Kordamisteemad 10.klassile 1.Mõisted MÜÜT ja MÜTOLOOGIA. Müüt-lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest Mütoloogia-müütide kogum 2.Vanakreeka-rooma jumalad (nimi, valitsemisala, iseloom. Tunnused) Zeus(Jupiter)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, pikne ja kõue,kõikide valitseja. Iseloomulikku:palju armukesi ja järglasi, lits mees. Hera(Juno)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, abielud.Iseloomulikku:Noor, kaunis, aga mitte veetlev.Armukade ja salakaval. Aphrodite(Venus)-valitsemispiirkond-Ilu ja armastus.Iseloomulikku:Trooja sõja põhjustaja, ei olnud truu abikaasa Hephaistosele. Apollon(Apollo)-valitsemispiirkond-valgus ja muusika.Iseloomulikku:talle allusid muusad, sümboliteks vibu ja nool, lüüra. Ares(Mars)-valitsemispiirkond-sõjad.Iseloomulikku:Zeusi ja Hera poeg, sümboliks kilp ja kiiver. Athena(Pallos)-valitsemispiirkond-tarkus, kaunid kunstid ja õiglased sõjad.Iseloomulikku:Ateena kaitsejumalanna, kudu...
Rooma oraatorite kunstiline retoorika Retoorika saanud suuri mõjutusi Kreekast, kus tegelased pidasid üsna pikki kõnesid, dialooge. Atikas (kreekas) kujuneb kõnekunst eraldi distsipliiniks, sai eraldi hariduseks, tekkis hulk oraatoreid, advokaadiprokurörina. Kuulsaim Demostenes, Sokrates, Lysias. Kreeklastest õpetajad 4. saj eKr muutusid populaarseks esimestest kõnekunsti teoreetikutest Sorgias Sitsiiliast pärit, kes tuli Kreekasse. Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised). Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma. Kreekas kujunes välja kolm põhilist kõnetüüpi 1)kohtukõne (kedagi süüdistades/kaitstes) 2)poliitiline kõne (mõjutada rahvast oma poolehoidjateks) 3)pidulik kõne (pidulikel sündmustel) ehk epideintiline kõne retoorika õppimine oluline eriti ülemkihi jaoks. Arendati välja kõneteooria, mis tavaliselt ...
• Kõige hullemad on Egiptuses kanalid, kuna suur osa rämpsust ja prahist kallatakse kanalitesse, mistõttu pikki kanaleid kulgevaid tänavaid sõites on üsna ebameeldiv kogemus. Tavad ja kombed • Mosheedesse minekul jalatsid ära. • Shortsid on naistele out ja väljaspool kuurorte bikiinide väel ennast näidata võib ka väga teravaid reaktsioone esile kutsuda. • Pühapäeva eest on neil reede. • Mõned väljendid salam - lühike tervitusvorm salam aleikum - olgu rahu sinuga (pikem tervitus) aleikum as salam - vastus tervitus sabah al-kher - tere hommikust saba al-nur - vastus hommikutervitusele shukran - tänan Religioon • Suur osa elanikest on moslemid, samas on märkimisväärselt palju kristlikke kopti kirikuid. • Ka kreeka õigeusu templid ja kloostrid (Püha Katariina klooster) on mõnevõrra levinud.
5 1.2. Sõnade liigkasutus Liigkasutus on tihti ajendatud soovist uudse väljendiga tähelepanu tõmmata. Ekslikult arvatakse, et võõrsõna kasutamine teeb teksti asjalikumaks ja omakeelne vaste on labane. Eesti keeles on palju väljendeid, mis on laenatud naaberrahvastelt või kohandatud saksa jai inglise keelest. Mõesõnade tekke ohuteguriks on esiäranis väljendid, mis on samakõlalised aga keeleti tähenduselt erinevad. Liigkasutusel ununeb selliste sõnade algne tähendus. Järgmised näited on pärit Helika Mäekivi artiklist (2004: 63-67). Sõna praktiliselt - inglise keeles practically, saksa keeles praktisch. Eesti keeles tähendab see otstarbekalt, vastandiks teoreetiliselt. Parem on kasutada sõnu tegelikult, peaagu. Lauset Mais on hinnatõus praktiliselt muutumatu saab paremini öelda - Mais jäi hinnatõus enam-vähem samaks.
Sündmused antakse edasi ajalises järjestuses, nii nagu nad ka reaalselt toimuksid. See on antud teose puhul oluline, et toimunut õigesti mõista. Teksti lugedes ei ole aru saada, mis ajastul või kui palju aega tagasi minevikus tegevus toimus. Vaid korra esines novellis ka analepsis, kui Popi meenutas minevikku ja ega kui ta veel Isandaga koos ei elanud. Autor pole edasi andnud sündmustiku kindlat algus- ja lõppaega, kuid võib eeldada, et tegevus kestis mõne nädala. Sellest annavad aimu väljendid nagu ,,mitu päeva", ,,päevast päeva", ,,päevade kaupa" jne. Tekstis leidub ka pause. Näiteks võib tuua hetke, kui jutustaja kirjeldab Isanda tuba. Leian, et novellis esineb tähtsusetu hüpe, kui Isand lahkub ning tagasi ei tule. Info, miks ta tagasi ei tulnud ei ole loos tegelikult oluline, kuigi lugeja võib selle üle mõtiskleda. Loo sisu selle põhjuse teadmisega ei muutuks. ,,Popi ja Huhuu" on tema-jutustus ja jutustaja on heterodiegeetiline, mis tähendab et
o Mugavusest ei hääldata sõnu alati õigesti välja, mistõttu teatud häälikud kaovad. Reeglipärane: kui kaob, siis kõigist sõnadest. Võivad muutuda tunnused-lõpud – reeglid lähevad keeruliseks; o osa keerulisi reegleid võib ununeda, asenduda sagedaste reeglitega, s. o analoogiamuutus n: keeruline mitm os väina väinu, ilma ilmu lihtne: kõne + sid, ema + sid analoog: väinasid, ilmasid o Inimesed püüavad olla originaalsed: tekivad uued väljendid, mis keeles juurdudes võivad saada grammatika osaks, s.o grammatikaliseerumine isa kaa > isaga Eesti keele sotsioperioodid Keelt mõjutab üleilmastumise aeg kõnelejaskonna 1990 ühiskondlik seisund. nõukogude aeg 1944 Sotsioperiood – ajastu, Eesti aeg mille vältel ühiskondlikud 1920
koju tulnud ja ennast seal nii rahulolevana tundis. Mälk oskas merd väga ilusalt kirjeldada, näiteks „Meri oli kaldaveertest tume ja näis põhjatu. Eemal aga helkis veepind ehapunast.“ ning „... kuni paistis veel vaid sinine metsaviir ja kivine kaldariba nagu hele lõng.“ Üleüldse meeldis mulle, kuidas Mälk kirjutas. Ta oskas väga hästi ja soravalt jutustada ning ta sõnakasutus tegi teose veel huvitavamaks. Mõned väljendid ning laused, mis mulle silma jäid, olid näiteks „neljateistkümnene naisesüda“, „... jõudis tüdruk oma soo kombel kiiresti ja palju küsida“, „ema südame juurde läheb palju teid ning vähesed neist on kuivad“, „... sest mis jääb siis tütarlastele, kui mehedki hakkavad kõnelema oma nukrusest ja käivad ohates ringi, süda näpu otsas.“ Mind natuke häiris, kuidas sündmusi oli nii palju ja aeg liikus nii kiiresti. Vahel oli raske end
eki.ee/ books/ekk09/inde x.php? id=32&p=2&p1= 6 20) Mida tähendab, LOOKSULGUDES ja NOOLEGA on sõnad või http://www.eki.ee/ kui sõna on väljendid, mida on soovitatav vältida. Nende dict/qs/qs2013.ht sõnaraamatutes järel on keelendid, mida peaks kasutama. ml looksulgude vahel?
jumal(a), kurat, perkele, vrd leedu velnias) Piksega seotud sõnavara lms keeltes 1) vana mees · eesti kõu (Wied.: vana mees, vanaisa), ka kõuk, vrd soome kouko, kouki (surm, tont, suur loom, karu, täi) · eesti äike < äi (vanaisa, ka vadja äiä), väljend: äiä hoog (piksetuul), ka soome äijä jyriää (müristab), vrd ka Äio · soome-karjala-isuri ukkonen < ukko 'vanaä', ka väljendid ukon kaari (vikerkaar) ja ukkosen vaaja (välgunool, ,,piksevai") · vadja ukoo jürü ~ ukuo jürü (piksemürin), ukoolookka (vikerkaar) · liivi vana iza (vanaisa), ka pitki(z)-iza; · vrd eesti taevataat, taevaisa; väljendid: vana-taat toriseb, vahn-ezä tõrõlõs, taevaä nuhtleb. · soome isäinen, isänen (pikne); väljendites isoin ilma (pikseilm), isän kuuri (äiksetorm). 12/1/16 7 2) deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle)
Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor). PÄIKE Päike on Maale lähim Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid, nii Maa-sarnased kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Päike on Maast
Fraselogismid- tähenduselt ühtesulanud sõnaühendid ,,leiba luusse laskma´´,,keelt kandma´´ Kujundid Kõnekujundid- moodustatakse sõnu ja väljendeid ebaharilikult suhestades, et kasutada neid ülekantud tähenduses. Epiteet- kaunistav või kirjeldav täiend, mis väljendab põhisõna omadust, tunnust või kõneleja emotsionaalset suhtumist sellesse. (armsad kaasmaalased) Võrdlus- kõrvutamine mingi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui abil. Troobid- piltlikud väljendid, milles sõnu seostatakse ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt Troobid: Metafoor- ehk ülekanne on varjatud võrdlus, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste ja tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda, et tekib uus kujutlus. n. Jänespüks, tähtis nina. Metonüümia- ehk ümbernimetus on mingi asja või nähtuse nimetuse asendamine ajalise, ruumilise, põhjusliku vms suhte alusel ebatavalise piltliku nimetusega. Terviku
Gerard Genette, ,,Narrative Discourse" Resümee Niinimetatud "narratiivi perspektiivi", mida on alates 19. sajandist väga sagedasti uuritud, lahkab ka Gerard Genette, kelle arvates enamik teoreetilisi töid ajab segamini mooduse(mood) ja hääle(voice), nimetades neid kokku kui lihtsalt "vaatepunkt" ja alahinnates sellega nende eristatavust. Genette eristab kaks instantsi: Kes näeb ? (vaatepunkt, fokalisatsioon) ja Kes räägib? (jutustamine). "Kes näeb?" küsimuse tarvis võtab kasutusele abstraktse termini fokalisatsioon (focalization)- ,,jutustamise fookus" ning jagab selle kolmeks eri tüübiks: 1) Nullfokalisatsioon ehk mittefokaliseeritud: Jutustaja > Tegelane; "piirangut pole" Kõikvõimas jutustaja, kes teab rohkem kui Tegelane, täpsemini: ütleb rohkem, kui tegelased teavad; nn vaade tagantpoolt. (klassikaline tüüp) 2) Sisemine (intra-) fokalisatsioon: Jutustaja = Tegelane; "piirang on sisemine...
mitmesuguseid osutusi ja käske, näiteks: ,,Tähelepanu!" jne. Tähelepanu saavutamine on esimene eeldus õppimise käivitumiseks. Selleks kasutatavaid võtteid saab jaotada nelja gruppi: 1. märguanded, millele reageeritakse automaatselt 2. üllatused 3. lahenduste paljusus 4. vastuolude ja paradokside rõhutamine Kuid õpetamisel tuleb tähelepanu esilekutsuvate võtetega ümber käia siiski säästlikult, vastasel juhul kaotavad need väljendid õpilaste jaoks oma esialgse tähenduse. 3. Sensoorne register Tajuorganitest laekuv informatsioon säilib vähem kui poole sekundi vältel sensoorses registris. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. See sarnaneb ringlindile, millele pidevalt salvestub uut materjali, kus see taas kustub, kui enam huvi ei paku. Stiimulid tõmbavad tähelepanu, seejärel kodeeritakse sisalduv info, mis hoitakse sensoorses registris
pakkuja vahel, õigus enda arvamust ja kaebusi kuuldavaks teha ning õigus korrektsele informatsioonile. Lisaks klientide huvidele tuleb toote loomisel ja teenuse pakkumisel arvestada intellektuaalse omandi õigustega, mis kaitsevad avastusi, leiutisi, kunstiteoseid, tööstusdisaini lahendusi ja kaubamärke ning millega sätestatakse kaitse kõlvatu konkurentsi vastu. Võiks, tahaks, oleks ebakindlad väljendid , inimene ei tea mida täpselt tahab. Sõimusõnade kasutamine ,,jobu" puudub eesti keele sõnavaras järelikult tähenduseta. TEMPERAMENT Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Kuigi temperament on osa inimese isiksusestruktuurist ning suuremal või vähemal määral stabiilne ning kestev afektiivse käitumise süsteem (ja
tänapäeval tuleb palju ette, et inimesed abielluvad kellegagi omakasu pärast, näiteks raha või kuulsuse pärast. Samuti tänapäeval Raamat oli väga huvitav ja põnev ning samal ajal naljakas ja kurb. Teosel on tihe sündmustik ning kunagi ei tea, mis järgmisena juthuda võib. Seepärast oli raamatut väga raske käest panna. Raamatut oli suhteliselt lihtne ja meeldiv lugeda ning lugemise tegid huvitavaks värvikas sõnavara ja prantsuse keelsed väljendid. Veidi jäi piinama see, et kuna raamat räägib ainult Humberti tunded, ei saanud teada, mida tundis tegelikult Lolita. Soovitan seda raamatut kindlasti klassikaaslastele, sest kuigi see võib tunduda veidi ebatavaline, on lugu väga huvitav ja põnev. ,,Lolita" kohta oli raamatus tohutult palju arvamusi, aga valisin välja mõned üksikud, mis millega nõustusin. ,,See on üks naljakamaid tõsiseid romaane, mida ma olen kunagi lugenud. Nägemus vastikust
Rastad on kujundanud jamaica identiteeti üle kogu maailma ja puna-rohe-kollane lipp,dreadlock'id ja Bob Marley on paljudele ka kogu Jamaica sümboliteks. Tuleb ette, et turist on äärmiselt üllatunud, kui saab teada, et Jamaica lipp polegi puna-rohe-kollane. Kuid lisaks muusikutele on ka mitmed Jamaica tuntud kunstnikud, poeedid ja kirjanikud mõjutatud rastafari kultuurist. Jamaica inglise keelde on rastade kõnepruugist ilmunud näiteks väljendid "I-and-I", "Jah", lisaks "babylon" või näiteks "idren", mis tähendab "lapsed". Ka Läänes kasvatavad inimesed endale dreadlock'id protestiks tavapärase vastu või siis lihtsalt moe pärast. Marihuaana kasutamine rastade poolt on andnud tõuke paljudeks kanepitaime omaduste teaduslikeks uuringuteks. Rastad on alati olnud kanepi legaliseerimise soovijad, et saaks seda taime kasutada riitustele lisaks ka rahvameditsiinis.
11 Mida soovitatakse väljendite ennesõjaaegne, liikmelisus, müügimänedžer asemel? Ennesõjaaegne- sõjaeelne, liikmesus- liikmeks olek, müügimänedžer- müügijuht v müügikorraldaja. 12. Kuidas lühendatakse wireless fidelity (traadita andmeside standard)? Wifi. 13. Missuguseid kirjavahemärke leiab lühenditest? Punkt, sidekriips, koma. 14. Mida tähendab, kui sõna on sõnaraamatutes looksulgude vahel? Looksulgudes on sõnad või väljendid, mida on soovitatav vältida. Nende järel on keelendid, mida peaks kasutama. 15. Mis vältes on sõnad väike ja päike? Aga aula? Kairi Laur IK 12 AÜ Sõnad väike ja päike on kolmandas vältes. Enne oli sõna aula vaid II vältes, nüüd on lubatud ka III välde. „Ametniku soovitussõnastiku“ (http://www.eki.ee/dict/ametnik/) abil leidke vastused järgmistele küsimustele 1. Missuguses tähenduses ei soovitata „Ametniku soovitussõnastikus“ kasutada terminit „immuniteet“
· 1904-1905: Vene-Jaapani sõda · 9.jaan.1905 Verine pühapäev - revolutsiooni algus 16. Oktoober 1905 ,,Oktoobrimanifest" · Inimestele lubatakse demokraatlikke sõnavabaduse (usuvabadus, koosolekuvabadus, sõnavabadus jne.) · Kutsuti kokku parlament ehk riigiduum · 1097 revolutsiooni lõpp, juutide surm ja väljaränne P. Stolõpin · Tolleaegne venepeaminister kes summutas revolutsiooni väga julmade vahendiga. · Vene keelde tekkisid uued väljendid: o Stolõpini vagun o Stolõpini lips jne. · Külakogukonna kaotamine (selle põhimõtte oli teha talupojast maa omanik, et ta ei mässaks.) EI SUUDETUD LÕPETADA SEDA PROTSESSI · Venestamine Soome · Riigikord: suurvürstiriik · Algas venestamine · Seni oli ametlik keel rootsi keel, nüüd vene keel · Soomes tekivad: o Vanasoomlased alalhoidlikud soomlased (nad ei tahtnud tülli minna, kartsid
ette, aga suhtumine tava nasitesse raamatus oli teistsugune, aga imestasin, kuidas mehed lihtsameelselt olid võlutud Carmeni poolt. 6. Minu arvamus teosest Teos oli minu meelest väga nauditav ja pihta panev selle ajastuga. Mulle meeldis seda lugeda, kuna tekst oli värvikas, andis elava kujutluse tegelastest ja toimuvast kohast ning sisu oli lihtne, kuid samas köitev. Autori keel oli väga nauditav, sest tekstis olid põimitud mitmed võõrkeelsed väljendid ning võõrsõnad. Mulle meeldis see, et autor püüdis selgitada inimloomuse nõrkust ning tugevust, selgitada tunnetemängu. Teos ei olnud pikk, mõnus lühiku lugemine ja jäin rahule nii teksti ehituse ja süzeega.
iseloomustamiseks kaudseid võtteid. Lugeja pidi ise andma lõpliku hinnangu tegelastele, sest kindlaid vihjeid polnud antud. Ainult mõnel korral selgitati monoloogides tegelaste häid külgi ja halbu külgi. Lydia Koidula sõnavara ja keelekasutus on huvitavad, arvestades aega, mil see kirjutatud oli, oleks raske midagi paremat soovida. Kuigi lugesin näidendist kaheksandat täiustatud trükki, eeldan, et autori sõnavara pole väga palju muudetud. Arvatavasti vaid vanemad väljendid, kus on kasutatud tolle aja keelevõtteid (nt. Virumaa kirjutada Wirumaa), on muudetud. Näidendi tekst on köitev ja mahlakas Kokkuvõtteks Mulle väga meeldis lugeda "Säärast mulki", sest oli tõeliselt huvitav teada saada, kuidas kirjutati näidendeid varem. Lydia Koidula on tegelaskujusid ja sündmusi kirjeldanud värvikalt, nii on neid kerge ette kujutada, kuigi tegevus toimub 19. sajandil. Ka tänapäeval võime ju näha sarnast olukorda, kus tuleb
sõpradele, kui palju järjepidevust ta töö nõudis. Tal oli muu hulgas ka tihe sõprus ning kirjavahetus George Sandiga. Kirjanduslik mõju Enamik nõustuks, et Flaubert on üks suurimaid kirjanikke, kes Prantsusmaal elanud. Kirjanikuna oli Flaubert pea võrdselt romantik ja realist. Sellest tulenevalt on mitmed koolkonnad, eriti realistlikud, saanud alguse tema töödest. Kõigist tema teostest paistab piinlik täpsus, millega ta väljendid oma eesmärki teenima paneb. Flaubert oli pühendunud leidmaks õiget sõna ning tema kirjutamisviis peegeldas seda. Ta kirjutas täielikus üksinduses, vahel töötades terve nädala ühe lehekülje kallal. Ta ei jäänud kunagi oma sõnastusega rahule ning piinas end pidevalt saavutamaks täiuslikku väljendit või leidmaks viimset omadussõna. Tema erakirjadest võib tõepoolest näha, et korrektne ja ladus keelekasutus ei tulnud tal lihtsalt välja. Tema stiil tuleneb puhtast
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e ...
Lugeja pidi ise andma lõpliku hinnangu tegelastele, sest kindlaid vihjeid polnud antud. Ainult mõnel korral selgitati monoloogides tegelaste häid külgi ja halbu külgi. Lydia Koidula sõnavara ja keelekasutus on huvitavad, arvestades aega, mil see kirjutatud oli, oleks raske midagi paremat soovida. Kuigi lugesin näidendist kaheksandat täiustatud trükki, eeldan, et autori sõnavara pole väga palju muudetud. Arvatavasti vaid vanemad väljendid, kus on kasutatud tolle aja keelevõtteid (nt. Virumaa kirjutada Wirumaa), on muudetud. Näidendi tekst on köitev ja mahlakas Kokkuvõtteks Mulle väga meeldis lugeda "Säärast mulki", sest oli tõeliselt huvitav teada saada, kuidas kirjutati näidendeid varem. Lydia Koidula on tegelaskujusid ja sündmusi kirjeldanud värvikalt, nii on neid kerge ette kujutada, kuigi tegevus toimub 19. sajandil. Ka tänapäeval võime ju näha sarnast olukorda, kus tuleb puudu teadmistest
tal on parasjagu liiga kiire naabri-Tiiu klatimisega? Mina ütlen EI. Need sõnapaarid "elementaarne viisakus" ja "loomulik intelligents" - kogu oma elu olen neid vihanud. Kuid jälgides meie elavaid esivanemaid tahaks küll valjult ja tatti pritsides need välja pursata ja otse nende saatanlikest noortest okeeritud nägudesse. Elementaarne viisakus ja loomulik intelligents. Küsimus suurele ringile: kui paljud tegelikult nende üle mõelnud on? Väljendid, mis on nii palju korda nagu katkisest grammofonist meile ette mängitud, et nad sügavale meie ajudesse on jõudnud talletuda. Kas teie, LUGUPEETUD EAKAD olete kunagi mõelnud, kui palju te ISE ELEMENTAARSETEST viisakus-ja käitumisreeglitest kinni peate? Kui te leiate endas piisavalt jõudu tühja bussiistme nimel maratoni joosta, siis miks mitte leida endas piisavalt jõudu need kaks peatusevahet jalgsi käia, püsti seista või oma turukotti ise üle tee tassida? Ma
Friedrich Willhelm Joseph Schelling (1775-1854) Õppis koos Hegeli ja Hölderliniga Tübingenis teoloogiat ja filosoofiat. Oli vaimustunud Prantsuse revolutsioonist. 23. Aastaselt sai Jenas (1798-1803) professoriks. Teda on nimetatud ka romantismi filosoofiks. Alguses inspireeris teda Fichte, hiljem eemaldub ta Fichtest just oma loodusfilosoofiaga. Hilisemad teosed on aga mõjutatud saksa müstikust Jakob Böhmest (1575-1624). Kuid Schellingi natuurfilosoofilised mõtisklused olid ajendatud mitte ainult saksa filosoofia eelneva evolutsiooni pärandatud probleemsituatsioonist, vaid ka 18. sajandi lõpu loodusteaduslikest saavutustest. Schelling tegeles natuurfilosoofiliste küsimustega umbkaudu kümme aastat ning see mõiste sai tema varajase filosoofia tunnussõnaks, nii nagu Kanti filosoofia üldnimetuseks avalikkuses oli "kriitiline filosoofia" ja Fichte filosoofial "teadusõpetus". Tema natuur...
Meelelahutusmeedia peaks erinema uudistest. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata registritele, stiilidele, zanritele, kontekstile. Keelekasutus on üks osa käitumisest, see võib olla moekas, vanaaegne, sobiv, sobimatu, maitsekas või maitsetu. Selle järgi peaks olema võimalik hinnata inimest, trükiväljaannet, tele- või raadiojaama. Kõige enam kasutatavad allikad jäävad inimestele kõige rohkem meelde. Inimesed omastavad valed sõnad, väljendid jm ning hakkavad neid oma igapäevakõnes kasutama. Kui meil pole populaarset kvaliteetkirjandust, mis annab inimestele keelekasutuses eeskuju, siis ei ole ka tõenäoline, et inimesed korrektset kirjakeelt kasutavad. 7 8 Kokkuvõte Tänapäeval on keelel väga suur oht ,,reostuda", kuna seda mõjutavad väga paljud tegurid. Maailm on avatud ning inimeste vaheline kommunikatsioon on väga tihe.
Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. 4.1 Looming Tema looming on särtsuv ja otsekohene, seal leidub palju kõnekeelt, ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke naistegelased on ülbed ja sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on vägagi haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Sageli on Rakket nimetatud naisnaturalistiks. Suurema tuntuse saavutas Rakke kodumaise igapäevaseriaali "Kodu keset linna" stsenaristina. 4.2 Teoseid · "Let's go" (jutustus, 1989) · "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) 9 · "Seitse päeva" (2000)
Henrik Visnapuu luulet on olulisel määral mõjutanud ka tema abikaasa Hilda-Franzdorf- Visnapuu ehk Ing, kellele autor on pühendanud mitmed oma värsiread. 1920. aastal ilmunud kogumikust ,,Käoorvik" võib leida kümme luuletust, mis on pealkirjastatud kui kirjad Ingile. Visnapuu ei peljanud oma luule kaudu ka kogu rahvale oma tundeid naise vastu näidata ning nii saidki kirjadest Ingile abielukirjeldused, kus reaalsus ning kujundlikud väljendid teineteisega harmooniliselt põimusid, tekitades lugejale nii veelgi südamelähedasema tunde. Mäletad, Ing, seda alleed, seda üksikut lumist teed? Kuused olid kui suhkrupääd, suhkrupäike all sina läed. ... Ühel ristteel lunde sa
levitamist. Kui varasemalt oli seks teema number üks, nagu ka praegugi, kuid sellest räägiti mööda nurgataguseid, siis tänapäeval on seks igal pool ning iga nurgapealt läbi ja lõhki räägitud/ seletatud ning üksipulki lahti lahterdatud. Tänapäeval on seks normaalne nähtus ning kui seda poleks, oleks miskit väga imelik. Isegi multfilmid on ülestöödeldud seksi peal- suured rinnad ning miniseelikd seljas, siivutud väljendid ja vihjed, millest õnneks väikesed auditoorlased aru veel ei saa. Mis ausaltöeldes mind ka kurvastab. Kui võrrelda varasemaid ning tänapäeva multikaid tajub kõige paremini, kui väärastunud on see ettekandmine lastele, kel pole normaalselt veel mõtleminegi välja kujunenud. Koolides algklassides on juba ,,täiskasvanud beibed" ringi jooksmas, ning nende arvates on see täiesti normaalne. Lastel jääb ära lapsepõlv, aina varasemalt hakatakse elama täiskasvanute elu
TÄHTEDESUURUS Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Mõnikord nimetatakse isegi meteoore tähtedeks, sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid nagu kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor) Maale lähim Päikesesüsteemi-väline täht on Proxima Centauri, mis asub Maast 39,9 triljoni kilomeetri kaugusel. Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt miljard triljonit tähte ning sajal miljonil planeedil või tähel on samasugused tingimused nagu Maal. Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat.
suhtumine vaenulikuks, ka kõrvalised isikud võivad saada meie pahameele osalisteks, mis rikub paljude tuju. Sagedasti teeb riid haiget ka kehalisele ja vaimsele tervisele. Järelikult, head suhted hoiavad sotsiaalse tervise korras. Isiksuslik tervis Isiksuslik tervis. Palju sõltub inimesest endast. See tähendab seda, et kuidas inimene ise endasse suhtub, nii terve ta ka on. Inimene, kes ei pea endast lugu, räägib endast halvustavalt ja kelle sõnavarasse kuuluvad sageli väljendid “ei oska”, ei saa”, ei taha”, rikub ise enda vaimset tervist ja suhteid teiste inimestega. Tema pahur olek teeb halva tuju. Inimene ei saa ka kehaliselt täiuslikuks areneda või võivad kergesti vigastused tekkida, kui iga tegevus on juba enne proovimist ebaõnnestumisele suunatud. Postiivne suhtumine endasse ja uutesse väljakutsetesse arendavad inimest ja muudavad tugevamaks ka teised tervise valdkonnad. Toit ehk eluviis Eluviis. Mis see on
Kõnekäändu kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja imestamiseks. Kõnekäände on võimalik mõista vaid lauses. KAS TUNNED KÕNEKÄÄNDE? KILLUD Tänapäeval asendavad kõnekäändusid killud ehk paroolid. Kildusid iseloomustab ajakohastus ja mängulisus. Enamasti on killud erineva algupäraga tsitaadid (Kus Siim on? – Kloostri taga metsas.) Armastus kolme apelsini vastu Eesti filmide helikillud VANASÕNAD Vanasõnad on terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elutõde ja kogemused. Vanasõnu võib võrrelda elamisreeglitega, milles avalduvad talurahva eetika ja moraal. AFORISM Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Aforism on napisõnaline vaimukas ütlus, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Vanasõnad on rahva ühislooming,
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: *võib olla nii fraas kui ka terviklause *ei ole liiga pikk *osutab teksti tuumale *hoidub hinnangutest *pealkiri on metafooriline ja/või tabav *pealkiri on s...
komadega. * Ebatäpne asesõna kasutamine (ta kes, kui juttu on olnud mitmest, me kes, kui pole eelnevalt täpsustatud) * Sõnatüvede, sõnade, väljendite kordused lause, lõigu piires. Otsi sünonüüme, asenda igal võimalusel! * Liiga pikad, lohisevad, selgusetud laused (muuda mustandis kaheks-kolmeks selgeks lauseks) või liiga lühikesed, ühetaolised laused. * Lausetes sisalduvad ebaolulised, tähendust mittekandvad sõnad ja väljendid (siis, kui, nagu, oma jne). Võta lausetest kõik sellised välja. * Poolikud, ebaterviklikud laused (jälgi öeldist). * Liigne üldsõnalisus (Kõik teevad, mitte keegi ei tee, mitte kuskil mitte kunagi ei toimu, alati ja igal pool, siis hakkasime minema). * Ajamäärus olgu alalütlevas käändes (Järgmisel aastal, eelmisel päeval, igal kuul millal). * Kaudkõne õige moodustamine (Ema ütles, et ta läheb poodi jne).
Meedias osalejate rollid. Diskursus-defineeritakse erinevalt ja terminit kasutatakse nii sotsiaal- kui ka keeleteaduses. Erinevate definitsioonide ühisosa seisneb selles, et diskursusena käsitletakse keelt ja selle kasutust sotsiaalses kontekstis. Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeest...
Jutusaja lisamine loob neutraalse pinna, millelt juttu alustada ning sealt edasi on väga hea teosesse pingestatust tuua. VIII. Teema ja idee Autor püüdis selgitada inimloomuse nõrkust ning tugevust, selgitada tunnetemängu. IX. Lõpphinnang teosele kui tervikule Autor oli väga hästi loonud teoses pingestatust ning kompositsioon muutis teose lugemise huvitavamaks. Autori keel oli väga nauditav, sest teksti olid põimitud mitmed võõrkeelsed väljendid ning võõrad võõrsõnad. Sisu oli lihtne, kuid samas köitev. X. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_(novella) P. Merimee ,,Colomba. Carmen" Europeia. Avita. 2006
Vana- Kreeka Hellenismi ajajärk. Aeg, mil loodi Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: Kreekas ristusid paljud kaubateed. Teadmishimulised kreeklased õppisid tundma Egiptuse, Babüloonia, India ja teiste idamaade teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi...
väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: temaatiline kogumik-teemakogumik, -näitus, -plaan paljulapseline pere-laste+rikas pere, laste+.rohke pere, perekas pere ühiste jõududega-ühisel jõul
läbitud koolide tunnistuste kaudu. Aktiivsus ehk ühiskondlik aktiivsus on sotsioloogias isiksuse, kollektiivi vm grupi ühiskonna käitumise peavaldkondades avalduv eneseteostus. 5. Riikidevaheline koostöö Riikidevaheline koostöö hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi. 6. Isikliku turvalisuse tagamine Turvalisuse tagamine võib olla päris kallis (turvavarustus). Ülesanne: Siia kirjutage teile arusaamatud väljendid ja sõnad, otsige neile emakeelne tõlge. Sõnu võib olla rohkem, kuid mitte vähem kui 20. Sõna eesti Tõlge emakeelde Sõna tähendust selgitav fraas või lause keeles kompimine kompimisel oli ihu valus teravus kuulmisteravus haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil
väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (parem lahendus järgneb > tähisele) temaatiline kogumik > teemakogumik paljulapseline pere > lasterohke/ lasterikas pere ühiste jõududega > ühisel jõul
Näiteks üha enam koolitöid hetkelises ajas on vaja teha kasutades interneti ja tingimata arvutit. Näen iga päev seda, kuidas mu noorem vend, kes on 14 aastane, ei suuda ükski päev olla ilma internetita või siis oma arvutimängudeta. Kui ma mõtlen ajas tagasi ennast 14 aastaseks, siis võin olla kindel, et sellel ajal polnud veel nii oluline faktor interner ja arvutimaailm. Internetiga seoses on igapäevases kõnepruugis veeb, sait, kodulehekülg(kodukas), surfimine ja võrk. Väljendid võrk on maas või võrku üles riputama oleks kakskümmend aastat tagasi kindlasti hoopis teisiti mõistetud. Arvutiasjandus on laia kõnepruuki toonud faili, printimise, skännimise, sülearvuti jne. Suhtlemine on muutunud väga populaarseks, kasutatakse e-posti, msni, jututube ja foorumeid. Kahekümne aastaga on eksootilisest mobiiltelefonist saanud igapäevane tarbeese. Sellega seoses on kasutusel sõnad nagu sms(tekstisõnum), gsm, mms(piltsõnum) jne. Nagu e-posti teel on siingi
veinikeldritega. 5.Mida tähendab ,,nada"? Otseselt sõna tähendus tekstist ei selgu. Lõigust võib järeldada et sõna ,,Nada" tähendab eimiskit ja mitte midagi , ei midagi ega ei kedagi. ,,Mis omakorda tähendab , et kõik on ei miski ja inimene on ei miski. Muud ei olegi peale valguse ning teatava korral pole midagi vaja. On inimesi , kes selles elavad, kuid ei tune seda aga tema juba teab et kõik on nada." Väljendid on hispaania keelsed. 6. Iseloomusta Hemingway stiili-jäämäe meetod , võrdle Oskar Wilde'ga Hemingway stiil ja tekstitähendus jätab jäämäest nähtavale vaid ülemise ühe kümnendiku. Ja kuigi tema teostes on dialoogi piisavalt. Raamatusse süvenedes on teose tekst lööv aga kirjelduustevaene - lühike aga lummav. K.RISTIKIVI 1912-1977 ,,Hingede ööd" Esimene modernistlik teos.Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandlik teos. 1950-
Sellised näited on näiteks jazz ja marihuaana või hipid, LSD ja kokaiin. Hilistel 90ndatel, kui USA-s oli reiviliikumise tippaeg, koheldi seda kui järjekordset illegaalseid drooge kasutavat lärmakat seltskonda, keda tuleb kontrollida, mitte kui tähendusrikast kultuurilist kogemust (Anderson & Kavanaugh, 2007). Aineid tarvitavatel subkultuuridel on kombeks oma teadmisi, muljeid ja lugusid omavahel jagada. Neid ühendavad mõned teada-tundud nipid, teadmised ja väljendid. Tarvitajate seas on kombeks tutvustada ainet esmakasutajale enne, kui viimane seda manustab. Põhimõtteliselt antakse kaasa suuline kasutusjuhend, selgitatakse, mida oodata. Ecstasy tarvitajaid ühendab ka sarnane vaatenurk ainele. Neile meeldis, kuidas see teeb inimesed ausamaks, avatumaks, empaatilisemaks ja lähedasemaks. Kasutajad tarbisid ainet peamiselt pidutsemiseks. Nad olid teadlikud aine halbadest mõjudest, kuid ei pidanud neid väga oluliseks
tuleb julgust juurde. Nüüd ütlen jah, et mina kirjutasin kõik need asjad." (Areen 25. jaanuar 2001). Looming Tema looming on dünaamiliselt särtsuv ja otsekohene, siin leidub palju kõnekeelt, zargooni, ka ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke naistegelased on ülbed ja sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on vägagi haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Rakke teoseid võrreldakse tihti Kaur Kenderi omadega, kes oma loomingus naistegelasi alavääristab. Arvamus, et Rakke naistegelased alavääristavad mehi, on tekkinud (nõrkade) (mees)kriitikute eelnevate kogemuste puudumisest taolise kirjandusega. Sageli on Rakket nimetatud naisnaturalistiks. Suurema tuntuse saavutas Rakke kodumaise
Claude Monet, Camille Pissarro, Edgar Degas, August Renoir ja Alfred Sisley. See esimene näitus pani alguse uuele suunale, mille tuletasid kritiseerijad ühelt Monet maalilt, nimega ,,Impressioon. Tõusev päike". Sõna ,,impressioon" tähendab muljet, nii iseloomustas Monet näituse kataloogis oma maali ning sõna ,,Päikesetõus" lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir. Impressionistide näitusest kirjutati ajalehtedes ja ajakirjades artikleid. Väljendid nagu ,, Erakorraliselt koomiline näitus.." , ,, Hirmus värviplätserdus..." , ,,Ogarus..." kirendasid mitmes artiklis. Publik külastas näitust ainult selleks, et nalja saada. Stiilinimetus oli küll algselt iroonilise varjundiga, kuid hiljem muutus see peagi üldkasutatavaks ning kaotas oma halvustava kõrvaltooni. 3 1. Muusikale iseloomulikud jooned Impressionistlik muusika, mis on päris Prantsusmaalt, keskendub hetke ilu nautimiseks
valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukodra stabiilsuse näitamiseks.Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis "pea suu, mokk maha!" Samuti kasutatakse seda liigutust võimu sümbolina. Isiklik ala Igal inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus erineb meie elukohast ning sealsest inimeste arvust
on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine. Meie poliitikud tahavad teha eesti koolid eest keelseks just seetõttu, et võimaldada kõigile võrdseid võimalusi. Erinevate keeltega kokkupuude on muutnud ka meie enda keelt. Meie keel on muutunud veidi lihtsamaks, sisse on tulnud võõrkeelsed väljendid jms. Keele õppimine ja omandamine on erinevad asjad. Kui keelt õppida keeletunnis ja seada eesmärgiks just kee,l siis toimub õpe formaalselt (õpetaja loob keelekasutuseks võimaluse ise) ja deduktiivselt ( kõigepealt õpetatakse selgeks reegel ja alles siis hakatakse tegema harjutusi , kus neid vaja on). Sellise õppimise puhul tagatakse arusaamine gramaatikareeglite ja sõnavara tundmisega ning oluline on vorm - ehk siis kuidas valida õige lõpp või õiged sõnad.
kinnitusesks(tõestuseks) saatjale tagasi. See kinnitamise või tagasisideme andmise protsess on see, mis teeb vahet aktiivsel kuulamisel ja teeb selle efektiivseks. Suhtlemise tasemed Efektiivselt kuulamine on keeruline sest inimesed varieeruvad oma suhtlemisoskustes ja selles kui selgelt nad ennast väljendavad, ja tihti on erinevate vajaduste ja soovidega. Erinevad tüübid suhtlemise tasemetest lisavad samuti keerulisust. Neli erinevant taseme tüüpi on: 1. kulunud väljendid 2. faktid 3. mõtted ja uskumused 4. tunded ja emotsioonid Kuulajana me tegelema tasemega,mis meie arvates on kõige olulisem. Kui me ei tunne ära kõneleja jaokskõige olulisemat ja asjakohasemat ,siis see võib juhtida olukorda, kus kaks inimest ei ole samal lainel. Kontakti eesmärk ja meie suhte iseloom antud isikuga võib tavaliselt otsustada millised tasemed on kohased konkreetnseks vastastikuseks toimeks. Erinevad tingimused sarnastes situatsioonides:
Galeegi keel Tüpoloogiline kuuluvus Indoeuroopa keelkond Itali keelte haru Romaani keelte grupp Romaani keel Lääne- Itali keel Lääne alagrupp- Lääne- Romaani keel Galo-ibeeria grupp- Ibero-Romaani keel Galeegi-portugali keele alagrupp Galeegi keel Räägitakse Galiitsias edela Hispaanias. Kunagine rooma provints Galiitsia hõlmas Galiitsia praegust territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades. Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel: · Mujal hispaanias nt Madridis · Euroopas (Portugal, Sveits, prantsusmaa · Ameerikas (USA, Argentiina, Uruguay, Brasiilia) Kusjuures Brasiilia keel on rohkem sarnane galeegi keelele kui praegusele ametlikule portugali keelele, milleks on Lissaboni dialekt. Murded Ida-galeegi Kesk-Galeegi Lääne- Galeegi Galeegi keele ajalug...
päevad sõjaväelaagrites ja käisid kodus ainult magamas. 50-60aastaselt läksid üle geruusiasse. Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda, siis sai peksa. Tüdrukuid kasvatati kaa karmilt, luksuseta, treeniti. Sparta tüdrukud olid Kreeka kaunimad naised. Eesmärk oli kasvatada tugevaid ja terveid emasid. Tuntuks saanud väljendid Spartast: 1. Lakooniline,lakoonika-lühike täpne sõnakasutus. Tuleneb see Sparta lakoonika maakonnast Lakoonika, kus asusid sõjaväelaagrid ja kus anti käsklusi ja neid korrati lühidalt ja täpselt. 2. Kilbiga,kilbil-nende sõnadega saatis Sparta ema pojad lahingusse. Austati langenud sangareid. ATEENA, kui demokraatia rajaja(õp lk. 111) Demokraatia on tuletatud sõnadest demos-rahvas ja kratos-võim.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
