VIII. Teema ja idee Autor võis tahta ütleda, et ka väliselt halb inimene võib sisimas olla hea ning tal võivad olla omad põhjused, miks on läinud sellist teed pidi. Autor püüdis ka välja tuua inimese nõrkusi ja tugevusi ning seda, kui suur võib vahel armastus olla. IX. Lõpphinnang teosele kui tervikule. Üldiselt oli tekst lihtne ja arusaadav, kuid minule valmistasid kohati probleemi võõrsõnad ning võõrkeelsed väljendid. Sisu oli lihtne aga huvitav. X. Kasutatud kirjandus Prosper Mérimée ,,Colomba.Carmen"
Kaitsevaimud ja haldjad. Muinasaja inimene ei osanud selgitada teda ümbritsevaid elu- ja loodusnähtusi, see tulenes piiratud teadmistest. Nad arvasid, et on nähtamatud ja iseseisvalt tegutsevad elujõud, läbi mille seletasid nad sündi, surma, haiguseid, und ja unenägusid. Vaim, üks vanimaid ja huvitavamaid mõisteid, tähendas tavaliselt hinge, mis elustas nii inimest kui ka muid looduskehasid (hing oli kõigel- päikesel, kividel, loomdel, lindudel, taimedel, veel, tuulel; kasutusel olid väljendid metsavaim, vetevaim jt.). Eesti rahvakeeles on kaitsevaimuna kasutusel nimetused jumal (tähendus pole selge) ja haldjas. Varem tähendas jumal vanadel eestlastel taevavaimu ja veelgi varem hingestatud taevast.(Loorits, 1932). Mida tähtsamale kohale tõusis rahva elus põllutöö, seda enam hakati taotlema haldjate poolehoidu, kellest arvati olenevat viljasaak. Erilise koha omandasid viljahaldjas Peko,
ettekanded/introspektsioon. Kas nendel inimestel, kes kirjeldavad oma mõttekujundeid värvikamalt on paremad tulemused visuaalruumiliste ülesannete lahendamisel? Tulemused pole ühesed. · Uuem uurimismeetod: mentaalse rotatsiooni katsed (Shepard et al, 1970ndad) Ruumiline mõtlemine - Aitab ruumis orienteeruda See, mida me objektidest teame · Konkreetsed ---- abstraktsed · Asjadest, tegevustest, omadustest, suhetest · Propositsioonid: väljendid, mis seovad subjekti (see, millest on juttu) predikaadiga (see, mida subjekti kohta väidetakse) · Propositsioonid võivad olla õiged või valed Skeem: mõistete struktureeritud klaster Sisaldab: nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid Stsenaarium: teadmiste struktuur, milles on esitatud tavaelu sündmuste sterotüüpsed tegevuste järgnevused Sümbolite organisatsioon mälus: · Mõtlemiseks peavad teadmised olema salvestatud mälus · Episoodiline mälu teadmised enda elusündmustest
Pane oma sõnadega kirja, mis on peamine õigekeelsussõnaraamatu ja seletava sõnaraamatu vahe. Seletavast sõnaraamatust ei saa infot õigekirja kohta. 1. Töö sõnaraamatuga ÕS 2013: http://www.eki.ee/dict/qs2013/ Vali Kasutusjuhend jm lisad ning leia vastused. a. ÕS-is kasutatakse nelja liiki sulgusid: looksulg, ümarsulg, nurksulg, noolsulg. Kuidas neid märgitakse ja millal neid kasutatakse? Näited. Looksulg { } Looksulgudesse pannakse sõnad või väljendid, mida on soovitatav vältida. {taha+plaanile} taga+plaanile, {asustatud punkt} asula Ümarsulg ( ) Ümarsulgudes on tähendusvihje. orhid`ee (lill), santaz`eerima (kompromiteerimisähvardusega) välja pressima Nurksulg [ ] Nurksulgudes olev märksõna osa tähendab, et sõna võib tarvitada nii sulgudes oleva osaga kui ka ilma selleta. k`allike[ne] Märksõna järel nurksulgudes on hääldus. jazz [dzääz ~ dzäss]
pilotaaz vigurlend mükoloog seeneteadlane apelsin ja mandarin vili ja vili aktsionär aktsiate omanik personal isikkond madrigal lüürika väikevorm arsenal relvistu pensionär pensionisaaja tärpentin segu, lahus kleptomaan vargustõbi interjöör siseruum, selle kujundus metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel integral matemaatilise analüüsi mõiste simultaan mäng korraga mitme vastasega Tsitaatsõnad ja väljendid Show, cool, copywriter, brunch, performance Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles kust nad on võetud ehk originaalkirjapildis. Exclusive välja arvatud Inclusive kaasa arvatud In corpore terves koosseisus All right hüva, hea küll Tax-free käibemaksuvaba De jure õiguslikult · Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas
tõlgenda nö. ,,noa selgalöömisena" või reetmisena. Selle seisukoha järgi tekkis hereesia Kristuse ihus, aga kui närbunud oks ära lõigata on õigeusklikkuse puu taas terve ja elujõuline. Hereesia oleks justkui haigus, mis on õigeusku tabanud. Teine seisukoht kirjeldabki hereesiat kui nakkust - katku, millest tuleb vabaneda. Sedasorti vaenlane tuleb ristirahva seest välja juurida, et taei nakataks ka teisi oma eksiõpetustega.4 1 A.Riistan. Hereesia. Karisma. Piibli väljendid eesti keeles. Teekäija, 2009 - http://www.eps.ee/Piibli_valjendid_vale.pdf , 3.november.2011 2 J.Edwars. Inkvisitsioon. Olion, 2006, lk. 10-11 3 A.Riistan. Op.cit. 4 J.Edwars. Op.cit. lk.12-13 4 1.2 Inkvisitsiooni teooriad 1.2.1 Aadama ja Eeva teooria Väga raske on täpselt määratleda inkvistsiooni algust. Seda sellel põhjusel, et on
Referaat Lein (Lap s e d ) Tallinn 2006 Sisukord Mida endast kujutab leinamine?.......................................................................... Laste lein.............................................................................................................. Mida laps vajab, et end hästi tunda?................................................................... Lapse lein oleneb:................................................................................................ Milles laste lein avaldub?..................................................................................... Kuidas erinevas vanuses lapsed näevad leina?................................................. Mida saame teha leinas lapse abistamiseks?..................................................... Räägi lapsega surmast.....................................................
Piltmõistatuse küsimus esitatakse joonistusena. Mõistatuse lahendus antakse lausena. Keerdküsimused on rajatud vaimukatele lahendustele. Neid on sageli võimatu ära arvata. Näiteks: Missugune hammas paneb naerma? (naljahammas) Kanda jõuad lugeda ei jõua? (juuksed) Vanasõnad Vanasõna all mõistetakse rahvasuus käibivat üldistavat lauset. Vanasõnad on terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elutõde ja kogemused. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, milles avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Aforism on napisõnaline vaimukas ütlus, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Vanasõnad on rahva
Veracruz Spilling from the slopes of the Sierra Madre Oriental to the Hulf of Mexixo,the state of Veracruz froms a 450-mile-long crescent.Since Spanish colonial times the harbor at the city of Veracruz has been the point of entry for diverse cultures either staging invasions or seeking a share in the state's abundant resources.these newcomers Spaniards, Africans, Greeks, Italians and Cubans blended with the indigenous people to create a mélange of traditions that are unique to Veracruz. Long before Cortes these tropical lowlands wwewe the domain of the Olmec,Mesoamerica's oldest civikization, which rose to prominence 3,000 years ago, developing religious ideas, mathematical concepts and a calendar system that would be adopted later by the Maya and Aztec. Master carvers, the Olmec disappeared mysteriously around 400 b.c.,leaving behind gigantic asalt heads believed to represent their rulers.Most...
7 Kokkuvõte Inimkonna jätkusuutlikuse määrab inimeste teadlikkus ja teotahe. Kui rahvas võtab ennast käsile ja lõpetab asjatu tarbimise ja energia kulutamise, on inimkonnal ka tulevikus koht kus elada. Samas on palju riike, kes pole veel majanduslikest plaanidest kaugemale jõudnud ning kelle jaoks ,,Jätkusuutlik areng" või ,,Säästlik mõtteviis" on kauged ja võõrad väljendid. Arenenud ühiskondade ülesanne on neid riike korrale kutsuda ja neile selgeks teha, et meil on vaid üks planeet Maa ja kui me selle oma tegevusega hävitame, ei ole majanduslikust tulust enam mingit kasu, sest pole enam kedagi, kes tarbiks. Mida aeg edasi, seda rohelisemaks oleme sunnitud muutuma. See ei ole soovmõtlemine, vaid reaalne fakt. 8 Kasutatud materjalid
Ajaloo väljendid 1. Vana Testament (tõlk. korraldusleping) juutide ja Jumala vaheline leping. Kirjutatud 1000 aasta jooksul (12. - 2. saj. eKr) Heebreakeelne. Ühtlasi kristliku piibli esimene osa. 2. Veeuputus aluseks 5500 a tagasi sündinud üleujutus... sündmus, mille jumal saatis inimestele karistuseks nende halva käitumise eest. Ainuke, kes pääses oli Noa koos oma pere ja tütarde abikaasadega. 3. Noa laev laev, mille juhised Jumal Noale andis, et too kastikujulise veesõiduriista valmis ehitaks ja paneks sinna igast loomaliigist 2, et maailm puhastada ja parimatel lasta uuesti järglasi saada. 4. Hea ja kurja tundmise puu puu, millelt oli paradiisiaias Aadamal ja Eeval keelatud süüa. Uss veenis Eevat ja too sõi puu vilja. Peale seda andis ta vilja ka Aadamale ja nad katsid oma keha viigipuulehega. Ka keelatud vili on magus. 5. Kaananimaa Vahemere idaranniku varasem ...
3) deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev 5) kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Russelli järgi on deskriptsioonid võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). o pärisnimi nimetab midagi niisugust, millel puudub üksikjuhtude paljusus, ta on puhtalt kokkuleppeline (sümboolne) o deskriptsioonid on keelelised väljendid, mis esinevad keeles nime funktsioonis ja vahel ka nime vormis, kuid tegelikult ei nimeta Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist: 1) teadmine kirjelduse kaudu (analüütiline): Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (nt kolmnurgal on 3 nurka) 2) teadmine kogemuse kaudu (sünteetiline): pärisnimed ja omaduste
Peanoogutus, mis on kaasasündinud, tähendab kinnitust ja elu jooksul omandatud pea raputamine, mis tähendab keeldumist. Pea raputamine saadakse selgeks lapsepõlves, kui laps, kellel on kõht täis, liigutab pead mõlemale poole, et ema ei saaks lusikat suhu panna. Peale nende kahe üldtuntud zestide kõrvale kuulub ka palju teisi liigutusi, mis on üheselt mõistetavad nagu näiteks naeratamine, pisarate valamine, õlgade kehitamine ja nii edasi. Osad kehalised väljendid tähendavad erinevates riikides eri asju. Ülestõstetud pöialt kasutatakse tavaliselt maantee ääres hääletamiseks ja olukorra stabiilsuse näitamiseks. Ent kui pöialt tõstetakse üles järsu liigutusega on sellel solvav tähendus. V-kujuliselt avatud sõrmed omavad Suurbritannias ja Austraalias solvavat tähendust. Kui peopesa on pööratud rääkija enda poole, tähendab see ,,mokk maha", kuid enamikes Euroopa maades tähendab hoopis võitu või number kahte. 1.2 Isiklik ala
Katharsis ehk puhastumine: kaastunne ja hirm, läbielamine Melodraama – kannatuslugu, hea ja kurja vaheline võitlus, hea saavutab alati moraalse võidu(Titanic) KOMÖÖDIA Tegelasteks lihtsad inimesed, igapäevased sündmused, argine keel, õnnelik lõpp, distants naeru kaudu Koomika liigid: Karakterikoomika – koomika luuakse tegelase iseloomujoonte kaudu, nt midagi võimendades Situatsoonikoomika – luuakse naljakad situatsioonid Sõnakoomika – naljakad väljendid, murdekeel jne Komöödia alažanrid: Farss – jämekoomiline žanr, keerukad žüseekäigud, absurdini võimendatud situatsioonikoomika Jant – lihtne süžee Vodevill – kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Sketš – lühike näidend või dialoog(kasutatakse nt püstijalakomöödias) Tragikomöödia – ühendatud on traagiline ja koomiline žanr; tragikoomika – samad tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised DRAAMA Poeetika – isikupärasem väljendus
Allegoorial on kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse või millele vihjatakse. Näiteks jutustades lugu loomtegelaste elust, mõeldakse selle all suhteid inimühiskonnas.Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade taga saab näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Kõige levinumad allegoorilised tekstid on vanasõnad ja väljendid. Näiteks: tasa sõuad, kaugele jõuad; kuldne süda.
nimisõna võib olla nii ainsuses kui mitmuses; loendatav või mitte Ø (nullartikkel) üldistav (loendatavad nimisõnad mitmuses, mitte loendatavad ainsuse või mitmuse vormis) Aari Juhanson, MA 2009 A(N) Loendatavate, ainsuses olevate ja esmakordselt mainitavate nimisõnade/omadus- ja nimisõnade ees · Uus info: A (young) man in a streetcar smiled at me. · Ametid: She always wanted to be a dancer. · Kindlad väljendid: a couple of; be in a hurry; etc Aari Juhanson, MA 2009 A(N) set phrases They left a couple of days ago and all of a sudden I realized that it had been a long time since they last called. We usually have a good time together and, unless we are in a hurry, we are in a good mood. As a matter of fact, it's a shame that people are so often in such a rush that they forget to smile. What a pity that a
Neid kõiki tunnuseid kirjeldasin ka sisus. LOO ÜLESEHITUS Lugu jutustatakse läbisegi Auschwitzi laagri ajast ja minevikust, peale Auschwitzist lahkumist vaid olevikus. Lugu jutustatakse küll 3. isikus, et Lale tegi seda ja teist, kuid esitati samas ka mõtteid, mis olid tema peas samal ajal. Gitaga oli samamoodi. Teistest räägiti vaid umbisikulises vormis. Kasutatakse palju otsekõne. KEELEKASUTUS. Keeleliselt väga lihtne lugeda Lühikesed laused Ei kasutata eriti kujundeid, üksikud väljendid. Minu lemmikväljend: „Päästa üks hing on päästa terve maailm“ TEKSTINÄIDE „Oled sa kindel, et sa pole kass?“ Lale kuuleb neid sõnu ega suuda kohe taibata, kus ta viibib. Ta avab silmad ja näeb irvitavat Baretskit enda kohale kummardumas. „Mida?“ „Sa oled vist kass, sest sul on küll rohkem elusid kui kellelgi teisel siin.“
SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutamine eesti keeles Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi vanema astme õpilaste hulgas. Teema valisin, sest mulle on alati huvi pakkunud eesti keel ja et emakeel ka tulevikus säiliks. Töös on kaks peatükki ja viis alapeatükki. Töö teoreetilises osas vaadeldi eesti keele korrektse kasutamise teemat: miks kasutatakse ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, kuigi on olemas vastavad eestikeelsed sõnad ja väljendid ning kas sellel kõigel on eesti keelele positiivne mõju. Praktilise osa tarbeks koostasin ankeetküsitluse Google Docs`s (vt LISA 1) Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilastele. Ankeetküsitlus koosnes 13 küsimusest. 2 Küsimustiku eesmärgiks oli välja selgitada OLPG 8.-12. klassi õpilaste ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutus eesti keeles ning põhjus, miks kasutatakse eesti keelt rääkides
Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega. Erinevalt Peirce'st kujutas ette, et tähistaja ja tähistatav on mõlemad märgi sees, omavahel lahutamatud. Märk on bilateraalne moodustis, abstraktne ja absoluutne keele osa, ja seisab seega väljaspool aegruumi. Märgid moodustavad suhtlemisel koodi, mis võimaldab oma aju sisu teisele avaldada. Eristas väljendid - parole - üksik kõneakt; langue - märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem. Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid:
ilmusid esimesed sõnastikud, mida on ka väljakaevamistel leitud. Need aitasid lugeda ja interpreteerida sumeri tekste. Õppekursus toimus kahe põhiprogrammi alusel. Esimene pani pearõhu teadusele ja keeletehnikale, teine kirjandusele ja loomingulise potentsiaali arendamisele. Esimene programm kujunes järk-järgult selle õpetamisprotsessi käigus, mille peaeesmärk oli sumeri kirja õpetamine. Sumeri keele leksika oli jaotatud gruppidesse, kus sõnad ja väljendid olid omavahel seotud üldise sisu poolest. Erilist tähelepanu pöörati grammatikale. Enamik savitahvlikesi olid keeruliste nimisõnade või tegusõnavormide loetelud. See näitab, et sumerite grammatika oli hästi läbi töötatud. Palju pöörati tähelepanu ka matemaatikale. Sumeri koolilapsed õppisid arvude kirjutamist, ülesannete lahendamist, pindalade arvutamist. Samuti oskasid sumerid üles kirjutada nii täis-kui ka murdarve.
xxx Gümnaasium Eutanaasia Referaat Xxx ja xxx 10 H klass Jüri 2008 SISUKORD 1. Eutanaasia 3 2. Eutanaasia tõlgendused 5 3. Elu lõpp ja inimese postisioon ühiskonnas 6 Kokkuvõte 1. Eutanaasia Eutanaasia - on lihtne ja kiire ning humaanne viis aidata neid kes abi vajavad selles valdkonnas. Samuti on see odav ja kõigile lihtsaim viis. Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis seesama progress on samal ajal komplitseerunud nii elu lõppu üldisemalt kui ka konkreetsemalt suremist ennast. Meditsiin on toonud kaasa hoopis uusi olukordi elu lõpuks, mida ei peeta kaugeltki loomulikuks ja soovitavaks ning kus inimesel o...
Kirjeldatakse laste rasket olukorda, kellele palutakse ande. Räägitakse soovitavatest andidest ja tänatakse, soovides igale pereliikmele oma õnne: peremehele hobuse- ja perenaisele karjaõnne, perele lasteõnne, noortele peiu- ja pruudiõnne. Kardetud olid suhteliselt lühikesed sajatused või laulukesed, kus loomulikult kõigest eelnimetatust ilmajäämist kuulutati, nälga ja surma ennustati. Paljud väljendid olid erakordselt värvikad, nagu "susi sittugu su supipatta", "saagu sul savitsed lapsed" jm. NÄITED: http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-1024--g.mp3 Anette Raagul Koselt http://www.folklore.ee/Berta/muusika/PL-0067--A1.mp3 Hindrek Tamm Jõelähtmelt http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-0735--e.mp3 Kristjan Kiviloo Kuusalust Mardilaul Click to edit Master text styles Second level Third level
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)................................................................................5 1.4.NÄOILME.................................................................................................. 7 1.4.DISTANTSIOONID......................................................................................8 SISSEJUHATUS Sõnade abil anname e...
juba pelgalt sõnadegagi, vanaemad ei saa lastelastest aru, filoloog ei mõista bioloogide juttu, õpilased räägivad teistmoodi kui õpetajad. Kokkuvõteks võib öelda, et slängi kasutatakse keele mugandamiseks erinevate inimrühmade poolt. Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena. 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutatakse? Eesti Päevalehe toimetaja Kristiina Viiron on kirjutanud: ,,Mitmesugused slängisõnad ja väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse keelde, kõige rohkem kasutatakse neid siiski omavahel suheldes." (Viiron, K.) Slängi kasutavad kõik, seda on nentinud ka Mai Loog: ,,Slängi peetaksegi omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt suhtlevaid gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed, ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid
Mõnes mõttes on hoiatustel ka tõepõhi taga näiteks naised, kes saavad aru, et edukaks karjääritegemiseks on tarvis rõhutada mehelikke omadusi, hülgavadki tihti oma naiselikud jooned. 1974. aastal lõi Sandra Bem põhiliselt ameeriklaste hoiakutel põhinedes soorollide küsimustiku, milles oli 20 mehelikkust ja 20 naiselikkust kirjeldavat iseloomujoont. Meeste kohta käisid muu hulgas sellised väljendid nagu agressiivne, analüüsiv, auahne, domineeriv, enesekindel, ennast kehtestav; naiste kohta järeleandlik, kaastundlik, lapselik, kergeusklik, õrn jne. Aga nii nagu võivad erineda sotsiaalsed väärtused ja ootused iga isiku käitumise suhtes, võivad erineda ka soostereotüübid. Sestap ei pruugi USAs loodud soorollid olla samasugused kui need, mis domineerivad Eestis. Sellele räägib omakorda vastu tõsiasi, et eelnevad kultuuridevahelised
Järjest enam mõjutab 1424aastaste enesetapuriski ka narko- või alkoholisõltuvus. Ehkki tagantjärele on raske kindlaks teha, kas doseeriti valesti või oligi kavas lahkuda. Statistika on selle koha pealt puudulik: pärast maoloputust või haavaõmblemist ei uuri keegi, mis tegelikult juhtus. Tavaliselt saab elujaks otsa hilissügisel, jõulude paiku ning kevadel. Ehk siis: kui ühed rõõmustavad, tunnevad teised end veelgi üksildasemalt. OHUMÄRGID · Tüüpilised väljendid: ma tahaksin olla surnud; kõigil on ükskõik, kas ma olen elus või surnud; kõigil oleks parem, kui mind ei oleks. · Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, varasemad suitsiidikatsed, oma asjade äraandmine, äkiline käitumise ja meeleolu muutus, õpitulemuste järsk langus, koolivägivald. · Tõsise suhte lõppemine, vanemate surm või lahutus, pere majandusraskused, kolimine. · Eraldumine sõpradest, depressioon, pidev rahulolematus. · Muutused une- ja söömisharjumustes.
ometigi Demosthenese kõrval antiikaja kuulsaim kõnemees. Oleksin teinud referaadi Demosthenest, kui kahjuks ei leidnud materjali ja seetõttu jäi valik Cicerole. Cicero kõned advokaadina olid alati hästi ettevalmistatud ja täitsid oma eesmärki. Poliitikuna käitus ta vahest järelemõtlematult ja see põhjustas ka 43 a. ta surma. Samuti peatakse Cicerot ka antiikkirjanduse tugisambaks. Lõi rooma kunstproosa, rikastas ladina keelt ja muutis selle kõlavamaks. Temalt pärinevad väljendid: homo novus tõusik; curriculum vitae elulugu; cui bono kellele kasulik; ratsionaalne; opositsioon; fantaasia. Ilma Cicerota poleks tänapäeval ka ettekujutust hellenismiperioodi eri koolkondade õpetustest, sest just Cicero koostas nendest üksikasjalised ümberjutustused. Ta koostas ka ladina keelse filosoofia-alase terminoloogia. Cicero oli tähtis persoon antiikajal ja temast peetakse lugu veel tänapäevalgi. Iga haritud inimene teab: kes on Cicero ja mille poolest ta tuntud on.
(relations). Neid vastandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele. Partikulaar on üksikmõiste, mis tähendab üksikasja. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Partikulaar on mistahes konkreetne objekt ("asi" kõige laiemas mõttes). Partikulaaridele osutavad niisugused fraasid nagu "see laud siin nurgas", "too noormees seal", "planeet Marss", "Vanemuise tänava õppehoone" jne. Kõik need väljendid peavad silmas kindlaid esemeid ja olendeid. Partikulaar hõivab kindla ruumipiirkonna kindlas ajavahemikus. Ehk: iga kindel ja konkreetne ajalis-ruumiline ese on partikulaar. Heaks näiteks on see, et kui maja on universaal, siis savitellis on partikulaar. Samuti võime rääkida lauast klassis, mis on konkreetne objekt, kuid võime ju rääkida ka lauast üleüldse. Kui tool on üldmõisteks, siis taburet ja tumba on üksikmõisteteks.
Linnuriiki esindavad harakas, vares, varblane ning vahel täpselt määratlemata lind. Kodulindudest on kõige populaarsem kukk, teised on kalkun, hani, part. Loomajuttude hulka on paigutatud ka loomade ja lindude häälitsusi, nende seas imiteerivad lühikesed dialoogid, milles peale häälitsuste jäljendamise leidub ka mingi teema (kalkun , hani ja vahel veel mõni muu loom kõrtsis; kukkede dialoog jm.). Loomamuinasjuttudes esinevad kindlakskujunenud ja traditsioonilised väljendid, mis ühe jututeisendi või jututüübi piirides samas funktsioonis (kinnitavas, keelduvad, möönvas) mitu korda esinevad, neid nimetatakse vormeliteks. Vormelid on kergemini märgatavad kordustega muinasjuttudes. Ühes muinasjutus võib ka esineda vahelduvaid vormeleid. Vormelid iseloomustavad tegelasi ning nagu I. Sarv on öelnud, siis on nad ka traditsioonilised vahendid kõne ilmestamiseks ja emotsionaalse rõhu markeerimiseks. Näiteks võtan muinasjutu ''Rebase hobuseostmine''
- unenägude sümboolika (millegi ettenägemine) - kokkupuude traditsiooniliste rahvastega (aborigeenid) - eetilised ja esteetilised kategooriad (õige, vale) - kriisiolukorrad - pereliin (naised kodused, hoolitsesid pere eest; mehed teenisid leiba) - looduslähedane elulaad (kägu kukkumine õnne või õnnetust) - nimetused (vanad väljendid hunt hallivatimees) - säilinud kombed, uskumused - mängud (säilinud lastemängud, lastelaulud) - väljarändajad - rahvavalitsejad - esoteerika inimkonna vanad mõtteskeemid väljendatud teistes sõnastustes
Sõnamoodustus, EKSAMIKÜSIMUSED 2015, kevad. 1. Sõnamoodustus: tuletamine ja liitmine Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe (nt ebaõnn). Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa. Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tule...
seisnes selles, et see viis välja sotsialistliku korra kujunemiseni. Teleoloogiline ajalugu siis. Aja liikumine oli üsna oluline muidu. Sellega seoses on palju utopistlikku kirjandust. Tähelepanuväärne oli uue kalendri kasutuselevõtt revolutsiooniga seoses, uus kord võrdus uue ajaga. Muudeti (lihtsustati) keelt, keele mõttes sai rohkem lubatuks. Tekkis 'uue keele' idee (novojaz). Palju hakati kasutama sõnaosi uute ühendsõnade moodustamiseks. Paljud traditsioonilised väljendid said uue tähenduse. Kirikupühad jäeti kalendrist välja, lisandusid proletariaalsed pühad. Kõik elukutsetega seonduv oli järsku väga oluline. Kirjandusteostelt nõuti proletariaalset sisu (kusjuures oli oluline kajastada erinevaid ameteid, et nende esindajad ei solvuks) ja õnnelikku lõppu (traagikat ei tunnistatud, isegi kui kõik surma said, ei olnud see traagiline, sest nad surid tuleviku õnne nimel). Seda suhtumist on nimetatud holistlikuks utopismiks, see
Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme tooma poest leiba. 2. Koodnlause ja korduvate lauseühenditega lause nt: Peenral oli valgeid, kollaseid, punaseis, lillasid tulpe. See film linastub esmasp, teisip, kolmap. Mees astus vaikselt aga vaarudes. 3. Elliptilised laused
(Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Keelefilosoofias võttis Aristoteles Platonilt üle määratluse, mille kohaselt tõeväärtust omav lause koosneb subjektist ja predikaadist. Teisisõnu, lause, mis väljendab mõnda tõde, ütleb alati millegi (aluse) kohta midagi, erinevalt näiteks soovist või küsimusest. Lisaks sellele töötas ta oma teoses ,,Kategooriad" välja teooria, mille järgi kõik väitlausetes esineda võivad väljendid jagunevad järgnevateks pedikaaditüüpideks 6 (kategooriateks): substant, kvantiteet, kvaliteet, suhe, koht, aeg, asend, omamine, toime ja talumine. Substantsi (olemuse) puhul eristab ta esmast substantsi, milleks on konkreetsed, üksikud asjad, ja teisest substantsi, mis väljendab asjade olemust ehk määratlust. Vastupidiselt Platoni ontoloogiale on Aristotelese jaoks esmaseks
puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukodra stabiilsuse näitamiseks.Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis "pea suu, mokk maha!" Samuti kasutatakse seda liigutust võimu sümbolina. 4 ISIKLIK ALA
abstraktsiooni aluseks. Seega ei ole metafoorsed liitsõnad ühesuguse ülekantuse astmega. (Õim 2001a: 555556) 2. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad Need on eelkõige verbifraasist moodustatud tegijanimed: keelt kandma keelekandja, kintsu kaapima kintsukaapija, tühja tuult tallama tuuletallaja, siidi vedama siidivedaja, kaela kandma kaelakandja. Nende väljendite hulka kuuluvad veel verbifraasist moodustatavad teonimed (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine, mis aga ei ole keelekasutuses kuigi sagedased). Mõned fraseoloogilised ja-sufiksiga isikunimetused võivad olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. (Õim 2001a: 556557) 3. Fraseoloogilised liitumid Need koosnevad sisu poolest loogiliselt liitunud elementidest ja neil on olemas analoog vaba või metaforiseerunud sõnaühendi näol. Nende alla kuuluvad omadussõnalise,
- Kliendi süüdistamine, ähvardamine (Te saite valesti aru, Miks te kohe ei öelnud, kas te ei näe) - Käsutamine, kamandamine, õpetamine - Klient EI PEA midagi tegema! - Enese õigustamine (mina süüdi ei ole et arvuti ei tööta...) - Ükskõiksus (ega mina neid kõiki proovinud ei ole) - Pessimismi väljendamine (ma küll ei ostaks) - Lahenduse puudumise väljendamine (ma ei saa sinna midagi parata) - Hindavad ja üleolevad väljendid (see on teile liiga kallis) - Kõneleja katkestamine 53. Telefonisuhtluse vead? - Lasta heliseda pikalt, vastuvõtmine (töökoht, nimi, tere, pakub abi), naeratamine, kuulamine, kirja kl.nimi, korrake olulisem üle, kui oled hõivatud vabandada ja pakkuda talle tagasi helistada, ootele pannes selgitus!, viisakalt kõne lõpetamine ja kl tänamine, kontrolli infot. 54. Teenindusliku kuulamise olemus:
1999- 1999.aastal aastad 2003- 2003.aastal 20- 20.sajandil sajandid 21- 21. sajandil sellel nädalal prepositsio- kindlad eelmisel nädalal naal väljendid järgmisel nädalal esmaspäeviti kolmapäeviti kindlad õhtuti daativ väljendid öösiti nädalavahetustel tööpäeviti
väljastpoolt, kuspool, kuhupoole, kustpoolt, tagapool, tahapoole, tagantpoolt, eespool, ettepoole, eestpoolt, allpool, allapoole, altpoolt, ülalpool, ülespoole, ülaltpoolt 39 kombel · käändsõnast lahku: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel · eritähenduslikud väljendid kokku: imekombel, õnnekombel moodi ja viisi `moodi' · käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi · käändsõna osastava puhul on kokku- või lahkukirjutamine vaba: vanamoodi ja vana moodi, uutmoodi ja uut moodi, üht(e)moodi ja ühte moodi, samamoodi ja (seda)sama moodi, endistviisi ja endist viisi, teistviisi ja teist viisi, kaht(e)viisi ja kahte viisi
demonstratiivsest teadmisest, libiseb Locke üsna selgelt ratsionalismi suunas. George Berkeley Iiri filos.Esindab idealismi - ei eksisteeri midagi materiaalset.Arvab end esindavat tervet mõistustSuunas filosoofia metafüüsikute vastu, kes loovad oma kujutlustes maailma asju, mida seal ei ole.Materdab metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega: Teos ,,Idealism ja inimene" Inimesed kasutavad sageli selliseid väljendid, millel puudub konkreetne sisu. Me ei valitse oma keelt, vaid meile on omane langeda ebamäärasuse küüsi ja ajada intellektuaalset loba. Tegelikult ei pruugi mingit nähtust või asja olemaski olla, mida mingi mõiste tähistab.Lähtekohaks oli Locke'i filosoofia.On üks kolmest suurest empiristist Locke'i ja Hume'i kõrval.Põhiteoseks on Traktaat inimtunnetuse alustest, ilmudes oli 28.aastane. Ristiusu piiskop, kes tahtis näidata ateistide ja materialistide nõrkust
ARVUTILINGVISTIKA ALUSED. Kordamisküsimused. 1. Missugused korpused on loodud Tartu Ülikoolis? · Eesti kirjakeele korpus 1890-1990 · Morfoloogiliselt ühestatud korpus · Ühestatud sõnatähendustega korpus · Süntaktiliselt ühestatud korpus · Tasakaalus korpus (ajakirjandus+ilukirjandus+teadus) · Eesti keele koondkorpus · Inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus · Vana kirjakeele korpus koostatakse Tartu Ülikooli vana kirjakeele uurimisrühmas · Eesti murrete korpust koostatakse Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis · Multext-Easti projekt George Orwelli «1984» · Eesti kõnekeele korpust haldab TÜ suulise kõne uurimisrühm 2. Mida võimaldab eesti kirjakeele korpuse kasutajaliides? Võimaldab otsida eesti keele korpusest sõnade konkordantse. 3. Tehke üks päring eesti kirjakeele korpusele. Mida küsisite ja millise vastuse saite? Päritud märgijad...
Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega. Nii hõlmavad need ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi, mida kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil. Eesti Vabariigi Põhiseaduses on ka olemas peatükk nr II ,,Põhiõigused, vabadused ja kohustused" Toon sellest peatükkist mõned väljendid ja paragrahvid, mis hästi iseloomustavad loomuõiguse: § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse,
Ei ole olemas igavest õnne. Kui siis ainult kaunites romanitilistes luuletustes. Ei vara veel sust laulda, armas. Liig teravad veel sinu näojooned, Liig selgelt kuldsed alles meeles hooned, Kus veetsime päevad tooned: Ei, vara veel sust laulda, armas. Luuletuses ,,Laul sest jäledast" on tunda eriti valusat petta ja lüüa saamist. Siin väljendub eriti selgelt tema mehelik pool ning vastandumine naistele.Ta on vallanud väga tugevad emotsioonid. Siin kasutatud väljendid on äärmiselt jõulised ning mõjuvad . Oo, idioot, kes usub: armastada Võib naine, et ta südameid ei murra. Ma vihkan, nean sind, oo, nilbe madu! Oo, surmgi pole väärt siin ilusat luua. Oo, kõlbaks ennast vast veel üles puua, Et raipeist haiseks jumalate padu. Henrik Visnapuu teine periood algab 1920. aastal luulekoguga ,,Talihari", kus ta kirjutab kodumaast ja sõja jubedustest. Ta kirjeldab seda valu, mida tekitab teadmine, kui kodud on
3. loeng Kujund kui markeeritud keelend. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiill...
loob neutraalse pinna, millelt juttu alustada ning sealt edasi on väga hea teosesse pingestatust tuua. VIII. Teema ja idee Autor püüdis selgitada inimloomuse nõrkust ning tugevust, selgitada tunnetemängu. IX. Lõpphinnang teosele kui tervikule Autor oli väga hästi loonud teoses pingestatust ning kompositsioon muutis teose lugemise huvitavamaks. Autori keel oli väga nauditav, sest teksti olid põimitud mitmed võõrkeelsed väljendid ning võõrad võõrsõnad. Sisu oli lihtne, kuid samas köitev. X. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_(novella) P. Merimee ,,Colomba. Carmen" Europeia. Avita. 2006 3. kokkuvõte Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad
Aga keerulist asja lihtsalt ja arusaadavalt esitada vot see on kunst ning see on ka definitsioon heale õpetajale samas. Mis on stiil? Stiil on stiiliväliste väljendite kasutamine kirjandis. Segane? Kirjandil on teatud stiil, milles tuleb seda kirjutada. See stiil on ametlik kujuta ette, et sa kirjutad oma ülemusele kirja. Üldjuhul ei hakka kirjutama 'tsaupakaa', vaid kirjutad siiski 'Tervist' ja 'Head aega'. Kirjandiga on sama lugu. On teatud väljendid, mida ei ole sobilik kirjandis kasutada. Kirjandis ei ole sobilik kasutada: · slängi lühendid tavalistest, eestikeelsetest sõnadest või teistest keeltest sisse toodud sõnadest · sõnakordusi kasuta sünonüüme. kui järjestikustes lausetes on kasutatud väga palju samu sõnu, tehakse X märgid peale ning võetakse hindeid maha
in the north põhjas AT Kus? -l, -s, lähedal, juures at the shop poe juures õppeasutused at school koolis kus toimub üritus, sündmus at the party peol at the cinema kinos kus oodatakse transporti at the bus stop bussipeatuses at the airport lennujaamas kindlad väljendid at home kodus at work tööl
b) Sõnad, mis on keeles kasutusel kui isiksuseomadused. Lisaks emotsioonide puudumist või varjamist iseloomustavatele omadustele (nt tõsidus, kinnisus, tuimus), jagunevad ülejäänud omadused positiivseteks (nt lõbusus, kergus, headus, leebus) ja negatiivseteks (nt laiskus, kurjus, tigedus, rumalus). c) Emotsioonidega seotud sõnavara. Siin osutatakse mõistetele, mis ilmnevad rahva teadvuses kui emotsionaalsed väljendid. Nt tegevused: reisimine, jalutamine, lugemine, tantsimine, naermine ja asjad: lilled, päike, meri, uni, usk jne. Järeldub, nagu poleks eestlaste emotsioonisõnavaras konkreetsed emotsioonisõnad, vaid emotsioonimõisted. Selgus, et keelendite rohkuses viitas samale emotsioonile palju mitmesuguseid erineva morfoloogilise komplekssusega ja eriliigilisi väljendeid, milles kordus teatav ühisosa
1532 "Väga kuulsa Pantagrueli, dipsoodide kuninga ja suure hiiglase Gargantua ppoja hirmsad ning kohutavad teod ja vägitükid"; 1534 "Suure Gargantua, Pantagueli isa hindamatult väärikas elu"; 1546 "Kolmas raamat õilsa Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest"; 1548 "Neljas raamat hea Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest", 1562 "Helisev saar". Allikateks itaalia luule, prantsuse rahvaluule ja rahvaraamat hiiglasest Pantagruelist. Keel on omapärane: kordused, idiomaatilised väljendid, kõnekäänud jne Narrirüü võimaldas avaldada vägagi julgeid mõtteid. Esile kerkib kolm tegelaste tüüpi: I Grandgousier, Gargantua, Pantagruel hea ja targa valitseja ideaal, II Panurg seikleja, vestluskaaslane, joomavend, kelkija, II kloostrivend Jean harimatu, taltsutamatu kuid heasüdamlik talupoeg terve mõistuse ja moraalse tõe kehastus "Plejaad" 16.sajandi 40ndate lõpul moodustasid noored aadlikud väikese kirjandusringi, kes unistasid prantsuse luulekeele
juhuslikest sündmustest, mis elus on aset leidnud. Bacon viitas seejuures Platonile, kellelt ta selle kujundliku väljendi ka laenas. Platoni koopamüüdi mõtestas Bacon omamoodi ümber ning leidis, et iga inimene elab justkui individuaalses koopas, mis kõike moonutab. Näiteks Turuiidolid on tingitud sellest, et inimesed kasutavad suheldes ja arutledes väljendeid, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. Sellised väljendid võtab vestluste ja vaidluste käigus (nt turuplatsil e foorumil) kasutusele lihtrahvas. Üldse pole tähendust Baconi arvates näiteks sõnal saatus. Inimesed usuvad, et nende mõistus valitseb sõnade üle, kuid juhtub ka nii, et sõnad alistavad mõistuse Teatri-iidolid on tingitud usaldavast suhtumisest kõiksugu teooriatesse ja tõestusviisidesse. Niipalju kui on välja töötatud ja tunnustust leidnud filosoofilisi õpetusi, niipalju on Baconi arvates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
