Prantsusmaa kangelaslaulud 12. sajandil on Prantsusmaa kujunenud vaimse elu alal juhtivaks maaks. Teaduslikus elus seisab Pariisi ülikool euroopas esikohal, juhtivaks kujuenb Prantsusmaa ka kirjanduses. Prantsuse kangelaslaulud on kujunenud ballaadilaadsestest lauludest. Säilinud on umbes 80 suurt laulu, nende pikkus kõigub 1000 värsist kuni 18 000. Enamik neist on loodud kümnesilbilistes värssides, hilisemates esineb ka aleksadriin- 12silbiline värss, tsesuuriga pärast 6. silpi. Ladina luule eeskujul jagunevad laulud ebavõrdse arvuga stroofideks, mis on omavahel soetud assonantsi ja lõppriimiga. Laule kandsid ette zonglöörid lauldes ning deklameerides. Laule saadeti vielle- nimelisel keelpillil. Traditsiooniliselt jaotatakse prantsuse kangelaslaulud kolme sarja. Tähtsaim- kuninga zest koosneb 14st laulust, milles jutustatakse Karl Suure sõjaretkedest. Sarja keskne teos on Rolandi laul
ekstravagantne. Blake võttis seda kui unustamatut solvangut. Tema varased tööd olid klassitsistlikus laadis, ja kuna ta oli õppinud vasegraveerijaks, eelistas ta varjudeta kontuuri. Seejärel arendas ta välja erilise stiili ja tehnika, millega oma kujutlusi väljendada. Blake on inglise kunstis ainulaadne, ta oli nii suur luuletaja kui ka suur kunstnik. Paljud tema raamatud on illustreeritud käsitsi (akvarellidega) koloreeritud gravüüridega, kus värss ja illustatsioon on kokku sulanud nagu keskaegsetes illustreeritud käsikirjades. Blake ei käinud kunagi välismaal, kuid ta tervitas vaimustunult vabadussõdu nii Ameerikas kui ka Prantsusmaal. Ta allus omaenese inspiratsioonile, omaenese sisemisele tunnetusele. Tema stiilis on tunda Michelangelo kunsti mõju, mis levis sel ajal gravüüride vahendusel ja võibolla ka gooti teravkaare mõju. Loomingu paremik on just vaselõikes. Peale oma loomingu illustreerimise, alustas Blake 1824
silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine Blankvärss > korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb, iseloom. inglise renessansiajastu draamale. Näiteid (Shakespeare) VÄLTELINE > pikk silp (värsijala tuum, värsitõusud) + lühemad silbid (värsilangused). Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule. Tänapäeva eesti keeles pigem vältelis- rõhuline v. vältelis-silbilis-rõhuline. Värsi tõus, v värsi langus Trohheus
RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine Blankvärss > korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb, iseloom. inglise renessansiajastu draamale. Näiteid (Shakespeare) VÄLTELINE > pikk silp (värsijala tuum, värsitõusud) + lühemad silbid (värsilangused). Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule. Tänapäeva eesti keeles pigem vältelis- rõhuline v. vältelis-silbilis-rõhuline. – Värsi tõus, v värsi langus Trohheus
Achim von Armin Brentano kaaslane ja sõber. Nad sõitsid kahel korral Reini äärde rahvaluulet koguma. Rahvaluulekogujaid on mitu: Herder, Goethe, Brentano ja vennad Grimmid. Brentano sattus suurde vaimustusse saksa rahvalaulust. Kogumise mõjul toimus tal loominguline suunamuutus. Filosoofiline stiil muutus teistsuguseks, lihtsaks ja rahvalähedaseks värsiks kust filosoofiline sügavus ja ühiskondlik moment kadus. Tema loomingu põhjas tekkis muusikaline värss, st ta oli teatud tõukejõud kelle põhjal tehti lauldav värss, mille põhjal tekkis esimene nähtus kus luulet lauldi. See on vana Euroopa traditsioon kus lihtne värss saab viisi ja seda lauldakse. Sellest perioodist on palju laule. Seda kutsutakse liediks ehk lauluks. Viise ei tehtud ise, vaid seda tegid heliloojad. Seda traditsiooni järgivad saksa luules paljud. Üks neist oli Heinrich Heine, kes on üks mahukamalt tuntud autoreid sellest perioodist
sellest piisab ta teeb oma töö ära (litootes) Hüperbool kunstiline liialdus Litootes kunstiline vähendus (kuid siiski hüperbool, kuna äärmus) Sellest kas tisleri talus suvitamine on hea idee või mitte, sõltub kas inimesele meeldib läbilaskev katus või mitte. Luule .vs. Proosa. Kujundid mida seostatakse luule ja proosaga, aga kontsertratsioon on luules / proosas väiksem. On tunnuseid millega luulet proosast eristada: rütm, värss, riim. Vanasti räägiti luulest kui seotud-, proosast kui sidumata kõnest. Luule jaotatud värsiridadeks, proosa peatükkideks. Küsimus: Kuidas luule erineb proosast eeldaks, et me peame proosat ,,normaalseks" ja luulele omistame mingi ,,nõksu", ajalooliselt oli see suhe teistsugune (J. Lotman), luule on märksa vanem kunstiline vorm kui proosa. Varasema aja kõne (luulelisem). Luulekeel erineb loomulikust keelest. Loomuliku keele all mõtleb Lotman igapäevast
igapäevaelu kogemust - suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele. Luule - omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud. Keele loov paindlikkus - keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne vahel. 9. Luule e poeesia valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline. Värss e vagu, rida. Siire süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE, PROSOODILINE, SILBILINE, SILBILISRÕHULINE, RÕHULINE, VABAVÄRSS, VÄLTELINE. Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid – värsi tõus, v värsi langus. Värsimõõt: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta
akrostihhon luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel. Aleksandriini kasutati esimest korda Makedoonia keisri Aleksander Suure seiklusrohket elukäiku kujutavas "Aleksandri romaanis" (XIII saj). Näiteks Moliére (16221673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind. algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks:
Klassitsism Klassitsism- kirjanduse ja muude kunstide suund 17.sajandil, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust (Louis XIV, 1635.a. Prantsuse Akadeemia) Nicolas Boileau Despréaux (1636-1711) “Luulekunst”(1674) Kunst on looduse jäljendamine ja ilus kriteeriumiks on tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormiks ainult riimitud värss. Kunstiväärtuslikud ja lubatavad antiikkirjanduses tuntud žanrid - lüürikas: ood, idüll, , läkitus, satiir, epigramm jt eepikas: kangelaseepos; näitekirjanduses tragöödiat, komöödiat. Žanrid jagunevad kõrgeteks ja madalateks, kõrged nõudmised kõrgetele žanritele: tragöödia - paarisriimidega aleksandriinis, viievaatuseline, antiiksüžeed, kolme ühtsuse reeglid.
algusele ning paratamatule lõpule. · Luuletus on nii mõttearenduselt kui värsivormilt selge ja järjekindla ülesehitusega. · Põhistroofid algavad optimistlikult, tule- ja noorusepiltidega, mis kahes esimeses salmis hõlmavad suurema osa tekstist. · Alles mõlema stroofi viimases reas välgatab- otse kui juhuslikult- mõtte kaduvusest. · Positiivse häälestatusega on lõppriimilised, viimane värss on aga riimita ja teistest pausiga eraldatud. · Kolmas stroof algab samuti jõulise tule kujundiga, ent kohe peaaegu sünnivad ebakõlad. · Viimane kaherealine stroof otsekui ühendab, isegi tühistab senised vastandid, pühitsedes nii hästi tuhka kui tuld. · Riimikasutus on mitmekülgne, leidub nii ühe-, kahe- kui ka kolmesilbilisi riime. · Meesriim luuletuses ,,Mehed" · Suitsu tuntumaid noorusluuletusi on ,,Oma saar", millele hiljem lõi Juhan Simm viisi,
Kui oled julge ja avatud meelega, võitlema. Ja veel kokkuvõtteks: kõik, mida teed, teed endale, võta siis see vastu, mida endale teed ja lood. Hiljem pole aega vigu parandada ega kahetseda, vaid võtta kõik see vastu, mida ise külvasid. Vormiline analüüs- Luuletuses on 5 stroofi. Värsse on stroofides ebaühtlaselt. Esimeses ja teises salmis on 4 värssi ja siis hakkab ükshaaval kahanema ja viiendasse jääb ainult 1 värss. Silpide arv on stfoofides sarnane. Näiteks esimeses stroofis on kahes esimeses värsis 15 silpi ja kahes viimases värsis on 13 silpi. Järgmises stroofis on silpide arv jaotatud võrdselt. Esimeses värsis 7, teises samuti 7, kolmandas 6 ja viimases 8 silpi. Kolmas stroof on kolmerealine ja esimeses ja kolmandas värsis on silpe umbes võrdselt, ainult keskmises värsis on tunduvalt vähem silpe. Kahes viimases stroofis on vastavalt: 8, 2, 6 silpi. Luuletuses on kasutatud alliteratsiooni
Oedipus Tyrannus; Or, Swellfoot The Tyrant (1820) Jaan Puhvel: Nimi Oidi-pous/Oidi-podes Jämejalg, on ilmselt sünonüüm või eufemism. Õieti Oidi-peos (membrum virile, meheliige) või Oidi-posthes. Sisuliselt Oidi-phallos ehk Punnt..., Pakst.... Vrd Ithyphallos Jäikt... (Dionysose pidustustel kantud sau; ka liiderlik mees). Labdakos (labda, lambda ), Laios (vasak) lonkav jalg Homeros. Odysseia 19. laul, 271 jj värss Nägin Oidipodese ema, ilusat Epikastet, kes sai hakkama suure teoga meele teadmatuses, naitudes oma pojaga. See aga, olles tapnud oma isa, nais. Aga otsemaid tegid jumalad inimestele teatavaks. Paljuarmastatud mees Teebas ise piinu kannatades valitses kadmoslaste üle jumalate hävitavate nõude tõttu. Naine aga läks vägeva väravahoidja Hadese manu ja riputas järsu silmuse kõrgest laest oma kurbuse haardes. Mehele aga jättis väga palju valusid, nagu ema erinnüsed neid täide viivad.
kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused saatusele või vaenlasele allajäämine, surm. Eepose elukujutust iseloomustab avarus, monumentaalsus, tõstetud tundetoon. Sagedane on üleloomulik element, kõik on eeposes suurem ja võimsam kui elus. Esinevad rohked kordused, kasut püsimotiive, -epiteete, perifraase ( ümberütlusi ), algriimi ( alliteratsioon, assonants ), värsimõõtudest antiikset heksameetrit, vanaprantsuse aleksandriini, blank- ( riimita värss, harilikult viiejalaline jamb ) ja regivärssi. Jutustamistoon on rahulik ja aeglane, sõnastus arhailine ja lihtne või pidulik. Eeposed on tekkeloolt kahesugused: 1) rahvaeeposed tekkelt varasemad, anonüümsed, suuliselt põlvest põlve edasi antud. Tuginevad müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on alles palju hiljem kirja pandud. Vanim osaliselt säilinud eepos on ,, Gilgames " (3.a-tuh eKr ). Esmakordselt maailmakirjanduses tõusevad siin inimese
Jutustus -- + -- Kõneviis Seotud kõne Sidumata kõne Dialoogiline Väljendusviis Lüüriline Eepiline Dramaatiline 4. Iseloomust vcxage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? Luule- värss ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses. Proosa- igasugused kirjanduslikud tekstid, millel puudub rütm, kuuluvad siis: anekdoodid, muinasjutud, muistendid, kroonikad, näidendid, stsenaariumid. Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, zanrina kujunes draama välja 18-
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Antiikkirjandust on võimalik piiritleda kolme erinevat moodi. Esimene ja kõige levinum määratlus on piiritleda kirjandust ajalooperioodide kaupa ehk jaotada ajalugu enam-vähem võrdse pikkusega perioodideks ja tuua välja sellele ajaperioodile iseloomulikke kirjandusvorme ja nende stilistilisi eripärasid. Võimalus on piiritleda kirjandust ka kultuuriruumi ja keele järgi. Sajandite jooksul muutusid nii Vana-Kreeka kui Vana-Rooma riigi valduste piirid väga laias ulatuses ning võimalik on eristada eri piirkondade kirjandust. Kolmandaks on võimalik eristada kirjandust ka murrete järgi, kuna eri ajastuil ja eri piirkondades kõneldi keelt erinevalt. 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Vanakreeka kirjanduses eristatakse ajalooperioodide põhise määratluse järgi: 1) arhailine ajajärk ...
esimeses isikus Rooma ajalugu (Augustuse valitsusajast Caligula omani) kirjeldav teos, ,,Jumal Claudius" on hilisem lisandus Claudiuse enda võimuajast. Graves ehitab Claudiuse loo üles ettekuulutustele, mille too Kymes oraaklilt sai ning lisaks ühele ennustusele raamatust ,,Oraakli uudishimud". Viimases kirjeldatakse ,,karvaste" (ehk Caesarite ladina keeles tähendab caesar karvast pead) saatust Rooma valitsemisel. Eelviimane värss puudutab ta enda valitsusaega ning Claudius aimab viimase kirjeldatud imperaatori olemust ette. Sellega loob Graves saatusliku atmosfääri, mis annab endast ,,Jumal, Claudiuse" lõpus märku, kui Nero valmistub troonile istuma. Oraakel ütleb Kymes Claudiusele, et 1900 aastat hiljem saab ta ,,selgelt rääkima", mis tähendab, et ta peab oma mälestused salaja kirja panema ning tulevatele põlvedele leidmiseks jätma. Ta otsustab kreeka keeles kirjutada, kuna usub, et see
mõttevälgatuse. Lugedes hakkasin kohe otsima sarnaseid jooni, aga neid polnud. Kirjanik on "Rabas" näinud pruudi surma , rüdavaid verisääski ja elu kustumist sinna. Selles luuletuses näen looduse põimumist inimesega. Taaskord leitakse negatiivseid külgi ülekaalus, mis tekitab sünge tunde. Raba kujutatakse sellise kohana, kuhu teinekord veidi hämaruses minnes, tekiks endalgi kõhedus. Sügavamõtteliseim värss on selles luuletuses minujaoks see. /.../ Ma leian end kui ärasõitvas laevas, mis hääletult mind unustusse viib./.../ See ütleks minuarust kõik selle raba kohta, mis meieni läbi kirjelduste jõuab. Järgmine luulekogu ilmus Heiti Talvikul 1937. aastal ja kandis pealkirja "Kohtupäev". See jälgib kaost ja selginemist üksikinimeses üldisemalt, oma aja, ühiskonna, maailma ulatuses. Selles kogus valitseb ajakriitiline luule. Hoiakult veidi sarnane 1920
"Tööd ja päevad" sai kreeklaste moraali aluseks. Seda loeti koolides ja oli populaarne põlluharijate seas. Homeros: peetakse Iliase ja Odüsseia autoriks, lugude tekkeaeg 8.-7. saj e.m.a. H. oli pime rändlaulik ehk rapsood; sünni-, kodukohaks peetakse 20 eri paika; eeposte keelekasutus ja linnad/kohad H. elus viitavad, et need võisid sündida Kreeka Väike-Aasia rannikualadel ja saartel. H. eeposeod esitasid rapsoodid kitaara saatel, nende värss seostus üleva stiiliga. Ilias + Oüsseia olid iga kreeklase hariduse alus: mäletati peast kogu elu. 522. aastaks e.m.a. oli Ateenas tekkinud tava esitada neid suurtel panatenaiade pidustustel, mille alusepanijaks peetakse Ateena türanni Pesistratost, kes Cicero teatel hakkas esimesena kokku koguma H. teoseid. Iliasest on ligi 200 keskaegset ümberkirjutist. Selle teksti osadega papüürosefragmente on ligi 1500. Hellenismiajal koguti H
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine"
EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, meeleolude · lavalisus · rahulik, üksikasjalik vahetu esitamine; · põhineb dialoogil e käsitlusviis elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus ZANRID: lugulaul · värss luuletuse rida. komöödia koomilise · ulatuslik Värsirida ei pea moodustama sisuga näidend
Uueks vastanduseks kujunes nüüd kristlikud roomlased vs. sissetunginud barbarid. Lõplik paganliku kirjakultuuri häving leidis aset kooliõpetuse üleviimisega kloostrite juurde. 138. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia zanri esmaloojaks? Augustinus, ,,Pihtimused" 139. Iseloomusta Boethiuse peateost, selle struktuuri ja peamist ideed. Peateoseks on ,,Filosoofia lohutusest", on kirjutatud prosimeetrumina, s.t vahelduvad värss ja proosa. See kujutab emand Filosoofia ja ebaõiglaselt surma mõistetud minategelase dialoogi, seega on sellel selge autobiograafiline taust. Teose iseloom on protreptiline: üleskutse filosoofiaga tegelemisele teel Jumalani jõudmisel; pürgimine tarkuse poole on ühtlasi pürgimine Jumala poole.
tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eeposeid Ilias ja Odüsseia Ilkar: See on Trooja linna teine nimi. Oletatavasti leidis eeposes kujutatud sõda aset 13. või 12
Elav lüüriline kirjeldus annan edasi seisundit või olukorda (,,Karantiin"), vahendab mõtisklusi (,,Pahed", ,,Titaanid"), loob tüübiportreid (,,Halvad naised"). Meeltega tajuvate välismaailma seigad ei puudu Betti Alveri luules, kuid nende tähistamine on alati ainult vahend poeetilise üldistuse või sümbolini jõudmiseks. ,,Tolmu ja tule" luulekeel sujub vabalt ja nõtkelt, selgelt ja loomulikult. Sundimatult suudab see väljendada keerukaidki mõtteid. Värss on täiesti vaba täitesõnadest, täpne riim kõlab endastmõistetavalt puhtalt, vähimagi pingutuseta. ,,Tolm ja tuli" on Betti Alveri lüürikuteekonna särav lähteteos, milles sügavalt isikuomast rikastab loov suhtlemine maailmaluulega. ,,Tolmu ja tule" valmimise aegu ütles Alver, et ta otsib ,,uut vormi ja lähenemisvõimalust ainele". Kümnendi lõppaastail teiseneski ta luule jätkuvalt. Hakkasid köitma rahvaluule ja elava kõnekeele rikkused, samuti vanad tekstid ja
vähesed paljude, igaüks iseenese jaoks. Sest igaüks peab avastama oma maailma. Krossi luule sisuline hood ja vormiline julgus ilmnevad sellest katkendis. Nii nagu kriitikuid vihastas tema silmaluuleline "Köietrikk", arutleti pikalt ka selles poeemis esitatud sõiduvahendite loetelu üle ( mis on märksa pikem kui tsiteeritud) ja saadi kinnitust autori veiderdamisel ja oma mina upitamisel. Tegelikult oli asi vaid vahepeal väga kitsaks muutunud luule piiride avardamises: Riimitud värss on laevasõit jõgepidi, / vabavärss meritsi. // Kõige rikkamad sadamad / asuvad jõgede suudmeis ( "Traktaat riimitud ja riimimata värsist" 1996). Krossi luulekogud " Lauljad Laevavööridel" (1966) ja "Vihm teeb toredad asju" (1969) on kainemad ja komplitseeritumad, sisaldavad rohkem isiklikke motiive, muu hulgas ka võluvat armastuslüürikat ning allegooriaid kaasajad kirjanduselu kohta, kuid muutunud ajas on need jäänud noortemate autorite luule varju
I rida. Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid. 1)Vanem ja uuem rahvalaul (värss, rütm, teemad, esitajad VÕRDLUSES VANA JA UUS). V: Eesti rahvalaulul puudus kindel autor (folkloor on põlvest-põlve edasi antud). Teosed on lihtsad nii sisu kui ka viiside poolest. Suur osa rahvaloomingust on säilinus tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi. Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast. Uuem rahvalaul on värsimõõdult j...
(- värsi tõus, v värsi langus) 6 Näide: Tere, laine! Mere laine! -v / -v / -v / -v Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! Jamb 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsioonilisel esisilbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Näide: Ju | toome helbed jätnud jumalaga v- / v- / v- / v- / v- / v Ja | sirelite õitseaeg on käes: Kõik | pungad pakatavad täies väes Kõik | põõsad sinetavad maja taga. (Marie Under, ,,Sirelite aegu") Daktül 3-silbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi.
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
prohvet, sant (< ‘kerjusmunk’), troost • ühiskond: härra, proua, preili, pruut, röövel, rüütel, naaber, narr, kelm, laat, selts, krahv, vürst, arst, plaaster, väävel Alamsaksa laenud (3) • kaubandus: hangeldama, kross, pood, rent, taaler, veering, tingima, toll, vaagima, üür, paar, tosin, veerand • aeg: näärid, reede (< ‘suur reede’), tund, vastlad • ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont
muslim võib süüa (näiteks soomustega kala). Harm- toiduained on need, mida süüa ei tohi (näiteks sealiha). Kui ei olda kindlad, siis kuulub toiduaine masbh'i kategooriasse. Arvamused selle kohta, mis on harm, võivad teinekord erineda, kuid enamik muslimeid nõustub sellega, et sealiha ja kõik road, mis on valmistatud sealihast, verest või korjusest, kuuluvad sellesse kategooriasse. Niisugune seisukoht põhineb järgneval koraani värsil (suura 5, värss 3): ,,Teile on keelatud süüa raibet, verd ja sealiha ning ka seda, mis on ohverdatud kellelegi muule kui Jumalale; mis on surnuks lämmatatud, surnuks pekstud, kõrgelt kukkumisel koolnud, sarvedega surnuks puseldud ja kiskja murtud... " Sellest järeldub, et tähtis ei ole mitte toiduprodukt ise, vaid viis, kuidas see saadi. Härg on iseenesest hall, kuid kui see tapeti kägistades, siis muutub see muslimitele keelatuks. Seetõttu
Voltaire (21.11.1694 30.05.1778) Referaat Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 ELULUGU.......................................................................................................................................... 3 VAATED..............................................................................................................................................4 VOLTAIRE KUI FILOSOOF........................................................................................................... 5 VOLTAIRE KUI KIRJANIK............................................................................................................5 "ZADIG EHK SAATUS"................................................................
Kui puhus mu katusekambri tuul, katusekambris tuul) all soojades tubades kuuldus see- luule (ja kaebasin tasa, ma lauliklind, et leivata jättis mind kodumaa pind ,,liiga hell sa oled" nad trööstisid mind.) Hilisluule. Haava viimastes kogudes ,,Siiski on elu ilus" (1930) ja ,,Laulan oma eesti laulu" (1935) on kesksel kohal luuletaja isikliku elusaatuse värsistamine. Valusamalt kui kunagi varem tunneb luuletaja üksindust ja kodutust. Mõnigi värss kõlab otse karjatusena: (Kas see siis oligi elu) Kas see siis oligi elu? See põgus ja rahutu unenägu- see pettumus-, kannatus-, loobumisahel ja mõni heledam hetk sääl vahel- kas see siis oligi elu?! haruldaselt kõrgeealisest loominguvõimest annab tunnistust 1954. a valikkogus avaldatud ,,Järelpõiming", mis koondas luuletaja kaheksanda ja üheksanda elukümnendi luulelõimi. Lihtsais sundimatuis värssides elab
Noormees tapab mõlemad. Suurem teos tragöödia "Boriss Godunov" Milles peitub despotismi olemus? Kuidas seletada rahva leplikkust despootidega? 16.- 17. saj Moskva. Tsaar Fjodor sureb, võimule Boriss. Fjodoril vend Dmitri, kelle surmaga seotakse Borissi. Üritab olla hea, aga rahvas ei suhtu temasse hästi. Puskin käsitlebki rahvast, lihtsameelne ja neid saab petta, teiselt poolt siiras. Ilmub välja Vale- Dmitri. Borissil on poeg Fjodor. Hülgab klassitsismi põhimõtted. Vahelduvad värss ja proosa, naljakas ja kole. Peterburis ülestõus, veresaun. Puskin saab tagasi Peterburgi ja tal pole enam tsensorit. Hakkab uurima Venemaa ajalugu, eriti Peeter I aega. Armub 16-aastasesse Nataljasse. Teeb abieluettepaneku ja lõpuks kui kaasavara on koos, ütleb jah. Boldino mõisa asju ajama ja jääb kooleraepideemia tõttu kolmeks kuuks sinna. Lõpetas "Jevgeni Onegini" ja kirjutas väikeseid tragöödiaid. "Mozart ja Salieri", "Kivist külaline", "Pidu katku ajal"
Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. Riimideta luule ei ole vabavärss alati, vaid valge e blankvärss. Vältelised värsisüsteemid Vältelise e kvantitateeriva värsimõõdu kuj värsijalad. Värsijala loob pikk silp e tuum, millega liituvad lühemad. Rohkem toimib vältelis-rõhuline, vältelis-silbilis-rõhuline värss. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendati nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Rõhulibistus e skandeerimine, tekib kui loomulik sõnarõhk satub vastuollu värsirõhuga Paus e tekstuur Silbiline värsisüsteem Harvem kohtab eesti luules silbilist e süllaabilistn värsisüsteemi, mille tunnuseks värsside kindel silbiarv, nt haikud ja tankad. 10. Metafoor ja selle eriliigid
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud:
tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? (A. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne. keeleline heakõla. kordused. kõne- ja lausekujundid. tähendusühtsus. koondumine määrava mõtte ümber. kontrast. uudsus Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta 8 silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule on kuulamiskunst. Tema ürgses aluskihis on itkud, hällilaulud, joiud, arbumissõnad. See tähendab, et kirjutatunagi on
mistõttu värsirõhke püütakse täita pearõhuliste pikkade silpidega, vastandades neid lühematele silpidele. · Regivärss a) Meetriliselt rikas: rakendada võib nii rõhulist vältelist kui silbilist põhimõtet. On ekslik arvata, et kõik taandub vältelisele neliktrohheusele ja kaheksale silbile. Eri tüüpide seast tõuseb esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide ja väldete arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. b) N-ö klassikaline regimõõdu e vältelis-silbilis-rõhulise neliktrohheus: i. Värsis üldjuhul 8 silpi ii. Pearõhuline pikk silp täidab ka värsitõusu ega esine üldjuhul languses iii. Pearõhuline lühike silp täidab värsilangust ega esine üldjuhul tõusus iv. Järgsilbid ja ühesilbisõnad paiknevad vabalt nii tõusus kui languses
Jambograafia tekkis viljakuspidustustel kurja tõrjeks lauldud rahvalikest jambilistest mõnitusvärssidest. Hellenismiajal kirjutas jambilisi luuletusi Kallimachos. Jambizanri kirjutasid ka Archilochos ja Semonides. Oi taat Lykambes, mis sul õite mõttes on? Mil moel sul mõistus sassi läks? Ei olnud muiste tarkust puudu sul, kuid nüüd sind lausa naerab terve linn. (Archilochos) Hipponax Efesosest lõi lonkava e. kolijambi (Hipponaxi stroof), 6-jalaline värss, 5 jambi+trohheus: Kasutas tänavakeelt. Lõi realistlikku pilke- ja kerjuseluulet. 34. Antiigi värsijalad. Stroofid kahesilbilised jamb trohheus spondeus pyrrchichios (sõjakas tants) kolmesilbilised daktül anapest amfibrahh creticus (amfimacrus) bacchicus antibacchicus tribrahh
Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika, komöödia, seletab oma sõnadega eepose ja dramaatika tunnused. Eepose ja jutustuse tunnused. kõnekäänd, jutustuse, valmi ja ballaadi ning Seiklusromaani tunnused. Robinsonaadi ja utoopia lüürika, komöödia olemust; tunnused. monoloog, Luule vorm: värss, stroof. Piltluule. motiiv, Valmi ja ballaadi tunnused. Motiivi olemus. muinasjutt, Komöödia tunnused. Dramaatika mõisted: muistend, monoloog, dialoog, remark, repliik. mõistatus, naljand,
kaasarääkiv. (Keel ja Kirjandus, 2003) Kirjaniku sügavalt läbituntud lembe- ja koduluule tõuseb esile kujundivärskuse ja üldistusjõuga, isamaaluulet läbib töö, kargete looduselamuste ja rahva järjekestvuse 4 tunnetamisest kasvav kiindumus. Ellen Niit on luuletaja, kelle looming on naiselik ja emalik, kus ometi puudub igasugune sentimentaalsus. Selle hellus ja soojus on väljapeetult napp. Tema luule värss on sageli laulev ja riim on alati puhas. (Kruus, 1995) Tähtis osa Ellen Niidu loomingus on maailma pidevuse teema, luuletaja ise peab seda kogu oma loomingu teljeks. Tema luule üheks peateemaks on armastus selle mõiste kõige erinevamates tähendustes. Armastusteema läbib kirjaniku loomingut tervenisti, arenedes, süvenedes ja varieerudes. See hõlmab mehe ja naise vastastikkust tunnet, armastust lapse, kodu, ema ja isa vastu, looduse, kodumaa ja oma rahva vastu, hella suhtumist kogu
Postimehe ja päevalehe toimetuses kirjutas arvustusi, pilkamisi, koomikseid. Piltvärsilood – sõna ja pildi koomiline ühendus, kunstilised liialdused, hüpreboolid, pole positiivseid tegelasi, vaid pahad lapsed, näiteks ''Pambu-Peedu,'' ''Seene-Mikk.'' Hindrey piltvärsilugude erijooned – head ja halvad tegelased, inimeste ja loomade vahelised suhted, õpetamine hirmutamise abil, kristlik tonaalsus (halb saab karistatud), konarlik irdriimiga värss, negatiivselt kajastab täiskasvanute maailma (laiskus, ahnus, neegrid, mustlased). 20.sajandi alguse lastekirjandus Lasteluule: ''Talvel'' Reinhold Kamsen, ''Nõmme lillekesed'' E.L. Wöhrmann, Jaan Bergmann Tõsieluline proosa: ''Meie noored'' Jaan Lattik, sisaldab huumorit, laste siseelu, Jüri Parijõgi jätkab stiili. ''Minu esimesed triibulised'' Eduard Vilde, ''Kevade'' Oskar Luts. Muinasjutuline proosa – Ansomardi (Peäro August Pitka) jutustuskogud ''Jalgsemaa Kitse-
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- ...
Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNG...
Äärmuslikud tekstilahendused taanduvad 21.saj uued autorid ja suunad Kirjandusmuutused alates 1980. aastatest Luules humanism Sisemine vabadus kõledas ja kurjas ühiskonnas Viited kirjadusklassikale ja väliseesti kirjandusele Juhtfiguurid: Viivi Luik, Hando Runnel, Kersti Merilaas ja Betti Alver Eksperimenteerimine, nn mainstream’st kõrvale kaldumine Priidu Beier- teadlikult hab värss, punkesteetika, nt „Vastus“ 1986, „Tulikiri“ 1989, „Femme fatale“ 1997 Mati Moguci (Milius)- esitas Beieri luulet enda luulena. Nimi Moguci ühendas Beieri luule ja Miliuse keha, nt „Õrn ja rõve“ 1989 Eesti luule underground 1980ndatel aastatel. Eesti punkluule Punkkultuuri iseloomustus ja olulisus Subkultuurne underground (1980ndad aastad): Terav sotsiaalsus Ebatraditsiooniline keel
KESKAEG Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise alguse kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimuli...
mõistmisega reetur Ganeloni üle. sündmustest Ülistab vasallitruudust ja rüütlivaprust Ei võitle ainult kangelased, vaid ka tavamehed Taunib feodaalide omavahelist vaenu ning idealiseerib õiglast ja autoriteetset Tähelepanu pereelul ja olustikule valitsejat Armastus naise ja laste vastu Rahvustunne ja kodumaa-armastus Värss on vaba ja jutustav Roland on vapper, uhke, truu, populaarne Cid pole ainult kangelaslik ja rüütellik, rahva hulgas, valmis end alati riigi vaid pigem tavaline rüütel, kes on end kaitseks välja panna; tal on keevaline isiliku vapruse ja tublidusega ües iseloom, "hea" kristlane, kes tapetakse töötanud. "pahade" muhameedlaste poolt, ta on ideaalse rüütli keskaegne stereotüüp; tal on ka armastatu, Olivieri õde Aude.
1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest ...
ka külalised Tartu Riiklikust Ülikoolist. ignoreerisid kõige Stagneerunud impeeriumile omase mõistusevastasemaid korraldusi. loogika- vastasusega anti aga luba Lõppkokkuvõttes õnnestus kätte avada Tartus Toomemäel ausammas võidelda teatavad õigused oma Kristjan Jaak Petersonile, mille toodangu müümisel ja saadud jalamile oli raiutud kuulus värss, mis kasumi paigutamisel. Kui mujal NSV algab sõnadega Kas siis selle maa Liidus piirdus ettevõtete keel... Pole üllatav, et ausammas sai isemajandamine peaasjalikult rahvusliku meelsuse sümbolina sõnadetegemisega, siis Eesti kiiresti populaarseks. kolhoosides see osaliselt ka toimis. Ei saa piirduda lihtsustatud
iga stroof omaette võetuna mulje blankvärsist. Luuletust ühendab kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus. “saates” esinevad kõik kuus eelnevates stroofides korduvat sõna uuesti. Luulevormid vastasid kindlale temaatikale, ka teemaarendus kordus luuletusest luuletusse, erinesid vaid varjundid. Meieni on jõudnud u 2500 laulu trubaduuridelt. ARTURI- ROMAAN: 8- silbiline, paarisriimiline värss. Kungingas Arturit ja tema kaaskonda kujutati nagu oleks nad truvääride kaasaega kuulunud. Artur on võimas Euroopa valitseja, tema õukond ideaalne rüütlivennaskond. Ideaalseks rüütliks sai alles siis, kui viibiti Arturi ümarlauas. Neid nimetati ümarlauaromaanideks. Parceval tahab kuuluda arturi õukonda. Rüütli südamedaamiks on tavaliselt abielunaine (kuninga abikaasa). Armastus on maine ja piirid on teada. Daami väikseimgi poolhoid tiivustab rüütlit.
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
Peitenimed. Vabahing – inimhing, hingeloom, unenäohing, hingushing, siirdhing, ümbersündiv hing, vaim, haldjas Sellega seotud atmosfäärinähtused (tuul ka komeedid), usk libahuntidesse jms. Kujutelmad ja uskumused reinkarnatsiooni. Mentaliteedilugu rahvalauludes Regivärsilised rahvalaulud Tunnused: Paralelism ja algriim (alliteratsioon ja assonants) Ühtne kaheksasilbiline (neljajalgne) trohheiline värss Palju arhailisi vorme on morfoloogias Sõnavarvas iganenud sõnu, nende hulgas historisme (kadunud esemeid või sotsiaalseid suhteid märkiviad sõnu) Tunnuslik on ka grupimeloodia (näit. Pulma-, kiige-, või muudel laulurühmadel võivad olla omad meloodiad) Tunnuslik aga ka hoopis erinev esteetika maailmanägemus,arengulugu, mis jääb ettepoole kohalikust “hilisrenessansist” 18.-19. sajandil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
