Ühel päeval ütleb üks talupoeg talle, et elu mõte ei seisne mitte kõhutäitmises vaid Jumala teenimises ja headuses. Levin võtab selle nõuande vastu jumaliku märgina ja tema elu on äkitselt täidetud usuga. Hiljem selsamal päeval otsivad Levin, Dolly ja Dolly lapsed varju äkilise äikesetormi käest ning avastavad et Kitty ja Levini noor poeg on ikka veel väljas. Levin sööstab metsa ning näeb suurt tamme, mille murrab välk. Ta kardab halvimat, kuid tema naine ja poeg on siiski terved. Esimest korda tunneb Levin tõelist armastust oma poja vastu ja Kittyl on hea meel. Levin mõistab, et elu mõte on heas, mida ta suudab sinna sisse panna. Anna – kaunis, tundlik, siiras ja aus naine. Stepan Arkaditš – lõbujanuline ja jõukust armastav mees. Dolly - heasüdamilik ja abivalmis Levin - head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty - julge, hooliv ja kaunis tütarlaps
sademed, röhk, tuli Valgus: Nähtav valgus fotosüntees, nägemine Infrapunane kiirgus kõigusoojased tõstavad temperatuuri Ultraviolettkiirgus D vitamiin Kõigusoojased sõluvad välistemp Püsisoojased kehatemp püsib ühtlasena Rõhk - Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid - Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused - Raskem on taluda kiireid rõhu muutusi Tuli - Välk, vulkaanid, inimtegevus - Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut - Metsatulekahjud, rabapõlengud Vesi - Eluks hädavajalik - Materiaalne lähteaine fotosünteesile - Mõned taimed ja loomad on kohastunud eluks veepuuduses Inimese keha massist u 60% vesi Hapnik - Vajalik taimede ja loomadele hingamiseks - Üks fotosünteesi põhisaadusi - anAeroobses keskkonnas saavad elada vaid vähesed organismid
rüvetatud, kuudi juan põilkes eemale sellest teemast ajades kõik asjad taeeva kaela. Siis tuli junai juurde vai mkes ütles et juanil on ainult jäänud hetk paluda halastust juan hakkas muidugi seal vehkima ja tahtis teada kes rääkis kuid vaim lendas talt eest ära. Siiis tuli kuju ka ütles et juan sa lubasid muga õhtust sööma tulla ja juna läks temaga kaasa ja peatus ja siis kuju ütles et paandumin toob enaga kaasa surma ja Juan hakkas sisemiselt põlema ja temasse lõi välk ja ta vajus maa sisse. Ainuke kes jäi kurvalt ellu Oli Sganarelle kes ei tednud nüüd mida peale hakata.
VANA-KREEKA TEATER Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose (veini ja viljakuse jumal. Kreeklased uskusid, et Dionysos innustas suuri näitekirjanikke ja oli kinkinud inimestele veini) auks peetud pidustuste raames, mida kutsuti dionüüsiateks. Dionysose kultus oli rahvaenamusele, polnud suletud. Kultus pärineb Väike- Aasiast. See kultus lubab paradiisi nüüd ja kohe! Heideti kõrvale mõistuse kammitsad - oldi alkoholi mõju all. Dionysos on kaose jumal. Dionüüsiate ajal heideti normatiivid kõrvale, aga see oli siiski rangelt piiritletud. Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel osalevad kõik Ateena kodanikud. Näidendid kanti ette selleks spetsiaalselt ehitatud teatrites, mis mahutasid kuni 15 000 pealtvaatajat. Toonastest näidendeist on tervikuna säilinud vähesed, kuid neid, mida teatakse, mängitakse ka tänapäeval. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiat...
ja vägev vere surematu püüd! ning uus: kui lõhnav, kasteniiske nelk Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! ta hõõgus näos, kus joovastuse helk, Ma iial polnud kaaluv ega kaine. ja veretades tuksatas kui haav. Ju jalgel maas kui kähar vahulaine Mu hõiskav veri ärapillatav, mu kleidi valkjasroheline siid sind armastades värahtas kui välk ja kahisedes langevad kõik rüüd, su sülelused katsid mind kui telk, sest riidetult on siiski kaunim naine. ning videvik meid varjas lillatav. 4 Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Nii minagi! Ei õitsend eile veel, Kas muutub täna minu elulugu? ei lõhnanud kui suviöine aid Ah, mina olen juba seda sugu, su suudlusvihmas minu valge ihu. et iga meel mul iga ilu joob
Referaat Toitlustamine Hollandis Karl Erik Välk Km1 Türi 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Toitlustus 2.1 Hollandi toitumistavad 2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu 2.3 Pannkoogirestoranid Hollandis 2.4. Restoranid Amsterdamis 2.5. Baarid ja kohvikud 3.Kokkuvõte 1.Sissejuhatus Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega 41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Kokkuvõte loetud raamatust KOKKUVÕTE Raamatu pealkiri: Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused Raamatu autor: Aleksei Tolstoi Kirjastus: Sinisukk, 2003 Illustratsioonid: A. Viidalepp Raamatus on palju värvilisi pilte, aga mulle isiklikult meeldivad rohkem Aleksander Koškini illustratsioonid, sest nad on palju elavamad ning sisukamad. Tegelased: Tegelane Kirjeldus Buratino Peategelane. Puuhalust meisterdatud nukk. Alguses oli ta väga vallatu ja sõnakuulmatu. Tema seiklused algasid sellest hetkest, kui ta vahetas oma aabitsa teatripileti vastu. Nukuteatris ta tutvus teiste puuinimestega. Ta jäi uskuma Basilio ja Alice jutte imedepõllust ja nii jäi oma rahast ilma. Ta sattus vaenujalale nukuteatri ...
N2 + +O2 N2 +O2 + Osoon O3 kaitseb elusolendeid tapva UV- kiirguse eest. See tekib hapnikust UV-kiirguse toimel: O2 + hv-> O +O Osoon on termodünaamiliselt ebapüsiv ning laguneb kiiresti: 2O3- > 3O2 Stratosfääri osoon laguneb reageerides atomaarhapnikuga, hüdroksüülradikaalidega ning NOga: 19. Atmosfäärilämmastiku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. Lämmastiku sisaldus atmosfääris on 78%. Väikse osa lämmastikku seovad välk ning põlemisprotsessid. Erinevalt hapnikust ei dissotsieeru lämmastik kergelt UV-kiirguse toimel, kuigi kõrgustel üle 100 km tekib atomaarne lämmastik fotokeemiliselt: N2+hv->N +N Aromaarne lämmastik võib tekkida ka: Ionosfääris domineerib lämmastikoksiidist (NO) tekkiv NO+-ioon. Ionosfääri madalamas osas (50-85 km) tekib NO+ ioonisatsioonkiirguse toimel: NO + hv->NO+ +eKosmosekiirguse toimel tekivad seal ka N2+ - ioonid: N2 + hv ->
üle oma võimete. Nii juhtus ka selles peres, kuid nüüd nende loost lähemalt. Peres oli neli liiget: isa, tema kaks last ja võõrasema. Poisslaps oli pikk, tõmmu ja kõige ilusamate pruunide silmadega Harry-Herden-Hans ning tütar vapustavalt veetlev, kõige kaunimate heleblondide poolde selga ulatuvate kiharatega Gabriella-Gloria-Grete. Tüdruku ja poisi isa töötas väga heal järjel olevas advokaadibüroos, kasuema oli aga eksklusiivse rõivapoe keti omanik. Kuid kui välk selgest taevast tuli majanduslandus. See mõjutas ka nende elu. Isa koondati ja kasuema poed läksid pankrotti. Pere oli aga harjunud laialt elama, mistõttu raisati ka kõik aastatega kogunenud säästud kiiresti ära. Oli ju isal vaja uut hübriidautot Lexus LF-Ch'd, sest enam ei sobinud eelmisel aastal välja lastud Mercedes-Benz CLK 63 AMG Black Series sõiduvahendiga mööda linna ringi vurada. Samuti ei suutnud kasuema panna vastu uutele kingadele ja riietele, mis
tähtsusega atmosfääri paisatud lämmastikoksiidide kogus. Los Angeles's on peamiseks happesademete allikaks just autod. Osades rahvusparkides nagu Yosemite and Sequoia on autoliikus keelatud, et limiteerida õhu saastatusest tulenevat kahju puudele ja taimedele. Lämmastikoksiidide saaste suureneb nii Euroopas üldiselt kui ka Soomes, kusjuures üle poole sellest annab liiklus. Looduslikud allikad Lämmastikoksiidide looduslikud allikad on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Välgu läheduses olev kõrge temperatuur põhjustab hapniku ja lämmastiku reageerimist tekitades lämmastikoksiidi.Lämmastikoksiid reageerib kiirelt veel hapnikuga ja moodustab lämmastikdioksiidi. Kogu maailmas moodustub lämmastikoksiide looduslikul teel sama suures koguses kui antropogeenselt, kuid jällegi domineerib tööstuspiirkondades inimtegevusest lähtuv, mis suurendab üldist kontsentratsioonide taset. Ammoniaagisaaste
Varem oli ühiskond hästi fatalistlik ehk usuti saatusesse. Usuti et saatus ja surmapäev on ette ,määratud ja inimesel endal pole sinna midagi parata. Inimesed olid füüsiliseelu nautlejad. Üleminek algas sellest et Thales hakkas esimesena asju seletama lahti nii et jättis jumalad mängust välja. Thales oli pärit mileetose koolkonnast ja seal polnud kohta jumalatele , sealt tuligi see ,et Thales hakkas asju seletama läbi füüsika , et nt kui välk lõi siis see polnud jumalate kätetöö ,vaid külm ja soe õhk said kokku. 6.kultuuri mõiste konkreetne asi mis eristab inimesi kõikidest teistest elusolenditest. Teistel elusolenditel pole kultuuri. Kultuuri saab 2 viisil kogeda ja teostada: läbi tekstide ja kogedes. Praktikad loovad ja levitavad tekste, tekstid omakorda hoiavad praktikt elus. Seega jagunevad kultuurilised kogukonnas kahks: teksti kogukonnad(nt: teadmeteose lugeja) ja praktika kogukonnad(nt: õpetajad)
Lause ülesehitust? Lause tähendust? Mingi terviklik situatsioon. Lause intonatsiooni kõnes? Väheuuritud teema. Tsenter ja perifeeria, prototüüpsus. Tüüpiline lause: finiitse verbivormiga, täislause, lihtlause. Tüüpiline lause on finiitne verbivorm, kust pole midagi puudu. Tavaliselt jäetakse see, mis on tuntud, sõnastamata enamasti ei vastata täislausega. Mitmesuguseid sõnadest koosnevaid struktuure: sinine tass; suur soov võita; kiire kui välk Tere, tahan süstalt osta. - Palun, palun. - Kõige suuremat, ja kõige jämedama nõelaga! Suudlevad tudengid. Uskumatud seiklused soome-ugri ilmas. Kohviaur ja teeaur. Millised järgnevatest verbivormidest on finiitsed: elas, elatagu, elav, on elanud, elada, elaksin, ei ela? Leida tekstist (,,Lambapraad") finiitsed ja infiniitsed verbivormid. Süntaks uurib ennekõike kontekstivabu lauseid (mis sobivad paljudesse kontekstidesse, mõistetavad ka kontekstist lahus).
Kauka jumala peategelane Mogri Märt oli vanemas eas mees, kelle mõtetes keerles ainult raha. Ta oli alati nõus andma teistele laenu, aga intressid mis ta rahale peale pani olid üüratult suured. Oma laste vastu oli ta ülimalt karm. Ta ikka lootis oma pojale ikka rikast naist ja tütrele rikast meest kaasaks. Oli tütre abielu vastu. Kogu tema elu keerles raha ümber. Olles oma uue maja valmis saanud, siis esimene asi mis ta sinna viis oli rahakapp-kõige tähtsam. Kord lõi aga välk majja sisse ja maja läks põlema. Mees saatis oma poja tühist rahakappi päästma, juhtus õnnetus toas olnud piirituslamp lõhkes ja noor Märt jäi sinna sisse. Ta riskis oma poja eluga tühise raha pärast. Selline traagika. Peale matuseid oli vana Märt väga muutunud. Ta oli justkui teine inimene. Ta rääkis tühise vihmaussiga, ta hoolis inimestest. Miili poeg Mäit tundus talle tema enda poja Märdina. Põhjus oli selles, et mees oli muutunud vanaks ja ka tulekahi mõjutas teda
Ta ise aga jäi haigeks ning pidi surema, sest tema haigusele rohtu ei olnud. Linda vedas Kalevi hauale kive, mis seisavad tänapäevalgi Toompeal. Veidi aega pärast seda tõi ta ilmale oma viimase poja, kes kasvas kiiresti ning tugevamaks ja targemaks kui teised vennad. 3. lugu Vennad lähevad kolmekesi metsa jahile. Koju jõudes avastavad nad aga, et nende ema on röövitud. Kalevipojad lähevad ema otsima, kuid Soome tuuslar ei jõudnud Lindat viia kaugemale kui Iru mäele, sest välk lõi röövlile pihta ning ta langes maha. Linda moondus kivipakuks. 4. lugu Kalevipoeg hakkab Soome poole ujuma, et oma ema leida. Ööhakul jõudis ta ühele saarele ning tahtis puhata, kuid kuulis ühe tüdruku laulu. Kuuldes, kes on Kalevipoja vanemad, kukutas piiga end merre ning suri. 5. lugu Kalevipoeg jõuab otsingutega Soome. Ta otsib ja vaatab, et ehk on kusagil ema jälgi, kuni lõpuks leiab ta tuuslari. Kalevipoeg tõmbab suure tamme juurtega maast välja, et seda vemblana kasutada
KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) tahtlik tegevus, k...
mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Martin Luther oli vastuoluline isik, tema pooldajad nimetavad teda protestantlikuks kangelaseks, vabadusvõitlejaks, targaks ja selgepilguliseks kiriku juhiks
Tingimused maal: 1) Puudub vaba hapnik 2) Pole osoonikihti 3) UV-kiirgus 4) Vesi vedelanalahustas hästi, gaasinareageeris hästi 5) Kivimid, muuhulgas fosfaadid ja savimineraalid 6) Atmosfäärigaasid(H2, N2, HN3, HCN, CH4, CO, CO2, H2S) Oparini hüpotees (1924) · Komeedid toovad maale monomeere · Fotokeemiline monomeeride teke (kasutab valguse energiat) · Niiskumine soodustab polümerisatsiooni · Välk tekitab monomeere · Savi adsorbeerib ja katalüüsib · (Oli palju äikest palju energiat) Keemilise ev astmed: 1. Biomonomeerid 2. Biopolümeerid 3. Rakutaoliste süsteemide organiseerumine Katseline tõestus: 1935 S.Miller aminohapete abiootiline süntees gaasidest elektrilöögi abil. On saadud ka suhkruid ja lipiide. 1960 S.Fox polüaminohapete saamine aminohapete segu kuumutamisel laavatükil. Mikrokerade teke. Murchinsoni komeet.
nahka üle kõrvade tõmbama – petma, tüssama või kedagi rängalt karistama ajusid liigutama – mõtlema, mõttepingutusi tegema nagu puuga pähe saanud – ebameeldiva ootamatuse tõttu jahmunud, rabatud, tegutsemisvõimetu olema kops läheb üle maksa – keegi saab millegi peale vihaseks, keegi vihastab keelt hammaste taga hoidma – targu vaikima, ülearust lobisemist vältima nagu välk selgest taevast – täiesti ootamatult, äkki, järsku vana kala – kogenud, kogemustega inimene kahe käega alla kirjutama – millegagi täiesti, jäägitult päri olema, midagi ülimalt heaks kiitma kadus nagu tina tuhka – äkki jäljetult kaduma kivi kotti! – ütlus millegi kordamineku soovimisel traati tõmbama – kellelegi telefoniga helistama aega surnuks lööma – aega raiskama, seda kasutult mööda saatma
Raske, palav õhk hingekitsikus , väike pilveke eemal taeva all. /.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. ("Pikne") --- Väike kuuseke, sõrmepikkune, aias sambla seest ajab ülesse. ("Kuuseke")
Kaugõppegümnaasium Referaat Juhan Viiding (pseudonimi Jüri Üdi) Koostaja: Juhendaja: 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................. 3 Elulugu..................................................................................................................................... 4 Looming................................................................................................................................... 5 Tunnustused......................................................................................................................... 7 Luul...
romaanid, laulud. Selline armastus erineb vanemate armastusest. Sellise armastusega kaasneb ka seksuaalsus, aga enne seda, hakkab noor endale otsima seda õiget, kes n.ö tooks liblikad kõhtu. Aga nii lihtne see ei ole, sest ehkki tunnetes on lõpmatult võimalusi, siis leidub seal ka palju ohtusid. Kui tunned, et nüüd oled valmis, siis eksitab tunneterägastik kõike, millest ei ole võimalik läbi näha. Armastus võib tabada nagu välk või arendea alles pikkamööda, olla unistav või hoopis kirglikult pöörane. Armastada võib erinevalt mõnikord armastad natukene, siis veidi rohkem, tihti aga päris tugevalt. Selle kõige juurde kuulub ka eneseteadlikkus. Aus ja tõeline armastus sõltub tunnete sügavusest, samuti suutlikkusest iseendast lugu pidada. Sellel ei ole mingit pistmist egoismiga, pigem ikka eneseaustusega. Vaid inimene, kes oskab hinnata ennast, suudab tõeliselt armastada ka teisi
väävlikerast. Kera võis panna pöörlema ja kui teda seejuures peopesaga puudutati, ta laadus. Seejuures võisid tekkida isegi väikesed sädemed. See oli esimene kord , kus täheldati sädemete teket. Von Guericke märkas, et kera tõmbas külge kergemaid esemeid, pärast kera puudutamist tõukusid nad eemale ega tõmbunud uuesti enne, kui olid puudutanud mõnda teist keha. Ka üks teine teadlane tundis huvi elektri vastu, see oli Benjamin Franklin. Ta näitas hiilgava eksperimendiga, et välk on elekter: ta laskis piksel lüüa tuulelohe märga nööri. See hulljulge katse, mis oleks võinud maksta Franklinile elu. Vaevalt nõustuks keegi tänapäeval olema vabatahtlikult selline välgupüüdja. Kuid õnneliku juhuse tõttu Franklin viga ei saanud. Edaspidi tegeles ta küll vähem efektsete, kuid see-eest palju teabe-rikkamate katsetega. Franklini tähelepanuväärne panus elektriõpetuses on see, et ta täiustas Dufay elektriteooriat. 1748.a
päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35). Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51) Neljas lugu (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56)
õhtusöögile. Sganarelle väidab, et kuju noogutas, kuid don Juan ei usu teda. Peale kohtumist oma isa ja donja Elviraga, kes oli otsustanud tagasi kloostrisse minna, algas õhtusöök. Ka komtuuri kuju tuli kohale ning kutsus don Juani enda juurde homme õhtustama. Järgmisel päeval hakkab don Juan teesklema, et ta on oma elukombeid muutnud. Hoolimata vaimu hoiatusest, ei kahetse don Juan oma patte ning välk tabab don Juani. Ta kukub kuristikku, kust tõusevad suured leegid. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Kas hilisem heategu saab parandada minevikus tehtud vigu? b) Kuidas lahendada tülisid rahumeelselt? c) Kas teeselda paremat inimest või olla see, kes sa oled? d) Kas inimese teod on ta oma süü või jumalatahe? 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Hoolimata sellest, et don Juan kasutas naisi ära, ei olnud ta täiesti autu. Ta tormas appi mehele,
Happeline deposioon Ehk happeline sadestumine märkimisväärsem osa hapestumist tingivaid aineid sadeneb just kuivades ilmastikutingimustes Vääveldioksiid (tekib peamiselt energeetika- ja muus tööstuses) hapendub väävelhappeks, lämmastikdioksiid lämmastikhappeks. Väävel vabaneb õhku ka looduslikest allikatest: mullast ja mereveest, vulkaanide tegevusest; lämmastikoksiidide tekkekolleteks on liiklus ja energiatootmine. Looduslike lämmastikoksiidide allikateks on välk, muld ja kahjutuled Maa ilma osoonita... Mis juhtuks, kui osoonikiht üldse ära kaoks - kas me saaksime Maal elada ja mis juhtuks meie elusloodusega. Kuna osoonikiht püüab kinni 99% maale langevast ultraveolettkiirgusest, siis meie elusloodus häviks, sest tal ei oleks enam kaitsekilpi. Inimesed loomulikult arvaravasti leiaksid mooduse, kuidas ellu jääda - kasutusele tuleksid erinevad kaitseriietused, Maa oleks täis igasuguseid
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP1 Liis Lillepea LAPS JA KODUVÄGIVALD Referaat Juhendaja: Tea Välk Rakvere 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on koduvägivald? 4 3. Erinevad lapse väärkohtlemise liigid 5 4. Koduvägivalla mõju lapsele 7 5. Kuidas aidata koduvägivalla alla kannatavat last 9 6. Faktid 10 7. Kokkuvõte 12 8
lagunevad positiivselt laetud ioonideks ja elektronideks). Mida kõrgem temp. seda rohkem tekib ioone, seda paremini juhib gaas elektrit. (sõltuv gaaslahendus). Fotoionisatsioon Elektron saab energia väljalendamiseks footonilt. Sõltumatu gaaslahendus Vool gaasis tekib väliste ionisaatorite tõttu. Põhjuseks tugev elektriväli. Sädelahendus Kui vooluallikas pole võimeline pikema aja jooksul sõltumatut elektrilahendust säilitama. (tekib läbilöök). Nt kondensaatorid, äikese välk Huumlahendus Toimub gaasi rõhu langemisel torus (mingi pinge juures tekivad ioonid ja tekib helenduv plasma, mis täidab kogu toru) nt. päevavalguslampides Elektrikaar (Kestev sõltumatu gaaslahendus). Kõrgel pingel. Ioonid põrkuvad vastu katoodi, lüües välja elektrone. Nt röntgenlambid ja ka keevitmine Korona lahendus Püha elmo tuled. Tekib tihti mittehomogeense elektrivälja puhul.(on näha mõnikord äikesetormi ajal kõrgepinge liinide juures-halb)
Saksamaa oli alla andnud. Kuid tolitaarna reziim Venemaal jäi muutumatuks, seda ei suutnud varjutada ka võidujoovastus. Surmalaagrid töötasid täiskäigul, vägivald ja repressioonid oma rahva vastu jätkusid ja isegi võimendusid. Ahmatova, kes oli tagasi Leningradis, pidas end luuletajana kõigi poolt unustatuks, kuna ta oli juba aastakümneid vaikinud. Ja seetõttu NLKP Keskkomitee otsus "Ajakirjadest Zvezda ja Leningrad" (1946) nagu välk selgest taevast. Selle otsusega kuulutati Ahmatova kui "meie rahva võõra tühise ideetu luule tüüpiline esindaja" lidpriiks ning heideti koos M. Zostsenkoga kirjanike liidust välja, kriitika aga valas ta üle laimuga. Alles pärast Stalini surma algas luuletaja uuestisünd, mis ei tähendanud aga sugugi loominguvabadust. Ahmatova ei murdunud ka siis, kui teda üldrahvalikult laimati. Millist jõudu nõudis selline
aias sambla seest Raske, palav õhk ajab ülesse. hingekitsikus , väike pilveke eemal Tuul mängib pärna lehtega taeva all. /.../ Tuul mängib pärna lehtega, Äkki raksatab. hall taevas, kahvatanud maa. Vihma kallatab, Ja puude lehed muru pääl, tulekirev välk kui haledalt nad seisvad sääl! läigib metsa pääl. /.../ Nad ärkavad, et sureda, Kuuseke et kõik põrm! mul ütleda. Väike kuuseke, 6 Loomad ja linnud Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Tihtipeale võtab kirjanik neid
7.Vitraazitehnikas ümmargune Roosaken paikneb portaalide (esinduslikud uksed) kohal. 8.Võlvide raskust aitavad kanda tugipiilarid ja tugikaared. 9.Euroopa gooti stiilis ehitised-Prantsusmaa:Chartres´i, Reimsi ja Amiens`i katedraalid, Saksamaal Kölni toomkirik, Itaalias Doodzide palee, Inglismaal Canterbury katedraal ja West-minster Abbey Londonis. 10.Eesti Tallinnas Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste. 11.Muus stiilis tornikiivrid-kui välk tabas torni ja see maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile. 12.Maalikunst seinamaal Itaalias maaliti märjale krohvile (fresko), jätkus raamatumaal, tekkis tahvelmaal-puuplaadile või lõuendile maalitud pildid (sai liigutada), loodi kõrgetasemelisi piltvaipu (,,Daam Ükssarvega"). 13.Tiibaltar- õhukest kappi meenutav (käis kokku), kaunistatud kujude ja maalingutega. Nt. Notke Pühavaimu kiriku tiibalatar.
kaotada. Tulevad Selek Bei, parun partner Aasias, ja mis- Timmi isa toob majja kasuahne võõrasema ja tema poja ter Penny, partner Euroopas. Ervini. Kui Timm on suuremaks kasvanud, viib isa ta esi- mest korda hipodroomile hobuste võiduajamisele. Isa Timm osaleb paruni ärikohtumisel ja märkab sildilt, et paneb panuse hobusele nimega Väsinud Välk, kes kah- Taruk on tagurpidi Kurat. Timm tuleb pakimargariini-äri- juks ei võida. Kaugemal jälgivad sündmusi parun Taruk ideele. Parun ähvardab Timmi sõpradele halba teha, nii ja Kreschimir, kellelt parun on ostnud tema ilusad silmad. et Timm annab lubaduse, et ta ei võta sõpradega mingil Algab uus võidujooks. Parun nipsutab sõrmi ning Timm ja viisil ühendust, kuni margariiniäri ametlikult käima läheb. isa võidavad raha.
SO2 tekib peamiselt energeetikatööstuses. ... vabaneb ka vulkaanidest, mullast ja veest. Peamiselt tekkis väävlisaastet kivisöe põletamisel. Väävlisaaste alaneb alates 1980. aastast Euroopas oluliselt, sest kasutatakse väiksema väävlisisaldusega kütuseid. Lämmastikuühendid: Tähtsaimad tekkekolded on liiklus ja energiatööstus. Atmosfääris muutub NO kiiresti NO2-ks. Looduslikud allikad on välk, muld ja kahjutuled. Ammoniaak vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Väävli ja lämmastiku depostsioon: Hapestavad ühendid eralduvad õhust kas märg- või kuivdepositsoonil. Märgsadenemisel reageerivad gaasilised SO2 ja NO2 pilvede tilkvee või vihmapiiskadega ja laskuvad maha koos sademetega. Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade lähedusse ja takerduvad neile. Olukord Eestis:
vett. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks 2) Kuidas jaotuvad atmosfääri komponendid? Tooge näited Troposfääris põhimass atmosfääri koostisosi N2 ja O2, stratosfääris O3, mesosfääris, termosfääris üleminek vaakumisse H ja He, osakesi väga vähe 3) Kuidas tekib NOx atmosfääris ja milles on selle tekke oht? N2O + h N2 + O N2O + O N2 + O N2O + O 2NO NOx tekib nii loodusprotsessides välk, bioloogilised protsessid, kui ka suurem osas inimtegevuse tagajärjel. NOx tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, orgaaniliste ainete põletamisel (tekib HCN, NH3 -> NO). Mõjub hingamisteedele (kopsud), suures kontsentratsioonis (~500 ppm) surmav. Kahjustab ka taimi, tekivad happevihmad. NO 2 absorbeerib UV ja nähtavat valgust. 4) Millised orgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad. Aromaatsed süsivesinikud, 1- või mitmetuumalised
Gustav Adolfi Gümnaasium Füüsika referaat Nikola Tesla Geenius kes valgustas maailma Tallinn 2012 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Varajased eluaastad.....................................................................................................................4 Ameerikasse minek..................................................................................................................... 5 Niagara rakendamine.................................................................................................................. 6 Kõrgsagedus............................................................................................
praegu pattu ei kahetse, siis tema hukatus otsustatud. DJ ei usu, et vaim ja tahab näha ning mõõgaga torkida. Vaim lendab eest ära. S palub, et DJ kuulda võtaks vaimu. DJ ütleb, et tulgu mis tuleb, aga pattu ei kahetse. 6. stseen: Ilmub komtuuri kuju, kes ütleb, et DJ lubas temaga õhtustama tulla. DJ peab sõna ja ulatab oma käe. Kuju: DJ, patus paadumine toob kaasa hirmsa surma, taeva halastuse ärapõlgamine avab tee välkudele. DJ tunneb põletust välk tabab DJ-d. Tema all avaneb maa ja langeb kuristikku, kust tõusevad suured leegid. 7. stseen: S õnnetu oma palga pärast, kuigi teab et kõik teised inimesed on nüüd rõõmsad.
vähendas kasulikku koormust. Nii ei jäänudki Schüttel muud üle, kui samuti duralumiiniumi kasutama hakata, ja erinevus tema ning Zeppelini õhulaevade vahel muutus sama hästi kui olematuks. Kokku jõuti sõja jooksul ehitada 19 Schütte-Lanz-tüüpi õhulaeva, neist 9 laevastiku ja 10 armee jaoks. Lahingus tulistati alla ainult üks (SL 11), kuid veel kaks dirizaablit jäid koos meeskonnaga teadmata kadunuks SL 9 tabas Läänemere kohal välk ja SL 10 sattus Mustal merel tõenäoliselt vesipüksi kätte. Viis õhulaeva purunes maandumisel ja üks süttis kohe pärast starti kütuselekke tõttu. Viis õhulaeva kanti maha vananemise tõttu (neist SL 8 tegi enne 37 lahingulendu) ja kahe konstruktsioonis avastati juba enne üleandmist vead, mida ei õnnestunud parandada. Vaherahu sõlmimise ajaks olid kaks alumiiniumsõrestikuga dirizaablit SL 23 ja 24 juba peaaegu valmis. Sõjajärgses segaduses
järgi. Püha Olevit peeti aga ka meresõitjate kaitsjaks. 16. sajandil oli hoone kõrguseks 159 meetrit, mis tegi temast tollal maailma kõrgeima ehitise. Praegu on Oleviste kirik 123,7 meetrit kõrge. Kiriku ülikõrge torni ehitusajendiks oli arvatavasti selle kasutamine meresõidutähisena, mis tegi tollase tuntud kaubalinna võimalikult kaugele merele nähtavaks. Kõrgusega kaasnes paraku oht: vähemalt kaheksal korral on torni tabanud välk ning kogu kirik on kolmel korral hävitavalt põlenud; kahjutuli paistis neil puhkudel üle mere Soome. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tallinna linnamüür Tallinna vanalinna ümbritsev linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandil PõhjaEuroopa üks võimsamaid ja tugevamaid.
vanemad, laps ei ole suuteline kontrollima oma emotsioone ja käitumist. Kasutatud allikad Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Riigi Teataja I. 23, 152. https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917 Männamaa, M., Märats, I. (2009) Lapse üldoskuste areng. Kulderknup, E. (koost.) Üldoskuste areng koolieelses eas. Tallinn: Kirjastus Studium, lk. 5-43. Ugaste, A., Tuul, M., Välk, T. (2009) Mängu tähtsus lapse arengus ning mängu juhendamine. Kulderknup, E. (koost.) Üldoskuste areng koolieelses eas. Tallinn: Kirjastus Studium, lk. 44-61.
kristallideks. Tekib ka rahe. Konvektsioonivoolu temperatuur on õmbritsevast õhust palju kõrgem. Äike - Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude (tajutav valgusefektina) ja müristamisena (tajutav heliefektina). Välk tekib, kui erinevate elektriväljadega pilved teineteisele lähenevad. älk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Müristamine Kui välk läbib õhku, tõuseb temperatuur välgukanalis tuhendete kraadideni, mille tulemusena ühusurve suureneb ja kanal suure plahvatusega lõhkeb. Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab kõue ehk müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit).
Tema esimest uuendust, Franklinipõletusahju, saatis suur edu ja see julgustas veelgi tõsisemalt teadusuuringutele pühenduma. 1747. aastal saadeti Franklinile Inglismaalt elektriaparatuuri, mis võimaldas tal teha oletuse, kuidas seadeldis nimega Leydeni purk kondenseerib elektrit. Peale selle tuli ta välja ideega, et elekter on osakeste voog, mis kannab edasi nii negatiivseid kui positiivseid laenguid. Kõige tuntumaks tegi Franklini teooria, mille kohaselt on välk elektriline nähtus. 1752. aastal lennutas ta selle teooria tõestamiseks metalltraadi külge kinnitatud lohe äikesepilve suunas ning kutsus traadi ja oma sõrmede vahel esile elektrisädemed. Katsetuse tulemusel leiutas ta piksevarda. Oma elu viimastel aastatel hakkas Franklin poliitikuks ning osales 1787. aastal USA iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse loomisel. Galileo Galilei 1564 1642 Esimene inimene, kes uuris teleskoobiga Päikest, Kuud ja teisi taevakehi G
Õpingud ülikoolis vabade kunstide bakalauruse kraadi omandamiseks. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. 1502 1505 jätkab ta õpinguid 7 vaba kunsti magistrikraadi omandamiseks. Samaaegselt peab ta loenguid noorematele. Lutherit tuntakse röömsameelse ja muusikat armastava üliõpilasena. Saavutanud magistrikraadi jätkab ta isa soovil õpinguid õigusteaduse alal. Teisel juulil aastal 1505 teel kodunt ülikooli tabab teda Erfruti lähedal hirmus äike. Välk lööb tema läheduses maasse. Oma kohkumuses hüüab ta appi mäetööliste patrooni St. Annat ja annab tõotuse pääsemise korral mungaks hakata. Isa on pahane ja pettunud poja meelemuutuse pärast, kuid annab siiski vajaliku nõusoleku kloostrisse astumiseks. Martin astub noviitsina Erfrudi augustiinlaste-eremiitide ordu kloostrisse. 1.3 Vaimuelu 30-aastaselt oli ta preester ja professor. 1508. Aastal generaalvikaar Staupitz viib Lutheri üle Wittenbergi kloostrisse
ammooniumsooladeks. bakter N2 NH3, NH4+ Vetikas 2. mullas elavate nitrifitseerivate bakterite pool muudetakse ammoniaak ja amooniumisoolad nitraatioonideks (nitraadid, lämmastikhape). Nitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademetga. NITRIFIKATSIOON: NH3 NO3 või NH4 NO3, HNO3 välk õhus vihmavesi Või: N2 + O2 NO NO2 HNO3, NO3 NO ja NO2 satuvad õhku ka heitgaasidest, tehastest jne. 3. Taimed sünteesivad N-ühenditest valke. Taimseid valke söövad ja omastavad loomad. taimed loomad N-ühend TAIMNE VALK LOOMNE VALK N2 (õhku) see on DENITRIFIKATSIOON
ning suult-suule hingamine) · Kuna elektritrauma võib põhjustada ka luumurde, ära liiguta kannatanu pead ega kaela Edasine ravi toimub haiglas ning sõltub vigastuste iseloomust ning ulatusest. Elektritrauma tekib elektrivoolu läbimisel organismist. Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elektrivooluga võib olla surmav. Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Viimane jätab nahale hargneva puu joonise. Trauma raskus oleneb: · elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool) · voolutugevusest · keha takistusest vooluga kokkupuute kohal · inimese tervislikust seisundist · elektriga kokkupuutumise ajast Tunnused: · sõltuvad elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumise kohast ehk vooluteest läbi keha, võivad tekkida põletushaavad · tavaliselt mustunud-punetavad haavad, mis ei veritse
Äike (välk, müristamine, 3) Õhu niiskuse sisaldus on suur Richardson. elektrilaengud). 4) Tuul on nõrk “Ilma ennustamine numbrilise protsessiga” Välk – elektrilahendus õhus (0,2 – 1 sek) (1916-1917, ilmus 1922): 2000 ilmajaama, Temperatuur – 30 000°C Orkaanide nimedest. ruudud 200 km järel, 64 000 arvutajat! 20 000 – 100 000 amprit Atlandi ookeanil – orkaanid (Hurakan –
äike vanaisa, ka vadja äiä taevataat, taeva isa soome-karjala-isuri: ukkonen > Ukko 'vanaätt', ukkon-kaari vikerkaar liivi: vana iza, pitki iza deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle) eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades) liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza (pikne, pikse-isa), ka pit'kis(z)-koor(a) (vikerkaar) eesti välk < välkuma, seotud ka valgusega vadja jürü (müristamine, piksemürin), väljendid: jürü jürizeb (müristab), jürü ammub ~ jürü izzep tulta (lööb välku), jürü-pilvi (äiksepilv) liivi bor'it (äike, ,,põristaja, põrutaja") Algne lms tüvi juma soome, karjala, isuri, vadja jumala eesti jumal vepsa jumou, g'umou, jum, d'umal saami jubmel komi jomal mari jumo, Kugu-Jumo 11
müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul arvestamata jätta kuna valguse kiirus on 300 000 km/s ja see jõuab vaatlejani praktiliselt silmapilkselt. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega. Vulkaanipurse
1.2.4. Happeline deposioon Ehk happeline sadestumine märkimisväärsem osa hapestumist tingivaid aineid sadeneb just kuivades ilmastikutingimustes Vääveldioksiid (tekib peamiselt energeetika- ja muus tööstuses) hapendub väävelhappeks, lämmastikdioksiid lämmastikhappeks. Väävel vabaneb õhku ka looduslikest allikatest: mullast ja mereveest, vulkaanide tegevusest; lämmastikoksiidide tekkekolleteks on liiklus ja energiatootmine. Looduslike lämmastikoksiidide allikateks on välk, muld ja kahjutuled PH tähendus tavaelus Happesuse näitaja pH tähendusest: 6 Kui pH on 1 4,5, siis on uuritav aine väga happelise reaktsiooniga Kui pH on 4,6 5,5, siis on uuritav aine mõõdukalt happelise reaktsiooniga Kui pH on 5,6 6,5, siis on uuritav aine nõrgalt happelise reaktsiooniga Kui pH on 6,6 - 7,2, siis on uuritav aine neutraalse reaktsiooniga
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Suur usk oli surmajärgsesse elu, usuti, et teises ilmas ootab midagi meeldivat ja ihaldusväärset. Tähtis ennustuskunst (lindude lend, välk ja müristamine, ohvrilooma maks). Etruskid olid Itaalia kõige mõjuvõimsam rahavas algselt. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Rooma linna tekkimine Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Küngastevahelisse rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats-foorum-, järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
