringlevad vastselt emiteeritud väärtpaberid. b) Järelturg (sekundaarturg), kus neid emiteeritud väärtpabereid edasi müüakse. Sekundaarturu väärtpaberid pärinevad esmaselt turult, primaarturg on sekundaarturu väärtpaberite allikas. Praktikas ei ole piirid esmase ja järelturu vahel kindlalt tajutavad, kuna enamus finantsasutusi tegelevad nii lühi- kui ka pikaajaliste väärtpaberitega. Väärtpabereid ringlusse lastes saab ettevõte tegelikult raha laenuks, mille eest kohustub maksma kreeditoridele intresse.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Äritahandus") 5
millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul). Milliseid näitajaid kasutatakse Inflatsioonitempot mõõdetakse erinevate hinnaindeksite abil. inflatsiooni mõõtmiseks? Väärtpaberituru osalised. Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d)
Raha vaadeldakse kui teatud varu, mille tagavara tuleb pidevalt täiendada. Eeldatakse, et rahavaru täiendamine toimub väärtpaberite müügist saadavate summadega.Eesmärgiks on viia säilituskulud ja tellimuskulud miinimumini 50. Miller-Orri mudeli põhiseisukohad Eeldatakse, et ettevõttel on väärtpaberiportfell, mille kaudu toimub rahajäägi reguleerimine. Ettevõtte rahajääk muutub pidevalt. Kui see on jõudnud ettevõtte poolt minimaalselt lubatud jäägini, siis tuleks väärtpabereid müüa, vastupidisel juhul tuleks väärtpabereid osta. Järeldus: väärtpabereid müüakse tihedamalt ja väiksemate summade eest, kui neid ostetakse. 51. Nõuete e. debitoorse võla juhtimise meetodid Ostjate debitoorse võlgnevuse suurust mõjutavad: müügikäibe suurus, äritegevuse iseloom, krediidi müügi osakaal käibes, müügitingimused Müügitingimused määratakse kindlaks ostjatega sõlmitavates müügilepingutes
finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. 5. Finantsasutus (financial institution)( )( Das Finanzinstitut )- on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). 6. Finantsvahendaja (financial intermediary)(der finanzintermediär)( )- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. 7. Emiteeriv finantsvahendaja (issue a financial intermediary)(- depositaarsed ( kommertspangad, laenu- ja hoiuühistud, hoiupangad, krediidiühistud), lepingulised (elukindlustus, õnnetuskindlustus,varakindlustus, pensionifondid) ja investitsioonilise
Väärtpaberid Click to edit Master text styles Aneli Peterson Second level Kiiljan Kanarbik Third level Lii Konts Fourth level Caroli Lanno Fifth level Elina Kinko Anny-Gret Anderson Kristiina Stokkeby Mis on väärtpaber? Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti Click to edit Master text styles mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu. Fifth level Kaks kõige t...
9 efektiivse tulukõvera kujust (wikipedia.org/wiki/Modern_portfolio_theory). Tavaliselt püütakse investeerimisotsuste vastuvõtmisel risk hajutada ehk vähendada. Seda saavutatakse diversifitseerimise abil s.t. investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel, moodustades kogumi, mida nimetatakse investeeringute portfelliks. Hajutatud riskiga investeeringuportfell sisaldab erinevaid väärtpabereid, nt. võlakirjad, aktsiad, pangahoiused. Selline investeerimisportfell on riskide eest hästi kaitstud, sest nii majanduses kui poliitikas ei toimu muutused ühekorraga. Investeerimisportfelli moodustamisel tuleb jälgida eesmärki, et väikseima riskitaseme juures oleks võimalik saavutada maksimaalse kasuminormi. Portfelli keskmine kasuminorm kujutab erinevate investeeringute kasuminormide kaalutud keskmist. (www.riskglossary.com/link/portfolio_theory.htm)
pidevalt jägida ning kui mõni neist ei õigusta luutsi tuleb see välja vahetada. Rahaturg kaubeldakse lühiajaliste väärpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta Kapitaliturg kaubeldakse pikaajaliste väärpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta Järelturg finantsturg, kus kaubeldakse juba käibel olevate väärtpaberitega ning kus vahetub väärtpaberi omanik Esmasturg finantsturg , kus äsja emiteeritud väärtpabereid müüakse kindlaksmääratud intressimäära ja hinnaga ning väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab aktsiate kursi muutumist mingi eelmise ajavahemikuga võrreldes 6.Rahvusvaheline rahaturg e. IBRD e. Maailmapanks IMF e. Rahvusvaheline valuutafond. IBRD - pärast II Maailmasõda arengumaadele pikaajalise erendusabi andmiseks rajatud rahvusvaheline institutsioon.
nõuandja rolli. Inimesed, kes soovivad oma vara kindlustada, saavad sealt vastavad juhised, kuidas toimida ja milliseid lepinguid sõlmida. Notar annab inimestele erapooletut õiguslikku nõu, tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, allkirja ja ärakirja õigsust ning dokumendi tõlke õigsust või tõlkija allkirja õigsust. Sealhulgas on notaril õigus tõestada hääletamis-ja loosimistulemusi. Notar võtab hoiule ja annab edasi raha, väärtpabereid ja väärtasju, väljastab registriseisu tõendeid ja registri väljatrükke, koostab varaloendeid. Kui ühe riigi asutuste poolt väljaantud dokumente kasutatakse teises riigis, on vaja tõendada nende ehtsust. Selleks tuleb dokument kas legaliseerida või apostilliga kinnitada. Viimasega on õigus ka notaril tegeleda (Riigi Teataja). Notarite tööd reguleerivate seaduste järjepidev täiustumine on kaasa toonud uute ülesannete ja funktsioonide lisandumise
Inimesed arvasid, et karmi käega valitsejad ja riigikontroll suudavad riigi raskest olukorrast välja tuua. USA-s allkirjastati Dawes´i plaan USA andis Saksamaale laenu ja vähendas reparatsioone. USA majandusele mõjus I Maailmasõda hästi (laenuintressid, relvamüük, kaubad Euroopasse). USA-s tekkis majandusbuum, mis tugines kergele laenusaamisele ja ületarbimisele. Rikastumisootuses osteti kokku kõikvõimalikke väärtpabereid. Selle tulemusel kujunes ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse põllumajandusest (1929. a.). Järgnes ebakindlus aktsiaturul. Oktoobris tekkis paanika New Yorki börsil (,,Must neljapäev"). Kõik müüsid, hinnad langesid, inimesed kaotasid vara, laene ei suudetud tasuda, panganduses krahh, tööstuses pankrotid, inimesed töötuks, tarbimine lõppes. Ülemaailmne majanduskriis kestis 1929-1933 a. PÕHJUSED: 1. ületootmine. 2. valemajandamine (rahva liigne laenukoormus). 3
kasumi nüüdisväärtusest lahutatakse kapitali pakkumishind: NPV = PV Sk (3) Kus, Sk - kapitali hind, sisaldab masina ostuhinda ja iga perioodi kasutamiskulusid. PV ajaldatud loodetava kasumi suurus. suurus Järeldused 1. Kui NPV>0, siis on firmal kasulik põhivara soetada. 2. Kui NPV < 0, siis kulud ületavad loodetava kasumi nüüdisväärtuse ja firmal on kasulik põhivara asemel osta väärtpabereid. väärtpabereid 3. Ajaldatud puhasväärtuse (puhasmaksumuse) kriteeriumi kasutamise tulemuseks on see, et kapitaliinvesteeringuid tehakse rohkem madalama intressimäära korral. 29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ajaldatud puhasväärtuse kriteeriumi või mingi i i samalaadse l d reeglili kasutamisega k t i on
Kasvas tööpuudus ja inflatsioon. Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. Rikastumise lootuses osteti kokku väärtpabereid ehk aktsiaid, mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu tegelikust väärtusest kõrgemaks. Üha suureneva tarbimise tõttu püsis majandus mõnda aega tõusuteel. Kuid majanduse areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele. Paljuski toetasid majandust riikidevahelised keerulised laenusuhted, mis muutusid riigid üksteisest sõltuvaks. Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis seetõttu kaasa tuua kriisi. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses
finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54. Väärtpaberituru osalised: *emitendid (isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse, nt börsiettevõtted); *investorid (isikud, kes on omandanud väärtpaberid); *väärtpaberituru kutselised osalised (investeerimisteenust pakkuvad asutused, nt börs, krediidiasutus) 55
finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54. Väärtpaberituru osalised: *emitendid (isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse, nt börsiettevõtted); *investorid (isikud, kes on omandanud väärtpaberid); *väärtpaberituru kutselised osalised (investeerimisteenust pakkuvad asutused, nt börs, krediidiasutus) 55
arvestada sellega, et liigne raha hoidmine vähendab rentaablust. 8. Kirjeldage raha juhtimise Baumoli mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt sõnadega selle toimimise põhimõtteid. Baumoli mudel ehk varude juhtimise mudel – raha kui varu, mille tagavara pidevalt täiendatakse väärtpaberite müügist saadavate summadega. Eeldatakse, et ettenägematut raha ei laeku, rahavajadus on stabiilne, intressimäär on stabiilne ning väärtpabereid on võimalik igal ajal mõistliku hinnaga müüa. Tellimuse summa C - kui suures summas me väärtpabereid müüme, et raha saada Kulud - kui suured on varudega seotud kulud (antud juhul on raha varuks) Kui konverteerime väärtpabereid rahaks, siis tellimiskulud Säilituskulud - lähtume intressist, mis meil jääb saamata selle tõttu, et me väärtpabereid endal hoiame. Meil on vaja intressimäära ja milline on keskmine summa, mida me oleme rahaks konverteerinud.
riike. SM Katastroofiline olukord reparatsioonide pärast. 1923 hüperinflatsioon. 1924 Dawesi plaan USA abi ja laenud SM-le. Majanduse elavnemine oli seotud sõjaks valmistumisega. USA Juhtriik majanduses ja kogu maailmas, EUR oli võlgu. 1920 parim ajastu, majandusbuum. 1913 konveiermeetod(Henry Ford). Majanduselu oli tegelikult petlik 2/3 tuludest oli 1% inimeste(rikaste) käes. Võeti palju laene ja osteti väärtpabereid. USAs sai kriis alguse. 10. SUURE ÜLEMAAILMSE MAJANDUSKRIISI PÕHJUSED, MILLISEID MEETMEID KASUTATI ERINEVATES RIIKIDES KRIISIST VÄLJUMISEKS? - ületootmine. Inimesed ei jaksanud toodetud kaupu piisavalt osta. Raha kaupade tootmiseks oli juba kulutatud, kuid tagasi see raha toojani ei jõudnud. Edasiseks tootmiseks vahendeid aga ei jätkunud. - ebamajanduslik käitumine. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene. Laenatud raha kasutati tarbekaupade või väärtpaberite ostmiseks
Tartu Ülikool EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Eestis on kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas ehk riiklik pensionikindlustus, II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63- aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast. (Varem maksis riik 4% ja inimene ise 2%.) Täiendav kogumispension on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. Kolmanda samba kogumiseks on kaks varianti: pensionikindlustus ja pension...
tegelikku rahalist hoiust ja selle tegevus on sarnane säästu ja laenu institutsioonide omaga. Mõlemal juhul tuleb tegevuskulud hüvitada välja laenuvõtjate poolt makstavate intresside ja investoritele lubatud summa vahega. WIR-i süsteemis osalejatel ei ole n-ö reaalseid hoiuseid, sellega seoses ei anta ega võeta ka tavamõistes laene. Kui liige taotleb WIR'i krediiti, siis peab ta olema võimeline andma tagatiseks hoiuraamatuid, võlakirju, väärtpabereid, elukindlustuspoliise, pandilepinguid jne. Need dokumendid jäetakse WIR´i kontorisse hoiule ja tagatiseks. WIR'i osanik võib jätkata oma investeeringu või säästu pealt intressi saamist ja hoida oma kindlustuskaitset jõus. Liikmeks saamine Tehingud WIR'i liikmete vahel kulgevad lihtsalt. Selleks, et liikmeks saada, peab ärimees ainult kuulutuma oma kavatsust hakata kasutama WIR-panga teenuseid, kas osaliselt või täeielikult, oma arveldusteks teiste liikmetega
üle. Väärtpaberiturgu on vaja nii ettevõtete kui ka üksikute rahavoogude- rahasummade, mis ettevõtete ja üksikisikute käest läbi käivad- tasakaalu viimiseks. Kui ettevõte laiendab kiiresti tegevust, on tal seadmete soetamiseks vaja rohke raha, kui toodete möögist laekub. Raha hankimiseks võib ettevõte müüa väärtpaberiturul aksiaid või võlakirju. Nende ostmisest on huvitatud näiteks inimesed, kes säästavad raha pensioni tarvis. Põhjused, miks väärtpabereid ostetakse ja müüakse, ei piirdu rahavoogude tasakaalustamise vajadusega. Sageli annavad suurema osa väärtpaberituru käibest hoopis spekulandid, kes püüavad lõigata kasu väärtpaberihindade lühiajalistest muutustest. Väärtpaberituru alternatiiv on rahavoogude tasakaalustamine panga vahendusel. Investeeringu tasuvuse hindamine Lihtsaim viis inveteeringu tasuvusest aimu saada on arvutada investeerngu tasuvusaeg- kui pika ajaga äri käivitamiseks kulunud raha tagasi teenitakse
· suureneb risk kaubandusdefitsiidi kontrolli alla saamiseks. Eelised ühisraha kasutuselevõtul: · siseturu võimaluste parem ärakasutamine · majanduspoliitika stabiliseerumine 3 · valuutaspekulatsioonide vähendamine · hinnaläbipaistvuse teke kaubavahetuses. 8. Finantsvahenduse olemus ja roll majanduses Finantsvahendaja on instutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus- ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemaid summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks inimene soovib hoiustada 5 000 EEK, teine inimene soovib laenu 50 000 EEK) ning ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused. Finantsturud jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Erinevus on tehingute kestvuses.
lihtaktsia hinna maksimeerimisele. Seega on finantsjuhi peamine eesmärk planeerida fondide omandamist ja kasutamist nii, et maksimeeritakse ettevõtte aktsiate teoreetilist väärtust. Ettevõtte finantsjuht seisab silmitsi kahesuguse probleemiga: 1. Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha (puhaskasum) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus). Agentuurikonflikt ettevõttes.
2) Võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) Vara on arestinud ebapädev isik; 4) Võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Vara hoidmine Üldjuhul jääb vara võlgniku hoiule, kui see ei ohusta sissenõudja nõude rahuldamist. Võlgnikul on kohustus tagada vara säilitamine. Võlgniku valdusse ei ole lubatud jätta sularaha, väärisesemeid ega dokumendi kujul olevaid väärtpabereid nende kerge realiseerimise tõttu. Võlgniku valdusesse jäetav arestitud asi tuleb märgistada (TMS § 71 lg 2). Märgistamise ehk pitseerimise nõue kuidas teha, seaduses ei ole kirjas. Märgistuse olemasolu aitab vaidluse lahendamist, kui vaidlus selles, milline konkreetne asi oli arestitud. Elektroonika ja muude kodumasinate puhul seerianumbrite märkimine arestimisakti. Kui kohtutäitur ei jäta arestitud asja võlgniku valdusse ega võta seda oma hoiule, võib asja
* kindlustusmaksete suhe SKP-sse * kindlustusetihedus ehk makse suurus ühe elaniku kohta. Investeerimisfondid ja muud väärtpaberi vahendajad Investeerimine- ärikapitali paigutamine kasumi eesmärgi saamisel ..spetsialiseerunud rahaasutused, mis on ellu kutsutud investeerimisalase tegevuse hõlbustamiseks. Eesmärgiks tulu teenimine, võimaldab luua hajutatud investeerimisportfelli ja spetsialisti abiga ühiselt investeerida. See tähendab et osta väärtpabereid, paigutada raha muudesse finantsinstrumentidesse, rahaturufondidesse. 1997a võeti vastu esimene investeerimisseadus. Parem riskide hajutamise võimalus on läbi investeerimisfondide. Fondivalitsejal peab olema tegevusluba ja fondijuhid kes siis vastutavad omakorda fondi valitseja eest. Tegevusloa taotlemisel nõutakse fondi valitsejalt asutamislepingut ja teatud kindlaks määratud miinimum summa ulatuses kapitali olemasolu 125 000 eurot ja pensionifondide
tegemas. Pole vaja järjekorras seista, pole parkimisprobleeme ja pole vaja täita pabereid. Klientidelt saadud väga positiivne tagasiside kinnitab pakiautomaadi teenuse kvaliteeti ja mugavust (2). 1.3 Keelatud saadetised Kiiresti riknevaid toiduaineid; radioaktiivseid, lõhke-, söövitavaid, mürk-, tuleohtlikke, külmakartlikke aineid; vedelikuga täidetud anumaid, mis ei ole lekkimiskindlalt suletud ja purunemiskindlalt pakendatud; raha, münte, väärtpabereid, obligatsioone, väärismetalle ja -kive; elustaimi; -loomi; -linde; -kalu; vastava pakenduseta teravaid esemeid; narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; laskemoona ja relvi (2). 1.4 Pakiautomaatide asukohad · Tallinn/Harjumaa-Keila Selver, Laagri Maksimarket, Maardu Centrum,Tallinna Lasnamäe Prisma, Tallinna Nõmme Keskus, Tallinna Pirita Selver, Tallinna Tondi Selver, Tallinna Mustika Keskus, Tallinna
Tsirguliina Keskkool Hanna-Liisa Pärnik-Pernik MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE 8.KLASS Tsirguliina 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE....................................................................................4 1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt........................................................................4 1.2. Eesti raha ajalugu.............................................................................................................5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992........................................................................6 2.1. Ees...
suureneb / kahaneb; d) nõutakse pankadelt likviidsete aktivate säilitamist senisest suuremates kogustes; Vastus: (i)(i), (ii) (iv); suureneb / kahaneb; (ii), (iii) või (iv); e) müües vähem bonde ja väärtpabereid; Vastus: (i), (i), (ii), (iii) või (iv); suureneb suureneb;/ kahaneb f) asendades £1 miljoni väärtuses pikka aega seisnud väärtpabereid £1 miljoni väärtuses valitsuse võlakirjadega. Vastus: (i), (ii), ((iii)) või (iv); suu suureneb; e eb; / kahaneb suureneb g) hoitakse intressimäära pankade jaoks allpool turumäära, kuid seejuures vähendades laenude hulka, mida pangad selle intressimääraga laenata tohivad; Vastus: (i), (ii),
lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus ainult keskpangal. I revolutsiooniline pööre panganduses pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev o klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav o raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad Muud krediidiasutused Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene o laenu-hoiuühistud o krediidiühingud o finantseerimisfirmad
2. 1928 Briand'i-Kelloggi pakt patsifistlike unistuste kulminatsioon; kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt (15 riiki kirjutas alla, hiljem +48) ei hoidnud uut maailmasõda ära Ülemaailmne Majanduskriis 1. Kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, hinnad langesid, teraviljaturg varises kokku) 2. Ebakindlus ühendriikide aktsiaturul 3. 1929 29. okt New Yorgi börsi turul paanika: hakati müüma väärtpabereid, hinnad langesid kohutava kiirusega, miljonid inimesed kaotasid varanduse, varises kokku pangandus, pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed, elanikkonna ostujõud langes järsult, tootmine vähenes veelgi, kõrged tollimaksud sisseveetavatele kaupadele, kriis jõuab euroopasse 4. põhjused: ületootmine (toodeti rohkem ,kui suudeti osta), vale majandamine (riigi toetusel palju laene), valitsuse vead kriisi ajal (kõrged tollimaksud 5
· toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel. Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad tulusid tootmisteguriturgudel (markets for factors of production, mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta toodanguturgudelt tarbimiseks vajaminevaid tooteid ja teenuseid ning finantsturgude abil paigutada oma tulude ülejäägid säästudena näiteks pankadesse või osta väärtpabereid. Firmad seevastu saavad tulu valmistatavate toodete, teenuste müügist ning nende kulutused on seotud tootmistegurite eest maksmisega. Nii kodumajapidamised kui firmad võivad finantsturgudelt võtta laenu, et finantseerida investeerimiskaupade ostusid. Avalik sektor, valitsus saab tulusid maksudest ning kasutab neid selleks, et teha kulutusi, see tähendab maksta ostetavate toodete ning teenuste eest. Igasuguse majanduse tootmise väljund ehk SKP sõltub esmajoones kahest tegurist:
· liisingu kasutamisel hoiab liising liisinguvõtja käibekapitali taseme stabiilsena, säästes sularaha teiste tehingute jaoks, mille tulemusena paraneb ettevõtte likviidsus; · hangitud vara läheb kohe tulutoovasse kasutusse, samal ajal kui vara eest tasumine jaotatakse pikale perioodile; · lisaks liisinguobjektile ei nõuta muid lisatagatisi. Väärtpaberite emiteerimine Pikaajaliste projektide finantseerimiseks emiteeritakse kahte tüüpi väärtpabereid: · aktsiaid - omakapitali suurendamine: · võlakirjad - kinnitab saadud laenu ja kohustab selle kokkulepitud tähtajal tagasi maksma. Tavaliselt makstakse kindla tähtaja tagant intresse. Veel omakapitali kaasamise võimalusi: · Leida sõltumatuid investoreid (sõbrad, tuttavad, äripartnerid); · Leida omakapitali investeeringuid teostavad finantsinvestorid riskikapitali fondid (panevad raha omakapitalina firmasse sisse, tavaliselt ei ületa see 20-
Aja jooksul märkasid kullassepad, et inimesed võtavad välja vähem kulda, kui nad hoiule annavad. Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja laenama, et intressi teenida. Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima. Samuti tegutsevad ka kaasaegsed pangad. Kaasaja pank: · raha koondav · raha säilitav · laenu andev · laenu võttev · klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav · raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: · erapangad · riiklikud pangad · segaomandiga pangad Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: · suurpangad · keskmised pangad · väikepangad RISKID PANGANDUSES: likviidsusrisk tehingurisk
võimaldab suuri kahjusid vältida. Alternatiivstrateegiad on kaudseks tagatiseks investoritele ja laenuandjatele ning nende läbimõtlemine vähendab riski.(Pihlak, Ülle) Investeeringu portfellirisk ja tasuvus Tavaliselt püütakse riski hajutada ehk diversifitseerida. See tähendab, et investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel ehk siis moodustatakse kogum mida nimetatakse investeeringu portfelliks. Hajutatud riskiga portfell sisaldab erinevaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, pangahoiused jne). Selline portfell on riski eest hästi kaitstud sest nii majandus kui poliitiline olukord ei muutu kunagi korraga. Investeeringu portfelli moodustamisel tuleb jälgida eesmärki ,et väikese riski juures saavutataks maksimaalne tulu. Näiteks tuleb leida väärtpaberi portfelli prognoositav keskmine tulu teades, et portfellis on väärtpaber A osakaaluga 80% ja väärtpaber B osakaaluga 20% . A- prognoositav keskmine
47. Rahaasutused Eestis 1) krediidiasutus; 2) kindlustusselts; 3) väärtpaberivahendaja 48. * Krediidiasutus - ettev6te, mis v6tab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene 49. * Kindlustusselts - ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõjatele tekkinud kahjud 50. * Väärtpaberivahendaja - finantsturuga seotud asutus, näiteks investeerimispank, mis aitab ettevõttel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul 51. * Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga 52. Lihtmaksed ja dokumendimaksed - m6iste ja liigid * Lihtmakse - makse, mille korral maksjat teenindav pank kannab maksja korralduse alusel vastava rahasumma maksja kontolt üle saaja kontole.(tsekk v6i maksekorraldus)
obligatsioone müüa jms. Selle poliitika tulemusena intressimäärad vähenevad, investeeringud suurenevad ja toimub majanduse üleüldine elavnemine. Keskpanga sõltumatus (1) · Keskpanga sõltumatuse valitsusest määrab keskpanga suhted riigieelarvega ja valitsuse esindatus keskpanga nõukogus. · Eesti Pangal on keelatud otseselt või kaudselt krediteerida riigieelarvet või kohalikke eelarveid ning osta nende väärtpabereid. · Alates 1994.a. ei kuulu rahandusminister enam Eesti panga nõukogusse teoreetiliselt suurem sõltumatus. Keskpanga sõltumatus (2) · Eesti panga president määratakse 7 aastaks suurendab sõltumatust. · Eesti Panga president ametiaeg on ühekordne. · Eesti Panga presidenti võib oma kohalt vabastada ainut kohus. 12 Kommertspangandus (1) · Eestis tegevusloa alusel tegutsevad
83 Tuletisväärtpaberid. Liigid ja isel. OPTSIOON annab õiguse tulevikus aktsiaid osta ja müüa varem kokkulepitud ajal ja varem kokkulepitud hinnaga FORWARD JA FUTUUR- sarnane eelmisega, aga lepingupooltel on KOHUSTUS osta või müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga. 84 Väärpaberivahendaja- jur. Või füüsiline isik, kes omab väärtpaberi vahendaja tegevuslitsentsi ning kelle tegevuseks on müüa ja osta väärtpabereid maakler- agent, kes ostab või müüb oma kliendi jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. 85 Avatud investeerimisfond- fond, mis korjab raha investoritelt ning investeerib seda fondi prospektis määra- tud instrumentidesse ( aktsiad, võlakirjad jne) fondiosaku ( aktsia?) saab alati müüa- osta fondiosaku puhasväärtusega.
mida see endaga kaasa tõi? Roosevelti new deal Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses, sest seal toimus ületootmine (hinnad langesid); väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitikast, kuid kui valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas maailmaturule suure koguse alandatud vilja, varises seegi lootus kokku. Probleemid põllumajandustoodanguga tekitas ebakindlust Ühendriikide aktsiaturul. 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. Kuna laene ei suudetud enam tagasi maksta, langes kokku ka pangandus. Järgnes pankrottide laine tööstustes, tööta jäid miljonid inimesed. Ostujõud vähenes ja see vähendas tootmist veelgi. Põhjused, miks Ülemaailmne majanduskriis algas: 1. Ületootmine - kaupu toodeti rohkem kui suudeti osta; 2
Jooksev ja kapitalikonto kajastavad kaupade ja teenustega kauplevate isikute autonoomseid tehinguid ja kajastatakse maksebilansi deebetis ja kreeditis. Valitsuse tehingud, mis leiavad kajastamist ametliku reservi tehingute kontol, peavad mõjutama otseselt maksebilanssi. Ametliku reservi tehingute konto kajastab kahte põhilist liiki tehinguid. 1. Kui autonoomsed tehingud on miinuses, siis keskpank võib finantseerida defitsiiti, müües reservis olevaid väärtpabereid. Kasutatakse reservis olevaid aktivaid: välisvaluutat, kulda. 2. Tehingud, mis kajastuvad ametliku reservi tehingute kontol, on otseseks sekkumiseks valuutaturgudel vahetuskursside mõjutamiseks. Ametliku reservi tehingute konto on vähetähtis pärast paindlike vahetuskursside kehtestamist 1973. aastal. 18 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Laenamise probleemid
lina, veidi hiljem lisandusid puit, paber enamlased natsionaliseerinud. Tartu ja piiritus. Kuid neidki saadusi vajas rahulepingu alusel anti Eesti valitsusele ennekõike Eesti ise, ning väljaveetud üle 24 miljoni kuldrubla väärtuses kaupade koguväärtus ei küündinud ettevõtete aktsiaid ja muid ligilähedaseltki impordi tasemele. väärtpabereid, kuid loomulikult polnud Seetõttu “maksti” paljude välismaiste valitsus suuteline korraldama kõigi kaubasaadetiste (esmajoones tehaste tööd. Lisaks ilmus mitmelt mitmesuguse sõjavarustuse ja poolt kõikvõimalikke pretendente toiduainete) eest riigi endiste omanike, nende sugulaste, võlakohustustega. Taoline lahendus oli esindajate, volinike jne. näol.
Esimesena kriisinähud põllumajanduses (valitses mõnda aega ületootmine => põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema). Prooviti viljatootjate hinnapoliitikat kooskõlastada, aga siis varises teraviljaturg kokku (valuutanappuse tõttu paiskas Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja). Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg eriti tundlikuks. 29. oktoobril 1929 - New Yorgi börsil paanika - müüdi väärtpabereid, mille hinnad langesid tohutu kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga osa oma varandusest. Ei suutnud laene tagasi maksta => pangandus varises kokku. Pankrottide laine tööstuses => tööta miljonid inimesed. Elanikkonna ostujõud vähenes => vähenes tootmine. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna antud laenud, kehtestas sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud => kriis viidi Euroopasse ja teistesse maailmajagudesse. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused:
7 Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlustusseltsid elu- ja kahjukindlustusseltsideks. Kindlustusmaakleriteks nimetatakse ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid. Kõiki finantsturuga seotud asutusi nimetatakse väärtpaberivahendajateks. Need firmad aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. 4.EURO Aastal 2002 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha, milleks oli euro. Kuigi tegelikkuses sai teha juba 3 aastat enne seda, 1999. aastast alates, pangaülekandeid eurodes, tuli paberil ja müntides euro välja alles hiljem. Üheksa aastat peale euro käibeletulekut võttis selle 2011. aastal kasutusele ka Eesti. Eurol on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi,
Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus, mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi. Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga 11. Võlakirjade väärtuse leidmine ja väärtust mõjutavad tegurid Võlakirja väärtus leitakse tema pakutavate rahavoogude nüüdisväärtusena. Peaksime teadma perioodilisi intressimakseid, võlakirja nimiväärtust ja diskonto/intressimäära. Diskontomäär sõltub kahest komponendist - riskivaba tulumäär ja riskipreemia. Kupongvõlakirja väärtust saab leida järgmiselt: V 0 = PVA + PV. Ehk siis võlakirja
2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting? Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda. 3 11. Võlakirjade väärtuse leidmine 12. (Võlakirjade tootlus) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad?
laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) • Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. • Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 36. Väärtpaberituru osalised • Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Näiteks börsiettevõtted. • Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) • Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 37. Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
