SOOVITUSI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS UURIMISTÖÖ EESMÄRGID uurimistöö metoodika õpetamine uurimistöö vormistamise õpetamine õpilase suulise ja kirjaliku väljendamisoskuse arendamine õpilase teadmiste laiendamine MIS ON UURIMISTÖÖ? Uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt järjestatud viisil. UURIMISTÖÖ ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata) Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt Võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet materjalide...
allikast ja kuidas tulemuse leiate? Mikroneesia Liiduriigid. Keeleveeb- kohanimede andmebaas- päring kohanimede andmebaasist. Pealinn on Pealikir Keeleveeb- kohanimede andmebaas- päring kohanimede andmebaasist, kus panen tingimuseks et otsin pealinna ja siis Mikroneesia riigist. R. Pääsuke [email protected] 3. Millal viimati muudeti tubakaaktsiisi määra? Milline seadus seda reguleerib ja kes on selle väljaandja? Viimatu muudeti 1.01.2010 Välja annab Riigikogu https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13278401 Riigiteataja- otsin tekstist 4. Kui suur oli keskmine kinopileti hind Eestis 2005. a seisuga? Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? Sotsiaalelu- kultuur- film- statistika andmebaas- filmilevi Keskmine pileti hind 2005 aastal oli 68 krooni. 5. Kui palju oli majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Harjumaa väikelinnades aastatel 2000-2007
juunil aastal 1857 Ajalehe autoriks oli J.V. Jannsen 1862 aastasks oli ajaleht saavutanud ülemaalise populaarsuse- tellijate arv oli 2262 Sisaldas õpetusi põlluharimise, aianduse ja tervishoiu valdkonnas ning ka välisuudiseid 1864 hakkas ta Tartus välja andma Eesti Postimeest 1886 hakkas lehte toimetama K.A. Hermann, lehe nimeks sai lihtsalt Postimees 1896 sai Postimehe toimetajaks Jaan Tõnisson Sakala Ajaleht ilmus Viljandis 1878 märtsis Vastutav toimetaja- väljaandja oli kuni oma surmani C.R. Jakobson Jakobsoni toimetamise ajal Eesti mõjukaim ajaleht 1881 oli Sakala tiraažiks mõnda aega lausa 6000 eksemplari Ajalehes oli enamjaolt käsitletud poliitilisi teemasid Sakala põhjustas lugejaskonnas elevust ajalehest õhkuva võitlusvaimu tõttu Eesti ajakirjandus 20. sajandi alguses Trükitehnika arengu tõttu anti välja üha rohkem ajalehti Postimehe kõrval leidsid poolehoidu ka K. Pätsi “Teataja” (1901-05 Tallinnas) P
Mis on valgustus? Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustusideoloogia eelkäijad elasid juba 17. sajandil, hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida kutsutakse valgustussajandiks. Immanuel Kant ise väitis, et valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest ning püüdlus igas olukorras ise mõtelda. Valgustuse kujunemise eeld...
regulatsioon: määrus konkreetne haldusleping Mitmepoolne Haldusleping Haldusleping või regulatsiooni korral: määrus MÄÄRUS on vormiks, millega haldusorgan kehtestab õigusnorme. o Määrusi annavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised haldusorganid (KOV volikogud, valitsused, kellel on määrusandlusõigus). o Määrused erinevad formaalsetest seadustest siduvuse, sisu ja väljaandja poolest. Vaatamata erinevustele on nad adressaatide jaoks samal viisil siduvad kui seadusedki. Kui lisada siia ka hunnik printsiipe, on võimalik määruste andmine vaid piiratud ulatuses ja volitusnormi alusel, kooskõlas volitusnormi piiride ja mõtte eesmärgiga. o Määruste eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle haldusorganile, et tagada seeläbi paindlik haldustegevus ja vältida seaduste ülekoormamist üksikregulatsioonidega.
Jõustus 2000. aastal 15.detsembril. Seaduse peatükid: I. Peatükk Seaduse reguleerimisala Digitaalallkirja mõiste Digitaalse templi mõiste Digitaalallkirja kasutamise õiguslikud tagajärjed Digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamine II. Peatükk Sertifikaat Sertifikaadi omanik Isikliku ja avaliku võtme moodustamine Sertifikaadi taotlemine Sertifikaadi väljaandja Sertifikaadi kehtivusaeg Sertifikaadi kehtivuse peatamine Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine Tunnistamise menetlus III. Peatükk Sertifitseerimisteenus Sertifitseerimisteenuse osutaja Sertifitseerimisteenuse osutajale esitatavad nõuded Sertifitseerimispõhimõtted Sertifitseerimisteenuse osutaja töötajale esitatav piirang Sertifitseerimisteenuse osutaja kohustused IV. Peatükk Ajatempli mõiste Ajatempliteenus
Tsensuuripuudust võib Eesti puhul pidada nii positiivseks, kui ka negatiivseks. Vabadus enda arvamust avaldada on oluline, ning Eestis on see võimalus olemas. Täna võib pea igaüks kirjutada arvamusartikli, ning selle avaldada, kui vaid soovib. Teisiti, see võib halb olla vaid seetõttu, et tihti ei tajuta ´hea normi piiri´ ning paljud uudislood ja aktiklid kaotavad oma väärikuse seda nii teksti autor, kui ka halvemal juhul uudiste väljaandja. Selliseid situatsioone on olnud pigem vähe, ning seetõttu jääb tsensuuripuuduse kaalukauss siiski tugevalt positiivsuse poole. ,,Halvimatest parim..." Kuid mida peetakse siis demokraatia miinusteks? Kas niivõrd paindlikul valitsusvormil saab olla negatiivseid külgi? Kahjuks küll. Kui suur on aga ,,rahva võim," mida igal pool alatihti kuulutatakse? Demokraatliku süsteemi puhul on tihtipeale nii, et tugevamad võidavad ning vähemus saab oma tahtmise. Riigikogus
tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi absolutistlik monarhia, monarhia, vabariik. Ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset- teda peetakse liberalismi üheks isaks. Kes olid entsüklopedistid ja nende tähtsus? Entsüklopeedia väljaandja ja alusepanija oli filosoof D.Diderot.Väljaande tähtsus seisnes eelkõige selles, et teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohalt. Absolutistlikud kuningad Prantsusmaal. Louis XIV-rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel.Üle kõige väärtustas kuulsust,mille nimel ta pidas laastavaid sõdu.Leidis aega ka riigiasjadega tegelemiseks.Kuningas andis välja seadusi,karistas ja andis armu.
Lydia Koidula Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni tütrena. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. Kuigi Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa
STEPIHUNT 1. Harry karakteristika Harry erines teistest inimestest, seda näitab kas või tõsiasi, et esmakordselt sisendes väljaandja tädi majja, kiitis ta selle lõhna. Väljaandjal jäi mulje nagu tuleks ta teisest maailmast ja peaks kõike siin armsaks ja puhtaks, kuid omamoodi naeruväärseks. Tal oli põhimõtteliselt õigus, Harry ühtaegu imetles ja põlgas kodanlikku maailma, nt imetles kodanlikult puhast araukaariat kuid põlgas massimeelelahutust. Ta oli geniaalsem kui enamik inimesi ega suutnud neid mõista. Sellest tuleneb ka tema üksindus ja seltsimatus
mõte. Seejärel lahkusid August Gailit ja Henrik Visnapuu. Et viga parandada, leiti vahendaja kaudu lahendus - välja astusid Gailit ja Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine kuuele liikmele - allesjäänutega liitusid August Alle ja Johannes Barbarus. Ent see ei päästnud ühingut - lapitud ja paigatud, ei võtnud ta enam hinge sisse. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele. Aeg oli muutunud, puhkenud Eesti Vabadussõda. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudessümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. 1920. aastate esimesel poolel domineeris poeesia proosa üle ning eelistatuimaks kirjandusvooluks
6 % - 1572 9740 8168 - 2250 Kindel summa 7490 x 0,21=1572 Tulumaks Demokraatlik ühiskond Totalitaarne ühiskond Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud 1-2 infoallikad Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik Võimu tegevus avalikkuse eest varjatud Valitsuse ja poliitika kritiseerimine lubatud Lubatud vaid lojaalsus või valitsuse ülistamine Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine massiteabekanaleid keelatud või tehniliselt võimatu
1. David Fincheri film “Gone Girl“ Metaandmed: Pealkir: Gone girl Osatäitjad: Ben Affleck , Rosamund Pike, Neil Patrick Harris, Tyler Perry, Kim Dickens, Missy Pyle, Patrick Fugit, Sela Ward, Scoot McNairy Lavastaja: David Fincher Stsenaariumi autor: Gillian Flynn Tootja: 20th Century Fox Žanr: Draama, thriller, mystery Levitaja: Estonian Theatrical Distribution OÜ Kirjeldus: 149 minutit Ilmuimisandmed: 3.10.2014 USA-‐s Informatsioon: Päeval, mil nad oleks pidanud tähistama oma viiendat pulma-‐aastapäeva, annab Nick Dunne teada oma kauni abikaasa Amy ootamatust kadumisest. Juhtumi ümber kihama lööv meediatsirkus ja üha kahtlustavam s...
president (1887−1890). 1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts) liige. Aitas korraldada II ja III üldlaulupidu. Hugo Treffner on jätnud ka jälje Eesti ajakirjandusse. Ta oli üks Eesti Postimehe väljaandjaid, ajakirja Linda vastutav toimetaja, ajakirja Oma Maa väljaandja ja toimetaja. Treffneri tähtsaimaks tööks oli Hugo Treffneri gümnaasiumi asutamine 1883. aastal ja sellest eragümnaasiumi loomine. Tegemist oli poiste progümnaasiumiga ja kooli õppekeeleks oli saksa keel. Hugo Treffner pidas oma kooli asutamisel silmas, et seal saaksid õppida need poisid, kellel muidu oli võimatu haridust omandada. Piiratud vastuvõtt, vähene ettevalmistus, ületatud vanusepiir ja muidugi ka suutmatus tasuda kõrget õppemaksu raskendasid sageli edasiõppimist
president (1887-1890). 1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts) liige. Aitas korraldada II ja III üldlaulupidu. Hugo Treffner on jätnud ka jälje Eesti ajakirjandusse. Ta oli üks Eesti Postimehe väljaandjaid, ajakirja Linda vastutav toimetaja, ajakirja Oma Maa väljaandja ja toimetaja. Treffneri tähtsaimaks tööks oli Hugo Treffneri gümnaasiumi asutamine 1883. aastal ja sellest eragümnaasiumi loomine. Tegemist oli poiste progümnaasiumiga ja kooli õppekeeleks oli saksa keel. Hugo Treffner pidas oma kooli asutamisel silmas, et seal saaksid õppida need poisid, kellel muidu oli võimatu haridust omandada. Piiratud vastuvõtt, vähene ettevalmistus, ületatud vanusepiir ja muidugi ka suutmatus tasuda kõrget õppemaksu raskendasid sageli edasiõppimist
Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. ...
Jaan Tõnissoni juhtimisel sai "Postimehest" tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber toimetuse liikmete või kaastöölistena võimekaid kultuuritegelasi. Oma esinemistes toonitas Tõnisson kõlbluse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu. Üldpoliitilistes küsimustes oli "Postimees" mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi elu reformimist seaduslikul teel. 1901. a. hakkas Tallinnas ilmuma teine eesti päevaleht "Teataja". "Teataja" väljaandja ja peatoimetaja oli noor jurist K.Päts, kes Tartus õigusteadust õppides oli kuulunud nn. radikaalide ringkonda. Kirjandusinimestest kuulusid toimetusse E.Vilde, A.H.Tammsaare, O.H.Münther, tulevane keeleteadlane J.Veski ja revolutsionääriks kujunenud H.Pöögelmann. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse"- majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu
saj. Eestis? Pietism ja Hernhuutlus ( keelustatakse 1743) 16. Iseloomusta vennastekogudusi? (mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine 17. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Maarahvakalendreid trükiti kõige rohkem 18. August Wilhelm Hupel Valgustusajastu kirjamees ( I eestikeelse ajakirja ''Lühike õpetus'' väljaandja. Johan von Michelson - Esimene teadaolev Eestlasest kindral 19. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? 1.Loodi valla- ja kihelkonnakohtud 2.Õigus vallasvarale 3.Pärandamisõigus 4.Talupojad vabastati pärisorjusest © Siimo Lopsik 2008 20. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? Eestimaal 1816a. ja Liivimaal 1819a. 21. Paul I Venemaa keiser 1796 - 1801. Katariina III poeg
kanda oma ülalpidamiskulud ise. 8. Milline oli esimene eesti keelne ajakiri? Millal see ilmuma hakkas? Esmene eestikeelne ajakiri oli «Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse...» (1766-1767) see ilmus Põltsamaal. See oli esimene arsti- ja ravimiteaduslik ajakiri tollases Vene impeeriumis. Väljaanne ilmus tsensuurivabalt. Selle kirjutaja ning väljaandja oli teatavasti arst ja apteeker Peter Ernst Wilde (1732-1785) 9. Millal ja kelle poolt hakati välja andma ajalehte ,,Perno Postimees" ? Perno Postimees hakkas ilmuma 1957. A suvel ja selle väljaandeks oli koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen. 10. Mida sätestas 1866. A vallaseadus? 1866. a vallaseaduse alusel kadus mõisa haldusvõim valla üle. 11. Pearaha 1782. Aastat kehtima korraldama hakatud hingerevisjonide alusel kehtestatud
• Teadete vahendatud edastamine - kirjavahetus, ajalehed, internet jm . • Omadused: • Kiire edastamine • Avalikkusele kättesaadavus • Lai tarbijaskond • Passiivne infotarbimine 13. Millised on massikommunikatsiooni tunnusjooned demokraatlikus ja mittedemokraatlikus riigis? Demokraatlikus: Ajakirjandus on vaba, puudub tsensuur, kasutada tohib teiste riikide teabekanaleid. Infoallikaid on palju, nende suunitlus on erinev. Teabe eest vastutab väljaandja. Võimude ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. Mittedemokraatlikus: Ajakirjandust kontrollib võimupartei. Kõik väljaanded esindavad ühetaolist vaatenurka. Teave läbib eeltsensuuri. Võimude tegevus on avalikkuse eest varjatud. Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud või tehniliselt võimatu. Lubatud on vaid lojaalne või valitsust ülistav info. 14. Mis on massikommunikatsiooni roll ja selle ülesanded?
Ajakiri looming Andreas Reimand Jaanus Väljamäe 10.a klass Tutvustus Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri. Tegu on algupärase almanahhi-tüüpi ajakirjaga. Põhitaotluseks on uudiskirjanduse avaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine. Loomingut nimetatakse parlamentaarseks ajakirjaks. Loomingu põhistruktuur on aastate jooksul välja kujunenud: ilukirjandus, esseistika ja artiklid, uudiskirjanduse arvustused ja ringvaade. Ajalugu Ajakiri on asutatud 1923. aastal Friedebert Tuglase poolt. Ajakiri Looming hõivas Teise maailmasõja eelsel ajal kirjanduselus kohe keskse positsiooni. 1940. aastate teisel ja 1950. aastate esimesel poolel kandis ajakirjas avaldatav selget stalinismi ideoloo- gia ja politiseerituse pitserit. 1970. aastatel oli sulaaeg. 1980. aastatel oli perestroika. 1990. aastate keskelt alanud muutumine on viinud ajakirja selle profiili poole, mida sooviti 1920. aastate algul ajakirja as...
Lydia Koidula Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Tähelepanuväärsed faktid Lydiast Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras ning suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas. on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega Tema sünninimeks oli Lydia Emilie Florentine Jannsen. Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Hiljem abistas isa ajalehetöös. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus nad abiellusid 19. veebruaril 1873 ning asusid elam...
nisatsiooni töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused. Dokument on registre- eritud, kui: *dokumendile on antud indeks; *tema kohta on dokumendiregistrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile. Regis- treerimisega: *haaratakse dok. süsteemi; *luuakse dok.-le seos teiste dok.-tega; *fikseer- itakse dok. saamise/väljasaatmise fakt; *võimaldatakse dok. leidmine liigi, numbri, kuu- päeva, sisu, saabumise või väljasaatmise aja, väljaandja, saatja, sarja või muude andmete kaudu kõigis dok.-i elutsükli faasides; *tagatakse dok.-dest tulenevate ülesannete tähtaeg- se lahendamise kontrollimine; *tõuseb dok. usaldusväärsus; *tagatakse avalikkuse juurd- epääs avalikele dok.-dele; *tagatakse dok-de arvestus. Dokumentide registreerimine on: *ühekordne asjaajamisteenistuses registreeritud dok. struktuuriliselt uuesti ei regist- reerita; *algatusdokumendi järgne algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse sama jrk nr-i all
võimalusest dokumenti nõuetekohaselt arhiveerida. 9. Kes või mis võib omada planki?(3) Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava asutuse planke, lisades asutuse nimele komisjoni või nõukogu nime. Seadusega ettenähtud komisjonidel või nõukogudel võivad olla oma plangid. 10. Dokumendi kohustuslikud elemendid on: dokumendi väljaandja nimi või nimetus; dokumendi kuupäev; tekst; allkiri või allkirjad. 11. Dokumendi kuupäevaks on: Õigusakti või akti allkirjastamise kuupäev; Protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev; Lepingu allkirjastamise kuupäev; Väljasaadetaval kirja allkirjastamise kuupäev; Kui dokumenti ei allkirjastata, on selle kuupäevaks muud dokumendi menetlemise
lehekülje number. Näide 6: Aro, I. (1996). Õendusest, põetusest, õeharidusest. Eesti Arst, 2, 185-187. Pael, J. (2002). Võitlus bioloogilise kellaga. Eesti Õde, 29(1), 12. Blackwood, B. (1998). The practice and perception of intensive care staff using the closed suctioning system. Journal of Advanced Nursing, 28(5), 10. 3.8.4. Dokumendid Dokumentide korral koostada loetelu järgnevalt: dokumendi nimetus, ilmumisaasta, dokumendi väljaandja organisatsioon ja ilmumiskoht. Kui dokumendil on koostaja(d), siis kirjutada koostaja(te) nimi (nimed) ja sulgudes sõna (koost.), ilmumisaasta, dokumendi nimetus. Näide 7: Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.8.5. Elektroonilised allikad Elektrooniliste ajakirjade puhul koostada loetelu nagu paberkandjal oleva ajakirja puhul (vt apt 3.8.3.). Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaalidega,
3) plangi number; 4) reljeefpitsatiga, polügraafiliselt või muul viisil valmistatud element. (5) Vähese dokumentide hulgaga asutused võivad trükitehniliselt valmistatud plankide asemel kasutada templijäljendi abil valmistatud planke. (6) Plangid on eesti keeles. Vajaduse korral lisatakse tõlge võõrkeelde või võõrkeeltesse. Diplomaatilisest tavast tulenevalt võib plank olla vaid võõrkeelne. (7) Kahes või enamas keeles plankidel paigutatakse esikohale dokumendi väljaandja nimetus eesti keeles, seejärel võõrkeeltes keelte tähestikulises järjekorras. (8) Üldplangi alusel moodustatakse konkreetse dokumendiliigi plangid. (9) Kirjaplangil peavad lisaks lõikes 2 sätestatule olema asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja sideandmed ning muud olulised andmed (asutuse registrikood, pangakonto number vms). § 13. Sümbolite kasutamine asutuse dokumendiplankidel
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 16.mai 1819. a. 13. juuli 1890. a. (Referaat ajaloost) Maria Kaare, 5 c klass Juhendaja: Tuuli Hiiesalu Tartu 2006 2 Sisukord Jannseni elukäik lk 3 Jannsen Pärnus. "Perno Postimees" lk 5 Jannsen Tartus. "Tartu Postimees" lk 7 Kasutatud materjalid lk 11 3 Jannseni elukäik. Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis 16.mail 1819 aastal Vana-Vändra vallas, kui Vana-Vändra mõisa möldril ning Tõrvaaugu kõrtsimehel Adol ja tema naisel Mallel sündis poeg, kelle nimeks pandi Jaan. Priinime Jensen sai ta paari aasta pärast. Kui ta 23-aastas...
Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus o Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus-rahalised nõuded on: Tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised Sõltuvad isetäituvatest ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus o Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled+väljaandja+vahendajad) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus o 18-19saj industrialiseerumine Karl Marx ja Georg Simmel Raha kui uus sotsiaalse integratsiooni alus ühiskonnas
algkuju suure algustähega Uurali keelkond autod Volswagen Lupo, Mini Cooper Classic, Aston Martin Perioodikaväljaanded läbiva nädalaleht Eesti Ekspress, ajakiri suurtähega Pere ja Kodu, almanahh Oma Sulega Nimeta väljaanded väljaandja Eesti Emakeele Seltsi aastaraamat, suur täht ja trükiseliik väike täht Tähetorni kalender, Riia Ülikooli toimetised VÄIKE ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND aunimetused, tiitlid, don Juan, donja Elvira, suurtähelised tiitlinimetused
agraarküsimustele nagu mitmed teised tegelased. Pärast Bastille vallutamist oli Marat üks esimesi, kes tunnetas sügavaid vastuolusid kolmanda seisuse seas. Ta asus plebeide masside poolele ja kujunes neljanda seisuste esindajaks. Oma vaadete paremaks esitamiseks hakkas ta välja andma ajalehte, mis kandis hilisemalt nime "L'Ami du Peuple" (Rahva sõber). See sai ka tema hüüdnimeks. Ajaleht ilmus rahvalikus keeles, sai kiiresti populaarseks ja mõjukaks ning selle väljaandja tõusis revolutsiooni tippu. Maratil ja tema ajalehel oli ka eriline osa oktoobrisündmustes, mis toimus 1789. aastal. 1792. aastal valiti JeanPaul Marat rahvuskonventi, mis oli tol ajal kõige kõrgem võimuorgan. Ta nõudis revolutsioonilist diktatuuri ja kuninga pooldajate hukkamist. 1793 aasta aprillis Marat arreteeriti, kuid tribunal mõistis ta siiski õigeks ning peale intsidenti tema populaarsus aina suurenes. Ta oli 1793. aasta 31. maist 2. juunini
Tema põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,,Ühiskondlik leping", mille järgi on inimesed turvalisuse huvides osadest õigustest loobunud. Lahendust nägi ta rahva suveräniteedis ja ideaalseks pidas vabariiki. 1750.a teoses ,,Arutlus teadustest ja kunstidest" arvas ta, et teadustel ja kunstidel on ka negatiivsed tagajärjed. Valgusideede levitamisel oli oluline tähtsus ,,Entsüklopeedial", mille alusepanija ja väljaandja oli D. Diderot. Esimene köide ilmus 1751.a. See käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt ja koondas erinevaid inimesi. Parimad näited valgustatud absolutismi rakendamise kohta Euroopas on Preisimaa ja Austria. Preisimaal rakendati valgustatud absolutismi 18.saj läbi mitmete reformide kuningas Friedrich II poolt. Muutused toimusid mitmetes valdkondades. Talurahvapoliitikas vähendati teopäevade
Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles Vändras, käis kihelkonnakoolis, tundus huvi muusika vastu, hiljem sai kihelkonnakoolis muusika õpetajaks, hümni sõnade autor. Tema esimene proosapala ,,kivirist" tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. ,,kivirist" J.V.Jannsen olli ka Eesti postimehe väljaandja 1861 ja esimese üldlaulupeo juht. J.V. Jannsen oli see, kes äratas Lydias huvi kirjandusliku tegevuse, talurahva ja eesti keele vastu. Vanaema Mall julgustas pojatütart luuletama Ema- Emiline Jannsen oli saksa soost, kodanlikust perekonnast. Õpetas Lydiale saksa keelt ning ranget kombeõpetust Õde- Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry, Eugen Nende peres oli koduseks keeleks sasksa keel , sest ema oli sakslane
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
kasvik kogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. ülejääk olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse; eelarves on ülejäägiga tegemist siis, kui tulud ületavad kulusid. liitintress intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. rikkus aineliste varade koguväärtus. võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. barterkaubandus kaupade ja teenuste vahetamine otse (ilma raha kasutamata) teiste kaupade ja teenuste vastu. nõudehoius pangas olevad arvelduskontod, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. varutegur reservi suurus protsentides, mida pank ei tohi välja laenata. aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist
ISESEISEV TÖÖ NR ASJAAJAMISKORRA ÜHTSED ALUSED 1. Millistele asutustele kehtib Asjaajamiskorra ühtsed alused? Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute (edaspidi asutus) 2. Mida reguleerib Asjaajamiskorra ühtsed alused? 1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid; 2) dokumentide vormistamise nõudeid; 3) dokumentide registreerimise korraldamist; 4) asutuse dokumendihaldussüsteemile ja dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid; 5) dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise protseduuri; 6) asjaajamise üleandmist ametiisiku, teenistuja (edaspidi ametnik) või töötaja teenistusest või töölt vabastamise, teenistussuhte või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral. 3. Mida peab asutuse asjaajamine tagama? Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerim...
ajakirjanduse algataja-Jannsen. ,,Vanemuise" seltsi loomine näitas eeskuju näiteringide, pasuna- ja laulukooride loomiseks. Laulupidude traditsioon kestab tänapäevani ning Jannsenil on selles vaieldamatult suur osa. Tema jutulooming ajalehtedes ja ajalehe järjejuttudes oli eestkätt õpetlik ning isegi kui see omas tihti pealetükkivat moraliseerivat osa, sisaldas see hädavajalikku haridus- ning karskuspropagandat. Ta oli seega ka rahvakeele edendaja, tõlkelaenulise luule ja juttude väljaandja, koorilaulu edendaja. Teda võib pidada eesti rahvusluse vaimseks isaks. Johann Voldemar Jannseni nimi kuulub eesti kultuurilukku ning püsib seal erinevate aegade jooksul ning aastate möödudes ikka kindlalt paigas. Kasutatud kirjandus: Ilmar Talve ,,Eesti kultuurilugu" (2005) Malle Salupere ,,Postipapa. Mitmes peeglis, mitmes rollis"(2006) ENE 4 (1989) Tallinn, kirjastus ,,Valgus".
▪ Koidula on meie esimene naiskirjanik, luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Kodu ja perekond ▪ Koidula sündis 12.detsembril 1843 Vändra lähedal. ▪ Tema lapsepõlve koduks oli kunagine Vändra kihelkonna köstrimaja. ▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe väljaandja, esimese Üldlaulupeo juht. Kodu ja perekond ▪ Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. ▪ Vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula rääkima ladusalt eesti keelt. Kool ja elukoha vahetus ▪ 10. aprill 1850 lahkus Koidula perekond oma sünnikohast Pärnusse. ▪ Alghariduse sai Lydia oma isa käest. ▪ 1854. aasta sügisel läks Lydia Koidula Pärnu Linna
- Demokraatliku poliitika eesmärgid : Tagada iga rahvuse püsimajäämine. Tagada iga rahvuse kultuurne areng. Ühes riigis elavad rahvad pooldaksid kehtivat ühiskonnakorraldust. Ühes riigis elavad rahvad austaksid selle maa seaduseid. 4. Nimeta infopoliitika tunnused demokraatlikus riigis. - Infopoliitika tunnused demokraatias : Ajakirjandus on vaba. Infoallikaid on palju. Teabe eest vastutab väljaandja. Võimu ja ametnike tegevus on avalik ja läbipaistev. Kasutada tohib teiste riikide massiteavekanaleid. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. 5. Millised on huvide tasakaalustamise meetodid ? Seleta neid. -Huvide tasakaalustamise meetodid : Enamusotsustus – Demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab enamus.
Materjalid sise- ja väliskeskkonnas 1. Mida nimetatakse ohutuks tooteks? Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutustingimustel tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda. 2. Mis on vastavushindamise eesmärk? vastavushindamine – menetlus, mille eesmärk on tõendada toote, protsessi, teenuse, süsteemi, isiku või asutuse vastavust määratletud nõuetele. 3. Mis on vastavusdeklaratsioon? Ehitustoote vastavusdeklaratsioon on selle väljaandja kirjalik kinnitus, et ehitustoode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamise korda. 4. Mis on vastavussertifikaat? Ehitustoote vastavussertifikaat on kirjalik kinnitus, et ehitustoode vastab õigusakti kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele. 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad materjale? – Päikesevalgus, – Temperatuur, – Sademed, – pH tase, – Rõhk, – Hapnikusisaldus.
Ja haridusvöimelisust, usub eesti kultuuri ja kirjanduse tulevikku, nöitab, et töökuse ja osavuse poolest vöivad eeslasd sakslasi ületadagi. Ühtlasi manitseb ta haritud eestlasi mitte salgama oma rahvust, röhutades, et höbeneda ei tule oma pöritolu, vaid oma harimatust. Seega aitas Jannseni ajaleht kaasa rahvustunde äratamisele. 1863. asus Jannsen Tartusse, kus ta pani jörgmise aasta algusest köima uue ajalehe ,,Eesti Postimees", ollen ise nii toimetaja kui väljaandja. Jaanipäeval 1865 asutati Jannseni algatusel ja peamiselt Tartu kösitööliste toetusel meestelauluselts ,,Vanemuine". Seltsi tegevus ei piirdunud koorilauluharrastustega, vaid juba jörgmisel aastal astus liikmeks kohalikke eesti haritlasi, kes hakkasid regulaarselt toimuvatel kuuöhtutel pidama könesid populaarteduslikel, rahvuspoliitilistel ja kirjanduslikel teemadel, tehes sellega tänuväärset rahvaharidutsööd. Jannsen oli seltsi presindendina nendega pidevalt kontaktis ja
väljasaatmiseni. Dokumendiringlus peab olema korraldatud operatiivselt ja sihipäraselt Dokumentide registreerimine- on dokumentide koostamise või saamise ajaline fikseerimine, talle järjekorranumbri andmise ja teiste kindlaksmääratud andmete märkimisega. Dokumente registreeritakse järgmistel eesmärkidel: dokumentide arvestuseks, dokumentide leidmiseks (liigi, numbri, kuupäeva, sisu, saabumise või väljasaatmise aja, väljaandja, saatja, sarja või muude andmete kaudu dokumendi elutsükli faasides, dokumentide täitmise kontrolli korraldamiseks, dokumentide kaotsimineku vältimiseks, tagada avalikkuse juurdepääs avalikele dokumentidele. Dokumentide menetlemine- et juhtkond vaatab dokumendi läbi ja märgib nendele korralduse asja lahendamise käigu kohta, dokumendiga seotud küsimus lahendatakse ja dokumendi käsitlemise käigus
14. Iseloomusta vennastekogudusi?(mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumiine, mis kutsus üles näitama võrdsust, vendlust ja koostööd inimeste vahel. 15. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Maarahvakalendreid, kuna need olid õpetliku ja praktilise sisuga Eestlaste jaoks. 16. August Wilhelm Hupel – Valgustusajastu kirjamees ( I eestikeelse ajakirja ‘’Lühike õpetus’’ väljaandja. Johan von Michelson – Esimene teadaolev Eestlasest kindral 17. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? Loodi valla- ja kihelkonnakohtud Õigus vallasvarale Pärandamisõigus Talupojad vabastati pärisorjusest 18. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? Eestimaal 1816a. ja Liivimaal 1819a. aastal Liivimaa talurahvaseadusega, kuid kehtima jäid paljudki pärisorjusega kaasnevad igandid nagu teoorjus. 19
JA VÄÄRTPABERITURUD Väärtpaberiturud aitavad muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi. Säästjad on majapidamised ja ettevõtted. Säästmine on majanduskasvu vajalik tingimus. Majandus kasvab investeeringute arvel. Ettevõtetel on tihti vaja raha. Nemad on laenajad. Väärtpaberiturg – organiseeritud vahendajate kogum, kus luuakse ja vahetatakse väärtpabereid. Emitent – väärtpaberi väljaandja. Investor – väärtpaberi omandaja. Väärtpaberid: - omandiõigust tõendavad - võlakohustust tõendavad - ostu- ja müügiõigust tõendavad (tuletisväärtpaberid) Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber. Aktsionäril on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa. Eelisaktsia – dividendi suurus on teada, kuid ei anna hääleõigust.
Ultraheliuuringul on nähtav platsenta, mille kaudu toimub loote ainevahetus ja mis toodab hormoone. (http://fertilitas.ee/et/teenused/synnitusabi/rasedusej2lgimine/1trimester) Kasutatud kirjandus 1. Ajakiri Pere ja Kodu oktoober 2011 2. http://fertilitas.ee/et/teenused/synnitusabi/rasedusej2lgimine/1trimester 3. ,, Inimese füsioloogi ja anatoomia" Toimetaja Georg Loogna 4. ,,Rasedus sünnitus vastsündinu" Kristiina Uriko, Ervin ja Pille Saik, Ülle Lember. Väljaandja: Jungent OÜ, SCA Hygiene Products 5. www.pampers.ee, raseduskalender
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOL LOOVTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND 1. LOOVTÖÖ VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED loovtööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest formaat: A4, tekst on trükitud lehe ühele poolele, köidetud kiirköitjas läbipaistva kaanega või läbipaistava kaanega rullkõites, töö lõppu jäetakse puhas nö köiteleht veerised: ülal ja all 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm alumist äärt võib kasutada joonealuseks viitamiseks kirjatüüp ehk font: Times New Roman tekstiosas tähesuurus: 12 reavahe: 1,5 loovtöö põhiosad algavad uuelt leheküljelt taandrida ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (üks Enter lõikude vahel). Näide: Ühel päeval oligi asi nii kaugel, et ülemused said oma ülemused nõusse räägitud ja uued masinad saabusid kolhoosi. Suure rõõmuga võeti see uudis vastu. Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot j...
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOL LOOVTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND 1. LOOVTÖÖ VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED loovtööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest formaat: A4, tekst on trükitud lehe ühele poolele, köidetud kiirköitjas läbipaistva kaanega või läbipaistava kaanega rullkõites, töö lõppu jäetakse puhas nö köiteleht veerised: ülal ja all 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm alumist äärt võib kasutada joonealuseks viitamiseks kirjatüüp ehk font: Times New Roman tekstiosas tähesuurus: 12 reavahe: 1,5 loovtöö põhiosad algavad uuelt leheküljelt taandrida ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (üks Enter lõikude vahel). Näide: Ühel päeval oligi asi nii kaugel, et ülemused said oma ülemused nõusse räägitud ja uued masinad saabusid kolhoosi. Suure rõõmuga võeti see uudis vastu. Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot j...
Kellele rajaksin ausamba? Ausammas ehk monument, mis on püstitatud kellelegi austuse avaldamiseks. Sellise ülistuse väärilisteks ei saa kõik inimesed, vaid üksikud, kes on millegi väga erilisega silma paistnud ja inimestele meelde jäänud. Need rajatakse tavaliselt nende kodumaale, lubades austusväärsetel inimestel oma rahva hulgas edasi olla. Igas riigis on ausambaid, mis pühendatud oma maa parimatele. Ameerikas on üks kuulsamaid monumente Thomas Jeffersoni ausammas. Jefferson oli Ühendriikide kolmas president ja üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Ameeriklased hindavad teda kõrgelt ja on rajanud ausamba pealinna, Washingtoni. Eestis on kindlasti kõigile tuntud kirjanik Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel. Peterson oli esimene eestlane, kes väärtustas eesti kultuuri. Mälestusmärke on Eestis kokku üle kolme tuhande ja mina soovin lisada veel neli. K...
tagada dokumendiplankide võltsimiskindlus ning lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 6.Mis on plank ja millised dokumendid vormistatakse plankidele? · Plank - on halduses osaliselt ettetrükitud tekstiga leht andmete sisestamiseks. Plankidele vormistatakse kirjad, protokollid, aktid, õigusaktid ja dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. 7.Nimetage dokumendi kohustuslikud elemendid! · Dokumendi väljaandja nimi või nimetus, kuupäev, tekst, allkiri. 8.Mis on dokumendi kuupäev ja millega see on seotud? · Dokumendi kuupäev on õigusakti,protokolli,koosoleku,lepingu ja väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev. 9.Mis on personaalne adresseerimine? · Dokument on adresseeritud ainult määratud isikule. 10.Mis on dokumendi registreerimine, selgitage selle vajalikkust! Mida tähendab ühekordne registreerimine? · Dokumendi registreerimine on:
) V Ühtki eestlast ei tohi riigist välja saata ega takistada Eestisse astumast VI Õigus töötada riigiasutustes ja KOV-es. 16. Neljas võim- meedia Meediakraatia- Ideaalne demokraatlik olukord, kus meedia kajastab poliitikat kriitiliselt, toetavalt, neutraalselt või mingil muul moel. Poliitika järgib meediat. Meedia vastutus- Indiviidi ja massimeedia vahelisi suhteid on reguleeritud seadustega. Kui massiteabekanal on rikkunud kellegi õigusi ja huve, võib süüdlaseks tunnistada: 1) Väljaandja 2) Vastutava toimetaja 3) Kaebuse põhjustanud artikli autori 4) Informatsiooniallikad Kollane ajakirjandus- Ajakirjanduse tüüp, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa. 17.Mil moel kehtib võimude lahususe printsiip kohaliku omavalitsuse tasandil?-Volikogu võtab vastu otsused ja vallavalitsus või linnavalitsus viib need ellu
kohta nende olemasolu korral; 5) registreerimistaotlusele allakirjutanud ettevõtja volitatud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud vastutava spetsialisti andmed on: 1) nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 2) kontaktandmed; 3) kutsetunnistuse olemasolu korral sellele kantud eriala ja muud olulised andmed; 4) kutsetunnistuse puudumise korral tema erialast haridust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev ja väljaandja nimi; 5) erialane töökogemus. Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ettevõtja registreerimistaotluses esitatud tegevusala, millel soovitakse tegutseda, ja selle täpne liigitus; 2) soovitud tegevusalale vastava vastutava spetsialisti andmed; 3) andmed ehitusettevõtja kvalifikatsiooni ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta nende olemasolu korral. Vastutav spetsialist on isik, kes:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
