Kuna teadusajakirjade arvu suure kasvuga muutus raskemaks nende jälgimine, hakati välja andma referaatajakirju. 19.saj lõpul aktiviseerus referaatajakirjade ilmumine. Teaduslik ajakiri oli seni veel peamiseks teadustöö esmapublikatsiooni kohaks, nii oli ka referaat(ajakiri)andmebaas mingil määral säilitanud tähtsuse teisese väljaandena, kust saab ülevaate teatud perioodi vältel mingil alal ilmunust. 5. Mille poolest on olulised 19.sajandi keskpaigast alates ilmuma hakanud väljaanded International Catalogue of Scientific Paper (1865, USA) ja Catalogue of Scientific Paper (1867, UK Royal Society). 1865 hakkas Smithsonian Institution kataloogima uusi teadustöid. Sellest kasvas välja the International Catalogue of Scientific Papers. 1867 hakkas The Royal Society Londonis välja andma trükist Catalogue of Scientific Papers. Eesmärk oli koostada kõikide riikide peamistes teadusajakirjades avaldatud teadustööde trükikataloog
rühmitamise osas üksmeelt. Aunuse ja eriti lüüdi murretes on nähtud ka eraldi keeli. Vene laensõnu kasutatakse arvukalt kõigis karjala murretes, enam siiski lõunapoolsetes. Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Kasutati kirillitsat. Karjala keel ei juurdunud trükisõnas, kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Valge mere Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930. aastail kirjakeeltena soome ja vene keelt. Tverikarjalastele loodi oma, ladina tähetikul põhinev kirjakeel, milles aastail 1931-1937 anti välja kokku 104 raamatut, peamiselt õpikud. 1937 keelati aga Karjala
Me vaatame piltide reaalsust, mitte pilte reaalsusest Meedia osatähtsus kasvab iga päevaga. Kõik uudised, sündmused, juhtumised on meile kõigile kättesaadavad. Meedia väljaanded valivad, millest me huvitume ja meie, rahvas, valime, millest huvitub meedia. Kogu see uudiste ringlus on justkui mäng, pall keerleb kord ühel pool, kord teisel pool. Ajalehed, ajakirjad pole enam pelgalt uudise täpseks kirjelduseks, see on vahend näidata arvamust ja mõjutada rahvast. Suhtumine uudisesse oleneb uudise edastamise meetodist.Halba uudist saab edasi anda nii, et lugejad lõpus hoopis kurikaelale kaasa tunnevad. Muidugi
a. Mõisted: võim, mõjuvõim, mõju, mõjutamine b. Ametlik võim vrs mitteametlik võim c. Võimu allikad d. Võimu kasutamine e. Võimu delegeerimine 17. Organisatsioonikultuur a. Organisatsioonikultuuri seosed rahvuskultuuriga b. Hofstede maailmakultuuri kaart Kogu nõutav materjal on leitav R. Alase ,,Juhtimise alused" õpikust. Lugege hoolega ka juhtumeid, mida vähemalt 2008 ja hilisemad väljaanded sisaldavad, nende lahendamist läheb eksamil vaja. Antek Kasemaa 06.05. 2012
sisepoliitilised, sotsiaalsed teemad, avatud vaidlusteks (suurema ühiseesmärgi nimel). Kõik päevalehed V.A. Päevaleht olid parteide häälekandjad ( nt Postimees Eesti Rahva Edumeelne E?) 1921. aastaks on 102 väljaannet. Ajakirjandus oli geograafiliselt levinud (igas linnas või rajoonis oma maakonnaleht vms.), teemapõhine, demograafiliselt suunitletud. Viis suurt päevalehte, mis kõik oma numbri mahtu märgatavalt suurendasid. Suuremad kirjastusühisused ja nende väljaanded 1933. a eeltsensuur ajakirjanduses (tegelikult polnud see olukord nii hull, kui ta tookord paistis väljaannetele, seda võeti valulisemalt vastu kui tegelikult oli, samas julgeti vastu hakata, ajakirjandus mõnes mõttes ässitaski vastuliikumisi) Tõnisson riigivanemana Päevalehed vihased ning võitlesid eeltsensuuri määruse vastu. Ruumitäiteks ja boikotiks avaldati lehtedes täiesti sisuliselt mõttetuid lugusid/artikleid/õpetusi – kuidas paarituvad gorillad, kuidas
Topman. Lõpetas aastal 1947 orelialal Tallinna muusikakooli. 1949-1950 õppis koorijuhtimist ja 1950- 1951 TRK-s kompositsiooni. Tormis lõpetas 1956 kompositsiooni alal Moskva konservatooriumi. Ta oli 1955-1960 Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed. Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil (,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteos. Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse. Nii kirjutas helilooja ,,Kalevala"-ainelise stseeni ,,Raua needmine" (1972) tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile. Teos viitab
AINETÖÖ Vastab vähemalt 5 p jooksul. [email protected] [email protected] (kirjutada kool ja grupp, ja ainetöö rühm.) 22.10.09 2h 28.01.2010 12.00 4h- töö peab valmis olema! Kontaktaeg: -14.detsember 2009, teemade kinnitamine. 05.02.2010 9.00 kaitsmine, 6 h Vt. raamat ,,Uuri ja kirjuta". TTK rmtk müügil. Vt. Kulno Türki raamatud Teaduslik teadmine- tugineb varasematele teadmistele ja seisukohtadele. Kõik seisukohad ja andmed peavad olema viidatud, vastasel juhul tegu plagiaadiga. Tuleb selgitada erinevate autorite mõisteid erinevates käsitlustes. Mõisted peavad olema süstematiseeritud. ... majanduslanguse tingimustes 1997 vs 2009. Töö lõpus peavad olema oma seisukohad. MK KT juhendi alusel vormistada. MK ainetöö juhendit kasutada (kõige viimast versiooni). Töö peab tuginema teiste autorite seisukohtadele: Refereering- ei ole jutumärkides, sõnastame ümber ja viitame. tsitaat- on jut...
karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Keele eripära Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Venemaal elavaid Soome-ugri rahvaid ähvardab pealesuruva vene kultuuri all iseeneslik väljasuremine. Keele kõnelejad 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati 93 344 karjalast, neist 53% räägib karjala keelt. 1989. aastal oli karjalasi 124 921, seega on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive. Terve suure Karjala peale on vaid üks suhteliselt väike rajoon Petroskoist lõuna pool, kus karjalased on veel enamuses
Maksusüsteemid Eestis ning mujal Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis moodustas maksutulu 2012. aasta seisuga 32,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP). ...
olema võimeline tagama piisava ja objektiivse informatsiooni jõudmise lugejani, kes saab vastavalt loetule otsustada ja luua oma seisukoha antud teemal. Massimeedia ei pruugi alati toimida info ja ideede vaba leviku edendajana, vaid võib seda ka takistada. Ajakirjanduse puhul on enamasti tegemist kasumit taotleva ettevõttega ning reeglina on need ettevõtted erakätes. Erakätes oleva ajakirjanduse positiivne külg on hea majanduslik tasuvus. Suurte ettevõtete väljaanded saavad endale lubada rohkem ajakirjanikke ja paremaid töötingimusi.Sellistes ettevõtetes avaldatavate uudiste ja arvamuste valikut võivad mõjutada näiteks meediaväljaande eraettevõttest omaniku majanduslikud ja poliitilised huvid, kanali iseloom ning soov tagada endale võimalikult suur lugejaskond. Selliste mõjude tulemus võib olla kitsas ja ebaadekvaatne infolevik ning erinevate arvamuste ebavõrdne ligipääs ajakirjandusele.
PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm)...
Eetika Eetika tuleb kreeka keelsest sõnast ethos ning tähendab normide kogu. See põhineb õigel ja valel. Eetika üheks valdkonnaks võib lugeda tegu, mis võib olla seejuures, kas õige või väär ning kohustuslik või vabatahtlik. Loomulikult teo õigsuse ja ebaõigsuse otsustab iga indiviid ise. Kui vaadata tagasi alles olnud majanduskriisile, siis kerkis üles küsimus, kas oli eetiline see, et riigikoguliikmed enda palka ei vähendanud, kui samal ajal vähendati ametnike palku ja ministeeriumite eelarveid 10 % ? See tekitas nii mitmeteski Eesti kodanikus pahameelt. Kahjuks pole aga need samad kodanikud piisavalt kursis Eesti riigi seadustega. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei saa võimul olev Riigikogukoosseis oma palku muuta. See- eest nad vähendasid vabatahtlikult kuluhüvitisi. Ühiskond on võtnud omaks eetilised kriteeriumid, mida enamik jälgib. Inimesed, kes neist kinni ei pea või tahtlikult hoiduva...
huvitavamad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disainerid spetsialiseeruvad toote tüübi ja materjalide järgi. Olemas on toote-, moe- graafika-, tekstiili-, klaasi-, naha- ja ehtedisainerid. Eesti disaini hetkeolukord on minumeelest päris hea. Viimasel ajal pälvib Eesti disain järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust. Eesti erinevad disaini valdkonnad on leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule. Mitmed teiste riikide väljaanded on avaldanud mahukaid lugusid eesti disaineritest. Meil on loodud palju ilusaid maju, söögikohti, hotelle ja muuseume. Minu meelest üks suurepärasemaid ehitis on Eesti Rahvusraamatukogu, mis on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu. Ehitis on ühteaegu väga omapärane aga samas sujuv ja mitte liiga ülepingutatud Eestis on võimalik disaini õppida mitmetes kohtades. Kõige parem võimalus selleks on Eesti kunstiakadeemia, kus on kõik disaini valdkonnad esindatud. Samuti on heaks
Kaasaegne eesti kirjandus Kirjandus ehk literatuur on kirjutatud tekstid, mis on põhiliselt mõeldud lugemiseks, mõistmiseks ja kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi, mis eeldab autorit ja lugejat. Kirjandusel väljaanded peegeldavad üldiselt igapäevaelu, mida inimesed elavad, kuid seda erinevatest vaatenurkadest. Ulmekirjandus räägib samuti elust, kuid sea veidi müstilisemalt. Mõnada eesti kirjanudse loojat teab kindlasti igaüks, näiteks Oskar Luts, Eduard Vilde ja Silvia Truu. Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed.
Vanem Edda on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius. Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda- laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks,
aga ta pidi minema kaugõppele ning ta lõpetas kooli inglise filoloogina 1983. aastal. Töötas ajakirjas Sirp ja Vasar Esimesed kirjanduslikud teosed 60-ndate lõpus Lugejaskonna ette astus oma värssidega ajakirjas Noorus 1974. aastal Kirjanike Liidu liige Aastani 2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär On teinud palju tõlkimistööd Tunnustused: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind Esikkogu ,,Päevapildid" (1978) Mõned teised väljaanded: ,,Ööpildid", ,,Armuaeg", ,,Vari ja viiv", ,,Deka"(2008) Doris Doris Kareva Kareva luule luule Su õrnim osa mus varjul, mu ümber Su tugevaim. Me oleme ükssama keha, kus tantsivad hing ja vaim Välja puhkame maailma väsimust kindlusetuse piinast - iga hommikut hoides kui esimest, iga õhtut võttes kui viimast. Kui oleme koos, siis oleme Jumala juures, aegade segases sahtlis sobides teineteise kui hõbelusikad,
see üldse vajalik? Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Tehakse suur skandaal ja valetatakse maad ja ilmad kokku, inimesed võivad niimoodi jääda uskuma vääraid asju. Samas enamusele meeldib kõmulehti lugeda, nii ka mulle. Teisest küljest võttes olen aga veendumusel, et kollane ajakirjandus pole vajalik. Tänapäevases Eestis on rahvas niigi stressis ning ülepaisutatud uudised ainult süvendavad seda. Ühesõnaga tahtsin ma jõuda sinna maale, et kõik ajakirjad, väljaanded ei pruugi sisaldada õiget infot, alati tuleb kontrollida, kes on selle kirjutanud, kust on see info võetud ja kas see on ikka usaldusväärne info. Mina ükskord leidsin ühe ajakirja(mille nime ma hetkel ei mäleta) ning selgus hiljem, et see polnudki usaldusväärne. Õppejõud laitis selle maha. Peale seda olin mina hoolas valima väljaandeid, mida oma uurimustöödes kasutada. Kasutatud kirjandus: http://www.htk.tlu.ee/kasve/Projektid/materjalid/uurimismeetodid/Eksperiment (24.09
Venestamine Eestis 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg, sest Aleksander III jättis kinnitamata Balti erikorra ning see märkis venestusaja algust Eestis. Venestamine tähendas vene keele ja meele pealetungi poliitikat. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Mis olid venestamise põhjused ning tagajärjed ja kuidas suhtusid venestamisse eestlased? Minu arvates on üheks venestamise põhjuseks see, et rahvusliku liikumise hoog vaibus ning selle juhid lahkusid areenilt. Rahvusliku liikumise käigus ilmnes, et vaatamata arvulisele vähesusele oli eestlaste hulgas pinda erinevatele pürgimustele ja ideedele. Tingituna Eesti ala kuulumisest Vene impeeriumi koosseisu aga ei paranenud siin rahvusliku liikumise tulemusena veel oluliliselt poliitika olud ning tänu sellele ka tekkisid teravad vastuolud rahvusliku liikumise juhtite...
poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamine.) Keskvõim hakkas reformima Liivi-, Eesti- ja Kuramaa haldus- ja haridussüsteemi. Kubermangud said uued kubernerid. Muudatused: Sakslaste asemel määrati ametisse vene ametnikud Asjaajamis- ja õppekeeleks sai vene keel Talurahvakohtud kaotati Õigeusu pealesurumine ning luterluse allasurumine Suleti liiga iseseisvad või rahvusliku suunaga väljaanded Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuse lõpetamine Esimese üldlaulupeoga tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva. Eesti rahvusliku liikumise aktiivsus 19.saj oli kõige suurem Liivimaal. 1887. aastal kehtestati Eesti ala koolides õppekeeleks kehtestati vene keel. 1884. aastal pühitses EÜS sinimustvalge oma lipuks. 1890. aastate alguses tõusis Villem Reiman rahvusliku liikumise liidriks.
Trükikunst muutis teabelevi kiiremaks, ,,plahvatuslikuks", ka laiaulatuslikumaks.Ühesugune teave levis paljude standartsete koopiatena. Lugemine muutus individuaalseks. Mõju Eestile: I trükikoda avati 1631, ja neid tekkis juurde nagu seeni pärast vihma. 19. sajandil tulid vasetrükk ja litograafia (kivitrükk) ning kiirpress. 19. saj. lõpus tuli tsinkograafia, mis tegi võimalikuks ajalehtede illustreerimise fotodega. 3. Perioodika tunnused (4) ja esimesed perioodilised väljaanded. Plakati, kalendri, rahvaraamatu seosed ajakirjandusega. Perioodika tunnused: 1. Perioodilisus (jätkuvus) 2. Aktuaalsus 3. Sisu mitmekesisus 4. Levikutaotlus I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba). Ajakirjadest vanim Journal des Savants (Prnts, 1665), I päevaleht 1660. aastal Saksamaal.
saamatus me vabandada, sest tema suuri kingitusi". 2.Joonis 4 2.Microsoft Access 2.1Üldiselt Microsoft Access on andmebaas (DBMS) Microsoft, mis ühendab relatsiooniline Microsoft Jet Database Engine graafiline kasutajaliides ja tarkvara arendamise vahendid. See kuulub Microsoft Office rakendustes, lisatud Professional ja suuremad väljaanded või müüakse eraldi. Microsoft Access salvestab andmed oma vormi põhineb Access Jet Database Engine. Samuti võib importida või linkida otse salvestatud andmed teistes rakendustes ja andmebaasid.Tarkvara arendajad, andmete arhitektide ja võimsuse kasutajad saavad Microsoft Access arendada rakendustarkvara. Sarnaselt teiste Microsoft Office'i rakendused, Access toetab Visual Basic for Applications (VBA), objekti-põhine programmeerimiskeelt, mis võib
F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882) K sai eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, vana targa mehe võrdkuju. Rahvapärimuse uurimise tööd alustas folkloristi ja etnoloogina. Eluajal oli ta Venemaal, Soomes ja Saksamaal vaieldamatult tuntuim eesti literaat. Aimeteosed K populaarteaduslik almanahh ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" jätkas Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni. Rahvavalgustuslikud väljaanded olid ka ristisõdade ajalugu tutvustanud ,,Risti-sõitjad", tõlketeos ,,Ma- ja Merre- piltid"jmt. Jutulooming K jutud olid kirjutatud tema kaasaegsetele eesti lugejatele. Lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust(,,Winakatk"). Rahvaraamat ,,Kilplased". K ,,Reinowadder Rebbane" esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. K võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanik Goethe ja Hoffmanni vastavad teosed.
Ajakirjanikud ise pidid. Reklaamiraha olulisim sissetulekuallikas. Hulgimüügireklaam ja erakuulutused. Ajakirjad endised. 1992-1995 segadus Suured päevalehed erastati toiemtuse liikmetele. Turu pärast võitlus VÄGA terav solvangud, madal eetika. Ajakirjanikud tajusid end vaimsete omanikena. Tekkis mitu uut lehte toimetuste kollektiivsel initsiatiivil. OLULISED: H.H. Luik, Stradberg, Tõnisson, Müller, Bonnier. Parteilehed ei püsinud. Pisikesed erirühmadele suunatud väljaanded. Ajalehed (Äripäev) välisomanduses. Tiraazid kukkusid. Hüperinflatsioon hinnad tõusid 14x 1992. Kujundus muutus, visuaalsust rohkem, maht kasvas. Suuremad ajalehed võtsid kasutusele arvutid. Muutus praeguseks. Eristati uudis, arvamus. Tüüpiline läänelik uudislugu. Pikad intervjuud, kuriteod, kerged uudisteemad (mood, eraelu), järjejutud, huumor: esimesed koomiksid, horoskoobid. Maakondades üks ajaleht. Nädalalehed täidavad ka ajakirjade rolli: Liivimaa Kroonika, ülisopane Post
Kristlikus kontekstis: Jumal; tavalises tekstis: jumal · Isukulistatud (Suur Tundmatu) · Müütilised (Vanapagan) · Ülekantud tähenduses mingi tüübi iseloomustamiseks kasutatud nimi (Andresed ja Pearud) · Isikunime täpsustav osa, kasutatakse sidekriipsu (Piibu- Leenu; Sauna- Madis; Kaval- Ants) · Auhinnad, liigisõna väikesega. (Kuldse Palmioksa orden; Maarjamaa Risti orden) · Perioodika väljaanded (Eesti Ekspress, Pere ja Kodu, New York Times, Loomingu Raamatukogu) · Ürituste nimed (Valge Daami päevad, Viie Päkapiku laat, Lume festival) · Kaubanimed (Paksu Pagari kook, Seitsme Munga õlu, kakao Meie Mark) NB! Registreeritud kaubamärke kirjutatakse nii, nagu nad on registreeritud. · Sõidukid (purjekas Kaks Daami, tuletõrjeauto Kärmas Katariina, rong Punane Nool) Esi- suur algustäht:
Eesti disain Pika traditsiooniga eesti tarbekunst on tähelepanuga harjunud, viimasel ajal aga pälvib järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust eesti disain. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte-, rõivadisain on leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule. Elle Decoration, Elle, Avantage, ID, Dwell jt väljaanded Prantsusmaalt, Saksamaalt, Taanist, Rootsist, USA-st on avaldanud mahukaid ülevaatelugusid eesti disaineritest ja nende saavutustest. USA uudisteajakiri Newsweek nimetas Tallinna üheks üllatavaks disainipealinnaks. Selle au on meile teeninud Eesti moodsalt ja tundeliselt loodud kohvikud ja söögikohad, hotellid, SPA-d ja muuseumid, mille taga on mitmed tugeva ruumikujunduse kooli saanud sisekujundajad: Pille Lausmäe, Gert Sarv, Maile Grünberg, bürood Pink, Plank, disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, perekonnad Vaiklad jt. Interjöörid paistavad silma oma põhjamaisuse, läb...
" "Mulle meeldivad koerad,"ütles laps. "Mulle meeldivad koerad,"ütles laps."Kas teil on mõni koer?" Suur ja väike algustäht. Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõnad ja nimetused väikese tähega. Suuretähega: Asutused, ettevõtted, firmad Eesti Vabariigi ministeerium, Gildi kohvik. Ehitised, ruumid: Kiek in de Köki torn, Peetri kirik. Taevakehad, tähtkujud planeet Maa Perioodika väljaanded Anne, Postimees Kaubad Anneken, Ema sai Sõidukid Valged Purjed Autasu Eesti Taassünni orden Ürituste nimed Pimedate Ööde festival Riigd, kohanimed Eesti, Euroopa, Nõmme Rõhutakse riiki Eesti kroon, Läti saadik
Koostajad: Anette Haidak, Kelly Seinpere Üldist Cosmopolitan on rahvusvaheline ajakiri naistele,mida antakse välja iga kuu Ajakirjal on 64 väljaannet Antakse välja 35 keeles ja 110 riigis Kuulub Hearst Corporation'ile, mis on USA suurim meedia ja informatsiooni ettevõte. Mõned rahvusvahelised väljaanded antakse välja partnerluses- litsensi alusel või ühisettevõtega. Igal kohalikul turul on oma kirjastus. Üldist Ajakirja on üks kord välja antud ka nendes riikides, kuid enam ei avaldata: Taani, Gruusia, Iisrael, Jaapan, Kenya, Norra ja Rootsi. Iga kuu loeb ajakirja umbes 70 miljonit inimest üle maailma. Ajalugu Esimest korda anti välja aastal 1886 Ameerikas (ajakiri perenaisele,perele ja isegi lastele) Alles 1960 kujunes ainult naiste ajakirjaks Riigid, kus Cosmopolitani välja
Eesti realism Ajalooline taust Eesti areng oli Vene impeeriumi koosseisus tõkestatud. Aleksander III trooniletulekuga 1881. a. algas sünge reaktsiooniaeg, igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme, mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnikke Venemaalt. Tartu ülikoolilt võeti autonoomia. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest. Surid Kreutzwald, Koidula, Jakobson. Jannsen lamas halvatuna tõvevoodis. Hurt ja Veske olid asunud võõrsile. 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts ja keelati tsensori ettepanekul jutustuste avaldamine eesti rahva ajaloost. Kultuurielu Hoolimata ülemaaliste eesti organisatsioonide krahhist edenes kultuuritegevus arvukais kohalikes seltsides. Toimusid rahvarohked üldlaulupeod...
tulemust. Sisestasin täpsemasse otsingusse sõna ärikataloog. Panin keeleks inglise ja ühikuks raamatud. Tulemuseks tuli neli lehekülge, kust selekteerisin ülesandest tulenevalt vajaliku. Vasakust veerust valisin täpsema otsingu, kus märkisin linnukestega nimetuse ja artiklid ja otsinguna märksõna suhtlemispsühholoogia. Otsing andis palju tulemusi, kuhu kuulusid nii ajakirja väljaanded, raamatud kui ka loengumaterjalid, kus seda sõna esines. Töörahulolu, rahuolu-uuring, personal, personali arendus ja töötajad. RIKSWEB on esmakasutajale ülesehituselt väga loogiline. Vajalikud viited on kergesti leitavad. Kui tõesti pole varem kasutanud seda elektronkataloogi, siis on vasakus veerus suurte kirjatähtedega link abi, mis seletab põhjalikult kõik vajaliku lahti. Võrreldes teiste elektronkataloogidega, meeldis just see kõige rohkem
Asjade suhtelisust, võimu ja jõuetuse vaheldumist ei ole võimalik lihtsamini ja piltlikumalt kujutada. Aga kirjeldus sellest, kuidas liliputid otsivad Gulliveri taskutes ja leiavad kammi, "omamoodi masina, millest ulatuvad välja kakskümmend vaia", või kuidas hiiglaste kuningas asetab külalise õrnalt peopesale ja laseb tal jutustada lugusid Inglismaalt, võlub ka täiskasvanuid. Reeglina piirduvad lastele mõeldud väljaanded nende kahe seiklusega, sest järgnevad külaskäigud Laputa saarele ja tarkade hobuste juurde ei kulge nii kenasti ja lastele sobivalt. Lendaval saarel valitseb korrumpeerunud kuningas, kes teisi maid õhust hirmu all hoiab. Hiihnhmid on aga targad ja õilsad nelijalgsed. Nad elavad peaaegu ideaalses riigis, kus valitseb headus ja õiglus. Kõik v]ikski olla täiuslik, kui poleks hobuste orje jähuusid, vastikuid ja ainult oma tungide rahuldamisele andunud olendeid. Jähuud need on inimesed
Meedia- sõber või vaenlane Meediat on läbi ajaloo levitatud mitut moodi. Enne trükimasina leiutamist oli väga raske uudist levitada. Kuid ikkagi seda tehti. Uudised liikusid mööda rahvast edasi suuliselt ja seetõttu ei olnud ned eriti konkreetsed. Tänapäeval aga kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid alates internetist lõpetades ajalehtede ja ajakirjadega. Uudised on ka kõvasti konkreetsemaks muutunud. Kuid kas meedia on siis sõber või vaenlane? Minu jaoks on meedia tegelikult sõber, sest ma suudan sealt välja sorteerida kõik mittepõneva. Isiklikult loen ma igapäevaselt ajalehti ja ajakirju, kasutan internetifoorumeid ja isegi kuulan raadiot, milleks on küll Inglismaa muusikaraadio ,,BBC Radio 1", kuid täis- tundidelt tuleb sealt ka inglisekeelseid uudiseid. Võib-olla ainuke aeg, kui ma üritan meediast kõrvale põigata ja mitet sellega tutvumist teha on valimiste aeg, sest mind lihtsalt ei huvita, mida mingi riigikogulane teeb. Kõigele ...
• Passiivne infotarbimine 13. Millised on massikommunikatsiooni tunnusjooned demokraatlikus ja mittedemokraatlikus riigis? Demokraatlikus: Ajakirjandus on vaba, puudub tsensuur, kasutada tohib teiste riikide teabekanaleid. Infoallikaid on palju, nende suunitlus on erinev. Teabe eest vastutab väljaandja. Võimude ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. Mittedemokraatlikus: Ajakirjandust kontrollib võimupartei. Kõik väljaanded esindavad ühetaolist vaatenurka. Teave läbib eeltsensuuri. Võimude tegevus on avalikkuse eest varjatud. Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud või tehniliselt võimatu. Lubatud on vaid lojaalne või valitsust ülistav info. 14. Mis on massikommunikatsiooni roll ja selle ülesanded? Ajakirjandus täidab ühiskonnas mitmeid ülesandeid: 1) informeerib ja harib inimesi kodukohas, riigis ja maailmas toimuvast; 2) kujundab avalikku arvamust;
· säilitada tehingutega seotud dokumente ja esitada nõuetele vastavaid arveid. Maksustatavalt käibelt võite maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse soetamisel makstud käibemaksu (sisendkäibemaks). Käibemaksu üldine määr on 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Osadele kaupadele ning teenustele kehtib maksumäär 9%, näiteks raamatud ja õppetööks kasutatavad töövihikud, perioodilised väljaanded, majutusteenused ning sotsiaalministeeriumi poolt määratud ravimid, sanitaar- ja hügieenitooted ning puudega isikutele isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmed. Käibemaksumäär 0% kehtib mitmetele kaupadele, sealhulgas eksporditavale kaubale, teise EL-i liikmesriigi maksukohustuslasele osutatavale konsultatsiooniteenusele, aga ka rahvusvahelises liikluses kasutatavatele vee- ja õhusõidukitele.
Keelerühmitused kohanime Palmiiri keeled, Altai keelkond, soomerootsi keel, soome-ugri keel algkuju suure algustähega Uurali keelkond autod Volswagen Lupo, Mini Cooper Classic, Aston Martin Perioodikaväljaanded läbiva nädalaleht Eesti Ekspress, ajakiri suurtähega Pere ja Kodu, almanahh Oma Sulega Nimeta väljaanded väljaandja Eesti Emakeele Seltsi aastaraamat, suur täht ja trükiseliik väike täht Tähetorni kalender, Riia Ülikooli toimetised VÄIKE ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND aunimetused, tiitlid, don Juan, donja Elvira, suurtähelised tiitlinimetused
on aga tegemist kasumit taotleva ettevõttega. Ajakirjandus kui ettevõtlus ja äri on reeglina erakätes ning teenib konkreetsete inimeste või gruppide majanduslikke, aga vahel ka poliitilisi huve. Pealegi on meedial ühiskonnas väga suur võim. Eesti kommertsajakirjandus on kahe suure grupi käes: Ekspress Grupp ja Eesti Meedia. Erakätes oleva ajakirjanduse positiivne külg on hea majanduslik tasuvus. Suurte kontsernide väljaanded saavad endale lubada rohkem ajakirjanikke ja paremaid töötingimusi. Aga negatiivne külg puudutab sisu: kaks suurt saavad omavahel kokku leppides teatud teemad maha vaikida. Meedia liigne koondumine sisaldab seega endas ohtu demokraatiale ja ajakirjandusvabadusele. Pealegi on see oht peaaegu märkamatu ning seega ohtlikum kui mistahes riiklik tsensuur. Hea ja halva vahelise piiri tunnetamine jääb siiski iga ajakirjaniku enda kohustuseks.
raskendatud.Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. Kartust foobiate ees nimetatakse fobofoobiaks. Mõningaid populaarseimad foobiaid, mis on seotud ühe kindla nähtusega + üks huvitav foobia: Akrofoobia- hirm kõrguse ees. Arahnofoobia- hirm ämblike ees. Ahluofoobia- hirm pimeduse ees. Aviatofoobia- hirm lendamise ees. Klaustrofoobia- hirm suletud kitsaste kohtade ees. Russofoobia- hirm venelaste ja muu venepärase ees. Erinevate riikide väljaanded, mis hindavad russofoobiat omas riigis vastavalt negatiivselt ja/või positiivselt. Sissejuhatus Igal inimesel on omad hirmud või lausa foobia(d). Inimene, kel puudub hirm millegi ees on kas väga õnnelik inimene või ohtlik endale ja/või ennast ümbritsevale inimestele ja keskkonnale. Kohati hirm on kasulik, kuna see takistab tegemast seda, mis on meile kahjulik. Hirm võib-olla tühine, põhjendamatu ja/või vaimselt/füüsiliselt väga kurnav. Hirmul on
· Ettepanekutes esitatakse töö ja autori seisukohad ja lahendused olukorra parandamiseks, · Võõrkeele resümee ülesamdeks on anda ülevaade töö eesmärgist, käsitletavast probleemidest, nende lahendustest ning saadud tulemusest lugejale, kes ei valda keelt, milles töö on kirjutatud. · Resümee ei ole tõlge kokkuvõttest, vaid koond töö sissejuhatusest ja kokkuvõttest. · Kasutatud kirjandus kirjelduse loetelus tuuakse vaid need väljaanded, mida on töö koostamisel kasutatud ja millele on töös viidatud. · kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras ja nummerdatakse araabia numbritega. · Kui kasutatakse mitmes keeles kirjandust ,paigutatakse ladinatähestikuline kirjandus ettepoole. · Andmed kasutatud allikate kohta saadakse tiitellehel, selle puudumisel kaanelt. Raamatu kohta märgitakse: · Järjekorra nr · Autori perekonnanimi ja initsaalid · Pealkiri · ilmumiskoht
hakkab. Selgesõnaliselt on sätestatud, et inimesel on õigus isiklikule ja perekonnaelule. See aga ei häiri kõmulehti, kes kuulutavad igat asja, mida kuulsused korda saadavad. Peaagu iga päev leiab näiteks Elu24 portaalist kellegi alastifoto, informatsiooni poeskäikudest ja kes kellest lahku läks. Taoline käitumine on labane, kuid nagu juba öeldud sai, valitseb Eestis sõna ja mõttevabadus. Küll aga ei pääse väljaanded alati kohtumõistmiseta. Meeleavalduste koha pealt on Eesti suhteliselt rahumeelne riik, kuid täiesti käed rüppes lõppude lõpuks ka ei istuta. Kuigi eestlaste iseloom kord juba on selline, et valu kannatatakse ära, kulmineerub see sellega, et kõik kannatused elatakse välja. Võttes kasvõi Mahtra sõja, millele eelnevalt vaevlesid talupojad oma isandate karmide seaduste all ning hiljem tahtsid mässuga sellele lõppu teha. 21
(abstract) on sõnad pensionisüsteem (Pension System) ning mis on ilmunud vahemikus 2010-2012. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Advanced search: journals, ,,pension system"- abstract, phrase, published between 2010-2012, article type ,,research paper" Shen, C & Williamson, J B. (2010). China's new rural pension scheme: can it be improved? International Journal of Sociology and Social Policy, 30, (5/6), 239 250. 6. Leidke keskkonnakorralduse teemalisi väljaanded. Mitu väljaannet leiate? Vasakult: Browse: books & journals, paremalt: environmental management. Tulemusi 9 Küsimustele 7-9 leidke vastused andmebaasist EbscoHost (http://search.epnet.com) www.tlulib.ee logi sisse! Ebscohost web. 7. Leidke andmebaasist PsycArticles täistekstilisi artikleid koolivägivallast ja kiusamisest (School Violence, Bullying), mis ilmusid vahemikus 2008-2013 a. Esitage kirje. Kirjeldage otsingu käiku.
***** Gümnaasium ******* 11b klass E-RAAMATUTE POPULAARSUS ****** GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja õpetaja ******* Valga 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja. Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on. Antud töös otsitakse informatsiooni, kui teadlikud on õpilased e-raamatutest ja e-väljaanne...
Articles published between 19951999. Article type literature review. 5 tulemust. Praktiline töö nr 3 Otsing andmebaasides Stever, James A.(1997) Marshall Dimock's deflective organizational theory. Journal of Management History (Archive), 3(4). Andmebaas Emerald. 6. Leidke keskkonnakorralduse teemalisi väljaanded. Mitu väljaannet leiate? Browse Books & Journals.Environmental Management & Health. 58 väljaannet Andmebaas Emerald 7.8. küsimusele leidke vastused RRi andmebaasi ISE (http://ise.nlib.ee) vahendusel. 7. Leidke variast Liia Merino artikleid. Mitme artikli autor, intervjueerija ja koostaja ta on? Kuidas otsingu läbi viite? Varia kategooria, nimeloend, otsinimeks Merino. 30 artikli autor, 1 koostaja, 8 intervjueerija 8
E albumid I-V, ajakiri N.E . 8-9.Siuru- Loodi 17.mail 1917. Aastal Iseloomustus: Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Liikmed: M.Under(president), H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit. Väljaanded:A.Gailiti romaan''Toomas Nipernaadi'',debüütkogud M.Underilt, Visnapuult ,,Amores", Semperilt ,,Pierrot" ning Adsonilt ,,Henge palango" Tarapita- tegutses aastail 1921-1922.Oli ekspressionistlik, tegemist oli sõjaka ja radikaalse rühmitusega. Liikmed: A.Kivikas, J.Semper, M.Under, A.Adson, F.Tuglas(Tarapita toimetaja), A.Alles, J.Kärner, A.Tassa. Väljaanded: Ühisväljaanne(7 numbrit), Adson''Noorsoo kriis'', Kivikas''Kirjas noortele'' 10
Pärast pensionile minekut, kolis Dorothy Key Largosse, Florida osariik, kus ta abistas teisi oma teooria arengus, kuni surmani, 1999.aastani. Ta oli siis 80 aastat vana. Dorothy Johnson oli esimene, kes suhtus õendusabi teadusse nagu kunsti. Kõigepealt tegi Johnson ettepaneku, et õendusabi teadmised põhineksid nii põhi- kui ka rakendusteaduse aladel. Ta arvas, et õendusabi teadust ja kunsti tuleb suunata klientidele, mitte haiguseprotsessile. Tema esimesed väljaanded (1959.a) on keskendunud õendusabi teadusele ja (1961.a) kontseptuaalsed alused hooldusravile. Johnson tegi ettepaneku, et hooldusravi peab lähtuma kliendi tasakaalu seisundist. Johnson arvas, et kui isikud puutuvad "stressidega" kokku , reageerivad nad erinevalt. Need "stressid" võivad olla nii sisemised kui ka välised, kuid tekitavad inimestes tasakaalutuse seisundit. See oli tema töö eesmärgiks, et aidata inimesi saada tasakaalu kahe etapiga. Esiteks,
1.3 Käibemaks Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kauba importi riikidest väljaspool Euroopa Liitu ja kaupade soetamist Euroopa Liidu riikidest. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija. Käibemaksu üldine määr on 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Osadele kaupadele ning teenustele kehtib maksumäär 9%, näiteks raamatud ja õppetööks kasutatavad töövihikud, perioodilised väljaanded, majutusteenused ning sotsiaalministeeriumi poolt määratud ravimid, sanitaar- ja hügieenitooted ning puudega isikutele isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmed. Käibemaksumäär 0% kehtib 4 mitmetele kaupadele, sealhulgas eksporditavale kaubale, teise Euroopa Liidu liikmesriigi maksukohustuslasele osutatavale konsultatsiooniteenusele, aga ka
orienteeruti sellele, mis müüb. Siis tuli 1940. aasta juunipööre, vabaturumajandusele tehti ots peale. Nõukogude süsteemis oli tegemist range plaanimajandusega, muidugi jätkus teatud mahus aga sootuks teise sisuga väljaannete üksikmüük. Saksa okupatsiooni aastatel plaanimajandusest kui sellisest eriti rääkida küll ei saa, aga sisuliselt levis ajakirjandus ikka sama moodi. Nüüd oleme peale poolesajandist pausi uuesti vabaturumajandusse jõudnud, jälle orienteeruvad väljaanded sellele, mis müüb. Kui lähtuda kultuuriloos toimunud sündmustest, siis võime kõneleda rahvusliku ärkamisaja eelsest perioodist, mil eestikeelne ajakirjandus alles formeerus, rahvusliku ärkamisaja aegsest perioodist, kui eestikeelne perioodika saavutas järjepidevuse. "Sakala" tulekuga sai ajakirjandus sisuliselt rahvajuhiks, ehkki poliitilistel teemadel tegi ajakirjandus alles arglikke samme. Siiski oli tegemist kvalitatiivse muutusega,
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi töös võib näha eestikeelse folkloristika algeid. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses. Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid kogumise, säilitamise ja avaldamise põhimõtted. Hurda algatusel koostati esimesed eesti rahvaluule teaduslikud väljaanded, alguse sai hiigelsari "Monumenta Estonia Antiquae". Matthias Johann Eisen tõi kasutusele termini "rahvaluule". Ka tema tegeles rahvaluule kogumisega ning avaldas lisaks arvukaid kogutud materjali rahvaväljaandeid. Eisen kogus mh rahvausundilist materjali. Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuse raames kogusid rahvajutte Juhan Kunder, Jakob Kõrv, Jaan Jõgever. 19. - 20. sajandi vahetuseks hakkas rahvaluuleteadus iseseisvana välja kujunema, eristudes etnograafiast ja arheoloogiast
vastaspoolt eelistavad. Uudis peab olema erapooletu. Seda punkti rikutakse aga Eesti ajakirjanduses üsna tihti, mis on minu arvates viimasel ajal ka Eesti meedia üks suuremaid miinuseid (varem on ju Eesti olnud paljudele riikidele eeskujuks kõrge ajakirjandusvabaduse näitajate poolest). Lugedes mõningaid artikleid, tundub mulle, et loeksin justkui mõnda kindlale sihtgrupile suunatud väljaannet, aga käes on hoopis üleriigiline päevaleht. Paljud väljaanded justkui eeldavad, et lugeja pooldab samasugust lähenemist käsitletavale teemale. Saan aru, et ajakirjanikul on enda arvamus, kuid uudise zanri all ei ole seda minu meelest sobilik väljendada, paremaks kohaks oleks ,,arvamuse" rubriik. Ajakirjandusvabadus küll lubab pisikest kallutatust, mis jääks mõistlikkuse piiridesse, aga ajakirjandus ei saa olla koht, kus avaldaksid oma arvamust ajakirjanikud, kellel on teema kohta üks kindel arvamus, mis võib tunduda lugejale kui
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia on nagu ühiskonna valvekoer- ta kaitseb nõrgemaid, nahutab kurikaelu, esindab avalikku arvamust, kaitseb sõnavabadust ja demokraatiat. Seda loomulikult ideaalis. Tänasel hetkel on, aga meedia roll palju laiem- lisaks traditsioonilistele ülesannetele on meedia enda kanda võtnud ka palju seda, mis varem kuulus sügavalt inimeste eraellu, olgu siis tegu pornograafia, isikliku traagika, raskete haiguste või hoopis surmaga. Kajastatakse praktiliselt kõike, mis trükimusta või tele- ja raadioeetrit kannatab. Peaasi, et kõik see müüks. Piirid on muutunud väga häguseks, meedia jõud on vaieldamatult kasvanud. Meedia on neljas võim, mis juhib ja mõjutab meie elu igapäevaselt. Meedia mõjujõudu näitas väga ilmekalt nn. pronksiöö. Üheltpoolt venekeelne meedia, mis tänaseks selgunud info kohaselt õhutas Eesti-vastaseid jõude järjest enam tegudele. Meedia andis mõnuga tuld juurde, ...
valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde 8 lugu ja muutis eepose algusosa. Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. 5 ,,Kalevipoeg" eesti rahva koondkuju "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduse arengus ja oli ühtlasi suure ühiskondliku tähtsusega sündmus. Oma rõhumisvastse ideestiku, rahvaliku ainese ja rahvuslikult omanimelise kunstilise vormi poolest oli "Kalevipoeg" kvalitatiivselt uus nähtus,
Eestis Kursusee esmärk: vaadata, kuida suuem osa Eestist on ehitatud. 1. Poliitika ja majanduse antud võimalused – Raha, juriidiline raamistus 2. tellija olemasolu - arhitekti dialoog tellijaga 3. kes kavandas – arhitekt kui isiksus 4. Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20. sajand jaguneb 4. Suhteliselt vastandlikku perioodi. Seal on palju katkestusi, kirjanik Hasso Krull räägib katkestuste kultuurist, kus mitmel korral otsast peale on alustatud tühjalt kohalt. Eesti ja liivima kubermangud Tsaari Venemaal ehk tsaariaeg kuni 1917 Eesti Vabariik ehk eesti aeg 1918-1940 Eesti NSV ehk nõukogude aeg 1940-1991
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
