1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootli...
Intellektuaalse vara puhul on võõrandatavad üksnes varalised õigused, mitte autorsus. 2.2.4. Väärtpaberite pant Varaline õigus võib olla panditud esemeks, kui see on üleantav. Õiguse pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pandi rahaks tegemine toimub sarnaselt pandiõigusega asjadele pandipidaja võib õiguse või väärtpaberi võõrandada avalikul enampakkumisel. Väärtpaber on iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada. Väärtpabereid ei saa käistleda kui tavalisi vallasasju, mille pantimise korral on pandipidajal õigus tagatud nõude mittetäitmisel nõuda rahuldust panditud väärtpaberite arvel. 2.2.5. Ehitise kui vallasasja pant Registerpandile kohaldatakse hüpoteegi kohta sätestatut, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud.
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastat...
Ülekurssi korrigeeritakse rakendatava raamatupidamistavaga ettenähtud juhtudel. Ülekurssi võib kasutada: 1)aktsiaseltsi kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvel; 2) aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Aktsia väljalaskmisel peab märkija tasuma selle väljalaskehinna täielikult. 25. Võlakirjad ja laenud. Lihtne definitsioon ütleb, et võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi ehk kokkulepitud tasu laenu kasutamise eest. Erinevalt aktsiatest ei kaasne võlakirja ostuga osalust selle emitendis (ettevõtete võlakirjade puhul). Veel üks oluline erisus aktsiatega võrreldes rakendub ettevõtete võlakirjade puhul ettevõtte pankroti korral. Nimelt rahuldatakse esmalt võlausaldajate, seejärel
• Vabalt ujuv vahetuskurss ehk siis kursi määrab turg ja riik ei sekku. • Reguleeritult ujuv vahetuskurss ehk riik sekkub aeg-ajalt • Kindlates piirides ujuv ehk siis on määratud kinlad piirid. Devalveerimine - Raha kursi (väärtuse) langetamine välisvaluutade või kulla suhtes. Revalvatsioon - Rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes. 12. Väärtpaberibörs Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjatele tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. Aktsiad on omandiõigust kinnitavad väärtpaberid. On olemas liht- ja eelisaktsiad. Erinevus seisneb selles, et eelisaksia ei anna hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul. Tuletisväärtpaber annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga.
Madalale riskile vastab ka pangahoiuste madal tootlus, mis pahatihti jääb alla inflatsioonile. See omakorda tähendab, et hoiustatud raha ostujõud väheneb. Inflatsiooni vastu pakuvad kindlamat kaitset pikaajalised investeeringud väärtpaberitesse. Uuringute näitavad, et pikaajaliselt suudavad just võlakirjad ja aktsiad pakkuda inflatsiooni ületavat tulusust. Siinjuures on oluline nii riski hajutamine erinevate aktsiate vahel kui ka pikaajalisuse faktor. Võlakiri on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaandja peab võlakirja kustutus- ehk lunastamistähtajal nimiväärtusega tagasi ostma. Võlakirja väljaandmise ja lunastamistähtaja vahelisel ajal maksab väljaandja võlakirja omanikule intressi. Intress on tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.
selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist; (KMS § 16 lg 2 p 3) - Eesti Vabariigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüakse nimiväärtuses; (KMS § 16 lg 2 p 4) - väärtpaber, välja arvatud väärtpaber või osalus, mis annab selle omanikule KMS §16 lg 2 p 3 teises lauses nimetatud kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse; (KMS § 16 lg 2 p 6) - loteriipilet ja hasartmängu korraldamine, välja arvatud kaubandusliku loterii korraldamine, ning sellise osavusmängu korraldamine, mille ainus võimalik võit on võimalus uuesti osaleda samas mängus; (KMS § 16 lg 2 p 7)
Aktsiakapital väh 25000eur. AS võib asutada üks või mitu isikut (füüsiline või jur); 1. Asutamislepingu sõlmimine 2. Põhikirja koostamine 3. Notariaalne kinnitamine, allkirjastamine asutajate poolt 4.Pangaarve avamine 5. Sissemaksete tegemine ja aktsiate eest tasumine 6. Mitterahaliste sissemaksete hindamine 7.Aktsiate registeerimine Eesti väärtpaberite keskregistris 8. Äriregistrisse kandmise avaldus 31. Aktsia iseloomustus. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust ASi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule mitmeid õigusi. A on jagamatu. Jaotatakse liht-ja eelisaktsia. Nimiväärtus aktsia nimiväärtus on 10 senti või kordne 10 sendile. A väljalaskehind ei või olla väiksem nim väärtusest: Tühine aktsia väiksema kui 10s. A ülekurs- kui aktsia väljalaskehind on suurem nimiväärtusest. Ülekurssi võib kasut: kahjumi katmiseks. Aktsia annab aktsionärile õiguse:
kehtestatud piirmäära ulatuses. Kolossomendi allkirjastab laevakapten ja edastatakse kauba saatjale (shipper’ile) hetk enne väljasõitu. Bill of lady tõestab, et kaup on laevas ja kapten annab ta välja. Tõend kirjaliku lastiveolepingu olemasolu kohta (mitte lastiveoleping ise). Kolossomendi teisel küljel kirjeldatakse juristiktsiooni, millistele konventsioonidele see vedu on allutatud jms. 2. ETA – estimated time of the arrival. 3. Kolossoment on väärtpaber. Kelle käes on kolossoment, see on selles nimetatud kaubapartii omanik. Rahvusvahelises kaubanduses kehtib põhimõte, et pay first ja litigate later – enne maksa, vaidlusta pärast. Lastiveolepingu kohaselt on kauba saajal õigus saada kaubad kätte kolossomendi originaali vastu. Vedajal lasub kohustus anda kaup välja originaali vastu. Juhul, kui prahiraha (veotasu) on maksmata, on vedajal õigus osa kaubast realiseerida, et kätte saada oma prahiraha (lien on cargo).
Kasulikke kulutusi saab nõuda erandjuhtudel (vt AÕS § 88; VÕS § 1042). Erisätted kulutuste hüvitamise osas seoses lepingust taganemise ja selle ülesütlemisega (VÕS § 191). Vajalikud kulud tuleb kõik hüvitada, muud kulutused aga vastavalt alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1042). · Raha ja väärtpaberid. Sisult ei ole need asjad, vaid asjastunud õigused. Materiaalsel kujul olev rahatäht või münt, samuti väärtpaber on käsitletav asjana. Raha on ühtlasi ekvivalendiks teiste esemete väärtuse mõõtmisel. Vt rahaseadus (20.05.1992.a.) Väärtpaberid (vt VÕS § 917-1004; väärtpaberituru seadus). Väärtpaber (VÕS) on iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada. Eristada tuleb paberkandjat ja selles sisalduvat õigust. Väärtpaberid liigituvad:
23. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv) Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga. Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? – kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i) Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. 5
Pmst kapital on jaotatud osadeks, igal omanikul on osa kapitalist. OÜ ja AS erinevad teineteisest algkapitali suhtes - OÜ-l peab olema algkapitali 40000, AS-l 400000. Ettevõtja peab lähtuma riigis kehtivast seadusandlusest. Mingid mõisted või asjad...: *Aktsiaselts (AS) *korporatsioon (USA-s) *kompanii (Euroopas) *Ltd limited liability ehk piiratud vastutus kui AS läheb pakrotti, siis isiklikku vara ära ei võeta *Co corporated *OY soome keelest *Aktsia väärtpaber, tõendab omanduse olemasolu, on paigutatud aktsiseltsi raha. Aktsiaid on lihtaktsiad ja eelisaktsiad. Lihtaktsia annab hääletusõiguse, kellel rohkem aktsiaid, sellel tugevam hääleõigus. Eelisaktsia annab võimaluse saada kasumit. Bond lähedane eelisaktsiale ja obligatsioonile (vekslile). Aktsionärid vara omanikud, mitte aktsiaselts Dividend aktsiakasum Kontrollpakk sisaldab teoreetiliselt 50% + 1 aktsia Aktsiakapital rahakapital ja füüsiline kapital
Kui ettevõtte aktsia hind on 7 ja kasum aktsia kohta on 0,70, siis 60. Dividenditootlus Dividend rahaline või mitterahaline tulu, mida makstakse äriühingu omanikele. Dividenditootluse suurendamiseks tuleb reinvesteerida saadud dividendid. Jooksev dividenditootlus = dividend/ aktsia turuväärtus Reaalne dividenditootlus = dividend/ aktsia soetushind 61. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed Võlakiri väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja (võlakirja eminent) võlgneb laenu andjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma 13 kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul.
vahetada. Alternatiivraha kasutamise põhjuseks võib olla ka inimeste soov vastavas piirkonnas sotsiaalseid probleeme lahendada või majanduselu elavdada. 13. Raha funktsioonid. Vahetusvahend – ühiskondlik või kogukondlik kokkulepe, et seda sellena kasutatakse. Kokkulepe on kas otsene, kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha saab vahetusvahendina kasutada vaid siis kui see on väärtuslik kõigi kasutajate silmis. 1.Raha kui akumulatsioonivahend – väärtuse säilitaja, väärtpaber 2.Raha kui vahetusvahend – raha on kõigist väärpabereist likviidsem, kuna teda saab kergesti vahetada ükskõik milise kauba vastu. 3. Raha kui väärtusmõõt ehk arvestusühik – võimaldab lihtsustada raamatupidamist ning teeb võrreldavaks erinevate majandusüksuste tegevuse tulemused.Raha väärtus on seda kõrgem,mida madalam on hüvise hind 14. Rahaagregaadid. Rahaagregaadid: M0 ehk baasraha MB/B ehk rahaagregaat M0
intressimäär on: 3% 24. Kui tarbimisfunktsioon on kujul C=100 + 0,8·(Y–T), kasutatav tulu on 1000 rahaühikut ja Y=2000, siis tarbimise piirkalduvus MPC on: 0,8 3. Raha ja inflatsioon 1. Üldise hinnataseme langust nimetatakse delflatsioon ja see on üldise hinnataseme tõusu ehk inflatsioon vastandmõiste. 2. Hiperinflatsiooni korral on hinnataseme tõus rohkem kui 50 protsenti kuus ehk hinnad tõusevad aastaga üle 100 korra 3. Raha funktsioonideks on raha kui väärtpaber, raha kui vahetusvahend ja raha kui väärtusmõõt 4. Bartervahetus eeldab tehingu osaliste vajaduste kahepoolset kokkulangemist 5. Raha millel puudub sisemine väärtus, nimetatakse sümbolraha 6. Kuld on näide nn kaup rahast, millel on sisemine väärtus. Kui riik võtab endale kohustuse vahetada ringluses olev paberraha vajadusel kulla vastu, siis sellist rahasüsteemi nimetatakse kullastandardi süsteem 7
Rahal on mitu ülesannet: Maksevahend – teostada vahetustehinguid Arvestusühik – ühtsel alusel arvutada ja võrrelda kaupade ja teenuste väärtust Väärtuste kogumise vahend – võimalik hoida ja koguda vara Rahaliigid: Kaupraha – väärismetall või muu materiaalne ese Sularaha – paber- ja metallraha Deposiitraha – laenu andes loodud raha Elektrooniline raha – virtuaalne e-raha Väärtpaber – rahalist kohustust tõendav dokument Likviidsus – võmalik raha kätte saada koheselt (nt pank) Kurss – hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vääringu alusel Fikseritud kurss- riigi poolt määratud (nt kullastandard) Vaba kurss – tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel Devalveerima on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes. Majanduses võib olla kaks olukorda: Inflatsioon (raha
intressi määra või lepitakse kokku et intressimäära muutus toimub näiteks kord aastas maksimaalselt kokkulepitud protsendi ulatuses. Näide: Firmal on pikaajaline laen intressimääraga 10% Tagasimakse tähtaeg 5 aastat. Samal ajal pakutakse firmale 6%-st muutuva intressi määraga laenu. Tingimusel, et aastane max tõus on 1,5%. Mida rakendatakse iga aasta lõpus. Konventeeritavate väärtpaberite käibele laskmise ehk emiteerimise otsus. Konventeeritav väärtpaber on võlakiri, mille saab reeglina vahetada lihtaktsia vastu. Aktsia hind, mille juures võlakirja saab vahetada põhineb konventeerimis suhtel, mis on suhtarv mis iseloomustab kui palju aktsiaid saab iga võlakirja eest. Kui 1000 eurose võlakirja konverteerimise suhe on näiteks 10, siis kui aktsia väärtus on 100 eurot, saab selle vahetada 10 aktsia vastu. Konventeeritavus ei tähenda seda, et aktsiat ja võlakirja saab tähtaja saabumisel koheselt vahetada
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaü...
21. aprill 2006. a. - Liikmemaks - Eraldised riigieelarvest 45 - Tulu varalt - Annetused Varjatud (keelatud) Anonüümne (keelatud) Juriidiline isik (keelatud) Füüsiline isik (lubatud) Võlakirja emissioon seotud laenulepinguga, väärtpaber, esitaja väärtpaber (kehastab õigust) Laen võib olla varjatud annetus, seega keelatud. Rahastajad peavad olema suveräänile ehk rahvale teada. § 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus I Mõiste Õigust loov akt on õiguse universaalakt, mis toob kaasa probleemi. Sinna kuuluvad määrused, seadused, rahvusvahelised lepingud ja võib olla veel midagi. Mis on planeeringud? Määrus / üldkorraldus HMS § 51 lg 2 §51. Haldusakti mõiste
21. aprill 2006. a. - Liikmemaks - Eraldised riigieelarvest 47 - Tulu varalt - Annetused Varjatud (keelatud) Anonüümne (keelatud) Juriidiline isik (keelatud) Füüsiline isik (lubatud) Võlakirja emissioon seotud laenulepinguga, väärtpaber, esitaja väärtpaber (kehastab õigust) Laen võib olla varjatud annetus, seega keelatud. Rahastajad peavad olema suveräänile ehk rahvale teada. § 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus I Mõiste Õigust loov akt on õiguse universaalakt, mis toob kaasa probleemi. Sinna kuuluvad määrused, seadused, rahvusvahelised lepingud ja võib olla veel midagi. Mis on planeeringud? Määrus / üldkorraldus HMS § 51 lg 2 §51. Haldusakti mõiste
Saadakse Üldjuhul ei Hääled vastavalt Ei saada Ei saada saada *** seeriale Vabalt Vabalt Vabalt Üldjuhul saada Liikuvus võõrandatavad võõrandatavad võõrandatavad dividende Kui väärtpaber, Kõrged Kõrged Turvatus Pole vajadust siis turvatud turvanõuded turvanõuded Seadusjärgne Vastavalt Aktsiate omandus kinnitatakse notariaalselt kinnitus seadusele
HMS § 85 vaideorgani pädevus; (SHS § 33 lg 3) 21. aprill 2006. a. - Liikmemaks - Eraldised riigieelarvest - Tulu varalt - Annetused Varjatud (keelatud) Anonüümne (keelatud) Juriidiline isik (keelatud) Füüsiline isik (lubatud) Võlakirja emissioon seotud laenulepinguga, väärtpaber, esitaja väärtpaber (kehastab õigust) Laen võib olla varjatud annetus, seega keelatud. Rahastajad peavad olema suveräänile ehk rahvale teada. § 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus I Mõiste 48 Õigust loov akt on õiguse universaalakt, mis toob kaasa probleemi. Sinna kuuluvad määrused, seadused, rahvusvahelised lepingud ja võib olla veel midagi. Mis on planeeringud?
selle riigi rahvusvahelise eraõiguse norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. (2) Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis seda edasiviidet ei arvestata. (3) Kui käesoleva seaduse § 231 või 6. osa 1. peatüki 1. jao sätted näevad ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi materiaalõiguse norme . [RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004] (§ 231. Registreeritud väärtpaber (1) Aktsiale, võlakohustusele ja muule õigusele, mida väljendatakse registrikande kaudu (registreeritud väärtpaber), kohaldatakse selle riigi õigust, kus vastavat registrit peetakse.) On olemas 4 renvoi käsitlust: * eiramine forum ei tunnusta renvoi`d ja kohaldab viitel välisriigi õigusele alati välisriigi siseriiklikku õigust (nt Itaalias, Brasiilias, Kreekas, Süürias, Egiptuses); * desistement teooria ehk deklinatsiooniteooria tagasisaate korral ei kohalda forum oma
Tsüs §62 Kulutused. Tsüs §63 Raha ja väärtpaberid. JURIIDILINE ISIK Sisult ei ole need asjad, vaid asjastunud õigused. Materiaalsel kujul olev rahatäht või münt, samuti väärtpaber on käsitletav asjana. Raha Organi otsuse tühisuse alused (TsÜS § 38 lg 2): Kui tühise otsuse alusel on tehtud kanne registrisse, siis ei saa tühisusele tugineda, kui on ühtlasi ekvivalendiks teiste esemete väärtuse mõõtmisel. Väärtpaberid (vt VÕS § 917-1004; väärtpaberituru seadus). möödunud on 2 aastat. Kui otsuse alusel kannet pole tehtud, ei ole otsuse tühisusele tuginemine ajaliselt piiratud.
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirj...
■ Varjatud (keelatud) ■ Anonüümne (keelatud) ■ Juriidiline isik (keelatud) ■ Füüsiline isik (lubatud) Võlakirja emissioon – seotud laenulepinguga, väärtpaber, esitaja väärtpaber (kehastab õigust) Laen võib olla varjatud annetus, seega keelatud. Rahastajad peavad olema suveräänile ehk rahvale teada. 49 § 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus I Mõiste Õigust loov akt on õiguse universaalakt, mis toob kaasa probleemi. Sinna kuuluvad määrused, seadused, rahvusvahelised lepingud ja võib olla veel midagi. Mis on planeeringud? Määrus / üldkorraldus HMS § 51 lg 2 §51. Haldusakti mõiste
Probleemid 1. Mille poolest erinevad panga finantsjuhtimise prioriteedid tavalise äriettevõtte finantsjuhtimise omadest? 1. Millised on panga finantsjuhtimise prioriteedid ehk peamised eesmärgid? 1. Millised on panga finantsjuhtimise 5 põhivaldkonda? 2. Kes ja kuidas on huvitatud panga normaalsest kasumlikust majandustegevusest? 3. Millest juhindutakse panga kasumi planeerimisel? 4. Millised on erinevate finantsallikate riskid ja kuidas nad mõjutavad panga kasumlikkust? Finantsjuhtimise roll panga juhtimises Iga äriettevõtte kõige üldisem eesmärk juhtimises on tagada ettevõtte maksimaalne kasumlikkus, mis tähendab aktsionäride puhastulu suurenemist ning firma turuväärtuse tõstmist. Seetõttu peab iga firma juhtkond seadma endale eesmärgid toota ja pakkuda just selliseid tooteid, mis vasta...
või siis pooltugevalt efektiivsed. Mõned turud on efektiivsed vaid teatud investorite lõikes, mis tuleneb erinevustest tehingukuludes, maksumäärades ja informatsiooni kättesaadavuses. Efektiivsete turgude vormid: Eristatakse 3 erinevat aktsiaturgude infoga kohanemise taset. Efektiivse turu nõrk vorm: Enamlevinud seisukohtade kohaselt peegeldavad turuhinnad kogu informatsiooni selle kohta, kuidas väärtpaber on seni ajalooliselt turul käitunud. Turuhinnad kajastavad kogu ajaloolist informatsiooni. Seega investeerimisstrateegiad, mis kasutavad vaid ajaloolist informatsiooni, ei võimalda investoril teenida lisakasumit võrreldes aktsia osta-hoia strateegiaga (siia alla kuuluvad kõik tehnilise analüüsi meetodid). Kui hinnad ei eksleks juhuslikult siis on võimalik leida kauplemismustreid, millega teenida lisakasumit.
väljalaskeväärtus jms). Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval. Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid.
võlakirjadel. Riskivõlakiri, nn. rämpsbond (junk bond) — suurt tulu toovad, kuid kõrge riskiga võlakirjad. Esitajavõlakiri, kupongivõlakiri (coupon bond) — kupong on tegelikult intress, mis loovutatakse intressimakse kasseerimiseks. 0-kupongiintressimääragavõlakiri,kupongidetavõlakiri(zero-couponbond)— diskontovõlakiri,millelt kupongidena tulu ei maksta; emiteerimine ja kauplemine toimub nimiväärtusest madalama hinnaga. Konverteeritav väärtpaber (convertible security). Võlakiri või aktsia, mille saab valdaja valikul vahetada teiste väärtpaberite (lihtaktsiate) vastu. Lisatagatisvõlakiri (collateral trust bond) — tagatud lihtaktsiate ja usaldusväärsemate võlakirjadega. Näiteks emafirma võlakiri on tütarfirma võlakirjast alati usaldusväärsem. Võib tagada ka sellise varaga, mille soetamiseks võlakiri on välja lastud. Debentuur (debenture) – tagatiseta võlakiri. Tavaliselt on tegemist munitsipaalvõlakirjadega
samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (vt. punkti 3.1) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest, maha ei arvata. Dividendi saamise õiguse andva väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju ei arvata maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust, kui see väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise kuupäeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast eelnimetatud kuupäeva. Summat, mille võrra maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, maksustatavast tulust maha ei arvata.
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võide...
tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, kajast. aastaaruande lisas. II. Pikaajal. kohustused - ei kuulu täitmisele järgneva aruandeper. jooksul. Jagun.: 1) Pikaajal. võlakohustused: mittekonventeeritavad võlakohustused, pangalaenud, muud laenud krediidiasutustelt. 2) Muud pikaajal. võlad: hankijatele tasumata võlad, võlad tütar- ja emaettevõtetele, võlad sidus- ettevõtetele. 3) Pikaajal. eraldised: pensionikindlustused, muud eraldised. Võlakiri - väärtpaber, mis tõendab, et selle omanik on võlakirja emiteerijale laenanud teatud sum- ma. Emiteerija peab laenuandjale per. maksma intressi ning kindlaksm. ajal võlakirja tagasi ostma. Võlakirju emiteerit. nimiväärtusega (müügihind = nimiväärtus), diskontoga (müügihind < nimi- väärtus) või preemiaga (müügihind > nimiväärtus). Veksel - arveldusraha erivariant; kindlavormiline eraõigusl. võlakohustuse variant, mis annab veksli võtjale õiguse nõuda vekslil märgit
Investeeringute keerukuse aste sõltub pigem konkreetsest objektist, kuid enamasti on rakse määrata hinda tuletisinstrumentidel ning kunstiteostel. 84. Võrrelge omavahel erinevaid väärtpabereid likviidsuse, tulususe, riski, kulukuse ja keerukuse alusel. 85. Mis on tuletisväärtpaber (tooge ka näiteid)? Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või - kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt: 1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast, 2) intressimäärast, 3) väärtpaberiindeksist, 4) valuutavahetuskurssidest, 5) krediidi- ja muudest riskidest, 6) kauba või väärismetalli börsi- või turuhinnast. 86. Mis iseloomustab riskikartlikku investorit? Kui riskantse investeeringu oodatav tulu võrdub investeeritava summaga, siis loobub investeerimisest. 87
osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha. Ettevõtet nimetatakse sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine Jaotatavus ja nimetatavus Maksumus Tulu Aegumistähtaeg Likviidsus Risk Amortisatsiooni olemus ja selle arvutamismeetodid: Igal hoonel, masinal ja seadmel on maksumus ja mõistlik kasutusiga.
saab väärtuse leida perpetuiteedivalemi kaudu: Dp (4.1) V p = , kp kus V p eelisaktsia väärtus, D p aastane eelisaktsia dividend, k p eelisaktsionäri nõutav tulunorm. Valemist saab järeldada, et eelisaktsia väärtus on seda suurem, mida suurem on dividend või väiksem on nõutav tulunorm. 4.2. Lihtaktsiad 4.2.1. Lihtaktsiate liigid ja tehingud Lihtaktsia (common stock) on omandit tõendav väärtpaber ja lihtaktsionär on ettevõtte hääleõiguslik omanik. Lihtaktsia on ühelt poolt finantseerimisinstrument (ettevõtted saavad kapitali) ja teiselt poolt investeerimisinstrument (investorid saavad nendesse investeerida). Tänapäeval omavad peaaegu kõik arenenud riikide elanikud aktsiaid, kui mitte otse, siis pensionifondide kaudu, kuhu nad teevad igakuiseid makseid. Samuti on igal aktsiaseltsil aktsiad.9
erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe. (erisoodustuse hinna määramise kord § 2 lg 1) - Kui erisoodustuseks on asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse, mille realiseerimine (osutamine) on tööandja põhitegevuseks või üheks põhitegevustest, tasuta üleandmine, siis loetakse erisoodustuse hinnaks müügihind, millega sarnane asi, väärtpaber, varaline õigus või teenus realiseeritakse (osutatakse) samas koguses ning samal ajal kolmandatele, tööandjaga mitteseotud isikutele. (erisoodustuse hinna määramise kord § 2 lg 2) - Kui erisoodustuseks on laenu andmine lg-s 2 sätestatud laenuintressi alammäärast madalama intressiga, loetakse erisoodustuse hinnaks laenuintressi alammäära järgi arvutatud intressi summa ja laenulepingus ette nähtud intressimäära järgi
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
EKV seadus on olemas. Seda registrit peab AS, kelle aktsionärideks on põhiliselt pangad ja võib-olla ka eesti riik. Asi toimib väga lihtsalt. AS esitab avalduse EVK-le ja see registreeritakse ära. Tekib aksiaraamat, kus on aktsionäride andmed. Kuidas aktsionärid oma õigusi teostavad? Neil on olemas väärtpaberikontod. Toimib nagu pangakontode süsteem. Toimingud tehakse läbi kontohalduri, kelleks on pank. Aktsiad kantakse üle omandajale pangast. Esitaja väärtpaber. Olemas ka nimeline. Aktsia võõrandamine: Milline on võõrandamistagajärg ühingu jaoks. Võõrandamise põhitingimused: - aktsid on vabalt võõrandatavad, kirjas ÄS § 229 lg 1 Aktsiad on nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta.
Asjade jaotamisel kinnis ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasjade mõistest. Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa(maatükk), vallasasjaks aga kõik asjad, mis ei ole kinnisasjaks. Vallasjad mis on muutunud kinnisvara oluliseks osaks ei ole enam vallasasjad. On piirtutud ühe defineerimisega jäetud teine tuletatavaks. Vallasasjad on asentatavad või asendamatud. Asendatav on näiteks käibivad rahatähed ja äriühingu väärtpaber, seeriaviisilisel tootedavad asjad, teatud aasta veinid. Asendatamatud on eri tellimused, kasutatud autod erinevate pruulikodade õlled jne. Vallasasju ka ära tarvitatateks ja ära tarvitamuteks. Asi on ära tarvitatav, kui see otstabe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Ära tarvitamatud asjad on asjad mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne nende ära tarvitamises. Mööbel, masinad ja muu selline. Võõrandamiseks on
A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jurii...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
Nõukogul tavaliselt kolm liiget, kuid ei pea olema aktsionär. Liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, kes kutsub kokku nõukogu koosoleku, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest. Koosolek protokollitakse. Liikme suhtes kehtib konkurentsikeeld (nt ei või olla FIE). Üldkoosolek määrab liikme maksmise tasu. 197. Mis on aktsiad ja millised on nende liigid? Aktsia väärtpaber, mis tõendab teatava summa sissemaksmist aktsiaseltsi põhikapitali Lihtaktsia ühesuguste õigustega aktsiate liik; võrdse nimiväärtusega, mis annavad ka võrde häältearvu Eelisaktsia hääleõiguseta aktsia, kuid annab eelisõiguse dividendide väljamaksmisel ja Asi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel 198. Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted? Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt
tagasikutsumine.Nõukogul tavaliselt kolm liiget, kuid ei pea olema aktsionär. Liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, kes kutsub kokku nõukogu koosoleku, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest. Koosolek protokollitakse. Liikme suhtes kehtib konkurentsikeeld (nt ei või olla FIE). Üldkoosolek määrab liikme maksmise tasu. 197. Mis on aktsiad ja millised on nende liigid? Aktsia- väärtpaber, mis tõendab teatava summa sissemaksmist aktsiaseltsi põhikapitali Lihtaktsia- ühesuguste õigustega aktsiate liik; võrdse nimiväärtusega, mis annavad ka võrde häältearvu Eelisaktsia- hääleõiguseta aktsia, kuid annab eelisõiguse dividendide väljamaksmisel ja Asi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel 198. Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted? Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Erinevused õigustes saavad
Täisühing on 2 või enama omaniku ühendus äritegemise eesmärgil. See ettevõte on samuti operatiivne, aga kehtib täielik varaline vastutus. Mõningate riikide seadusandluses nõutakse täit varalist vastutust ainult ühelt täisühingu liikmelt (usaldusühing). Kõige levinumaks ettevõtte liigiks on osaühingud, kus on osadeks jaotatud osakapital. Kõige sagedamini esineb osaühing aktsiaseltsi vormis. Aktsiaselts on osaühing, mille kapital on jaotatud osadeks ja aktsia on väärtpaber, mis kinnitab seda, et tema omanik on sellesse aktsiaseltsi paigutanud mingi rahasumma ja seega on tal õigus saada teatud osa aktsiaseltsi kasumist. Lihtaktsia annab hääletamisõiguse aktsionäride üldkoosolekul, aga ei garanteeri aktsiakasumit (dividendi). Eelisaktsia tagab omanikule dividendi aktsial märgitud ulatuses, aga ei anna hääleõigust. Dividendiks nimetatakse seda osa aktsiaseltsi puhaskasumist, mis jaotatakse aktsionäride vahel vastavalt igaühe aktsiate arvule
ÜLESANNE 3 Ülesanne on toodud finantssuhtarvude kohta. Omakapitali rentaablus (ROE Return on Equity) on kõige olulisem kasumitootluse näitaja. Ta kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust. ärikasum Omakapitali rentaablus ( ROE ) = ×100 omakapitali Seda valemit kasutatakse juhul, kui ettevõte ei ole emiteerinud eelisaktsiaid. Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab valdaja õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Eelisaktsia annab selle valdajale eelisõiguse firma kasumi (ja vara) suhtes. Eelisaktsionäril on õigus saada fikseeritud dividendi igal aastal Kui ettevõttel pole kasumit, lükkub dividendi maksmine edasi ning tähtajaks tasumata dividendilt tuleb eelisaktsionärile maksta intressi. Eelisaktsionäril aga ei ole hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul. Ta on ettevõtte passiivne kaasomanik.
ÜLESANNE 3 Ülesanne on toodud finantssuhtarvude kohta. Omakapitali rentaablus (ROE Return on Equity) on kõige olulisem kasumitootluse näitaja. Ta kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust. ärikasum Omakapitali rentaablus ( ROE ) = ×100 omakapitali Seda valemit kasutatakse juhul, kui ettevõte ei ole emiteerinud eelisaktsiaid. Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab valdaja õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Eelisaktsia annab selle valdajale eelisõiguse firma kasumi (ja vara) suhtes. Eelisaktsionäril on õigus saada fikseeritud dividendi igal aastal Kui ettevõttel pole kasumit, lükkub dividendi maksmine edasi ning tähtajaks tasumata dividendilt tuleb eelisaktsionärile maksta intressi. Eelisaktsionäril aga ei ole hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul. Ta on ettevõtte passiivne kaasomanik.
ÜLESANNE 3 Ülesanne on toodud finantssuhtarvude kohta. Omakapitali rentaablus (ROE Return on Equity) on kõige olulisem kasumitootluse näitaja. Ta kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust. ärikasum Omakapitali rentaablus ( ROE ) = ×100 omakapitali Seda valemit kasutatakse juhul, kui ettevõte ei ole emiteerinud eelisaktsiaid. Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab valdaja õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Eelisaktsia annab selle valdajale eelisõiguse firma kasumi (ja vara) suhtes. Eelisaktsionäril on õigus saada fikseeritud dividendi igal aastal Kui ettevõttel pole kasumit, lükkub dividendi maksmine edasi ning tähtajaks tasumata dividendilt tuleb eelisaktsionärile maksta intressi. Eelisaktsionäril aga ei ole hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul. Ta on ettevõtte passiivne kaasomanik.
moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Tsiviilõigust ja ühinguõigust eristavad seisukohad: 1. Dualistlik seisukoht - tsiviilõigus ja ühinguõigus on kaks täiesti erinevat valdkonda. Dualistid väidavad, et kaubandusõigus on täiesti iseseisev õigusharu, lahus tsiviilõigusest. Nende arhumentideks on, et paljud kaubandusõiguse kategooriad, nagu nt börs, pank, veksel, väärtpaber jms on tsiviilõigusele tundmatud. Samuti asjaolu, et kaubandusõigus jätab kaubandussuhetes osalejatele suurema vabaduse. Tüüpiliseks dualistlikuks riigiks on Prantsusmaa, kus nii doktriinis kui ka seadusandluses on see seisukoht valitsev. 2. Unitaristlik seisukoht - tsiviilõigus ja ühinguõigus on tegelikkuse samad, kuid 6
Seltsi võib asutada aktsiate märkimiseta. Aktsiaseltsi võib asutada ka üks asutaja. Asutamisprotseduur 1) Sõlmitakse asutamisleping. Peab olema notariaalselt tõestatud. 2) Tasutakse aktsiate eest. Tasuda saab rahaga või mitterahalise sissemaksega. 3) Esitatakse avaldus aktsiaseltsi kandmiseks äriregistrisse. Audiitor peab kontrollima mitterahalise sissemakse hindamist igal juhul. 14. Mis on aktsiad ja millised on nende liigid? Aktsia on väärtpaber, mis iseloomustab aktsionäri osalust AS-i varas. Annab õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja ülejäänud vara (AS-i lõpetamisel) jaotamisel. Igale aktsionärile võib kuuluda mitu aktsiat, igale osanikule (osaühing) võib kuuluda ainult üks osa. Lihtaktsiad - annavad võrdse hääleõiguse. Hääleõigus sõltub nende arvust. Hääleõiguseta eelisaktsiad - annavad õiguse dividendidele, aga ei anna hääleõigust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
