osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha. Ettevõtet nimetatakse sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine Jaotatavus ja nimetatavus Maksumus Tulu Aegumistähtaeg Likviidsus Risk 6
Preemia- Töötasu lisa, mida võidakse anda nii tööalase edukuse tõttu kui ka muu põhjuste tõttu Pank- arenenud riigis hoiab inimene oma töötasu pangas ning sooritab suurema osa ostudest ja tehingutest pangakaardiga Deebetkäive- näitab kulutatud summat Kreeditkäive- näitab vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha Intress ehk kasvik- raha, mille pank maksab hoiarvel oleva raha eest hoiustajale Aktsia ehk osak- väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast Aktsionär- aktsiate omanik Deebetkaart- ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha Krediitkaart- pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses Elustandard- elatustase, mida perekond/leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevuses ja tarbimises säilitada või saavutada
Regressiivne maksumäär alaeb tulude suurendamisel Raha ülesanne Maksevahend teostada vahetustehinguid Arvestusühik ühtsel alusel arvutada Väärtuste kogumise vahend võimalik hoida ja koguda vara Rahaliigid: Kaupraha väärismetall või muu materiaalne ese Sularaha paber- ja metallraha Deposiitraha laenu andes loodud raha Elektrooniline raha virtuaalne e-raha Väärtpaber rahalist kohustust tõendav dokument Likviidsus võmalik raha kätte saada pangast Kurss hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vaaringu alusel Fikseritud kurss- riigi poolt määratud Vaba kurss tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel Devalveerima raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes Inflatsioon raha väärtuse langemine ja hindade tõus Deflatsioon raha väärtuse tõus ja hindade langus
8. PEATÜKK. Ettevõtte finantseerimine Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B A. Koht, kus ostetakse ja müüakse aktsiaid, J 1. Investeering võlakirju või tuletisväärtpabereid.. B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat A 2. Väärtpaberiturg kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. G 3. Faktooring C. On vara väärtuse ja kohustuste vahe C 4. D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele Kommertskrediit aktsiaseltsi tuludest H 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum F
Ülejääk olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse Tarbija inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks Säästud osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks Eelarve finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kasvandamiseks Eelarve tasakaal tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga on tegemist juhul, kui tulud on kuludest suuremad Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasutamist Intressimäär näitab mitu protsenti tasu raha põhisummalt tuleb kindlal ajaperioodil maksta selle kasutamise eest Kindlustuspreemia hind, mida inimesed kindlustuse eest maksavad Ettevõte tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mis valmistab tooteid ja teenuseid Investeerimine kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara(masinate,
Investeerimisfondid, pensionifondid jt. d) Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja 10.Balti väärtpaberituru emitentide nimekirjad • Balti põhinimekiri - Väärtpaberibörs (34 aktsiat); • Balti lisanimekiri - Reguleeritud turg (44 aktsiat); • First North Baltic - Alternatiivturg (2 aktsiat); • Balti võlakirjade nimekiri (umbes 10 emitendi, sh. Leedu riik); • Balti vabaturg (peatatud) 11.Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet (võlakiri) või õigust omandisuhtele (tuletisväärtpaber). Väärtpaberituru seadus § 2. Väärtpaber on järgmine varaline õigus või kohustus või leping: 1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus; 2) võlakiri, vahetusväärtpaber või
tegevusega. Olen veendunud, et aktsiate mõistmine ja kauplemine on päris raske protsess, mille aru saamine võtab aastaid. 2 1. MÕISTED 1.1 Aktsia mõiste Ainetöö teemaks on "investeerimine aktsiatesse: kuidas valida aktsiaid ja nendega kaupleda?", kuigi enne kui rääkida selle kohta peab aru saama mida need sõnad üldse tähendavad. Esiteks, aktsia (inglise keeles on stock; share; equity) on väärtpaber, mis tõendab selle valdaja proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning, mis annab selle omanikule ehk aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused nn aktsionäriõigused. Aktsia ei ole fikseeritud tuluga finantsinstrument, kuid aktsionäril on õigus saada osa ettevõtte kasumist dividendide näol
Agnostik-inimene,eks usub,etlõpuni pole võimalik midagi tunnetada ja seetõttu polevõimalik väita,kas jumal on olemas või mitte. Aktsia-väärtpaber,mis tõendab,et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist .Aktsiaselts-etevõte,mille põhikapitali moodust.osanike e.aktsionäride sissemaksed.allhange-olukord-kus peahankija annab hanke korraldamise omakorda kellelegi ülesandeks. Ametiühing-ühesugust tööd tegevate inimeste liit,loodud tööalaste huvide kaitseks.Antropoloogia-teadus,mis käsitleb inimlaste teket ja kujunemist . Asotsiaalne-ühiskonna õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav. Autokraat-isevalitseja,piiramatu võimuga .Avalik õigus-regul.suhteid inimese ja riigi vahel.Avatud ühiskond-väheste või oluliste piiranguteta ühiskond, kus arvest. max. erinevate inim. maj. sots. ja kult. eripärasid. Deflatsioon-üldine hinnataseme alanemine ning rahaühiku ostujõu suurenemine.Deklaratsioon-ametlik teadaanne.Demokr-pol.korra vorm,k...
kohalikest maksudest. KOHALIKUD: muugi-, paadi-, reklaamimaks-, lobustusmaks ja parkimistasu. RIIKLIKUD: 19. Nimeta raha ülesandeid ja liike? maksevahend, mille abil on voimalik teostada vahetustehinguid arvestusühik mille abil on voimalik uhtsetel alustel arvutada ja vorrelda erinevate kaupade teenuste väärtust väärtuste kogumise vahend, mille abil on voimalik hoida ja koguda vara RAHA LIIGID: kaupraha, sularaha, deposiitraha, elektrooniline raha, väärtpaber 20. Mis on devalveerimine ja inflatsioon ning deflatsioon? INFLATSIOON on raha väärtuse ehk ostujöu langus DEFLATSIOON on keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujöu töus DEVALVEERIMINE on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes 21. Miks hinnad tõusevad? Kas hinnatõusu saab vältida? 22. Nimeta majandus tegevuseks vajalikke tootmisressursse? A.) Loodusressursid(maa,maavarad,mets,veevarud) B.) Inimressursid(tööjõud) C
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7. Mittetulundusorganisatsioon on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 8. Aktsiisimaks on maks, mis kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. 9. Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. 10.Ametiühing mingi kutseala tööliste...
FÜÜSILINE ISIK – inimene, kes tegeleb ettevõtlusega, kuid ei kasuta selleks äriühingut. JURIIDILINE ISIK – eesmärgistatud organisatsioon ETTEVÕTE – üksuk, mis kasutab tööjõudu ja töövahendeid mingite hüviste toomiseks või teenuste osutamiseks. ETTEVÕTJA – isik, kes riskib; organiseerib tegevust ise; kasum eesmärgiks; vastutus investorite, klientide, töötajate ees; PANKROT – võlgniku maksejõuetuks kuulutamine kohtu ees. AKTSIA – väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. BILANSS – raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda. AKTIVA – käibevarad ja põhivarad PASSIVA – kohustused ja omakapital PALK – tasu tehtud töö eest. BRUTOPALK – töötasu, mis on märgitud töölepingus ja millest pole veel maha arvestatud makse
1. Raha Raha funktsioonid vahetusvahend (a medium of exchange); väärtuse mõõt (a measureof value); väärtuste akumuleerija (a storeof value). Raha omadused jaotatavus (divisibility); portatiivsus (portability); stabiilsus (stability); vastupidavus, kestvus (durability); raskesti võltsitavus (difficulty of counterfeiting). 2. Tsekid - väärtpaber, millega väljaandja käsundab krediidiasutusest käsundisaajat (maksja) tingimusteta maksma kindla rahasumma tsekist nähtuval maksetähtpäeval Arveldustsekk on tsekk, mille väljaandja või omanik on tseki esiküljele kirjutanud märke «kontole kandmiseks» või muu selletaolise märke, mille eesmärk on keelata tseki maksjal lunastada tsekki sularahas. Sel juhul võib tseki maksja lunastada tseki üksnes selliselt, et krediteerib tseki omaniku kontot ülekandega,
55. Kuidas liigitatakse finantsturud erinevate kriteeriumite järgi? Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg) Finantsinstrumendi elutsükli järgi (esmaturg ja järelturg) Finantsinstrumendi liikide järgi (võlainstrumentide-, omandiväärtpaberite-, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg) 56. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (2-10a); *pikaajalisteks (üle 10a). Jagunevad tagatuse järgi: *obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivara tagatud
55. Kuidas liigitatakse finantsturud erinevate kriteeriumite järgi? Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg) Finantsinstrumendi elutsükli järgi (esmaturg ja järelturg) Finantsinstrumendi liikide järgi (võlainstrumentide-, omandiväärtpaberite-, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg) 56. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (2-10a); *pikaajalisteks (üle 10a). Jagunevad tagatuse järgi: *obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivara tagatud
investeeringu portfelliks. Hajutatud riskiga portfell sisaldab erinevaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, pangahoiused jne). Selline portfell on riski eest hästi kaitstud sest nii majandus kui poliitiline olukord ei muutu kunagi korraga. Investeeringu portfelli moodustamisel tuleb jälgida eesmärki ,et väikese riski juures saavutataks maksimaalne tulu. Näiteks tuleb leida väärtpaberi portfelli prognoositav keskmine tulu teades, et portfellis on väärtpaber A osakaaluga 80% ja väärtpaber B osakaaluga 20% . A- prognoositav keskmine tulu on 10% ja B prognoositav keskmine tulu on 20%.Tuleb leida portfelli keskmine tulu. x p = (0,8 * 0,1) + (0,2 * 0,2) = 0,12 Investeeringu portfelli riski suurust mõõdetakse portfelli standard hälbega. Portfelli risk väheneb siis kui kombineeritakse portfell mille koosseisus on väärtpaberid erineva riski ja keskmise tuluga. Kõigi investeeringute koosmõju nimetatakse portfelli efektiks seda kui palju
ja maksed on maha arvatud; summa, mille inimene saab kätte. Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangalt kulutatud/välja võetud summa. Krediitkäive teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa. Intress ehk kasvik tasu, mida pank maksab hoiustajale või laenaja pangale õiguse eest kasutada teie poole raha. Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/ varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes oman aktsiaid. Deebetkaart Krediit võlgu antav raha/kaup, mille tagasimaksmisel/tasumisel tingimused on rangelt fikseeritud. Käendaja isik, kes maksab õppelaenu raha tagasi, kui laenuvõtnu ise seda ei suuda. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline
Tööpuudus olukord, kus tööotsijaid on rohkem, kui pakutavaid töökohti. Tööjõupuudus olukord, kus töökohti on rohkem, kui töölisi. Tööandja asutus või ettevõte, kes pakub palgalist tööd. Töövõtja isik, kes nõustub töötama teatud tingimuste alusel. Tööleping töövõtja ja andja vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe. Töötu tööealine inimene, kellel pole tööd. Tööhõiveamet asutus, mis püüab lahendada töötute probleeme. Aktsia väärtpaber, osak, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist. Aktsionär osanik, aktsia omanik. Väikeaktsionär inimene, kellel on vähe aktsiaid. Tuumikaktsionär inimene, kes omab üle poole firma aktsiatest (omab kontrollpakki). Aktsiakurss aktsia rahalise väärtuse muutuse näitaja. Börs koht, kus aktsiatega kaubeldakse. TALSE börsiindeks, mis näitab aktsia hindade muutusi. Töötasu palk tehtud töö eest, peamine sissetulekuallikas.
mudel kehtestab seose 1. Milline alltoodud loetelust on riskivaba tulumäära ja turul kõige madalama riskiga valitseva üldise ootuse väärtpaber? Vali üks vastus. vahel Tuletisväärtpaberid Pangahoiused 11.Kas tehnilises analüüsis kasutatav vastupanutaseme Ettevõtete võlakirjad mõiste tähendab: Vali üks Väikefirmade aktsiad vastus. Suurfirmade aktsiad seda, et hinnad püsivad Riiklikud võlakirjad kõige kauem mingil konkreetsel tasemel 10.Mida tähendab finantsvarade hinnad ei tõuse üle hindamise mudel (CAPM)? Vali nimetatud taseme üks vastus. hinnad ei lange allapoole Fin...
ÜHISKONNAÕPETUSE 2. KURSUSE 1. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 09.01.2017 1. Eesti uus valitsus – tead valitsuse ministreid ja peamisi lubadusi valitsemiseks (programm). Mis on peamised muutused valitsemises võrreldes eelmise valitsusega? Ministrid: ● Peaminister- Jüri Ratas (Keskerakond); ● Majandus- ja taristuminister- Kadri Simson (Keskerakond); ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister- Urve Palo (Sotsiaaldemokraadid); ● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Sis...
48. Ühiskondlik investor - Institutional investors the general public 49. Aktsiad - Equities - bonds and shares 50. Maakler - Broker - a person employed to buy and sell shares or other goods on behalf of other people 51. Aktsionär - Shareholder or stockholder - someone who owns a part of a company 52. Osalus - Stake part of a company 53. Dividend/ boonus - Dividend - a proportion of a company's profits that is paid to each shareholder 54. Väärtpaber Bonds - anything that restricts your freedom or spirit 55. Väärtpaberid - Securities - certificates which show ownership of stocks and shares 56. Aktsiatega kauplema - Trade - buying and selling of goods or services 57. Stakeholder interest groupe 58. Varieeruma Diversity 59. Kontrollija Tracker 60. Pahandama - Annoying 61. Sisse võetud vs sõltuv - Hooked - addicted 62. To gather pace - to move faster and faster 63. Kiirendama - To accelerate - to make s.th
Põhiterminid: 1. Aktsia – väärtpaber, mis annab omanikule ehk aktsionärile õigusi ettevõttes. Niipalju kui on omandanud aktsiaid, nii palju on tal ka õigusi. Kui ettevõte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat ja aktsionäril on 10 aktsiat, siis on tal õigusi 1% ettevõtte varale. 2. Aastaaruanne – kohustuslik , kajastab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandusseisu ja rahavoogusid. 3. Aktiva – Aktiva kajastab ettevõtte varasid ( põhi- ja käibevarasid). 4. Passiva – Passiva kajastab ettevõtte kohustusi (pika- kui ka lühiajalisi ) ja omakapitali. 5. Aktsiaselts – AS on äriühing, millel on aktsiakapital, aktsionär ei vastuta oma varaga, kapital peab olema 25000 eurot. 6. Osaühing – OÜ on äriühing, mille osakapital on 2500(ei ole kohustuslik kohe maksta), osanik ei vastuta oma varaga, osaühing vastutab. 7. Mittetulundusorganisatsioon – MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, eesmärgiks ega põhitegevuse...
vähima ressursikuluga) · ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest · aktiivne rahvastik tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul · aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse · aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus
eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest aktiivne rahvastik – tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses
· Kutsetasemed (Tarkinvestor.ee) eesti kutsesüsteemis on viis kutsetaset, mille määratlemisel võetakse aluseks töökeerukus, oskuste ja teadmiste osakaal ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus. · Kvantitatiivne käitumisfinants (Tarkinvestor.ee)(Quantitative behavioral finance) on uus teadusharu, mis kasutab matemaatika ja statistika meetodeid, et mõista inimkäitumist seoses finantsturgudel toimuvaga. · Likviidsus (Kuura 2008) - (Liquidity). Väärtpaber on likviidne, kui sellega võib kaubelda suurtes kogustes ilma selle hinna olulise muutumiseta. Investeerimisfondi likviidsus tähendab, et investor saab oma osakud kiirelt raha vastu välja vahetada. · Likviidsusreserv (Kuura 2008) (Liquid Reserve) - Isiklik või ettevõtte poolt loodud kohustuslik reserv, millest vahendite kätte saamine on lihtne. Näiteks kommertspangad peavad keskpanga juures likviidsusreservi hoidma. · Makroökonoomika (äripäev
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts ja liigid Aktsiaks nimetatakse mõttelist (jagamatu) osa aktsiakapitalist, mis väljendab aktsionäri õigust osaleda üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Aktsia omamist tõendav väärtpaber on aktsiatäht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiad jaotatakse liht- ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaks nimetatakse aktsiat, mis annab eesõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Antud
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss
14. Millised on säästude paigutamise võimalused? Raha arvelduskontol- ei teeni interrsi, saab igal ajal välja võtta. Säästu- või kogumishoiuse variant, raha teenib intressi, raha ei saa igal ajal välja võtta. Tähtajaline hoius- ei saa raha lepingut katkestamata välja võtta. Investeerimishoius- võimaldab saada osa aktsiaturgude tootlusest, mis võib anda võimaluse teenida tähtajalisest hoiusest suuremat intressi. Võlakirjad- võlakiri on väärtpaber, mis tõendab et võlakija saaja on võlaandjalt laenu saanud. Aktsiatesse- peab pidevalt jälgima aktsihindade muutusi börsiturul. Tuletisväärtpaber ehk derivaat- väärtpaber, mis tõestab et väärtpaberi omanikul on õigus või kohustus teisi väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa, kindlal hulgal ja kinda hinaga Kinnisvarainvesteering, kunstiteosed, kollektsineerimisväärsed esemed, väärismetallid, vääriskivid.
Tallinna Tööstushariduskeskus Raha omadused ja sellega seotud terminid Referaat 303 SKA Juhendaja: Peeter Vähi 2013 Tallinn Sissejuhatus Selles referaadis räägin rahast ning kõigest sellega seonduvast. Alustan kõige algusest ning uurin misasi see raha täpselt on ning millal ja kus seda ajaloos kasutataud on. Samuti mainin oma uuringutes ka Eesti raha ajalugu ning kirjutan mis meil kunagi enne krooni aega oli. Referaat seletab ka lahti kõik rahaga seonduvad tähtsamad terminid, mida võiksid kõik mõista ning enne selgeks teha kui hakata oma rahaga tegutsema. Mis asi on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina....
18. Kuidas liigitatakse finantsturud? · Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg - lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks - pikemaajaliste instrumentide turg · Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks · Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 19. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberiteks
aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus
. 7 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa 6.2) Eelarve aitab kui: püstitad eesmärgid, hindad tulusid ja planeerid 6.2.1) - () väljaminekuid. 6.2.1) Aktsia, stock- väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) 6.3) - , õigust osale ettevõtte vaqrast ja kasumist () . 6.3) Sinu roll säästjana - ohutuse, tulumäära(intressi) ja likviidsuse 6.4) , , tagamine, 6.4) Intress, interest tasu selle eest, et loobutakse oma raha kohesest 6.4.1)
taksojuhid. Nad peavad maksma 21% tulumaksu, 33% sotsiaalmaksu ja 0,6% töötuskindlustust. Osaühing ja aktsiaselts on tavaliselt suured firmad, kus on palju töötajaid ja palju omanikke. Osaühingus (OÜ) peab olema algkapital (vähemalt 40 000 krooni) ja osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiaseltsil (AS) peab olema aktsiakapital (vähemalt 400 000 krooni) ja aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsia on väärtpaber, mis annab õiguse selle omanikule (aktsionärile) saada kasumit sellest firmast ning seda kasumit nimetatakse dividendideks. Natsionaliseerimine on riigistamine ja privatiseerimine on sellele vastupidine ehk siis erastamine, riigi või kohaliku omandi muutmine eraomandiks. 3. Arutle turu toimimise ja hinna kujunemise üle. Pakkumise ja nõudluse tasakaal. See tähendab seda, et kui sa müüd õunu, mis on juba
13) Tööpuudus- olukord, kus tööotsijaid on rohkem kui töökohti. 14) Juriidiline isik- õiguslikus tähenduses mõiste ettevõtte, organisatsiooni kohta, mis võib olla tööandjaks. 15) Füüsiline isik-Konkreetne isik, tavaliselt töö võtja. 16) FIE- füüsilisest isikust töövõtja, tegeleb iseseisvalt majandades. 17) Tööleping- töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mis toob kaasa õigused ja kohustused 18) Aktsia- osak- väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saad osa ettevõtte kasumist ja selle varast. 19) Aktsionär- aktsiaomanik 20) Väikeaktsionär- Inimene, kel on ainult mõned aktsiad ja kellele kuulub väike osa firmast. 21) Tuumikaktsionär- aktsionär, kellel on üle poole aktsiatest ja kellel on seetõttu suurem sõnaõigus. 22) Aktsiakurss- aktsiaväärtus 23) Börs- koht, kus aktsiatega kaubeldavtakse. 24) TALSE- Tallinna börsi indeks, mis näitab aktsiahindade muutumist.
ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Economics and Social Sciences BOOK REVIEW ("Foreign direct investments in the Estonian economy", University of Tartu, Urmas Varblane) (Pages : 10 20) Prepared: Kadri Tamm, MF-I-5 Tartu 2007 I read book about direct investments in the Estonian economy. The book is issued by University of Tartu and the writers are also scientists from University of Tartu. "Foreign direct investments are relatively new phenomenon for Estonia because during the nearly five decades as part of the Soviet economic system, our economy received virtually none. Such economic isolation from the West lasted until the early 1990s. In consequence of the mid-...
vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). Aktsiate liigitus ja olemus. · Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte
raha, näiteks kuldmüntide vastu. 8. Näivraha Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks. Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist, tähtajast, väljalaske vormist, tagatisest, riigilaenupiletist,pantkirjast, hüpoteekkirjast. · Aktsiad- (pr. Action;ingl k. stock, share, equity security; sks die Aktie) on
raha, näiteks kuldmüntide vastu. 8. Näivraha Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks. Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist, tähtajast, väljalaske vormist, tagatisest, riigilaenupiletist,pantkirjast, hüpoteekkirjast. · Aktsiad- (pr. Action;ingl k. stock, share, equity security; sks die Aktie) on
Kuid neid puudub hääleõigus. · Intress- tasu kellegi teise raha kasutamise eest; tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel kasutada oma vara. Nt: maksad pangale intressi. · Dividend maksed, mida tehakse aktsiaseltsi tuludest aktsionäridele. · Bartertehing kaupade ja teenuste vahetamine ilma raha kasutamata. · Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen. · Obligatsioon võlakiri, võlakohustus, pikaajalise võlakohustusega antud väärtpaber, mille järgi võlgnik kohustub võlga tagasi maksma määratud tähtajaks. · Emiteerima väärtpaberite esmamüük. Nt: eesti pangal on ainuõigus emiteerida eesti kroone, mis edaspidi lähevad kasutusse. Emiteerima esmakordselt midagi välja andma. · Investor Ta võib ka investeerida kaupadesse või toodetesse, millelt loodab hiljem tulu saada. · Krediitor võlausaldaja, ta on õigustatud pool võlasuhtes. Nt: kui mina laenan raha sõbrale olen krediitor.
Traditsiooniliste makromajanduslike teooriate kohaselt sõltub säästmine eeskätt eraisikute sissetulekust ja jõukusest, investeeringute maht aga investeerimisprojektide üldisest riskitasemest ja tulukusest. Kuna säästmine ja investeeringud sõltuvad erinevatest teguritest, võib ka nende suurus teineteisest erineda. SÄÄSTMINE Säästmine raha kogumine ootamatuteks /planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid. · Eesmärgid säästmiseks inimeste säästmisharjumused ja vajadused on väga erinevad. Raha kõrvalepanek võib paljudele tähendada sissejuurdunud harjumust kulutada teenitust vähem. Samuti koguvad paljud teadlikult oma soovide ja unistuste täitmiseks, olgu ...
VÄÄRTPABERID Aktsiatesse investeerimisel saad sisuliselt ettevõtte üheks omanikuks. Aktsiatesse investeerimine on alati seotud suure riskiga. Aktsiainvesteeringu tulu või kahju seisneb kapitali kasvus või kahanemises. Mida paremini toimib ja mida väärtuslikum on ettevõte, seda kõrgemale tõuseb tõenäoliselt aktsia väärtus. Kui läheb vastupidi, siis võib aktsia hind vastavalt langeda. Ettevõtte pankroti korral võib ka juhtuda, et jääd rahast üldse ilma. Võlakiri on väärtpaber, mis väljendab võlakohustust ehk võlakirja välja andnud isiku rahaliste kohustuste ulatust väärtpaberi omaniku ees. Sisuliselt annad sa võlakirja ostmisega laenu võlakirja väljaandjale. Selleks võib olla näiteks eraettevõtte, riik, kohalik omavalitsus jt. Laenusaamise eest maksab võlakirja väljaandja sulle intressi. Üldjuhul loetakse võlakirjainvesteeringut pigem madala riskiga investeeringuks. Riski suurus sõltub konkreetsest ettevõttest
Majanduse mõisted: 1. Aktsiaselts - majandusühing, mille omanikeks on selle aktsiate omanikud (aktsionärid), kes on sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa. Aktsionärile makstakse dividendi näol omanikutulu. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 7. Mittetulundusühing - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole kasumi tee...
Riskibond, nn. rämpsbond (junk bond) -- suurt tulu toovad, kuid kõrge riskiastmega bondid. Esitajavõlakiri, kupogivõlakiri (coupon bond) -- kupong on tegelikult intress, mis loovutatakse intressimakse kasseerimiseks. Zargoonis -- saadav intressisumma. 0-kupongiintressimääraga võlakiri, kupongideta võlakiri (zero-coupon bond) -- diskontovõlakiri, millelt kupongidena tulu ei maksta; emiteerimine ja kauplemine toimub nimiväärtusest madalama hinnaga. Konverteeritav väärtpaber (convertible security). Võlakiri või aktsia, mille saab valdaja valikul vahetada teiste väärtpaberite (lihtaktsiate) vastu. Lisatagatisvõlakiri (collateral trust bond) -- tagatud lihtaktsiate ja usaldusväärsemate võlakirjadega. Näiteks emafirma võlakiri on tütarfirma võlakirjast alati usaldusväärsem. Võib tagada ka sellise varaga, mille soetamiseks võlakiri on välja lastud. Silvia Kuusk
Töötaja (töövõtja) – Isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu vastavalt lepingule. U Unikaalne müügiargument – Ettevõtte poolt esile toodud põhjendus, mille poolest on tema toode või teenus konkurentide pakkumistest erinev ja parem. V Viitannuiteet – Aastamaksed, mis sooritatakse pärast annuiteediperioodi lõpust teatud viitaja möödumist. Vähemusosalus – Äriühingu aktsiate või osade omamine 10-50% aktsiakapitalist. Võlakiri – Võlakohustust tõendav väärtpaber (sama mis obligatsioon). Fikseeritud tulususega väärtpaber, mille tagasiostu tähtaeg ja intressimaksete suurus on lepingus määratud. Võlakohustus – Kirjalik tõend selle kohta, et võlgnetakse kellelegi teatud summa ja kohustutakse see teatud ajaks laenuandjale tagasi maksma. Võõrkapital – Ettevõttel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis tuleb tähtajaks tagasi maksta.
Sest kirik ja kõik sellega seonduv on suhteliselt rikas. Raha turvaline säilitamine. Preestritel on hoidlad. Teised hakkavad hoiustama oma raha preestrite juures ja preestrid võtavad sellelt teenustasusid ja rikastuvad selle arvelt. Vastu saadi dokument Lihtveksel on kirjalik dokument/tõend, millega hoiustaja (see kes hoiule võtab) ehk laenuvõtja kohustub laenu andjale tagastama tema vara esimesel nõudmisel tingimusteta või kokku lepitud tähtajal. Sellest kujuneb esimene nimeline väärtpaber, mis on kasutusel ka tänapäeval. Hoiustamine ja laenamine endiselt samad majandusterminid. Sularahata arvlemine. Veksli tahaküljele kirjutas ostja kaupmehele mineva summa ja see kanti kaupmehe hoidlasse üle. Esinevad probleemid veksliga. Hoidlad hakkavad välja andma hoidlasse paigaldatud summale väiksema väärtusega veksleid. (100 vastu 20 viielist jne). Tekib järgmine väärtpaberi liik. Esitaja väärtpaber. Sellega seoses kahanes turvalisus. Selle veksliga sai otse kaupmehele maksta
kaubeldav fond (exchange traded fund); • Pensionifond (pension fund) • Kinnisvara investeerimisfond (realestate investment trust); • Riskikapitalifond (venture capital fund); • Riskifond (hedge fund) Riskid: algne hoiusumma ja tootlus ei ole garanteeritud, kasum on tulumaksustatav. 40. Aktsiate olemus ja liigitus • Aktsiad – omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast või kasumist. • Lihtaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel allesjäänud vara jaotamises) • Eelisaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse ettevõtte üldkoosolekul, kuid annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel). • Kasvuaktsiad - See tähendab investeerimist firmadesse, mis tõotavad tulevikus tublisti kasvada
Majandus 1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing. Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla; 1947. viidi läbi rahareform, rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992. kehtib Eestis kroon Panganduse ajalugu: Inimesed hoidsid kulda kullassepa "riipulis" ja kulla asemel kasutati veksleid. See vähendas kulla kaotsimineku riski. Kulda sai ka kullassepa käest vekslite vastu vahetada. Hiljem avastas kullassepp, et ta võib kulda ka teistele laenata, kelle vaja oli, nii tekkis pa...
Sissejuhatus Ettevõtte vara jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Phivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kik muu on käibevara. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks. Ettevõtted hoiavad raha selleks, et tagada normaalse ärit...
STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile. 2. Mis on futuur? Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning varem kokkulepitud kohas kindla hinnaga. Futuuri puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille hind kujuneb vastavalt alusvara (tooraine, väärtpaber, indeks vms) hinna liikumisele. Futuuri ostja ostab futuuri alusvara ning soetab sellega alusvaras "pika" positsiooni, futuuri müüja müüb futuuri alusvara ning tekitab tehinguga endale "lühikese" positsiooni. Lihtsustatult öeldes on futuuri ostja kohustatud ostma alusvara tulevikus kindlaks määratud hinnaga. Nii kaotused kui ka võidud on selle instrumendi puhul piiramatud. Positsiooni soetamiseks peab futuuri ostjal või müüjal olema kontol piisavalt tagatist
väärtpaberitehingud, hoiused) Bilanss=finantsvarade sissevoog- finantsvarade väljavoog *kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise majanduslikku mõju saab iseloomustada Y=C+I+G+(X-M) Seega Y-C=S+T=I+G+X-M ja siit (S-I)+(T+G)=(X-M) Devalveerimine- raha kursi langetamine välisvaluutade või kulla suhtes Revalvatsioon- rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes *Üldjuhul kaubandusbilanss devalveerimise tõttu paraneb, erandjuhul halveneb. Võlakiri- väärtpaber mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest Aktsiad- omandiõigust kinnitavad väärtpaberid Tuletisväärtpaber- annab omanikule õiguse või kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Levinuimad instrumendid : - Forward- tulevikutehing, KOHUSTAB osapooli tulevikus müüma ja ostma mingi finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga
· Tehniline teostamine · Toote masstootmisse andmine Pilet III Raha ja pangandus (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (4p) *inflatsioon kaupade või teenuste üldise hinnataseme tõus, raha jms väärtus väheneb *intress rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult tasuks raha kasutada andmise eest *valuutakurss ühe riigi rahaühiku hind teise riigi rahaühiku suhtes *aktsia väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ja annab selle omanikule (aktsionärile) mitmeid õiguseid. 2. Milline on raha tekkimise ajalugu? (4p) Ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk tekitas vajaduse vahetuse järele. Vahetuse eesmärk oli rikastada tarbitavate hüvitiste valikut. Probleemiks muutus aga vahetuseks sobiva partneri leidmine ja see lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
