köitis selle uudne sümbolismist ja ekspressionismist kantud ainestik, mis ulatub traagilistest kaduvuse- ja meeleheiteelamustest hingepuhtuse igatsuseni. Kõrvuti olemisprobleemidega kujutab luuletaja ka boheemitsevat ulaelu, kasutab tõsistest asjadest rääkides võllahuumorit. · 1937. aastal ilmus H. Talviku teine luulekogu "Kohtupäev". Selles arendas ta oma luulelaadi täiuseni. "Kohtupäeva" luuletused on riimileidlikud, sõnakasutus sisendusjõuline, värss epigrammiliselt lööv, teemad aktuaalsed. Luuletaja käsitleb elu sageli selle pahupidisuses, otsib ideaale inimese ja ühiskonna vastuolude kaudu. Talvik kaitseb kultuuri tulevikku, seisab vaimse vabaduse eest, eitab orjameelsust kõigis selle ilminguis. · Vaatamata loomeaja lühidusele, kuulub H. Talvik eesti luuleklassikute hulka. Oli sügis Oli sügis. Auras udurähma. Tulin kõrtsist, pea täis õlleähma. 43
see oli revolutsiooniline ülevõtt kujundati teada olevalt esimene tähestik mis lubas vokaalide ja konsonantide erinevust.Tõenäoliselt toimus ühes kohas. Õige varsti olid kujunenud erinevad kohalikud kreeka tähestikud, väikeste variatsioonidega. Kasutati esimesena valdavalt eseme omaniku ja funktsiooni märgid, sageli mina vormis kirjutatud (Olen annetatud apollonile) paljud on grafitid, üks nõu 8 saj haua panus Athenast ühes kahest esimesest värsi mõõtes värss, tantsuvõistluse auhind võitjale. Teien heksameetriline värss pärineb itaaliast 8 saj II poolest jooginõu, karikas, ja seal on kirjutatud et olen Nestori karikas. Tekstide puhul on näha et nad on ebaprofesionaalselt kirjutatud, galliograafiat pole tunda , enam vähem iga üks kes oskas see kirjutas, märk mis näitab et kirja oskus levis suhteliselt laialt.Kuidas pidi kirjutati see oli kõigi enda teha. Levinud oli härja jooks- bustrophedon, edasi ja tagasi
- novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccacio, Maupassant, Tšehhov, Valton). Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes
Varblane / ühe väljasurnud laululinnu kauge / prillidega metsik järglane". (Vilep 2007: 38). Nimetatud luuletus kuulub n-ö kaksikadressaadiga, nii lastele kui täiskasvanuile suunatud luuletuste gruppi, kuhu kuuluvad veel ,,Kevadrõõm" ja ,,Kui issi telekat remontis". Neisse naljakatesse luuletustesse on peidetud vihjeid, mis pakuvad äratundmisrõõmu täiskasvanuile. Täiskasvanutele äratundmiseks on ka intertekstuaalne viide Hando Runneli luuletusele, millest on laenatud värss luuletusse ,,Tantsust": ,,pikk-pikk poiss tantsib kaerajaani". Vilepi muusikutausta arvestades võib tema allikaks olla pigem Peeter Vähi kirjutatud laul ansamblile Vitamiin. Täiskasvanu vaatepunkti, kes imestab maailma muutumise üle, kujutab toredalt luuletus ,,Tantsust", 58 kus rahvatantsijate sekka tunginud breikar: ,,keset rahvariides hingi / keerleb lagipea peal ringi".
Stroof (salm) on rühm värsiridu, mis on seotud sisuliseks tervikuks. Stroofid võivad olla mitmesugused. Kõige tavalisema on nelja- ja kaherealised salmid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu. See võib sõltuda ka luuletaja kindlatest eesmärkidest: vahel võib värsiridade esitähtedest välja lugeda autori sõnumi. Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib paikneda mitmel real. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid moodustavad värsijalad. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus ja daktül.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
tähtsad ainult need momendid, mis on seotud tunnetega, milles piiratus puutub kokku otsatuga. Romantiline kunst tahab olla sügavama elu ekstrakt. Kunst ja elu on romantikuile ühevõrra väärtuslikud kui kõrgemate, intuitiivsete läbielatavate väärtuste kandjad. Kõige tähtsam on läbielamine.Romantika keskne tuum: läbielamine, elamus, mitte selle saadus. Tuli, leek, mitte soojus, mitte toit, mis tulel keedetakse. Müstiline läbielamine, mitte religioon. Luuletamine, mitte värss. Armastus, mitte abielu. Voolav sisu, mitte tardunud vorm. Tegemist on ebatavalise pakitsusega hinges, mis veel kindlat kuju pole võtnud. See on ebamäärane voogamine hinges, kus kõik veel on korratuses ja kus alateadvus näib valitsevat teadvuse üle. See on kaos, millest kõik veel sündima peab.Romantiku teadvuse sisuks on teadvusetus.Vaade, nagu oleksid romantikud ainult unistuste, kättesaamatu armastuse ja igatsuste kuulutajad, on ekslik
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
kuni tal on arved õiendamata selle müstifikatsiooni autoriga, kes näib olevat ühe minu tuttava gaskoonlase nägu.» «Kas te arvate, et kardinal on sama hästi informeeritud kui teiegi ja teab, et just mina käisin Londonis?» «Pagan võtaks! Te olite Londonis! Kas te tõite Londonist kaasa selle kauni teemandi, mis särab teie sõrmes? Olge ettevaatlik, d'Artagnan, vaenlase kink ei tähenda head. Kas selle kohta ei ole olemas üks hea ladinakeelne värss? ... Öeldakse ...» 246 «Jah, kahtlemata,» vastas d'Artagnan, kes ei olnud iialgi suutnud kõige lihtsamatki grammatikareeglit pähe tuupida ja oli oma rumalusega õpetaja sageli meeleheitele viinud. «Jah, kahtlemata on selle kohta olemas üks värss.» «Kindlasti on,» vastas härra de Treville, kellel oli kirjandusest natuke aimu. «Härra de Benserade tsiteeris seda mulle ühel päeval ... Oodake ometi... Ah! käes: ... Timeo Danaos et dona ferentes. 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
