Koidula isa Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas J.V.Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all
Ostujõu pariteedi teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. 38. Hetketehingute mõiste. Viivitamatu tarnega tehingud. Moodustub ca 60% välisvaluutatehingutest. Valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. 39. Valuutaoptsiooni mõiste. Valuutariski maandamiseks kasutatakse valuutaoptsioone. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja (kirjutaja) ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, kas siis osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. Seda kokkulepitud kurssi, millega on optsiooni omanikul õigus tehingut sooritada nimetatakse täitmishinnaks. 40
tulusat ametikohta. · Suri 1457. aastal, tema sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus, mille kanoonik (vaimulik) ta oli olnud. Rotterdami Erasmus · Madalmaade suur humanist, tegeliku nimega Geer Geerts, oli sündinud 1466. aastal. · Pärast vanemate surma pandi ta augustiinlaste kloostri kooli. · Kloostrielu oli talle vastumeelt, kuid mungaks astumine pakkus ainsat võimalust jätkata haridusteed. · Ta saavutas erilise tunnustuse antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerijana. · Tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. · Uue testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde. Seda tõlget kasutas usupuhastuses ka Martin Luther. · Erasmus pani oma tööga aluse piiblikriitikale, mida hakkas hiljem rakendama ka teoloogia. · Jäi algavast reformatsioonist kõrvale. · Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses.
Olles veendunud usu kahjulikkuses, vastandas Montesquieu sellele teaduse. Samas arvas ta, et usk on rahvale vajalik kõlbluse hoidmiseks. Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Valgustusideede levitamisel oli eriline tähendus 1751. a. ilmuma hakanud raamatul ,,Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat". Selle väljaandja oli filosoof Denis Diderot. Varsti ,,Entsüklopedia" keelustati, selle esimesed köited hävitati, kuid 1765. a. viis Diderot raamatu väljaandmise siiski lõpule. Väljaande tähtsus seisnes eelkõige selles, et teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohalt. Vana feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, õiguslikele ja religioossetele mõistetele anti hävitav hinnang. Enamik prantsuse valgustuslikke ideid pärinevad Inglismaalt, enamasti J
Lorenzo Valla Ajalooallikate kriitika rajaja. ,,Constantinuse kingituse" kohe kirjutas traktaadi. Selle dok. Järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud paavstile valitsusvõime Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks. Ta tõestas, et see on vale vms..Tema arvates ei tohiks ka filosoofia ja teoloogia olla seotud. Pilkas asketismi, tuletas meelde, et varakristlus lubas ka vaimulike abielu. Rotterdami Erasmus. Geert Gerts. 1466. Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne. Piiblikriitika. Konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. Rõhutas inimese vaba tahet, vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust, silmakirjalikkust, katoliku kiriku formaalsust, pildikummardamist. ,,Narruse kiitus" 1509. Sõjavastased vaated. Johannes Reuchlin koos Roterdami Erasmusega peeti teda ,,Saksamaa kaheks silmaks." Oli vastu juudi pühade raamatute hävitamisele.
KIRJANDUS Eduard Vilde Referaat Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 ,,Külmale maale" lk 8 Ajalooline trilooga lk 8 Kokkuvõte lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Sissejuhatus Eduard Vilde on kirjanik, kes on panustanud väga palju Eesti kirjandusse. Ta on tunnustatud autor, kes on kirjutanud ühe kõigi aega parima Eesti komöödia ,,Pisuhänd" ning kunstniku ja kunsti probleeme käsitleva draama ,,Tabamata ime". Tema teoseid iseloomustas ladus keelekasutus nind leidlik süzeearendus. Kuid milline oli Eduard Vilde elutee ning millised olid tema teosed? Elulugu Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Pudivere mõisas kupja pojana. Mõni nädal pärast Eduardi sündi kolis perekond lähedal asuvasse Muuga mõisa, kus tulevase kirjaniku isa Jüri Vilde hakkas tööle aidamehena. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kodu, kus ta kasvas. Muuga mõisas möödus ta lapsepõ...
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatus...
maailmakultuuri ees. Rahvusliku kultuuripärandi säilitamise kohustuse sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Kultuuripärandi kui terviku järjepidevat hoitust tuleb teostada igapäevaselt ka selle pärandiosa suhtes, millel hetkel ei ole silmanähtavat päevakajalist või poliitilist tähtsust. Erilist tähelepanu vajab hävimisohtu sattunud kultuuripärand ja üha enam digitaalsena tekkiv kultuuriväärtus. Sundeksemplari seadus Sundeksemplar üldises mõistes on väljaandja poolt tasuta raamatukogudele loovutatav trükis, auvis või elektrondokumendi eksemplar. Vastu võetud 12. 02. 1997. a seadusega. Sundeksemplari seadus määrab kindlaks trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute sundeksemplaride loovutamise alused ja korra ning trükistele, auvistele ja elektroonilistele teavikutele ning nende sundeksemplaridele esitatavad nõuded. Kultuuriväärtuslike väljaannete säilitamine Eestis ja mujal Sundeksemplaride kogumise eesmärgid ja
Maavanem - korraldus, käskkiri Volikogu määrus otsus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane. Valitsus määrus korraldus Vallavanem, linnapea - käskkiri Normatiivne - pädev riigi või omavalitsuse organ, tavaliselt akti Linnaosavanem, - korraldus, käskkiri väljaandja. Kasuaalne ehk kohtulik. Tuleb sõnast kaasus. osavallavanem Mitteametliku tõlgendamisega tegeleb igaüks. Grammatiline: Kohus - otsus (kohtuotsus, kuritegu vs kuri tegu kohtumäärus) Süstemaatiline võtab ühe õigusnormi sisu kindlaks tegemisel
–Standard industrial robot, ISO10218 (EN775) Masinate ohutus Vastavusdeklaratsioon koostab tootja kinnitab, et masin vastab kõigile nõuetele. Masinale kinnitatakse vastavusmärk ja masina võib turule lasta. Vastavusdeklaratsioon peab olema iga masinaga kaasas. Masinate ohutus Tootja deklaratsioon: antakse masinale, mis ei saa toimida iseseisvalt ja on mõeldud ühendamiseks teise masinaga. Vastavusmärgi paigaldab masinale vastavusdeklaratsiooni väljaandja. Töösüsteemide projekteerimise põhimõtted istumine tuleb kohandada vastavalt töötaja anatoomilis-füsioloogilistele iseärasustele. keha liigutamiseks peab varuma piisavalt ruumi, eriti pea, käte, jalgade ja jalalabade jaoks. Ennetusmeetmed Vastava koolituse teostamine ja riskidest teavitamine Isikukaitsevahendite kasutamine –Kaitse prillid, kaitsekiiver, kõrvaklapid/tropid, kaitsekindad, kaitseriietus jne. Masinatele kaitseseadmete paigaldamine
§ 35. Vastavusdeklaratsioon (1) Toidu nõuetekohasust tõendav vastavusdeklaratsioon on toidu valmistaja antud kirjalik document milles kinnitatakse, et toit vastab õigusaktides sätestatud või muudele nõuetele. Vastavusdeklaratsioon antakse edasise käitleja nõudel. (2) Vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et toit vastab deklaratsioonis loetletud nõuetele, kui edasisel käitlemisel järgitakse väljaandja esitatud tingimusi. (3) Vastavusdeklaratsioon antakse kindlaksmääratud ajaks sama toidu jätkuvaks valmistamiseks või partii kohta. Partiina käsitatakse ühesuguse nimetuse ja ühesuguste omadustega ning ühesugustel tingimustel toodetud, valmistatud või pakendatud toidukogust. Partiil peab olema kindel tähistus. § 37. Sertifitseerimine 5
küsimused, vastused, sõnavõtjad ning otsus. Koosoleku juhataja ja protokollija peavad protokolli õigsust kinnitama allkirjaga. *resolutsioon on otsustaja pealdis dokumendil. Resolutsioon võidakse kanda dokumendi peale või lisada eraldi lehena ning kuni 10 realisi resolutsioone ei tarvitse pealkirjastada. Haldusdok vorminõuded *asutuse logo või vapi kujutis vapi kasutamine sätestatakse seadusega ning valla või linna põhimäärusega. *dok väljaandja asutuse nimi peab täielikult vastama õigusaktis, millega asutus on moodustatud, märgitud nimele. Nimi p.o nimetavas käändes *asutuse registrinr *dokumendiliigi nimetus nimetavas käändes *kuupäev enamasti numbriline, eristades üksteisest punktidega, kuupäeva elemndid tuuakse ära ühel real *dokumendiregistri indeks s.o asutuste asjaajamist reguleerivatel dokumentidel *viide sissetulnud dokumendi kuupäevale ja dok reg indeksile *välja andmise koht *dok
Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga. Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist. ,,Narruse kiitus" tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof.Teoreetikuna oli ta reaalpoliitika ja poliitilise utilitarismi põhjendaja.Jagab oma teoses" Valitseja" õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. Valitseja peab olema lõvi, kui tarvis, ja rebane, kui tarvis. <- tema lause
inimeste arvamused Lev Nikolajevits Tolstoist ja need tõlkinud ning kokku köitnud. Enamik arvamusi on tõlgitud Moskvas 1955. aastal ilmunud teosest ,,L. N. Tolstoi kaasaegsete mälestustes" I ja II köitest. Raamatus jagavad oma kogemusi N. N. Gussev (Tolstoi sekretär 1907 1909), T. A. Kuzminskaja (neiupõlvenimega Bers, Sofja Andrejevna Tolstaja noorem õde), I. M. Vinogradov (Moskva Butõrka vangla järelvaataja), A. P. Sergejenko (V. G. Tsertkovi, Tolstoi teoste väljaandja sekretär), I. E. Repin (maalikunstnik, kes viibis Jasnaja Poljanas), V. Veressajev (V. V. Smidovits, vene kirjanik-realist, kirjandusteadlane ja tõlkija), L. O. Pasternak (kunstnik, illustreeris L. Tolstoi teoseid ja portreeris L. Tolstoid ja ta perekonda) ja A. B. Goldenweiser (NSV liidu rahvakunstnik, pianist, pedagoog ja sage külaline Tolstoi majas, kirjutas raamatu ,,Tolstoi läheduses" oma kohtumistest Tolstoiga).
osakute turust. Dividend kasumiosa, mis välja makstakse (makstakse teatud kuupäeva seisuga välja) Lihtaktsia lihtaktsionäril on õigus osaleda firma juhtimises Eelisaktsiad hääleõiguseta aktsiad kuid garanteeritud on teatud ulatuses dividendid. Fikseeritud tulususega võla kiri ehk obligatsioon väärtpaber. Võlakohustust tõendav dokument või väärtpaber (pigem laenu suhe st võlakirja väljaandja on võla võtja ja võlakirja ostja on sisuliselt laenu andja, ajutised vabad vahendid paigutab võlakirja). Laenuandjateks võivad olla ettevõtted, firmad, kohalikud omavalitsused, valitsus. Kupong (perioodiliste intressimaksetena) või diskonto (ostuhinna ja nimiväärtuse vahest) võlakirjad. Tuletusväärtpaberi turg ehk derivatiiv- ostu- või müügiõigust tõendava väärtpaberiga. Võimaldavad riske maandada, samuti ka võtta võimendatud riske. Õigust või
· 1784 a. Kotzebue teater Tallinnas, alus asjaarmastajate teatrile, ooperiteos ,,Isalik ootus", kus mõnes kohas kõlasid eesti keelne kõne ja laul; rahvas armastas kergemaid muusikalavastusi · 1795 a. madam Tully ooperiseltskond esines Tallinnas; esitati ,,Don Giovannit" ja ,,Võluflööti" · Carl Friedrich Karell esimene teadaolev eesti päritolu kutseline muusik · Estofiilid Hupel (Põltsamaa pastor, esimese teadaoleva ajakirja väljaandja ,,Lühike öpetus"), Petri (,,Enamiku maal elavate ,,sakste muusikamaitse ümber kujunenud eestlaste muusikamaitsest, v.a. üksikjuhud, mille tase oli veel madalam"), Schlegel eesti rahvalaulu kirjapanemine · 1739 a. täielikult tõlgitud piibel · Mango Hans jutlustaja, tema poeg Thal oli Antslas köster ja ehitas esimese oreli · Talupoegade õpetamine organistideks · Aadlidaamide kodused kontserdid, ülipopulaarne oli rahvalaulude laulmine, mida
ee/node/72 www.theology.de/downloads/1571bekenntnisderanglikaner.doc Anglikaani kiriku 39 usuartiklit (Das Bekenntnis der Anglikanischen Kirche - Die 39 Artikel von 1571) http://www.calsky.com/lexikon/de/txt/e/eu/eucharistie.php http://www.geistigenahrung.org/ftopic9698-10.html Frieling, R. Ortmann, E.-A. Katholisch und Evangelisch. Göttingen: Vandenhoeck und Ruprecht, 7. (ümbertöötatud) trükk, 1991. Bieritz, K.-H. Liturgik. Berlin New York, de Gruyter Studienbücher, 2004. Müller, G., väljaandja. Theologische Realenzyklopädie. I osa. New York: de Gruyter Studienbücher, 1993. http://justus.anglican.org/resources/bcp/Communion_1548.htm (The first Communion service in English)
ööbimispaigad, kus pakutakse võimalusi aktiivseks tegevuseks, omal käel, kalastamine, ratsutamine ja palju muud. Tooted ja üritused, mis märgistatakse EHE-märgiga, peavad toimuma Eestis. Ainult need turismiettevõtted, kes arendavad majandustegevust Eestis ja on registreeritud Eesti maksuametis, omavad õigust saada oma toodetele EHE kvaliteedimärki. Selleks, et turismioodet saaks märgistada, peab see vastama EHE mõõdupuudele. 2.4 Kes märgistab? Märgise väljaandja on Eesti Ökoturismi Ühendus koostöös ühendusega Eesti Maaturism, EAS Turismiarenduskeskusega, liikumisega Kodukant ja Eestimaa Looduse Fondiga. 2.5 Mida on vaja selleks, et märki saada? Nii turismiettevõte kui ka turismitoode peavad täitma EHE kriteeriumite kõik põhitingimused ning vähemalt 25 protsenti lisatingimustest. Mitmete turismivaldkondade puhul lisanduvad veel erikriteeriumid. Turismiettevõttelt eeldatakse Eesti seaduste tundmist ja täitmist ning
- Kelle tellimisel on välisriikides valmistatud trükiseid, auviseid või elektroonilisi teavikuid; - Kes toovad sisse Eestis levitamiseks välisriikides valmistatud eestikeelseid või Eestit käsitlevaid trükiseid, auviseid või elektroonilisi teavikuid; - Kes teevad võrguväljaandeid üldsusele kättesaadavaks Internetis. - Eestis valmistatud trükiste sundeksemplarid loovutab trükkija, kusjuures komplekti kuuluvad lisad, mida ei ole valmistanud trükkija, loovutab väljaandja. 45. Missugused raamatukogud Eestis (ning kui mitmes eksemplaris) on trükiste sundeksemplaride saajad? Eestis valmistatud või välisriikides tellimisel valmistatud trükiste sundeksemplaride saajad 1) Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari 4) Eesti Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar 4) Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar;
rahvuseepose ,,Kalevipoeg), - Johann Köler (Peterburis tegutsenud maalikunstnik; eluaastad 1826- 1899), - Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806- 1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe" väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890). Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist rahvakoolide koolmeistrid, kes said eestlaste seltsiliikumise eestvedajateks ning rahvusliku liikumise kandvaks jõuks. 3. Rahvuslik liikumine Eestis: 3.1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19
vanasõnu, mesilasepidamise ja loomaravitsemise õpetusi. Ilukirjanduslikus osas tutvustab autor mitmeid maailmakirjanduse lendmotiive (,,Joonud talupoeg"). Saarema kirjamees Luce ,,Sarema Jutto ramat" kirjeldab motiive Lääne-Saaremaa elust, Keila pastor Holtz kirjutas peale ilukirjandusliku juturaamatu ,,Luggemissed..." veel ametlikke tekste, tervishoiualaseid brosüüre ja seaduseid. 11. Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter on Eestimaa esimese ajakirja väljaandja. See oli saksakeelne ja mõeldud kohalikele eesti keele huvilistele sakslastele. ,,Beiträge..." (Lisandusi) kokku 3500 lk ilmusid aastatel 1813-32, 20-s almanahhis käsitleti keeleõpetust, folkloori, kirjandust, selles pandi alus eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. 11. Vihik oli mõeldud eesti keele õpikuks gümnaasiumidele. ,,Beiträge" kaastöölisteks olid kõik tolleaegsed ärksamad haritlased:LUce, Knüpffer, Hupel, Masing, Peterson,
olnud isegi suurem üllatus kui näiteks kaksikvõit (meenutagem, et ka Virgilius Alekna sai kvalifikatsioonist edasi alles kolmanda katsega). Kokkuvõttes oli ebaõnnestumusi ja alla oma võimete esinemist paraku rohkem kui õnnestumisi. Aga ärgem unustagem, et kergejõustik on spordialade kuninganna ning seal Euroopa või maailma tasemel läbi lüüa pole sugugi kerge. Ja ometi on meil tegijaid, kes seda jätkuvalt suudavad. Donatas Narmont Sporditähe väljaandja EM-i lõplik medalitabel: Koht Riik Kuld Hõbe Pronks 1 Venemaa 12 12 10 2 Saksamaa 4 4 2 3 Valgevene 4 3 2 4 Prantsusmaa 4 1 3
Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga. Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist. „Narruse kiitus“ tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof.Teoreetikuna oli ta reaalpoliitika ja poliitilise utilitarismi põhjendaja.Jagab oma teoses“ Valitseja“ õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. Valitseja peab olema lõvi, kui tarvis, ja rebane, kui tarvis. <- tema lause
See uudis ei tulnud inimestele nii ootamatult, kui rubla korral. Kolme päeva jooksul vahetati rublad kroonide vastu kursiga 10 rubla=1 kroon. Kusjuures igale Eesti elanikule võimaldati ümber vahetada kuni 1500 rubla (150 krooni).Selle tööga oli rahavahetuspunktides ametis umbes 15 000 inimest, lisaks vajalik turvateenistus. Reformi eduka läbiviimise eeltingimuseks oli vajalikke paber- ja metallraha varude olemasolu. Kohustuslikeks elementideks olid: väljaandja nimetus ,,Eesti Pank", kaks rahatähe numbrit, tekst ,,Eesti panga rahatähtede järele tegemine on seadusega karistatav", aastaarv 1990 ja panga presidendi ning direktori allkirjad. Kujunduse põhimotiivideks soovitati esiküljel Eesti suurmeeste portreesid, mis oleksid käsitsi joonistatud. Tagakülje motiivistik, nagu ka värvitoonid ja muud sümbolid, jäeti täielikult kunstnike eneste otsustada. Paberrahade nominaalideks olid 1-,2-, 5-, 10-, 25-, 50-, 100- ja 500- kroonised
53. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Hinnataseme muutus Tootlikkus Impordi- ja ekspordinõudluse kasv Jooksevkonto saldo Investeerimisvõimaluses Informatsiooni roll 54. Hetketehing - viivitamatu tarnega tehing. 55. Forwardtehing - ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. Paindlikud - klient valib valuutapaari, summa ja tähtaja. 56. Valuutaoptsioon - osapoolteks optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. Optsiooni omanikul õigus osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale kindlaks 10 määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga. 57. Välisvaluuta odvanemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist Plussid: Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemu...
põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas Johann Voldemar Jannsen tundma huvi muusika vastu. Tal endal oli olnud ka väga hea lauluanne. Hiljem sai Jansen koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor. Samuti oli ta ,,Pärnu Postimehe" ja hiljem ka ,,Eesti Postimehe" väljaandja. Peale nende oli ta veel lausa I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost. Emilie Jannsen oli pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. Tänu vanaemale, isale ja külarahvale õppis Lydia Koidula ladusalt ka eest keelt rääkima. Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hiljem sündisid veel talle veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula
põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas Johann Voldemar Jannsen tundma huvi muusika vastu. Tal endal oli olnud ka väga hea lauluanne. Hiljem sai Jansen koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor. Samuti oli ta ,,Pärnu Postimehe" ja hiljem ka ,,Eesti Postimehe" väljaandja. Peale nende oli ta veel lausa I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost. Emilie Jannsen oli pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. Tänu vanaemale, isale ja külarahvale õppis Lydia Koidula ladusalt ka eest keelt rääkima. Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hiljem sündisid veel talle veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula
See omakorda tähendab, et hoiustatud raha ostujõud väheneb. Inflatsiooni vastu pakuvad kindlamat kaitset pikaajalised investeeringud väärtpaberitesse. Uuringute näitavad, et pikaajaliselt suudavad just võlakirjad ja aktsiad pakkuda inflatsiooni ületavat tulusust. Siinjuures on oluline nii riski hajutamine erinevate aktsiate vahel kui ka pikaajalisuse faktor. Võlakiri on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaandja peab võlakirja kustutus- ehk lunastamistähtajal nimiväärtusega tagasi ostma. Võlakirja väljaandmise ja lunastamistähtaja vahelisel ajal maksab väljaandja võlakirja omanikule intressi. Intress on tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Aktsiaid on kahte liiki: lihtaktsia ja eelisaktsia
· Optimaalse valuutapiirkonna teooria (Robert A. Mundell 1961) Fikseeritud vahetuskursid sobivad kõige paremini piirkondadele, mis on väga tihedalt integreeritud läbi kaubavahetuse ja tootmistegurite liikumise Millest sõltub valuutapiirkonna optimaalsus? Rahvusvaheliste varade liigid · Rahvusvaheliste varade liigid Võlainstrumendid · Võlakirjad · Pangadeposiidid · Instrumendi väljaandja peab tagastama kindla summa hoolimata majandusolukorrast Omandiinstrumendid · Aktsiad · Õigus tükile ettevõtte kasumist, lõpptulemus sõltub majandusolukorrast Reaalses elus on vahet mõnikord raske teha Avatud majanduse vahetuskursipoliitika trilemma Kapitali mobiilsus ja vahetuskursireziimi "trilemma" · Majanduspoliitika "trilemma" avatud majanduse puhul:
" ja üritas teda veel samal päeval värvata. 19. oktoobril liitus Hitler 55. liikmena DAP-ga. Ta liimesnumber oli 555, sest DAP numbriarvestus algas numbriga 501. Samal ajal sai Hitler kontakti ka Thule Ühingust pärit antisemiitliku kirjaniku Dietrich Eckartiga. Eckart otsis parasjagu rahvalik- rahvusliku idee jaoks agitaatorit. Ühe esimesena nägi ta Hitlerit selle mehena ja oli talle nõu ja jõuga abiks. 1920. sai Eckartist ajalehe Völkischer Beobachter väljaandja. Kuna Hitler meelitas oma miitingutega üha enam kuulajaid kohale , muutus ta väikse partei jaoks asendamatuks. Esialgu oli ta agitaatorina tegev ja kevadel 1920 oli ta DAP 25-punkti- programmi väljatöötamises osaline. Hitleri eestvedamisel nimetas partei end ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (NSDAP)). 31. märtsil 1920 vabastati ta armeeteenistusest. Ülestõus ja vangistus
eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni „Ossiani lauludest“) 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. hiiumuistendid, rändavad järved, porkuni preili motiiv, koit ja hämarik 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. J.Hurt oli tegev kalendrikirjanduse väljaandja ning ajakirjanikuna. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht), „Eestirahva ajaraamat“ (Eesti Postimehe lisaleht) jne. Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule tema jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel. Hurt rahvaluule publitseerijana: „Eestirahva ajaraamat“ – viie-osaline ajaraamatu idee Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid
Konflikti tekitas August Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam". Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid. Välja astusid August Gailit ja Henrik Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele 1919.a. Mitmed siurulased olid endised noor-eestlased, loomingus lüürika, novellistika ja esseistika. Isikuvabaduse ja minakesksus. Luulekogudest olid silmapaistvamad Marie underi „Sonetid“ ja Henrik Visnapuu „Amores“. „Tarapita“- Tuglase ja Semperi eestvõtmisel. Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921–1922; anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja. Tegemist oli eelkõige
,,Kalevipoeg), - Johann Köler (Peterburis tegutsenud maalikunstnik; eluaastad 1826-1899), - Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806-1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe" väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890). Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist rahvakoolide koolmeistrid, kes said eestlaste seltsiliikumise eestvedajateks ning rahvusliku liikumise kandvaks jõuks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. Väärtpaberiteks käesoleva seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tsekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. Käskveksel käskväärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma veksli maksetähtpäeval (veksli linastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. Kirjanduses kasutatakse mõistet tratt. Kapitali optimaalne struktuur on selline kapitali struktuur, mille korral on ettevõtte kapitali kaalutud keskmine hind (WACC) minimaalne. OÜ
• Kui AÕ tekkimine või lõppemine toimub üldõigusjärgluse teel, kohaldatakse üldõigusjärglusele kohaldatavat õigust, v.a. kui seda piirab/välistab asja asukohariigi õigus • Teel oleva asjale tehingu alusel AÕ tekkimisele ja lõppemisele kohaldatakse sihtkohariigi õigust, kui pole kokku lepitud tehingule kohaldatava või lähtekohariigi õiguse kohaldamises SPETSIIFILISED ESEMED • Kaubadokumendile kohaldatakse temas sätestatud või väljaandja tegevuskoha või sihtkohariigi õigust. Võib laieneda asjale endale. • Õhusõidukile kohaldub riikkondsuse riigi, vee- sõidukile registreerimise või kodusadama riigi, ja raudteesõidukile kasutusloa andmise riigi õigus • Intellektuaalse vara suhtes kohaldatakse riigi õigust, mille territooriumi jaoks kaitset taotletakse • Registreeritud väärtpaberi suhtes kohaldatakse registri asukohariigi õigust. Väärtpaberi puhul
teose avaldamise allikas.17 Riigikohus 02.03.2005 otsuses nr 3-2-1-167-04, Eesti Autorite Ühing vs Eesti Päevalehe AS on täheldanud, et päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellajaliselt ööpäeva ehk 24 tunniga ja eelmise ajalehe ilmumisega ning päevasündmuseks võib olla näiteks ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni uus asjaolu. Autor nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga, et ühe või teise sündmuse tunnistamine päevasündmuseks jääks ajalehe väljaandja otsustada.18 · Kirjandus- ja kunstiteoste reprodutseerimine ja üldsusele edastamine päevasündmuste kajastamisel Kunstinäituste avamisel, teadusaruande, õpiku või kirjaniku uue teose presenteerimisel on harilikult kohal ka meedia esindajad. Üldsuse informeerimise eesmärgil on autori õigusi selliste meediasündmuste kajastamisel piiratud. Seadus sätestab ,,päevasünduste kajastamisel
Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.02.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määrusega nr 51 (RTL 2001, 65, 897), jõustunud 1.06.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 7.02.2003 nr 19 (RTL 2003, 23, 333) 1.03.2003 29.12.2003 nr 267 (RTL 2004, 1, 8) 10.01.2004 7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» paragrahvi 23 lõike 1 punkti 1 ja « Liiklusseaduse» paragrahvi...
vastu. Praeguseks hõlmab märk kuute erinevat tootegruppi. Prantsusmaa keskkonnanormide ökomärki kandvaid tooteid on üle 300. Hollandi ökomärk (Milieukeur) Hollandi ökomärk Milieukeur pärineb aastast 1992. Hollandi ökomärk on tihedalt seotud EL-i lillekesega, kuna Hollandi ökomärgi väljaandja kuulub ühtlasi ka EL-i lillekese asjatundjate töögruppi. Hollandi ökomärgil on 47 tootegruppi ja märgistatud on üle 200 toote. Näited kõikvõimalikest ökomärkidest. Erinevad märgid ja nende tähendused. Roheline energia Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava alternatiivenergia kaubamärk.
äritegevuse rahavoogu, sest laenu tagasisaamine on seda kindlam, mida positiivsem ja stabiilsem on laenuvõtja rahavoog. Laenutagatis - laenule nõutakse tagatist, mille saab projekti ebaõnnestumise korral realiseerida. Laenu tagatiseks võib olla vara (maa, maja, tootmishooned, laovaru, väärtpaberid) või ka garantiikiri. Garantiikiri on kolmanda isiku kinnitus, et vajaduse korral võtab ta üle laenuvõtja kohustused panga ees. Loomulikult peab garantiikirja väljaandja nagu laenuvõtjagi, olema usaldusväärne ja heas finantsolukorras. Üldine tegevuskeskkond Tuleb arvestada äripiirkonna makromajandusliku olukorraga (inflatsioon, valuutakursid, intressimäärad, tööhõive, jms), samuti poliitilise situatsiooniga, seadusandluse ja tehnoloogia arenguga. 21.Milleks on loodud võlakirjade reitingud? Läbi võlakirjade reitingute hinnatakse emitendi maksevõimet. 22..Kuidas liigitatakse eraklientidele suunatud pangandustooteid? Arveldused
mõttearenduse iseloomule. 2. Kui pikk on tekst? Kuidas on see paigutatud lehekülgedele ja liigendatud lõikudeks? Teksti pikkus osutab teemaarenduse ulatusele ja süvenemisastmele. Lõik on kindel mõtteühik, mis sisaldab teemaarenduse seisukohalt olulisi väiteid, üldistusi, hinnanuid. 3. Mil määral ja kuidas on tekst illustreeritud? Millised on illustratsioonide allkirjad? Illustratsioonid rõhutavad teksti teatud külgi, näitavad, mida autor või väljaandja oluliseks peab. 4. Kas tekstiga on liidetud tabeleid, graafikuid või diagramme? Kuidas need on allkirjastatud? Tabelid, graafikud, diagrammid võimaldavad andmeid esitada üldistavalt ja võrdlevalt. 5. Kui palju esineb tekstis andmeid? Andmete rohkus osutab autori süvenemispüüdele ja teksti uurimuslikule kallakule. 6. Kas tekstis on teistsuguse trükipildiga osi? Eri sriftid või jämetrükk aitavad olulist esile tõsta. 7
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Kaie Kamm VÄÄRTPABERID Referaat õppeaines rahvusvahelised investeeringud Õppejõud: Kristo Krumm Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäevased väärtpaberiturud võimaldavad isikul, kes soovib paigutada oma raha väärtpaberitesse, ehk investoril, valida paljude investeerimisvõimaluste vahel. Väärtpaberitesse investeeritakse erinevatel eesmärkidel kas dividendide, intresside või väärtpaberi turuhinna muutuselt teenimiseks, samuti teatud riskide maandamiseks. Väärtpaberitesse investeerimine hõlmab endas alati teatud riske (nt võimalus mitte saavutada oodatud tootlust või võimalus kaotada kogu investeering). Üldjuhul tuleb...
õigusnorme, mis üldiste tunnuste alusel reguleerivad inimeste käitumist ja on üldkohustuslik ja kuulub seega kõigile täitmiseks. Seaduse jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalne seadus on Riigikogu poolt ükskõik missugune õigusakt, näiteks iga aasta nõutav riigi kõigi tulude ja kulude eelarve, see on seadus, kuna see on menetluses vastuvõetud vaid vormilises mõttes, kuigi tegelikult pole. Materiaalne seadus on iga õigusakt, mis sisaldab üldnorme, sõltumata kes on väljaandja. Seadlus Presidendi poolt välja antud õigustloovad aktid ehk abstraktselt kirjeldatud ja üldkohustuslikud. President võib neid välja anda vaid juhul, kui pole võimalik Riigikogu kokkukutsumine ja mingi otsus on vaja kiirelt langetada. Peale Riigikogu kokkutulekud tuleb otsus kinnitada, muidu see muutub kehtetuks. President annab seadluse raames välja dekreete, mis on seadusjõuline üldakt. Määrus Määrusi annavad välja seaduste alusel ministrid ja kohalikud omavalitsused
perfekt, pluskvamperfekt, futuurum; kõneviisidest indikatiiv, imperatiiv, optatiiv, konjunktiiv, infinitiiv. Süntaks Stahlil puudus, tal on: esitab näpunäited käände- ja pöördevormide kasutamiseks. Rahvakeeles pole artiklit. Grammatika sõnastikus leidub palju rahvakeelseid, Lõ-Tartu murdele omaseid sõnu. Arhaismid. Adrian Virginius - silmapaistev keelemees ja kirikukirjanduse väljaandja. 1683 kutsus Fischer ta eestikeelset piiblitõlget ette valmistama. Rootsi kuningalt saadud raha eest tuli piibel välja anda lõuna- ja põhjaeesti ning läti k. Fischer kavandas piibli väljaandmist 2 aastaga, aga tülid lähteteksti ja tõlke kirjaviisi valikul takistasid tööd. Lõpliku piiblitõlkeni Virginius ei jõudnud. Tegeles tartukeelsete kooli- ja kirikuraamatute koostamise ja trükkitoimetamisega. 1686 "Wastne Testament" lõunaeestikeelne
Semikooloni asemel võiks sel juhul olla ka punkt. Semikoolonit kasutatakse samuti selguse huvides, et jagada pikki loetelusid alarühmadesse. (2004: 373) Koolonit kasutatakse lause lõpus oleva sellise loetelu ees, mis selgitab ja täpsustab midagi varemöeldut. Lause ees asuv täpsustus eraldatakse komadega. Kooloniga osutatakse järgnevale osalausele, mis sisaldab põhjendust, järeldust, tulemust või seletust. Koolon kirjutatakse allikaloetelus teose ilmumiskoha ning väljaandja nime vahele. (2004: 374375) 1. Komaga eraldatakse üksteisest: a) liitlause osalaused b) samaväärsed, korduvad lauseliikmed 2. Muust lausest eraldatakse koma(dega) a) kiilud, sealhulgas üte ja hüüund b) osa lauseühendeid verbita lühend, määruslik nud- ja tud- lühend ning aluse ja öeldise vahel seisev mis tahes lauseühend 3. Oma põhisõnast eraldatakse komaga järellisand ja omadussõnaline järeltäiend. 4
tööstused töötasid märgile tugevalt vastu. Praeguseks hõlmab märk kuute erinevat tootegruppi. Prantsusmaa keskkonnanormide ökomärki kandvaid tooteid on üle 300. Hollandi ökomärk (Milieukeur) Hollandi ökomärk Milieukeur pärineb aastast 1992. Hollandi ökomärk on tihedalt seotud EL-i lillekesega, kuna Hollandi ökomärgi väljaandja kuulub ühtlasi ka EL-i lillekese asjatundjate töögruppi. Hollandi ökomärgil on 47 tootegruppi ja märgistatud on üle 200 toote. Erinevad märgid ja nende tähendused Roheline energia Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava alternatiivenergia kaubamärk.
Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I. Penkov 2 Sisukord 1. Projekteerimise objekt ja lähted ..................................................................... 3 2. Ajami kinemaatiline skeem ............................................................................. 4 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus ........................................................ 4 4
koos aastase intressisummaga. See hind väheneb võlakirja lõppemistähtaja lähenedes, jõudes üha lähemale nominaalhinnale. · Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond). Selline võlakiri on tagatud mingi kinnisvaraga, mis tähendab, et laen on võetud kindla kinnisvaraobjekti või kinnisvaraobjektide kogumi finantseerimiseks · Asendusvõlakiri · Optsioonivõlakiri · Valitsuse võlakiri (Government Bond) - võlakiri, mille väljaandja on valitsus · Munitsipaalväärtpabereid annavad välja kohalikud omavalitsused. Munitsipaalvõlakirjadelt tasutavad intressimäärad on kõrgemad, kui valitsuse võlakirjadelt makstavad, sest ka nende puhul eksisteerib teoreetiline võimalus, et emitent pankrotistub ja võlakirja ostja kaotab oma raha. 3. Aktsia - väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning
-Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid -Optsionaalsus ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability emitendi jaoks ning puttability investori jaoks) -Võlakirjadega seotud riskid Peetakse üldiselt madalama riskiga väärtpaberiks kui aktsiad (kuid alati on võimalik ka võlakirjadega kaotada kogu investeering, samas kui tulu on siiski piiritletud) seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. · Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) · Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: · Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest
kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. 16. Erinevad maksevahendid ettevõtluses. Erinevad maksevahendid ettevõtluses on näiteks sularaha, tšekid, krediitkaardid, võlakirjad, vekslid, pangaülekanded. Tšekk on väärtpaber, mille väljaandja annab makse teostajale korralduse maksta makse saajale kindel rahasumma. Tavaliselt on tšeki maksjaks krediidiasutus. Tšekisumma väljamaksmise toimingut nimetatakse tšeki lunastamiseks. Veksel on ühepoolne tingimusteta võlakohustus maksta veksli seaduslikule valdajale otse või kolmanda isiku kaudu vekslil märgitud rahasumma, kas vekslile kirjutatud tähtajal (käskveksel) või veksli ettenäitamisel (näitveksel). 17. Kaubandustegevuse õiguslik regulatsioon. Kaubandustegevus on:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
