abilisena, 1901. aasta novembris asus Päts aga toimetama Tallinna esimest eestikeelset päevalehte Teataja. Idee selleks oli talle andnud kirjanik Eduard Vilde. Trükikoja omanikuks, kus lehte tükkima hakati, oli aga hilisem sotsiaaldemokraat Mihkel Martna. Ja toimetuse raudvaraks kujunes hilisem enamlane Hans Pöögelmann. Teatajast sai 1905. aasta eel üks radikaalsemaid ajalehti Eestis. Paraku siit tekkis ka terav konkurents Tartus ilmuva Postimehe ja selle väljaandja Jaan Tõnissoniga, mis andis tooni kuni 1940. aastani välja. Just tänu Teataja toimetuse tööle läks Tallinna linnavalitsemine 1904. aastal eestlaste ja venelaste liidu kätte. Radikaalsete arvamuste tõttu pandi Teataja detsembris 1905 võimude poolt seisma. Sel aastal sai Pätsist linnanõunik ja ka linnapea abi. 1909. aastal ilmus Päts ise Tallinna kohtuniku ette kunagise Peterburi tööliste manifesti Teatajas trükkimise eest istus aasta Peterburi Krestõi vanglas.
hiljem suri. Tsaikovski matusetalitus toimus Peterburi Kaasani peakirikus ja ta on maetud Aleksander Nevski suurkloostri kalmistule. Moskva Konservatoorium kannab Tsaikovski nime. 1958.aastast toimuvad Moskvas iga nelja aasta tagant rahvusvahelised interpreetide konkursid. Tsaikovski sidemed Eestiga *Eestlane Peeter Jürgenson (1836-1904) oli revolutsioonieelsel Venemaal kõige kuulsam noodikirjastaja. Oli tuntud paljude vene heliloojate teoste väljaandja ja propageerijana sh. Tsaikovski teoste esimese propageerijana. Nende suhetest annab ülevaate kirjavahetus (ca 1500 kirja ) *1867.aasta suvel viibis Tsaikovski Haapsalus, kus alustas oma esimese ooperi ,,Vojevood" kirjutamist. Haapsalu muljed kajastuvad ta esimeses klaveripalade tsüklis ,,Mälestusi Haapsalust" (sisaldab kolm pala ,,Lossi varemed", ,,Skertso" ja ,,Sõnadeta laul"). Haapsalus mererannas asub Tsaikovski mälestuspink (skulptor Roman
taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 18. Euroraha teke. 19. Nimetage erinevad sularahata maksevormid! 20. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. · Tsekid kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellel on väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi. · Maksekorraldus kauba üleandmine ja arve esitamine, ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole, kannab raha müüja panka, raha ülekandmine müüjani. Peale kasuba üleandmist on müüjal raske mõjutada ostjat tasuma · Akreditiiv Ostja volitab oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja
(päevakursiga, vt eespool) iii. Maksevahendid 1. Raha • Raha funktsioonid – vahetusvahend (a medium of exchange); – väärtuse mõõt (a measure of value); – väärtuste akumuleerija (a store of value). • Raha omadused – jaotatavus (divisibility); – portatiivsus (portability); – stabiilsus (stability); – vastupidavus, kestvus (durability); – raskesti võltsitavus (difficulty of counterfeiting). 2. Tšekid • Tšekk - väärtpaber, millega väljaandja käsundab krediidiasutusest käsundisaajat (maksja) tingimusteta maksma kindla rahasumma tšekist nähtuval maksetähtpäeval 3. Vekslid • Ajutine raha asendaja • [Käsk-] väärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma vekslis märgitud maksetähtpäeval (veksli lunastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. 8. Makseviisid a. Puhtad maksed
Regulatiivsed institutsioonid (seadustatus) Finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus) Riiklik ja globaalne tasand (nt euro, IMF jm) Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus -rahalised nõuded on ... ... tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ... sõltuvad ,,isetäituvatest" ja kollektiivsetest ootustest Raha kui institutsionaliseerutud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled + väljaandja + ,,vahendajad" (finantssüsteem) Raha sümbolväärtus Kasvav lahutatus ,,omaväärtusest" (raha kui virtuaalne arvestusühik); Valitseja võim; rahvuslik identiteet; Tarbimisühiskond *Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid: ,,sotsiaalne raha"ja raha
taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 18. Euroraha teke. 19. Nimetage erinevad sularahata maksevormid! 20. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. · Tsekid kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellel on väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi. · Maksekorraldus kauba üleandmine ja arve esitamine, ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole, kannab raha müüja panka, raha ülekandmine müüjani. Peale kasuba üleandmist on müüjal raske mõjutada ostjat tasuma · Akreditiiv Ostja volitab oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja
sõltuvad „isetäituvatest“ ja kollektiivsetest ootustest 15. Raha ja usaldus 7. Raha ja usaldus Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled + väljaandja + Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled + väljaandja + „vahendajad“ (finantssüsteem)
vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast · 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) · 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) · tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. · tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes
SISUKORD: Üldandmed....................................................................................1 Rahvastik......................................................................................2 Poliitika.........................................................................................3 Kliima...........................................................................................4 Veestik.........................................................................................5 Mullastik, taimkate.........................................................................6 Loomastik.....................................................................................7 Turism..........................................................................................8 Veondus.....................................................................
MASINATEHNIKA MHE0061 ÜLESANNE NR. 1 Projekteerida seinariiul. Arvutada plaadi paksus ning valida pikkusega l = 1500 mm konsoolide ristlõige. Kontrollida ühendust ääriku ja seina vahel. Kandevõime m = 200 kg Talade vahe l1 = 3000 mm Töö välja antud: 28.10.2006 a. Esitamise tähtpäev: 21.12.2006 a. Töö väljaandja: I. Penkov Tähistus F jõud, N; FE poldi eelpingutusjõud, N; R reaktsioonijõud, N; q lauskoormuse joonintensiivsus, N/m; M paindemoment, Nm; m mass, kg; l pikkus, mm; h ristlõike pikkus, mm; b ristlõike laius, mm; d1 poldi siseläbimõõt, mm; A ristlõike pindala, cm2; Si ristlõike staatiline moment, cm3; W telgvastupanumoment, cm3; I ristlõike inertsimoment, cm4; g raskuskiirendus, m/s2; - materjali tihedus, kg/m3; - normaalpinge, MPa;
ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino., Eesti Arst, Elu Pilt, muud perioodikaväljaanded: Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu. Eesti Päevalehe majanduslisa Arileht. õpilasalmanahh Oma Sulega. · Ladina tähestikuga keeltest võetud nimede algustäheortograafiat ei muudeta, teistest tähestikest transkribeerimisel kohaldatakse oma reeglit: Helsingin Sanomat, Lietuvos rytas. · Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: Emakeele Seltsi aastaraamat, Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, Tartu Tähetorni kalender, Praha Ülikooli toimetised. Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid: · Teose-, dokumendi-, sarja- ja rubriigipealkirjad kujutatakse jutumärkides esisuurtähega. Nt ilu- ja tarbekirjandusteosed: luuletus ,.Ma lillesideme võtaks", ,,Tõe ja õiguse " V osa,
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892.aastal jõudis gümnaasiumisse ja väga valikuid ei olnud. Kehtis vanusepiir Vene tsaaririigi koolides sai õppimist jätkata ainult Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Paralleelid II osaga ka Antonil ei jätkunud raha õpingute eest tasumiseks, pidi tegema abitöid (köögis abiks, uksehoidja, hiljem nooremate õpetaja). Sel ajal alustas ka kirjanduslikk...
· Umberto Eco (1932) Sündis Alessandrias, oli itaalia semiootik, filosoof, kirjanik, kriitik, keskaegse esteetika spetsialist. Õppis filosoofiat. Bologna ülkikooli emeriitprofessor. Esines Tartus kahe loenguga ning Kultuuriteooria tippkeskuse seminaril Tallinnas. Ta oli Itaalia telekanali RAI kultuuritoimetuse kaastöötaja ja kirjutas muuhulgas ajakirjadele "Verri" ja "Rivista di Estetika". Kirjastuse Bompiani filosoofiliste, sotsioloogiliste ja semiootiliste sarjade väljaandja. Semiootikaprofessor Bologna ülikoolis, temast sai ka kommunikatsiooni- ja teatriteaduste instituudi direktor. Kuulus neoavangardistliku rühmitusse. Jätkates futurismi, dadaismi ja sürrealismi avangardiliikumise ajaloolisi traditsioone, pürgis see kirjanike ja teoreetikute liit kehtivate kirjanduslike normide süstemaatilise rikkumise poole. Eksperimentide kaudu lüürika, romaani ja eriti uute teatrivormide alal äratas rühmitus 63 rahvusvahelist tähelepanu
kohaliku omavalitsuse asutused: kes toovad sisse, valmistavad Eestis või kelle tellimisel on välismaal valmistatud Eestit käsitlevad trükiseid, auviseid või elektroonilisi teavikuid; kes teevad võrguväljaandeid üldsusele kättesaadavaks Internetis. Eestis valmistatud trükiste sundeksemplarid loovutab trükkija, komplekti kuuluvad lisad, mida ei ole valmistanud trükkija, loovutab väljaandja. 43. Mitmetasandiline on Teadusraamatukogude ühtne komplekteerimiskava? Iseloomusta neid tasandeid. teadustööd toetaval tasandil – raamatukogu taotleb antud teadusvaldkonnas kogude vastavust teadustöö vajadustele; põhiinformatsiooni tasandil – raamatukogu taotleb antud teadusvaldkonnas kogude vastavust teadusvaldkonna tutvustamise ja määratlemise vajadustele. 44
ASJAAJAMISE KORRALDAMINE KORDAMISKÜSIMUSED 2013 1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi (Arhiiviseadus). Asjaajamine tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks (Dokumendihaldurite Ühing). Asjaajamine on laiem tähendus kui dokumendihaldus, ka telefonikõnede tegemine, kirja posti viimine käivad asjaajamise alla. Asjaajamise eesmärk on toetada organisatsiooni eesmärkide saavutamist: hoolitseda efektiivse töökorralduse ja informatsiooni kiire kättesaadavuse eest. Asjaajamise korraldus on juhtimisprotsessi osa. Asjaajamise korralduse tõhustamise kaudu on võimalik parandada juhtimisülesannete täitmise kvaliteeti ja tõsta juhtimistöö efektiivsust. Hästi korraldatud as...
40. Valuutaoptsiooni ja forwardtehingu olemus. Forwardtehing on tehing, mille puhul kasutatakse lepingut, mille järgi kindlustatakse endale tulevikus vajaminev summa välisvaluutat kursiga, millega on arvestused tehtud ja mida loetakse vastuvõetavaks majanduseesmärkide saavutamiseks. Tehingu sõlmise hetkel lepitakse kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav valuutakurss. Kohustus. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. Seda kokkulepitud kurssi, millega on optsiooni omanikul õigus tehingut sooritada nimetatakse täitmishinnaks. Pole kohustust. 40. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?.
Välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursi erinevusest erinevatel turgudel. 31. Forwardtehingu olemus. Selle tehingu puhul kasutatakse lepingut, mille järgi kindlustatakse endale tulevikus vajaminev summa välisvaluutat kursiga, millega on arvestused tehtud ja mida loetakse vastavõetavaks majanduseesmärkide saavutamiseks. 32. Valuutaoptsiooni tehingu mõiste. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja (kirjutaja) ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, kas siis osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. Seda kokkulepitud kurssi, millega on optsiooni omanikul õigus tehingut sooritada nimetatakse täitmishinnaks. 33
Avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet võib teha ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudteeveeremi tehnohoolde tegevusloa. Veeremi tehniline kontroll toimingud, mis teostatakse piiri- ja vahejaamades, et tagada raudteeinfrastruktuuril liikuva rongi korrasolek ja ohutus. Veeremi tehnoülevaatus registreerimiseelne veeremi õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine. · Tegevusload raudteetranspordis väljaandja Konkurentsiamet Raudtee reisijateveoteenust võib osutada raudteeveo-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee reisijateveoteenuse tegevusloa. Raudtee kaubaveoteenust võib osutada raudteeveo-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. Tegevusluba antakse, kui: 1) ettevõtja ja tema esitatud dokumendid vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
XIX saj. - XX saj. algus BALTIERIKORD 1.Nimeta kolm Balti kubermangu Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang 2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Ke...
Toidu lisaained R.Vokk Terminid · Toidu lisaaine on aine, mida lisandatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsimist. Tavaliselt üksikuna ei kaubastata. · Toidulisand on tavatoidule lisaks mõeldud toitainete kontsentraadid (looduslikud segud või ainete segud), mida tarbitakse toidule lisaks. Toidu seadusandlus · Väljaandja : Vabariigi Valitsus · Akti või dokumendi liik : määrus · Teksti liik : terviktekst · Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.04.2008 · Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv TOIDUS LUBATUD LISAAINETE LOETELU JA PIIRNORMID TOIDUGRUPPIDE KAUPA, LISAAINETE KASUTAMISE TINGIMUSED JA VIISID NING LISAAINETE MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD · Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 7.03.2000. a määrusega nr 81 (RT I 2000, 23, 131), jõustunud 31.03
- keerukust kui palju teadmisi nõuab mõistlike otsuste tegemine. Levinumad säästmise/investeerimise võimalused: - arvelduskonto - säästuhoius - tähtajaline hoius - võlakirjad - aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi. Intress tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. - Lihtintress intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt. - Liitintress - intress, mis arvutatakse laenu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide arvestuslikelt intressidelt. Dividend osa ettevõtte kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab.
Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,06 m/s. Ajamiks on silindriline-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel kahe rummu kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal teras C45E EN10083
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. V...
kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas J.V.Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem kaEesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all
rahva tahet. Oli Prantsuse revolutsiooni ja kommunistlike ideede eelkäija. Ei idealiseeri eraomandit. Pooldab võrdsust. Entsoklüpedistid 1751. aastal alustas ilmumist ,,Entsoklüpeedia". Sinna püüti kokku koguda inimeste teadmisi igalt elualalt. Käsitleti neid teadmisi valgustuspõhimõtetest lähtuvalt ja andis seega hävitava hinnangu feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, õiguslikele ja religioosetele institutsioonidele. Denis Diderot (1713-1784) oli entsüklopeedia väljaandja. Sündis noasepa pojana Ida- Prantsusmaal. Isa pani poja jesuiitide kolledzisse soovides teha temast vaimulikku. Diderot siiski loobus vaimulikutööst ja teenis elatist õpetamise ja tõlkimisega, õppides samal ajal keeli ja loodusteadusi. Vaatamata peatsele kirjastuskeelule, suutis Diderot töö lõpule viia. Tolleaegne teadlane ja mõtleja tegeles korraga kõikvõimalike teadusaladega. Sellist interdistsiplinaarsust võimaldas tolleaegse teaduse ja filosoofia suhteliselt üldistav tase.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Metoodiline juhend KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Järvamaa 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND............................................................................................................................. 3 1. Üldnõuded.................................................................................................................. 3 2. Tiitelleht....................................................................................................................... 7 3. Sisukord ..................................................................................................................... 8 4. Tabelid...........................................
56.Nimetage erinevad sularahata maksevormid! Tsekk, maksekorraldus (ülekanded), akreditiivid, inkasso, pangakaart 57.Kirjeldage a)maksekorralduse võrreldes tsekiarveldusega on lihtsam, sest info ja raha liiguvad samas suunad. Kauba üleandmine ja arve esitamine; ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole; kannab raha müüja panka; raha ülekandmine müüjani. b)tsekk Kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellele on trükitud väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Müüja viib saadud tseki panka; müüja pank saadab tseki ostja panka; pank debitseerib ostja arveldukontolt; Ostja pank kustutab tseki, müüja kontole kantakse raha. Enim levinum eratsekk. c)inkasso dokumentide pakkumine ostjale ja nende loovutamine talle vastavalt inkassonõude tingimustele kas makse või tähtajalise maksekohustuse vastu. Sõlmitakse leping; kaup transpordifirmale; kauba saatedokumendid transpordifirmalt; saadab panka;
maksueelsele kasumile (EBIT). 4. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kauplemisel kehtivad ranged reeglid. 5. Näitaegveksel lunastatakse esitamisel. Näitaegveksel lunastatakse kindlaks määratud tähtaja jooksul esitamise ajast. 6. Lihtveksel – käskväärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma veksli maksetähtpäeval. Lihtveksel – käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. 7. Omaaktsiaid peab hoidma vähemalt ühe aasta. Omaaktsiaid ei tohi hoida kauem kui üks aasta, vastasel juhul kuuluvad aktsiad tühistamisele. 8
(Wikipedia) Austen sai teada, et Prints Regent oli üks tema raamatute lugejatest, kellel oli igas mõisas üks komplekt Austeni raamatuid. Seetõttu kutsuti Austen ka printsile külla ning vihjati, et neljas romaan võiks olla pühendatud Prints Regentile. Kuigi Austenile Prints Regent ei meeldinud, ei julgenud ta sellisele pakkumisele ei öelda ning tema neljas romaan ,,Emma'' oligi pühendatud printsile. (Wikipedia) 1815. aasta keskel vahetas Austen oma väljaandja Egertoni välja John Murray vastu, kes andis 1815. aasta detsembris välja ,,Emma'' ja uue trüki romaanist "Mansfield Park''. Uus romaan müüs hästi, kuid teine trükk ,,Mansfield Parkist'' ei müünud. Selle kahjumi tõttu kadusid kõik saadud kasumid ka ,,Emma'' avaldamisest. Need olid kaks viimast romaani, mis avaldati Austeni elu ajal. (Wikipedia) Siis, kui Murray valmistus ,,Emma'' trükki minekuks hakkas Austen kirjutama järgmist
Toimikute paksus ei tohi ületada 2,5-3 cm. Kui asjaajamisperioodi kestel tekib dokumendisarjas palju dokument tuleb moodustada mitu toimikut. Kui ettevõttes tekib asjaajamisperioodil vähe dokumente, võib ühte toimikusse koondada mitme asjaajamisperioodi dokumendid, kui mitte üle 5 aasta. 1 Meeldetuletus Dokumentide rühmitamise aluseks on dokumendi liik, sisu, ülesanne, mille käigus dokument tekkis, väljaandja, sarnane praktiline väärtus, säilitustähtaeg, originaalsus, teabekandja. Dokumente saab rühmitada sarja toimikutesse: -dokumendiliikide kaupa (käskkirjad, protokollid, aktid)- liigitunnusele lisaks tuleb sarjade moodustamisel kasutada veel muid tunnuseid(autori, sisu, originaalsuse jt tunnuseid), sest erinevate funktsioonide täitmisel tekkivatel samaliigilistel dokumentidel on erinev säilitustähtaeg ja sel juhul ei saa neid rühmitada ühte sarja
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Johann Voldemar Jannsen (Sünninimi: Jaan Woldemar Jensen) Referaat Koostaja: Robertallan Tuisk Rühm: IT 14E Juhendas: Hilja Kattago Tallinn 2015 1 SISUKORD Sisukord....................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 Elulugu......................................................................................4 Looming.......................................................................................6 Perno Postimees ehk Näddalileht.........................................................7 Eesti Postimees ehk Näddalaleht..........................................................8 ...
wordpress.com/2012/03/25/map-of-influenze-spread-around-the- world-up-until-2005/ (12.11.2012) 2. "External review of pandemic response" http://www.who.int/ihr/review_committee/en/index.html (02.12.2012) 3. "Gripiviiruse A/H1N1 infektsioon (seagrippp) http://www.sam.ee/gripiviiruse-ah1n1- infektsioon-seagripp (02.12.2012) 4. "Linnugripp A(H5N1) inimesel-mis on teada senisest kogemusest " Autor: Mari Järvelaid; Ilmunud: © Moodne Meditsiin, detsember 2005. Väljaandja: Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 5. "Seagripp" http://et.wikipedia.org/wiki/Seagripp (02.12.2012) 6. "Swine influenza symptoms" http://en.wikipedia.org/wiki/File:Swine_influenza_symptoms_on_swine-en.svg (08.12.2012) 7. "Swine influenza" http://en.wikipedia.org/wiki/Swine_influenza (02.12.2012) 8. "Tamiflu" http://www.medicalnewstoday.com/articles/5556.php Christian Nordqvist (02.12.2012) 9. "WHO kuulutas välja seagripi pandeemia" http://www.epl.ee/news/eesti/who-kuulutas-
hindamiseks teisi meetodeid Standardis on määratletud ka peale koosolekute (siseauditid ei nõuded siseauditite ole nõue). Nõuetele vastavuse perioodiliseks läbiviimiseks hindamiseks väljastpoolt on ette ettevõttes või organisatsioonis nähtud kontrollvisiidid sertifikaadi väljaandja poolt. Tegevuste ISO 14001 määratleb selgelt, Rohelise Võtme kriteeriumid määratlemine milliseid juhtimissüsteemi sisaldavad ka nõudeid elemente ja tegevusi on tarvis juhtimistegevuste kohta: rakendada eesmärkide - keskkonnategevuse poliitika ja saavutamisel ning kindlustab eesmärkide määratlemine;
Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED....................................10 2
Miks litsents omab tähtsust Te võib-olla ei tea seda, kuid tarkvaraarendus kujutab endast meeskondlikku jõupingutust, sidudes endas programmeerijate, kirjutajate ja graafikaloojate loomingulised ideed ja talendi. Sarnaselt muu loometööga nagu raamatud, muusika ja filmid, kaitstakse arvutitarkvara autoriõigusseadustega. Tarkvara ostes ei saa teist autoriõiguse omanikku. Tegelikult ostate te õiguse tarkvara kasutamiseks, arvestades autoriõiguse omaniku, tavaliselt tarkvara väljaandja, poolt kehtestatud piiranguid. Tarkvaraga kaasasolevas dokumendis, litsentsis, kirjeldatakse täpseid reegleid. Nende reeglite mõistmine ja täitmine on kohustuslik. Kõige sagedamini märgitakse litsentsis, et teil on õigus laadida tarkvara ühte arvutisse ja teha originaalandmekandjast üks varukoopia. Kui te kopeerite, levitate või installeerite tarkvara litsentsiga keelatud viisil, kas siis sõpradega ja kolleegidega andmekandjaid vahetades või osaledes ulatuslikus
Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, m...
Sajandi alguses oli Tallinn ikka veel niipalju saksa linn, et Poska oli seal ainuke eestlasest advokaat. Päts hakkas kohe täie jõuga tööle, Poska jättis endale ainult kõige tähtsamad asjad. Advokaaditöö Pätsi siiski ei köitnud. Ta otsis rakendust oma ühiskondlikule aktiivsusele. Töö Poska advokaadibüroos vältas vaid umbes aasta, 1900-1901. Noored radikaalid tulid kokku ja asutasid ajalehe Teataja. Lehe toimetajaks ja väljaandjaks sai Konstantin Päts. Väljaandja mureks jäid kõikvõimalikud praktilised asjatoimetused, mis kuulusid lehe käivitamise juurde. Tal tuli koostada ja organiseerida toimetus, muretseda kapital ja leida lugejad. Ainuüksi vene ametnikelt ilmumisloa saamine oli omaette keeruline probleem. Loa saamine ei olnud sugugi kerge, sest eestikeelse ajalehe asutamisse suhtusid kahtlustavalt nii baltisakslased kui ka vene ametnikud. Loa küsimine-mis hiljem lahenes õnnelikult- polnud ainuke raskus. Kust leida raha, uue lehe asutamiskapital
välisminister, oma riigi esindaja Tartu rahu läbirääkimistel ning hinnatud advokaat. Sajandi alguses oli Tallinn ikka veel niipalju saksa linn, et Poska oli seal ainuke eestlasest advokaat. Päts hakkas Poska juures kohe algusest peale täie jõuda tööle. Poska jättis endale ainult kõige tähtsamad asjad. Advokaaditöö Pätsile siiski ei istunud. Töö Poska advokaadibüroos kestis vaid umbes aasta, 1900-1901. 1901-1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte ,,Teataja". Väljaandja mureks jäid kõikvõimalikud praktilised asjatoimetused, mis kuulusid lehe käivitamise juurde. Pätsil tuli koostada ja organiseerida toimetus, muretseda kapital ja leidja lugejad. Ainuüksi vene ametnikelt ilmumisloa saamine oli omaette keeruline probleem. Loa saamine ei olnud sugugi kerge, sest eestikeelese ajalehe asutamisse suhtusid kahtlustavalt nii baltisakslased kui ka vene ametnikud. Loa küsimine lahenes lõpuks õnnelikult. Kuid see polnud ainuke raskus
nende vajadus» (RTL 1998, 220/221, 875); 8) siseministri 1. juuli 1998. a määrus nr 24 «Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele» (RTL 1998, 220/221, 880); 9) siseministri 3. juuli 1998. a määrus nr 25 «Tuleohutuse üldnõuded» (RTL 1998, 226/227, 915); 10) keskkonnaministri 15. juuni 1998. a määrus nr 46 «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine» (RTL 1998, 216/217, 854). 11) "Esmaabi töökohal". Väljaandja OÜ TEN-TEAM , 2000. 6
- mootori võimsus, kW arvutada - elektrimootori pöörlemissagedus, min-1 valida - gabariitmõõtmed, mm valida/arvutada - vintsi mass trossita, kg arvutada 4. Mootorreduktori ja trumli ühendusviis valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A Valida Töö välja antud: Esitamise tähtpäev: Töö väljaandja: I. Penkov 1. Lähtemäärang 1.1. Nimetus Elektriajamiga trummelvints (ingl.k. electrical winch) 1.2. Otstarve, kasutamisvaldkond Antud projekti käigus valmistatakse elektrivints, mis aitab kaasa töö tegemisel tööstus- ja/või tootmisettevõttes. Valmiva vintsiga on võimalik tehases tõsta või liigutada erineva raskusega detail. See omakord muudab kiiremaks tööprotsessi. Tootearenduse perspektiiv on muuta vints efektiivsemaks ning lihtsamaks
kriminaalmenetlusega seotud asjaolusid. Meediakontsernile seatud piirangud ei olnud proportsionaalsed. Eelkõige on riigikohtute ülesanne hinnata, kui tuntud isik on, st hinnata, kas tegu on kuulsusega, kelle suhtes on õigustatud huvi. Ajakirja väljaandja oli saanud andmed näitleja vahistamise kohta Müncheni õllefestivalil prokuratuurilt ning puudus vaidlus selle üle, et need andmed õiged. Õ. lk 36 ül 2 Minu arvates, et ei ole kuulsuste tõrksus õigustatud. Nad on ise selle tee valinud ja on loomulik, et kui nad juba kuulsad on, siis inimeste huvi veelgi kasvab. Kuulsused peavad sellega arvestama, et avalikkuse tähelepanu võib tuua ka kriitikat nende eraelu või töö kohta
matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, balleti Toots, Abeli Kiir. Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendeis: Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Aleksandr Nevski katedraal, Juhan Liivi luuleauhind, Napoleoni kook. PERIOODIKAVÄLJAANNED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Perioodikaväljaannete nimed Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja kirjutatakse läbiva suurtähega: trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: ajaleht Eesti Ekspress, Õpetajate Emakeele Seltsi aastaraamat, Tartu Leht, ajakiri Keel ja Kirjandus, Eesti Tähetorni kalender, Praha Ülikooli Loodus, õpilasalmanahh Oma Sulega. toimetised. TEOSED, DOKUMENDID, SARJAD, RUBRIIGID SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Pealkirjad jutumärkides ja esisuurtähega
19. sajandi keskpaigas. Talupojad olid vabad, said talusid osta. Periood kus eestlane haakab ennast pidama samavõrdseks. Kutuuriareng, eestikeelne kirjasõna. Johann Voldemar Jannsen asutas Perno Postimehe. Asutas laulu-ja mänguseltsi Vanamuine, korraldas üldlaulupeo ja oli ärkamisaja algataja. Carl Robert Jakobson oli Eesti kirjameeste president, avaldas eesti keelseid raamatuid, Eesti Sakala väljaandja. Jakob Hurt kogus rahavluulet, oli ärkamisaja liider, üritas Aleksandri kooli rajada. Kõik see tõi Eestis kaasa kultuuri arengut. 14. ESIMENE MAAILMASÕDA (õpiku II osast lk 82-89) Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 aastatel. Sõda toimus mitmetel põhjustel: 1)Saksamaa soov saada juhtivaks riigiks ning kolooniad saada, 2)Mitmete riikide tülid piiride pärast, 3)Suurriikide soov konflikt ära lahendada (sõda),4)Soov oma relvi, sõjaplaane katsetada
folkloristika vahel) III põlvkond (nt Jakob Hurt) folkloristika kui teadusharu rajaja, folkloori kogumise alustaja. Jakob Hurt (1839-1907) Pärit Lõuna-Eestist, isa vennastekoguduse liige ja külakooli õpetaja. Haridus saksakeelses kihelkonnakoolist, kreisikoolis ja gümnaasiumis; 1859-1865 teoloogiaõpingud TÜ-s 1865-1872 kodu- ja gümnaasiumiõpetaja 1872-1880 kirikuõpetaja Otepääl , Peterburi Jaani koguduses. o Tege kalendrikirjanduse väljaandja (1863-1881) ning ajakirjanikuna (Eesti Postimehe Lisaleht) o Rahvusliku liikumise eestvedaja (Aleksandrkooli peakomitee, Eesti Kirjameeste Selts, 1872-1881) J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda Rahvaluule kui ,,üks suur ja elav ajaraamat"; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. Hurt vaatas folkloori kui ajaraamatut (kroonikat). ,,Mis lugu rahva mülestustest pidada" (Eesti Postimehe lisaleht 1871) Rahvaluule
Teine laulupidu toimus Tartus 1879 ja kolmas 1880 Tallinnas Neljas laulupidu 1891- seal laulsid esimest korda ka segakoorid Esimesed asjaarmastajad heliloojad Aleksander Kunileid (Saebelamann) suri noorelt tuberkuloosi, noorem vend jätkas ta tööd Friedrich Saebelmann „Kaunimad laulud“ Karl August Hermann- oli väga mitmekülgsete huvidega seltskonnainimene. (ajalehe „Postimees“ väljaandja ja peatoimetaja, keeleteadlane, paljude laulupidude üldjuht, nootide kirjastaja ja Eesti esimese muusikaajakirja Laulu ja Mängu Leht väljaandja) tal ei olnud muusikalist haridust, juba noorena laulis Põltsamaa kooris ja käis esimesel laulupeol. Sealt saadud muljed mõjutasid teda läbi elu. Algatas suure üleeestilise rahvaviiside kogumise, kümne aastaga koguti u 2500 rahvaviisi. Lõpetas Leipzigi ülikooli keeleteaduste doktorina. Ta
Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov Sisukord: 1. Projekteerimise objekt ja lähted ....................................................................... 3 2. Ajami kinemaatiline skeem............................................................................... 4 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus ..........................................................4 4. Mootorreduktori valik ...................................................................................... 5 5
1 4 1 Pearoa kahvel 2 Pearoa nuga 3 Eelroa lusikas 4 Salvrätt 5 Joogiklaas 6 Desserdi lusikas 7 Menüü 8 Leivataldrik 9 Võinuga 10 maitseained 11 Lauakaunistus 21 Kasutatud kirjandus Rekkor.S ,,Kulinaaria" 2006 Kirjastus Argo Kotkas. M Roosipõld . A ,,Restoraniteenindus" 2002 väljaandja AS Erahariduskeskus, Mainor kirjastus http// www.filmimees.ee http// www.ehrl.ee http// www.toidutare.ee 22
Seejärel lahkusid August Gailit ja Henrik Visnapuu. Et viga parandada, leiti vahendaja kaudu lahendus - välja astusid Gailit ja Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine kuuele liikmele - allesjäänutega liitusid August Alle ja Johannes Barbarus. Ent see ei päästnud ühingut - lapitud ja paigatud, ei võtnud ta enam hinge sisse. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele. Aeg oli muutunud, puhkenud Eesti Vabadussõda[1]. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20
Kui teose autor ei ole teada, siis on järjestamise aluseks pealkirja esimene sõna. 8 Raamatud Raamatute puhul on olemas kaks erinevat moodust: variant 1 Tuuakse ära autor või autorid (perekonnanimi koos initsiaalidega), teose pealkiri, väljaande number (esimese trüki korral numbrit ei märgita), ilmumiskoht (pole vajalik kui teos on korraga mitmes kohas välja antud), väljaandja, ilmumisaasta, lehekülgede arv. Kui autoreid on mitu, siis autorite nimed eraldatakse semikooloniga. Näide. Roose, N. Reklaam turunduses. Tartu, TÜ 1996, 126 lk. Varian, H., Intermediate Microeconomics. 4th.ed., W.W.Norton &Company, 1996, 650pp. Dornbusch, R.; Fischer, S. Macroeconomics. 2nd.ed., McGraw-Hill Book Company, 1981, 738pp. variant 2 Autor või autorid (perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta (paigutatakse autori nime
aastal ümber kolima Tartusse. 5. EESTI POSTIMEES EHK NÄDDALALEHT 1864. a alates avaldas J. V Jannsen Tartus uut ajalehte - "Eesti Postimees ehk Näddalaleht", milles jätkas nendesamade probleemide ja ainevaldkondade käsitlemist(nagu Perno Postimehes). Jätkus ka tema tasa ja targu liin, et kenasti läbi saada ülemate, ,,roakatsujate"(tsensorid) ja teistegagi. ,,Eesti Postimehe" lisalehtedest olulisemaks oli ilukirjanduslikku materjali pakkuv ,,Eesti Postimehhe juttotubba" mida toimetas väljaandja tütar Lydia, selle ajastu tippluuletaja Koidula. ,,Eesti Postimees" käsitles maa ja valla omavalitsustega seotud probleeme, taunis väljarändamist, avaldas tehnika- (raudtee, aurulaev jm) ja välisuudiseid, sõnumeid seltsielust, laulupeost. Olulisel kohal oli koolide, laiemalt haridusega seotud temaatika, samuti uue kirjaviisi küsimus. ,,Eesti Postimehele" tegid kaastööd F. R. Kreutzwald, J. Adamson, J.Jürison (reisikiri ,,Eestimehhe teekond ümber mailma ,,Askoldi" laewa peal"), J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
